puhkus lätis

6PUHKUS LÄTIS3. MAI 2012Naudi Läti mahetoituFOTO: MĀRIS ZEMGALIETIS / KAĻĶU VĀRTI«DELIGHTFULLY DELICIOUS DESTINATION» OSALEVAD RESTORANIDAMBIENTE Kalēju iela 9/11,www.hotelkolonna.com/konventa-seta/restaurantAVALON 14. Janvāra ilea 19,www.hotelavalon.euBALZĀMBĀRS Toma iela 4- 1B,www.bbars.lv/balzambarsB BĀRS Doma laukums 2,www.bbars.lv/bbarsBELLEVUE Slokas iela 1,www.restaurantbellevue.lvBERGS Elizabetes iela 83/85,www.hotelbergs.lv/restaurantbergsBIBLIOTĒKA N° 1 RESTORĀNSTerbatas iela 2,www.restoransbiblioteka.lvBURKĀNS 11. Novembr kratsmala9, www.burkans.lvCOTTON Tērbatas iela 73cottonrestuarant.lvCYDONIA Dzirnavu iela 84DESIDERATA Kaļķu iela 3A,www.restaurantdesiderata.lvEKSPORTSEksporta iela 1A, AndrejostaELEMENTS Elisabetes iela 24/1Hotell Tallink, hotels.tallink.com/en/mainMenu/tallinkHotelRiga/restaurant-elements/FAZENDA BASĀRS Baznīcas iela14, www.fazenda.lvFAZENDA BASĀRS Nometņu 7,www.fazenda.lvGARDENIA Grēcnieku iela 28,www.gardenia.lvGUTENBERGS Doma laukums 1,www.gutenbergs.eu/lv/restorans/restorans-vecrigaVeinistuudio-restoran HE´sStabu iela 30,www.vinastudija.lvKAĻĶU VĀRTI Kaļķu iela 11A,www.kalkuvarti.lvKANEĻA KONDITOREJADzirnavu iela 84,www.kanelakonditoreja.lvKITCHEN Maskavas iela 12,Spīkeri kvartal,www.restaurantkitchen.lvLADIG’S CAFE Mūkusalas iela 27,www.ladigscafe.lvLE DOME Miesnieku iela 4,www.zivjuresorans.lvLIDO Atpūtas centra RestorānsKrasta iela 76 (II k), www.lido.lvMERLIN Maskavas iela 4,Spīkeri kvartal, www.merlin.lvNEIBURGS Jauniela 25/27,www.neiburgs.com/lv/restoransOSTAS SKATI Matrožu iela 15,www.ostasskatirestorans.lvPIE KRISTAPA KUNGA Baznīcasiela 27/29, www.piekristapa.lvTAM LABAM BŪT AUGTTorņa iela 4 / Jēkaba kazarms 2B,www.tamlabambusUMAMI Ģertrūdes iela 27,www.umami.lvVINCENT Elizabetes iela 19,www.restorans.lvVĪNA BĀRS GARAGE Elizabetesiela 83/85, Berga Bazārs,www.garage.lvZEJNIEKA DĒLS Kaļķu ielas 2,www.zejniekadels.lvZILĀ COVS Meistaru iela 21www.zila-covs.lvKuu toiduteemad, restoranidenimekirjad, täpse asukoha,fotod ja menüü leiad:www.liveriga.com/en/5090ÖKOPOOD DABAS DOBE• Aadress: Miera 15 (sisehoovis)• Kontakt: dabasdobe@dabasdobe.lv• Twitter.com/DabasDobe• Skype: dbas.dobe• Info: www.dabasdobe.lvLäti suurim mahetoiduainete ja ökotoodetegakauplev kauplus, midapeavad rohelise mõtlemise ja elustiiliaustajad noored hakkajad inimesed.Siin ollakse veendunud, et vaid õigeltoidul on õige maitse ning see saabkasvada vaid ehtsas Läti talus, aiasvõi metsas. Ainult mahetoit on tervislikja väärtuslik. Siinsed poodnikud sõnaotseses mõttes tunnevad omatootjaid ja teavad täpselt, kust põllult,aiast või farmist pärinevad nendeaedviljad, marjad, ökoveinid ja -mahladning juust ja jogurt. Samuti esindataksesiin eksootilisi ökokaupu, miskannavad eranditult Fair Trade’i ehkõiglase kaubanduse märki. Lisakskeskkonnasõbralikke kodumajapidamistooteid(puhastusvahendid, pesupulbridjmt), ökokosmeetikat ja lastesõbralikketooteid. Poes on edukaltkäivitatud projekt, kus linnapere valibendale ise välja taluniku, kellegasügiseks nn juurviljadiili teeb. Näiteks100 kg mahejuurvilja eest maksab takilo eest sümboolse sissemaksu 0,01latti. Suvel saavad nad oma aiaviljakasvamist jälgida Dabas Dobe toidublogisja farmeri juures oma põllulapilvaatamas käia ning seal tööd teha.Sügisel, kui saak on valmis, saab pereselle ligikaudu 30% odavamalt kuipoest. Mõlemal osalisel on kasud sees– üks teab, et sügisel on saagile ostja,teine ei pea talvevarude pärast muretsemaning on kindel, et see ontõesti mahetoodang. Nii ergutatakseka farmereid mahetootmist praktiseerima.Sel sügisel lisanduvad mesinikud.Ka need kaubad, mis on südalinnapoes müügil, tuuakse soovijateleotse koduuksele.RIIA KESKTURG• Aadress: Centraltirgus iela• Avatud: E–P kl 7–18 (iga kuu viimaselpühapäeval al kl 15 on lihapaviljonsuurpuhastuse tõttu suletud)• Info: www.rct.lvOtse südalinnas, bussi- ja raudteejaamavahetus naabruses asuv neljasuure müügihalliga Riia keskturg onlegendaarne nii oma erilise turukultuuri,äärmiselt suure valiku kui ka üliheatoidukvaliteedi poolest. Kõrgedteraskonstruktsiooniga turuhoonedpandi algselt püsti linnast väljas ningolid mõeldud tsepeliiniangaarideks,kuid toodi möödunud sajandi 20ndatelpraegusesse asukohta Daugavakaldapealsel ja rakendati märksapraktilisemal eesmärgil – turuhoonetena.1930. aastal 2. novembril avatudRiia turuhoone oli üks suuremaid Euroopas.Nüüdseks kuulub keskturukompleksi ka endistes sadama laohoonetestöötavad Vidzeme jaĀgenskalna turud. Liha, piima, kala,aedvilja ja vürtsipaviljonides müüaksekõike, mida hing vaid ihkab. Siin onkõige suurem valik ehedat Läti toitu,alates lihast, kalast ja piimast ja neistvalmistatud poolfabrikaatidest ja valmistoodetestkuni aedviljade, marjade,seente, leiva- ja pagaritoodetening vürtside ja maitseainete, kuivatatudja värskete eksootiliste puuviljade,maiustuste ja ülimaitsvate hoidistenivälja. Samuti on siin müügil toredatkäsitööd, olme- ja tarbekaupu,kuid turistide eelistatud ostupaik onikkagi toiduhallid. Eestlastele pakubilmselt enim elamust kalahall, millevalik paneb lõunanaabrite vastu siirastkadedust tundma: angerjad, silmud,luts, koha, lõhe … värskelt,kuum- ja külmsuitsutatult, marineeritultja mida kõike veel. Samuti piimapaviljonoma suurepäraste juustudeja kohupiimadega ning vürtsipaviljon– ideaalne koht täiendadaoma kuivatud puuviljade (aprikoosid,ploomid, õunad) ning pähkli- ja maitseainetevarusid. Seda kõike tunduvaltsuurema sortimendi, paremakvaliteedi ja soodsama hinnaga kuiEestis. Turg asub Daugava jõe kaldapealselSpīķeris, mis on viimastel aastateltäielikult renoveeritud – see ontrendikamaid linnaosi kogu Riias. Siinon väga häid kohvikuid-restorane, samutikunsti- ja disainigaleriisid jakunstnike ateljeesid. Igati kena ja stiilnelinnakvartal.ÖÖTURGAlgselt Spīķeri loomekvartalis, nüüdRūpniecības turule Gaizina ielal üleviidud ülipopulaarne Ööturg (Naktstirgus) on eriti popp mahetoodanguja tervisliku toidu eelistajate seas,sest seal müüvad põllumehed isehommikul korjatud või valminudpõllusaadusi ja toiduaineid vägasoodsate hindadega. Kauplemine algabkell 21 õhtul ja kestab südaööni.

