Mahepõllumajanduslik seemnekasvatus - Maheklubi

MahepõllumajanduslikSEEMNEKASVATUS

SisukordSissejuhatus........................................................................................................................................... 3Sordileht................................................................................................................................................ 3Sordi omaniku õigused ja kohustused.................................................................................................... 3Kaitsealuse sordi seemne oma tarbeks kasutamine................................................................................. 4Sertifitseeritud seemne tootmine ja turustamine.................................................................................... 5Teraviljad ............................................................................................................................................... 6Põldhernes ja -uba................................................................................................................................. 7Õlikultuurid............................................................................................................................................ 7Köögiviljad............................................................................................................................................. 8Kõrrelised heintaimed............................................................................................................................ 9Liblikõielised heintaimed..................................................................................................................... 10Peamised õigusaktid............................................................................................................................ 10Kontaktid..............................................................................................................................................11Kaastööd Rene Aavola, Pille Ardel, Ingrid Bender, Margus Ess, Lea Narits, Ilmar Tamm, Sirje Tamm,Ülle Tamm, Ilme TupitsToimetanud Airi Vetemaa, Merit MikkTäname Eve Ader, Kristiina Digryte, Renata TsaturjanFoto Airi VetemaaKujundanud Hele Hanson-PenuTrükitud AS EcoprintKoostanud Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusVälja andnud Põllumajandusministeerium, 2010ISBN 978–9949–462–14–8 (trükis)ISBN 978–9949–462–16–2 (online)| Trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint

SissejuhatusMahetootmises peab kasutama mahepõllumajanduslikkuseemet. Vaid erandjuhul, siis kui maheseemetturul saada ei ole, võib Põllumajandusameti (PMA)nõusolekul kasutada keemiliselt puhtimata sertifitseeritudtavaseemet.Paraku on Eesti maheviljeluses olukord selline, etpigem on reegliks keemiliselt puhtimata tavaseemnekasutamine, sest turul on maheseemet väga vähesaada.Maheseemne kasvatajad ja turustajad saavad info omaturustatava maheseemne kohta edastada PMAle, kelleveebilehel www.pma.agri.ee asub mahepõllumajanduslikulttoodetud seemne ja seemne kartuli andmebaas.Kui soovitud seeme on selles andmebaasis olemas,siis peab mahetootja ostma maheseemet ja tavaseemnekasuta miseks nõusolekut ei anta.Maheseemnekasvatust õiguslikult eraldi ei reguleerita,järgida tuleb üldisi seemnekasvatusele kehtestatudnõudeid. Küll aga peab maheseeme olema toodetudmahepõllumajanduse nõuete kohaselt ningmahepõllu majanduslikul maal. Maheseemet saab kasvatadajuba ka esimese üleminekuaasta maal, ehk jubasamal aastal, kui sellel maal alustatakse üleminekutmahetootmisele, saab koristada maheseemne.SordilehtSordileht on loetelu põllukultuuride ja köögiviljadesortidest, mis on sertifitseerimiseks, turustamisotstarbelpaljundamiseks ja müügiks lubatud. Sordilehtevõetakse teravilja-, sööda-, õli-, kiu- ja köögiviljakultuurining peedi ja kartuli sort. Turustada võibkas Eesti sordilehes või ELi põllukultuuride või köögiviljakultuurideühtses sordilehes oleva sordi sertifitseeritudseemet või köögiviljakultuuride puhul kastandardseemet ehk kontrollitud seemet.Eesti sordilehes olevate põllukultuuride sortidepuhul on kontrollitud nende viljelusväärtus Eestimullastiku- ja kliimatingimustes kasvatamiseks.2010. a kevadel alustati riiklikku majanduskatsetustmahekatsena kaera ja odra sortidele.ELi