Nr 50, 3-2009 - Maheklubi

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009on vajalik, et valida just konkreetsetesseoludesse ja külvikorda kõige pareminisobivad kultuurid. Huumuse ja orgaaniliseaine sisaldus mullas ei tohiksväheneda ning mullaviljakust vähendavadkultuurid peavad külvikorras vaheldumamullaviljakust taastavate kultuuridega.Praegu kasutatakse kogu Eestiharitava maa hektari kohta keskmiselt2,4 t sõnnikut, milles on kuivainet umbes20%. Seega viiakse mulda vaid0,5 t kuivainet, millest huumusevarudetäiendamiseks läheb 30%. Kui arvestada,et mulla huumusvaru on 60-90 t/haja aastas mineraliseerub sellest 1-3%,siis jääb sellise sõnnikukoguse puhulhuumusbilanss negatiivseks. Seega tuleblisaks sõnnikule leida muid võimalusihuumusvaru taastamiseks. Sellekssobivad hästi liblikõielised, mis seovadõhust lämmastikku, suurendavad mullaorgaanilise aine sisaldust ja mulla bioloogilistaktiivsust, parandavad mullastruktuuri ja veemahutavust, vähendavadumbrohtumust ning toovad sügavaleulatuva juurestiku abil fosforit ja kaaliumiharitavasse mullakihti.Eesti Biodünaamika Ühingu (EBÜ) asutajaliigeArvo Purga andis põhjaliku ülevaatemahepõllumajanduse kui mõtteviisiarengust maailmas, mille oluliseksmõjutajaks oli 1920. aastatel RudolfSteineri ideedest alguse saanud biodünaamilinepõllumajandus. EBÜ asutamist1989. aastal loetakse mahepõllumajanduseametlikuks alguseks Eestis.Just EBÜ tegevuste tulemusel rajati Eestiesimesed mahetalud ja käivitus kontrollsüsteem.Kulus hea hulk aastaid,enne kui võeti vastu esimene mahepõllumajanduseseadus ja lisaks mõistele“ökoloogiline põllumajandus” kasutuseleka mõiste „mahepõllumajandus“ning käivitus riiklik kontroll.Mahepõllumajanduse praegusest olukorrasträäkis Taimetoodangu Inspektsioonimahepõllumajanduse osakonnajuhataja Egon Palts. 1. nov seisuga olimaheregistris 1277 tootjat ja kontrolliall 102 000 ha maad, millest üleminekuajaon läbinud 76 000 ha. Lisakson 35 000 ha looduslikke korjealasid.Mahetalud muutuvad järjest suuremaks,sel aastal on nende keskminesuurus juba 80 ha. Rohkem kui kolmandikuvõrra on sel aastal suurenenud teraviljakasvupind (2009. a 16 000 ha).Köögivilja pind suurenes 30%, kuid onjätkuvalt väga väike. Kartulimaa vähenes4%. Loomakasvatuse osas suureneskõige rohkem munakanade ja mesilasperedearv. Samuti on võrreldeseelmise aastaga 26% rohkem lihaveiseid(kokku 13 700 pead) ja 6% lüpsilehmi(kokku 3050 pead). 2008. akohta kogutud mahetoodangu andmednäitasid, et võrreldes 2006. a suurenesteravilja, köögivilja, puuvilja ja marjadekogus, vähem toodeti kartulit ja piima(vastavalt 18% ja 11%). Rikkumistest tõiEgon Palts välja loomade märgistamiseja arvestuse pidamise nõuete eiramisening puhitud tavaseemne kasutamise.Samuti rõhutas ta, et tootjad peaksidrohkem kasutama mahepõllumajandusekonsulentide teenuseid.PRIA peadirektor Jaan Kallas andis ülevaatemahetootmise toetustest ja taotlemisetingimustest. Iga aastaga on suurenenudtaotlejate arv ja toetatava maasuurus. Alates 2004. aastast on mahepõllumajanduslikutootmise toetustkokku makstud ligi 400 miljonit krooni.Mahetoetuse alune pind on võrreldesühtse pindalatoetuse aluse pinnagasuurim Hiiumaal (53%), järgnevadSaare- (18%), Võru- (16%) ja Läänemaa(14%). Hiiumaast võiks saada 100%mahepiirkond. Kallas rõhutas, et mahetootjatelon võimalik toetust taotledamitmete MAK toetusmeetmete raamesja mõnel juhul annab mahetootminetaotluse hindamisel ka lisapunkte.Mahepõllumajanduse arengukava eesmärkidetäitmisest rääkis Põllumajandusministeeriumitaimetervise osakonnajuhataja Tambet Sova. Aastatejooksul on koostatud üsna mitmeid trükiseidja juhendmaterjale, teostatud uuringuidja ellu viidud koolitusi. TambetSova rõhutas, et ka maheettevõtja peabtegema äriplaani ja mõtlema, mis tüüpija mis mastaabis tegevus ennast ära tasub.Lõpetuseks kinnitas Sova, et Põllumajandusministeeriumkavatseb MahepõllumajanduseKoostöökogu kaasatajätkuvalt õigusaktide väljatöötamisse jamahepõllumajanduse arengu kavandamisse.Konverentsi viimases osas anti sõnamaheettevõtetele, kellest mitmed rõhutasidkoostöö tähtsust turustamiselning vajalikkust tegeleda tarbija teadlikkusetõstmisega. Kui siiani on mahetootjadseda väikses mahus valdavaltise teinud, siis nüüd oodatakse riigipoolsetsuuremat tuge, sest rahva terviseeest hoolitsemine on meie kõigiülesanne. Kasvatustööd tuleks alustadajuba lasteaedades ja lõpetada teavitusegatelevisioonis. Seda seisukohtatõstis esile just Vändra Leib OÜ juhatajaKrista Assi, kes on laatadel ja messidelalati rääkinud mahetoodete eelistest.Vändra Leiva sortiment laieneb igaaastaga: praegu on turul üle 10 mahepagaritootening neid on võimalik ostaenamikest suurtest poekettidest. Eelmiseaasta lõpus lisandus häda sunnil uustootegrupp – jahu. Seni mahejahu tarninudveski sulges uksed ja nii ei jäänudkimuud üle, kui veskiseadmed ära osta jaise toorainet valmistama hakata.Pajumäe talu peremees Arvo Veidenbergtutvustas oma talu tegemisi jamahepiimatöötlemist. Paljumäe mahetoodetesortiment on samuti aastategalaienenud. Hiljuti tuli turule näiteksMiksiko, mida saab kasutada hapukooreasemel. Alt-Lauri talu perenaine KajaKesküla nentis, et köögiviljakasvatusesoskusi ja teadmisi ikka veel napib.TÜ Eesti Mahe tegevusest andis ülevaatetegevdirektor Jaan Nõmmik, kes tõikitsaskohtadena välja köögi- ja puuviljakehvad hoiutingimused ja logistikakulukuse. Ühelt tootjalt saadavad kaubakogusedon suhteliselt väikesed jakaugused tootjate vahel suured. Mahesaadustekokkuveoga tegelev ühistu onkaupmeestele ja toitlustajatele juba tuntudpartner ning uusi kliente tuleb järjestjuurde.Ökosahvri, Eesti esimese ökopoe juhatajaSiiri Talumaa märkis, et tarbijateteadlikkus järjest kasvab. Poe klientidehulgas tehtud uuring näitab, et peamisedmahetoidu eelistamise põhjusedon tervislikkus (90%), keskkonnasõbralikkus(76%), maitse (66%) ja kvaliteet(60%). Enamik tarbijaid on rahulkodumaiste toodetega, kuid probleemidenatoodi välja nt köögi- ja puuviljadekehva väljanägemist ja vähesust. SiiriTalumaa kinnitas, et aastate jooksulon köögivilja kvaliteet oluliselt paranenud,kuid arenguruumi veel on. Ta kutsusüles kõiki mahetootjaid ja -töötlejaidvälja töötama ja turule tooma uusimahetooteid, sest kana- ja sealiha, lihatoodete,köögiviljahoidiste, beebitoitudejpm osas on huvi kodumaise toodanguvastu suur.Konverentsi korraldas Eesti MaaülikoolEesti maaelu arengukava 2007-2013meetme 1.1 raames. Konverentsi toimumisttoetas Euroopa Liit.Ettekanded on kättesaadavadhttp://mahekeskus.emu.eeElen Peetsmann, Darja MattEMÜ Mahekeskuse-mail: elen.peetsmann@emu.ee

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009Külviaja võrdluste terasaagid ja kvaliteedinäitajadon toodud erineva sügisesemullaharimise: pindmine mullaharimine(järelmõju), ainult kündmineja 2-kordne tüükoorimine (järelmõju)koos künniga, ning sõnnikuga väetamiseja mitteväetamise keskmisena. Allapanugatahesõnnikut anti külvikorrateadusuuringSuvinisu terasaak ja kvaliteet ning teraviljadekattetulu mahe- ja tavaviljelusesMahetoidunisu terasaaki, kvaliteeti ja kattetulu on Kuusiku Katsekeskuses uuritud 2003. aastast alates.2005. aastast keskenduti talinisu asemel suvinisule, sest viimase kvaliteet on üldjuhul parem.Maheviljeluses on see oluline, sest kvaliteedi tõstmiseks jääb sageli lämmastikku vajaka. Uuritud onheade kvaliteediomadustega suvinisusorti `Manu´. Kahjuks ei ole Kuusikul eraldi katseid tali- ja suvinisudening eri sortide võrdlusena.Toidunisu kvaliteedile vastava nisukasvatamine maheviljeluses onolnud problemaatiline nii Eestiskui ka mujal maailmas. Seda eeskättkasvuaegse lämmastikuvaeguse tõttumullas, mille tagajärjel jääb terade proteiinija kleepvalgusisaldus väikeseks.Seetõttu soovitatakse nisu paigutadamahekülvikorras liblikõieliste või liblikõielisterikkapõldheina järele ja väetadateda piisava koguse sõnnikuga.Suurt mõju nisu terasaagile ja kvaliteedileavaldab külviaeg. E. Halleri(1984) andmetel sõltub teraviljade saagikuseeskätt tingimustest, mis valitsevadseemnete idanemise ajal. Temauurimuste alusel on enamikel aastatelsuviteraviljade jaoks paremad idanemistingimusedjust esimesel mullaharimisvõimalusel.Siis on niiskus- ja õhurežiimmullas parem ning tärkamisjärgnetemperatuurirežiim sobivam. See võimaldabteraviljadel parema juurekavateket ning väetiste paremat ärakasutamist.Seetõttu on varasemad külvidenamikel aastatel andnud märksa suuremaidterasaake kui hilisemad.Eestis külvavad mahepõllumehed teraviljusageli suhteliselt hilja. Kardetakseöökülmi, mis võiksid nisu orast kahjustada.Koos kaeraga on nisu aga kõigekülmakindlam teravili Eestis. Tegelikkuseshinnatakse tema külmataluvust tärkamiselisegi -9...