Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta

Eksperthinnang
Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju
kohta
Tallinn 2008
Koostajad:
Kaja Peterson
Meelis Uustal

Pärast kohtumist tellija esindajatega 13.11.2008 ja 1.12.2008 täiendatud versioon.
Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskskonnainstituudi Tallinna keskus
Lai 34, Tallinn 10133
Tel: 6276100
Fax: 6276101
www.seit.ee
Kaanefoto: Sildehitis, Georgia State Park, US
http://gastateparks.org/net/content/image.aspx?imageid=74041&s=94.0.10.5

Sisukord
1 LÜHIKOKKUVÕTE............................................................................................. 5
2 TÖÖÜLESANNE................................................................................................... 6
3 MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................... 6
4 KERGLIIKLUSTEE TRASSI ÜMBRUSE LOODUS- JA
KULTUURIVÄÄRTUSED ........................................................................................... 8
5 KERGLIIKLUSTEE TRASSIVALIKUTE JA NENDE RAKENDAMISEGA
KAASNEVATE KESKKONNAMÕJUDE KRITEERIUMID ............................... 11
6 TRASSIVARIANTIDE VÕRDLUS................................................................... 13
7 PEAMISED JÄRELDUSED JA SOOVITUSED.............................................. 17
8 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................... 19
9 TRASSIVARIANT T1 (TELLIJA VARIANT) SKEEM................................ 21
10 TRASSIVARIANT T2 (SILDEHITISE VARIANT).................................... 22
11 TRASSIVARIANDID V1, V2, P1, P2, P3...................................................... 23
12 MUSTJÕE METSAALA, SH MUSTJÕE LAMMIMETS, MILLE
LOODUSVÄÄRTUSI TULEB SÄILITADA............................................................ 24
13 TORMITULVA-ALTID PIIRKONNAD KOPLI JA TALLINNA LAHE
ÜMBRUSES PROJEKTI ASTRA WWW.ASTRA-PROJECT.ORG ANDMETEL
25
14 VALIK SILDEHITISI MAAILMAS (INTERNETI PÕHJAL).................. 26
FOTOD ......................................................................................................................... 32

Fotode sisukord
Foto 1. Punasest tellistest hoone varemed, trassilõigul P1 ja P2 ............................. 32
Foto 2. Trassilõik P2 .................................................................................................... 32
Foto 3. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade merele ...................................................... 33
Foto 4. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade Rocca-al-Mare suunas............................ 33
Foto 5. Trassilõik P1, osaliselt mattunud praht ........................................................ 34
Foto 6. Trassilõik P1, asfaldijäätmed......................................................................... 34
Foto 7. Trassilõik P1, betoonijäätmed........................................................................ 35
Foto 8. Trassilõik P1, klaasijäätmed .......................................................................... 35
Foto 9. Mustjõe lammimetsa idapiiril (Mustjõe paremkaldal)................................ 36
Foto 10. Mustjõe lammimets jõe paremkaldal .......................................................... 36
Foto 11. Üleujutusvesi Mustjõe lammimetsas ........................................................... 37
Foto 12. Puiduseente viljakehad lamapuidul Mustjõe lammimetsas ...................... 37
Foto 13. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe lammimetsas........................... 38
Foto 14. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe vasakaldal............................... 38
Foto 15. Mustjõe lammimets 2.novembril 2008 ........................................................ 39
Foto 16. Tuuleheide Mustjõe lammimetsas ............................................................... 39
Foto 17. Häilud Mustjõe lammimetsas....................................................................... 40
Foto 18. Mustjõe alamjooks, vaade paremkaldalt .................................................... 40
Foto 19. Mustjõe vasakkallas, kohati paljandub liivakivi........................................ 41
Foto 20. Mustjõe kallastel on kohati tihe pajustik.................................................... 41
Foto 21. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone varemed aadressil Paldiski mnt
82E......................................................................................................................... 42
Foto 22. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone aadressil Paldiski mnt 82E... 42
Foto 23. Sillad üle Mustjõe Paldiski maanteel........................................................... 43
Foto 24. Fekaaliautode purgimisplats Paldiski mnt 90A kinnistu juures............... 43
Foto 25. Trassilõik P3........................................................................................................ 44

1 Lühikokkuvõte
1.1. Käesoleva eksperthinnangu koostajad Kaja Peterson ja Meelis Uustal sihtasutusest
Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus vaatasid läbi
tellija Tallinna Kommunaalameti ettepaneku ehitada kergliiklustee Rocca-al-Mare ja
Stroomi ranna vahelisele alale.
1.2. Käesoleva eksperthinnangu andjad leidsid, et tellija esialgse kavaga ehitada
kergliiklustee muldel ja ca 4m laiuse asfaltteena kaasneks oluline negatiivne mõju
keskkonnale, eriti Mustjõe lammialale, kuivõrd taoline tee tõkestaks vee loomulikku
liikumist ja sellega kahjustataks lammimetsa kui ökosüsteemi toimimist.
1.3. Käesoleva eksperthinnangu andjad toetavad tellija pakutud võimalust ehitada osa
kergliiklusteest sildehitisena, kuivõrd sel viisil säilib Mustjõe lammialal vee loomulik
liikumine ja lammimetsa toimimine.
1.4. Käesoleva eksperthinnangu andjate arvates tuleks tellijal seada tee ehitusega
seotud alltöövõtjatele nõuded, mis tagavad, et tee ehitusega kaasneksid minimaalsed
negatiivsed mõjud keskkonnale. Eriti oluline on ehituse ajal tagada Mustjõe
lammimetsa minimaalne kahjustamine.