põllukultuuride või köögiviljakultuuride ühtsessordilehes olevaid sorte on võimalik sertifitseeridaja turustada kogu ELi territooriumil. ELi sordilehesoli 2009. a 197 liiki ja üle 45 000 sordi.Sordilehte võib lisada alates 1. jaanuarist 2010. a põllukultuurideja 1. jaanuarist 2011. a köögiviljakultuuridegeneetiliste ressursside säilitamiseks ette nähtud sorteehk säilitussorte. Säilitussordid võivad huvi pakkudamahetootjatele, sest tegu on vähenõudlikumate vanematesortidega. Sordilehes eristab säilitus sorte teistestsortidest märge GR. Säilitus sortide seemet saabkasvatada üknes selle sordi päritolupiirkonnas ningsee toimub tootja enda vastutusel ja PMA pistelisejärelevalve all. Tootmismahtudele on kehtestatudpiirangud.Eritingimustes kasvamiseks aretatud sordid on sordid,millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmisepuhul väärtust, kuid mis on aretatud eritingimusteskasvamiseks. Neid sorte võib kasvatada ja turustadaisegi siis, kui need ei vasta sortide heakskiitmise ningseemnete turustamise üldnõuetele. Lisaks taimedegeneetiliste ressursside kaitsele, on nende sortidesäili tamise eesmärk see, et nad on kohanenud kasvukskonkreetsetes kliima- ja mullastiku tingimustes ningnõuavad teatavaid agrotehnilisi tingi musi (nt käsitsihooldamine, korduv saagi koristus). Sarnaselt säilitussortideletoimub eritingimustes kasvatamiseks aretatudsortide seemne tootmine tootja enda vastu tuselja PMA pistelise järelevalve all. Eritingimustes kasvamiseksaretatud sortide seemet tohib turustada väikestespakkides (olenevalt liigist kuni 250 g).Soovitatud sordilehte koostatakse valitud liikidele:talinisu, suvinisu, oder, kaer, suviraps. Soovitatudsordilehte võetakse Eesti sordilehes olevad sordidtaotluse ja sellele järgneva katsetuse alusel. Pärastsoovi tatud sordilehte saamist jääb sort võrdlus sordinakatsetesse kuni tema soovitatud sordi lehest kustutamiseni.Seetõttu on võimalik soovitatud sortidekohta leida katsetulemusi pikema aja kohta. Tulemusedon saadaval Põllumajandusuuringute Keskusetrükistes ja kodulehel.Sordi omaniku õigused jakohustusedSordikaitse olemus. Sordikaitse puhul on tegemistintellektuaalse omandi tööstusomandi liigiga. Riikgaranteerib kindlaksmääratud ajaks sordi omanikuleuue sordi kasutamise võimaldamise eest vastutasunaainuõigused, mis võimaldab katta sordi aretamisel tehtudkulutused. Sordi omanikul on ainuõigused sordiseemet või paljundusmaterjali toota või paljundada3

müügi eesmärgil, müügikonditsiooni viia, müügikspakkuda, müüa või muul viisil üle anda, eksportida,importida ja säilitada nimetatud eesmärkidel.Kaitsealuse sordi aretaja õigused jõustuvad siis, kuiselleks on esitatud taotlus, läbitud on ettenähtudmenetlused ja sort on kaitse alla võetud.Kaitse alla võetakse sort, mis on uudne, eristatav, ühtlik,püsiv ja sobiva nimega. Sordi omanikul on kohustussäilitada sorti nõuetele vastavalt kogu kaitse allolemise aja jooksul. Põllukultuuri sort saab kaitset25 aastat, mida võib pikendada, kui sordile kehtivadnõuded on endiselt täidetud.Eesti sordikaitse. Eesti sordikaitse kehtib vaid Eestiterritooriumil. Eestis vastutab sortide kaitse alla võtmiseeest PMA sordiosakond.Info sordikaitsetaotluste ja kaitsealuste sortide kohtakajastatakse sordiregistris. Sordiregister on kättesaadavPMA kodulehel.Ühenduse Sordikaitse. Ühenduse sordikaitse kehtibEuroopa Liidu territooriumil. Alates 2004. a laienesühenduse sordikaitse ka Eesti territooriumile.Ühenduse sordikaitset taotletakse Ühenduse Sordiametist,mis on ELi agentuur sordikaitse andmiseks.Infot Ühenduse Sordiameti, ühenduse sordikaitse,sortide taotlemise ja kaitse all oleku kohta saab koduleheltwww.cpvo.europa.eu. Ühenduse kaitse saanudsort on kaitse all kõigis ELi liikmesriikides. Paljud Eestisordi lehes olevad välisriikide sordid on ühendusekaitse all. Sordi paljundajal on seda oluline teada, etmitte rikkuda sordi omaniku õigusi ja olla teadlik tekkinudkohustustest.Sordi omanik ja tema õigused. Sordi omanik onsordi aretaja või isik, kes õiguslikul alusel on omandanudsordi omaniku õigused.Kaitsealune sort ise ja sellega seonduvad intellektuaalseomandi õigused on kaitsealuse sordiomaniku omad.Sordi omanik rakendab ainuõigust sordile ja paljundabning turustab ise või väljastab litsentsi teiseleisikule õigusega kaitsealuse sordi seemne ning paljundus-ja