puhkus lätis

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 11Läti rahvuspargid – looduspuhkajate paradiisGauja rahvusparkSlītere rahvusparkRāzna rahvusparkĶemeri rahvusparkLäti neljast rahvuspargist suurim võtabenda alla ligi 92 000-hektarilise kauni,äärmiselt huvitava loodusmaastikuning rikkaliku floora ja faunaga alaGauja (Koiva) jõe ürgorus. Gauja rahvuspark onka vanim rahvuspark kogu Lätis, olles asutatud1973. aastal. Gauja jõe ürgorus paljanduvadvõimsad ja kõrged devoniaegsed liivakaljudon unikaalsed kogu Baltikumis. Kindlastituleks ära käia kuulsas Gutmani koopas, mison Baltimaade suurim ning Paradiisimäel, mison nime saanud siin maalida armastanudkunstnike järgi. Kuna kogu jõeorgu lõhestabjõgederägastik (suurimad jõed on Gauja, Amataja Brasla), võib paljandeid näha paljudeskohtades ning kaunitest loodusvaadetest siinjuba puudu ei tule.Gauja ürgorg on võlunud ja samas pakkunudhead kaitset vaenlaste eest juba iidsetel aegadelning seetõttu on selle kaldanõlvad nii lähemalkui kaugemal kaetud arvukate suuremateja väiksemate kindluste või lossidega.Neist on siiani säilinud 13. sajandil ehitatud imposantneTuraida loss-muuseum, mille punasedtellismüürid ja torn paistavad kaugele. Samution selle paigaga seotud Läti kuulsamaidja kaunemaid legende «Turaida Roosist».Samuti asuvad rahvuspargi territooriumivahetus läheduses Sigulda, Cēsise, Valmiera,Diķli, Ungurmuiža ja Krimulda lossid (Krimuldasasub teadaolevalt üks vanemaid Läti luterikirikuid) ning Euroopa mastaabis üliharuldaneĀraiši järve keskel asuv puust muuseumipark.Jõed ja järved, kaldakaljud ning metsadpakuvad piiramatult puhke- ja matkavõimalusi.Külastajate seas on populaar sed ka kanuu-ja kärestikusõidud, ratsutamine ning jalgrattalmatkamine. Põnevad on ka Līgatne koosoma loodusradade ja võimsa keldrikoobastikuga,vana paberivabriku küla, nõukogudeaegnesalapunker, mille sisustus on säilinud autentselmoel ning kohalik veinikoda.GAUJA RAHVUSPARK• Asutati 1973. aastal• Pindala 91 745 ha• Asub Vidzeme maakonnas Gauja jõe ürgorus(Gauja pikkus 452 km, millest 93 km kulgeb rahvuspargiterritooriumil). Riiast 54 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin elab 48 metslooma-, 163 linnu- ja 3780 putukaliiki• On tuvastatud 876 soontaime- (sõnajalalised jt),166 sambliku- ja 551 seeneliiki• Rahvuspargi territooriumil asub 547 ajaloolist jakultuuriobjekti• Gauja rahvuspargi külastuskeskused asuvadGutmani koopa juures, Līgatne loodusradade juuresja Zvārte liivakivikalju juures• Info: www.gnp.lvSlīteret kutsutakse ka hellitavalt Läänemeregeoloogiliseks vabaõhumuuseumiks,sest siinne maastik on uskumatult varieeruv,pakkudes võimalusi olla oma silmagatunnistajaks mitmetele siin aset leidnud geoloogilisteleprotsessidele: näha 12 000 aastat tagasieksisteerinud Balti jääpaisjärve kaldapiirining pärast jääaega tekkinud Litoriinamere taandumiselmoodustunud pinnavorme. Samas pakubpiirkond võimalust osa saada siin elanud jaelavate liivlaste igivanast kultuurist (Kolkas asubliivlaste keskus), samuti liigirikkast floorast jafaunast. Nõukogude ajal oli siin kinnine piiritsoon,ning selles on tagantjärele vaadates niihäid kui ka halbu külgi. Siiski on raskesti ligipääsetavusolnud piirkonnale pigem kasuks ningKolka neeme ja Kurzeme randasid võib liialdamatapidada Läti looduslikult kaunimaks piirkonnaks.Irbe väina ehk Kura kurgu juures pikimereäärset asuvad väiksed kalurikülad oma paadisildade,võrgukuuride, tossavate kalasuitsuahjudeja romantilise puitarhitektuuriga on vaatamisväärsus,mis ei unune niipea. Looduslikestvaatamisväärsustest on silmapaistev Sinine mägi,siinsed