keskkonnakaitse kaitsejõududes - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

SÄÄSTVA EESTI INSTITUUTKESKKONNAKAITSEKAITSEJÕUDUDESKÄSIRAAMATTallinn 20021

Keskkonnakaitse kaitsejõududesKäsiraamatAutorid: Peep Konts, Irje Lepik, Harri Moora, Toomas Pallo, Kaja Peterson(koostaja), Andres Rekker, Kristjan Tõnisson, Viire VissKäsikirja koostamisel on kasutatud raamatut“Handbok miljö för Försvarsmakten (H Miljö)”, Stockholm, 1998.Keeletoimetajad: Anto Raukas ja Kersti MurdveeKüljendajad: Katrin Leismann ja Meelis MeriloIllustraator: Tore AnderssonKoostamist ja väljaandmist korraldas Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinnkoostöös Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi, Eesti Vabariigi KaitsejõududePeastaabi ja Rootsi Kuningriigi Kaitsejõudude PeastaabigaKaitsejõudude Peastaabi poolt lubatud kasutada õppematerjalinakeskkonnaalases väljaõppes© Säästva Eesti Instituut, SEI-TallinnISBN: 9985-9402-0-2Jaanuar 20022

SSisukord1 Sissejuhatus .................................................................................. 72 Keskkonnapoliitika ja keskkonnaeesmärgid .............................. 92.1 Keskkonnapoliitika ................................................................. 92.2 Keskkonnaeesmärgid ........................................................... 102.3 Loodusvarade kasutamise jakeskkonnakaitse lähtealused ............................................... 133 Kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon ........................ 154 Keskkonnamõju hindamine ....................................................... 214.1 Keskkonnamõju ja selle olulisus ........................................... 214.2 Tegevusluba ja selle väljaandja ............................................. 214.3 Arendaja................................................................................ 234.4 KMH algatamisest teatamine ja avalik arutelu ..................... 234.5 Eksperdid ............................................................................... 234.6 Strateegiline keskkonnamõju hindamine ............................. 245 Kaitsejõudude keskkonnamõju .................................................. 255.1 Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostusja selle likvideerimine ............................................................ 255.2 Eesti kaitsejõudude keskkonnamõju..................................... 266 Keskkonnajuhtimine ................................................................. 276.1 Miks vajavad kaitsejõudkeskkonnajuhtimissüsteemi .................................................. 287 Keskkonnajuhtimine kaitseväes Adaži baasi näitel ................. 317.1 Vastutus ................................................................................. 317.2 Keskkonnaalased ülesanded ................................................. 317.2.1 Polügooni ülem .......................................................... 317.2.2 Keskkonnaohvitser ..................................................... 323

SSISUKORD7.2.3 Personal ...................................................................... 327.2.4 Ajateenijad ................................................................. 337.2.5 Eriülesannetega isikud............................................... 337.3 Keskkonnaalane tegevus ....................................................... 338 Riigikaitseotstarbeline metsakasutus ....................................... 358.1 Riigikaitse metsapoliitikas ja -seaduses ................................ 358.2 Metsa kasutamine riigikaitseks ............................................. 368.2.1 Harjutusväljal kasvav mets ........................................ 368.2.2 Keskkonnakaitsenõuded harjutusväljal ..................... 378.2.3 Tulekaitse ................................................................... 408.2.4 Veekaitse ..................................................................... 408.3 Looduses (metsas) viibimise üldised nõuded,mis tulenevad igaüheõigusest ............................................... 419 Keskkonnasõbralikud hanked ................................................... 439.1 Riigihangete seadus .............................................................. 439.2 Keskkonnasõbralike hangete õiguslik alus ........................... 449.3 Keskkonnasõbraliku hanke pakkumistingimused ................ 449.4 Kaitsejõudude varustusega seotud keskkonnaaspektidearvestamine keskkonnasõbralikes hangetes ......................... 4810 Kemikaalide käitlemine ............................................................. 5010.1 Ametkonnad ja järelevalve .................................................... 5010.2 Ohtlike kemikaalide arvestus ................................................ 5110.3 Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine jamärgistamine ........................................................................ 5210.3.1 Identifitseerimine ....................................................... 5210.3.2 Klassifitseerimine ....................................................... 5310.3.3 Märgistamine ............................................................. 5410.3.4 Kemikaali ohutuskaart............................................... 5610.4 Ohutusnõuded....................................................................... 5610.5 Kemikaaliriskide vähendamine ............................................. 5710.6 Kemikaalide hoidmine ........................................................... 5911 Ohtlike veoste vedu .................................................................... 6011.1 Ametkonnad ja järelevalve .................................................... 6011.2 Ohtlik veos ja ohtlike veoste klassid ...................................... 6111.3 Nõuded ohtlike veoste veole .................................................. 6211.3.1 Üldised nõuded ........................................................... 6211.3.2 Kirjalik ohutusjuhend................................................. 6211.3.3 Laadimine .................................................................. 6311.3.4 Veoühiku tähistamine ................................................. 634

SISUKORDS11.4 Nõuded transpordivahendi tehnoseisundi kohta ................... 6511.5 Nõuded ohtlikke veoseid vedava veoki juhikoolitusele ............................................................................. 6512 Ohtlikud jäätmed ja nende käitlemine ...................................... 6712.1 Nõuded jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks ......... 6812.2 Ohtlike jäätmete käitlus väeosas enneüleandmist ja vedu ning veol ................................................ 6912.3 Keskkonnajaam..................................................................... 6912.4 Aruandlus ............................................................................. 7012.5 Vedu ....................................................................................... 7113 Muud jäätmed ............................................................................. 7213.1 Olmejäätmed ......................................................................... 7213.2 Tootja- ja tarbijavastutus ...................................................... 7213.3 Pantsüsteem .......................................................................... 7413.4 Sorteerimine .......................................................................... 7414 Kõrvaldamine .............................................................................. 7614.1 Jäätmete kõrvaldamine......................................................... 7614.2 Maa-alade, ehitiste ja ruumide saneerimine ......................... 7714.2.1 Sissejuhatus ja lähenemisviis ..................................... 7714.2.2 Koostöö ametivõimude, huvirühmadeja võimaliku ostjaga ................................................... 7715 Kaitsejõudude valmisolek ja abi suurtelkeskkonnaõnnetustel ................................................................. 8015.1 Üldised soovitused ................................................................. 8015.2 Kaitsejõudude varud ............................................................. 8015.3 Juhtimine ja valmisolek ........................................................ 8115.4 Koostöö ja selle planeerimine ................................................ 8116 Soovitatav kirjandus ................................................................... 82Lisa 1.Lisa 2.Eesti kaitsejõududekeskkonnakaitsekontseptsioon ......................................... 83Näited ainevaldkondadest keskkonna eestvastutava isiku koolitamisel (Rootsi näitel) .................... 94Register .............................................................................................. 955

1Sissejuhatus“Keskkonnakaitse kaitsejõududele” on valminud Rootsi Relvajõudude, EestiVabariigi Kaitseministeeriumi ja Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ühistööna ningon mõeldud keskkonnaalaseks abivahendiks Eesti kaitsejõudude erinevatetasandite ülematele ja keskkonna eest vastutavatele isikutele. Raamat põhinebRootsi Relvajõudude käsiraamatul “Handbok Miljö för Försvarsmakten(H Miljö)” (1998) ja on kohandatud Eesti seadusandlusele ja oludele vastavaks.Raamatus on esitatud Eesti keskkonnapoliitika põhimõtted ja seadustesttulenevad kohustused kaitsejõududele vältimaks või minimeerimaks omategevusest lähtuvaid keskkonnamõjusid. Põhjalikumat käsitlemist leiavad sellisedteemad nagu metsa kasutamine riigikaitse otstarbel, kemikaalide vedu jajäätmete käitlemine.Käsiraamatu koostamise ajal valmis ja kinnitati “Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon”(2001), mis sätestab keskkonnakaitse põhimõtted jaeesmärgid ning seab ülesanded ning vastustuse kaitsejõudude eri üksustele jaisikutele. Raamat on abimaterjaliks keskkonnakursuste ja -väljaõppe korraldamiselning ülalnimetatud kontseptsiooni elluviimisel.Mõnikord on raske tõmmata piiri välis- ja töökeskkonna vastutusalade vahele.Käsiraamat puudutab eeskätt väliskeskkonna kaitsega seotud küsimusi, midareguleeritakse keskkonnaseadustega. Töökeskkonda käsitletakse vaid põgusalt,kuivõrd seda valdkonda reguleeritakse vastavalt töökaitse ja tööohutuse seadusteja eeskirjadega.Käsiraamatu koostamisel osalesid:Andres Rekker – Eesti Kaitsejõudude Peastaap (ptk 3)Peep Konts – Eesti Päästeamet (ptk 15)Kaja Peterson – Säästva Eesti Instituut (ptk 1, 2, 4, 5, 7)Toomas Pallo – Säästva Eesti Instituut (ptk 12, 13, 14)Irje Lepik – Säästva Eesti Instituut (ptk 9)Harri Moora – Säästva Eesti Instituut (ptk 10, 11)Kristjan Tõnisson – Eestimaa Looduse Fond (ptk 8)Viire Viss – Säästva Eesti Instituut (ptk 6)7

1SISSEJUHATUSKäsiraamatu valmimisele aitas kaasa kolonel Ulf Fredriksson Rootsi RelvajõududePeastaabist. Käsikirja konsulteerisid Olavi Tammemäe Säästva EestiInstituudist, major Ants Laas ja nooremleitnant Tõnu Tomberg kaitsejõududestning Nele Veski kaitseministeeriumist. Illustratsioonid on teinud ToreAndersson Rootsist.8

2Keskkonnapoliitikaja keskkonnaeesmärgid2.1 KeskkonnapoliitikaKeskkonnaõiguse põhimõtted on sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduses. Paragrahvis5 on öeldud, et “Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslikrikkus, mida tuleb kasutada säästlikult”. Oluline on ka paragrahv 53, kus öeldakse,et “igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitamakahju, mis ta on keskkonnale tekitanud”.Eesti Vabariigi keskkonnapoliitika on kokkuvõtlikult toodud Riigikogu poolt12. märtsil 1997. a heakskiidetud Eesti keskkonnastrateegias (RT I 1997, 26,390). Keskkonnastrateegia lähtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenudpõhieesmärgist: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majandusearendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata,maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutasetarvestades. 1998. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks “Keskkonnastrateegia elluviimisekava – keskkonnategevuskava aastateks 1998–2000 ja 2001–2006”.6. juunil 2001 kiitis valitsus heaks uuendatud keskkonnategevuskava perioodiks2001–2006.Üldseadused, millest tuleb lähtuda keskkonnakaitsel on seadus Eesti loodusekaitse kohta (ÜVT 1990, 6, 103; RT I 1995, 16, 228; 1997, 86, 1460) ja säästvaarengu seadus (RT I 1995, 31, 384; RT I 1997, 48,772; RT I 1999, 29, 398).Viimatinimetatud seadus annab säästva arengu rahvusliku strateegia alused,mis tuginevad ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõtetele.Eriseadused sätestavad keskkonna eri osade kasutamise ja kahjustamise eestvõetava hüvitise korra. Peamised keskkonnaseadused on:n kaitstavate loodusobjektide seadus (1994);n jahikorralduse seadus (1994);n metsaseadus (1998);n kalapüügiseadus (1995);9

2KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONNAEESMÄRGIDn loomastiku kaitse ja kasutamise seadus (1998);n loomakaitseseadus (1992);n veeseadus (1994);n ranna ja kalda kaitse seadus (1995);n jäätmeseadus (1998);n välisõhu kaitse seadus (1998);n kemikaaliseadus (1998).Eesti Vabariik on keskkonna valdkonnas ühinenud paarikümne rahvusvaheliselepinguga, nende hulgas on:n Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Eesti ühines 1994. a);n Berni konventsioon (1993);n Washingtoni konventsioon (1993);n Ramsari konventsioon (1993);n Baseli konventsioon (1994);n Helsingi konventsioon (1992);n Pariisi konventsioon (1994) jt.Põhiseaduse paragrahvis 123 on öeldud, et “Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid,mis on vastuolus põhiseadusega”. Kui Eesti seadused või muud aktid onvastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingusätteid.20. juunil 2001. a kinnitas Eesti kaitseminister kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsiooni,mis lähtub vastava valdkonna spetsiifikast, aga ka Eestikeskkonnastrateegiast ja selle tegevuskavast. Erivaldkondades juhindutaksevastavatest seadustest ja muudest õigusaktidest.2.2 KeskkonnaeesmärgidVastavalt keskkonnastrateegiale on Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemidjärgmised:n välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutab negatiivseltinimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi;n tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustabpõhja- ja pinnavett, rikub maastikke;n põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitudpõhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus;n veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, veeelustiku,sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus;10

KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONNAEESMÄRGID2n keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse,sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus;n elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade,liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maaomandireformist;n tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.Prioriteetsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks tuuakse keskkonnastrateegiasvälja kümme põhieesmärki:1) keskkonnateadlikkuse edendamine;2) keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine;3) energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine;4) õhukvaliteedi parandamine;5) jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine;6) jääkreostuse likvideerimine;7) põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse;8) pinnaveekogude ja rannikumere kaitse;9) maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine;10) tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.Keskkonnaprobleemide lahendamine on tulemuslikum ja odavam, kui tähelepanukeskmes on probleemide tekkekohad. On vaja teada, kelle kohustuson neid vältida või tagajärgi heastada. Keskkonnakaitsetegevus peab olemasuunatud keskkonnaprobleemide tekitajatele ja ergutama neid keskkonnasõbralikulttoimima. Keskkonnaseisundi parendamiseks vajalike muudatustetegemise aluseks saavad olla ettevõtjaid suunavad seadused ja majandusmehhanismid.Eestis on peamised loodusvarade kasutajad ja keskkonna mõjutajad tööstus(eriti põlevkivienergeetikakompleks), põllumajandus, transport ja kommunaalmajandus.11

2KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONNAEESMÄRGIDEesti keskkonnakaitse lähtub järgmistest säästva arengu põhimõtetest:n majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärkon praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondadehuve kahjustamata; selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutustja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks;n keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, peatähelepanu pööraminepõhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikordisegi võimatu;n ettevaatlikkus otsuste tegemisel;kui kavandatava tegevuse mõju eiole selge, ei tohi otsuseid langetada;n keskkonnanõuete lülitamine teisteeluvaldkondade ja majandussektoritearengustrateegiatesse ning nendearvestamine iga üksiku loodusvaraja keskkonnakomponendi kasutamiselja kaitsel; looduskeskkonnakui tervikliku kompleksi huvide arvestamine;n keskkonnanõuete kajastamine kamajandust ja sotsiaalelu käsitlevatesseadustes;n keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnakaitsepeab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest:keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamisekstuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust;n keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, etsaastaja/tarbija maksab; kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peablasuma täielik vastutus oma tegevuse eest; ettevõtted peavad tagama omategevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele; kasutatud loodusvaradeväärtus, kõik keskkonnakaitsekulutused ja keskkonnale tekitatud kahjudtoote kogu olelustsükli (tootmise, jaotamise, kasutamise, lõpliku kõrvaldamise)vältel peavad kajastuma toote hinnas;n koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemidelahendamisel ning riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju tõkestamine;n keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil,kus nad annavad parima tulemuse: jagatud vastutuse printsiibist lähtudespeavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendamakeskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele;n traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine tagamaks loodusväärtusteteadvustamist ühiskonna huvides.12

KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONNAEESMÄRGID22.3 Loodusvarade kasutamise jakeskkonnakaitse lähtealusedLoodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõigetootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase. Sellest lähtuvalt on võetudsuund:n parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästlikukasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majandusearengule ülemääraseid kulutusi;n parima keskkonnapraktika rakendamisele.Viimane on maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimatekeskkonnakaitse tulemuste saamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata:n toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile;n reostuse vältimisele või tegevuse/toote asendamisele vähem reostavaga:asendusmaterjali või -tegevuse potentsiaalsele keskkonnaalasele kasule jakahjule;n teaduses ja teadmistes toimuvale arengule ning muutustele;n täideviimise võimalustele;n sotsiaalsetele ja majanduslikele kaasmõjudele.Võimalikest keskkonnaseisundi parendamise meetmetest eelistatakse neid,mida rakendatakse vahetult saasteallika juures.Saasteallika juures kasutatakse keskkonna saastamise vähendamiseks:n tehnoloogia täiustamisele suunatud meetmeid, mis muudavad oluliselttootmis- ja tarbimisprotsessi struktuuri ning arvestavad säästva arengupõhimõtteid;n kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmeid, misühtlasi vähendavad jäätmekogust;n saasteainete emissiooni vähendavaid vahendeid (puhastusseadmeid,ringlussüsteeme jms).Meetmed sõltuvad lahendatavate probleemide iseärasustest ja eesmärkidest.Keskkonnahoidliku tehnoloogia evitamine võtab rohkem aega ja vajab suuremaidkapitalimahutusi. Vaatamata sellele tuleb eelisarendus anda just keskkonnahoidlikuletehnoloogiale.Häid tulemusi nii olmes kui tootmises annavad isegi väikesi kulutusi nõudvadmeetodid nagu näiteks korras majapidamine. Selle juurutamine on võimalikeelkõige teadlikkuse ja loodushoiumentaliteedi kasvatamise kaudu, muutessäästlikumaks tootmis- ja tarbimisharjumusi.13

2KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONNAEESMÄRGIDLoodusvarade kasutamist reguleeritakse nn keskkonnalubadega, nagu vee-erikasutusluba,jäätmeluba ja kaevandamisluba. Saasteainete ja jäätmete keskkondaviimisel rakendatakse tasumäärasid vastavalt saastetasu seaduses (RT I1999, 24, 361) kehtestatud korrale. Seoses saastuse komplekse vältimise jakontrolli seaduse (RT I 2001, 85, 512) jõustumisega 1. mail 2002, hakatakseväljastama keskkonnakomplekslubasid. Kompleksloaga sätestatud nõudedpeavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ja tekkinud jäätmete käitlemise viisil,mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk,pinnas) teise.14

3Kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioonKaitsejõudude keskkonnakaitselist tegevust reguleeritakse rahuaja riigikaitseseadusega, kaitseväe sisemäärustikuga ja kaitseväe juhataja käskkirjaga nr 52228. juunist 2001, millega on määratud täitmiseks Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon.Keskkonnakaitsekontseptsioonis rõhutatakse keskkonnamõju ja selle vältimiseja ennetamise vajadust. Keskkonnariskide arvestamise alla kuuluvad sõjalisesttegevusest tulenevate riskide avastamine, hindamine ja kontrollimine ningriskist ja sõjalisest tegevusest saadavate tulude tasakaalus hoidmine. Keskkonnariskiarvestamine peab saama osaks kaitsejõudude üksuste ülematepoolt üldisest planeerimisprotsessist nii rahuaja õppustel, väljaõppel kui kasõjalistel operatsioonidel. Olulisel kohal on seejuures erialane koolitus.Keskkonnamõjude efektiivseks arvestamiseks Eesti kaitsejõududes või Eestikaitsejõudude osalemisel toimuvatel õppustel või sõjalistel operatsioonidelpeavad ülemad maksimaalselt järgima alltoodud juhiseid:n Määrama kindlaks sõjaliste eesmärkide keskkonnaaspektid ning potentsiaalsedalternatiivid.n Määrama kindlaks tegevused, millel võib olla potentsiaalne mõju keskkonnale,sealhulgas alternatiivsed tegevused.n Määrama kindlaks keskkonnaelemendid, mis võivad ohtu sattuda, näiteks:– keskkonna üldine olukord piirkonnas,– kliima,– vee kvaliteet,– õhu kvaliteet,– loodusressursid, floora ja fauna,– kaitsealuste liikide elupaigad.n Määrama kindlaks sõjalise tegevuse potentsiaalsed mõjud, sealhulgas alternatiivsetetegevuste potentsiaalsed mõjud, nagu:15

33KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOON– Veesaaste. Selle saaste alla võivad kuuluda inimese tegevuse, sealhulgasühendatud maa- ja mereväe manöövrite ning väeosade formeerimisekäigus tekkivad jäätmed, pesu- ja loputusvesi, erosioon ja kontrollimatakanalisatsioon, nafta ja ohtlike jäätmete sattumine keskkonda;– Õhusaaste. Õhusaastet võivad põhjustada sõidukite, lennukite ja laevadeheitgaasid; vabas õhus põletamine; pürotehnika, suitsugeneraatorite,kliimaseadmete, tulekustutite ja lahustite kasutamine; värvideemissioonid ja ohtlike ainete õhkupaiskamine;– Saastumine umbrohu- ja putukatõrje vahenditega. Saastuminevõib tekkida pestitsiidide, insektitsiidide, rodentitsiidide, herbitsiidideja muude tõrjevahendite kasutamise tagajärjel, milliseid piserdataksekeskkonda kahjurputukate ja umbrohtude hävitamiseks.– Saastumine ohtlike jäätmetega. Ebaõigel käitlemisel võivad ohtlikudjäätmed tekitada saastet ja suuri probleeme sõjalise tegevuse järgsetepuhastus- ja taastustööde käigus;– Saastumine tahkete jäätmetega. Igasuguse sõjalise tegevuse käigustekib tahkeid jäätmeid (nt ehituspraht jm). Tahkete jäätmete ebaõigekäitlemine võib kaasa tuua saastatuse. Rahvusvahelistes vetes reguleeribtahkete jäätmete käitlust MARPOL 73/78 (soovitus C);– Saastumine meditsiini- ja nakkusohtlike jäätmetega. Nakkusohtlikeksjäätmeteks peetakse jäätmeid, mis võivad sisaldada piisavanakkushulga haigustekitajaid põhjustamaks nakkushaigusi. Nende jamuude meditsiinijäätmete kontrollimine ja käitlemine on väga tähtis.Selliseid jäätmeid tuleb töödelda ja utiliseerida teistest tahketest jäätmetesteraldi;– Naftasaadustega saastumine. Nafta või ohtlike materjalide juhuslikkukeskkonda sattumist tegevuse käigus tuleb planeerimisel arvesse võtta.Keskkonnareostuse vältimine ja ettenägematute olukordade planeeriminepeab olema üks osa kõikidest planeerimistegevustest. Ülemal tulebtegevuse käigus reostuse tekkimise vältimiseks võtta tarvitusele efektiivsedmeetmed, mis ei sea ohtu tegevuse eesmärki. Naftasaaduste mahavoolamiselvõi ohtlike ainete õhkupaiskumisel sõltub selle peatamine jakõrvaldamine tegevuskavast ja kogemustest. Igasuguse sõjalise tegevusekäigus peab reageerimine olema kiire ja otsustav, sõltumata sellest, kasreostus tekib maal või merel;– Müra. Kaitsejõudude poolt rahuajal tekitatav müra mõjutab ebasoodsaltavalikku arvamust nendest. Tekitatavasse häirivasse mürasse peab suhtumaväga tähelepanelikult ning võimaluse korral püüdma neid mõjusidvältida või viia miinimumini;– Loodus- ja kultuuriväärtuste ohustamine. Sõjalise tegevuse käigustuleb hoolikalt arvestada looduslike ja kultuuriliste (ajalooliste ja arheoloogiliste)ressursside kaitsmise vajadust. Ülemad peavad olema16

KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOON3teadlikud kõikidele sõjalisteletegevustele kehtestatud nõuetest,et kindlustada korrektneplaneerimine ja otsuste langetamine;– Mõju märgaladele ja bioloogiliselemitmekesisusele.Rahvusvaheliselt on märgaladja bioloogiline mitmekesi-sus tunnistatud erilist kaitset nõudvateks valdkondadeks. Rahvusvahelisetähtsusega märgalade konventsioon (RAMSAR) ja ÜRO bioloogilisemitmekesisuse raamkonventsioon kohustavad kaitsma märgalasid, neiselunevaid liike ning bioloogilist mitmekesisust.n Määrama kindlaks võimalikud leevendavad meetmed vähendamaks ohtukeskkonnale ning inimeste tervisele ja julgeolekule.n Määrama kindlaks meetmed reostuse vältimiseks, likvideerimiseks, taastustöödeksja konserveerimiseks.– Puhastus ja taastamine puudutab tegevuse käigus tekkinud jäätmetekindlakstegemist ja koristamist ning õppuste territooriumil õppusteleeelnenud olukorra lähedast taastamist. Eeldatakse, et õppustel osalenudkaitsejõud koristavad enda järelt ning taastab maa-alad pärast õppusi.– Reostuse vältimise ja konserveerimise eesmärgiks on takistadaedasist reostust ressursside konserveerimise, ohtlike materjalide kasutamisevähendamise ja saasteainete keskkonda paiskamise piiramisekaudu. Et vähendada vajadust ressursside konserveerimise ja puhastusningtaastustööde järele, võivad ülemad kasutada viit erinevat strateegiat:1) saasteallikate vähendamine – ohtlike materjalide ja nendest tulenevatejäätmevoolude vähendamine või kõrvaldamine;2) ümbertöötamine – tekitatud jäätmete ümbertöötamine uuteks toodeteks;3) korduvkasutamine – sama toote korduvkasutamine;4) töötlemine – ohtlike jäätmete ohutuks tegemine;5) utiliseerimine.n Tegema selgeks, millised riiklikud ja/või rahvusvahelised keskkonnaseadusedon operatsiooni või õppuse suhtes kohaldatavad.n Määrama kindlaks tegevuspiirangud või -keelud, mis on keskkonnaalastemääruste või tegevuskavade alusel kohaldatavad.17

3KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONKeskkonnakaitsekontseptsioon määratleb ära ka õppepolügoonide keskkonnaalaseregulaarse kontrolli vajaduse.Et viia keskkonnamõju õppepolügoonidel miinimumini, tuleb:n kehtestada polügoonidele keskkonnakaitse miinimumnõuded;n kindlustada eluta looduse, floora ja fauna kaitse;n kindlustada maastikukaitse ning ajalooliste mälestiste ja veekogude säilimine;n teostada perioodilist kontrolli, et märgata kõiki muutusi;n kindlustada vajalike parandustööde tegemine;n võtta tulevases planeerimistöös arvesse kõiki saadud kogemusi;n kindlustada kohalikelt omavalitsustelt ja maaomanikelt tagasiside, et selgitadavälja ja lahendada esilekerkivad probleemid.Keskkonnakaitsekontseptsioon määratleb ära keskkonnaalase hariduse javäljaõppe põhimõtted kaitsejõududes.Keskkonnakaitsekontseptsiooni järgi tuleb erialane väljaõpe ja õppematerjalidteha kättesaadavaks kogu personalile. Ennekõike on vaja välja selgitada väljaõppevajadus ning seejärel töötada välja juhised eesmärgi saavutamiseks. Kuiüldised juhtnöörid on olemas, saab asuda detailsema keskkonnahariduseõppekava ja tüüp-õppematerjalide koostamisele.Eesti kaitsejõududele on vaja ka rahvusvahelist keskkonnaalast väljaõpet, sestmissioonidel ja õppustel väljaspool Eesti Vabariiki osalevad Eesti väeüksusedpeavad olema teadlikud keskkonnaalasest seadusandlusest ja väljaõppenõuetesterinevates NATO liikmesriikides, EACP riikides ja riikides, kus toimub missioonvõi õppus. Taolise keskkonnaalase väljaõppe tähtsust näitab seegi, etNATO-s on alustanud tööd keskkonnaalase väljaõppe töögrupp (ETWG) ningNATO koolis (SHAPE) viiakse läbi keskkonnaalase väljaõppe kursusi.Keskkonnaalane väljaõpe on suunatud järgmiste eesmärkide saavutamiseks:n keskkonnaküsimused tuleb muuta sõjaväelise rutiini osaks nagu on taktikalisedteadmised kaitseväeteenistuses olevate isikute väljaõppes;n kogu personali hulgas tuleb kujundada positiivne suhtumine keskkonnakaitsesse;n suurendada kaitseväelise personali teadmisi keskkonnaalasest seadusandlusest.Keskkonnakaitsekontseptsioonis nähakse ette mitmeid keskkonnaalase hariduseandmise võimalusi, nagu:18

KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOON 3n Individuaalne väljaõpe. Baaskursustel, nooremohvitseride kursustel ja allohvitseridetäiendkursustel tuleb käsitleda põhiosa keskkonnateadlikkuse,protseduuride ja järelevalvega seonduvatest teemadest.n Kollektiivne koolitus. Pakub võimalusi erinevate initsiatiivide elluviimiseks,regulaarse korra sisseseadmiseks õppustel ja õppepolügoonidel ning kasarmutehalduspersonalile esitatavate nõuete osas.n Täiendõpe. Keskkonnaalane väljaõpe peab arvestama pidevate muudatusteja arengutega seadusandluses ning tööpraktikas.Keskkonnakaitsekontseptsioon paneb keskkonnaalase, sh väljaõppe vastutuseiga tasandi ülemale.Iga ülema põhiülesandeks on oma sõjaliste ülesannete edukas täitmine. Sedaon võimalik saavutada koos keskkonnakvaliteedi säilitamisega. Selleks peavadiga tasandi ülemad:n demonstreerima juhtrolli ja teadlikkust keskkonnakaitselistes küsimustesning tõstma keskkonnateadlikkust oma alluvate seas;n tegema selgeks ja määrama kindlaks kohustused ja ressursid, sh finantsid,personali ja seadmed, mis on vajalikud keskkonna kvaliteedi säilimise tagamiseks;n otsuste langetamisel arvestama nende mõjuga keskkonnale;n arvestama seadmete ehituse ja hankeprotsessi juures keskkonnahoiu aspektidega;n olema kursis omal maal ja võõrustavas riigis kehtivate keskkonnanõueteganing seadma sisse hästitoimivad protseduurid, mis tagavad kõikidest kehtivatestseadustest ja nõuetest kinnipidamise;n kindlustama oma kontrolli all oleva maa ja loodusvarade säästva kasutamisening loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse;19

3KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONn toetama kontakte naabruses tegutsevate kodanike ühendustega, et tegeledakeskkonnaküsimustega ühiselt;n integreerima saastamise vältimise kontseptsiooni kõikidesse sõjalistessetegevustesse.Keskkonnakaitsekontseptsioon on toodud täiskujul lisas 1.20

4Keskkonnamõju hindamineVastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele (RTI 2000, 54, 348) on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärgiks selgitada,hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsidaselle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepaneksobivaimaks lahendusvariandiks.4.1 Keskkonnamõju ja selle olulisusKeskkonnamõju on tegevusega kaasnevkeskkonnaseisundi muutumine või sellekaudu avalduv vahetu või kaudne mõjuloodusele, inimese tervisele või varale.Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakseehitamist, ehitise kasutuselevõtmistvõi olemasoleva ehitise kasutusviisimuutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõjuja mis eeldab loodusressursikasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemistvõi olemasoleva loa muutmist. Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kuisoovitakse muuta antud tegevust või on ilmnenud uued asjaolud.Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,põhjustada pöördumatuid muutusi, seada ohtu inimese tervise ning varavõi kaasneb seaduses loetletud (§6) tegevuste või nende kombinatsioonideelluviimisega.4.2 Tegevusluba ja selle väljaandjaTegevusluba on seaduse tähenduses:n projekteerimistingimused või ehitusluba;21

4KESKKONNAMÕJU HINDAMINEn kaevandamisluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba võigeneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise luba;n olulise keskkonnamõjuga tegevust alustada lubav muu dokument.Tegevusloa tüüp Alatüüp või täpsustus Otsustaja1. Projekteerimistingimused,ehitusluba, ehitusekasutuselevõtu lubaKOV2. Kaevandamisluba 1) Riiklikud maardlad 1) KKM2) Kohaliku tähtsusega 2) KKTmaardlad3) Maa-aines 3) KOV3. Vee erikasutusluba Vee erikasutusluba sisemaal KKTVee erikasutusluba merelja piiriveekogudelKKM4. Välisõhu saasteluba ja Saasteainete väljumiskõrgus KKTerisaastelubaon kuni 100 m maapinnastSaasteainete väljumiskõrguson 100 m maapinnastKKM5. Jäätmeluba Jäätmeluba KKTOhtlike jäätmetekäitluslitsentsKKM6. Geneetiliselt muundatudorganismide keskkonnaviimise lubaKKM7. Olulise keskkonnamõjuga Pole seaduses määratletud Poletegevust alustada lubavseaduseskäesolevas paragrahvismääratudnimetamata muu dokumentKOV – kohalik omavalitsus; KKT – maakonna keskkonnateenistus;KKM – keskkonnaministeerium22

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 4Tegevusloa väljaandjaks võib olla maakonna keskkonnateenistus, keskkonnaministeerium,kohalik omavalitsus jt. Tegevusloa väljaandja ehk otsustaja teatabkeskkonnamõju hindamise algatamisest ja keskkonnamõju hindamise aruandevalmimisest (riigi ametlike teadaannete avaldamise korra kohaselt kirjalikultnendele maavalitsustele ja omavalitsustele, kelle piiridesse võib ulatudategevusest lähtuv keskkonnamõju; kirjalikult keskkonnainspektsioonile; kirjalikultmaaomanikele, kelle huve tegevus võib otseselt mõjutada).4.3 ArendajaTegevuse algataja, kes soovib seda ellu viia, nimetatakse arendajaks. Arendajaksvõib olla riik, kohalik omavalitsus või eraõiguslik isik. Arendaja korraldabkeskkonnamõju hindamist ja kannab sellega seotud kulud. Arendaja lisab tegevusloataotlusele keskkonnamemorandumi, koostab KMH programmi ja esitabselle kinnitamiseks asukoha keskkonnateenistusele. Samuti korraldabarendaja KMH aruande koostamist.4.4 KMH algatamisest teatamine ja avalik aruteluKeskkonnamemorandumi alusel teeb tegevusloa väljaandja otsuse keskkonnamõjuhindamise vajalikkuse kohta.Teates näidatakse ära tegevuse ja selle eeldatava keskkonnamõju hindamistkäsitlevate andmetega tutvumise ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht.Avaliku arutelu korraldab arendaja kavandatud tegevuse tutvustamiseks pärastkeskkonnamõju hindamise programmi ja aruande valmimist. Tehtud ettepanekutealusel täiendab arendaja vajaduse korral keskkonnamõju hindamise programmi.Keskkonnamõju hindamise aruande kohta tehtud ettepanekud lisataksearuandele. Ettepanekute mittearvestamise korral lisab arendaja aruandeleoma põhjenduse.4.5 EksperdidÕiguse hinnata keskkonnamõju on litsentseeritud ekspertidel, kellele on antudvastav litsents viieks aastaks keskkonnaministeeriumi komisjoni poolt.Ekspert koostab keskkonnamõju hindamise aruande, mis:n kirjeldab tegevust, selle eesmärki, ulatust, asukohta ning tegevuskoha keskkonnaseisunditja tegevusega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee-,pinnase- ja õhusaastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus;23

4KESKKONNAMÕJU HINDAMINEn kirjeldab alternatiivseid asukohti ja projektlahendusining põhjendab nende vahel tehtud valikutlähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust;n määratleb eeldatava keskkonnamõju ulatuse keskkonnaseisundile,inimese tervisele ja varale, taimedele,loomadele, pinnasele, maastikule, kliimale,kaitstavale loodusobjektile ja muinsuskaitseobjektile;n hindab tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõjutoimet ning kirjeldab ohu vältimiseks võileevendamiseks kavandatud abinõusid;n hindab loodusressursside kasutamise otstarbekust;n teeb ettepaneku keskkonnaseire ja keskkonnaauditeerimisekorraldamiseks;n sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi;n sisaldab kolmandate isikute ettepanekuid ja nende arvestamise või mittearvestamisepõhjuseid;n sisaldab hindamistulemuste lühikokkuvõtet.4.6 Strateegiline keskkonnamõju hindaminePlaneeringu, riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevusekeskkonnamõju hinnatakse planeeringu, riikliku arengukava või programmikoostamise või nende hilisema muutmise käigus. Seda nimetatakse strateegilisekskeskkonnamõju hindamiseks.24