-10°C. Samas ei saaväita, et kõik meil viljeldavad nisusordidnii külmakindlad oleksid.Hiljem külvates on muld sageli kuivem.Sellises mullas arenevad taimed aeglasemaltja saagikus väheneb. Üldiseltpole teada, kuivõrd mõjutavad varasemja hilisem külviaeg mahetoidunisu kvaliteeti.Kvaliteedist aga oleneb, kas nisusaab müüa toidu- või söödaviljana, nisuhind ja kokkuvõttes kattetulu.Suvinisu `Manu´ terasaakja -kvaliteetTabel 1. Mahesuvinisu `Manu´ terasaagid (niiskus 13%) ja terakvaliteet eri külviaegade korral.Uuringud tehti Kuusiku Katsekeskuses5-väljalises mahekülvikorras: ristikurohkepõldhein – ristikurohke põldhein– suvinisu – rüps/hernes/hernes + kaer– suvioder allakülviga. Rüps asendatihernega 2007. a. Hernes + kaer külvati2009. a. Katseala paikneb raske liivsavilõimisegarähkmullal, mis on neutraalsemullareaktsiooniga, mille huumuse-,fosfori- ja kaaliumisisaldus on keskminening mikroelementide sisaldus väike.Külvikorras kasvatatav suvinisusort`Manu´ on varane ja kõrge kvaliteediga.Teadaolevalt on selle sordi puhul võimaliksaada normaalne toidunisu kvaliteetka mõõduka koguse lämmastikupuhul (Ilumäe, 1999). Seega peaks seesort maheviljelusse sobima.Näitaja Külviaeg 200525.0409.05200626.0419.05200712.0426.04200816.0404.05200922.0408.05Terasaak esimesel võimalusel 2884* 2011* 2590* 1852* 2217* 2311kg/ha hilisem 2537* 1671* 2390* 2084* 2097* 2156Proteiin esimesel võimalusel 11,5* 14,2* 11,5* 15,5 12,9* 13,1% hilisem 12,0* 15,5* 12,0* 15,5 13,3* 13,7Kleepvalk esimesel võimalusel 24,2* 29,3* 24,5 34,4* 24,7 27,4% hilisem 28,1* 34,2* 24,5 30,2* 25,4 28,5Gluteeniindeks esimesel võimalusel 78* 96* 67* 88* 89* 84% hilisem 36* 87* 83* 91* 85* 76Langemisarv esimesel võimalusel 136* 378 338* 359* 126* 267sek hilisem 227* 367 329* 294* 171* 278Mahukaal esimesel võimalusel 765* 762* 811* 755* 707* 760g/l hilisem 781* 742* 791* 727* 688* 746* Statist. usutav erinevus PD0,05KeskmineKvaliteedinõuded12, min 11min 23, opt 25-3241-90alates 220min 730, opt 780

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009rotatsiooni jooksul kaks korda: nisulepõldheina sissekünni alla 30 t/ha, rüpsile50 t/ha ja pärast rüpsikasvatusestloobumist allakülviga odrale 30 t/ha.Nisu külvati võrdse külvinormiga, olenevaltaastast kas 500 või 550 idanevattera m 2 .Suvinisu kvaliteeti mõjutasid peamiseltkonkreetse aasta ilmastik ja külviaeg.30 t/ha tahesõnnikut mõjutas suvinisukvaliteeti vähe, kuid suurendas terasaakeviimastel aastatel umbes 400 kg/hakohta.Viiest aastast neljal oli nisu terasaak esimeselmullaharimisvõimalusel külvatessuurem kui hiljem külvates (tabel 1).2005. ja 2006. aastal olid nisu terasaagidesimesel mullaharimisvõimaluselkülvatuna oluliselt suuremad kui kaksnädalat hiljem külvates (vastavalt 347 ja340 kg/ha). Seda võib seletada põuaperioodiga,mis algas Kuusikul pärast esimestkülvi ning kestis 2005. aastal mailõpuni ja 2006. aastal mai 3. dekaadialguseni, põhjustades hilisema külvitaimede märgatavalt kehvema arengu.2006. aastal jätkus põuaperiood juuni1. dekaadi lõpust pea juuli lõpuni.Seetõttu jäid mõlema külvi terasaagidtavalisest märksa väiksemaks. Aastatel2007-2009 Kuusikul pikemat põuda eiesinenud, see võis olla ka üheks põhjuseks,miks külviaegade terasaagid üksteisestvähem erinesid. 2008. ja 2009.aasta vegetatsiooniperioodid olid suhteliseltvihmased.2008. aastal kahjustasid tärganud suvinisutaimi tugevalt kõrreliste maakirbud,kusjuures kahjustus oli varasemal külvilsuurem kui teisel. See võis põhjustadaka varasema külviaja väiksema terasaagivastupidiselt ülejäänud aastatele.Kahjurite poolt nõrgestatud taimi kahjustasmõnevõrra ka umbrohu äestamine.Seetõttu umbrohtusid hõredamadpõlluosad tugevamalt ohakate, orasheinajt umbrohtudega. Ülejäänud aastateloli suvinisu umbrohtumus suhteliseltväike. Umbrohtude kasvu soodustasid2008. aastal ka rohked sademed. Eeltoodupõhjustas ilmselt terasaagi olulisevähenemise 2008. aastal, kuigi sademeterohkust silmas pidades eeldanuksvastupidist.Proteiinisisaldus oli 2005. ja 2007. aastaltoidunisu kvaliteedinõuetele vastavusepiiril ja oluliselt väiksem kui ülejäänudkolmel aastal. Hiljem külvatudnisu oli väiksema terasaagiga, kuid neljalaastal viiest oli terades proteiini selgeltrohkem kui varem külvatud nisul.Väiksemat proteiinisisaldust põhjustavadpikem valmimisperiood, suuremmullaniiskus ja madalamad öised temperatuurid(Tupits jt, 1999). Sellised tingimusedesinevad sagedamini varakultkülvates, mis seega võisid põhjustadaka väiksemat proteiinisisaldust. J. Lepajõe(1984) järgi on suurema terasaagikorral proteiinisisaldus enamasti väiksem.Terade valmimisaegne kõrgemtemperatuur, mis soodustab kiirematlehtede vananemist ning valmimist,suurendab ka terade proteiinisisaldust.Üldiselt ongi täheldatud, et põuasemalvegetatsiooniperioodil kasvanudnisuterades on proteiini rohkem. Sellegaaga ei saa kuidagi seletada, miks olikatsenisus proteiinisisaldus suurim vihmasel2008. aastal.Üldiselt muutus ka terade kleepvalgusisaldus(sellest oleneb taigna kerkimine)sarnaselt proteiinisisaldusega: esimeselvõimalusel külvatuna oli kleepvalku teradesvähem kui hilisemal külvil (väljaarvatud 2007. a). Suurema proteiinisisaldusepuhul oli ka kleepvalku teradesrohkem. Kokkuvõttes võib `Manu´ proteiini-ja kleepvalgusisalduse katseaastatejooksul hinnata rahuldavaks kuniheaks, kusjuures hilisemal külvil mõnevõrraparemaks kui esimesel mullaharimisvõimaluselkülvatuna.Toidunisu puhul on tähtis näitaja gluteeniindeks.Gluteen on üks kleepvalguosa ja sellest sõltub saia koospüsimine.Gluteeniindeksis võis külviaegadelõikes suurt kõikumist täheldada 2005.aastal. Hilisel külvil oli gluteeniindeksväike ega vastanud toidunisu kvaliteedinõudele,varasema külvi puhuloli gluteeniindeks aga suur. Järgnevatelaastatel oli gluteeniindeks püsivaltsuur mõlemal külviajal külvatud nisuterades.Langemisarv on aastate lõikes olnudoptimaalne kolmel aastal. 2005. aastalesimesel võimalusel külvatud nisu langemisarvjäi väikseks, sest terade valmimisaegsesajuse ja sooja ilma tõttuläksid terad peas osaliselt idanema.Väiksemat langemisarvu 2009. aastalpõhjustas Kuusikul ilmselt ka valmimisperioodisademeterohkus. Väikese langemisarvuganisust tehtud jahu kaotabveesidumisvõimet ja võib jääda nätskeks.2006.-2008. aastal oli esimeselvõimalusel külvatud nisu langemisarvmõnevõrra suurem kui hiljem külvatudnisul.Terade mahumass oli 2005-2008. a üldiseltrahuldav. 2009. a oli mahumassaga suhteliselt väike (707 g/l esimeselKattetulu EEK/ha6000500040003000200010000-1000-200023211998 20361521Kvks+2217194315711680KKvks+20831719KKhks+2620Pvks+Pvks-Phks+Phks-Kvks-Khks+Khks-KKvks-KKhks-190228002400200016001200800Terasaak kg/haKattetulutoetustega 2008Kattetulu ilmatoetusteta 2008Terasaak 13%niiskusegaVariantide tähistusedjoonisel:P – pindmine mullaharimine8-10 cm 2 korda,põldheina järelmõjuK – ainult kündKK – tüükoorimine 8-10cm 2 korda, põldheinajärelmõju, kündvk – külv 1.-mullaharimisvõimalusel,22.04hk – hilisem külv, 08.05s+ – sõnnik 30 t/has- – ilma sõnnikuta-3000400-4000Joonis 1. Mahesuvinisu `Manu´ kattetulu (kokkuostuhind 4 EEK/kg esimesel mullaharimisvõimalusel; 2 EEK/kg hilisemkülv) ja terasaak erineva agrotehnika korral 2008. aastal.0