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 7Avastamist väärt – head ja ehedad Läti asjadÜkskõik kus me ei rändaks, otsime ikka ehedust – tahame teada, kus ja mida kohalikud söövad,kus nad meelsasti käivad, kust sisseoste teevad, mis on need head ja ehedad asjad, millest nadise kõige enam lugu peavad. Seekord laseme end lätlastel juhtida mõnda sellisesse paika Riias,kus saab nii näha, tunda, maitsta kui ka kaasa osta asju, mis on südamesoojusega tehtud.PIENENEArmastusega Lätist – kõlab selle vanalinnasotse Peetri kiriku vastas(Kungu ilea 7/9) asuva butiik-kohvikuPienene (eesti k võilill) moto, ja sedasee tõesti on. Ühe katuse alla mahuvadarmas imemaitsvaid kooke, saiakesija käsitsi valmistatud šokolaadipakkuv kohvik (kus muide saab imepärastNormundas Labrencise valmistatudrabarberiveini ja võrratuidtaimeteesid), pood ja ka meisterdamistuba.Poes müüakse suures valikusLäti looduskosmeetikat, äärmiseltpõnevate maitsetega moose,hoidiseid ja veine ning mahetoiduaineid(mille transportimiseks on väljamõeldud spetsiaalne «Läti maitsete»pakend). Samuti ehedat ja äärmiseltkaunist käsitööd, klaasist, keraamikastja puidust tarbeesemeid, mänguasju,linaseid ja puuvillaseid kodutekstiilening rõivaid, vildist jalanõusid,kotte ja kuumaaluseid, käsitsivalmistatud küünlaid, seepe jpm –kokku esindab Pienene kaheksatkümmendLäti tootjat, kelle toodangutvõib liigitada kategooriasse: lätimaine,ehe ja puhas. Maja perenaise,endise pangaametniku Sanita Buikesõnul sündis kohvikpoe mõte kahelpõhjusel: ta otsis tegevust, mis tedatõeliselt köidaks ning millel oleks sügavammõte ning samas oli ta andunudLäti looduskosmeetika tarbijanatihti kogenud, et neid tooteid on suhteliseltkeeruline üles leida. Nüüdesindab Pienene tervelt kahtkümmendviit Läti looduskosmeetikatootjat, näiteks Pien SPA, Madara,Anna Liepa, Bio2you, Gusto Cosmetics,Ekoell, Norden Cosmetics, Maišokoja paljud teised. See on tõeliseltinspireeriv, lahke pererahvaga ja ehedate,armastusega valmistatud Lätitoodete pood. Info: www.studijapienene.lvja www.latviangreen.comRIIJARiia kesklinnas, Terbatas iela 6/8,asuv stiilne ja maitsekate toodetegaLäti disaini ja elustiilikauplus RIIJAesindab uue põlvkonna julge mõttelennugaloojaid, kes pakuvad kauneidnaturaalsetest materjalidest (linane,puuvillane, villane, vilt, puit, savi,klaas) valmistatud tooteid. Valik onavar: kodutekstiilid, rõivad, vildist jalanõud,keraamilised ja klaasnõud,ehted, dekoratiivsed vormid ja mööbel,mänguasjad, mitmesugusedkodusisustuselemendid ja tarbeasjad.Inspiratsiooni on valdav osakunstnikest ja disaineritest ammutanudLäti rahvakunstist ja vanadestkäsitöötraditsioonidest, kuid on selleserveerinud tänapäevases ja elegantsesvõtmes ja vormistuses. Eriti lahedadon korduvalt läbipestud linasestja puuvillasest kodutekstiilid ja rõivad– neid lihtsalt ei saa ostmata jätta!Märksõnadeks on ehedus ja maitsekus.Info: www.riija.lvSTUDIJA NATURALSLäti juhtivaima tekstiilikunstniku jadisaineri Laima Kaugure koduateljeeRiia südalinnas Bruninieku iela 47 onkeskendunud linase materjali saladusteja võlude maailmale. Kaugurekatsetab uusi tehnoloogiaid ja võimalusining kõik tema stuudios valminudtooted on kangaspuudel käsitsivalmistatud. Sestap on need kaainukordsed ja selgelt kunstniku käekirjakandvad. Kaugure firmamärk onerilise peenuse ja õhulisusega kootudlinased kudumid, millest ta valmistabtalle kõikjal maailmas kuulsusttoonud õrnu ja hõredakoelisi linaseidsalle, samuti leiab siit kunstnikuenese disainitud linaseid rõivaid,voodipesu, laudlinu, kardinaid, ruloosidja põneva tekstuuriga kangaid.Info: www.studio-natural.lvKLASEElizabetes iela 85A asub Läti noorepõlvkonna moe-, ehte-, naha- ja tekstiilikunstnikeuusimat loomingut esindavdisainibutiik Klase. Siit riiulitest janagidest võib nii mõnegi tõeliselt trendikaja ägeda «moekirsi» leida. Rõivad,aksessuaarid, kingad, kotid, rätid-sallid,ehted. Klases oma tooteid pakkuvaidkunstnikke ja disainereid ühendabtahe otsida uusi lahendusi, kasutadapõnevaid vorme ja julgeid värve.Siit leiavad endale head ja parematselga-jalga panemiseks nii naised, mehedkui ka lapsed. Eelistatakse looduslikkematerjale. Üks on siit tehtud ostupuhul kindel – teile vaadatakse alatijärele, ükskõik kuhu te ka ei läheks!Info: www.modesklase.lvSALONS AOtse vanalinna ühel peatänaval, Kalķuiela 24, asub pilkupüüdvate akendetaga Salons A – moemaja, mida juhibjuba enam kui kakskümmend aastattuntud Läti disainer ja moekunstnik,endine Rigas Modelsi tippmodell AsnāteSmeltere. Salong alustas töödajal, mil kõik moesse puutuv oli uus jaeraettevõtlus täiesti tundmatu asi,kuid raskete õppetundide kiuste onmoemaja püsima jäänud ning klientuuräärmiselt lai. Põhjus on eelkõigesiin loodud rõivaste ülikõrges rätsepatöökvaliteedis, heas materjalivalikus,heas maitses ning muidugi ülimasnaiselikkuses, mida Smeltere valmisrõivadesindavad. Siin pakutakse suuresvalikus ka siidimaalitehnikas tekstiile:salle, rätikuid ja rõivaid ningmoeaksessuaare – imelisi kunstlilli,vöösid jpm. Eelistatud on naturaalsedmaterjalid: siid, linane, puuvill. Samutimüüakse väga huvitavat dekoratiivkeraamikatja luksuslikke kingitusi.Info: www.salonsa.lvTĪNESLäti traditsioonilistest kudumitest ainestammutav Tīnes pakub ajatuidmustreid, kauneid värvi- ja mustrikombinatsioone,sooje ja põhjamaisessekliimasse ideaalselt sobivaidkootud rõivaid ja aksessuaare. Moodsatelõigetega ja trendikad peenvillasedkostüümid, seelikud ja jakid ontõelised kudumisimed. Siit leiab mõnusaidsooje pleede ja suurrätte,kampsuneid, sokke-kindaid, salle jamütse – valik on oma värvi ja mustrivalikurohkusega ammendamatu.Tõeliselt aegumatu, klassikaline jamaitsekas kudumite kauplus aadressilR. Vangera iela 5. Info: www.tines.lvART NOUVEAU RIGAKel peaks Art Nouveau muuseumikülastamise järel tekkima sügavamhuvi juugendi vastu, peab kindlastiläbi astuma muuseumist üle tee asuvastArt Nouveau Riga butiigist Strēlniekustr 9 (otse Art Nouveau muuseumivastas, seitsmeminutilise jalutuskäigukaugusel Radisson Blu hotellist),mis on spetsialiseerunud ainultart nouveau stiilis interjöörikujunduselementidele,valgustitele,kingitustele, ehetele, raamatutele,postkaartidele ja suveniiridele. Seeon ainus omataoline kogu Baltikumis,mis asutati 2006. aastal väikese sõpruskonnaeestvõttel, keda köitis Riialenii iseloomuliku ajastu ilu ja elegants.Kuna tegu ei ole antiigipoe,vaid igati tänapäevase ettevõtmisega,tuli omanikel esmalt aktiivselttegeleda sellega, kuidas ja kust leidatooteid, mida müüa. Otsiti tootjaid niiLätist kui ka mujalt, loodi kontaktekäsitöömeistrite ja ehtekunstnikega,keda see periood samavõrd vaimustaksja inspireeriks nagu neid endid.Üks tõelisi haruldusi ja ilmselt paljudelejuugendstiiliga kokkupuutunutelesuureks peamurdmisküsimusekson näiteks ajastule iseloomulikekipsist dekoratiivvormide ja kahhelkivideolemasolu. Kipsornamentikaeeskujuks on võetud Riia kaunimateart nouveau hoonete fassaadidel olevadoriginaalid ning on eranditultpraeguste meistrite poolt käsitsi valmistatud.Poes müüakse ka Läti Rahvusraamatukoguarhiivist leitud originaalidejärgi trükitud haruldasi jaimekauneid plakateid ning postkaarte– kingapoe, seebi- ja šokolaadireklaamid,tsirkusekuulutused ja muuhuvitava temaatikaga taiesed tekitavadruumis kohe romantilise hinguse... Samuti saab siit osta kõige tuntumaLäti art nouveau kunstniku JanisRozentalsi graafilisi reprosid. Kõikbutiigis müüdavad mitte Läti päritolutooted pärinevad hoolega välja valitudvälistootjate toodangu hulgast.Nii näiteks pärinevad vasekaunistustegavalgustid ja glasuurplaadid Saksamaatehastest, mis on spetsialiseerunudajalooliste esemete valmistamisele.Nõndasamuti on ehe ehtekaupa kokku pandud siinne võrratuehtekollektsioon, neid on tellitud niiläti ehtekunstnikelt kui ka toodudraja tagant. Pakutakse ka käsitsi maalitudsiidsalle, portselani, klaasi ninglauanõusid ja söögitarbeid, kodutekstiile,patju, padjapüüre, laudlinuja käterätte. See on ehk parim pood,kust osta Riia-teemalisi suveniire.

8PUHKUS LÄTIS3. MAI 2012Riia muuseumid pakuvad põnevaid avastusiART NOUVEAU MUUSEUM• Alberta iela 12 (sissepääs Strēlnieku iela poolt)• Muuseum avatud: T–P 10–18• Tel +371 6718 1465• E-post: jugendstils@riga.lv• Info: www.jugendstils.riga.lvMuuseum, mida Põhja-Euroopaart nouveau*pealinnakspeetav Riia juba ammuootas ja vajas, avati Albertatänava majas nr 12 kolm aastattagasi – 23. aprillil 2009. aastal.Šikk mitmekorruseline südalinnaeramu vaikses kõrvaltänavasaga valmis enam kui sada aastatvarem. 1903. aastal arhitektideKonstatnīs Pēkšēnsi ja EižensLaube ühistööna sündinud luksusliklinnamaja sai muljetavaldavnii seest kui väljast: sellefassaad on julgelt mänguline, rõdude,sopistuste ja elegantse katusetorniganing selle trepihallvõtab majja sisse astunu lausakeeletuks – milline ilu ja elegants!Kuid just sellised – elegantsesepisega kaunistatud tigutrepigahall (mida peetaksekogu Euroopas üheks ilusamaksstiilinäiteks), seina- ja laemaalingutegadekoreeritud, stiilsetevalgustite ja põrandamosaiikideganägid välja kõik toonasedart nouveau hooned. Kuid sellegamaja erilisus ei piirdunud –see oli nimelt esimene hoone kogulinnas (ja üks esimesi koguEuroopas), kus kasutati keskkütet(radiaatorid töötavad muidesiiani) ning selles oli tsentraalneveevärk koos otse kraanist tulevakuuma veega. 12-toaline jaenam kui 200-ruutmeetrineapartement, kus praegu muuseumasub, kuulus varem arhitektPēkšēnsi perekonnale.Korteris on tõelise imena säilinudpalju originaalset – nii selleplaneering kui kaunid puitlaed,kaminad-ahjud, seinamaalingud,uksed-aknad, vitraažidja tammeparketid, köögis valamuja pliit ning vannitoas sanitaartehnika.Enamik seinu katvadmaalingud ja laekaunistusedon taastatud originaalidejärgi ning majahärra endisestöötoas on näha kogu galerii sellessamas toas aegade jooksulseinal olnud tapeete. Korter onsisustatud kuni viimse pisidetailiniajastutruult ja maitsekaltning ilu- ja tarbeesemed, mööbel,valgustid, kellad, nõud,kunstiteosed ja kõik muu (kunivahva jääkapini köögis) on kokkukogunud muuseumieksperdidja ajaloolased. Kõik on niitäiuslikult esitatud, nii elav jakõnetav, et sisseastujal tekib paratamatulttunne, et kohe-koheastub elutuppa majaperemeesvõi -proua ning kutsub külaliseoma imekaunisse söögituppapeene portselani ja kristalligakaetud laua taha lõunale… Japeaaegu nii lähebki – majaproua,peenelt ja kombekalt riietatunaning valge põlle ja tanukesegateenijatüdruk võtavad tulijadka tegelikult lahkesti vastuning on nõus oma kena elamisttutvustama.Muuseumi ühes ruumis onka vahva kollektsioon ajastu«pöörasusest» – jalgratastestkoos nende sportlike lõbusõiduriistapuudejuurde kuuluvaga.Näiteks vaadake kas või huvi pärast,kui kaunid ja personaliseeritudolid tollased rattakelladning kui kaunid seelikuvõrgud,mis ei lasknud daamidel kleidisabasidkodarate vahele minna.Endises majaperemehe töötoassaab vaadata filmi art nouveauajaloost Riias ja kaasa osta kauneidsuveniire.* Juugendstiil – 19. sajandi lõpukümnendija 20. sajandi algusekunsti- ja arhitektuurivool,mida Saksamaal, Skandinaaviasja Eestis kutsutaksejuugendiks; Prantsusmaal,Ameerikas ja Suurbritanniasaga art nouveau’ks.Elutuba jasuur salong.Söögituba.Väike salong.