5Kaitsejõududekeskkonnamõju5.1 Endise Nõukogude Liidu sõjaväejääkreostus ja selle likvideerimineEndise Nõukogude Liidu (NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9% kogu Eesti territooriumist. Sõjaväekäsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega.Üks objekt võis olla näiteks eramu, angaar, lennurada, meremärk, piirivalvetornvms. Samas võis objektil olla kuni 100 rajatist. Suurimad sõjaväekasutuses olnud alad olid Aegviidu (33 100 ha), Laeva (13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska (1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared (2447 ha) ja Naissaar (1867 ha). Seega asus enimsõjaväe objektidest Harjumaal (hõlmates ligikaudu 50 000 ha).Täpsed andmed endise NL sõjaväepersonali suuruse kohta puuduvad. 1980-ndate aastate keskel hinnati sõjaväelaste koguarvuks 122 480, millele lisandusidpereliikmed, moodustades kokku üle kümnendiku Eesti tolleaegsestpüsielanikkonnast. Suurimad garnisonid olid Paldiskis (u 25 000), Tallinnas(u 20 000) ja Tartus (u 9000 sõjaväelast).1992. a alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatudkeskkonnakahjude hindamise tulemusednäitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunudnaftaproduktidega (4335 ha-l), järgnesidmetallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed,plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Vastavahinnangu järgi ulatub looduskeskkonnaletekitatud kahju 56 miljardi kroonini. 55 olulisereostusega objekti hulgas olid kõige keskkonnaohtlikumadTapa, Ämari, Raadi, Saugaja Paralepa lennuväli, Paldiski katlamaja jaLõunasadam, Rakvere piirivalvelennuväli jaraketibaas, Keila-Joa raketibaas, Husari õlijärv25

5KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAMÕJUja piirivalvesadama kütusehoidla Tallinnas. Nendel objektidel on reostunudpinna- ja põhjavesi ja leidub suuremas koguses I…III ohuklassi jäätmeid.Kaitsejõud peaksid oma tegevuse planeerimisel ja elluviimisel vältima olulistkeskkonnamõju.5.2 Eesti kaitsejõudude keskkonnamõjuEesti kaitsejõud jagunevad kaitseväeks, kaitseliiduks ja teisteks relvaüksusteks(piirivalve ja päästeüksused). Kaitsevägi koosneb maa-, mere- ja õhuväest.Kaitseväel on omad õppeasutused (nt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused,Kaitseväe Lahingukool ja Balti Kaitsekolledž) ja keskalluvusega üksused (näitkeskpolügoon, kesklaod, luurepataljon jt). Pea kõigil tegevustel neis üksusteson oma keskkonnamõju, mida tuleb eraldi hinnata ja sellest lähtuvalt kavandadakeskkonnajuhtimissüsteem.Eesti Kaitsejõudude Peastaap on planeerinud Aegviidu polügooni kasutuselevõtmist keskpolügoonina. Novembris 2000 pandi nurgakivi Tapa linnakule,millest kujuneb esimene Eesti oma sõjaline kompleks. Keskpolügooni jaoks onjuba väljatöötatud keskkonnakaitsejuhendid, mis reguleerivad kaitseväe tegutsemistlooduses.Kaitsejõudude keskkonnamõju allikateks võivad olla kemikaalide ja lõhkeainesäilitamine ja transport, jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine, kütuste kasutamineja hoidmine jms. Neid aspekte käsitletakse järgmistes peatükkides.Olulisel kohal on keskkonnamõju ohjamine. See on mõjude kaardistamine,olulisuse määratlemine, alternatiivide võrdlemine, meetmete kavandamine jaelluviimine. Et see toimuks kindla tegevuskava alusel, on vaja keskkonnajuhtimissüsteemi.26

6KeskkonnajuhtimineSedavõrd, kuidas kasvab mure keskkonna seisundi säilitamise ja parandamisening inimeste tervise pärast, pööravad erineva suunitluse ja suurusega organisatsioonidüha enam tähelepanu oma tegevuse või teenuste võimalikele keskkonnamõjudele.Ka kaitsejõud ei ole siin erandiks. Suures osas on keskkonnaprobleemidelahendamine seotud juhtimisega. Kaitsejõudude keskkonnaalanetoimimine pakub järjest enam huvi ka välistele huvigruppidele. Nii näitekshuvitab kaitsejõudude keskkonnaalane tegevus väeosas või polügoonidelkohalikke omavalitsusi ja elanikke. Kõigil on veel meeles Nõukogude armee väeüksustetegevusest tulenenud keskkonnareostus. Paljudes riikides on keskkonnajuhtimisejuurutamine üldisesse kaitsejõudude juhtimissüsteemi tavaline tegevus.Nii on NATO riigid alustanud keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamistoma kaitsevägedes, mis peaks NATO-ga ühinemise poole püüdleva Eesti kaitsejõududeleselle temaatika eriti huvipakkuvaks muutma. Siinjuures on olulinemärkida, et keskkonnajuhtimissüsteemis on oma roll nii erinevate tasanditeülematel kui ka reakoosseisul.Korraliku, nõuetele vastava keskkonnaalase toimimise saavutamine nõuaborganisatsioonilt süsteemset lähenemist. Keskkonnajuhtimise kujundamine onjätkuv protsess. Süsteemi täiustamine peab toimuma pidevalt. Üha rohkemEesti organisatsioone ja ettevõtteid pöörab tähelepanu oma tegevusest ja teenustesttulenevatele keskkonnamõjudele, et parandada ja demonstreeridakeskkonnahoidlikkust. Seda tehakse peamiselt seoses üha rangemaks muutuvaseadusandluse, majanduspoliitilise arengu ning erinevate huvirühmade üldisetähelepanu kasvuga keskkonnaprobleemidele, sealhulgas säästvale arengule.Kaitsejõud, kui ühiskonna osa, peavad sellesse säästva arengu protsessi andmaoma panuse.Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa üldisest organisatsiooni juhtimisest.Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine aitab täiustada ja parandada organisatsioonikeskkonnaalast ning majanduslikku tegevust ning vähendada keskkonna,tervishoiu ja ohutusega seotud riske ja kulusid. Süsteem sisaldab organisatsiooniliststruktuuri, kavandamis- ehk planeerimistoiminguid, kohustusi,tavasid, protseduure, protsesse ja ressursse, mis on vajalikud kaitsejõudude27

6KESKKONNAJUHTIMINEkeskkonnapoliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks,taasläbivaatamiseks ja järgimiseks.6.1 Miks vajavad kaitsejõudkeskkonnajuhtimissüsteemiKeskkonnajuhtimissüsteemide juurutamine nõuab nii raha kui ka aega. Samasannab KKJS juurutamine kaitsejõududes mitmeid eeliseid. Need on:n kaitsejõudude tegevusest tuleneva inimese tervist ohustava mõju vähendaminenii väeosa sees, kui ka väljaspool väeosa;n kaitseväe tegevuse võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähenemine;n suhete parandamine avalikkuse ja ühiskonnaga ning kaitsejõudude maineparandamine;n kaitsejõudude ajakasutuse, tulemuslikkuse ning tõhususe pidev paranemine;n keskkonnasaaste ennetamine ja selle tagajärgede vähendamine ja likvideerimine;n keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse saavutamine ja tagamine;materjalide, ainete ja energia kokkuhoid;n suhete paranemine ametivõimude ja kohaliku elanikkonnaga.Keskkonnajuhtimine ei pea olema üles ehitatud ilmtingimata mingi standardikohaselt, mis haarab kõiki keskkonda mõjutavaid tegevusi. On olemas ka süsteeme,kus on hõlmatud vaid üks keskkonnaalane valdkond. Näiteks võib tuuaväeosasisese jäätmekäitluse, ehk milliseid jäätmeid sorditakse, milliseid materjaleneist kasutatakse (näiteks puitu kütteks) ja kuidas antakse olmejäätmeidedasi jäätmehooldusfirmale. Samutivõib eksisteerida osaline keskkonnajuhtimissüsteemkeskkonnaaruandlusevõi -lubade haldamiseks. Formaalneehk standardile vastav KKJS hõlmaborganisatsiooni kogu keskkonnaalasejuhtimise osad – kavandamise,toimimise ning rakendamise, juhtimise,kontrolli ja järelevalve. Standardiseeritudkeskkonnajuhtimissüsteemidon süstemaatilised ning sisaldavadteatud korduvaid tegevusi, mis peavadtagama organisatsiooni keskkondamõjutava tegevuse pideva paranemise(vt joonis lk 29).28

KESKKONNAJUHTIMINE 6JätkuvtäiustamineJuhtkonnapoolneülevaatusKontroll jakorrigeeriv tegevusTuntuim standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteem on ISO 14001 1 . NimetatudKKJS on rahvusvaheline keskkonnajuhtimisstandard, mis kuulub ISO14000 standardi seeriasse 2 . Oluline on mainida, et ISO 14001 on vabatahtlikstandard. Selle üldine eesmärk on abi osutamine organisatsioonidele, kes viivadellu või täiustavad oma keskkonnajuhtimissüsteemi. ISO 14001 aitaborganisatsioonil välja töötada oma keskkonnapoliitika ning protseduurid vastavatekeskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks. See on kooskõlas säästvaarengu kontseptsiooniga, toetab keskkonnakaitset ning saastuse ennetamist.Keskkonnajuhtimissüsteem tuleb sobitada olemasolevasse kultuurilisse,sotsiaalsesse ja organisatsioonilisse raami. Kaitsejõudude puhul tuleb keskkonnajuhtimiseelemendid sobitada üldisesse sõjaväelisesse käsuliinide süsteemi.KeskkonnapoliitikaPlaneerimineElluviimine jatoimimineJoonis. Keskkonnajuhtimissüsteem ja selle elemendid1 ISO – International Organisation for Standardisation (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon).2 Eesti Standardiameti poolt kinnitatud ISO 14000 seeria standardid on:EVS-EN ISO 14001:1998 – Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks.EVS-EN ISO 14004:1998 – Keskkonnajuhtimissüsteemid. Üldised juhtnöörid põhimõtete,süsteemide ja abivahendite kohta.EVS-EN ISO 14010:1998 – Juhised keskkonnaauditiks. Üldised põhimõtted.EVS-EN ISO 14011:1998 – Juhised keskkonnaauditiks. Auditi protseduurid. Keskkonnajuhtimissüsteemideauditeerimine.EVS-EN ISO 14012:1998 – Juhised keskkonnaauditiks. Keskkonnaaudiitorite kvalifikatsioonikriteeriumid.29

6KESKKONNAJUHTIMINEISO 14001 juurutamisel organisatsioonis on mitmeid märksõnu, millega arvestamineon esmase tähtsusega juurutamaks toimivat KKJS-i. Eelkõige peaborganisatsioon kandma vastutust oma tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnamõjueest. Selle tagab ennetav tegevus – saastusest hoidumine ning mõjudevähendamine. Vastutus oma tegevusest lähtuvate keskkonnamõjude eestnõuab organisatsioonilt toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi loomist. KKJShõlmab organisatsiooni keskkonnapoliitika, -eesmärgid ja tegevuskavad, mislisaks vastavusele keskkonnaõigusaktidega peab sisaldama ka kohustust keskkonnategevusetulemuslikkuse parandamiseks.Oluline osa on organisatsiooni keskkonnapoliitika väljatöötamisel, selle rakendamiselja täitmisel. Hea keskkonnajuhtimise tavaosaks on nii oma personali,kui ajateenijate teadlikkuse ning koolituse tagamine, kui ka avalikkuse teavitamineorganisatsiooni tegevustest tulenevatest keskkonnaaspektidest 3 ja -mõjudest.Avalikkuse informeerimise alla kuulub nt keskkonnaaruannete levitamine(mis ISO 14001 standardi järgi ei ole siiski kohustuslik).Organisatsiooni üldine keskkonnaeesmärk tuleneb tema keskkonnapoliitikast,mille saavutamist organisatsioon taotleb ja mis võimaluse korral esitataksemõõdetaval ehk kvantitatiivsel kujul. Keskkonnaülesanne on keskkonnaeesmärgisttulenev detailsem, üksikasjalikum tegevusnõue, mis puudutab koguorganisatsiooni või tema üksikuid osi (nt vähendada organisatsiooni autopargikütusekulu 10%).Lisaks standardiseeritud ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemile on olemaska teisi keskkonnajuhtimise vahendeid. Need on küll rohkem seotud tootmisettevõtetega,kuid võivad mõjutada ka kaitsejõudude tegevust. Toote elutsüklianalüüs (ETA) on süstemaatiline viis kõigi tootega seotud keskkonnamõjudeväljaselgitamiseks ja hindamiseks toote kogu eluea jooksul. Eelkõige on seeseotud toote ning tooraine kasutamisega. Puhtam tootmine (PT) ja keskkonnasõbralikudtehnoloogiad baseeruvad süsteemsel ja ennetaval tegevuselkeskkonnastrateegiate, toodete ja teenuste suhtes, et suurendada tõhusustning vähendada riske inimesele ja looduskeskkonnale. PT propageerib saastustennetavate tehnikate kasutamist materjali- ja energiavoogude optimeerimiseksning toksiliste ainete asendamiseks.3 Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel võibolla oluline mõju keskkonnale.30