2 Tööülesanne
2.1. Teede Projektijuhtimise AS (TPJ) pöördus 27. oktoobril 2008.a. (kiri x-1/1041)
sihtasutuse Säästva Eesti Instituudi/Stockholmi Keskskonnainstituudi Tallinna keskuse
(edaspidi täitja või SEI Tallinn) poole ettepanekuga koostada Rocca-al-Mare ja Stroomi
ranna vahelise kergliiklustee (rannapromenaadi) keskkonnaalane hinnang. Nimetatud
hinnang pidi käsitlema järgmisi aspekte (väljavõte kirjast):
1. Kergliikluse rajamisega kaasnevad keskkonnaalased mõjud nimetatud ala
loodusele (linnustik, taimestik, vete juhtimine);
2. Ettepanekud kergliiklustee trassi valikule, milline mõjutaks kõige
minimaalsemalt antud keskkonda;
3. Ettepanekud kergliiklustee valgustuse planeerimiseks;
4. Muud ettepanekud kergliiklustee planeerimisele (soovitatavad mulde kõrgused,
haljastuse rajamiseks, väikevormide paigutamiseks, informatsioonistendide
rajamiseks jne);
5. Ehitustööde teostamiseks seatavad kitsendused.
2.2. SEI Tallinn lähtus tööülesande täitmisel sellest, et käesolev töö on eksperthinnang,
mitte Keskkonnamõju hindamise ja –juhtimissüsteemiseaduse (RTI 2005, 15, 87)
kohane keskkonnamõju hindamine.
2.3. 13. novembril 2008 kohtusid eksperthinnangu andjad tellija Tallinna
Kommunaalameti ja TPJ esindajatega, et arutada eksperthinnangu tulemusi. Kuivõrd
eksperthinnangu andjad olid seisukohal, et enne kergliiklustee rajamist on vaja viia läbi
loodusväätuste inventuur Mustjõe suudmealal, siis asuti üheskoos kaaluma võimalust
ehitada rannapromenaadi lõik antud piirkonnaas vaiadele sildehitisena. 5. novembril
2008.a. antud eksperthinnangut on käesolevas versioonis täiendatud ja lisatud on
hinnang nimetatud variandi keskkonnamõju kohta.
3 Materjal ja metoodika
3.1. Tallinna Kommunaalametil on kavas rajada Kopli lahe äärde rannapromenaad
alates Paldiski mnt 96 kinnistust kuni Stroomi rannani. Rannapromenaad on kavas
rajada kergliiklusteena, mis kulgeks muldel, roostiku ja metsaala piiril, maapinna
reljeefi kõrgemal osal. Kergliiklustee teekatte laius oleks 4,0 meetrit, millele lisanduks
veel nõlvade kalle. Mulde kõrgus oleks 0,5 kuni 2,0 m sõltuvalt reljeefist. Lähtuvalt
maapinna kõrgusest ja tasasusest tuleks teealust maapinda tõsta.
3.2. TPJ tegi töö täitjale kättesaadavaks järgnevad dokumendid:
1. Rocca al Mare ja Stroomi ranna vaheline ala. Geodeetiliste uurimistööde
aruanne. EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, 2008. (sama ka kaardifailidena
Mapinfo failiformaadis);
2. Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja jõe äärses piirkonnas. Gotta Port
Services OÜ, 2008.
3. “Mustjõe oja Paldiski mnt ja Mustjõe tn vahelise lõigu kaldakindlustuse
ehitusprojekti” seletuskiri ja kaardid. AS Tallina Vesi, 2007.

3.3. Lisaks kasutas töö täitja veel järgmisi väljaandeid ning andmebaase:
1. Metsaorg, L. Mustjõe paremkalda linnustikust. MTÜ Tallinna Linnuklubi, 2003
(käsikiri).
2. Palo, A. (koost). Natura 2000 metsaelupaigad. Keskkonnaministeerium, 2004,
24 lk.
3. Palo, A. Väike põlismetsaraamat. A Little book of old-growth forest. Eesti
Loodusfoto, Tartu, 2001, 55 lk.
4. Paal, J. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium, 2004,
111 lk.
5. Uustal, M. , Peterson, K. Muutusi Tallinna linnustikus aastatel 1900-2005.
Hirundo, Nr 1, 2006.
6. EELIS, Eesti Eluslooduse Infosüstemi keskkonnaregister, seisuga 03.11.2008
7. Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaas,
seisuga 03.11.2008.
8. Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, seisuga 03.11.2008
9. Kultuurimälestiste register, seisuga 03.11.2008.
10. Ideon, T. Haabersti linnaosa üldplaneering. Keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Aruanne. AS Maves. 2008. Tallinn.
11. Tallinna haljastuse arengukava.
12. Tallinna rohealade teemaplaneering.
13. Harju alamvesikonna veemajanduskava.
3.4. Töö täitjad K. Peterson ja M. Uustal läbisid tellija planeeritava kergliiklustee trassi
looduses pühapäeval, 2.novembril 2008.a. ajavahemikul 14.15-16.15. Liikumist alustati
Stroomi ranna nn alumisest parklast ehk eeldatavast kohast, kus olemasolev
rannapromeenaad (kergliiklustee) peaks pikenema olemasoleva Rocca-al-Mare
kergliiklusteeni. Trassi läbimise käigus fikseeriti kaardil maastikulised eripärad
(kõrgemad kohad, hea vaatega kohad, prahistatud kohad, kraavid, niisked alad jms)
ning tehtud fotod on lisatud käesolevale eksperthinnangule illustreeriva materjalina.
3.5. Eksperthinnangus antakse esmalt hinnang planeeritava ala loodusväärtustele nii
riiklike andmebaaside alusel kui töö täitjate eksperthinnanguna.
3.6. Seejärel antakse hinnang tellija planeeritava kergliiklustee trassi valikule
keskkonnamõju seisukohast. Hinnangus lähtutatakse trassi ehituse ja ekspluatatsiooniga
kaasnevast võimalikust mõjust looduskeskkonnale. Lähtuvalt vajadusest leevendada
taolisi mõjusid pakuvad eksperdid täiendatavalt tellija planeeritavale trassile välja veel
lahendusi kergliiklustee trassi ja tee tüübi valikuks. Kõigi variantidega kaasnevaid
võimalikke keskkonnamõjusid võrreldakse omavahel, mille tulemusena pakutakse välja
variant, mille rakendamisega kaasneks väikseim mõju keskkonnale.
3.7. Eksperthinnangule on lisatud skeem kõigist trassivariantidest (ptk 8-10).

4 Kergliiklustee trassi ümbruse loodus- ja
kultuuriväärtused
4.1. Kergliiklustee trassi ümbruses ei ole riiklikult kaitstavaid alasid ega
kultuurimälestisi.
4.1.1. Vastavalt EELISele (Eesti Looduse Infosüsteemile
http://eelis.ic.envir.ee/w5/index.php?option=loadarticle&contid=1532175020&Itemid=
29) ei läbi planeeritav kergliiklustee kaitseala, hoiuala ega püsielupaika. Samuti ei läbi
ega asu selle tee vahetus ega kaugemas läheduses Natura 2000 alasid. Lähim Natura
2000 ala asub Paljassaare poolsaare tipus – Paljassaare hoiuala (Natura 2000 linnuala)
4.1.2. Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaasis
(BTV - http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index2.php, seisuga 03.11.2008.a.) ei leidu
andmeid liikide esinemise kohta Mustjõe suudme-äärsetel aladel.
4.1.3. Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses
(http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, seisuga 03.11.2008.a.) ei ole andmeid kaitsealuste
liikide esinemise kohta alal.
4.1.4. Planeeritava kergliiklustee lähiümbruses asub Mustjõe (Schwarzenbecki)
suvemõis. Mõisa ühel säilinud kõrvalhoonel puudub katus ning hoone on tugevasti
lagunenud. Mõisa juurde kuuluv parkmets on hooldamata. Mustjõe mõisa säilinud
kõrvalhoone ei ole registreeritud Kultuurimälestiste registris
(http://register.muinas.ee/mkandmed.asp).
4.2. Kergliiklustee trass läbib eriilmelisi maastikke ja liikide elupaiku.
4.2.1. Tellija on kergliiklustee trassi planeerinud nii, et see läbib Kopli lahe kagurannas
erinevaid maastike- ja elupaigatüüpe, nagu näiteks mere poolt üleujutav ala (Paldiski
mnt ja mere vaheline, Mustjõe suudme ümbrus), Mustjõe poolt üleujutav ala (eriti
parema kalda ümbrus) ja lodumets, pilliroostik, põõsastik ning kunagine
mitteametlikult (inertsete) ehitusjäätmetega kõrgendatud ~20 ha suurune
(http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=3641&UK=34DA8C9B70A
2B9E6A5333039612A&save=1) ala (kuni 3m üle merepinna), kus esinevad avatud ja
poolavatud ruderaalkooslused.
4.3. Mustjõe suudmeala võib olla kõrge loodusväärtus.
4.3.1. Välitööde käigus (02.11.2008) tekkis kahtlus, et Mustjõe suudmealal asuv
lodumets võib kvalifitseeruda vääriselupaigaks ja Loodusdirektiivi I lisa esmatähtsaks
elupaigatüübiks *91E0 ehk lammi-lodumets. Viimast iseloomustavad sanglepa (Alnus
glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion
incanae-, Salicion albae-kooslused). A. Palo (2004) järgi iseloomustab kõrge
loodusväärtusega lammimetsi sesoonselt korduvad üleujutused, kõrgete tüve- ja
kännumätaste esinemine, tuuleheite esinemine, eakad laialehised lehtpuud, puiduseente
viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel ja lamapuidul; koosluse häiluline
struktuur ja puistu erivanuselisus, tüükad ja jalalkuivanud puud, mitmes
kõdunemisastmes lamapuit, vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised sanglepad, jalakad,
pärnad jt. K. Peterson ja M. Uustal hinnangul on Mustjõe suudmeala paremkalda
lodumetsal olemas kõik nimetatud tunnused (Fotod 10, 11, 15). A. Palo (2004) märgib,
et kõrge loodusväärtusega lammimetsa tunnuseks on kitsalt spetsialiseerunud putuka-,