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 9RIIA PORTSELANIMUUSEUMRIGA CARD – TURISTI MUGAV ABILINE• Kāleju 9/11• Avatud: T–P 11–18, K 11–19• Tel +371 6701 2944• E-post: rpm@riga.lv• Info: www.porcelanamuzejs.lvRiia ajaloolises linnasüdamesasuv portselanimuuseumpakub silmapaistvalttoredatväljapanekut Riia portselanitööstuseajaloost ja saavutustestning annab huvilistele võimaluseka ise portselanivalmistamisesja dekoreerimisel töötubadeskaasa lüüa. Samassaab näha lustakat multifilmi(muu hulgas inglis- ja venekeelsetesubtiitritega) sellest, kuidasportselani valmistatakse.Koos giidiga või ilma saab tehamuuseumi ekspositsioonisaalidespõneva ja ilmselt paljudeleka nostalgilist äratundmisrõõmupakkuva ringkäigu. Portselanitootmisealgusaeg Riiaslangeb 19. sajandi keskpaikaning tehas eksisteerib tänini.Kohviserviis «Vita» (1977). Riia portselanitehas, kunstnik Zina Ulste.Näitusesaalides on aga väljastehase toodang 19. sajandikeskpaigast kuni 90ndate alguseni.Riia portselan oli oma õrnuse,kaunite maalingute ja huvitavadisaini poolest kuulusüle terve toonase NõukogudeLiidu ning polnud pruutpaarivõi juubilari, kellele poleks auja uhkusetundega (kätte saime!)ulatatud kingituseks Riiaportselanivabrikus valminudkohvi- või lõunaserviisi. Kuigivanemate museaalide vanusulatub enam kui saja aasta taha,on muuseum ise üsna nooruke,tähistades tänavu omaüheteistkümnendat tegevusaastat.Muuseumi kollektsioonkoosneb 8000 eksponaadistning nende seas on kõikvõimalikketarbe- ja iluasju: klassikalistestlauanõudest, portselankujukestestja parteikongressideksvalmistatud hiigelvaasidestLenini näopildiga seinataldrikutenivälja. Suurima osakollektsioonist moodustavadaga siiski Riia portselanitehasesaastatel 1950–1990 valminudesemed, andes täieliku ülevaatetolle ajastu portselanidisainistselle kõige erinevamatesväljendusvormides. Samutisaab näha Kuznetsovi portselanitehase(asutatud 1841) ja C. J.Jesseni portselanitehase (asutatud1886) tooteid, kuigi nendekollektsioneerimine pole olnudmuuseumi prioriteet. Eraldinäitusesaal on nõukogudeaegselportselanil, nn punanurkakaunistab ajastule iseloomulikpatriootilis-parteilise ideoloogilisesuunitlusega toodang:vaasid, figuurid, taldrikud.Nii nagu paljudes maailma linnadeson ka Riias turistidele linnaparemaks ja mugavamaks avastamisekskasutusel Riga Card. Linnakaartannab võimaluse sõita tasutalinna ühissõidukites (trammid,trollibussid ja bussid), sealhulgasneis, mis väljuvad või lõpetavadoma marsruudi Riia lennujaamas.Samuti tasuta sõitu Riiaslinnaekskursioone pakkuva kahekordseturismibussiga ning hinnasoodustustjalgsiekskursioonil vanalinnas;tasuta sissepääsu enamikkuRiia muuseumitesse ningtrükisena väljaantavat linnajuhti«Riga in your Pocket». Veel onhinnasoodustusi autorendil ja paljudeRiia vaatamisväärsustegatutvumisel.Kaardi saab soetada üheks,kaheks, kolmeks päevaks (hinnadvastavalt 12, 14 ja 18 Läti latti).Lastele vanuses alla 16 aastakehtib 50% soodustus. Riga Cardisaab osta Riia lennujaamast, RiiaTurismiinfo Keskusest(Mustpeade maja, Ratslaukums7), enamikust hotellidest,reisibüroodest ja onlinesüsteemistwww.rigacard.lv.Lisainfo:www.rigacards.lve-post: info@rigacards.lvtel +371 6721 7217KUNSTIMUUSEUM RIIA BÖRS• Toomplats 6 (6 Domas lauku)• Avatud: T–P 10–18, R 10–20• www.rigasbirza.lvLäti Riikliku Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi filiaalRiia börsihoone. Vaade läänehalli.Eelmisel aastal avatudLäti Riikliku Kunstimuuseumiväliskunstimuuseumi uut filiaali –Riia börsihoonet ootasid pikisilminii lätlased ise kui ka Lätitkülastavad turistid – olid junii senine väärikas väliskunstikollektsioon,endise Kuramaaprovintsimuuseumi (hilisemaJelgava kunstimuuseumi) ja Lätiülikoolis n-ö hoiul olnudkunstiteosed, kaunid portselani-ja hõbedakogud ning haruldaneEgiptuse muumia jubaaastakümneid oodanud väärikatja tänapäevasemat ekspositsioonipinda.Kuid loomulikultoodati pikisilmi ka Riia vanalinnasToomplatsi ääres asuvaväärika börsihoone uueleelule ärkamist. 1855. aastal Veneetsiapalazzo-stiilis valminudRiia börsihoone avaradruumid, kaunis ja huvitav arhitektuurning asukoht otse vanalinnasToomplatsil annab jubaise muuseumile tugevad trumbidkätte ning kultuuri- ja kunstiväärtustevahetus sobib varemkulla ja väärtpaberitegakaubelnud hoonesse suurepäraseltnii sisuliselt kui vormiliselt.Kuigi muuseum kannabametlikult Läti Riikliku Kunstimuuseumiväliskunsti muuseuminime, ei tähenda see, et siinei eksponeeritaks läti või moodsatkunsti.Suurejoonelise sissesõiduteegaja õdusa sisehooviga esinduslikuhoone viiest korrusesthõlmavad kolm näituse- ja ekspositsioonisaalid.Esimesel korruselasub suur näitusesaal(seal näitavad börsikellad endiseltmaailma finantspealinnadeaega), kus mai lõpuni onavatud Fabergé väärisesemetenäitus (vt teksti lõpus), samutiart nouveau salong ja Bosse hall(saanud nime hoone arhitektiHarald von Bosse järgi). Samalkorrusel on ka börsikohvik jarikkaliku valikuga muuseumisuveniiripood.Teise korruse on hõivanudnn Väike kool, kus toimuvadloengud, seminarid ja lastemeisterdamistunnid. Kolmandalkorrusel asuvad idamainegalerii, muumiatuba (ehtneEgiptuse muumia, kelle eluajakspakutakse ajavahemikku30 eKr kuni 100 pKr kingitiToom-muuseumile 1902. aastal),kingituste ruum (Riiale jaLätile tehtud riiklikud kingitused),lugemis- ja konverentsisaal.Hoone neljanda korruseon vallutanud maalid (maaligaleriis,mis koosneb Veneetsia jaMakarti (austria maalikunstnikuHans Makarti järgi) saalist,on eksponeeritud püsiekspositsiooninaLääne-Euroopa: Hollandi,Flaami, Itaalia, Prantsuseja Saksa maalikunst 16.–19.sajandini.Toomkiriku suunas avanevatesuurte valgusküllasteakendega ja uhke anfilaadigaruumid, kus nüüd asub Läänegalerii, olid kunagi börsi esindusruumid.Restaureerimise käigustaastati originaalide või nendestsäilinud fotode järgi kunagisedajaloolised tapeedid, kullatudpeeglid ja küünlajalad.Mööbel loob ruumides imeliseatmosfääri, viies külastajad tagasi19. sajandi Riiasse. Galeriikeskmes on püsiekspositsiooninaväljas Lääne-Euroopaportselan ja klaas 18.–20. sajandini,olles valdavalt pärit Taanikuninglikust portselanitehasest,kuulsatest Saksa portselanivabrikutest,Inglismaalt jaAustriast. Halli seinu kaunistavadromantismiajastu maalikunstniketööd ning üks kenaväike kõrvalruum on nüüd Hõbedakabinet,kus saab imetleda17.–20. sajandi Balti, Vene,Saksa ja Inglise hõbeseppadetöid.Keldrikorrusel asub garderoobja restoran (kuhu pääsebka otse Toomplatsilt, ilma muuseumitkülastamata). Kogu majaon ligipääsetav ka ratastooligakülastajatele.SUURNÄITUSED LÄHIAJALFabergé kingitusmunatsareevitšile (1917).• Fabergé näitus (avatud kuni 20.05)Näitusel on väljas lai valik Prantsuse päritolumaailmakuulsa juveliiri, Fabergé perekonna– Gustav Fabergé (1814–1893) ning temapoegade Agathoni ja Peter Carl Fabergémitmekülgsest ja pikaajalisest loomingust.1870. aastal võttis Carl Fabergé perekonnaärijuhtimise üle ning oli selle eesotsas kuniselle lõpuni 1920. aastal. 1842. aastal Peterburisja 1887. aastal Moskvas uksed avanudFabergé Majas loodi hindamatuid kunstiteoseid– alates nips- ja iluasjadest luksusliketarbeesemete ja lauanõudeni välja. Fabergétööd jäid esmakordselt silma keiser AleksanderIII (Vene viimase keisri Nikolai II isa)1882. aastal ülevenemaalisel kunsti- ja tööstussaavutustenäitusel, kus teda lummas Fabergévalmistatud lihavõttemuna, mille takinkis keisrinnale ning kutsus Carli keisri õukonnateenistusse. Just kullast, plaatinast, hõbedast ja kombineerituna teistematerjalidega ning ohtrate vääriskivikaunistustega lihavõttemunad, ehted,loomafiguurid, lilled ja nn objets de vertu ehk tarbeesemed, olid Fabergékõige kuulsamad firmamärgid. Maailmakuulsuse saavutas Fabergé firma1900. aastal Pariisi maailmanäitusel. Ülimeisterlikud ja samal ajal vapustavatehnilise nutikusega loodud kunstiteosed ja ehted olid kui ülemlaulkunstile ja inimkätega loodule. See näitus on kokku pandud mitme eri Venemaaja Läti muuseumi ning erakollektsionääride kogudes olevatest Fabergétöödest. Ka Läti kunstnikke on töötanud Fabergé Majas, näiteks maalikunstnikja graafik Jānis Lībergs tegi näidiseid hõbeseppadele, TeodorsZaļkalns oli ametis väikefiguuride valmistajana ning Fabergé kullassepatöökojasõppis ja töötas tuntud läti juveelikunstnik Artūrs Tālbergs.• 05.04-03.06 Hollandi avangardkunstniku, liikumise «De Stijl» liikme,maalikunstniku Hendrik Valki (1897–1986) tööde näitus. Valk oli oma Lätipäritolu naise tõttu tihedalt seotud Lätiga ning maalis saadud elamuste jakogemuste alusel palju Läti-ainelisi töid.• 07.-12.02.2013 avatakse Pakistani kultuurinädala raames näitus «MuinasjutulinePakistan – värvide ja ilu maa.» Nädala kultuuriüritused: näitus, seminarid,loengud ja filmid toimuvad kõik börsihoones.