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009Kattetulu EEK/ha800070006000500040003000200010000-1000-2000-3000Mahekaer 20062324Tavakaer 20062962Maheoder 20071387Teraviljade kattetulu mahe- jatavakülvikorra võrdlusesTavaoder 2007Kuusiku Katsekeskuses on rajatud ka teraviljakasvatusesuunitlusega mahe- jatavaviljeluse võrdluskülvikord kultuuridejärjestusega: valge mesikas – suvinisu– kaer – suvioder allakülviga. Igalaastal kasvab viljavahelduses ainult ükskindel kultuur, mitte kõik neli kultuurikorraga. Maheviljeluses otsest väetamistei toimu, haljasväetisena läheb arvesseüksnes valge mesikas ühel aastalneljast, mis tervenisti mulda tagastatakse.2009. aastal katses olnud suvinisu`Mooni´ kvaliteet ei vastanud toidunisukvaliteedinõuetele ei tava- ega maheviljelusetingimustes, seetõttu on kattetuluarvestuses kokkuostuhinnaks3885Mahenisu 200925544254Tavanisu 2009450040003500300025002000150010005000Terasaak kg/haKattetulutoetustegaKattetulu ilmatoetustetaTerasaagid 13%niiskusegaJoonis 3. Teraviljade kattetulu ja terasaak mahe- ja tavaviljelusesteraviljarohkes külvikorras Kuusikul.Kaera kokkuostuhind 2006. – 1,65 EEK/kg, odral 2007. – 3,10 EEK/kg, nisul2009. – 1,55 EEK/kg.võetud söödanisu hind 1,55 EEK/kg.Tavaviljeluses, kus teraviljad said lämmastikkumineraalväetisena olenevaltkultuurist 60-90 kg/ha, mineraalset fosforitja kaaliumi ning tehti keemilist taimekaitset,olid terasaagid märgatavaltsuuremad kui maheviljeluses, kus otseseltei väetatud (joonis 3). Samasjäi tavaviljeluses kattetulu kahel aastalkolmest märgatavalt väiksemaks kuimaheviljeluses. Kattetulu vähenemisetavaviljeluses põhjustas viimaste aastatemineraalväetiste järsk kallinemine, samutimasintööde hindade tõus (viimanepuudutab ka maheviljelust). Madalateteravilja kokkuostuhindade juures eiole kallite mineraalväetise ning keemilistetaimekaitsevahendite kasutamiselsaadav saagitõus tihti küllaldane kompenseerimakstehtavaid kulutusi. Samakehtib ka mahetootmises loomse orgaaniliseväetise kasutamise kohta.Jooniselt 4 on näha, et teravilja kõrgemkokkuostuhind võrdsustaks mahe- ja tavaviljelusenisu kattetulu. Kahjuks poleselline hind üldise teraviljaturu madalseisutõttu praegu reaalne.Toodud kattetuluarvestused näitavad, etkorraliku agrotehnika juures oleks maheteraviljakasvatusteatud tingimusteltavaviljelusega võrreldes isegi konkurentsivõimelisem.See ilmneb selgemaltjust teravilja madalate kokkuostuhindadepuhul, kus viimastel aastatel kiirestikallinenud mineraalväetiste abil saadavsaagitõus ei kompenseeri mineraalväetisteletehtavaid kulutusi piisavalt. Antudjuhul ei toimunud mahenisu puhulkatses ka kulukat sõnnikuga väetamist,mille tõttu mahesuvinisu kasvatamisekulud jäid tavaviljelusega võrreldessuhteliselt väikseks. Kui sõnnikut ei kasutata,pole aga toitainetebilanss mullastasakaalus ja toitaineid võetakse mullavarudestrohkem, kui neid sinna tagastatakse.Seetõttu võib mullaviljakusja kultuuride saak pikemas perspektiivislangeda. Tavaviljeluses on teraviljakasvatuselespetsialiseerunud tootjadkoondunud sageli viljakamatele muldadeleja kasutavad kvaliteetsemaid põllutöömasinaidning maaviljelus on intensiivsemkui Kuusiku katses. See annabvõimaluse suurendada saagikust ja seegaka kattetulu.Karli Sepp, Jaan Kanger,Marje SärekannoPõllumajandusuuringute Keskuskarli.sepp@pmk.agri.eeKasutatud kirjandusIlumäe, E. 1999. Nõuded toiduviljaleja selle kvaliteet Eestis. Teraviljakasvatusekäsiraamat. Saku, lk. 271-280.Haller, E., Karmin, M. 1984. Bioloogilisedseaduspärasused. Maaviljelus.Tallinn, lk 68-82.Lepajõe, J. 1984. Nisu. Tallinn, lk 40-41.Tamm, I., Tamm Ü., Ingver, A. 2008.Suviteraviljade mahumass ja seda mõjutavadtegurid. Agronoomia 2008.Tartu, lk 76-79.Tupits, I., Kukk, V., Ingver, A., Koppel,R., Tamm, I., Tamm, Ü., Küüts,H., Küüts, I., Kallas, E., Rand, L. 1999.Sordid ja seemnekasvatus. Teraviljakasvatusekäsiraamat. Saku, lk 93.800070006000500040003000200010000Mahenisu 2009- 3,10 EEK/kgTavanisu 2009 -3,10 EEK/kgKattetulu toetustegaKattetulu ilma toetustetaMahenisu 2009- 2,20 EEK/kgTavanisu 2009 -2,20 EEK/kgJoonis 4. Suvinisu arvutuslikud kokkuostuhinnad, mille juures mahe- ja tavaviljelusekattetulud oleks mahe- ja tavaviljeluses võrdsed ühel juhul koostoetustega ja teisel juhul ilma toetusteta. Arvestuse aluseks on 2009. a terasaagidmahedas 2554 kg/ha ja tavas 4254 kg/ha.

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009õppereisTaani mahetootjatelt on, mida õppidaEesti Biodünaamika Ühing ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus korraldasid 27. septembrist 3. oktoobriniõppereisi Taani. Taani on Euroopas üks suurima maheturuosaga riike. Samuti on seal healjärjel mahepõllumajandus ja sellealane uurimistöö.Et sõit Taani viis läbi Rootsi, siis külastasimeka Järnat, Rootsi biodünaamilisepõllumajanduse jaantroposoofia üht keskust, kus biodünaamilineja mahetoit on enamikel inimesteligapäevaselt laual. Meid võetivastu Saltå Kvarnis ja Skilleby Gårdis.Saltå Kvarni kaupluses on lai valik pagaritooteid.Saltå Kvarni veskit ja pagaritöökoda tutvustasSara Frantsen. 1950. aastal alustatitervisliku leiva tootmist vaimse puudegalaste koolile. Leib meeldis aga kakohalikele elanikele ja sai tuntuks isegiStockholmis. Kui algusaastatel küpsetati600 leiba nädalas, siis nüüd tulebahjudest 6000 leiba päevas ja valikusseon lisandunud palju muidki tooteid.1964. a loodi pagaritöökoja tarvis sihtasutusja osteti vana veski, et hakata isejahu tegema. Seda aastat loetakse SaltåKvarni algusaastaks. 1970. a valmisiduus pagaritöökoda ja pakkimisruum.Praegu töötab ettevõttes korraga 6-8pagarit, kes küpsetavad mitmesuguseidpagaritooteid valgest saiast täisteratoodeteni.Töö käib öösiti, varahommikulpannakse kaup autodele ja saadetaksepoodidesse laiali. Selleks on ettevõttelkümme oma autot.Lisaks elektriahjudele on olemas kakskiviahju, mida köetakse kasehalgudega.Üks ahi mahutab korraga 700 leivapätsi.Kiviahjus küpsetatud leiba hinnataksetema väga maitsva krõbeda koorikutõttu.1980. a valmis uus kaasaegne veski, kustehakse palju erinevaid teraviljatooteidkokku kuni 5000 tonni aastas. Veskihoonelon kaheksa korrust ja igalt korruselttuleb eri toodang. Jahvatus käibtraditsioonilise kiviveskiga. Tänu sellelesisaldab jahu rohkem mineraalaineidja selle värvus on tavapärasest veidi tumedam.Jahu pakendatakse põhiliselt30 kg pakendites teistele pagaritele javäikepakendites lõpptarbijale.Põhitooraine ostetakse kolmekümneltkohalikult biodünaamiliselt talunikult.Ettevõte rõhub väga kvaliteedile ja jälgibhoolega toodete vastavust nõuetele.Tööl on 2-3 inimest, kes tegelevadsellega päevast päeva. Talunikud, kellelttooteid ostetakse, teevad ka ise kvaliteedikontrolli.2002. a ettevõttesse tulnud uuendusmeelnejuht asus importima ökotooteidkogu maailmast. Imporditud mahlad,oad, läätsed jm tooted müüakse SaltåKvarni kaubamärgi all ja tänu sellele ostetakseneid hästi.Mitte ainult töödeldav tooraine poleökoloogiline, ka ettevõtte enda tegevusesjärgitakse ökoloogilisi printsiipe.Näiteks kasutatakse töötlemisjäätmeidkütteks ja loomade allapanuks. Kaubatransportimisel õhku paisatud süsinikdioksiidilevastaval hulgal istutab ettevõteAafrikasse puid.Pagaritöökoja kõrval asub väike pood,kus Saltå Kvarni tooteid müüakse. Ostjatekson nii kohalikud elanikud kui kamöödasõitjad, sest kauplus asub kiirteevahetus läheduses. Suvisel ajal on võimalikka lõunastada. Poeke on nii meeldiv,et siia tahetakse alati tagasi tulla.Skilleby Gårdi ja biodünaamilist põllumajandusttutvustas Hans von Essen.Rootsis oli II Maailmasõja ajaks väljaFotod: M. Mansbergarendatud sobivad viljavahelduse süsteemid,kuid sõjajärgsel ajal on paljudteadmised kaduma läinud. Biodünaamikudon hakanud vana oskust uuestiarendama. Nad rõhutavad tootmise terviklikkuseja mitmekesisuse vajadust,samuti peetakse oluliseks, et inimesedhangiksid toidu võimalikult kodu lähedalt.Elujõuline võib olla ka väike talu,kui see on piisavalt mitmekesine. Näiteksvõiks 10 ha farmis olla 30 lammast,kanad, 0,5 ha köögiviljamaad, rohumaa,teraviljakasvatus nii söödaks kuika toiduks.Skilleby Gårdis pööratakse suurt tähelepanuloodushoiule tervikuna ja tehakseka uurimistööd. Nt mõõdetakse toitaineteleostumist. Põldude vahelt jooksebläbi oja, kuhu reljeefi tõttu jõuabvaldav osa põldudelt leostunud toitaineid.Hans von Essen rõhutas, et Läänemereäärset piirkonda peaks vaatamakui ühtset tervikut, et põllumajandusesttulevate toitainete leostumine ei saastaksmerd. Praegu jõuavad toitainedsuurel hulgal merre ja selle tulemusenahakkavad vohama vetikad.Skilleby Gårdi köögiviljaaias on spetsialiseerutudvärske köögivilja kasvata-