kultiveerimismaterjaliga erinevate toimingutetegemiseks. Litsentsileping sõlmitakse näiteks sordiomaniku ja seemnetootja vahel, kes paljundab sordiseemet või muud paljundusmaterjali.Kaitsealust sorti võib ilma omaniku loata kasutadavaid:- teaduslikus uurimistöös ja sordi võrdlemise eesmärgiltehtavates riiklikes katsetes,- lähtematerjalina uue sordi aretamisel,- oma tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.Oma tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil pajundamisemõiste erineb oma tarbeks kasutamise mõistest.Esimesel juhul on mõeldud oma pere või hobiks peetavatalu tarbeks paljundamist, kus ei ole seda tehtudtulu saamiseks. Teisel juhul kasutatakse seemet omatootmise tarbeks.Kaitsealuse sordi seemneoma tarbeks kasutamineKaitsealust sorti ei või ilma omaniku loata kasutada.Erandina ja vaid tingimusel, et omanikule tasutakseõiglast tasu, võib oma ettevõttes koristatudkaitsealuse sordi seemet uuesti seemnena kasutadajärgmiste kultuuride puhul: teraviljad (oder, kaer, nisu,rukis, tritikale), kaunviljad (hernes, uba, suvivikk), õlikultuurid(raps, rüps, lina), söödakultuurid (kollanelupiin, lutsern) ja kartul. Teiste kultuuride kaitsealustesortide seemet paljundada ei tohi, näiteks ristikuteja kõrreliste heintaimede seemet.Omale toodetud seeme (OTS) puhul on tegu paljudetootjate tavapraktikaga.Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselton kohalikud sordiomanikud ja välismaiste sortideesindajad kinnitanud kaitstud sortide nimekirja,mille kasutamise eest tuleb maksta õiglast tasu –OTS-tasu. Volitused OTS-tasu kogumiseks on sordiaretajailvormistatud koostöölepingute alusel MTÜEesti Seemneliiduga, kes korraldab nimetatud tegevustning edastab kogutud OTS-tasu sordiomanikele.Kui OTS-tasu ei maksta, siis ei ole lubatud ka eelpoolnimetatud kultuuride kaitsealuste sortide seemnepaljundamine oma ettevõttes kasutamiseks.OTS-tasu maksmisest on vabastatud väiketootjad.Ühenduse sordikaitse all oleva sordi puhul on väiketootjaksarvatud selline tootja, kelle toodang ei ületa92 tonni teravilja või 185 tonni kartulit. Eesti puhulon see kokkuleppeliselt keskmise saagi alusel ümberarvestatult38 hektarit teravilja ja 13 hektarit kartulit.Eestis kaitse all oleva sordi puhul on väiketootjasee, kes kasvatab põllukultuure kuni 10 hektaril, seal-4

hulgas kartuli pind võib olla kuni 1 ha. 10 ha hulka eiloeta rohumaad, mis on kasutuses või mis on rajatudkavandatuna kasutamiseks kauem kui viis aastat.Põllumajandustootja kohustused. Sordi omanikvajab oma ainuõiguste jõustamiseks põllumajandustootjaltteavet kaitsealuste sortide OTS kasutamisekohta. Seaduse kohaselt peab kaitsealuse sordikasutaja pidama arvestust ja sordi omanikule vajaduselesitama aruande – selleks on ka OTS-tasudedekla ratsioonid. Sordi omanikul on õigus sordikaitserikkumise korral pöörduda kohtu poole ja nõudakahju tasu kaitsealuse sordi loata kasutamisest tekkinudkahjude hüvitamiseks.Sertifitseeritud seemnetootmine ja turustamineSeemne sertifitseerimine on selle põlvnemise,liigi- ja sordiehtsuse, -puhtuse ja kvaliteedi ningtaime tervisenõuetele vastavuse kontrollimine ningpakendite sulgemine ja märgistamine rahvusvaheliseltkehtes tatud nõuete kohaselt.Seemet sertifitseerib sordi omaniku, esindaja või säilitajataotluse alusel PMA seemnete osakond. Seemnetesertifitseerimise taotluse esitab sordi omanik, esindajavõi säilitaja 15. maiks PMAle. Seemne pakendamisegategeleda soovival isikul tuleb taotleda PMAltpakendamisluba. Pärast saagi koristust ja müügikonditsiooniviimist tuleb esitada PMAle taotlus seemneproovivõtmiseks ja etikettide saamiseks.Taotluste vormid, seemnetootmisega seotud õigusaktidja muu vajaliku info leiab PMA veebileheltwww.pma.agri.ee.Seemnete sertifitseerimise käigus tehakse põldtunnustamine,proovide analüüs ning järel kontrolli põldkatsed.Põldtunnustamine on seemne ja paljundusmaterjalikasvuaegne kontroll põlvnemise ning kasvavataimiku liigi- ja sordiehtsuse ning sordi puhtusekindlaks tegemiseks. Seda viib läbi PMA järelevalveametnikvõi teatud liikide ja kategooriate puhul kaselleks volitatud põldtunnustaja. Põldtunnustamisegakaasneb riigilõiv.Müügikonditsiooni viidud seemnepartiist võtab PMAseemneproovi võtja vastavalt metoodikale proovid,mis saadetakse PMK seemnekontrolli laborisse analüüsimiseksning kus määratakse põhilised