sambliku-, sambla- ja seeneliikide leiukohad ning kaitstavate liikide leiukohad. K.
Peterson ja M. Uustali hinnangul oleks vaja viia läbi Mustjõe suudmeala
loodusväärtuste inventuur.
4.4. Paldiski mnt 88 kinnistu läheduses kasvab mitmeid põlispuid remmelga
(Salix ssp.) perekonnast.
Välitööde käigus 02.11.2008 märgati Paldiski mnt 88 kinnistu merepoolses küljes
mitmeid võimsaid remmelgaid, mis keskkonnaregistri järgi ei ole kaitse all.
4.5. Kergliiklustee trassi ümbruse linnustiku uurimisel on pikk ajalugu.
4.5.1. Kopli lahe rannik Mustjõe ümbruses on üks pikima linnuvaatlusajalooga paik
Tallinnas. 1928. aastal hakkas sellel, tollal Tallinna linnu-ja liigirikkaimal alal linnu- ja
loodusvaatlustega tegelema noor Eerik Sits, kellest hiljem sai tuntud teedrajav
ornitoloog ja looduskaitsja Eerik Kumari (Uustal&Peterson, 2006).
4.5.2. Aastatel 2000 – 2008 on Vabaõhumuuseumi tee, Paldiski mnt ja Pelguranna
tänava vahelise roostiku, ranniku ja metsaala (edaspidi ‘Mustjõe ala’) linnustikku
uuritud keskpäraselt. Tehtud on küllaltki palju juhuvaatlusi, mis on andnud häid
kvalitatiivseid andmeid piirkonna linnustiku kohta. Suurem osa juhuvaatlustest on
tehtud rannikul. Olulisemad vaatlused on kogutud MTÜ Tallinna Linnuklubi
koduleheküljele linnuvaatluste leheküljele (www.tallinna-linnuklubi.ee). Samas on
2003. aastal läbi viidud üks linnustiku kvantitatiivne uuring, mis hõlmas Pelguranna
tänava ja Mustjõe paremkalda vahelist ala (Metsaorg, 2003).
4.6. Kergliiklustee trassi ümbrus on linnurikas
4.6.1. Aastatel 2000 – 2008 on Mustjõe alal teadaolevalt kohatud 154 linnuliiki. See on
üle 40% Eestis kohatud linnuliikidest ja ligikaudu 68% Tallinnas aastatel 1900 – 2005
kohatud linnuliikidest (Uustal&Peterson, 2006). Registreeritud liikidest 45 kuuluvad
Eestis kaitsealuste liikide nimekirja, kellest
- I kaitsekategooriasse kuulub 2 liiki (merikotkas ja tutkas);
- II kaitsekategooriasse 12 liiki;
- III kaitsekategooriasse 31 liiki.
45-st kaitsealusest liigist 22 liiki on Linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisa liigid.
4.6.2. Teadaolevalt pesitseb Mustjõe piirkonnas vähemalt 32 linnuliiki, kuid see arv on
eeldatavasti tugevalt alahinnatud. Arvukaimad haudelinnud on mitmed roostikus ja
põõsastikes pesitsevad värvulised (kõrkja-roolind, metsvint, salu-lehelind, rootsiitsitaja,
ööbik jmt). Mittevärvulistest pesitsevad arvukalt sinikael-part, lauk, kalakajakas jt.
Linnudirektiivi I lisasse (LD) kuuluvatest linnuliikidest pesitsevad alal randtiir (III
kategooria), jõgitiir (III kat.), väiketiir (III kat.), roo-loorkull (III kat.) ja punaselg-õgija
(III kat.).
4.6.3. Mustjõe piirkond on Paljassaare hoiuala kõrval Tallinna linnas üks olulisemaid
puhke- ja toitumisalasid läbirändavatele lindudele, eriti veelindudele, röövlindudele ja
värvulistele. Veelindudest hanelistele (haned, pardid) ja kurvitsalistele (kajakad, tildrid,
rüdid, jne) on olulised rannikumeri ja rannik, kus neid võib arvukalt kohata
aastaringselt. Toonekurelisi (hallhaigrud jt) ja kurelisi (rooruik jt) võib lisaks kohata ka
roostikus ja Mustjõe lammil. Arvukaimad on sõtkas, sinikael-part, tuttvart, lauk, suurlaukhani,
rabahani, soorüdi, jmt.
4.6.4. Mustjõe piirkond on Paljassaare hoiuala ja Ülemiste järve järel kolmas oluline
röövlindude peatus- ja toitumispaik Tallinna linnas. MTÜ Tallinna Linnuklubi
andmetel on piirkonnas enim vaadeldud raudkulle, kanakulle, hiireviusid, tuuletallajaid,