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009misele. Kogu saak müüakse kasvu ajal.Juurvilju ei kasvatata, sest muld on selleksliiga raske. Talul on kindlad kliendid,Järna hooldus- ja lasteasutused, kestellivad kauba ette.Järna kohalikus kohvikus oli meil suurepäranevõimalus lõunaks süüa biodünaamilisttoitu.Esimene Taanis külastatud talu Mørdrupgaardasus Seelandi saarel, Kopenhaagenist40 km põhjas. Teraviljakasvatustalualustas tegevust 1982. a 100 hapõllumaaga, eelmisel aastal hariti juba250 ha põldu. Talu on eriline selle poolest,et selle põllumaa on 20 perekonnaühisomanduses ning kahele neist väljarenditud. Alguses prooviti majandadanii, et kõik omanikud tegelesid põllupidamisega,kuid sellest ei tulnud midagivälja. Nüüd on nii juhtimine kui ka vastutusselgelt paigas.Teravilja saagikus pole suur, kasvatataksevanu sorte ja rõhuasetus on kvaliteedil.Nagu teada, on saagikus ja maitseomadusedtihedalt seotud – mõlemapuhul korraga tipptulemust ei saa. Taluväljundiks on lisandväärtusega toodang,seetõttu tegeletakse maheseemnekasvatusega.Peremehe sõnul on aga kvaliteetsetmaheseemet müüa üsna raske,sest suured vahendajad pole sellesthuvitatud. See omakorda andis ideetootmist mitmekesistada, nii alustatileivajahu valmistamisega. Oma veskisjahvatatakse ühte sorti mahejahu, mismüüakse supermarketitele. Müügile onkaasa aidanud kolm aastat tagasi Taaniskäivitunud kodumaise kauba eelistamisekampaania. Huvitav oli kuulda koostööstPõhjamaade geenipangaga. Sealtsaadud ligi 400 vanade põhjamaisteteraviljasortide seemet katsetatakse20 hektaril. Algul proovitakse väikestel12×12 m katselappidel ja paremaid tulemusiandnud sorte juba paaril hektaril.Uurimistöö eesmärk on leida eriliseja hea maitsega teraviljasorte. Loomulikulton vanade sortide saagikus tänapäevasteintensiivsortidega võrreldeskuni 80% madalam, kuid see-eest onneil tugevam maitse. Odrasorte on katses50. Proovitakse ka seda, milline õluvanadest sortidest tuleb. Õlle katsepartiisidsaime meiegi maitsta. Üks õlu olivalmistatud odrasordist ’Maja’, midaEestiski veel 1970-ndatel aastatel kasvatati.Õlle valmistamiseks kasutati Mørdrupgaardistestitud parimate maitseomadustegavanu sorte.Õlu degusteeritud, suundusime Gørløses,samuti Seelandil asuvasse Skovgaardiseakasvatustallu. Talu on juba200 aastat sama pere käes, praeguneperemees Poul Skovgaard ostis selle1986. a oma isalt. Siis oli põllumaad 30ha ja loomi ei olnud. Praegu on maad150 ha ja peetakse 150 emist. Põllukultuuridestkasvatatakse peamiselt teravilja,mis läheb sigadele söödaks. 5% söödaratsiooniulatuses ostetakse emistejaoks sisse tavamaisi ja -soja. Sööt segataksekokku talus kohapeal. Silotegemiseteenus ostetakse sisse, sest peremehesõnul oleks tehnika soetamine liigakallis. Kui põrsad lähevad nuumale,siis neid enam ei karjatata, vaid viiakseüsna avatud külmlauta, kus ühes sügavallapanugasõimes on koos 50 kuni100 siga. Sigadel on kogu aeg võimalusväljas käia. Väliala on valdavalt betoneeritudja osaliselt katuse all. Sise- javälisala pindala suhe on 60-40. Peremeesarvas, et tegelikult võiks see suheolla vastupidine, 40-60 väliala kasuks,siis veedaksid sead suurema osa ajastväljas ja käiksid sees ainult puhkamasning siseala püsiks veelgi puhtam. Lautoli aga rohke allapanu kasutamise tõttupuhas ka praegu ja üllatuseks peaaeguilma seakasvatusele spetsiifilise haisuta.Sigu peetakse kuni kuue kuu vanuseni(kaal 100-105 kilo) ja nuum on ainultrohusöödapõhine. Kui teravilja anda,siis kannatab kvaliteet, liha muutubkuivaks. Sead on hea tervisega ja seetõttuon ka kulutused loomaarstile ülekahe korra väiksemad kui tavatootmisepuhul. Taanis pole maheseakasvatajaidpalju, 15-16 suuremat toodavad ligi90% mahesealihast. Võrreldes tavasealihagaon maheliha poes ligi kaks kordakallim.Nii emised kui ka põrsad paistsid end vabas õhus suurepäraselt tundvat. Seda kinnitaska Skovgaardi talu peremehe jutt, et terviseprobleeme peaaegu ei ole.Seelandil käisime ka mitmekesise tootmissuunagatalus Fjenneslev Krogagergård.Bjarne Krogh alustas siin mahetootmist1995. a, sest ei tahtnud enamkasutada keemilisi taimekaitsevahendeid,mahetootmine tundus põnev jatal oli soov inimeste hoiakuid muuta.Talu pole väga suur, 120 ha, aga toimibhästi. Kahel hektaril kasvatatakseköögivilju, peetakse sadakond siga, 60lammast, 40 lihaveist ja kanu. Köögiviljapõldrajatakse rohumaa järel, kus alatesmärtsist peetakse sigu ja juunis saabkülvata köögivilja. Suve jooksul rohitaksekaks korda.Loomad tapetakse mujal, kuid töödeldaksetalus kohapeal. Valmistataksevorste ja liha pooltooteid. Töötlemis-

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009Meie inimesed olid üllatunud Fjenneslev Krogagergårdi väikese talupoe kaubaküllusest.ruumid asuvad ühe katuse all talupoega.Poe kaudu müüakse suurem osaoma toodangust, lisaks müüakse kateiste töötlejate ja imporditud mahekaupa.Köögivilja ei säilitata, see lähebkaubaks kohe pärast koristust. Köögiviljaja lihatooteid müüakse ka kastimüügikaudu. Talupoe müügikäibeks ütlesperemees 200 000 Taani krooni kuus.Tööl on viis inimest, lisaks veel kaksosalise ajaga autojuhti, kes kauba laialiveavad.Seelandi saarelt suundusime Jüüti poolsaarele,kus külastasime munakanakasvatuseja köögiviljakasvatuse ettevõtet.Jan ja Birgit Volmari munakanakasvatustalumärksõnaks on innovatiivsus.Munatootmist alustati 1995. a, mahedakshakati 1998. a. Enne oma ettevõtterajamist oli Jan Volmar aastaid töötanudsuures kanafarmis, kuid sealsedkanade pidamise tingimused muutusidtalle vastumeelseks ning ta hakkas uurima,kas on võimalik teisiti.Kolm aastat tagasi valmis uus kanala,kus on neli üksust, igas neist 3000kana. Kanad on põhuallapanul ningneil on pidev juurdepääs vabaõhualale.Peremehe soov oli ehitada kanala, kusoleks hea nii kanadel kui ka töötajatelja ta arvab, et see õnnestus. Eriti rahulon ta täisautomaatse söötmissüsteemiga.Söödaautomaat töötab kolm kordapäevas: üks kord antakse silo, ükskord põhku ja üks kord koorikloomadejahu. Koorikloomade jahu antakseõhtul kell kuus, et kanad jõuaksid munemiseajaks söödast kaltsiumi omastada.Silona kasutatakse peamiselt lupiinija nisu, mis peab olema hästi peenekshakitud. 12 000 kana kohta kulub 600kg silo päevas. Tänu heale söödasüsteemilepole probleeme sulgede nokkimisega,mida muidu mahekanapidamiselesineda võib. Ja tõepoolest, me ei näinudühtegi sulgedeta kana. Kaasaegnetehnoloogia tähendab seda, et 12 000kana eest hoolitseb vaid üks tööline.Munatoodang on 9000 muna päevas,millest vaid paarkümmend on praakmunad.Ühe nädala praakmunad kogutaksekokku ja need lähevad munapulbrivabrikusse.Munad pakendatakseresti kohapeal, seejärel viiakse pakkimistehasesse,mis pakib ainult mahemuneja turustab need Coop kauplusketimarketites.Kanu peetakse karjas üks aasta ja kogukari vahetatakse korraga välja, kanadlähevad tapale Saksamaale. Kanala hoitaksekuu aega tühjana. Sel ajal viiaksevälja sõnnik ning kanala puhastatakseja desinfitseeritakse kuuma veega. Mahenoorkanad,kes hakkavad paari nädalapärast munema, tuuakse Rootsist.Ettevõttel on kokku 94 ha maad, millest60 ha kasvatatakse kanadele teravilja jahaljassööta. Ülejäänu on mets.Järgmisena külastasime Taani suurimatkastimüügisüsteemiga köögiviljakasvatusettevõtetAarstiderne. 1999. a käivitatudettevõtmise idee oli pakkudaklientidele kvaliteetset toitu, toiduretsepteja usaldusväärset teenust läbi internetitellimise. Praegu viiakse nädalasüle kogu Taani laiali 30 000 kasti, tegutsetakseka Rootsis ja sellest aastastalates Saksamaal. Lisaks kastimüügilepakutakse kaupa ka köökidele, restoranideleja sööklatele. Tähtis on ostjateavitus: kastidesse lisatakse infolehed,kust saab teavet nii kasti sisu kui ka laiemaltmahepõllumajanduse kohta. Infolehedsisaldavad ka retsepte, mida kastisisust saab valmistada. Iga nädal onkastis uus info.Aarstiderne gruppi kuulub kolm talu,millest igal ühel on oma roll. Barritskovis,mida meie oma õppereisil külastasime,asub Aarstiderne peakorterKanad pääsevad vabaõhualadele. Vaid ööseks ja eriti halva ja külma ilmaga lastakseseinad alla.