10PUHKUS LÄTIS3. MAI 2012Fazenda – kodune restoran mahetoidu austajateleFAZENDA BAZARS• Asukoht: Baznīcas iela 14Tel +371 6724 0809• Nometņu iela 7Tel +371 6761 6196• Avatud:E–R 9–23; L 10–23; P 11–23(avatud ollakse tegelikultviimase kliendini)• Info: www.fazenda.lv• Twitter:http://twitter.com/#!/FAZENDABAZAR Baznīcase tänava restoran. Nometņu tänava restoran.FOTOD: FAZENDA BAZARSÜks toredamaid «söögitubasid»kogu Riiasatmosfääri, kuid eelkõigemuidugi siin pakutavatemaitsvate roogade jaküpsetiste poolest on Fazenda.Kuigi pakutava kvaliteedi ja tasemepoolest võib Fazenda endauga restoraniks pidada, onsiinne kodune ja hubane atmosfäärning vaba ja vahetu suhtlemis-ja teenindamisviis need,mis selle paiga kuidagi «ebarestoranlikult»mõnusaks teevad.Fazendas tekib tunne, naguoleksite astunud sisse hea sõbrajuurde, kel juhtumisi on pakkudataldrikute kaupa hõrgutisi.Kuigi omanik Artis Ulmanisütleb, et stiili, mida nad luua onpüüdnud, võiks kokku võtta pigem:minu prantsuse vanaemajuures. Tõsi on, et nimi Fazenda(portugali k maamaja) valitivälja juba palju parem kui«prantsuse vanaema» mängutuli. On, kuidas on, kuid kõikselles majas on lihtne, mõnus jamis peaasi – väga maitsev!Esialgu mõtlesid omanikudArtis ja Laurits lükata käimakohvikuäri, milles oleks tähelepanuall eelkõige kondiitri- japagaritoodete ülikõrge kvaliteet.Kuid samal ajal kui nemadunelmate kohvikust alles mõtlesid,lõid konkurendid samalaadseidRiias suisa mitu. Oliselge, et pealinna kohvikukundesidenam millegi tõeliselt üllatavaja uudsega rabada polevõimalik. Seejärel hakati põhjalikumalttegelema restoraniga,millel oleks oma visioon janägu ning samas kutsuks inimesikohale, olles võluv ja hubane.Et köök peab olema tasemel,seda nagunii! Mehed lappasidlõputult ajakirju ja surfasidinternetis – ideid ja mõtteidaina kogunes, läbi hakiti omaligi kakskümmend aastat toitlustusäriskõrva taha pandudkogemused. Lõpuks jõuti väljakoduses stiilis mahetoidu restoranini,mille köök baseerubpeaasjalikult kohalikel mahetoiduainetel.Omanäoliseks mikromaailmaks(Fazenda algupärast nimearvestades, siis justkui «talukompleksiks»)kujunes algneidee tänu restorani juurde kuuluvalemaheturule ja oma pagariärile.Just sellest – restoranihoovil asuvast rohelisest maheturust– tulenebki brändi nimiFazenda Bazars. Nüüd on restoranilkaks söögikohta: üks südalinnasBaznicas ielal (60 kohta),mis asub vaid paari minutikaugusel Elisabetes ielal asuvastRadisson Blu hotellist ningteine Daugava teisel kaldal, Nometņuielal. Esimeses neist töötabmaist kuni sügiseni maheturgja väliterrass.Kondiitriäril läheb hästi omamaja klientide nõudlust arvestades(kindlasti peate ära maitsmalinna parima õunakoogi): Fazendamartsipanitordid, koogid, pirukad,küpsised, käsitsi valmistatudšokolaaditrühvlid on kuulsadüle Riia ning neid tellivad kamainekad restoranid, kellel omakondiitrit pole. Nii Artis kui Lauritsteavad hästi, mida restoraniäriendast kujutab ning eelkõigeseda, et omanik olla tähendabsuutlikkust ja tahet igalpool ise käed külge lüüa. Nii käivadkinad ise kevadel kase- javahtramahla kogumas, turultoiduaineid valimas ning nuputavadkoos peakokaga retseptevälja. Fazendas pakutakse Lätija Euroopa kööki, mille peamisedkriteeriumid on värskus, sesoonsus,ökoloogiline puhtus jasuurepärane serveering. Eritisoojadel suveõhtutel oleks soovitavigaks juhuks kohad broneerida,sest mõlemad kohad onäärmiselt populaarsed nii turistidekui ka kohalike seas. Ja kuijuba kohalikud Fazendas käivad,peab see olema hea koht!Ööd Riias – luksuslikud, nagu toomhärrale kohaneDOME HOTEL & SPA• Asukoht: Miesnieku iela 4• Restoran La Dome avatudE–R kl 7–23, L–P kl 8–23• Spaa avatud kl 8–20• Broneerimine ja info:concierge@domehotel.lv• Infotelefon ja broneerimine:+371 6750 9010• Info: www.domehotel.lv;www.fish-restaurant.lv;www.domespa.lvFOTOD: DOME HOTELRiia vanalinnas, Toomkirikuvahetus läheduses,kitsukesel Miesniekutänaval asuvviietärnihotell Dome Hotel &SPA on unikaalne hoone niioma auväärse vanuse kui kavõrratu arhitektuurilise pärandipoolest.Ligi neljasaja aasta vanuseendise aadlielamu puhastamiseksnõukogudeaegsest «kultuurikihist»kulus omanikelaastaid (!), kuid 2009. aastalkülalistele uksed avanud hotellistsai tänu Läti tuntud sisearhitektide,disainerite, kunstnikeja erinevate käsitöömeistriteühistööle tõeline arhitektuuripärl,mis teenib nüüd luksust,mugavust ja intiimset butiikhotellileomast atmosfääri hindavateRiia külaliste huve. Hotelliviisteist tuba on jaotunud erisugustmugavust ja luksust hindavateklientide soovide kohaselt:Dome (22 m²), sviidid (30m²), Delux-sviidid (45 m²) jaGrand sviit (90 m²). Igast hotellierineva sisekujundusegatoast avaneb vaade ajalooliseleRiia Toomkirikule. Kui mitte otsevoodist, siis vähemalt luksuslikustvannitoast saab ikkatornikiivrit imetleda ning eritikaunis on see õhtupimedusesillumineerituna. Neljakorruselinehoone on restaureeritud jarenoveeritud arhitektuurimälestisevääriliselt ülima respektija täpsusega ning just tänusellele on siin suudetud taastadahoone kunagine toredus jakoduselt soe atmosfäär. Õnnekson majas säilinud üsnagi paljualgseid detaile, ning neid eksponeeritaksetõelise uhkusega:trepid, ahjud, uksed. Samas onhotelli mugavuse nimel kasutatudtehnoloogia ja tehnika viimastsõna, ning stiilne hooneon saanud juurde nii kaks katuseterrassi,milles on avatudbaariga teenindusletid. soojuslambidja mõnusad lauad-toolid,luksusliku spaa kui ka à lacarte restorani Le Dome. Viimastpeetakse linna parimakskala- ja mereandide restoraniksning selle peakokaks on tunnustatudLäti tippkokk Alex Žiljuks.Restorani võtmesõnadekson värske kohalik tooraine jakõrge gastronoomiline meisterlikkus.Tõelised toidugurmaanidsaavad peakokale väikeseetteteatamisega esitada ka omaerisoove. Eriliselt uhked ollaksehotellis luksusliku spaa üle,milles hoolitsuste ja puhkamisvõimalustepakett on äärmiseltrikkalik. Spaakeskuseson olemas Türgi aurusaun,Soome saun, hoolitsuste ruumid,garderoob ja mugav lõõgastusruum.Hoolitsustes jailuprotseduurides kasutataksePrantsuse talassoteraapia profisarjaThal’io ja naturaalkosmeetikasarja REN. Spaad saabkasutada ja hoolitsusi tellidaka väljaspool hotelli elades.