7Keskkonnajuhtiminekaitseväes 4Adazi baasi näitel›7.1 VastutusKeskkonnaprobleemide eest vastutab polügooni ülem. Kõik tegevused, mis toimuvadvõi mida kavandatakse tema vastutusalas viiakse läbi vastavalt kehtestatudmäärustele ja eeskirjadele. Polügooni ülem vastutab selle eest, et keskkondaarvestatakse väljaõppekeskustes nii määruste kui eeskirjade rakendamisel.Selle töö juures abistab ülemat keskkonnaohvitser. Kõik isikud, nii tsiviil-, kuimilitaarisikud peavad järgima, et nende tegevus vastaks kehtivatele määrusteleja eeskirjadele. Keskkonnateadmatus võib tuua kaasa valed otsused, misvõivad omakorda põhjustada keskkonnakahju. Selleks, et seda ei juhtuks, onvaja, et keskkonnaalane väljaõpe muutuks kaitseväe väljaõppe lahutamatuksosaks (vt lisa 2).7.2 Keskkonnaalased ülesanded7.2.1 Polügooni ülemPolügooni ülem:n vastutab keskkonnaalase töö eest polügoonil ja kindlustab, et see olekskooskõlas määruste ja eeskirjadega;n seab eesmärke ja kavandab keskkonnaalaseid tegevusi;n vastutab ohvitseridele, tsiviilisikutele ja kutsealusetele informatsiooniedastamise ja väljaõppe korraldamise eest;n teeb koostööd kohalike omavalitsustega;4 Peatükk on koostatud materjali “Adaži National Training Centre, Base Management Plan.Swedish Armed Forces, Swedish Defence Research Establishment, Sycon Teknikkonsult AB,US Environmental Protection Agency, US Department of Defence, Latvian Ministry ofEnvironment and Regional Development, Latvian Ministry of Defence and Adaži NationalTraining Centre, 2000,” alusel.31

7KESKKONNAJUHTIMINE KAITSEVÄESn teeb koostööd tegevuslubasid väljastavate asutustega;n viib läbi kontrolli keskkonnatöö hindamiseks;n teeb ettepanekuid kõrgemal seisvale ohvitserile keskkonnameetmete rakendamiseks;n teostab järelevalvet tegevuste üle, mida reguleeritakse keskkonna- ja tegevuslubadega;n teostab järelevalvet keskkonda mõjutavate tegevuste üle.7.2.2 KeskkonnaohvitserPolügoonil peab olema vastutav keskkonnaohvitser, kes allub polügooni ülemale.Keskkonnaohvitser koordineerib ja juhib keskkonnaalast tegevust.Keskkonnaohvitser peab olema läbinud spetsiaalse väljaõppe, et viia läbi keskkonnaalasttööd polügoonil. Ta peab olema kompetentne järgmistes valdkondades:n keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtete ja toimimise valdamine;n keskkonnaalase tegevuse korraldamine ja koordineerimine, keskkonnapoliitikamääratlemine, keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitaminening tegevuskavade koostamine ja järgimine;n keskkonnamõju omavate tegevuste väljaselgitamine ja neist tuleneva keskkonnamõjukindlakstegemine ja hindamine;n kaitsejõudude tegevust reguleerivate õigusaktide tundmine;n ametkondliku suhtluse ja aruandluse valdamine;n kontrolli- ja korrigeeriva tegevuse läbiviimine;n keskkonnamõju omavate tegevuste (näiteks jäätmekäitluse, kemikaalidekäitlemine jt) korraldamine ja koordineerimine;n energia ja materjalide säästlik kasutamine.7.2.3 PersonalKogu kaitseväe personal peab olema teadlik oma tööalaste toimingute tegelikestja võimalikest keskkonnamõjudest ning võimalustest, kuidas neid mõjusidennetada või vähendada. Lisaks peab personal olema teadlik:n kaitsejõudude keskkonnapoliitikast, keskkonnaeesmärkidest ja ülesannetest;n üksuse keskkonnategevuskavadest;n oma rollist ja kohustustest, tööalastest keskkonnaeeskirjadest ja juhenditestning olema valmis hädaolukordades tegutsemiseks.32

KESKKONNAJUHTIMINE KAITSEVÄES 77.2.4 AjateenijadKutsealustel peavad olema põhiteadmised kaitsejõudude keskkonnamõjudest,keskkonnapoliitikast ja arusaamine sellest, kuidas nende tegevus mõjutab võivõib mõjutada keskkonda.Ajateenijad peavad oma tegevusega näitamakeskkonnaalast vastutust ja tundma:n kaitseväe keskkonnapoliitikat;n üksuse keskkonnakavasid;n üksuse ja oma tegevuse tegelikest javõimalikest keskkonnamõjudest ja võimalustest,kuidas neid mõjusid ennetadavõi vähendada.Keskkonnaalane väljaõpe tuleb korraldadaajateenijate väljaõppe üldise programmiosana. Väljaõppe eest on vastutav kompaniiülem, kes töötab polügooni ülema alluvuses.7.2.5 Eriülesannetega isikudLisaks eelpool nimetatud isikutele on vaja veel eriväljaõppe saanud isikuid.Nendeks võivad olla ülem, meditsiiniõde, koristaja, varustaja, hooldustöötaja.Nende keskkonnaalane väljaõpe võib sisaldada näiteks ohtlike jäätmete kogumist,kemikaalide hoidmist ja kasutamist jne.7.3 Keskkonnaalane tegevusPolügooni ülem vastutab selle eest, et keskkonnategevuskava oleks ajakohane.Selles töös abistab teda keskkonnaohvitser, kes korraldab kava uuendamist.Keskkonnaalane tegevus on seotud polügoonil toimuva muu tegevusega. Mõnedküsimused on sellised, mille puhul polügooni ülem või tema alluvuses töötavadülemad võivad ise otsustada, milliseid keskkonnameetmeid kasutada jarakendada. Sellised meetmed tavaliselt ei nõua suuri ressursse. Teiste meetmeterakendamine võib aga vajada suuri investeeringuid. Sellistel juhtudelteeb polügooni ülem ametliku pöördumise kas kaitseväe juhatajale või kaitseministrile.33

7KESKKONNAJUHTIMINE KAITSEVÄESSõltumata sellest, millise küsimusega on tegu, saab olukorra lahendada vaidisik, kellel on vastavad teadmised ja kes teab, millist negatiivset mõju keskkonnalevõib antud tegevus kaasa tuua.Juhul, kui meetmeid ei saa kasutusele võtta üksuse tasandil, rakendatakse järgmisttoimimisskeemi:n kui on tegemist infrastruktuuri puudutava või tehnilise iseloomuga probleemiga,siis pöördub keskkonnaohvitser polügooni ülema poole, kes saadabametliku kirja kaitseministeeriumile, kus võetakse vastu otsus;n kui on tegemist ohtlike jäätmetega, pöördub keskkonnaohvitser polügooniülema poole, kes pöördub kaitseministeeriumi poole, kus võetakse vastuotsus;n kui on tegemist harjutustegevusega, millega näiteks kaasneb müra, siispöördutakse polügooni ülema poole, kes saadab ametliku kirja kaitseministeeriumile,kus võetakse vastu otsus;n kui on tegemist kemikaalide käitlusega või hädaolukorra lahendamiseplaanide testimisega, siis pöördutakse polügooni ülema poole, kes saadabametliku kirja kaitseministeeriumile, kus võetakse vastu otsus;n kui on tegemist õppustega, siis pöördutakse polügooni ülema poole, kessaadab ametliku kirja kaitseministeeriumile, kus võetakse vastu otsus.34

8RiigikaitseotstarbelinemetsakasutusKaitsejõudude keskkonnapoliitika üheks põhieesmärgiks on, et rahuajal tegutsetaksekeskkonnaseadusandluse raamides vähima võimaliku keskkonnamõjugaja soodustatakse bioloogilist mitmekesisust kaitstes ja säilitades loodusväärtusikaitsejõudude kasutuses oleval maa-alal.Igasugusele metsa kahjustavale riigikaitselisele tegevusele peab eelnema valitudala keskkonnaväärtuste hindamine. Riigikaitselise tegevuse mõju metsale peabolema viidud miinimumini ning võimaldades samal ajal vajaliku väljaõppe.8.1 Riigikaitse metsapoliitikas ja -seadusesEesti metsapoliitika (1997)( ptk 3 p d) sätestab, et: “Lähtudes riigikaitselistesteesmärkidest eraldatakse riigimetsadest vastavad metsamaad, millede juhtfunktsioonikssätestatakse riigikaitse. Nimetatud metsamaade majandamiseksei looda täiendavaid administratiivstruktuure, ning kaitseministeerium tegutsebnendel maadel metsakasutajana vastavasisuliste kokkulepete alusel riigimetsavalitsejaga”.Metsaseaduse §-s 26 (1) on loetletud metsa kasutamise eesmärgid, milleksvõib olla:n loodusobjektide hoidmine,n keskkonnaseisundi kaitsmine,n majandusliku tulu saamine.Riigikaitset ei ole metsa kasutamise eesmärgina eraldi välja toodud, kuid seadusemõistes on see üks metsa kasutamise viise, millega võib tegeleda:n hoiumetsas, kui see on lubatud kaitseala kaitse-eeskirjaga;n kaitsemetsas, kui see pole vastuolus kehtestatud planeeringuga või mõneõigusaktiga;n tulundusmetsas.35

8RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUSMetsamaad kasutatakse riigikaitseks:n riigimetsas alaliseks väljaõppeks või, juhul, kui väljaõppega kaasnevad metsakahjustused,valitsuse loal;n muudel juhtudel metsaomaniku/riigimetsa majandaja loal (metsaseadus §32 (4)).Metsa kasutamist (sh riigikaitseks) korraldab (metsaseadus ptk VI):n erametsas ja ENSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maal,munitsipaalmetsas ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, v.a riik, kuuluvasmetsas metsaomanik;n riigimetsas, välja arvatud keskkonnaministeeriumi valitsetav riigimets, riigivaravalitseja riigivaraseaduse tähenduses;n keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas Riigimetsa MajandamiseKeskus või kaitseala hoiumetsas kaitseala valitseja.Metsa majandamisel võib kasutada ainult sellised võtted, mis ei ohusta metsakui ökosüsteemi ega kahjusta metsa genofondi, metsamulda ega veerežiimi,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkimiseks,seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning on kooskõlas metsadesäästliku kasutamise põhimõtetega (metsaseadus §24 (2) 3)), kuid erandinaon toodud metsad, mille kasutamise viisiks on riigikaitse (metsaseadus §24(3)).8.2 Metsa kasutamine riigikaitseksMets on oluline osa Eestile iseloomulikust elukeskkonnast, millega arvestadestoimub riigikaitsealane väljaõpe. Näiteks kaitsejõudude keskpolügoonist(KJ KP) moodustab mets pindalalt enam kui 80%.Riigikaitsemaal kehtivad metsa kasutamisel teistsugused reeglid kui era- võiriigimetsas ja need on sätestatud metsaseaduses. Kaitsejõud on huvitatud sellest,et nende maismaal paiknevad harjutusväljad asuksid riigikaitsemaal, kunariigikaitsemaal tegevuste pingerea koostamisel on prioriteete lihtsam realiseerida.8.2.1 Harjutusväljal kasvav metsHarjutusväljadel kasvava metsa lubatav kahjustuse aste sõltub sellest, millisealaga on tegemist ning milliseid harjutusi läbi viiakse. Kahjustused jagunevadjärgmiselt:36

RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUS 8n täieliku kahjustuse ala – kaugtulirelvade sihtmärgialad, kuhu langevad suurtükimürsudja miinid ning lõhkamispaik – metsa majandamine sellel alalpole otstarbekas. Täieliku kahjustuse alal raiutakse kasvav mets metsa kasutamistkorraldava isiku või organisatsiooni poolt, edaspidi metsa majandamistei toimu;n osalise kahjustuse ala – sihtmärkide paigaldamise ala, laskekohtade ja tulepositsioonidealaga käsirelvadele, kus kasvav mets saab kuulidest ja kildudestkahjustatud osaliselt. Siia alla käib ka lõhketööde teostamise koht/kohad,käsigranaadi heitmise koht. Metsa majandamine on siin võimalik;n kahjustusteta ala – maa-ala osalise kahjustuse ala ja harjutusväljapiiri vahel (laskeväljade teenindusalad ja õppeväljad),kus ei sooritata laskmisi lahingumoonaga.Ohualal või kahjustusteta alal kasvava metsakasutamisel (v.a laskeharjutuste tulemusenatekkinud kahjustused) tuleb järgida üldiseidpiiranguid, mis kehtivad riigimetsas ja piiramatavõi tähistamata erametsas (vt lk 39).8.2.2 KeskkonnakaitsenõudedharjutusväljalKaitsejõudude tegevused peavad olema planeeritudsäästva keskkonnakasutuse printsiibistlähtuvalt mõjude järgi. Eesmärgiks on vähendadanegatiivseid mõjusid miinimumini ja täita sealjuures väljaõppelisedvajadused.Harjutusväljakutel paiknevatele laskepaikadele ja -tiirudele esitatavad nõudedja nende kasutamise kord on reguleeritud kaitseministri 21. märtsi 2000. amäärusega nr 2. Selle kohaselt koostatakse iga harjutusvälja kohta kasutuseeskiri,milles muuhulgas sätestatakse keskkonnakaitsenõuded.Metsa kasutamineHarjutusvälja kasutuseeskirja keskkonnakaitsenõuded peavad sisaldama suuniseidmetsa kasutamise kohta ning käsitlema järgmisi punkte:n Harjutuse läbiviimiseks vajalikud kooskõlastused – kohalik omavalitsus(rahuaja riigikaitse seadus § 16 (2) 20)), Riigimetsa Majandamise Keskuse(RMK) metskonnad, eramaade omanikud. Lahinglaskmistest ja lõhkamistestteavitatakse avalikkust raadios ja TV-s harjutusele eelneval päeval, kohalikesajalehtedes kaks korda aastas.37

8RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUSn Nõuded metsa kasutamisele (lepitakse kokku harjutuspaiga haldajaga), sh– kuhu ja millises ulatuses rajatakse lõkkepaigad, kust kogutakse kasetohtuja võetakse vett, kas kasutatakse oksi maskeerimiseks, langetetakse puidja muud metsaga seotud tegevused;– harjutuseks kasutatava ala üle andmine harjutuse läbiviimiseks ja vastuvõtmineharjutuse lõppedes. Harjutuseks kasutataval alal tuleb säilitadaharjutuseelne olukord. Kui harjutusega tekitatakse metsale kahju väljaspoolriigikaitsemaad, tuleb kahju hüvitada (rahuaja riigikaitse seadus§ 16 (2) 21)).n Harjutusel kasutuses olnud maa-alapeab olema enda järelt koristatud:– traadid, tähistuslindid tuleb kokkukerida, kasutamata küttepuud riitaladuda või kaasa võtta;– prügikotid metsast kaasa võtta, jäätmetemetsa ladustamine ja matmineon keelatud;– teekahjustused likvideerida;– rajatud välikäimlad kinni ajada jamätastega katta;– lõhkemata lõhkekehad tuleb ülesotsida ja ettenähtud korras kahjutustada.n Harjutusväljal kaitstavate looduse üksikobjektide,kaitsealuste liikide ja vääriselupaikade5 (VEP) inventeerimine ja kaitse – need kantakse kaitseväe topograafiliselekaardile, vajadusel tähistatakse looduses ja fikseeritakse harjutusväljakasutuseeskirjas.n Protseduur metsa majandamise ja jahipidamise kooskõlastamiseks harjutusväljakasutamise eest vastutava üksuse ülemaga.n Milliseid tulekaitsemeetmeid rakendatakse ning kuidas tegutseda metsatulekahjukorral.n Hinnang harjutuste mõju kohta loomadele ja lindudele poegimis- ja pesitsusperioodil.5 Vääriselupaik on minimaalse negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusegaja mittejuhuslikult esinevad ohustatud, ohualtid, haruldased või tähelepanuvajavad kasvukohtadele kitsalt kohastunud liigid (Metsa vääriselupaikade inventeerimisemetoodika; KKM metsaosakond, 2000).38

RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUS 8Metsa kasutamisel kehtivad üldised piirangud:Keelatud on:– ilma loata raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid;– jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata;– okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10 cm;– kaevata välikäimlat puude või veekogu vahetusse lähedusse;– lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muulviisil;– ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge;– jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht;– põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid;– jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused;– sõitmine maastikul, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel;– hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaidvõtmeelemente; 6– tankida kütuseid või õlisid märgalade ja veekogude vahetus läheduses,– rikkuda allikate, ojade jm veekogude kaldaid.Lubatud on:– liikuda mööda olemasolevaid teid jala, suuskadel ja autoga; soomukitegaon lubatud liigelda selleks ettenähtud kohtades, mis on fikseeritudharjutusvälja kasutuseeskirjas;– kaevata kasutamise järel uuesti kinniaetavaid üksikvõitleja laskepesi;– rajada kokkulepitud mahus ja kohtades laagripaiku;– varuda ja kasutada kokkulepitud mahus oksi ja kasetohtu;– korjata hagu;– varuda metsa kõrvalsaadusi nagu seeni, marju, ravimtaimi, ilma nendesaagikust kahjulikult mõjutamata.Harjutusvälja kasutamine puhkeotstarbel:n tuleb täita kehtivaid kalapüügieeskirju, ilma kalastuskaardita võib kalastadaühe lihtkäsiõngega;n jahipidamine riigikaitsemaal ei ole reguleeritud eraldi korraga, vaid toimubüldistel alustel. Jahipidamisel tuleb kinni pidada jahiseadusest ja jahieeskirjadest.Jahti korraldab jahirentnik, kes peab kooskõlastama jahipidamiseharjutusvälja ülemaga. Harjutusväljal korraldatakse jahti nii, et see eisega läbiviidavaid õppusi;n veekogudes võib ujuda ja supelda, vett võib kasutada pesemiseks, kuid eitohiks kasutada joomiseks, toidu valmistamiseks ja nõudepesuks ilmanõuetekohase töötlemiseta (keetmine vm).6 Vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad.39

8RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUS8.2.3 TulekaitseKuivaperioodil, kui metsades on suur tuleoht, tuleb harjutusväljal või õppuseläbiviimise kohas korraldada tulejärelevalve:n tulejärelevalve teostamiseks moodustatakse tulevalvepunktid, mis katavadvaatlusega kogu harjutusvälja osa, mis määratakse konkreetse harjutusejaoks käsuga (harjutusvälja vastutava ülema käskkiri);n metsatulekahju puhkemisel teatatakse sellest viivitamatult päästeteenistuseletelefonil 112;n tuleohtlikul perioodil on keelatud lahtise tule tegemine metsas selleks kohandamatakohtades;n suitsetamine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades,muul ajal kõikjal, kus maapind on vihma- või kastemärg;n metsade erakordse tuleohu korral (V klass) katkestab harjutusvälja kasutamiseeest vastutav ülem tulekahju ennetamiseks metsas toimuvad õppused,milles kasutatakse lahtist tuld, lastakse tulirelvadest süütava toimega kuulevõi mürske, tehakse lõhkamisi või teisi võimaliku tule tekkega seotud toiminguid.Laskepaikade sihtmärgialade ümber luuakse võimaliku tulekahju leviku tõkestamisekssobivate mõõtmetega puhvertsoonid (tulekaitseribad), kust koostöösmetsa majandajaga:n ladvatule leviku vältimiseks raiutakse okaspuud, säilitatakse ja vajaduselkultiveeritakse vähem tuleohtlikke lehtpuid;n koristatakse metsaalune, et vältida pinnatule teket ja võimalikku levikut.Harjutusvälja teedevõrk kujundatakse selliselt, et kõik potentsiaalselt tuleohtlikudalad on ligipääsetavad päästeteenistuse tuletõrjetehnikale. Tuletõrje veevõtukohadtuleb tähistada.8.2.4 VeekaitseHarjutusvälja planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvestada, et ranna- ja kaldakaitseseadus kehtestab piirangud veekogudega külgnevate alade kasutamisele.Ranna või kalda laius võib ulatuda 25 kuni 200 meetrini (§ 3).Rannal või kaldal ei ole lubatud rajada ja laiendada:n lõhkematerjalide, gaaside ja kergestisüttivate vedelike (vedelkütuse jms)hoidlaid;n tootmisobjekte, millest lähtuv kahjulik mõjutus ulatub veekaitsevööndilevõi supelrannale.40

RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUS 8Veekaitsevööndis on majandustegevus keelatud. Veekaitsevööndi ulatus onn Läänemerel, Peipsil ja Võrtsjärvel – 20 m;n teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel – 10 m;n maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesseveekogudesse – 1 m.Veekaitsevööndis on metsaraie keelatud, välja arvatud veejuhtme ja veehoidlaremondiga seotud tööde tegemiseks või metsa hooldamiseks ja uuendamisekssanitaar- või turberaiena (§ 11).Lisaks sellele on kehtestatud ka ehituskeeluvöönd, mis ulatub 25 kuni 200meetrini veepiirist. Erandina on lubatud riigikaitselisel eesmärgil püstitatavadehitised.8.3 Looduses (metsas) viibimise üldised nõuded,mis tulenevad igaüheõigusestPiiramata või tähistamata era- või riigimetsas võib viibida päikesetõusust kuniloojanguni ning seal võib:n varuda marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimivõi nende osi, kui need ei ole looduskaitse all, metsaomaniku huve põhjendamatultkahjustamata, ökosüsteemi ning jahiulukeid ja kaitsealuseid loominende paljunemisperioodil ning teisi metsas viibijaid häirimata, metsaspüsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja omaniku või riigimetsamajandaja nõuandeid järgides;n ilma kalastuskaardita kalastada ühelihtkäsiõngega avalikel või avalikukskasutamiseks määratud veekogudel;n liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade,paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei oleseadusega või seaduse alusel keelatud;n telkida või lõket teha üksnes selleks ettevalmistatudkohtades või metsaomaniku/riigimetsamajandaja loal;n koertega metsas liikuda neid rihma otsaspidades, välja arvatud teenistuskoeradteenistusülesannete täitmiselja jahikoerad jahil;n kui erametsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste, ravimtaimedeja dekoratiivtaimede või nende osade saagikuse suurendamiseksteinud kulutusi või on saagikuse suurendamiseks tehtu tõttu vähenenud41