seemnekvaliteedi näitajad. Nõuetele vastava seemnepartiikohta väljastab PMA seemnete osakond seemnetunnistuseja etiketid. Mõnede kultuuride (nt hariliklutsern, tomat, kapsas) sertifitseeritud seemnedpeavad turustamisel olema varustatud taimepassiga,mida väljastab PMA taimetervise osakond.Järelkontrolli põldkatsed. Sertifiseeritud seemnepartiidelekorraldab PMA (teostab PõllumajandusuuringuteKeskuse Viljandi katsekeskus) järel kontrolli,mis tähendab, et kontrollitakse tagantjärele, kas põldtunnustamisealusel sertifitseeritud seemnepartiidvastavad nõuetele. SE ja E kategooria kõik partiidläbivad järelkontrolli põldkatsed ning C kategooriapuhul valitakse vastavalt metoodikale põldkatseteksosa (5–15%) partiisid.Kõige olulisem, mida seemnekasvatusega alustajapeab teadma:1. Seemnekasvatusega alustamiseks tuleb sõlmidasordi omaniku või esindajaga seemne paljundamiseleping. Lepingu tingimused on paljuski kaheosapoole omavaheline kokkulepe, aga üldjoonteslepitakse kokku millist sorti, kui suures mahusja mis kategooriat paljundatakse ning mis saabedasi kasvatatud saagist. On võimalus, et saagieda siseks turustamiseks on seemnekasvatajaltäiesti vaba voli, aga võib olla ka tingimus, et kogusaak ostetakse temalt fikseeritud hinnaga tagasi.Kui kasvataja realiseerib saagi ise, siis lepitaksekokku ka sordi kasutamise eest makstav litsentsitasu.Sortide esindajate kontaktandmed leiabSordilehest.2. Sertifitseerida saab Eesti või ELi sordilehte kantudsordi seemet.3. Seemne pakendamiseks peab olema pakendamisluba,mille väljastab tähtajaliselt PMA. Võimalik onka variant, kus seemnekasvataja sõlmib lepingukellegagi, kellel on pakendamisluba olemas.4. Seemnepõld rajatakse sobiva kategooria seemnega.Põllumehed paljundavad enamasti C1 jaC2 kategooria seemet. Viimase kategooria C2(C rukki ja maisi puhul) seemnega seemnepõldurajada ei saa.5. Seemnekasvataja esitab seemnepõllu andmedsordi omanikule või esindajale, kes siis edastabvõi ei edasta PMAle seemnepõllu tunnustamisetaotluse. Sordi ja kategooria paljundamisega seotudotsustusõigus on sordi omanikul/esindajal.5

6. Sertifitseerimisega kaasneb riigilõiv. Selle tasubvastavalt kokkuleppele kas seemnekasvataja võiomanik/esindaja.7. Seemnepõllul viib PMA järelevalveametnik võiPMA volitatud põldtunnustaja läbi põldtunnustamise.8. Seemnekasvataja moodustab pärast koristatudseemne puhastamist lubatud suurusega seemnepartiid.9. Seemnepartiist seemneproovi võtmiseks esitabseemnekasvataja taotluse PMA piirkondlikulekesku sele. Seemneprooviga kaasneb ka riigilõiv.10. Kui põld on tunnustatud, järelkontrolli tulemusedon positiivsed ja seemneproovi analüüsitulemusedvastavad nõuetele, siis väljastatakseseemnepartiile seemnetunnistus ning varustatakseseemnekotid etikettidega.Nõuded seemnekasvatusele. Et saada kvaliteetsetseemet, tuleb kinni pidada agrotehnikast. Rajatavseemnepõld tuleb hoida võimalikult umbrohupuhasjuba eelkultuuride viljelemisel. Eriti tuleb seda silmaspidada heinaseemne puhul. Seemnepõllu ääred peavadolema niidetud ning põllul ei tohi esineda eelkultuuristpärit taimi, mille seemet on kasvava liigi jasordi seemnest raske eraldada. Sertifitseeritav seemepeab olema sordiehtne ja -puhas.Tootja peab välistama seemne segunemise mistahesviisil naabruses asuvalt põllult pärit seemnega.Seemnepõllul ei tohi esineda tuulekaera. Seemnepõldpeaks olema võimalikult vaba taimehaigustestja -kahjuritest.Maheseemnekasvatusega alustades tuleb tutvudavalitud liigi seemne kategooriate ja tootmise nõuetega.Alustada võiks madalama kategooria seemnetetootmisega.TeraviljadTeraviljaseemne kategooriad: supereliitseeme (SE),eliitseeme (E) – (võib toota 2 aastat), esimese põlvkonnasertifitseeritud seeme (C1), teise põlvkonnaserti fitseeritud seeme (C2). Hariliku rukki ja maisipuhul: SE, E, C (sertifitseeritud seeme).Kõrgema kategooria seemneid saab kasutada madalamakategooriaga seemnete tootmiseks.C1 kategooria seemet võib kasutada nii C2 kategooriaseemne kui ka tarbevilja tootmiseks, C2 ja C(rukis, mais) seeme on ette nähtud tarbevilja kasvatamiseks.Nõuded. Supereliit- või eliitseemne tootmisel samalkasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordimittesordiehtsa teraviljaseemne või madalama kategooriaseemne kasvatamisest olema möödunud vähemaltkaks aastat, sertifitseeritud seemne tootmise korralsamal