oo-loorkulle, vähemal määral ka karvasjalg-viusid, herilasviusid jt röövlinde.
Röövlinnud kasutavad toitumiseks kogu piirkonda – nii rannikut, roostikku, metsaseid
alasid kui ka jäätmaid. Röövlindude rohkuse põhjusteks Mustjõel on ühest küljest
arvukas veelinnustik Kopli lahe rannikul, teisest küljest aga kogu ala läbiv väikelindude
rändetee. Samuti on tähtsaks teguriks Mustjõe kallastel asuv lodumets, mis pakub häid
toitumistingimusi röövlindude saakloomadele.
4.6.5. Mustjõe piirkond koos metsa, roostiku ja põõsastikuga on lõik seni veel
võrdlemisi hästi toimivast väikelindude rändekoridorist. Tegemist on nn Lääne-Tallinna
rändetee kitsaima loodusliku alaga – nn “pudelikaelaga”, mis on surutud ranniku ja
hoonestatud elamupiirkondade vahele. Mustjõe paikneb rändeteel lääne- ja
edelasuunast Kakumäe poolsaare rohealade ja Veskimetsa ning kirdesuunas Merimetsa,
Kopli parkide ja Paljassaare vahel. Värvulised (tihased, vindid jpt) kasutavad Mustjõe
biotoope rändel toitumiseks ja peatumiseks väga arvukalt.
4.7. Kergliiklustee trassi ümbruse taime-, putuka- ja imetajaliikide kohta
puuduvad andmed riiklikes registrites.
4.7.1. Välitööde käigus märkasid K. Peterson ja M. Uustal Mustjõe lodumetsas rebast
ning tuvastati mügri tegevusjälgi (Mustjõe suudme vasakkalda ümbruses).
4.8. Kergliiklustee trassi ümbruse seeneliikide kohta puuduvad andmed riiklikes
registrites.
4.8.1. Välitööde käigus märkasid K. Peterson ja M. Uustal puiduseente kogumeid
Mustjõe suudme lodumetsas (Fotod 12-14). Puiduseente kogumid tüvedele, lamapuidul
ja seisvatel tüügastel annavad tunnistust lodumetsa kõrgest loodusväärtusest (Palo,
2004). Eesti Maaülikooli Põllumajanduse- ja keskkonnainstitituudi teadur,
puitulagundavate seente süstemaatik Indrek Sell määras fotode järgi kahe puuseeneliigi
villtageli (Trametes hirsuta) ja kahevärvilise nahkise (Stereum subtomentosum)
olemasolu. Mõlemad liigid on tüüpilised lammimetsa liigid.
4.10. Kergliiklustee trassi ümbruse nahkhiireliikide kohta puuduvad andmed
riiklikes registrites.
4.10.1. Mustjõe suudmeala lodumets ja roostik on nahkhiirtele sobivaks toitumis- ja
rändepeatuspaigaks, vanade puude õõnsused ja tüükad aga sobivaks elupaigaks. Kuid
nahkhiirte elutsemine seal tuleb kindlaks teha spetsiaalse uuringuga, mille võib
ühildada kogu lodumetsa inventuuriga.
4.11. Mustjõe veekvaliteet ja jõe suudme seisund ei ole soodne.
4.11.1. Tallinna haljastuse arengukavas on märgitud (ptk 4.4.3. Sadevesi), et “…suurem
osa Mustamäest ja Lillekülast kuuluvad Mustjõe valgalasse ning seal kogunevad
sadeveed juhitakse torustiku kaudu enamasti Mustjõe kaudu samuti Kopli lahte”.
4.11.2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruandes on märgitud: “Mustoja seiret
on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt tehtud alates 1987. a. /…/ Viimastel
aastatel on Mustoja 1 vee kvaliteet teatud määral paranenud. Kuid võttes aluseks
keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määruse Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001,
81, 1108) nõuded on oja vesi väga reostunud. Selle põhjuseks on vee liiga kõrge BHT,
ammooniumi, lämmastiku ja fosforisisaldus (Mustjõe oja vee seire, OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus, 2005).”
1 Siin ja mitmes teises allikas kasutatakse Mustjõe nimetusena “Mustoja”, “Mustjõe oja” jms.

4.11.3. Välitööde ajal oli Mustjõe vesi visuaalsel vaatlusel tumerohelise värvusega ja
läbipaistmatu (Foto 19). Vee tase oli seejuures suhteliselt kõrge ja veevool suhteliselt
kiire.
4.11.4. Mustjõe veekvaliteedile ega jõe seisundile ei ole antud hinnangut Harju
alamvesikonna veemajanduskavas.
4.11.5. Kuivõrd Mustjõgi toimub täna reovee-(saastunud sadevee) suublana, siis tuleks
jõe seisundi parandamiseks suunata Mustamäest ja Lillekülast kogunev sadevesi
Paljassaare reoveekollektorisse.
4.11.6. Mustjõe vasakkaldas paljandub kohati liivakivi (Foto 19), mis oleks sobivaks
pesitsuspaigaks jäälinnule (Linnudirektiivi I lisa liik), keda on Mustjõel ka kohatud.
Kuid jõevee kõrge eutrofeerumise taseme tõttu ei ela jões tõenäoliselt kalu, vee
läbipaistmatus omakorda ei võimaldaks jäälinnul kaladest toituda (Foto 20).
5 Kergliiklustee trassivalikute ja nende
rakendamisega kaasnevate keskkonnamõjude
kriteeriumid
5.1. Ekspertide hinnagul on trassivaliku võtmealaks Mustjõgi, mille ületamiseks tuleb
kaaluda erinevaid variante. Seetõttu jagati kogu trass kaheks osaks – Mustjõe
vasakkaldaks ja Mustjõe paremkaldaks. Vastavalt tähistatakse trassilõike tähtedega V ja
P ja nende variante numbritega.
5.2. Eksperthinnangu koostajad pakkusid välja ja võrdlesid omavahel järgmisi
kergliiklustee trassivariante:
Tellija variant 1 (T1), mille puhul kergliikustee suundub olemasoleva Roccaal-Mare
rannapromenaadi I lõigu lõpust piki Kopli lahe roostiku ja
metsa/põõsastiku vahelist koridori kuni lõikumiseni olemasoleva Stroomi
rannapromenaadiga. Tee paikneb muldel, kraavide ja ojade ületamiseks
kasutatakse vastavalt truupe ja sildu (ptk 9).
Tellija variant 2 (T2) sarnaneb variandiga T1, kuid fekaaliautode
purgimisplatsilt suundub kergliiklustee üle olemasolevale pinnaseteele (ca 120
m pikkuses). Edasi jätkub tee sildehitisena Mustjõe vana sängi vasakust kaldast
kuni endise ehitusjäätmete matmisalani (“kõrgendikuni”) (Fotod 3-4) (ca 450 m
pikkuses) (ptk 10).
V1 trassivariandi puhul suundub kergliiklustee Rocca al Mare rannapromenaadi
I lõigu lõpust paralleelselt Paldiski mnt äärse kergliiklusteega kuni
purgimisplatsile sissesõiduteeni Paldiski mnt 90 juures. Sealt suundub tee
olemasolevale Paldiski mnt äärsele kõnniteele, kust kulgeb kuni Mustjõe sillani
(Foto 23). Kergliiklustee kulgeks maanteega paralleelselt, kõnnitee kõrval või
sellega jagatud teena (ptk 11).
V2 trassivariandi puhul suundub kergliiklustee fekaaliautode purgimisplatsilt
(Foto 24) edasi piki Paljassaare reoveekollektori trassi olemasoleval pinnaseteel
kuni Mustjõeni, sealt piki jõe vasakkallast Mustjõe sillani Paldiski maanteel
(Foto 23) (ptk 11).
P1, P2 ja P3 trassivarindid saavad alguse Mustjõe sillast Paldiski maanteel
(Foto 23) (ptk 11).
P1 ja P2 trassivariandid suunduvad kasutatud autode müügiväljaku lääneküljelt
põhjasuunas ruderaalalani, kus P1 suundub vasakule piki kõrgemat kallast kuni