8RIIGIKAITSEOTSTARBELINE METSAKASUTUSteistest metsasaadustes saadav tulu, on tal õigus metsamarjade, seente,pähklite, dekoratiivokste, ravimtaimede ja dekoratiivtaimede või nendeosade varumise eest nõuda tasu. Riigimetsas määrab lubatud kahjustuseVabariigi Valitsus;n loodusõnnetuse ennetamiseks on kohaliku omavalitsuse täitevorganil õigusväga suure tuleohu korral keelata:– metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus-ja õppetööks ning rekreatsiooniks,– võõras metsas viibimine.Looduses ei või:n liikuda kohalike elanike koduõuedel, istandikes, mesilates, külvidel, viljasja mujal põllumajandusmaal, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju;n süüdata lõket ja telkida maaomaniku või -valdaja loata;n pidada jahti ja kalastada ilma vastavate lubadeta, välja arvatud ühe lihtkäsiõngega;n vigastada puid ja põõsaid, kahjustuste lubatava mahu kaitsejõudude harjutusväljadelmäärab Vabariigi Valitsus;n häirida kohalike elanike kodurahu. Laskmisega kaasnev müra ei tohi ületadalubatud piirnormi;n kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune,tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju;n kahjustada kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kaitsealuseid liike;n kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud;n saastada loodust.Olulisemad õigusaktid, mis looduses viibimist ja looduskeskkonnakasutamist reguleerivad, on järgmised:n asjaõigusseadusn metsaseadusn veeseadusn kaitstavate loodusobjektide seadusn kalapüügiseadusn jahikorralduse seadusn jäätmeseadus42

9KeskkonnasõbralikudhankedKui varem peeti keskkonnaprobleemiks õhu, pinnase ja vee saastamist heitmetegakorstnate ja äravoolutorude kaudu, siis tänapäeval loetakse keskkonnaprobleemikska kaupade, toodete ja teenuste tarbimisega kaasnevate heitmete, shjäätmete teket. Seetõttu tuleks ka ostude sooritamisel arvestada ostetava kaubavõi teenuse poolt juba tekitatud või tekkiva keskkonnamõjuga. Keskkonnasuhtes pole olemas ideaalset toodet. Ükskõik mida ja kuidas toodetakse, onsel alati mingi mõju ümbritsevale keskkonnale. Võrreldes teistega, tekitabkeskkonnasõbralik toode või teenus aga väiksemat keskkonnamõju.Keskkonnasõbralikud on hanked, mis arvestavad keskkonda – kui ostetakse keskkonnasõbralikulviisil toodetud kaupu, tooteid või teenuseid. Keskkonnasõbralikehangete (sama mis ökohanked, ökoloogiliselt säästlikud hanked, rohelisedhanked) puhul esitatakse teenuste, tegevuste, toodete hanke puhul pakkumistingimused,mis eelistavad või nõuavad näiteks keskkonnajuhtimissüsteemigaorganisatsioone, ökomärgisega tooteid, keskkonnakasumi arvestamist, keskkonnasõbralikkutransporti, toote kogu olelustsükli keskkonnamõju analüüsi.Kuna kaitsejõud on suhteliselt suureks kaupade ja teenuste ostjaks, mõjutavadnende poolt sooritatud keskkonnasõbralikud hanked keskkonnasõbraliketoodete turgu, kaudselt ja laiemalt ka keskkonda tervikuna.Eestis koordineerib riigihangetealast, sh riikliku riigihangete registri tegevustRiigihangete Amet. Riigihangete teostamine Eestis on reguleeritud riigihangeteseadusega. 1. aprillil 2001 jõustus uus riigihangete seadus (RT I 2000, 84, 534).Uue ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja kehtestab majandusminister.9.1 Riigihangete seadusRiigihangete seadus sätestab riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotudsubjektide õigused ja kohustused ning vastutuse seaduse rikkumise eest,samuti riikliku järelevalve teostamise korra.43

9KESKKONNASÕBRALIKUD HANKEDSeadus sätestab riigihanke maksumuse arvutamise (sh rahvusvahelised piirmäärad);teadete esitamise (sh kutsete, deklaratsioonide, pakkujate andmetejms register); pakkumise kutse dokumendid; nõuded pakkujale ja pakkumisele;pakkumiste võrdlemise, hindamise ja vastuvõtmise; pakkumismenetlused(avatud, piiratud, väljakuulutamisega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistegapakkumismenetlus), esitamise ja läbivaatamise, järelevalve ja vastutuse.Riigihangeteks on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, ehitustöödekontsessioonide andmine ning ideekonkursside korraldamine.9.2 Keskkonnasõbralike hangete õiguslik alusHetkel ei nõua ei Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktid hangetes keskkonnasõbraliketegevuste, toodete või teenuste eelistamist või hangete keskkonnamõjuhindamist.Euroopa kohalike omavalitsuste poliitiline kohustus teostada “rohelisi” hankeiddokumenteeriti aga Euroopa 250 linna juhi poolt veebruaris 2000 Hannoveris.Põhjamaade Ministrite Nõukogu keskkonnaministrid nõudsid oma pöördumisesEuroopa Komisjonile veebruaris 2000 keskkonnanõuete arvestamist riigihangeteteostamises näiteks läbi keskkonnajuhtimissüsteemi, ökomärgi olemasolupakkujal, pakkuja teenuse või toote keskkonnakasumi arvestamisel. Rohelisteshangetes nähti peamist vahendit valitsuste rohelisemaks muutmisel G8 keskkonnaministritekohtumisel Jaapanis aprillis 2000. Juunis 2000 tehti ettepanekEuroopa Komisjonile integreerida rohelised riigihanked Euroopa KuuendasseKeskkonnategevusprogrammi ja tagada, et pakkumistingimuste puhul arvestatakskeskkonnastandardeid, ökomärgiseid ning transpordi keskkonnamõjusid.Töö riigihangete muutmiseks keskkonnasõbralikuks ehk roheliseks jätkub. Kuimuudetakse riigihangetega seotud EL õigusakte, siis viiakse vastavad muudatusedtõenäoliselt sisse ka Eesti riigihangete teostamise korda.9.3 Keskkonnasõbraliku hanke pakkumistingimusedPakkumise kutse dokumentides näidatakse tingimused, millele pakkuminepeab vastama. Edukaks tunnistatakse see pakkumine, mis on kas kõige väiksemahinnaga või pakkumine, mis on majanduslikult soodsaim arvestades niipakkumise hinda kui ka kättetoimetamise aega, jooksvaid kulusid, kvaliteeti,esteetikat, funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi, teenindust, keskkonnamõjujms. Keskkonna arvestamine hangetes võib aidata leida majanduslikult44

KESKKONNASÕBRALIKUD HANKED 9soodsaima pakkumise, kui arvestada näiteks ka jäätmekäitluse-, hooldus- jataaskasutuskulusid. Keskkonnaga arvestamise nõuded tuleb selgelt sõnastadapakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustes. Näiteks võib esitada pakkujalenõudmise, et toode või teenus peab olema kooskõlas kindlate ostja keskkonnapoliitikagaseatud eesmärkidega (näiteks energiatarve ei tohi ületadakindlaksmääratud taset jms).Iga hanke pakkumistingimused peaksid taotlema keskkonnale parimat. Samaspeavad keskkonnasõbralikes hangetes esitatud keskkonda arvestavad pakkumistingimusedolema seaduslikud ja niipalju kui võimalik, mõõdetavad.KeskkonnakriteeriumidKeskkonnakriteeriumide kasutamistriigihangetes kasutatakse ühe meetmenasäästva ühiskonna arendamisel.See tähendab, et kaubad, teenusedja töömeetodid ei pea vastamamitte ainult funktsiooni ja kvaliteedinõuetele, vaid ka keskkonnanõuetele.Keskkonnakriteeriumid peavadolema integreeritud teiste pakkumisekutse dokumentides esitatud tingimustega,nagu näiteks kulude, kättetoimetamise aja, funktsionaalsuse, kvaliteedi,ohutuse, tervisekaitse jt hanke protsessis arvesse võetavate tingimustega.Pakkumistingimustega saab esitada erinevaid keskkonnakriteeriumeid näitekskaupadele, ainetele, millest toode koosneb, pakenditele, sõiduvahenditele jatransporditeenustele, kütustele, puhastusvahenditele ja -teenustele, personaalarvutitele,hotellidele ja konverentsipaikadele, töömeetoditele. Nõuda saabtoote taas- ja korduvkasutust, toote energia-, vee- ja kemikaalisäästlikkust, ettoit on orgaaniliselt kasvatatud, et tootes sisalduv puit on kasvatatud säästvamajandamisega metsas jms.Keskkonnamärgised toodetel ja teenustelKeskkonnamärgised antakse toodetele, mis teiste samaotstarbeliste toodetegavõrreldes kogu oma elutsükli jooksul tekitavad keskkonnale väiksemat kahju.Eesmärgiks on anda tarbijatele usaldusväärset ja sõltumatut informatsioonitoodete keskkonnamõju kohta, samuti hoogustada keskkonnasõbralike toodetetootmist ja tarbimist, soodustades jäätmete vähendamist, väikese energiamahukusegaja puhaste tehnoloogiate ning teisese toorme kasutamist, tooteja selle osade kordus/taaskasutust ja pikka eluiga.45

9KESKKONNASÕBRALIKUD HANKEDMitmed riigid ja ühiskondlikud organisatsioonid on rajanud keskkonnasõbralikeehk roheliste toodete ja ka teenuste märgistamise süsteemi, mille kohaseltteatud nõuetele vastav toode või teenus tähistatakse keskkonnamärgisega.Märgistamise lõppeesmärgiks on soodustada vähem keskkonda kahjustavatetoodete arendamist.Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgiste süsteemi.Enamikke süsteeme haldavad riikide valitsused või iseseisvad organisatsioonid,kuid märgiste omistamise kriteeriumid on paika pandud koostöös huvirühmadeganing neid vaadatakse regulaarselt läbi. Keskkonnamärgiste alalarendatakse rahvusvahelist ja regionaalset koostööd, kehtestamisel on näiteksühtne Balti keskkonnamärgis.Eestis antakse keskkonnamärgistest välja mahemärgist – ökoloogiliselt ja biodünaamiliseltkasvatatud ja käideldud toidule ning keskkonnahoidlikele toodeteleja pakendeile ökomärgist. Energiamärgistust kasutatakse seadmeteenergiatõhususe ja tekitatava müra iseloomustamisel.Olelustsüklianalüüs toodetele ja teenusteleAinete liikumine toimub tootmis- ja tarbimisprotsessis sirgjooneliselt: ainedammutatakse looduskeskkonnast ja ülejäägid suunatakse sinna tagasi. Üheltpoolt põhjustab see ressursside ammendumise ja teiselt poolt jäätmete kuhjumise.Samas tekib jäätmeid ka tootmise ja tarbimise kõrvalsaadustena tootmiseja tarbimise igal etapil. Kui varasemad keskkonnapoliitikad ja -juhtimisvahendidkeskendusid heitmete koguse või mõju vähendamisele toote elutsüklilõppjärgus, s.o pärast tarvitamist, siis tänapäeval jälgitakse toote või ka teenusemõju keskkonnale “hällist hauani” – tooraine kaevandamisest kuni toote äraviskamisenitarbija poolt – selle jäätmeks muutumise ja käitlemiseni.Arenenud riikides on hakatud üha rohkem analüüsima tootega seotud keskkonnamõjukogu selle elu- ehk olelustsükli jooksul. Üha rohkem ettevõtteid onhakanud oma toodete ja tegevuste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks läbiviima toote olelustsükli analüüsi. See on süstemaatiline viis kõigi tootega seotudkeskkonnamõjude väljaselgitamiseks ja hindamiseks toote eluea jooksul.Toote olelustsükli analüüsi tulemusi kasutatakse näiteks toote arendamiselvõimalikult keskkonnasõbralikuks, puhtamate tehnoloogiate välja töötamisel,keskkonnamärgistamise süsteemide märgistamiskriteeriumite ja sarnastetoodete(rühmade) keskkonnamõju võrdlemisel.Eesti õigusaktides nõutakse toote olelustsükliga seotud keskkonnaaspektidehindamist näiteks ökomärgise taotlemisel (RT I 1998, 4, 64).46