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009Aarstidernest saab tellida ka värsket liha.Et see oma kvaliteedi tarne ajal säilitaks,pakitakse liha termokasti jää sisse.ja pakkimiskeskus. Billeslundis kasvatatakse50% müüdavast köögiviljast. Krogerupison klienditeenindus- ja õppekeskus.Seal on näiteks käimas huvitavprojekt, kus ligi 50 kooliklassi kasvatavadise köögivilju. Billeslundis kasvatatakse100 hektaril üle 50 erinevaköögivilja, sh porgandit, porrulauku, sibulat,maisi, ube, salateid, kõrvitsaid,mis transporditakse Barritskovi pakkimiseks.Et kasvatatavaid kultuure onpalju, siis on kasutusel mitu keerukatkülvikorda. Vahekultuuridena kasvatataksenäiteks vikki. Väetistest moodustabumbes 2/3 mahefarmist pärit läga.Spinati, porrulaugu ja salatite kasvatustehnoloogiaon näiteks järgmine: lägalaotatakse 2 m laiuste ribadena, peenramoodustamismasinagatehakse peenrad,oodatakse 10-15 päeva, kuni umbrohudtärkavad, seejärel leegitatakse,siis külvatakse kultuur ning külv kaetakseõhukese liivakihiga, mõnel juhul paigaldataksepeenra kohale kiletunnel.Reisi viimasel päeval külastasime teraviljakasvatustaluja veskit SkærtoftMølle. Jørgen Risgaard võttis talu omaisalt üle 1983. a, mahepõllumajandusegaalustati 1991. a. Peremehe arvatespolnud üleminek tavapõllumajanduseltmahetootmisele keeruline, sest neil olihea nõustaja. 50 ha põllumaaga teraviljakasvatustaluson kasutusel väga lihtnekülvikord: nisu – spelta või rukis – rohumaa(ristik).Ühel hetkel tuli peremehel idee, etvõiks tootmist mitmekesistada ja nadhakkasid küpsetama leiba ja saia. Edasituli mõte, et võiks müüa värskelt jahvatatudjahu, sest turunõudlus selleleoli olemas. Peremees arvas, et mis seeveski siis teha on. Aga tegelikkuses oliveski käivitamine keeruline. Et Taanispolnud võimalik üheski väikeses veskisjahutegemist õppida, tuli õpipoisiksminna Saksamaale. Seejärel selgus, etka väiketootmisesse sobivaid masinaidon keeruline leida. Nii tuli mõned masinadise ehitada. Veski on rajatud endisesselehmalauta, mille peremehevanaisa oli ehitanud 1901. aastal. Tootevalikuson värskelt jahvatatud täisterajahud,teraviljahelbed, pudrulisandid jamüslid. Jahu ei pakendata suuremassepakki kui 1 kg, sest parim kvaliteet säilibvaid kuni 6 kuud. Turustatakse peamiseltCoop supermarketites, varustatakseka pagareid ja toitlustusasutusi.Veskis on ka väike pagariruum, kus peretütarMarie-Louise viib läbi leiva- jasaiaküpsetamise kursuseid. Meiegi saimeväikese praktilise õppe osaliseks janüüd oskab meist nii mõnigi ciabattatvalmistada.Skiftekær økologi suured köögiviljapõlludpaiknesid otse mere ääres.peamine kasutatav kahjuritõrjevahendoli katteloor.Skærtoft Mølle peretütar tegi meile kiireciabattakursuse.Viimasena viis meie tee Tåsinge saarele,köögiviljakasvatustallu Skiftekærøkologi. Maheköögivilja kasvatataksealates 2000. a. Pinnad on aukartustäratavad:kartulit 60 ha ja laias valikusköögivilja 80 ha. Et muld on raske lõimisega,siis kasvatatakse põhiliselt sibulat,kapsast, punast peeti. Kartulisortidevalikul peetakse tähtsaks nende headmaitset. Sorte on 15 ringis, sh nt ’Sofia’,’Ditta’, ’Sava’, ’Raja’.Kuigi pinnad on suured, ei kasutata mittemingeid taimekaitsevahendeid, kahjustajatevastu aitavad vaid harimine,külvikord ja katteloor. Soodne on muidugika asukoht mere ääres, kus on peakogu aeg tuuline ning seetõttu taimekahjustajatelemitte just kõige meeldivamkeskkond. Köögiviljad müüaksepea kõik värskelt, kartulit säilitatakseja müüakse aastaringi. Talus on olemaskartuli- ja köögivilja pakendusliinid.Peremehe Peter Bay Knudseni sõnulmüüb ta 90% toodangust Coop kauplusketile.Õppereis Taani sai teoks tänu riiklikuleturuarendustoetusele.KRISTA TIIRMAA, Eesti MaaülikoolRuth Karma, OÜ Mahe MaailmKARIN HÜVA, ViljandiPõllumajanduse Nõuandekeskus10

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009uudiseid EestistTartu ökomessil “Elukvaliteet 2009” tutvustati uusi mahetooteidSelle aasta ökomessil 27.-29. novembrini olid Eesti mahetootjad väljas pea kogu praeguse tootevalikuga.Esindatud oli 21 tootja kaubad ja TÜ Eesti Mahe. Messil osalemist korraldas Eesti MahepõllumajanduseSihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetust saadi riigilt turuarendustoetuseraames.Jaan Nõmmik, Eesti Mahe tegevjuhtvõttis messipäevad kokku sõnadega:“Tundub, et vaatamata raskele ajalepeavad inimesed tervist tähtsaks ja mahetoidustei loobu. Meie kohus on neilepakkuda võimalikult laia valikut kodumaisttoodangut.” TÜ Eesti Mahe müüsoma kaubamärgi all mitme veski jahu jahelbeid. Osta sai juba tuntud Raismikutalu ja pisut vähem aega ökomärgiga turulolnud Zerna talu veski tooteid. Ökomessilesitleti ka suures pakendis mahejahu.Paljud ostjad on kurtnud, et 1 kgpakend on liiga väike. Kui ikka sagedastileiba ja saia küpsetada, on vaja suurematkogust. Nüüd saabki mahejahuka 3, 15 ja 25 kg pakendis. Jahu valmistabAnfang OÜ veski. Kaup läheb müükiEesti Mahe kaudu ja seda saab ostahästivarustatud ökopoodides tellimisealusel. Seda toodet on kavas pakkudaka pagaritele. Huvilisi juba on.Köögiviljakasvataja Mati Org Läätsamäetalust Võrumaalt müüs kahe esimesemessi päevaga suurema osa kaasavõetudköögiviljast ära. „Näha on,et inimesed oskavad juba tahta ka vähemtavapäraseid köögivilju, nagu mustrõigas, pastinaak ja maapirn,“ rõõmustasMati Org. Mitu Tartu peret oli jubaenne messi tema poole pöördunud japalunud suuremas koguses köögiviljatalvevarude jaoks kohale tuua. TeineVõrumaa köögiviljakasvataja Alt-Lauritalu müüs hästi näiteks teravatipulistkapsast. Huvi tunti ka käharkapsa vastu.Mitut sorti õunu ja köögivilja pakkuska Tarvastu-Saariku talu Viljandimaalt.Kopra Karjamõis Valgamaalt kasvatabsamuti köögivilja, kuid selle tänavusedvarud olid juba otsa saanud. Messiletuldi värske rohelise sibula ja kuivatatudmaitsetaimedega. Et talu on suurlambakasvataja, siis pakuti ka lõnga jakudumeid.Teraviljatoode OÜ oli väljas mitme uuetootega, sh erinevad maitsepastad ningsalati- ja supipastad. Hästi läks kaubakspastade segu, kus maitset annavadmustikas, kõrvenõges ja kukeseen,samuti kukeseenemaitsega pasta ningõuna ja pohlaga salati- ja supipasta.Kokku on ettevõtte valikus 7 mahetoodet.Liina Värs tõdes: „Teadlikke inimesion juba päris palju, paljud tulidki messileselge ostuhuviga, mitte enam lihtsaltniisama uudistama.“Vändra Leib pakkus müügiks 12 sortileiba-saia ja 14 erinevat jahu. Külastajatelepakkusid suuremat huvi rosinaleibLiina Värs tunneb headmeelt, et ostjatelepakuvad kodumaised pastatooted suurthuvi.Fotod: A. VetemaaMaheteraviljatooteid pakub Eesti Mahejuba üsna laias valikus.Messilt sai osta kolme talu värsket köögijapuuvilja.Märjamaa Lihatööstus kauples talle- jalihaveiselihaga.11