kasvukohal vähemalt üks aasta. Võõrtolmlemisevältimiseks peab talirukki SE ja E kategooriaseemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või samakategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavatetaimedega põllu vahel olema vahemaa vähemalt300 m, C kategooria puhul vähemalt 250 m.Seemnepõldudele on kehtestatud teraviljaseemnekvaliteeti vähendavate taimekahjustajate, odra jakaera lend- ja kõvanõe, odra triiptõve ning tungalteraesinemise piirmäärad. SE ja E põldudel ei olelubatud nõgede esinemist, C1 ja C2 põldudel võibolla kahjus tusega kuni 0,2% taimikust, triiptõbe võibolla kuni 0,5%.Seemne eri kategooriatele on määratud kvaliteedinõudedminimaalse sordipuhtuse, idanevuse, niiskusesisalduse, seemne puhtuse ja teiste liikide seemneteesinemise maksimaalse arvu osas.Seemnekasvatus. Suviteraviljadele on parimatekseelviljadeks rühvelkultuurid (kartul, juurvili) ja liblikõielised(ristik, hernes). Head on raps ja rüps, sobivadka taliteraviljad.Taliteraviljad külvatakse enamasti kesale. Kesa kultuuridenakasvatatakse sagedamini põldheina, segatistning varajast kartulit ja otra.Suviteraviljad on otstarbekas külvata varakult. Optimaalnekülviaeg algab tavaliselt aprilli viimasel jalõpeb mai esimesel dekaadil. Talirukki optimaalnekülviaeg on augusti viimasel või septembri esimeselviispäevakul, talinisu külvatakse septembri esimeseldekaadil. Talirukis on külviga hilinemise suhtes tundlikumkui nisu. Rukis vajab sügiseseks arenguks aega,et enne külmade saabumist oleks taimel vähemalt3 võrset. Talvel saavad kõige rohkem kahjustada needtaimed, mis on alles alustanud võrsumist. Põhjus onselles, et tera toitained on ära kasutatud, aga taimejuurestik ei ole veel nii suureks kasvanud, et mullasttoitaineid omastada. Varuainete kogumiseks vajabrukis jahedaid päikesepaistelisi päevi.Seemned külvatakse 2–4 (talirukis) või 2–5 (talinisu)cm sügavusele. Maksimaalse terasaagi saab enamasti6

külvisenormiga 500–600 idanevat tera m²-le. Optimaalselkülviajal võib viljaka mulla puhul olla külvisenormväiksem (400–450 idanevat tera m²). Väiksematkülvisenormi ei soovitata, sest muidu võtavad umbrohudvõimust.Pärast külvi on suviteraviljade põlde soovitatav rullida,eriti kui muld on kuiv. See soodustab kapillaar veetõusu sügavamatest mullakihtidest idanevate seemnetejuurde ja parandab seemnete kontakti mullaga.Kergeid muldi on otstarbekas peaaegu alati rullida,keskmise ja raske lõimisega muldade puhul pole seealati vajalik. Taliviljade põlde külvijärgselt tavaliseltei rullita.Umbrohtusid saab mahetootmises tõrjuda äestamisega.Kõige otstarbekam on seda teha öko äkkega.Suviteravilju äestatakse vahetult enne tärkamist jataimede 3–4 lehe kasvufaasis. Äestatakse ka taliteravilja.Seda tehakse kevadel siis, kui muld ontahenenud. Orast äestatakse risti või diagonaalseltkülviridadega.Põldhernes ja -ubaPõldherne seemne kategooriad: supereliitseeme(SE), eliitseeme (E), esimese põlvkonna sertifitseeritudseeme (C1), teise põlvkonna sertifitseeritud seeme(C2). Põldoa seemne kategooriad: super eliitseeme(SE), eliitseeme (E), sertifitseeritud seeme (C).Nõuded. Seemne tootmise korral samal kasvu kohalpeab sama liigi teise sordi või sama sordi madalamakategooria seemne või mittesordiehtsa seemnekasva tamisest olema möödunud vähemalt 2 aastat.Väikseim vahemaa sama liigi teise sordi seemnepõlluvõi sama sordi seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavatetaimede põllu või lähedase liigi soovi matuttolmlemist põhjustada võiva seemnepõllu vahel onjärgmine: SE- ja E-seemne põllul suurusega üle 2 ha200 m ja alla 2 ha 100 m, C-kategooria seemne põllulsuurusega üle 2 ha 100 m ja alla 2 ha 50 m. Põldhernepuhul vahemaa nõudeid ei ole.Seemnekasvatus. Põldhernes tuleks külvata esimeselvõimalusel, 4–5 cm sügavusele. Varajase külvipuhul on hernemähkuri rüüste oht väiksem. Hernesttuleks külvata kitsarealiselt, sest ta kipub lamanduma.Kitsarealise külvi puhul aga toetavad taimed üksteistja on võimalik kombainiga koristada. Selleks, et hernetaimedkasvaksid sobiva tihedusega, on soovi tatavkülvisenorm 100 idanevat seemet m²-le.Umbrohtude hävitamiseks tuleks äestada kerge ökovõivõrkäkkega hernetaimede 3–4 pärislehe faasis(taimede pikkus kuni 6 cm). Äkkepiide töösügavusei tohiks ületada 3 cm. Vajadusel võiks äestada kakskorda: esimene kord risti, teine kord mõne päevamöödudes diagonaalselt külviridadega.