mererannad on kuulsad looduslikumerevaigu leidude poolest. Kaunid ja pikad liivadüünidIrbe väina ääres, näiteks Košragis ningsuur ruunikivi Mervallas on samuti üliharuldased.Piki kallast Kolka tipust Ventspilsi poole, kuniSīkragsini, on kaunid ja romantilised kalurikülad,kus saab nii öömaja kui kõhutäidet. Siin,Ovīši külas asub ka Läti vanim majakas. Kolkamajakas ei asu aga mitte rannal, vaid kunstlikulmeresaarel ning esimene tuletorn rajati sinna juba1975. aastal. Slīteres on esindatud Läti 26 metsatüübisttervelt 25 ning siin kasvab palju haruldasitaimeliike – eriti kaunid on rannakarjamaadja düünid varasuvel ning see on üks väheseidkohti kogu Lätis, kus elavad üliharuldaseks muutunudhundid ja ilvesed ning mitut liiki nahkhiiri.Siitkandist on pärit ka üks Läti rahvusköögituntumaid «tegijaid» – porgandi-kartulitäidisegarukkipirukad (Sklandu rauši).SLĪTERE RAHVUSPARK• Asutati 2000. aastal• Pindala 16 360 ha (mis hõlmab nii maismaa- kuimerekaitseala)• Asub Kurzeme maakonnas Kolka poolsaarel. Riiast165 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin elab 261 linnuliiki ja mitmeid haruldasi loomilinde,mida pole mujal Lätis enam võimalik kohata• Siin saab näha 25 eri metsa tüüpi (kokku on neidLätis 26)• Info: www.slitere.lv ja www.dundaga.lvHEAD ABILISED LOODUSMATKAJALEIda-Läti maakonna Latgale südames asuvRāzna rahvuspark on suuruselt teine koguriigis, kuid samas noorim. See on kaunisja avara horisondiga maastik, kus laugjateküngaste orgudes peegelduvad lugematudjärvesilmad – just seepärast kutsutakse Latgaletka Siniste järvede maaks. Siin asuvad samutikaks Läti suurimat järve: Rāzna ja Lūbansijärv. Latgale on iseloomuliku pärimuskultuurigapiirkond, kus naaberriikide Leedu jaVenemaa mõjud on sajandite jooksul lihvinudsiinseid kohalikke traditsioone ja tavasid. Ninglätlased isegi tunnistavad, et Latgale on «kuiriik riigis» – selgelt omanäoline.Latgalet kutsutakse ka Maarjamaaks siinseAglona basiilika järgi, mis on pühendatudneitsi Maarja taevamineku auks 18. sajandil(esimene kirik juba 17. sajandi lõpul). Piirkondpole küll ülirikas oma haruldaste taime-, loomavõi linnuliikide poolest (haruldasi linnuliikeon loetletud 48), kuid järvemaastikud on vägakaunid ning kohalik kultuuripärand tõeliseltunikaalne. Suurim looduskaitseprojektkorraldati 2006. aastal, mil siinsetesse soodesseasustati ümber sadu hiigelkärnkonni, kesnüüdseks on kenasti kohanenud. Siit avanebvõrratu vaade piirkonna kõrgeimale mäele Mākonkalnsileja kümne saarega Rāzna järvele.264 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Mākonkalnsitipp on üks rahvuspargi populaarsemaidsihtkohti ning ajaloolises mõttes asubsiin Latgale süda. Kuna piirkonna elanikkepeetakse üldiselt väga usklikeks, on siin piiriäärsealana segunenud mitme usutunnistusegainimesed ning seda näeb ka kohalikus kirikuarhitektuuris:siin on nii luterlaste, katoliiklaste,vene õigeusu kui ka vene vanausulistepühakodasid ning erilise elamuse saab siit lisaksloodusturismile kindlasti usupühade aegu,mil rahva- ja kirikutraditsioonid pidustustessegunevad.RĀZNA RAHVUSPARK• Asutati 2007. aastal• Pindala 59 615 ha (suuruselt teine rahvuspark Lätis)• Asub Latgale maakonna südames, Riiast 260 kmkaugusel• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin leidub palju haruldasi taimeliike, suurima kaitseall on hiidkärnkonnad• Infokeskus asub Rēzeknes, Latgale administratiivkeskuselooduskaitseameti majas ja Dagda Turismiinfokeskuses• Info: www.dagda.lv• National Parks Latvia: Slītere, Ķemeri, Gauja and RāznaSee on hariv, ülevaatlik ja samas ülipraktiline matkajuht rändamiseks neljas Läti rahvuspargis, andes ülevaatenii looduslikest kui ka kultuurilistest vaatamis- ja huviväärsustest, räägib lihtsalt ja selgelt piirkonna ajaloostning jagab kamaluga praktilist nõu.