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 11Läti rahvuspargid – looduspuhkajate paradiisGauja rahvusparkSlītere rahvusparkRāzna rahvusparkĶemeri rahvusparkLäti neljast rahvuspargist suurim võtabenda alla ligi 92 000-hektarilise kauni,äärmiselt huvitava loodusmaastikuning rikkaliku floora ja faunaga alaGauja (Koiva) jõe ürgorus. Gauja rahvuspark onka vanim rahvuspark kogu Lätis, olles asutatud1973. aastal. Gauja jõe ürgorus paljanduvadvõimsad ja kõrged devoniaegsed liivakaljudon unikaalsed kogu Baltikumis. Kindlastituleks ära käia kuulsas Gutmani koopas, mison Baltimaade suurim ning Paradiisimäel, mison nime saanud siin maalida armastanudkunstnike järgi. Kuna kogu jõeorgu lõhestabjõgederägastik (suurimad jõed on Gauja, Amataja Brasla), võib paljandeid näha paljudeskohtades ning kaunitest loodusvaadetest siinjuba puudu ei tule.Gauja ürgorg on võlunud ja samas pakkunudhead kaitset vaenlaste eest juba iidsetel aegadelning seetõttu on selle kaldanõlvad nii lähemalkui kaugemal kaetud arvukate suuremateja väiksemate kindluste või lossidega.Neist on siiani säilinud 13. sajandil ehitatud imposantneTuraida loss-muuseum, mille punasedtellismüürid ja torn paistavad kaugele. Samution selle paigaga seotud Läti kuulsamaidja kaunemaid legende «Turaida Roosist».Samuti asuvad rahvuspargi territooriumivahetus läheduses Sigulda, Cēsise, Valmiera,Diķli, Ungurmuiža ja Krimulda lossid (Krimuldasasub teadaolevalt üks vanemaid Läti luterikirikuid) ning Euroopa mastaabis üliharuldaneĀraiši järve keskel asuv puust muuseumipark.Jõed ja järved, kaldakaljud ning metsadpakuvad piiramatult puhke- ja matkavõimalusi.Külastajate seas on populaar sed ka kanuu-ja kärestikusõidud, ratsutamine ning jalgrattalmatkamine. Põnevad on ka Līgatne koosoma loodusradade ja võimsa keldrikoobastikuga,vana paberivabriku küla, nõukogudeaegnesalapunker, mille sisustus on säilinud autentselmoel ning kohalik veinikoda.GAUJA RAHVUSPARK• Asutati 1973. aastal• Pindala 91 745 ha• Asub Vidzeme maakonnas Gauja jõe ürgorus(Gauja pikkus 452 km, millest 93 km kulgeb rahvuspargiterritooriumil). Riiast 54 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin elab 48 metslooma-, 163 linnu- ja 3780 putukaliiki• On tuvastatud 876 soontaime- (sõnajalalised jt),166 sambliku- ja 551 seeneliiki• Rahvuspargi territooriumil asub 547 ajaloolist jakultuuriobjekti• Gauja rahvuspargi külastuskeskused asuvadGutmani koopa juures, Līgatne loodusradade juuresja Zvārte liivakivikalju juures• Info: www.gnp.lvSlīteret kutsutakse ka hellitavalt Läänemeregeoloogiliseks vabaõhumuuseumiks,sest siinne maastik on uskumatult varieeruv,pakkudes võimalusi olla oma silmagatunnistajaks mitmetele siin aset leidnud geoloogilisteleprotsessidele: näha 12 000 aastat tagasieksisteerinud Balti jääpaisjärve kaldapiirining pärast jääaega tekkinud Litoriinamere taandumiselmoodustunud pinnavorme. Samas pakubpiirkond võimalust osa saada siin elanud jaelavate liivlaste igivanast kultuurist (Kolkas asubliivlaste keskus), samuti liigirikkast floorast jafaunast. Nõukogude ajal oli siin kinnine piiritsoon,ning selles on tagantjärele vaadates niihäid kui ka halbu külgi. Siiski on raskesti ligipääsetavusolnud piirkonnale pigem kasuks ningKolka neeme ja Kurzeme randasid võib liialdamatapidada Läti looduslikult kaunimaks piirkonnaks.Irbe väina ehk Kura kurgu juures pikimereäärset asuvad väiksed kalurikülad oma paadisildade,võrgukuuride, tossavate kalasuitsuahjudeja romantilise puitarhitektuuriga on vaatamisväärsus,mis ei unune niipea. Looduslikestvaatamisväärsustest on silmapaistev Sinine mägi,siinsed mererannad on kuulsad looduslikumerevaigu leidude poolest. Kaunid ja pikad liivadüünidIrbe väina ääres, näiteks Košragis ningsuur ruunikivi Mervallas on samuti üliharuldased.Piki kallast Kolka tipust Ventspilsi poole, kuniSīkragsini, on kaunid ja romantilised kalurikülad,kus saab nii öömaja kui kõhutäidet. Siin,Ovīši külas asub ka Läti vanim majakas. Kolkamajakas ei asu aga mitte rannal, vaid kunstlikulmeresaarel ning esimene tuletorn rajati sinna juba1975. aastal. Slīteres on esindatud Läti 26 metsatüübisttervelt 25 ning siin kasvab palju haruldasitaimeliike – eriti kaunid on rannakarjamaadja düünid varasuvel ning see on üks väheseidkohti kogu Lätis, kus elavad üliharuldaseks muutunudhundid ja ilvesed ning mitut liiki nahkhiiri.Siitkandist on pärit ka üks Läti rahvusköögituntumaid «tegijaid» – porgandi-kartulitäidisegarukkipirukad (Sklandu rauši).SLĪTERE RAHVUSPARK• Asutati 2000. aastal• Pindala 16 360 ha (mis hõlmab nii maismaa- kuimerekaitseala)• Asub Kurzeme maakonnas Kolka poolsaarel. Riiast165 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin elab 261 linnuliiki ja mitmeid haruldasi loomilinde,mida pole mujal Lätis enam võimalik kohata• Siin saab näha 25 eri metsa tüüpi (kokku on neidLätis 26)• Info: www.slitere.lv ja www.dundaga.lvHEAD ABILISED LOODUSMATKAJALEIda-Läti maakonna Latgale südames asuvRāzna rahvuspark on suuruselt teine koguriigis, kuid samas noorim. See on kaunisja avara horisondiga maastik, kus laugjateküngaste orgudes peegelduvad lugematudjärvesilmad – just seepärast kutsutakse Latgaletka Siniste järvede maaks. Siin asuvad samutikaks Läti suurimat järve: Rāzna ja Lūbansijärv. Latgale on iseloomuliku pärimuskultuurigapiirkond, kus naaberriikide Leedu jaVenemaa mõjud on sajandite jooksul lihvinudsiinseid kohalikke traditsioone ja tavasid. Ninglätlased isegi tunnistavad, et Latgale on «kuiriik riigis» – selgelt omanäoline.Latgalet kutsutakse ka Maarjamaaks siinseAglona basiilika järgi, mis on pühendatudneitsi Maarja taevamineku auks 18. sajandil(esimene kirik juba 17. sajandi lõpul). Piirkondpole küll ülirikas oma haruldaste taime-, loomavõi linnuliikide poolest (haruldasi linnuliikeon loetletud 48), kuid järvemaastikud on vägakaunid ning kohalik kultuuripärand tõeliseltunikaalne. Suurim looduskaitseprojektkorraldati 2006. aastal, mil siinsetesse soodesseasustati ümber sadu hiigelkärnkonni, kesnüüdseks on kenasti kohanenud. Siit avanebvõrratu vaade piirkonna kõrgeimale mäele Mākonkalnsileja kümne saarega Rāzna järvele.264 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Mākonkalnsitipp on üks rahvuspargi populaarsemaidsihtkohti ning ajaloolises mõttes asubsiin Latgale süda. Kuna piirkonna elanikkepeetakse üldiselt väga usklikeks, on siin piiriäärsealana segunenud mitme usutunnistusegainimesed ning seda näeb ka kohalikus kirikuarhitektuuris:siin on nii luterlaste, katoliiklaste,vene õigeusu kui ka vene vanausulistepühakodasid ning erilise elamuse saab siit lisaksloodusturismile kindlasti usupühade aegu,mil rahva- ja kirikutraditsioonid pidustustessegunevad.RĀZNA RAHVUSPARK• Asutati 2007. aastal• Pindala 59 615 ha (suuruselt teine rahvuspark Lätis)• Asub Latgale maakonna südames, Riiast 260 kmkaugusel• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin leidub palju haruldasi taimeliike, suurima kaitseall on hiidkärnkonnad• Infokeskus asub Rēzeknes, Latgale administratiivkeskuselooduskaitseameti majas ja Dagda Turismiinfokeskuses• Info: www.dagda.lv• National Parks Latvia: Slītere, Ķemeri, Gauja and RāznaSee on hariv, ülevaatlik ja samas ülipraktiline matkajuht rändamiseks neljas Läti rahvuspargis, andes ülevaatenii looduslikest kui ka kultuurilistest vaatamis- ja huviväärsustest, räägib lihtsalt ja selgelt piirkonna ajaloostning jagab kamaluga praktilist nõu.• Baltic National Parks: Estonia, Latvia, LithuaniaKolme riigi rahvusparke tutvustav praktiline, hariv ja kaunite fotodega matkajuht.• Botanical Guide. The PlantfinderSee personaalne, päeviku vormis, korralike piltide ja asjakohase infoga taskuformaadis raamatuke võiks ollataskus igal loodushuvilisel. Selles tutvustatakse matkaradu ja loodusharuldusi ning suurema osa raamatustvõtab enda alla taimede välimääraja.• Map of Military heritageNõukogudeaegse pärandina on Lätis rohkelt sõjaväelisi objekte, millest paljud on saanud põnevaks sihtkohaksmilitaarturismi huvilistele nii Lätist, teistest Balti riikidest kui ka mujalt Euroopast. Kaardil on kõik needkoos tausta- ja praktilise infoga ära toodud.Raamatuid on võimalik soetada Läti maaturismi agentuurilt tellides: www.celotajs.lv (8 eurot koos postikuluga)või osta Riia suurematest raamatupoodidest. Loodusparkide raamatut saab ka Soomaa rahvuspargi infopunktist.Ingliskeelne informatsioon on kättesaadav http://www.celotajs.lv/cont/cntr/publications_en.htmlKui mingit paika Lätis võiks nimetadatõeliseks soomaaks, siis on see kahtlemataĶemeri kant – nii palju soid,rabasid ja mülkaid nagu siin ei leidukusagil mujal Lätis. Samuti teeb Ķemeri ainulaadseksmitmekümne loodusliku väävliallikaolemasolu, mille head raviomadused olid kohalikeletuntud juba aastasadu tagasi ning nõndasamution aastasadu olnud hinnatud siinneturbamuda. Väävliallikad ja turbamuda – kakstõhusate raviomadustega looduslikku komponentipanid 18. sajandil aluse ka siinsele Ķemeriravikuurordile. Juba aastal 1801 viisid Tsaari-Venemaateadlased siinsete allikate ja turbamudaproovid Peterburisse, et välja selgitadanende raviomadused. Ning kui selgus nendetervislikkus ja tõhusus, hakkasid riburada pidikerkima ka esimesed raviasutused.Sarnaselt Slīterega mõjutasid siinse loodusekujunemist tugevalt Balti jääpaisjärv ja Litoriinameri,mis jätsid olulisi maamärke rannikualadele.Siinsed kõrg- ja madalsood on vaatamisväärsusomaette ning veerohkus meelitabsiia sadade kaupa nii rändel olevaid kui ka püsivaltpesitsevaid linnuliike. Näiteks Kaņierisejärvele, mis oli kunagi Litoriinamere lahesopp,koguneb neid igal aastal rohkem kui kuhugimujale Lätis. Imeline ja müstiline on Vēršupitejõe kallastel asuv lodumets – eriti kaunis onseal suve hakul, mil sammaldunud tüvedegajuurtpidi vees olevate sangleppade all õitsevadmetsiku karulaugu valged puhmad.Või kuulata suveööl väävliallikate mulksumistRaganu soos, või teha rännak suvisteleõitsvatele puisniitudele, imetledes metsikuidorhideesid… Või minna matkama piki 3 km pikkustlaudteed kuulsasse Musta rästiku sohu,Slokase ja Vecaisi rabasse või hoopis uidatasuurele Ķemeri nõmmele – valikuid on palju.Ķemeri sümboliks on rähn, kelle erinevaid liikeon siin üsna mitmeid ning muidugi nahkhiired,kelle öiste toimetamiste jälgimiseks korraldataksekoguni spetsiaalseid nahkhiireretki.ĶEMERI RAHVUSPARK• Asutati 1997. aastal• Pindala 38 165 ha (mis hõlmab nii maismaa- kuimerekaitseala)• Asub Vidzeme maakonnas Jūrmalas. Riiast 42 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistussening on üleeuroopalise tähtsusega linnuvaatlusala• Siin on 25 erinevat metsatüüpi, 237 liiki linde(177 pesitseb siin püsivalt), 3100 putukaliiki• Kasvab 897 liiki soontaimi, 207 liiki samblikke ja586 liiki seeni• Siin on 30 looduslikku väävliallikat• Külaliskeskus asub Ķemeri rahvuspargi sissepääsujuures Metsamajas• Info: www.jurmala.lv; www.tukums.lv