Äestada tuleb enne, kui taimede köitraod on haakunud,muidu vigastatakse taimi. Piisava tihedusegaja umbrohuvabas taimikus ei levi ka taimehaigused.Laikpõletikust (Ascochyta spp.) nakatunud seemnedtuleb enne seemne sertifitseerimist välja sorteerida.Põlduba tuleks külvata hernest 1–2 nädalat hiljem,sest ta on külmaõrnem. Külvisügavus võiks olla5–7 cm. Sobivaim külvisenorm on 30 idanevat teram²-le. Külvatakse laiarealiselt. Reavahedest võib äestadajuba siis, kui oataimed on tärganud ehk külvireadon näha (mitte vigastada hapraid idulehti!).Ridade pealt äestada oa 3–4 pärislehe faasis, äkkepiitöösügavus ei tohiks ületada 4 cm. Töökäik diagonaalselttaimeridadega. Närbumistõvest (Fusarium spp.)nakatunud taimed tuleks põllult välja korjata.ÕlikultuuridRüpsi ja rapsi seemne kategooriad: supereliitseeme(SE), eliitseeme (E) ja sertifitseeritud seeme (C).Nõuded. Ristõieliste õlikultuuride puhul on külvikorrasajaintervall vähemalt 5 aastat.Seemnepõld peab olema võõrtolmlemist võimaldavatetaimedega põldudest eraldatud kas piisava vahemaagavõi muul piisavat kaitset tagaval viisil. Piisavvahemaa on rüpsi SE ja E seemne tootmisel 400 m,C seemne tootmisel 200 m ning rapsi SE ja E seemnetootmisel 200 m, C seemne tootmisel 100 m.Seemnekasvatus. Suviraps on mahetootjatele keerukaskultuur, sest ta on atraktiivne paljudele taimehaigusteleja -kahjuritele.Külvisenormi suurus sõltub sellest, kas on tegemisttava- või hübriidsordiga, samuti külviviisist (tavasordil100, hübriidil 60 tera m²-le; laiarealisel külvil on normväiksem kui kitsarealisel). Külvata tuleks varakult.Mulla pealmine kiht peaks olema soojenenud +5°C-ni,muidu tärkamine venib. Tärkavaid taimi ohustabmaakirp. Et maakirbud põldu puhtaks ei sööks,tuleb tabada õige hetk külvamiseks. Kui taimed7

sul ööpäevaringselt avatuna hoida nii, et putukad pääsevadtolmeldama ja temperatuur püsib optimaal sena.Täiendavalt kogunevale soojusele lisaks kaitseb kile valmimahakkavat seemet liigsete sademete eest. Kasvuhooneskastetakse istikuid tavaliselt korra nädalas jaarvestada tuleb sellega, et seemneistikute veevajaduson suurim seemnekandjate aktiivse kasvu perioodilenne õitsemist ja õitsemise algul.2–3 nädala jooksul järelvalminud taimikut võib pekstakombainiga. Peksmisel tuleks vältida seemnete segunemistja vigastamist. Vigastusi tekib vähem, kui pekstavmaterjal on parajalt kuiv (otse kuivatist toodudmaterjal on liiga kuiv). Pärast peksmist tuleb seemnedviia kuivama. Järgneb tuulamine ja sorteerimine.Tuul eraldab seemnetest kerged lisandid ja kõlujadseemned. Sõelu on vaja põhiliselt kaks. Suuremateavadega sõeltest lähevad seemned läbi, sõelale jäävadkõik suuremad lisandid. Peenem sõel eraldabpeene lisandi ja liiga peened seemned.Tomatiseemet kasvatatakse kasvuhoones või kiletunnelis,sest tomat on valguse- ja soojanõudlik kultuur.Katmikalal toimub kasv intensiivselt ja seetõttu vajavadtomatitaimed toitaineterikast kasvusubstraati.Kõige lihtsam on tomatit kasvatada mullas, milleleon antud komposti (hästi sobivad näiteks veise- jahobusesõnnikukompostid) või veisesõnnikut sügiseseharimise eelselt. Kasvuaegselt on tavaliselt vajatomatitaimi lisaks väetada. Selleks sobivad hästinõgesekääritis (1:5) või veisevirts (1:8–10). Tomatihaigusteärahoidmiseks tuleb kasvuhoonet hästituulutada. Suveperioodil, kui öine õhutemperatuurpüsib üle 10°C, on hea, kui külgedel ja otstes olevadtuulutusluugid on ööpäevaringselt avatud ja katuseluugidsuletud. Tomativiljad on seemne võt miseksvalmis siis, kui nad on täisküpsed ja pisut pehmenenud.Tomatimosaiikviiruse leviku välti miseks kasutataksejärgmist puhtimisvõtet: seemet koos viljalihagakääritatakse 1 ööpäev ja seejärel lisatakse1 kg kohta 12,5 ml kontsentreeritud soolhapet (HCl)3 tunniks. Seejärel pestakse seeme pulbist välja jakuivatatakse soojas ja kuivas ruumis.Kõrrelised heintaimedKõrreliste heintaimede seemne kategooriad:super eliit- (SE), eliit- (E) ja sertifitseeritud seeme (C);liikidel harilik sõrmrohi, mugul-paelrohi ja murunurmikaska tarbeseeme (TS).Nõuded. Sama liigi teise sordi või sama sordi madalamakategooria seemne või mittesordiehtsa seemnekasvatamisest peab olema möödunud vähemalt2 aastat. Mitmeaastastel kõrrelistel heintaimedel võibsamast taimikust järjestikustel saagiaastatel vastavakategooria ja iga