järsakuni, pöödub seejärel põhjasuunas, ületab kraavi ja suundub tagasi
idasuunas ruderaalalani (endise ehitusjäätmete matmisalani). Punastest tellistest
hoone varemete juures (Foto 1) ühtivad trassid P1 ja P2 ning suunduvad edasi
Stroomi ranna alumise parklani ja sealt edasi olemasolevale promenaadile (ptk
11).
P3 trassivariant suundub Mustjõe sillast piki olemasolevat Paldiski maantee
kõnniteed edasi kuni ristmikuni, mille kaudu viib alfalttee Stroomi ranna
alumisse parklasse (Foto 25) (ptk 11).
5.3. Tellijal on võimalus kaaluda järgmiste trassivariantide vahel:
Trassivariandid
T1 V1P1 V1P2 V1P3
T2 V2P1 V2P2 V2P3
5.4. 0-varianti (jätta kergliiklustee rajamata) ei analüüsitud, kuna tööülesande kohaselt
tuli eksperthinnangus anda hinnang kergliiklustee keskkonnamõjule.
5.5. Analüüsitud trassivariandid on visualiseeritud skeemil (ptk 9-11).
5.6. Tegevustena kirjeldati selliseid tegevusi, mis muudavad olemasolevat pinnast ja
maastikku. Tegevuste keskkonnamõju kriteeriumitena kasutati järgmisi kriteeriume:
Tegevuse vajadus Keskkkonnamõju kriteerium
1.Vajadus suuremahuliste pinnasetööde
järele
1. Mõju Mustjõe suudmeala lodumetsale
2.Vajadus silla ehitamiseks 2. Mõju maastikule (ilmele)
3. Vajadus ehitada kergliiklustee 3. Mõju tehisobjektidele (purgimisplats,
sinna, kus puudub olemasolev tee reoveekollektor)
4.Vajadus truubi(-pide) ehitamiseks 4. Mõju liikidele ja elupaikadele
5. Vajadus juurdepääsuteede
ehitamiseks, et alustada
kergliiklustee ehitust
5. Mõju pinnasele
6. Mõju veerežiimile
5.7. Eraldi tuuakse välja ehitusaegsed mõjud ja ekspluatsiooniaegsed mõjud.

6 Trassivariantide võrdlus
6.1.Järgnevalt on toodud trassivariantide võrdlustabel, kus hinnangu andmisel
lähtutatakse maastiku ja pinnast muutvate tegevuste ulatusest. Hinnang antakse nii
kaasnevale keskkonnamõjule kui maksumusele.
Trassivariant
Tegevuste vajadused
Positiivsed küljed Negatiivsed küljed
T1 Kergliiklustee Vaatamata sellele, et
kulgeks kogu tee kulgeb
ulatuses
mererannal, piirab
loodusmaastikus, sh vaatevälja roostik.
ületaks silla abil Trassi ehitamiseks on
Mustjõe
vajalikud
suuremahulised
pinnasetööd,
veetõkestamise – ja
juhtimise tööd,
vähemalt 3 silla ja 4
truubi ehitus. Trassi
ehitamiseks
puuduvad
olemasolevad teed ja
elektriliinid. Samas
on kõnealune ala
tormitulvaveele aldis
ala (www.astraproject.org)
T2 Mustjõe
lammimetsa läbivas
~450 m lõigus
tõstetakse
kergliiklustee
vaiadele, mis ei
takista mere- ja
pinnasevee
liikumist
V1 Saab kasutada
suuresti
olemasolevat teed
(osaliselt
purgimisplatsi tee ja
Paldiski maantee,
mida tuleb muuta
liiklejatele
Vaatamata sellele, et
sildehitis paikneb
roostiku ja
lammimetsa vahelisel
alal, piirab liiklejate
vaatevälja merele
roostik. Sildehitise
(T2) ja P1 trassilõigu
ühendamine (sh ca 2
m kõrguste vahe
ületamine) vajab
lisakulutusi
Puudub võimalus
liikuda piki
mererannikut,
pilliroostiku tõttu
puudub vaade merele,
olemasolev
kergliiklustee
Paldiski mnt ääres on
Hinnang
keskkonnamõjule
Väga suure
negatiivse
keskkonnamõjuga
trassivariant, sest
selle ehitamisega
kaasneks korvamatu
kahju kogu Kopli
lahe rannamaastikule.
Eriti
kannataks Mustjõe
lammimets, mille
loodusväärtused
vajavad veel
täpsemat uurimist.
Samuti muudetaks
trassi ehitamisega
Mustjõe suudmest
põhjasuunas
rannamaastikku
sedavõrd, et kaoks
selle looduslik ilme.
Saab häiritud
lammimetsa ja
roostiku talitlemine
ökoloogilise
puhastina reostatud
Mustjõe ning endise
ehitusjäätmete
matmisalalt
nõrguvale veele
Väikese
keskkonnamõjuga
trassivariant, kuna
Mustjõe suudmealal
kulgeb tee roostiku
ja lammimetsa
vahelisel alal,
millega säilib
lammimetsa
terviklikkus ja
veerežiim
Väikese
keskkonnamõjuga
trassivariant, sest
kasutakse suuresti
olemasolevat teed
(Paldiski mnt).
Lõigu muldkeha
vajab tõstmist
Hinnang
maksumusele
Väga suure
maksumusega
trassivariant,
kuna selle
käigus on vaja
esmalt ehitada
juurdepääsuteed,
et alustada tee
ehitust, seejärel
viia läbi
suuremahulised
pinnasetööd,
veetõkestamise
ja –
juhtimisetööd,
sildade ehitus.
Ilmselt suure
maksumusega
trassilõik
sildehitise
kõrgema
maksumuse
tõttu
Väikese
maksumusega
trassivariant,
sest olemasoelva
tee korrastamine
ja kergliiklustee
ehitamine on
odavam kui uue