• Baltic National Parks: Estonia, Latvia, LithuaniaKolme riigi rahvusparke tutvustav praktiline, hariv ja kaunite fotodega matkajuht.• Botanical Guide. The PlantfinderSee personaalne, päeviku vormis, korralike piltide ja asjakohase infoga taskuformaadis raamatuke võiks ollataskus igal loodushuvilisel. Selles tutvustatakse matkaradu ja loodusharuldusi ning suurema osa raamatustvõtab enda alla taimede välimääraja.• Map of Military heritageNõukogudeaegse pärandina on Lätis rohkelt sõjaväelisi objekte, millest paljud on saanud põnevaks sihtkohaksmilitaarturismi huvilistele nii Lätist, teistest Balti riikidest kui ka mujalt Euroopast. Kaardil on kõik needkoos tausta- ja praktilise infoga ära toodud.Raamatuid on võimalik soetada Läti maaturismi agentuurilt tellides: www.celotajs.lv (8 eurot koos postikuluga)või osta Riia suurematest raamatupoodidest. Loodusparkide raamatut saab ka Soomaa rahvuspargi infopunktist.Ingliskeelne informatsioon on kättesaadav http://www.celotajs.lv/cont/cntr/publications_en.htmlKui mingit paika Lätis võiks nimetadatõeliseks soomaaks, siis on see kahtlemataĶemeri kant – nii palju soid,rabasid ja mülkaid nagu siin ei leidukusagil mujal Lätis. Samuti teeb Ķemeri ainulaadseksmitmekümne loodusliku väävliallikaolemasolu, mille head raviomadused olid kohalikeletuntud juba aastasadu tagasi ning nõndasamution aastasadu olnud hinnatud siinneturbamuda. Väävliallikad ja turbamuda – kakstõhusate raviomadustega looduslikku komponentipanid 18. sajandil aluse ka siinsele Ķemeriravikuurordile. Juba aastal 1801 viisid Tsaari-Venemaateadlased siinsete allikate ja turbamudaproovid Peterburisse, et välja selgitadanende raviomadused. Ning kui selgus nendetervislikkus ja tõhusus, hakkasid riburada pidikerkima ka esimesed raviasutused.Sarnaselt Slīterega mõjutasid siinse loodusekujunemist tugevalt Balti jääpaisjärv ja Litoriinameri,mis jätsid olulisi maamärke rannikualadele.Siinsed kõrg- ja madalsood on vaatamisväärsusomaette ning veerohkus meelitabsiia sadade kaupa nii rändel olevaid kui ka püsivaltpesitsevaid linnuliike. Näiteks Kaņierisejärvele, mis oli kunagi Litoriinamere lahesopp,koguneb neid igal aastal rohkem kui kuhugimujale Lätis. Imeline ja müstiline on Vēršupitejõe kallastel asuv lodumets – eriti kaunis onseal suve hakul, mil sammaldunud tüvedegajuurtpidi vees olevate sangleppade all õitsevadmetsiku karulaugu valged puhmad.Või kuulata suveööl väävliallikate mulksumistRaganu soos, või teha rännak suvisteleõitsvatele puisniitudele, imetledes metsikuidorhideesid… Või minna matkama piki 3 km pikkustlaudteed kuulsasse Musta rästiku sohu,Slokase ja Vecaisi rabasse või hoopis uidatasuurele Ķemeri nõmmele – valikuid on palju.Ķemeri sümboliks on rähn, kelle erinevaid liikeon siin üsna mitmeid ning muidugi nahkhiired,kelle öiste toimetamiste jälgimiseks korraldataksekoguni spetsiaalseid nahkhiireretki.ĶEMERI RAHVUSPARK• Asutati 1997. aastal• Pindala 38 165 ha (mis hõlmab nii maismaa- kuimerekaitseala)• Asub Vidzeme maakonnas Jūrmalas. Riiast 42 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistussening on üleeuroopalise tähtsusega linnuvaatlusala• Siin on 25 erinevat metsatüüpi, 237 liiki linde(177 pesitseb siin püsivalt), 3100 putukaliiki• Kasvab 897 liiki soontaimi, 207 liiki samblikke ja586 liiki seeni• Siin on 30 looduslikku väävliallikat• Külaliskeskus asub Ķemeri rahvuspargi sissepääsujuures Metsamajas• Info: www.jurmala.lv; www.tukums.lv