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009ja teraleib. Traditsiooniline juuretisegarukkileib läheb aga alati hästi kaubaks.Et Vändra Leib valmistab jahuoma toodete jaoks ise, siis müüakse kajahu, mannat ja valmissegusid küpsetamiseks.Märjamaa Lihatööstus oli kaasa toonuduusi tooteid, mida ka meelsasti osteti:marinaadis pooltooted talle ahjupraadja talle seljapraad. Värskest veise- ja tallelihastnõuti rohkem odavamat hakkliha,kallimaid lihatükke osteti vähem.Pajumäe talu piimatooted enamasti tutvustustei vaja, ometi oli nende väljapanekujuures palju mekkijaid. Prooviti niimagusat kui ka soolast kohupiima ningjogurtit. Tooted on lihtsalt nii maitsvad,et raske on pakutavast loobuda.Taarapõllu talu müüs hästi uut toodet,suhkruga marjakrõpse. Krõpsud olidvalmistatud jõhvikast, vaarikast, pohlast,mustast sõstrast, mustikast ja arooniast.Kõige populaarsemateks osutusidneist kaks esimest. Osteti ka kuivatatudTaarapõllu talu oli messile toonud pea40 erinevat toodet.marju, eriti mustikat ning juba tavapärasemaidmahlu ja moose. Mahladestolid populaarsemad mustikas ja astelpaju,moosidest mustikakeedis, pohlakeedis,jõhvikapüree. Kokku oli väljasumbes 40 toodet.Tuntuim Eesti mahemee tootja TaaliMesila pakkus lisaks tunnustatud kvaliteedisaru- ja soometsameele lisandigamett ja muid meetooteid. Praegusel kõledalja haigusterohkel ajal pälvisid ostjatetähelepanu taruvaigu- ja ingverilisandigatooted.12Liisa Ruukel teeb TÜ Eesti Mahes müügitööd. OÜ Sfinx-E sildi all on aga müügil Liisavalmistatud maitsev astelpajumoos.Taali mesila metsamesi ingveriga on heakülmal ajal.OÜ Sfinx-E pakkus müügiks astelpajumoosi,millele on tekkinud lai püsitarbijaskond.Sfinx-E letis pakuti ka Hiiumaanoore ettevõtja Triinu Schneideriõunamahla.Mitu maitse- ja ravimtaimekasvatajatpakkusid laias valikus igapäeva teesegusid,ravimteesid ja maitseainesegusid.OÜ Elujõud müüs kõige rohkemelujõuteed ja energiateed, otse loomulikultka gripi ja külmetuseteed. Elujõutee oli kaasas ka degusteerimiseks. AivarSiim kinnitas: „Elujõu tee on üldtugevdavatoimega joogitee, mida võikskogu aeg tarbida, et haigusi ennetada.“Uuskaubi talu valikust võis samuti leidateesegusid pea mistahes otstarbeks.Süvahavva Loodustalu OÜ pakkus teesegusid,maitsetaimi, lõnga ja villaseidkudumeid. Liisi Kutkina Orapera talustmüüs tee- ja maitseainesegusid. Tal onmüügis terve sari teesegusid ja kohvijooke,mis on iseäranis sobilikud tarvitamiseksjust pregusel ajal ja jõuludeks.Eriline toode on ka klorofüllijahu, millevarud lõppesid messi teisel päeval. Klorofüllijahusisaldab palju mineraalaineidja on eriti hea talveperioodil. Selles onlehtkapsast, kaeravõrseid, harilikku lutserni,nõgest, sellerit, mesiputke lehte.„Pane kuhu meeldib: supi sisse, võileivapeale, kohupiima või hapukoore sisse,putrudesse,“ soovitas Liisi.OÜ Goodkaarma seebivalikust peaksigaüks midagi sobivat leidma.OÜ Goodkaarma Saaremaalt müüsökoloogilisi seepe ja eeterlikke õlisid.„Hästi populaarsed on antiseptilisedeeterlikud õlid nagu eukalüpt ja teepuu– ilmselt mõjutab hilissügisene aeg,“sõnas Goodkaarma müüja. Goodkaarmalon ka uued tooted: puhas kakaovõinaha raviks ja mitmesugused kehakoorijad.Toimetus

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009üritusedGruusia pürib maheturule2. rahvusvaheline konverents „Mahesektori areng Kesk- ja Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikides“.Tbilisi, 10.-11.09.2009Gruusia Põllumajandusülikoolvõõrustas tänavu septembrisrahvusvahelist konverentsi„Mahepõllumajanduse areng Kesk- jaIda-Euroopa ning Kesk-Aasia riikides“.Korraldajateks olid peale Gruusia PõllumajandusülikooliGruusia mahepõllumajanduseassotsiatsioon Elkana,Ukraina mahepõllumajanduse föderatsioonja Saksamaa „Organic ServicesGmbH“. Osales üle 180 inimese22 riigist, peamiselt Ida-Euroopast,kes esindasid ministeeriume, riiklikke jaerakontrollasutusi, mahetootjate organisatsioonening teadus- ja koolitusasutusi.Eestist osales ainsana konverentsilMarika Ruberg Põllumajandusministeeriumist.Konverentsil räägiti mahepõllumajandusearengust, tootmisnõuetest ja sertifitseerimisest.Tähtsal kohal oli mahetoodeteturu arendamine nii siseriiklikultkui ka uute turgude leidmine, tutvustatiteadus- ja rakendusuuringute ja arendusprojektidetulemusi.Konverentsi juhatas sisse Elkana direktorMariam Jorjadze ning avasõnad laususidka Gerald A. Herrmann, endineIFOAMi president, Eugene MilovanovUkraina mahepõllumajanduse föderatsioonistja Ketevan Laperashvili Gruusiapõllumajandusministeeriumist. Avamiselviibis piiskop Dawid, kes andisedasi tervitused Gruusia Ortodoksikirikupatriarhilt. Gruusia igapäevaelus onreligioon tähtsal kohal ja kirik on sealkeskkonnakaitse teemadest väga huvitatud.Kirik ostab mahetooteid ümbruskonnataludest ning patriarh on loonudkeskuse põlistõugude ja -sortide säilitamiseks.Konverentsil esitati 48 ettekannet. Suuremattähelepanu pöörati lähiregiooniriikide mahepõllumajandusele. Ettekannetegaon võimalik tutvuda veebilehelhttp://organicconference.elkana.org.ge/conf2.php?lang=engAllpool on väike ülevaade mõnede osalenudriikide mahepõllumajandusest.Gruusia 1994. a loodi mahepõllumajanduseassotsiatsioon Elkana ja alates1996. a on ta IFOAMi liige. Elkanal onliikmeid üle 600, kellest 344 on talunikudvõi nende pereliikmed, lisaks tootjateühendused ja muud äriühingud.Kaua aega kehtisid Gruusias vaid erakontrollorganisatsioonidemahenõuded.2007. a jõustus Gruusia mahepõllumajanduseseadus, samal aastalkehtestati riiklikud tootmisnõuded ning2008. a lubatud ainete loetelu. Loomiselon Gruusia akrediteerimiskeskus,kes tulevikus hakkab mahepõllumajandusekontrolliorganeid akrediteerima.2005. aastal asutatud Caucascert onGruusia esimene eraõiguslik sertifitseerimisasutus,kes on akrediteeritud Saksamaalja tema sertifikaat kehtib koguEuroopa Liidus.Gruusia mahetootjad riigilt toetust eisaa. Siinset mahepõllumajanduse arenguttoetavad mitmed Saksamaa, Šveitsija Hollandi fondid.Esimene mahetoodete turg korraldati1999. a. Edaspidi peeti seda regulaarselt4-5 korda aastas. 2006. a kehtestatiaga piirangud tänavatel kauplemiseleja pärast seda müüakse mahetooteidkahes väikeses poes, toimub ka internetimüük.Toodetakse puu- ja köögivilju,teed ning loomulikult veini.Kolm aastat tagasi loodi Gruusia Põllumajandusülikoolismahepõllumajanduseõppetool.Armeenial on hea potentsiaal laia valikumahetoodete, nt mee, puu- ja köögivija,vesiviljelustoodete ning ravim- jamaitsetaimede tootmiseks. Ühelt poolton seal sobivad klimaatilised tingimusedja pikaajalised põllumajandustraditsioonidning teiselt poolt on viletsamajandusliku olukorra tõttu viimase 15aasta jooksul väga vähe kasutatud keemiliseltsünteesitud sisendeid, nagu mineraalväetised,antibiootikumid ninghormoonid.Armeenia mahepõllumajanduse sertifitseerimisasutusEcoglobe LLC on akrediteeritudSaksamaa akrediteerimisasutusepoolt. 