Trassivariant
Tegevuste vajadused
Hinnang
Hinnang
Positiivsed küljed Negatiivsed küljed keskkonnamõjule maksumusele
ohutumaks (eraldi kitsas, Looga esimesel 230 tee ehitamine
või jagatud bussipeatuse juures meetril, kuid see ei
kõnnitee). Uus tee koguneb
põhjusta
tuleb rajada ainult kergliiklusteele märkimisväärseid
~230 m pikkusel vihmavesi, puudub keskkonnamõjusid,
lõigul.
ohutuspiire
kui ka
kergliiklustee ja olemasolevale
sõidutee vahel, kraavile ehitada
ühistranspordirada
kasutavad ebapiisava
märgistuse tõttu
sõiduautod (suurem
ohtlikkus).
truup.
V2 Liiklejatel on Vaja täiendavalt Suure
Keskmisee
võimalus vältida selgitada, kas keskkonnamõjuga maksumusega
Paldiski maantee reoveekollektoriäärset trassivariant trassivariant,
müra ja õhusaastet teed on võimalik eelkõige ehitamise kuna on vaja
ja liikuda
osaliselt kasutada ajal, kuna tuleb ehitada uus tee,
loodusmaastikus kergliiklustee rajada uus lõik tõsta pinnast
ehitamiseks lõigus, Mustjõe
kergliiklustee
mis lähtub
vasakkaldale muldkeha tarvis.
purgimisplatsilt lammimetsa, Vaja on ehitada
Mustjõeni.
millega hävines osa kaks truupi,
Kergliiklustee lammimetsast ja silda pole vaja
ehitamisel Mustjõe seal kasvavatest ehitada
vasakkaldale põlistest
hävitatakse
sangleppadest.
põlispuud. Tee Mustjõe vasakus
ehistamiseks kaldas võib tekkida
nimetatud lõigul,
tuleb saada luba
kinnistu
(78406:601:6540)
Paldiski mnt 82F
omanikult. Mustjõe
vasakkallas võib
variseda ehitustööde
tulemusena.
lihkeid.
P1 Rannale küllaltki Suuremahulised Keskmise
Ilmselt suure
lähedale
pinnasetööd, keskkonnamõjuga maksumusega
juurdepääsutee täiendavalt on vaja trassivariant, kuna variant, sest
ehitamine
rajada sild üle kraavi. toob kaasa maastiku puudub
võimaldab antud Liiklejate liikumise muutmise, sest olemasolev tee
kohas nautida head ohutuks muutmiseks vajadus pinnase ja valgustus.
vaadet merele, kuna on vaja lisada piirded tasandamiseks ja Vaja teha
on kõige kõrgem (soovitavalt puust) tõstmiseks on suur suuremahulisi
koht antud tee merepoolsesse ning tee ei baseeru pinnasetöid,
piirkonnas. Sobib külge. Kõrgendikul suuresti mitte koristada
ehk enam
on vaja koristada olemasolevatel jäätmed ning
jalutajatele, kui suures koguses teedel, vaid ehitada sild.
jalgratturitele, sest jäätmeid
pinnaseteedel ja
tee saaks olema (klaasikillud, plast kitsastel radadel.
suhteliselt
käänuline.
Teevalgustusest
selles lõigus võib
ka loobuda.
jm)
P2 Selle trassivariandi Ligikaudu 600 m Trassivariant Keskmise

Trassivariant
Tegevuste vajadused
Positiivsed küljed Negatiivsed küljed
puhul saaks ulatuses tuleb ehitada
ligikaudu 350 m uus tee, samuti tuleb
pikkuselt kasutada ehitada uus sild
olemasolevaid kraavi ületamiseks,
kõvakattega teid, 700 m ulatuses vaja
seejärel tuleb uut valgustust.
ehitada uus tee Puudub “vaade
(mööda
olemasolevaid
pinnaseteid) algul
kuni punastest
tellistest hoone
varemeteni, seejärel
kuni Stroomi ranna
alumise parklani.
merele”
P3 Olemasolev Puudub “vaade
asfaltteePaldiski merele”. Tee kulgeb
maantee servas ja põhiosas piki müra ja
Pelguranna tänaval, saasterikast Paldiski
mis viib Stroomi
ranna alumise
parkla suunas tuleb
ehitada sobivaks
kergliiklusteeks ja
tõsta kergliikleja
ohutust.
maanteed.
Hinnang
keskkonnamõjule
mõjutab keskkonda
suhteliselt vähe,
kuna baseerub
osaliselt
olemasoleval teel ja
pinnaseteel ning uus
teelõik on hästi
juurdepääsetav
ehitusajal ning tee
valgustuseks
vajalikud
elektriliinid on
suhteliselt lähedal
Väikseima mõjuga
keskkonnale
trassivariant, kuna
tee baseerub
olemasolevatel
teedel.
Hinnang
maksumusele
maksumusega
trassivariant,
sest pinnasetööd
ei ole väga
mahukad.
Kulukam osa on
silla ehitus.
Väikseima
maksumusega
trassivariant,
kuna olemasolev
teetrass tuleb
vaid
kergliikluseks
kohandada
6.2. Tellija variantidest on keskkonnamõju seisukohast parim variant T2 (ptk 10). Selle
variandi rakendamisega on võimalik säilitada Mustjõe suudmeala lammimetsa
terviklikkus, millel on bioloogilise mitmekesisuse ja veerežiimi säilitamise seisukohast
oluline funktsioon.
6.3. Trassilõigud P1, T2 ja T1 kulgevad osaliselt piirkonna kõrgeimal alal (>3m ümp),
mistõttu avaneb seal võimalus vaadata merele. Kuivõrd nimetatud teelõigud kulgeksid
kõrgemal astangul (kõrgendikul), tuleks liiklemise ohutuks muutmiseks paigutada tee
merepoolsesse külge piirded. Valik sildehitiste näidiseid on toodud ptk-is 14.
6.4. Laia vaatevälja tõttu võib see “kõrgendik” kujuneda heaks linnuvaatluskohaks. Siia
võiks paigutada infotahvli, kus tutvustatakse Kopli lahe elustikku.
6.5. Trassilõikude T2 või V2 ehitamisel võib infotahvli paigutada, kas sildehitise
algus(t)esse või Mustjõe lähedusse, st enne Mustjõe lammimetsa sisenemist. Infotahvlil
võiks tutvustada Mustjõe lammimetsa ja selle elustikku.
6.6.Tellija pakutud teetrass T1 (ptk 9) kulgeks purgimisplatsi lähedases lõigus roostiku
ja metsa piiril ~140 m ulatuses alal, mis on vaid 0,7 – 1 m ümp. Selles lõigus muldel tee
ehitamine mõjutaks negatiivselt ala veerežiimi. Seevastu rannapromenaadi nihutades 40
m lõunapoole (vt trass T2 ptk 10) kulgeks see suures osas mööda olemasolevat
pinnaseteed, mille täitmisel ja tasandamisel oleks väike keskkonnamõju.
6.7.Tellija pakutud teetrassi lõik T1, mis kulgeks “kõrgendikult” edasi piki rannikut
põhja suunas ei pea allkirjutanud otstarbekaks, kuna see kulgeb rannaäärsel

üleujutataval alal ning nõuab teetrassile jäävate alade mahukat täitmist ning sildu. T2
kulgeks aga mööda suhteliselt tasast ala ning mööda olemasolevaid pinnaseteid, mille
täitmisel ja tasandamisel oleks väike keskkonnamõju.
6.8. Keskkonnamõju ja maksumuse seisukohast on parimad need trassivariandid, mis
kasutavad maksimaalselt ära olemasolevaid teid, ega vaja uusi maastikku muutvaid
juurdepääsuteid (variandid V1P3, V1P1 ja V1P2), kuid nende trasside puhul kaob nn
rannapromenaadi kontseptsioon – “vaade merele”.
6.9. Trassilõigul P1 on suurem keskkonnamõju võrreldes trassilõiguga P2, kuna trassi
ehitamiseks on vaja teha suuremamahulisi pinnasetöid, ehitada piirded trassi
merepoolsele küljele, et tagada liiklejate ohutus.
6.10. Trassi P1 “kõrgendikul” paikneva lõigu puhul võib tellija kaaluda võimalust, et
see ehitatakse vaid jalutusteeks mitte kergliiklusteeks, kuivõrd nimetatud trassilõik ei
ole sirgjooneline vaid käänuline.
6.11. P-trassilõikudest pakub vaadet merele vaid lõik P1 (“kõrgendikul”) (Fotod 3-4).
Trassilõigu P1 ehitamisel tuleb eelnevalt puhastada ala liiklejatele potentsiaalselt
ohtlikest jäätmetest 2. novembril 2008.a. toimunud välitööde käigus fikseeriti klaasi-,
asfaldi- ja betoonijäätmeid (Fotod 5-8).
6.12. V1 trasssilõigu puhul on keskkonnamõju kõige väiksem ja kulutused trassi
ehitamiseks samuti väiksemad kui V2 puhul. V2 keskkonnamõjuks on Mustjõe
vasakkalda lammimetsa kahjustamine, kuid sel juhul jääks kahjustamata Mustjõe
paremkalda esinduslik lammimets. V2 ehitamiseks tuleb täpsustada AS-ga Tallinna
Vesi, kas kergliiklustee ehitamine on võimalik reoveetrassi kõrvale. Samuti tuleb saada
nõusolek Paldiski mnt 82F kinnistu omanikult jõe kallasrajast väljapoole jääva maa
kasutamiseks (või võõrandamiseks) kergliiklustee ehitamiseks ja kasutamiseks.
6.13. Trassilõigu P3 puhul oleks keskkonnamõju väiksem võrreldes P1 ja P2
trassilõikude ehitamisega, kuivõrd P1 ja P2 trassid kulgeksid läbi rudeaalmaastiku
valdavas osas olemasolevatel teedel. P1 ja P2 puhul on vajadus kraaviületava silla
ehitamiseks.