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 13FOTOD: LÄTI ETNOGRAAFILINE VABAÕHUMUUSEUMRiia loomaaed – alati põnevIga külastus pakub uusi üllatusi. Loomade elu aitavad tundmaõppida nii kaasahaaravad üritused kui ka loomade avaliktoitmine suvekuudel (www.rigazoo.lv).Līgo-püha tähistamine vabaõhumuuseumis on kaunis elamus.LÄTI ETNOGRAAFILINE VABAÕHUMUUSEUM• 440 Brīvibas iela (Tallinna poolt Riiga sissesõidul vahetult enne sildavasakut kätt)• Avatud: E–P kl 10–20 (maist septembrini, talvel kl 10–17)• Kohale saab Riia südalinnast bussidega nr 1, 19, 28 (peatus Open-Air Museum/ Brīvdabas muzejs) või trammiga nr 6 (väljuda lõpp-peatuses, 2 kmjalutada)• Piletihind: 1-2 latti (kehtivad ka soodustused)• Tel +371 6799 4510• E-post: info@brivdabas-muzejs.lv• Info: www.brivdabasmuzejs.lvRiia külje all, otse Juglajärve kaldal asub Lätiüks vanemaid järjepidevalttegutsevaidmuuseume – Läti EtnograafilineVabaõhumuuseum, mis onühtlasi vanim omataoline Baltiriikides ja üks esimesi, mis Euroopasasutatud. Muuseumifondilepandi alus 1924. aastal,kuid külastajatele avati ekspositsioon1932. aastal ning sellerajamise mõte oli säilitada jatutvustada oma maa rahvakultuuripärandittulevastele põlvedelekogu oma rikkuses ja ilus.Seetõttu on muuseumi ekspositsioonpaljuski sarnane laiasmaailmas olevate sõsarmuuseumitega– tutvustades maa eripiirkondade ja ajastute arhitektuuri,olmet, käsitööd, tarbeesemeidja traditsioone. Kuigi esmapilgulvõib arvata, et kunaoleme ju lätlastele geograafiliseltnii lähedal, siis kui palju selmeie Rocca al Mares asuva vabaõhumuuseumigaerinevusisaab olla, on see vahe siiski olemasning eriti ilmekalt tuleb seevälja just puitarhitektuuris.Samas on see üks toredamaidpaiku, kus paariks päevaksRiiga või üldse Lätti tullesära võiks käia – see pakub kesetlinnakära värsketest looduslõhnadestküllastunud ja linnulaulukeskel äraütlemata mõnusatäraolemise- ja piknikupidamisepaika, on hariv ja õpetlik niisuurtele kui väikestele. Samution ju tore, kui lapsed, kes jubamõnes vabaõhumuuseumis käinud,nüüd äratundmisrõõmukogevad ja varem nähtut siinseteajalooliste haruldustega võrreldasaavad. Isegi beebidele onmõeldud, sest suve hakul avatakseuhiuus beebituba, kussaab kõik vajalikud protseduuridkorda ajada ka kõige tillematemuuseumikülastajate huve javajadusi silmas pidades.Ruumi muuseumi territooriumiltõesti jagub, sest neljaLäti ajaloolist piirkonda: Vidzemet,Zemgalet, Kurzemet ja Latgaletesindavad 118 hoonet, ühtekokkuligi 150 000 eksponaadiga,mis laiuvad enam kui87 000 hektaril, olles nii ühekui teise näitaja poolest Euroopasuuremate seas. Vanimadsiin eksponeeritud hooned pärinevad17. sajandist ning uuematesünniaeg jääb 1930ndatesse,kõik hooned on ajastutruultsisustatud ja pea igas majas võihoovis võib suvehooajal nähatoimetamas pererahvast võimeistrimeest, kes vanu käsitöövõtteidkasutades tarbeesemeid,mänguasju, suveniire võikudumeid valmistavad.Hoonetüüpidest on siin esindatudnii imekaunid puukirikud– üheks muuseumi uhkusekson 1705. aastal Kurzememaakonnas Kuldiga lähistelRenda luteri kogudusele kuulunudvõrratute seina- ja laemaalingutegaluteri kirik (kutsutakseküla järgi ka Usma kirikuks),kus toimuvad pühapäeviti algusegakl 10 regulaarsed jumalateenistusedning mis on oma romantilisusetõttu ülipopulaarnenoorte abiellujate seas ja ristimiskirikuna.Kokku on muuseumiskolm imelist kirikut. Samution muuseumis esindatudkõigi maakondade talukompleksid:siin on nii nekrutitalusidkui Zemgale ja Vidzeme kehvikuhütte,Liepajast pärit uhkekaubahoone, muistsete lätlastesuvine väliköök ehk püstkoda,kolm uhket tuulikut, meierei,mitu sauna, suitsutaresid ja aitasidning sepikoda, kus seppsuviti palehigis õnnenaelu taob.Näha saab ka Latgalest pärit venevanausuliste ja metsatöölistemajapidamisi ning kauni Juglajärve kaldal asub ehtne liivlastekaluriküla. Suviti leiabmuuseumist eest palju käsitöölisija meistrimehi, kelle juurestegutsevates töötubades saabka ise vana aja asju meisterdades«käe valgeks teha».Endisest mõisaküünist (otseuue sissepääsu juures) onsaanud näitusesaal, kus vahetuvadhuvitavad ekspositsioonidaasta ringi, sõltuvalt teemadestja tähtpäevadest. Ning kuigikevad ja suvi on juba meiekliimast tulenevalt kõige mõnusamaeg muuseumis ringi vaadata,käib siin vilgas tegevustegelikult aasta ringi – kõik Lätirahvakalendris olevad suuremadtähtpäevad saavad siin temaatilisterahvapidude, meisterdamistubade,traditsioonilistesöökide-jookide ning pillimänguja laulu saatel ära peetud.Suvi on muuseumikülastajatelemuidugi kuldaeg – neljakümnetegevusaasta jooksul onjuba saanud traditsiooniks, etriialased avavad oma kevadeülestõusmispühade jumalateenistuseja pidustustega just vabaõhumuuseumis.Teine suuremüritus, kuhu tullakse jubakõikjalt Lätist ja Eestistki, onigal aastal juuni esimesel nädalavahetusel(tänavu 2.-3. juunil)toimuv hooaja avapidu, millegakaasneb suur käsitöölaat. Seeon jaanipäeva kõrval suurimsuvine üritus, mis siin toimub.Kui ilm juhtub kehv olemavõi kui lihtsalt tekib soov kehakinnitada, tuleb sammud seadamuuseumi sissepääsu juuresasuvasse kõrtsihoonesse, miskannab nime Priedes krogs. See19. sajandi keskpaigast pärinevmuljetavaldavalt pika rookatusegakõrtsihoone toodi muuseumisseZemgalest ning see onteadaolevalt Baltimaade kõigepikem ühe katuse all olev ehitis.Kõrtsis pakutakse ülimaitsvaidLäti rahvusroogasid muuseumilahtioleku ajal ning grupidvõi suurem seltskond saabsöögid mitme erineva valmismenüüvahel valides ka ette tellida(tel +371 2943 5189). Kindlastitasub Läti rahvustoitudekõrval ära proovida Läti veinid.Nii mõnigi neist, näiteks kasemahla-ja rabarberivein, üllatavadoma peene maitse ja suurepärasearomaatsuse poolestteid kohe kindlasti.Muuseumi territooriumil onka laste mänguväljak ning saabteha kaarikusõitu. Kes soovibgiidiga eraldi või rühmaekskursiooni,peab enne aja broneerima(tel +371 6799 4106). Samutisaab reserveerida taluõuesid jahooneid oma ürituste pidamiseks.Kohe muuseumi väravasjagatakse tasuta nii inglise, venening sel suvel esimest kordaka eestikeelset muuseumi asendiplaani,mis teeb orienteerumisetunduvalt lihtsamaks. Kelhuvi, võib oma marsruudi paikapanna juba muuseumi kodulehelvirtuaaltuuriga ringi rännates.Meža prospekts 1, Riia, LätiTel +371 6751 8409Faks +371 6754 0011E-post: info@rigazoo.lvwww.rigazoo.lvlogo: Riga ZOORiia loomaaia filiaal Cīruļi –puhkekoht kõigileSiin tunnevad end suurtes aedikutes hästinii kiangid, metssead, põdrad kui ka põhjapõdrad.Tutvuda saab Põhja-Euroopa suurimatekiskjatega – karude, ilveste, ahmide ja huntidega. Jälgimisrõõmupakub agar mägrapere, raisakotkad aga üllatavadmajesteetliku rahuga.Selleks, et jalutuskäik oleks meeldiv, pange jalga mugavadjalatsid ja selga ilmale vastav riietus. Loomaaia territooriumilon tasuline parkla, mitu kohvikut ning piknikukohad.Meeldivat puhkust!Usaldusväärsed tõlkedTÄNAVUSED SUUREMAD ÜRITUSED19. mail kl 19–24 Euroopa muuseumiöö (tasuta).Huvitava programmiga sisustatud muuseumiöö.2.–3. juunil kl 10–17 rahvakunsti- ja käsitöölaat.See on haruldane võimalus saada ühes ja samaspaigas osa Läti rahvakultuuri ja traditsioonidekogu spektrist, osta ehedat käsitööd ja rahvakunstiotse meistrilt ning saada osa heast atmosfääristja rahvamuusikute esinemisest.16.–17. juunil kl 10–17 jaanipäeva tähistamine.Nädal enne «päris» jaanipäeva ehk lätlaste jānisaab vabaõhumuuseumist tõeline muinasjutumets,kus süüdatakse lõkked, kõlavad pillimängja jaanilaulud, kõigil on peas uhked jaanipärjadning pakutakse head ja suupärast peotoitu. Seeon pidu, mis toob kaugelt koju nii lätlased kui kasadade kaupa välismaalasi, et suvise pööripäevamaagiast osa saada.11. augustil kl 10–17 kaasaegse disaini ja käsitööfestival. Toimub laat ja avatud on töötoad, soovijadsaavad ise esemete valmimisel kaasa lüüa.19. augustil kl 12–16 seppade päev. Sepad üleLäti tulevad kokku ja näitavad oma oskusi,müüakse sepiseid ja sepatööd saab ka otsemeistrilt tellida.9. septembril kl 12–17 vana käsitöö päev. Toimubigal aastal septembri 2. pühapäeval, milüle Läti tulevad kokku kõige erinevamad käsitöömeistridning näitavad ja õpetavad huvilisteleoma käsitööoskusi.26. detsembril kl 17–21 talvepidu. Lõbusaprogrammi ja talvise meelelahutusega (saanisõit,kelgutamine, suusatamine) pidu muusikaning hea ja paremaga kõhutäiteks.Seppade päeval vabaõhumuuseumis.Filiaal Cīruļi asub Liepāja maantee154 kilomeetril. Edasi järgige viitasid!Cīruļi, Kalvene vald, Aizpute piirkond,LV-3442. Kassa tel +371 2938 6963.logo: Riga ZOOLogo: affiliate “Ciruli” of Riga ZOO