sellele järgneva kate gooria seemettoota järjest kuni 3 aastat.Väikseim vahemaa sama liigi teise sordi seemnepõlluvõi sama sordi seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavatetaimede põllu või lähedase liigi soovimatuttolmlemist põhjustada võiva seemnepõllu vahel onjärgmine: SE- ja E-seemne põllul suurusega üle 2 ha200 m ja alla 2 ha 100 m, C-kategooria seemne põllulsuurusega üle 2 ha 100 m ja alla 2 ha 50 m.Seemnekasvatus. Parimad eelviljad heinaseemnepõlluleon sõnnikuga väetatud umbrohupuhtadrühvel kultuurid.Teraviljadest sobib eelviljaks kohe pärast koristustkooritud talivilja põld. Talvekahjustuste vältimisekspeab mullapinda tasandama. Et külv saaks ühtlane,tuleks kõrreliste seeme külvata nii mitme sentimeetrisügavusele, kui on selle 1000 seemne mass grammides.Puhmikuliste kõrreliste seemnepõlde võib külvatanii kitsa- kui laiarealiselt. Võsundiliste liikide seemetkasvatatakse laiareavahelistes vaheltharitavateskülvides. Soovitatav on katteviljaalune külv, sest heintaimedvõivad puhaskülvides aeglase algarengu tõttutugevasti umbrohtuda. Katteviljaks sobivad varakultkoristatavad kultuurid: oder, segatis, tervikkoristatavsegavili või talirukis.Enamiku kõrreliste heintaimede seemnepõllud tuleksrajada teraviljade optimaalsel külviajal, kuid hiljemaltjuuni algul. Timutit, aas-rebasesaba ja karja maaraiheinavõib külvata juuli lõpuni. Toitainetega, eritilämmastikuga varustamiseks võib timuti, hariliku aruheina,keraheina ja karjamaa-raiheina seemne põlludkülvata segus varajase punase ristikuga. Aasnurmikaja valge ristiku segukülvi kasutatakse 1–2 aastat valgeristiku, seejärel aga aasnurmika seemne tootmiseks.Laiareavaheliste külvide reavahesid haritakse vaheltharimiskultivaatorivõi mullafreesiga niipea, kui taimedekasv seda võimaldab. Kõrgemaks kasvanudüheaastaste umbrohtude tõrjeks mõjub hästi taimikuniitmine. Tugevakasvuline, hästi võrsunud jamaapinda kattev taimik surub ka ise umbrohte alla.Külvi aasta taimekasvuperioodi lõpuks liiga lopsakakskasvanud heinaoras tuleb niita ja ära vedada, sellelvõib ka ettevaalikult karjatada.9

Seemnesaagi aastal väetatakse kõrreliste puhaskülvisrajatud seemnepõlde virtsa või vedelsõnnikuga.Ristikuga segus külvatud kõrreliste seemnepõllulvähendatakse kevadist orgaanilise väetise normi.Laiareavahelisi külve rühveldatakse kevadel, kui muldon tahenenud optimaalse murenemis niiskuseni.Vaheltharimine lõpetatakse 2–3 nädalat pärast taimekasvualgust. Põhikultuurist tuleb enne seemne koristamistkäsitsi eemaldada raskesti välja sorteeritavateseemnetega teiste kõrreliste ja umbrohtude taimed.Pärast seemne koristust haritakse reavahesid umbrohtudetärkamise korral korduvalt. Oktoobri algusekskasvanud suurem ädal tuleks niita ja eemaldada.Liblikõielised heintaimedLiblikõieliste heintaimede seemne kategooriad:supereliit- (SE), eliit- (E) ja sertifitseeritud seeme (C);lupiini, perekonna hiirehernes ja hariliku lutserni korralesimese põlvkonna sertifitseeritud seeme (C1) ja teisepõlvkonna sertifitseeritud seeme (C2); hariliku esparsetija kroon-magusristiku puhul ka tarbeseeme (TS).Nõuded. Sama liigi teise sordi või sama sordi madalamakategooria seemne või mittesordiehtsa seemnekasvatamisest samal kasvukohal peab olema möödunudvähemalt 3 aastat. Mitmeaastastel liblikõielistelheintaimedel võib samast taimikust järjestikustelsaagiaastatel vastava kategooria ja iga sellele järgnevakategooria seemet toota järjest kuni 3 aastat.Väikseim vahemaa sama liigi teise sordi seemnepõlluvõi sama sordi seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavatetaimede põllu või lähedase liigi soovimatuttolmlemist põhjustada võiva seemnepõllu vahel onjärgmine: SE- ja E-seemne põllul suurusega üle 2 ha200 m ja alla 2 ha 100 m, C-kategooria seemne põllulsuurusega üle 2 ha 100 m ja alla 2 ha 50 m.Seemnekasvatus. Eelviljadeks ei soovitata rapsirüpsi,sest nende valgemädaniku tekitaja (Sclerotiniaspp.) tekitab liblikõielistel ristikuvähki. Kui ristikuvähkesineb, siis on kasulik künda ristik eelkoorligaadraga võimalikult sügavalt sisse ja järgnevatel aastatelkünda veidi madalamalt, et hoiduda sisseküntudseenemügarate pinnale toomisest. Järgnevatelaastatel tuleks nendel pindadel suurendada kõrrelisteheintaimede või teravilja osakaalu. Ka liblikõielisteliiga lühike vaheaeg külvikorras põhjustab ristikuvähija