7 Peamised järeldused ja soovitused
Keskkonnakaalutlused
7.1. 2. novembril 2008.a. toimunud välitööde käigus märkasid eksperthinnangu
koostajad mitmeid aspekte, mis viitavad Mustjõe lammimetsa kõrgele loodusväärtusele.
Nendeks olid kõrgete tüve- ja kännumätaste esinemine, tuuleheite esinemine, eakad
laialehised lehtpuud, puiduseente viljakehade rohke sinemine tüvedel, tüügastel ja
lamapuidul; koosluse häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus, tüükad ja
jalalkuivanud puud, mitmes kõdunemisastmes lamapuit, vegetatiivse päritoluga
mitmetüvelised sanglepad.
7.2. Eksperthinnangu koostajad teevad tellijale ettepaneku korraldada Mustjõe
lammimetsa (ptk 12) looduskaitseline inventuur, et täpsemalt määrata Mustjõe
suudmeala lammimetsa loodusväärtused.
7.3. Rocca-al-Mare ja Stroomi ranna vaheline loodusmaastik ja roostik jääb lindude
rändeteele ning on kõrge linnustikulise väärtusega. Pikajalised linnustiku-uuringud on
näidanud, et antud ala on mitmekesine röövlindude ja värvuliste poolest.
7.4. Eeltoodud põhjustel on eksperthinnangu koostajad seisukohal, et kõnealuse
kergliiklustee trass ei peaks läbima Mustjõe lammimetsa muldel, kus see võib oluliselt
muuta veerežiimi või killustada metsakooslust.
Trassivalikud
7.5. Tellija kavandatud Rocca-al-Mare ja Stroomi ranna vaheline kergliiklustee
ehitamine täies ulatuses muldele variandi T1 korral (ptk. 9) oleks suure negatiivse
keskkonnamõjuga, kuivõrd kavandatud teetrassi ehitamisel ja käitamisel hävineks
looduslik üleujutusala Mustjõe suudmes ja saaks kahjustada lammimetsa kui
ökosüsteemi terviklikkus. Lammimets toimib ka loodusliku filtrina, puhastades merre
suubuvat jõevett ning üleujutusalalt ja endisest ehitusjäätmete matmisalast valguvat
pinnavett.
7.6. Lähtuvalt T1 eeldatavasti olulisest negatiivsest keskkonnamõjust, pakuti Tallinna
Kommunaalameti esindajatega 13. novembril 2008.a. toimunud kohtumisel välja uus
lahendus – ehitada Mustjõe suudmeala läbiv trassilõik sildehitisena (T2) (ptk 10).
7.7. Käesoleva eksperthinnagu andjad on seisukohal, et kui kergliiklustee ehitatakse
Mustjõe lammimetsa osas sildehitisena, säilib Mustjõe lammialal vee loomulik
liikumine ja lammimetsa toimimine.
7.8. T2 trassilõigu planeerimisel tuleks arvestada seda, et Mustjõe suudmeala on
terviklik elupaigatüüp, ja sildehitis peaks kulgema roostiku ja metsa vahelisel piiril ja
võimalikult olemasolevatel pinnaseteedel.

7.9. Trassilõigu T2 ehitamisel tuleks minimaalselt kahjustada pinnast ja taimestikku
väljaspool rajatavat trassi. Ehitustööde lõpus tuleb tekkinud pinnasekahjustused siluda
ja lasta looduslikult taimestuda.
7.10. Sildehitise valgustamisel tuleks kaaluda võimalust mitte paigaldada postidel
tänavavalgusteid vaid süvistatud valgusteid.
7.11. Sildehitise kasuks räägib ka see, et kulgedes maapinnast kõrgel ja üleujutataval
alal, võimaldab see kaitsta lammimetsa tallamise eest, kuivõrd enamus “liiklusest”, sh
lemmikloomajalutamine toimuks siis sillal.
Muud trassiettepanekud
7.12. Lisaks tellija pakutud variantidele T1 ja T2 pakuvad eksperthinnangu koostajad
välja kergliiklustee trassilõikude variandid, mis lähtuvad Mustjõe suudmeala
terviklikkuse säilitamise eesmärgist. Need on Mustjõe vasakkalda variandid V1 ja V2
ning Mustjõe paremkalda trassivariandid P1, P2 ja P3 (ptk 11).
7.13. V1 trasssilõigu puhul on keskkonnamõju kõige väiksem ja kulutused trassi
ehitamiseks samuti väiksemad kui V2 puhul. V2 keskkonnamõjuks on Mustjõe
vasakkalda lammimetsa kahjustamine, kuid sel juhul jääks kahjustamata Mustjõe
paremkalda esinduslik lammimets. V2 ehitamiseks tuleb täpsustada AS-ga Tallinna
Vesi, kas kergliiklustee ehitamine on võimalik reoveetrassi kõrvale (pinnasteele).
Samuti tuleb saada nõusolek Paldiski mnt 82F kinnistu omanikult jõe kallasrajast
väljapoole jääva maa kasutamiseks (või võõrandamiseks) kergliiklustee ehitamiseks ja
kasutamiseks.
7.14. Eksperthinnangu koostajad soovitavad tellijal kaaluda võimalust ehitada välja
trassilõik P1 (ptk 10 ja 11), mis annaks liiklejatele lisavõimaluse pääseda
rannapromenaadile ja “kõrgendikule” või lahkuda sealt ilma, et tuleks läbida kogu trass
(ca 1,4 km). P2 tee võimaldaks rannapromenaadile juurdepääasu ka päästeautodele
(tuletõrje, kiirabi).
7.15. Tulevikus võib kaaluda matkaraja (laudtee) rajamist Mustjõe kaldale, mis
ühendaks täiendavalt rajatava rannapromenaadi ja Paldiski mnt äärse kergliiklustee.
Kuid kindlasti peab projekteerimiele eelnema põhjalik Mustjõe lammi loodusväärtuste
inventuur.
Üldised soovitused
7.16. Infotahvlite paigutamiseks sobivaimad kohad oleksid sildehitise alguskohad või
Mustjõe sild ning “kõrgendik” (P1). Sildehitise puhul tutvustaks sealne infotahvel
Mustjõe lammimetsa ja selle elustikku, “kõrgendikul” paiknev infotahvel tutvustaks
Kopli lahte ja selle elustikku.
7.17. Prügikastide valikul tuleks arvestada, et need oleksid kaetud (kinnised), et linnud
(eriti kajakad ja varesed) ja loomad ei pääseks neid avama ega prahti laiali kandma.