2001. aastal alustatiArmeenias looduslike maitse- ja ravimtaimedekogumist ja eksporti Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikidesse.Armeenia paistab silma loodusliku mitmekesisusepoolest, seal kasvab kokkuüle 3200 liigi õitsevaid taimi. Kogutakseja turustatakse umbes 60 liiki looduslikelaladel kasvavaid taimi.Aastast 2000 on mahekontrolli all viljapuu-ja marjaaiad, kus kasvatatakse aprikoose,pirne, ploome, maasikaid jms.Mahemesindusega tegeletakse alates2004. aastast.Iraan on üks maailma vanimaid põllumajandusriike,kus on maad haritudja kariloomi kasvatatud umbes 10000aastat. Praegu on 86% talunikest väiketootjad,kes toodavad enamasti käsitsitöödvajavaid kultuure, nagu riis, safranja köögivili. Et põllumajandus on valdavaltekstensiivne, siis ei ole mahetootmiselekeeruline üle minna, kui leitaksesertifitseerija ja sertifitseerimistasudhoitakse madalad. Iraanis on 1113 havälismaiste sertifitseerimisasutuste kontrollitavatmahemaad, mille eest maksabtasu eksportija.Hea turuvõimalusega kultuurid on veelgreipfruudid, granaatõunad ja viigimarjad.Mahetootmine oleks Iraanile kuiarengumaale hea võimalus tooteid eksportidaning selle tulemusel paraneksmaapiirkondade elanike majanduslikolukord.Türgi mahetootjate arv on aastategakasvanud ja praegu on neid 14 926. Põhilinetoodang on värsked ja kuivatatudpuuviljad, pähklid, maitse- ja ravimtaimed,teravili, õli- ja tehnilised kultuurid.Kokku toodetakse umbes 250 liiki mahepõllumajandustooteid,mida 2008. aeksporditi 33 riiki. Türgi on Lähis-Ida jaPõhja-Aafrika regiooni suurim mahepõllumajandustoodeteeksportija.Ukrainas oli 2008. a ainult 118 mahetootjat,kuid mahemaad oli ligi 270 000ha, mis teeb ühe ettevõtte suurusekskeskmiselt umbes 3000 ha. Mahemaaon koondunud põhiliselt Ukraina13

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009lõunapiirkondadesse ning põhiline toodeon teravili, mida eksporditakse EuroopaLiitu juba alates 2000. aastast.Veel kasvatatakse õlikultuure, puu- jaköögivilju, kaunvilju ja mett. Maheloomakasvatustpeaaegu ei ole.2007. a asutati esimene Ukraina omasertifitseerimisasutus, seni olid mahetootjadEuroopa eri riikide asutustekontrolli all. 2007. a mais võeti vastumahepõllumajanduse seadus ja olemason ka mahepõllumajanduse arengukavaaastani 2015. Ukraina mahetootjadriigilt toetust ei saa.2005. a loodi Ukraina mahepõllumajanduseföderatsioon, mis koondabtootjaid, töötlejaid, turustajaid, koole jatarbijaid. Eesmärgiks on propageeridatervislikke eluviise, arendada mahepõllumajandustselliselt, et lisaks tooraineekspordile areneks ka töötlemine ja tekiksmahetoodete siseturg.Tadžikistan on mahepõllumajandusegaalgusjärgus. Nende organisatsiooniPO Saodat liikmed käisid 2007. ja2008. a Gruusias Elkana juures kogemusiomandamas ning lõid pärast sedamahetootmise näidisüksused kahes regioonis.Mahetoodete ekspordist loodetaksetulevikus riigi sotsiaal-majanduslikuolukorra parandamist.Marika RubergPõllumajandusministeeriumüritusedPõhja- ja baltimaade mahekontrollid kohtusid Lätis14Siguldas toimus 6.-8. oktoobrini2009 Põhja- ja Baltimaade mahepõllumajandusekontrollorganisatsioonideja -asutuste esindajate nõupidamine.Kohtuti kuueteistkümnendatkorda. Peamiselt arutleti ELi uue määrusegaseonduva üle.Kuuest riigist oli kokku 28 osavõtjat: Lätist9, Soomest 4, Norrast 6, Leedust 3,Taanist 2, Eestist 4. Puudusid Rootsi jaIsland. Eestit esindasid Eve Ader Põllumajandusministeeriumist,Heidi MägiVTAst, Egon Palts TTIst ja David ArneyEMÜst.Tavakohaselt anti lühiülevaade osalevateriikide mahepõllumajanduse olukorrast,suundumustest ja viimase aastapõhilistest muudatustest.Läti ettekandest jäi kõlama, et seal onmahepõllumajandus perspektiivne,kuid samas kahjuks mitte prioriteetne.Võrreldes 2007. aastaga mahetaludearv oluliselt ei suurenenud (2007. aoli 4120 talu, 2008. a 4202). Mahepõllumajanduslikmaa suurenes võrreldes2007. aastaga vaid 1,5% moodustades2008. a 161 651 ha ehk 8,5% põllumajandusmaast.Eesmärk on 2010. a laiendadamahemaa osakaalu 10%ni. Väheon ühistegevust ja töötlemist, raskusi onmaheseemne kasutamisega. Koolidestehakse päris palju mahepõllumajanduseja mahetoidu teavitustööd.Leedus oli 2008. a mahepõllumajanduslikkumaad 127 362 ha (umbes 5%põllumajandusmaast) ja 2086 mahetalu,sh 13 kalakasvatust. Mahetalude arvvähenes 2009. a 2%. Keskmine mahetalusuurus on 45 ha. Mahetoodetel kasutataksenii kontrollorganisatsiooni kuika riiklikku logo.Balti riigid reastuvad 2008. a mahepõllumajanduslikumaa suuruse järgi järgmiselt:Läti 162 000 ha, Leedu 127 000ha ning Eesti 102 000 ha. Järjestus mahepõllumajandustoodangukäitlejatearvu järgi on: Leedus 60 ettevõtet, Eestis45 ja Lätis 39.Soome ettekandes rõhutati, et uutemääruste edukaks rakendamiseks oli2009. a eelkõige juhendite kirjutamiseja inspektorite koolitamise aasta. Alates2010. a riiklik Evira ettevõtteid enam eikontrolli, vastutades vaid inspekteerimisekvaliteedi, volitatud inspektorite väljaõppeja sertifitseerimise eest. Kontrollihakkavad tegema ainult lepingulisedinspektorid väljastpoolt Evirat. 2008. aoli Soomes 3991 mahetalu, kellel olikokku 150 374 ha mahepõllumajanduslikkumaad. Kontrolli all oli üle 7 mlnha looduslikke korjealasid.Taanis muudeti juhendeid seoses uuemäärusega nii vähe kui võimalik aganii palju kui vaja. 2008. a oli seal 2682mahetalu (6,2% talude üldarvust) kogupindalaga139 021 ha (6,3% põllumajandusmaast).Mahetalu keskminesuurus oli 62,2 ha (tavatalu 61,5 ha).Mahetoidu töötlejaid oli 2007. a 734 ja2008. a 916.Norras oli 2007. a 2611 mahetalu ning2008. a 2702 mahetalu ja umbes 800mahetöötlejat. Mahemaa moodustas6,7 % kogu põllumajandusmaast. Norrasjärgitakse 2009. a lõpuni senikehtinudmahenõudeid ning alates 1. jaanuarist2010 hakatakse täitma määruse(EÜ) nr 834/2007 nõudeid. Suur huvion mahekalakasvatuse vastu nii mereskui ka siseveekogudes. Olemasolevadriiklikud mahepõllumajandusliku vesiviljelusenõuded on viidud vastavusseEL nõuetega, mis võimaldab mahekalaELis turustada.Edasine töö jagunes viie sessiooni vahel.1. ELi uue mahemääruse rakendamine.Juhatas Hanne Marit Gran NorraToiduohutuse Ametist. Ettekannetestutvustati mahepõllumajandusliku vesiviljelusekogemusi, toodi esile ELi määrusteebaselged nõuded ning erisusednõuetes.Taanil nagu ka Eestil ja Soomel mahevesiviljelusekogemust ei ole. Norras,Lätis ja Leedus on mahepõllumajanduslikukalakasvatuse nõuded väljatöötatud enne Euroopa Liidu nõuete rakendumist.Leedus tegeleb mahevesiviljelusega16 ettevõtet, kokku on kalakasvatustiikeüle 6000 ha. Norras on28 mahekalakasvatust. Lätis on olemasriiklikud nõuded küülikute ja metsloomade(hirved, metssead) mahepõllumajanduslikukspidamiseks.Probleeme tekitavad määruse tekstisumbmäärased mõisted nagu „põhiliselt“jt. Eesti tõi esile, et selgitamist vajavadmittesertifitseeritud külvise kasutamine,aeglase kasvuga kodulindudeliinide kriteeriumide määratlemine jakatastroofi olukorras (nt erandlikud ilmastikutingimused)mittemahepõllumajanduslikusööda kasutuseks loaandmine. Külvise kasutamine on probleemikska teistes riikides. Elav arutelutoimus selle üle, kui detailne peaksolema määruse 889/2008 lisa XII kohanetõendav dokument, mis keeles ja kuitihti seda välja anda.2. Riskide hindamisel põhinev kontroll.Juhatas Jaana Elo Soome ToiduohutuseAmetist Evira ja tegi ettekanderiskipõhisest inspekteerimisestSoomes. Ta rõhutas, et ei ole võimalikkõike kõikjal kontrollida. Riskifaktoridtalus võivad olla näiteks turustusviisid(kas toodang turustatakse mahedanavõi mittemahedana, kas toodang kasutataksetalus maheloomade söödana),varasemad eksimused nõuete täimisel,talu struktuur, talunikku kogemused jm.