14PUHKUS LÄTIS3. MAI 2012Mõtle positiivselt, mine PositivuseleBaltikumi suurim muusika- ja kunstifestival Positivus on eesti muusikasõpradele jubaammu tuntud koht ning kes seal korra käinud, ihkavad Salacgrīva mändide alla tagasi.Festivali tänavune peaesineja on Briti bänd Keane.Positivus pakub lisakssuurepärastele esinejatelening erinevatemuusikastiilide miksile(stiilis: igaühele midagi head,lahedat ja meelepärast) ka tõeliseltmõnusat atmosfääri. Eelmiselaastal täitus näiteks kogumetsaalune võrkkiikedega, kusmuusikagurmaanid unistada jamuusikat nautida said.Head sõnad Positivuse aadressilpole mingi tühipaljas kiidulaul,vaid sel on tõsi taga –2009. aastal näiteks valiti seeUK Festivaliauhindade jagamiselparima välisfestivali kategooriasfinaali. Toona veel parimafestivali tiitlit ei saadud,kuid isegi nii tihedas konkurentsisedasi jõuda on kõva sõna.Igal juhul on kaunis mereäärsesväikelinnas Salacgrīvastoimuv Baltikumi suurim kunsti-ja muusikafestival suutnudsäilitada oma ainulaadse võluning jätkab alustatud traditsioonijärgides, tuues publiku etteuusi tõusvaid tähti kogu maailmast.Tänavusel Positivusel ontehtud rida muudatusi, mis kõikteenivad vaid üht eesmärki: etkülastajatel oleks nii festivaliletulek kui ka seal viibimine võimalikultmugav ja probleemitu.Nii nagu eelmisel aastal on kaseekord festivalialal üles seatudsularahaautomaadid. Eestlasteleja mujalt raja tagant tulnuiletähendab see, et eurosid polevaja varem lattide vastu vahetada,sest «metsapank» töötabtäie auruga. Seegi kord on festivalipaikajõudmine tehtud eestlastelevõimalikult lihtsaks: igalPositivuse külastajal on festivalipassiostes võimalik saadakood, mis annab soodustuseLux Expressi bussides. Festivaliajaks on tehtud Salacgrīvaseripeatus ning buss sõidab TallinnastRiiga koguni kuus kordapäevas. Lisaks pole vaja seekordisegi oma telki kaasa võtta– 30 lati eest saab ööbida jubaeelnevalt üles pandud telgisning pärast festivali võib telgikoju kaasa võtta.TÄNAVUSED TÄHEDFestivali tänavuseks peaesinejakson Briti bänd Keane, kedaon festivalile juba kauaoodanud. Bänd alustas tegevust1997. aastal ja sellest ajastpeale on neil olnud nii edukaidkui ka vähem edukaid perioode.Debüütalbum «Hopes andFears» (2004) tõi neile paljukuulsust ning edu jätkus teisealbumiga «Under the Iron Sea»(2006). Keane’i albumid müüvadendiselt hästi ning bänd onsaanud mitmeid auhindu kriitikuteltning loomulikult paljuPOSITIVUS FESTIVAL 2012• 20.–21. juulil Salacgrīvas• Piletid müügil Eesti Piletilevis: 41.50 eurot (festivalipass ilmatelklapiletita) ja 46.50 eurot (festivalipass koos telklapiletiga).Info: www.piletilevi.ee• Täpsemat infot leiad: www.positivusfestival.comarmastust fännidelt. Klaver,bändi põhiline instrument, annabmuusikale erilise, emotsionaalsekõla. Viies stuudioalbumon praeguseks juba salvestatud,ilmudes mais. Festivaliesinejatenimekirjas on veel TheVaccines, King Charles ningRootsi bänd Niki & The Dove,samuti Friendly Fires, SBTRKTlive, Ewert and the Two Dragons,Givers, Jamie N Commons,Lucy Rose, Vondelpark jaCashier No9. Läti ansamblitestpääseb suurele lavale ainsanaInstrumenti.Kõik need bändid mahuvadesinema nonstop kahel suurellaval – Tele 2 laval ja Nordea laval.Positivusel võib sel aastalmärgata mitmeid muudatusi:festivali suuruselt teise, Nordealava, asukohaks saab vana,Nõukogude ajast säilinud lava,mistõttu on esinemispaik suurem,aga siiski intiimsem kuieelmistel aastatel. Uue asukohasaavad ka Red Bull Music Academylava ning esimest kordavõib festivalilt leida Palladiumitelgi, mille peatoetajaks on Tuborg.FOTOD: POSITIVUS

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 15Parun Münchhauseni maailmMÜNCHHAUSENI MAAILM• Dunte asula• (14 km enne Saulkrastit, 67,8 km enne Riiat)• Tel +371 402 0333 / +371 406 5633• E-post: minhauzen@minhauzen.lv• www.minhauzens.lvFOTOD: MÜNCHHAUSENI MAAILMKes meist ei teaks lugusidvahvast ja veidiomamoodi parun vonMünchhausenist –mehest, kes enda sõnul oli reisinudnii merel kui maal, sõitnudkahurikuulil, ratsutanudpoolikul hobusel ja läinud läbimaakera, millega otse loomulikultkaasnesid kõige ebatavalisemadseiklused ja juhtumised.Kuna luiskelugude meistri vonMünchhauseni elu ja tegevusoli tihedalt seotud Eesti lähiümbrusega– teenis ta ju Peterburis,hiljem Riia garnisonisning elas Liivimaa ja Eesti (mistoona kuulus Tsaari-VenemaaBalti provintside hulka) piiri lähistelDunte mõisas, võib tähelepaneliklugeja tema lugudesleida otseseid seoseid ka Eestiga.Kuid kas pole ainulaadne,et maailmas on muuseum, mison pühendatud «maailma parimalevaletajale»? Kui see jubanii intrigeerivalt kõlab, tulebseda kohta tõesti ise oma silmaganäha. Dunte mõisas, õigeminiselle tagasihoidlikus kõrvalhoones,mille parun endale jamõisaomaniku tütrele Jacobinevon Duntenile pärast abiellumistelumajaks ümber lasi ehitada,asub 2003. aastal rajatudparun von Münchhauseni maailm:muuseum ning selle ümberaastatega kerkinud looduse- japuhkekompleks, mis kõik temaatiliseltMünchhauseni eluja tegevusega seotud on.Muuseumi esimesel korruselon avatud püsiekspositsioon,mis on pühendatud parunilekui vaprale sõjamehele,oma naist jumaldanud abikaasalening kirglikule jahimehele,kellele meeldis väga lugusidvesta. Tavaliselt jutustanudKarl Friedrich oma lugusid mõisaaiasolevale künkale ehitatudpaviljonis tugitoolis istudes javeini rüübates. Ning nagu olevatöelnud 1933. aastal Münchhausenilugusid eesti keeldetõlkinud poetess Anna Haava:«Mida suurem oli tema kuulajatering, seda tahedamalt tavestis».Tähelepanuväärne on seegi,et tegelikult oli Münchhausenitesuguvõsas ilmselt rännumehirohkemgi, sest nende perekonnavapilon kujutatud matkakeppja laternat käes hoidevrändaja. Kuid kuulus kunstnik,graafik ja raamatuillustraator,prantslane Gustave Doré (keson muu hulgas illustreerinudDante Alighieri «Jumaliku komöödia»)tegi perekonnale uuevapi, millel seisab moto: «Mendaceveritas» ehk vales on tõde.Hoone teisel korrusel on vahakujudemuuseum, kus on esindatudLäti ajaloo tähtsad isikud.Samuti on seal õllekannudeväljapanek, mis on aukartustäratavaltsuur – selles on2000 õllekannu.Tõsi on, et fantaasiast parunvon Münchhausenil puuduei tulnud ning eks nägi ta kamaailma pisut teise nurga altkui enamik inimesi tema ümber.Kuid oli sellega kuidas oli,ta suutis ka iseenda üle naerda.Jahimehena olnud parun endasõnul nii täpne laskur, et võinudrebase sabapidi puu külgekõmmutada, et too minema eijookseks. Tõsi on, et tammedmõisapargis on mitmesaja aastavanused ning kolm neist olevatparun ise maamulda sättinud.Kolm hiigeltamme, milleümbermõõdud ulatuvad viiestkuni seitsme ja poole meetrinion igatahes vaatamist ja imetlemistväärt.Üheks Münchhauseni maailmatõmbenumbriks on muidugiseiklus- ja elamusrikasMünchhauseni matkarada, mille5,3 km pikkune haavapuidustlaudtee on Euroopa pikim. Radalõpeb mere ääres ning toredaidelamusi pakuvad matkarajalmitukümmend vahvatpuuskulptuuri. Raja ääres onpuhke- ja piknikuplatsid ninglaste mänguatraktsioonid. Kuipere väiksematele liikmetelepikk rada liiga väsitav on, võibvalida ka lühema raja (3,17 km).Mõlema matkaraja kohta kehtivadkaardid on saadaval raja alguses.Väikestele Münchhausenimaailma külastajatele onveel üks tore atraktsioon –Münchhauseni lõbulaev, mison suurim omataoline kogu Lätisning kus väikesed külastajadsaavad toimetada nagu pärispurjekal kunagi.Suvehooajal on kohapealavatud söögikoht nimega INN’s, Dunte mõisa välisvaade. Parun Münchhausen jahitrofeede toas. Münchhauseni metsarajal.KES OLI PARUN VON MÜNCHHAUSEN TEGELIKULT?Vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausenelas aastatel 1720–1797, pärinedes SaksamaalBraunschweig-Lüneburgi hertsogiriigis elanudMünchhausenite aadlisuguvõsast. SünnilinnaBodenwerdenisse jõudis ta tagasi 1750. aastal, pärastseda, kui keisrinna Jelizaveta Petrovna oli talletubli teenistuse eest rittmeistri auastme andnud.Münchhauseni teenistuskäik algas juba varasesnooruses, mil temast sai prints Anton Ulrich vonBraunschweigi õukonna paaž. Edasi viis teenistuskäikPeterburisse, kus tema Saksamaalt lahkunudpatroon käsutas Vene armee Braunschweigi rügementi.Vapruse eest Türgi sõjas ülendati Münchhausen1739. aastal kornetiks, veidi hiljem leitnandiks.Mõned tema luiskelood nagu näiteks Mustamere ääres peetud lahingus toimunud lend kahurikuulil,on seotud just Türgi sõjaga. Kui 1741. aastaltoimunud paleepöörde tulemusena sai troonilekeisrinna Jelizaveta (tsaar Peeter I tütar), kes olisest siin lähtutakse peremeheütlusest: «Vaid täis kõhuga sõduron hea sõdur.» Kuid kindlastion paljudele eestlasteletuttav ka Salacgrīvas üle jõeasuv vana Pootsmani kõrts, misoli juba Nõukogude ajal hästituntud oma suitsukala, headeroogade ja lahke pererahvapoolest. Nüüd kannab see nimeMünchhausen Pootsmani juures(Minhauzen pie Bocmaņa).Kel aga öömaja soov, võibend (igaks juhuks siiski tuba ettebroneerides) öösel sisse seadasiinsamas lähedal Saulkrastisasuvas mõnusas hotellisMinhauzen Unda, otse mererannas.50-toalises hotellis onkõik mugavused, lisaks saun jaujumisbassein, saab tegeldamitmete suviste aktiviteetidegavabas looduses, on olemas lastemänguväljak.Asukoht: Saulkrasti, Ainažuiela 74, tel +371 6795 5198. Infoja broneerimine: info@minhauzenunda.lvDunte jääb parasjagu teepeale, kui olete autoga teel Riigavõi juba otsaga Salacgrīvas.Põigake kord juba siin olles kaparuni juurde sisse, ning kuiteil vähegi aega on, lugege ennemõni tema vigurite ja fantaasiagavürtsitatud lugu läbi.rõhutatult saksavastase hoiakuga, saadeti vabahärravon Münchhausen teenima Riia garnisoni.Märkimisväärne osa Münchhauseni lugudest ongiseotud Riiast vaid enam kui poolesaja kilomeetrikaugusele jääva Dunte mõisaga, mis toona kuulusLiivimaa alla. Duntesse sattus Münchhausentoonase mõisaomaniku, krahv Georg Gustav vonDunteni kutsel pardijahile, kuid tutvus seal mõisaomanikutütre Jacobine von Dunteniga ja nooredarmusid. Laulatus toimus 1744. aastal Liepupe kirikusDunte lähistel ning abielu kestis õnnelikultnelikümmend aastat.Kunagises Dunte mõisa kõrvalhoones, milleMünchhausen 1772. aastal elumajaks ümber lasiehitada, asub alates 2003. aastast Münchhausenimuuseum, mille ümber on ajapikku loodud terveMünchhauseni muuseumi- ja puhkekompleks koosmatkarajaga. Karl Friedrich oli seega parun Münchhauseniluiskelugude ehe prototüüp. Ehkki mõnedMünchhauseni lood avaldati anonüümseina juba1781. aastal, sai Münchhausen kirjandusliku kangelasenatuntuks mõned aastad hiljem, kui RudolfErich Raspe avaldas esimesed Münchhauseni loodinglise keeles. 1786. aastal tõlkis Gottfried AugustBürger need saksa keelde, tegi olulisi lisandusi jaavaldas need juba oma nime all. Sellest ajast alateson parun Münchhausenile omistatud lugusidavaldatud korduvalt nii Saksamaal kui mujal maailmas,kuid just Bürgeri versioon on kõige rohkemtuntud ja levinud. Kirjandusteadlaste hinnanguiljätkavad Münchhauseni jutustused juba muinasajaltuntud luiskelugude ja rahvajuttude traditsioonining kuulajad armastavad neid, kuigi andes endalearu, et «see kõik ei saa võimalik olla». Eestikeeles ilmusid esimesed von Münchhauseni loodjuba 1855. aastal. Viimane neist (Mati Undi tõlkes)ilmus 1992. aastal.Münchhauseni sündroomiks nimetatakse meditsiinisjuhtumit, kus patsient teeskleb haiget, etpälvida hoolitsust ja tähelepanu.

