HUNTLUTS - Vanemuine

Ma olen kirjanikuna alati hädas olnud story või narratiivi või loo võisüžee või niisuguse asjaga. Ma tean, et need on kõik enam-vähemolemas ja sada korda läbi kirjutatud, mingit variantigi pole enam,kõik variandid on olnud, ja ma ei suuda uusi välja mõelda. (Teiseautori) näidendis aga – erinevalt romaanist – on üks asi ette antud,mis siis tuleks elustada. Ma pääsen loo väljamõtlemisest.Teiseks. Kirjutamine on absoluutselt üksildane tegevus. Masin võiarvuti – sa ainult annad sinna ära, sa ei saa mitte midagi sealt vastu,ühtegi vastukaja sealt ei tule, ainus asi on kõhklus, ja kõik.Aga teatris toimub mingi energiavahetus. Tähendab, ükskõik, kuipalju ma energiat ka näitlejatele ära ei annaks, ma saan neilt ka vastu.Toimub niisugune asi, mis ei ole nii üksildane ega mõttetu, nagukirjanduse tegemine tundub olevat. Teatri puhul on inimlik kontakttähtis – mitte see, et sa mingisugusesse masinasse trükid mingisuguseidväljamõeldud lauseid, mille peale masin ei tee teist ega kolmandatnägugi.Mati Unt, Lavastajaraamat, 2001Hannes Kaljujärv:Kui on mingi “nii-öelda lavastaja”, siis temaga teed, mida ise tahad,ta ei kontrolli sind, kuid resultaat võib mingis mõttes sama olla. Matimuidugi oli Lavastaja ja mina teda usaldasin. Kuna ma usaldasinteda, siis ma arvasin, et tema kontrollib mind, aga tegelikult teginikkagi mina ise. Hea lavastaja tuleb näitlejale appi, kasvõi sellega, etta suunab aktsendi sinu pealt ära, kui ikka päris häda käes on. Matipuhul oli ikka kontroll peal, et asi ei väljuks raamidest. Ja alati onhea, kui öeldakse, et tee kuidagi nii, ja kui näitleja sealt välja ei rabele,siis öeldakse, tee teistmoodi.….kogumik “Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist”, 2008Lavastuse „Huntluts” aluseks olev Mati Undi teatritekst „Tänaõhta kell kuus viskame Lutsu” esietendus esmakordselt EestiDraamateatris 6. detsembril 1998. aastal. Lavastaja, lavakujundus,muusika: Mati Unt. Kostüümikunstnik Jaanus Vahtra. Osades:Arnu - Mait Malmsten, Toots - Ivo Uukkivi, Kiir - Taavi Eelmaa,Luts - Andrus Vaarik, Imesson - Guido Kangur, Lible - Rein Oja,Kuslap - Andres Puustusmaa, Julk-Jüri - Jaanus Orgulas, Bolotov- Aleksander Eelmaa, Sumpfentrop - Sulev Teppart, Laur - RaimoPass, Teele - Viire Valdma, Virve - Elina Reinold, Juuli - MariaAvdjushko, Maali - Pille Lukin, Vanaema - Ester Pajusoo, UduvereMall - Mall Hansen.Mati Unt Sven Karjale Hommikul, 22.4.,99Sven,tegelikult ma veidi solvusin: miks eesti-draama-festivalile tuua ameerika-hiinatükk*, kui on ju olemas Luts**, mis hakkas ilusti voolama,hakkas kaduma ka kriitikute pikkuse-sugestiooni mõju, publiku arvkasvas ja vastuvõtt oli hea?Et ta Elina raseduse ja Maidu võimaliku 3-kuuse filmi pärast seismajäi, pole minu süü.Karusoo*** ei laseks teda muidu Tartusse, aga ma tahan, et ta Tartusoleks! Ikkagi justkui – elutöö vmtTervitades MatiP.S. Anname ta niikuinii piltidega raamatuna**** välja, siis ei saaKarusoo tast päriselt jagu.* jutt käib Undi lavastusest “M.Butterfly”, mis osales teatrifestivalilDraama 1999.aastal** mõeldud siis loomulikult lavastust “Täna õhta kell kuus viskameLutsu”, mille kestuseks kujunes neli ja pool tundi*** Merle Karusoo oli Eesti Draamateatri kunstiline juht 1998-99**** 1999.aastal kirjastuses Kupar ilmunud kogumik “Huntluts”sisaldab Mati Undi Lutsu-ainelisi teatritekste “Täna õhta kell kuusviskame Lutsu”, “Inimesed saunalaval” ja “Oskar”.