mahepõllumajanduse leht 50 3/2009Soomes ei turusta 40% mahetaludestoma toodangut mahedana. Nad soovivadolla tunnustatud üksnes selleks,et saada mahetoetust. Kahes piirkonnassaadeti katseliselt taludesse küsimustikud,mille järgi talunikud hindasidise oma talu riske. Inspektor vaatasneed vastused kohapealse kontrolli ajalüle. Selline enesehindamine on andnudhäid tulemusi: talunike teadlikkuson suurenenud, nõuete rikkumisi onvähem, kontrollimisele kulunud aeg onlühem jm. Riskid on erinevad ja pädevasutus peab neid riske hindama. Kunainspekteerimise tulemusi mõjutavad kainspektorite oskused ja teadmised, onsoovitatav auditeerida inspektorite tegevustigal viiendal aastal. Lõpptulemuspeab olema selline, et tarbija saab ollakindel mahetoote kvaliteedis.Ettekande „Kas riskipõhist kontrollimisttegelikult tehakse?” tegi David WoodlandNorra mahekontrollorganisatsioonistDebio. Norra rakendab riskidehindamiseks väga keerulist punktisüsteemi.3. Kontrollisüsteemide hindamine. JuhatasDavid Woodland. Käsitleti eelkõigeriiklikke õigusakte, toetusskeeme jariiklikke arengukavasid. Eesti tõstatasküsimuse, kuidas toimub infovahetustoetuste makseagentuuriga teistes riikides,kui kontrollimisel avastatakse mahepõllumajandusenõuete rikkumine.Taani Taimeinspektsiooni esindaja ütles,et nemad eraldi informatsiooni eianna ja rikkumiste kaudu toetusi ei hinda.Soome Evira vastas, et makseagentuurvõtab vajaliku informatsiooni avalikustregistrist. Norra esindaja avaldasarvamust, et mahetootmisnõuete kontrollijatei tohiks täiendavate ülesannetegakoormata. Läti ja Leedu kontrollorganisatsioonidei ole selle probleemigakokku puutunud.4. Mahepõllumajanduse nõuded toitlustusettevõteteleja nõuete täitmisekontroll. Juhatas Lisbeth LandstromTaani Veterinaar- ja Toiduametist, kestegi ka ettekande, kus tutvustas mahepõllumajanduseleviitamist toitlustusasutustesja toitlustusasutuste kontrolliTaanis. Et Euroopa Liidu mahemäärus(EÜ) nr 834/2007 ei reguleeri toitlustusettevõtetestpärit toodete märgistamistja kontrolli, siis võivad liikmesriigidtoitlustusettevõtetele (restoran, haigla,söökla või muu samalaadne toidukäitleja,kus valmistatakse mahetooteid nendelõpptarbijale müümise või tarnimisekorras) kohaldada riiklikke eeskirju. Kuikogu menüü ulatuses ei ole kasutatudmahetooteid, on Taanis kõige levinumviis viidata mahepõllumajanduslikelekomponentidele (nt prae puhul maheporgand),tingimusel et samal ajal ei kasutatasama liiki mittemahetoodet (tavaporgandit).Olenevalt mahetoormehulgast toitlustusasutustes võib taotledakuld-, hõbe- või pronkstaset. Toitlustamisemäärus on jõus alates 2009. a.Viitamine mahepõlumajandusele peabolema selge ja lihtsasti arusaadav niiinspektorile kui ka tarbijale. Toitlustajaesmane maheregistreerimine on tasuta.Eesmärk on 2010. aastaks registreerida1300 mahekööki ehk 5% ühiskondlikeköökide üldarvust (praegu 2%).5. Põllumajandusloomade heaolu. JuhatasDavid Arney Eesti Maaülikoolist.Mitu aastat on arutatud ja uuritud vajadustrakendada mahepõllumajandusestäiendavad loomade heaolu nõuded.Praegu on olemas soovituslikudnõuded. Norras hinnatakse pisteliseltpiimalehmade heaolu ja antakse sellepõhjal tootjatele soovitusi loomadeheaolu parandamiseks.Kohtumise teisel päeval külastati Siguldasväikest kauplust, kus turustataksekohalikke ja mahetooteid. Kolmandalpäeval tutvuti kahe mahetaluga.Hirvekasvanduses Saulstari on põllumajandusmaamahekontrolli all, kuidhirvi ja metssigu kasvatatakse mittemahedalt.Põhiliselt kasvatatakse punahirve,tegeletakse ka hirvede ristamisega.Üks tegevusala on jahindus ning valmimason oma hotell. Talu pakub loomadetapmisteenust mobiilses tapamajas.Mahetalus Lielkruzes tegeldakse ökoturismi,metsanduse ja mahepõllumajandusega,sh mahekalakasvatusega. Talulon 10 ha tiike, kus kasvatatakse põhiliseltkarpkala, linaskit ja vikerforelli. Taluon seotud tihedalt looduskaitselise tegevusega,lindude vaatluse ja ohustatudlinnuliikide elukohtade säilitamisega.Lepiti kokku, et järgmine, XVII Põhja- jaBaltimaade kohtumine toimub 2010. aseptembri lõpus Eestis.Eve Ader,PõllumajandusministeeriumEgon Palts,Taimetoodangu Ispektsioonuudiseid EestistMahejäätise väljatöötajat tunnustati ökostipendiumigaSel aastal premeeris Eesti MaaülikooliMahekeskus esmakordseltparimat mahepõllumajandusteemalistteadustööd. Ökostipendiumi konkursskuulutati välja septembris. Kandideeridasai kahes kategoorias: EestiMaaülikooli bakalaureuse- või magistriõppelõpetanud, kes on kaitsnud lõputöö2008/09 õppeaastal ja kuni 35-aastaseddoktorandid või töötajad, kes onsamal ajavahemikul publitseerinud mahepõllumajanduslikketeadusartikleid.Konkursile laekus kolm lõputööd ja üksteadusartikkel.Lõputööde kategoorias pälvis 5000kroonise stipendiumi Janeli Ojapervmagistritööga “Mahejäätise väljatöötamine”.Hindajad tõstsid esile töö põhjalikkustja selle praktilist väärtust. Töötulemuseks on mahejäätise tehnoloogiaja retseptid. Parima tulemuse saavutamiseksuuriti ka seda, millise retseptijärgi valmistatud jäätis tarbijatele kõigeparemini maitseb. Retsepti väljatöötamisekäigus valmistati erinevaid jäätisesegusidning katsetati mitmeid maitseid– pohl, vaarikas, must sõstar, punanesõstar, jõhvikas ja astelpaju. Viimanesobis kõige paremini nii maitseomaduste,värvi kui ka kasulikkuse poolest.Stipendiumi noorteadlase teaduspublikatsioonieest otsustati mitte väljaanda.Konkursi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduseuurimistööd. Stipendiumirahakoguneb üksikisikute ja ettevõteteannetustest. Igaüks saab siinkaasa lüüa kandes toetussumma SAEesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvelenr 17002007162 Nordea pangas,märksõna „ökostipp“.Uus konkurss toimub 2010. a sügisel!Darja MattEesti Maaülikooli Mahekeskus15

postiaadressüritused3.-7. veebruar 2010International conference onorganic agriculture and environmentalproblems in NorthCyprusFamagusta, Cyprushttp://organic.emccinstitute.org/e-mail: organic@emccinstitute.org17.-20. veebruar 2010BioFach 2010. Where organicpeople meet - World OrganicTrade FairNürnberg, GermanyPhone: +49 7151 2700480http://www.biofach.de/en22.-24. veebruar 201014th International Conferenceon Organic Fruit GrowingUniversität Hohenheim, GermanyInfo: Jutta KienzlePhone: +49 7151 2700480e-mail: jkienzle@ecofruit.nethttp://www.ecofruit.nettrükised, internetMahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjaleKoostanud: Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusKaastööd: Egon Palts (Taimetoodangu Inspektsioon), Airi Vetemaa (Eesti MahepõllumajanduseSihtasutus)Väljaandja: Põllumajandusministeerium 2009ISBN 978-9985-9949-9-3 (trükis), ISBN 978-9949-9003-0-5 (võrguteavik)Tallinn 2009, 64 lk.Koostöös Taimetoodangu Inspektsiooniga koostati materjal, kus on kirjas kontrollitavadnõuded taime- ja loomakasvatuses ning mesinduses, järelevalvetoimingute kirjeldus ningvajadusel ka selgitused ja näited, mis aitavad nõuetest aru saada. Kirjeldatud on tunnustamisetaotluseks ja jätkamiseks vajalikud sammud ja dokumendid. Lisatud on väljavõttedmääruse (EÜ) nr 889/2008 lisadest, kus on kirjas mahepõllumajanduses kasutatavad tootedja ained (väetamine, taimekaitse, söödad jne) ning nende kasutamise kriteeriumid.Materjal on mõeldud kõigile mahetootjatele ja mahetootmisega alustada soovivatele ettevõtjatele.Nõuded ja nende selgitused on kajastatud seisuga 1. aprill 2009. Nõuded võivadmuutuda.Internetis on trükis saadaval Põllumajandusministeeriumi veebilehel www.agri.ee (Põhivaldkonnad> Taimetervis > Mahepõllumajandus > Väljaanded) ja Maheklubi veebilehelwww.maheklubi.ee.Paberkujul eksemplare saab TTI maakonnabüroodest.Veebikeskkond www.maheklubi.ee ootab lugema mahepõllumajanduse infot jauudiseid meilt ja mujalt. Siit leiab teavet teadusuuringute, projektide ning koolituste jamuude sündmuste kohta ning enamiku Eestis välja antud mahepõllumajanduse trükistest,sh Mahepõllumajanduse Lehe.Väljaandja:Ökoloogiliste Tehnoloogiate KeskusTuglase 1-6, 51014 TartuTel 742 2051, faks 742 2746e-mail: mahepm@gmail.comwww.ceet.eeVastutav toimetaja: Merit MikkToimetaja: Airi VetemaaThe Newsletter publishes overviews,research articles, news and practicaladvice on organic farming.Trükk: Ecoprint ASVäljaandmist toetabEV Põllumajandusministeerium