16PUHKUS LÄTIS3. MAI 2012Suvi Lätis on lahe!Lätimaa suvi on pilgeni täis lahedaid ja toredaid üritusinii suurtele kui väikestele ning kindlasti leidub siin igalemaitsele midagi meelepärast. Võib-olla leiate suveüritustekalendrist koguni mitu meelepärast, mis annavad põhjuselahketele lõunanaabritele rohkem kui kord külla minna.Liivimaa festival Cēsises. Rüütlite turniir.19. mailJūrmala kuurordihooajaavapiduSuvehooaja avapidu Jūrmalas algabsuurejoonelise paraadiga Jomasetänavalt, pakub terve päevajooksul rikkalikku kultuuriprogrammiDzintari vabaõhukontserdisaalisning üle tervelinna toimuvad toredad üritusednii täiskasvanutele kui lastele.Info: www.jurmala.lv19. mailEuroopa muuseumiöö,mil kõik muuseumid nii Riiaskui üle terve Läti on külastajateleöötundideks avatud.Info: www.muzeju-nakts.lv;www.muzeju.lv26. mailJalgrattafestival KuldigasSelles Kurzeme maakonna kõigeromantilisemas linnas tuleksnii ehk naa ära käia, ja miksmitte alustada seda tutvumistjust selle toreda üritusega. Vaadataon selles huvitava ajaloogakaunis linnas tõesti palju.Info: www.velokuldiga.lv;www.visit.kuldiga.lv26.–27. mainiLiivimaa festival CēsisesCēsise keskaegses linnuses,mis on saanud renoveerimisekäigus juurde nii turistidele ligipääsetavavaatetorni kui kamüürigalerii, on kindlasti ükstänavuse kevadsuve põnevamaidüritusi kogu perele, ajaloohuvilisteleja ilmselt kohustuslikkeskaegsete fantaasiarollimängudeharrastajatele.Kogu linn on sel päeval pöördunudtagasi keskaega ning saabõppida nii rüütlite võitluskunsti,näha ajastu rõivamoodi, ostaajastutruid suveniire kui kaosaleda paljudel temaatilistelüritustel.Info: www.tourism.cesis.lv26.–27. mainiEuroopa autokrossi MVSuurim ja väärikaim autokrossiüritus Balti riikides Bauskalähedal asuvas Mūsa Sportsimotokompleksis. Bauskas asubka Riia Motomuuseumi Bauskafiliaal, kus tasub samuti ärakäia ja vanatehnikat uudistada.Isad ja pojad – see on midagiteile!Info: www.musa.lv;www.motormuzejs.lv2.–21. juuniniRiia MuusikafestivalSuurepäraste maailmanimedeganing Läti parimate muusiku-FOTO: CĒSISE TURISMIINFOKESKUSte osalusel toimuv festival, mistoob kuulajateni Pärdi ja Vasksi,New Yorgi Jazzi, SinfoniettaRīga ja Steve Reichi, kirglikuRamon Jaffe jpt.Info: www.rigafestival.lv22. juunilJaanilaat ToomplatsilTraditsiooniline maarohtude jamaitsetaimede laat Toomkiriku-esiselplatsil ning mitmelpool Lätis, kus saab osta värskeidja kuivatatud ravim- jamaitsetaimi ning rahvuslikkehõrgutisi.Info: www.LiveRiga.com23.–24. juuniniLīgo, Rīga«Kogu Riiast saab jaanipäevapeoplats – esinevad rahvamuusikud,kohvikud ja restoranidpakuvad maitsvaid Läti rahvustoite,juuakse jaaniõlut ninglauldakse ja lüüakse tantsu otsetänaval. Päeval toimuvad toredadja vanu traditsioone järgivadjaanipidustused ka Läti vabaõhumuuseumis.Seda, kuidaslätlased jaani tähistavad, peabvähemalt kord elus kogema – otsigeüles «oma lätlased»!Info: www.LiveRiga.lv; www.latvia.travel; www.brivdabasmuzejs.lv1.–27. juuliniXXV Riia orelifestivalRiia võimsa oreliga Toomkirikuskõlab ligi kuu aja jooksulpalju head orelimuusikat, kohalon mainekad orelivirtuoosid,solistid ja koorid.Info: www.doms.lv5.–9. juuliniFestival «Kremerata Baltica»Festivalipaigaks on seekord valitudSigulda ning koos musitseerivadBalti riikide noored jaandekad muusikud, sealhulgaseestlased.Info: www.baltaisfligelis.lv5.–10. juuliniXXV RahvusvahelineFolkloorifestival Baltica 2012Seekordne pidu toimub Ogre lähedalIkšķiles.Info: www.nkmva.gov.lv9.–15. juuliniVI RahvusvahelineLiivaskulptuuride festival«Summer Signs»,mis toimub juba kuuendat aastatJelgavas, toob kokku liivaskulptoreidüle maailma ningpakub vaatajaile elamusi niikunstilises kui meelelahutuslikusmõttes.Info: www.jelgava.lv11.–14. juuniniVanamuusika festivalRiias ja Rundāle lossis toimuvadkontserdid viivad kuulajadtagasi kaugetesse romantilistesseaegadesse – kõlavad barokija renessansiajastu suurmeistriteteosed, mille finaalikskujuneb kostümeeritud etendusKuramaa Versailles’ks kutsutudRundāle imekaunis barokkjarokokoo-stiilis ehitatud lossikompleksis.Parim võimalusnäha endiste aegade au ja hiilgustellu ärkamas.Info: www.latvijaskoncerts.lv;www.rundale.net13.–16. juulini«Kurland Bike Meet»Ventspilsi kogunevad oma festivalipidama mootorrattafännidkogu Läänemere regioonist ningsee saab olema üks kõva pidu.Info: www.tourism.ventspils.lv;www.mca.lv14. juulilLiepāja MerefestivalRikkaliku kultuuriprogrammigamerepidu koos purjekate,Neptuni ja tema kaaskonnaga.Kogu linn peab merepidu.Info: www.liepajaskultura.lv22.–23. juulini«Summer Sound»Rahvusvaheline Liepāja muusikafestival,kus toimuvad kontserdidkorraga neljal laval, tuuespubliku ette muusikavaliku rokisthiphopi ja ambient’ini. Noored,olge kohal!Info: www.summersound.lv21. juulist 12. augustiniCēsise kunstifestivalKolm nädalat vältav kunstifestivalon endale eesmärgiksseadnud paljude eri kunstiliikidesünteesi ning see kõik toimublinna ja selle külastajatesilme all, väljendudes huvitavatesnäitustes, põnevates kinojateatrietendustes ning kontsertides.Info: www.cesufestivals.com26.–29. juuliniLohesurfi festival «SamsungWave Kite»Läänemere «Tuulte pealinnaks»kutsutav Ventspils on surfajateparadiis ning üritus toob kokkukõik selle ala harrastajad lähedaltja kaugelt. Siin toimubkoolitusi, seminare, võistlusi jamõistagi suur surfarite rannapidu.Info: www.kiteparty.lv;www.tourism.ventspils.lv28.–29. juuliniEnduro Euroopa MVOgres ja Ikšķiles saab näha enduro-meesteägedat kihutamistja hoida lemmikutele pöialt –kohal on kõik Euroopa parimad.Info: www.endurosports.lv3.–8. augustiniXX Rahvusvaheline SiguldaOoperifestivalSee on elamus omaette, midaSigulda suveöös kogeda võib.Ideaalsete dekoratsioonidenamõjuvad kõrgel mäekünkalasuvad iidsed lossivaremed.Info: www.opersvetki.lv;www.sigulda.lv3.–5. augustiniRahvusvaheline Balti LillevaibafestivalMidagi nii imelist – kuidas maalillevaipadega kattub – saabnäha ainult Ventspilsis. Lillefestivaltoimub Ventspilsi linnapäeva tähistamise raames, mistähendab, et kolme päeva jooksultoimub linnas rohkesti meelelahutusüritusi.Info: www.tourism.ventspils.lv14.–15. augustiniRukkimaarjapäeva piduAglona basiilikasSuurejooneline Neitsi Maarjataevaminekupüha ehk rukkimaarjapäevatähistamine Latgalesasuvas Aglona basiilikas.See unikaalne kirik on tänuoma hindamatutele kultuuriväärtusteleja religioossele tähenduseleLäti kümne suuremavaatamisväärsuse seas.Info: www.latvia.travel17.–18. augustiniRiia piduSee on tore ja kaleidoskoopilistläbilõiget pakkuv kultuurisündmus,kus on silmas peetudkõige erinevamate huvidegainimeste ootusi. Kogu linn onvalmis oma külalisi võõrustamanii maal, vees kui õhus, samutitänavatel, platsidel ja ruumis– tulge ainult kohale!Info: www.LiveRiga.lvLäti eriväljaande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid:www.liveriga.comLÄTI TURISMIARENGUAGENTUURBrīvības iela 55,LV-1519, Riiatel: +371 6722 9945faks: +371 6735 8128e-post: info@latvia.travelwww.tava.gov.lvwww.latvia.travelRIIA TURISMIARENGU BÜROORatslaukums 6, LV-1050, Riiatel: +371 6718 1091faks: +371 6711 4577e-post: info@liveriga.lvwww.LiveRiga.comtwitter.com/liverigafacebook.com/LIVERIGAcomflickr.com/liverigayoutube.com/LIVERIGAcomfoursquare.com/liverigalogo: Riga ZOO