teiste taimehaiguste ägenemist.Punast, valget ja roosat ristikut on otstarbekam kasvatadakitsarealiselt, lutserni aga vaheltharimisriistadeolemasolul laiarealiselt, kuid nende puudumisel kitsarealiseskülvis väikese külvisenormiga (1,6–2 kg/ha).Punase ristiku seemnepõllu umbrohtumust ja kakahjurite esinemist on võimalik oluliselt vähendadaeelniitmisega, mis peab olema tehtud hiljemalt10. juunil. Tuleb arvestada, et saagi koristus nihkubeelniitmise tõttu oluliselt hilisemale ajale ning et eelniitasaab ainult varajast punast ristikut. Hilisel punaselristikul seda teha ei tohi, sest temal moodustuvadseemnekandjad talvitunud võrsetest.Valge ristiku seemnepõldu tuleb kevadel sõltuvalttaimekasvu intensiivsusest 1–2 korda eelniita võikarjatada, et tõrjuda umbrohtu, suruda alla ristikuvegetatiivset kasvu ja soodustada seemnekandjateühtlasemat moodustumist. Eelniitmine peab olemalõpetatud jaanipäevaks, sest muidu valmib seemeliiga hilja.Mõnel juhul võib ka lutserni seemnepõldu eelniita,kuid see peab olema tehtud hiljemalt mai lõpuks. Selliseljuhul peab arvestama, et seeme valmib septembrilõpus või oktoobris.Kõigilt liblikõieliste seemnepõldudelt tuleb seemnesaagiaastalohtlikud umbrohud (mis on liigiti erinevad)käsitsi välja võtta ja põllult eemaldada. Hiljem eiole võimalik ohtlikke umbrohtusid välja sorteerida jaseemet sertifitseerida. Tugeva lopsaka kasvuga liblikõielisteseemnepõllud tuleb üle niita vegetatsiooniperioodilõpus nii külvi- kui ka seemnesaagi aastal.Peamised õigusaktidSeemnekasvatust reguleerivad:- Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus;- Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemnetootmise ja turustamise nõuded, põllumajandusministrimäärus nr 55, 24.04.2006;- Söödakultuuride seemnete kategooriad ningsöödakultuuride seemne tootmise ja turustamisenõuded, põllumajandusministri määrusnr 56, 24.04.2006;- Õli- ja kiudtaimede seemnete kategooriad ningõli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamisenõuded, põllumajandusministri määrusnr 53, 24.04.2006;10

- Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ningköögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamisenõuded, põllumajandusministri määrusnr 60, 5.05.2006;- Peediseemne kategooriad ning peediseemne tootmiseja turustamise nõuded 52, 24.04.2006;- Tootmise kohas kontrollitavate ja taimepassigavarustatavate taimede, taimsete saaduste jamuude objektide nimekiri, taimepassile kantavateandmete loetelu ja taimepassi väljastamiseja asendamise kord, põllumajandusministri määrusnr 96, 24.04.2006.Mahepõllumajandust reguleerivad:- Üldised mahepõllumajanduse põhimõtted –Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28.06.2007,mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajandusliketoodete märgistamise ja määruse(EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta.- Üksikasjalikud mahepõllumajanduse eeskirjad– Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5.09.2008,millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ningmahepõllumajanduslike toodete märgistamisekohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seosesmahepõllumajandusliku tootmise, märgistamiseja kontrolliga.- Mahepõllumajanduse seadus- Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemisekstunnustamise taotlemine ja taotlusemenetlemise kord – Põllumajandusministri20.02.2009. a määrus nr 26.- Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded –Põllumajandusministri 20.02.2009. a määrusnr 25.KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537, 625 6533, 625 6530e-post: mahe@agri.eewww.agri.eePõllumajandusametMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: mahe@pma.agri.eewww.pma.agri.eeJõgeva Sordiaretuse InstituutTel: 776 6912e-post: ilmar.tamm@jpbi.eewww.sordiaretus.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comwww.maheklubi.eeÖkoloogiliste Tehnoloogiate KeskusTel: 503 9802e-post: merit.mikk@gmail.comÕigusaktid on kättesaadavad Põllumajandusministeeriumiveebilehelt www.agri.ee (Põhivaldkonnad> Taimetervis > Mahepõllumajandus > Õigusaktid)ja Põllumajandusameti veebilehelt www.pma.agri.ee(Valdkonnad > Mahepõllumajandus > Seadusandlus;Valdkonnad > Seemned > Seadusandlus).Eesti ja Euroopa Liidu sordilehed leiab PMAv e e b i l e h e l t www.pma.agri.ee (Valdkonnad >Sordiosakond > Sordilehed).11