Prügikastid võiks paigutada potentsiaalsete istumiskohtade läheduses (nt
“kõrgendikul”).
7.18 Istumiskohti ei tuleks planeerida paikadesse, kus tuleoht (roostiku süttimine) on
suurim. Suurim tuleoht on trassilõikudel, mis läbivad Mustjõe lammiala (roostikku) ja
metsa.
7.19. Ehitustööde alustamisel trassilõikudel T2 (sildehitise ehitamisel) ja V2 (tööd
vasakkaldal) tuleks arvestada seda, et tööd Mustjõe lammi ja -metsa läbival lõigul
algaksid pärast lindude pesitsusperioodi, s.o. peale 15. juulit. Trasside ülejäänud
lõikudel pole ajalisi tegevuspiiranguid ehitusele vaja seada.
8 Kasutatud allikad
Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaas:
http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index2.php
Eesti Eluslooduse Infosüsteem EELIS: http://eelis.ic.envir.ee/w5/
Harju alamvesikonna veemajanduskava:
http://www.envir.ee/vesikonnad/static/files/128.Harju%20VMK%205.12.2007.pdf
Kultuurimälestiste register: http://register.muinas.ee/main.asp
Kuuba, R. (toim.). Kaitsemetsade majandamisjuhised. Keskkonnaministeerium, Tartu
2001, 48 lk.
Lutt, J, Orviku, K. Kopli lahe põhjasetted. Kogumikust “Inimmõju Tallinna
keskkonnale”. Teaduslik-rakenduslik konverentsi (21-22.november 1991) ettekannete
kokkuvõtted, lk 74-77.
Maaameti Geoportaal “Looduskaitse ja Natura 2000 rakendus”, “Ajalooolised kaardid“,
“Mullakaart”: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Metsaorg, L. Mustjõe paremkalda linnustikust. MTÜ Tallinna Linnuklubi, 2003
(käsikiri).
Paal, J. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium, 2004, 111 lk.
Palo, A. Natura 2000 metsaelupaigad. Keskkonnaministeerium, 2004, 24 lk
Palo, A. Väike põlismetsaraamat. Keskkonnaministeerium, 2001, Eesti Loodusfoto, 55
lk
Rocca al Mare ja Stroomi ranna vaheline ala. Geodeetiliste uurimistööde aruanne.
EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, 2008. (sama ka kaardifailidena Mapinfo
failiformaadis)

Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering: http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346
Tallinna haljastuse arengukava:
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781
Tallinna Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering: http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=297
Tallinna rohealade teemaplaneering: http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=309
Tormitulva-altid piirkonnad Kopli ja Tallinna lahe ümbruses projekti ASTRA
www.astra-project.org andmetel
Uustal, M., Peterson, K. Muutusi Tallinna linnustikus aastatel 1900-2005. Hirundo, Nr
1, 2006.

9 Trassivariant T1 (tellija variant) skeem

10 Trassivariant T2 (sildehitise variant)
sildehitise eeldatav ulatus
trassilõik P2, mis ühendaks Paldiski mnt kergliiklustee ja nn
kõrgendiku (hea merele-vaatega-ala)

11 Trassivariandid V1, V2, P1, P2, P3
Selgitused on peatükis 4.
i - infotahvli asukoht

12 Mustjõe metsaala, sh Mustjõe lammimets, mille
loodusväärtusi tuleb säilitada

13 Tormitulva-altid piirkonnad Kopli ja Tallinna lahe
ümbruses projekti ASTRA www.astra-project.org
andmetel

14 Valik sildehitisi maailmas (interneti põhjal)
Sildehitise näidis, Georgia State Park, US
http://gastateparks.org/net/content/image.aspx?imageid=74041&s=94.0.10.5
Life Of The Marsh nature trail, Maryland, US
flickr.com/photos/clintjcl/2532414800/

Sildehitise näidis roostikus, asukoht teadmata, pilt internetist
http://patsyterrell.com/images2/20061022bridge.jpg

Stendinäidis märgalal, Sandy City, Utah, US
http://sandy.utah.gov/uploads/RTEmagicC_wetlands_sign.JPG.jpg
Laudtee metsas, Oregon, US
http://blog.oregonlive.com/terryrichard/large_TR.ankeny.jpg

Sild- ja pontoonehitise näidis, asukoht teadmata
http://www.agnew.biz/travel06/060819%20CRW_8189.jpg
Sildehitise näidis, asukoht teadmata
http://chimneykeepers.com/condoimages/condo%20xmas%20cookout%20patioPicture
%20039.jpg

Sild- ja pontoonehitus, asukoht teadmata
http://www.helical-piersolutions.com/Portals/0/boardwalk%20over%20water%20piers.gif

Ilma käsipuudeta laudtee, asukoht teadmata
http://www.trailstobuild.com/Images/Boardwalk_Turnout_Near_Farmer_Bridge_1.jpg

Fotod
Foto 1. Punasest tellistest hoone varemed, trassilõigul P1 ja P2
Foto 2. Trassilõik P2

Foto 3. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade merele
Foto 4. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade Rocca-al-Mare suunas

Foto 5. Trassilõik P1, osaliselt mattunud praht
Foto 6. Trassilõik P1, asfaldijäätmed

Foto 7. Trassilõik P1, betoonijäätmed
Foto 8. Trassilõik P1, klaasijäätmed

Foto 9. Mustjõe lammimetsa idapiiril (Mustjõe paremkaldal)
Foto 10. Mustjõe lammimets jõe paremkaldal

Foto 11. Üleujutusvesi Mustjõe lammimetsas
Foto 12. Puiduseente viljakehad lamapuidul Mustjõe lammimetsas

Foto 13. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe lammimetsas
Foto 14. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe vasakaldal

Foto 15. Mustjõe lammimets 2.novembril 2008
Foto 16. Tuuleheide Mustjõe lammimetsas

Foto 17. Häilud Mustjõe lammimetsas
Foto 18. Mustjõe alamjooks, vaade paremkaldalt

Foto 19. Mustjõe vasakkallas, kohati paljandub liivakivi
Foto 20. Mustjõe kallastel on kohati tihe pajustik

Foto 21. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone varemed aadressil Paldiski mnt 82E
Foto 22. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone aadressil Paldiski mnt 82E

Foto 23. Sillad üle Mustjõe Paldiski maanteel
Foto 24. Fekaaliautode purgimisplats Paldiski mnt 90A kinnistu juures

Foto 25. Trassilõik P3