KESKKONNASÕBRALIKUD HANKED 9Keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaatKeskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastava organisatsiooni juhtimissüsteemisertifikaat on kolmanda osapoole kinnitus, et organisatsiooni tegevusvastab ISO 14001 standardi nõuetele (vt ka ptk 6).Standardi järgimine on vabatahtlik.TootjavastutusEuroopa Liidus valmistatud ja sinna imporditava kauba osas lasub tootjal vastutuskahjude eest, mida võib põhjustada tema poolt valmistatud/imporditudtoote halb kvaliteet või mittevastavus kehtestatud normidele (vt ptk 13).Tootjavastutus tähendab seda, et see, kes impordib või müüb toodet või pakendit,peab tagama kasutatud toodete või pakendite käitluse – äraviimise,taaskasutamise jne. Vastavalt hetkel kehtivatele õigusaktidele on tootjal kasutatudpakendite, akude ja patareide tagasi võtmise kohustus. Varsti on sama kohustustootjal ka kasutatud sõidukite ning elektri- ja elektroonikatoodete osas.Tegevuste, toodete või teenuste keskkonnamõjuKeskkonnamõju on organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikultvõi osaliselt tulenev igasugune muutus keskkonnas. Keskkonnamõju hindamineon protsess, mille eesmärgiks on selgitada välja, hinnata ja kirjeldadakavandatava tegevuse, toodete või teenuste eeldatavat mõju keskkonnale ningleida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ja sobivaim lahendusvariantkavandatava tegevuse elluviimiseks (vt ka ptk 4).Kemikaalide valik ja käitlemineKemikaale kasutatakse kõikjal: autodes, plastmassides, puhastusvahendites,värvides, säilitusainetes, riietes, farmaatsias, ehituses, kütustes. Paljude puhulnende keskkonnamõju ei tunta. Võimalusel peaks eelistama kemikaale, millemõju tervisele ja keskkonnale on juba teada ning mis on võimalikult ohutud.47

9KESKKONNASÕBRALIKUD HANKEDVastavalt kemikaaliseadusele (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 513 1/6) identifitseeritaksekemikaal rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel. Ained, misoma omaduste tõttu võivad kahjustada inimese tervist, keskkonda või vara,on ohtlikud. Neid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemisviisile.Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega on kemikaalid, mis onkeelatud või kasutusel kindlaksmääratud otstarbel, tegevusalal või tähtajal.Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine,hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.Käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemilisteomaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta. Kohustuslik onjärgida käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Reostuse korral peabkäitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalveasutust ja hüvitama tekitatud kahju.Lähemalt kirjeldab kemikaalide käitlemist ptk 10.9.4 Kaitsejõudude varustusegaseotud keskkonnaaspektide arvestaminekeskkonnasõbralikes hangetesKaitsejõudude keskkonnamõju sõltub ka kaitsevarustuse omadustest. Seetõttuon suure tähtsusega, et keskkonda arvestataks kogu varustusprotsessis –alates kaitsevarustuse tootmisest, soetamisest ja kasutamisest kuni varustusehävitamiseni.Keskkonnaga seotud põhiküsimused, mis peaksid kaitsevarustuse soetamiselolema vastatud:n Milliseid tooraineid ja materjale on kasutatud tootmisel?n Millised heitmed tekivad tootmisel?n Kui palju koormab varustuse kasutamine keskkonda?n Mis juhtub keskkonnas kaitsevarustuse põletatamisel?n Kas kaitsevarustust saab taaskasutada, sh ümber töödelda või seda ladustadakahjulike tagajärgedeta?Igasuguse tegevuse, toote või teenusega kaasnevaid keskkonnaaspekte, mispõhjustavad muutust keskkonnas, nimetatakse keskkonnamõjuks.Põhilisteks kaitsevarustusega kaasnevateks keskkonnaaspektideks on loodusvaradetarbimine, õhuheitmete teke transpordist ja põletamisest, müra ningjäätmete teke. Tuleb arvestada võimalike riskide ja eriolukordadega kaasnevaid48

KESKKONNASÕBRALIKUD HANKED 9keskkonnaaspekte, nagu näiteks ootamatud heitmed keskkonda, lekked, plahvatusedja tulekahjud.Kaitsejõudude poolt vähima keskkonnamõju tekitamiseks tuleks kaitsevarustusehangetes esitada näiteks järgmisi kaitsevarustusega seotudkeskkonnaaspekte arvestavaid pakkumistingimusi:n loodusvarade, sh põhjavee ja fossiilkütuste säästlik kasutamine;n kohalike taastuvate energiaallikate kasutamine;n biokütuste kasutamine;n keskkonnapoliitika, -eesmärkide ja -tegevuskava olemasolu varustajalja/või tootjal;n lähipiirkonnas keskkonnasõbralikult toodetud varustus (sh toit);n keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid (puit ja savi);n ohtlike kemikaalide, sh PVC ehk polüvinüülkloriidist toodete vältimine;n vee- ja energiasäästlik elektroonika ning külmaseadmed, mis ei eraldaõhku freoone (või eraldavad vähe);n väikese kütusekuluga sõiduvahendid;n jäätmekäitluse (sh pakendikäitluse) iseloomustus;n keskkonnakulude (vee- ja energiakulu, jäätmeteke) arvestamine;n tootjavastutus.49

10Kemikaalide käitlemineKemikaaliseaduse kohaselt käsitletakse kemikaalina ainet 7 või valmistist 8 , mison kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Igal aastal tuleb turule ligi1000 uut kemikaali. Kokku kasutatakse umbes 100 000 erinevat keemilistainet ja valmistist.Kemikaalide käitlemise all mõistetakse kemikaali valmistamist, töötlemist,pakendamist, hoidmist, vedamist, müümist, kasutamist ja muud seonduvattegevust. Kemikaalide hulga kasv nõuab suuremat hoolt nende käitlemisel.Kemikaalide ebaõige kasutamine ja käitlemine võib kahjustada inimeste tervistja vara või põhjustada tema surma ning saastada keskkonda. Ohutuse tagamisekspeab tundma nende omadusi.Kaitsejõudude väeosades ja asutustes kasutatakse/käideldakse väga erinevaidkemikaale (kütused, õlid, värvid, lahustid, pesuained jne). Spetsiifilisteks ohtlikeksaineteks, mida kaitsevägi laias ulatuses kasutab, on lõhkeained. Suurematekemikaalikoguste käitlemisega (ladustamisega) tegelevad kaitsevägedetagalaosakond ja kesklaod.Kemikaaliseadus ja selle alamad õigusaktid kehtestavad õigusliku aluse kemikaalikäitlemise korraldamiseks ja sätestavad muuhulgas käitlemise põhilisedohutusnõuded, mis kehtivad ka kaitsejõudude väeosades, asutustes ja Kaitseliidus.10.1 Ametkonnad ja järelevalveKaitsejõudude varustuse, sh kemikaalide hoidmist ja transporti viivad läbi ningkontrollivad kesklaod ja tagalaosakond.7 Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend.8 Valmistis on vähemalt kahe aine segu.50

KEMIKAALIDE KÄITLEMINE 10Informatsiooni keemilise aine eestikeelse nimetuse kohta saab KemikaalideTeabekeskusest, kus on ka keemiliste ainete andmekogu. Järelevalvet kemikaaliseaduseja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavadvastavalt oma pädevusele keskkonnajärelevalve asutused (keskkonnainspektsioon,maakondade keskkonnateenistused), päästeasutused ning majandusministeeriumi,siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning teede- ja sideministeeriumivalitsemisala ametid ja inspektsioonid (tervisekaitseinspektorid,tehnilise järelevalve inspektorid, Veeteede Ameti inspektorid ning päästeasutusekodanikukaitse- ja tuletõrjeinspektorid).10.2 Ohtlike kemikaalide arvestusKaitsejõudude väeosad või asutused ja ka Kaitseliiton kohustatud pidama oma territooriumilasuva iga allüksuse kohta käideldavate ohtlikekemikaalide arvestust alates nende soetamisestkuni ümbertöötlemiseni, väljastamiseni võikahjutustamiseni. Eraldi tuleks määrata ohtlikekemikaalide arvestuse eest vastutav ametiisik.Kemikaalide arvestuse pidamine peaks olemakorraldatud nii, et vajadusel on võimalik saadateavet antud hetkel allüksuses olevate ohtlikekemikaalide koguste ja ohtlikkuse kohta.Tuleks ära näidata:n kasutatavate kemikaalide nimetus;n ohtlikkust iseloomustav teave, ohuklass, riski- ja ohutuslaused;n vastuvõtmise aeg ja saadud kogus;n käitlemisele andmise, jäätmetena käitlusest kõrvaldamise või kahjutustamiselesaatmise aeg ja kogus;n keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega kemikaali korral teabeleheregistreerimisnumber ning käitlemise valdkond.Teave ohtlike kemikaalide kohta peab olema koheselt kättesaadav päästetöödetegijatele ja õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerijatele.Arvestamisele kuuluvate kemikaalide kohta tuleb koostada kaitsejõududes jaiga kemikaali käitleva väeosa kohta eraldi ohtlike kemikaalide käitlemise igaaastanekokkuvõte. Käideldavate kemikaalide nimekirjad tuleb täiendada uutekemikaalide nimetustega ja nende omadusi kajastava informatsiooniga. Eraldituleb registreerida laoseis arvestusperioodi alguses ja lõpus ning arvestusperioodijooksul saadud kemikaali kogus.51

10KEMIKAALIDE KÄITLEMINEArvestuse pidamine erinevate kemikaalide soetamisel annab ülevaate kasutatavatestkemikaalidest ning nende ohtlikkusest inimesele ja keskkonnale. Seeinformatsioon annab võimaluse kasutada ainult selliseid kemikaale, milleomadused on hästi teada ja seetõttu nende kasutamine on ka lubatud. Teadesohtlike kemikaalide omadusi ja võimalikke riske inimesele ja keskkonnale, misvõivad tekkida kemikaali käitlemisel, on võimalik tarvitusele võtta vastavadohutusabinõud.10.3 Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine jamärgistamineKemikaalide identifitseerimine, klassifitseerimine ja märgistamine on korraldatudvastavalt sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruses nr 37 “Ohtlike kemikaalideidentifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” esitatavatelenõuetele.10.3.1 IdentifitseerimineKemikaali valmistaja või importija peab identifitseerima ohtliku kemikaali ladinatähestikuliseskirjapildis järgmiste andmetega:n kemikaali olemust, koostist ja struktuuri kõige täpsemalt iseloomustav,üheselt mõistetav ja rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus,n CAS- 9 , EINECS- 10 või ELINCS- 11 number,n valmistaja või importija nimi,n valmistaja või importija kinnitatud tootenumber,n valmistamise kuupäev.9 Chemical Abstracts Service (CAS) Register Number – aine number ajakirja Chemical Abstractsinfoteenistuse keemiliste ainete loetelus.10 European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances (EINECS) number – ainenumber seisuga 18. September 1981. a Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus.11 European List of Notified Chemical Substances (ELINCS) number – Euroopa uute keemilisteainete loetellu alates 19. septembrist 1981. a lülitatud aine number.52

KEMIKAALIDE KÄITLEMINE 1010.3.2 KlassifitseerimineOhtlikud kemikaalid tuleb klassifitseerida vastavalt ohtlikkuse iseloomule jakäitlemisviisile. Kemikaali klassifitseerimisel võetakse arvesse neis sisalduvadained ja kõik omadused.Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omadustealusel on:1) plahvatusohtlikud kemikaalid – ainedvõi valmistised, mis võivad reageeridaeksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldadesgaase, mis võivad plahvatada leegi, löögi,hõõrdumise, kuumutamise või mõne muupõhjuse tõttu;2) oksüdeerivad kemikaalid – ained javalmistised, mis võivad kokkupuutel teistekemikaalidega põhjustada suurel hulgal soojust eraldava reaktsiooni;3) eriti tuleohtlikud kemikaalid – vedelad ained ja valmistised, milleleekpunkt on alla 0 °C ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 °C, ninggaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritsevakeskkonna rõhul ja temperatuuril;4) väga tuleohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutelõhuga võivad kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised,mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemistpärast süttimisallika eemaldamist või vedelad ained ja valmistised,mille leekpunkt on alla 21 °C või ained ja valmistised, mille kokkupuutelveega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergeltsüttivaid gaase;5) tuleohtlikud kemikaalid – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkton vahemikus 21 °C–55 °C;6) väga mürgised kemikaalid – ained ja valmistised, mis väga väikesteskogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivadpõhjustada surma või tervisekahjustuse;7) mürgised kemikaalid – ained ja valmistised, mis väikestes kogustessissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustadasurma või tervisekahjustuse;8) kahjulikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel,allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma võitervisekahjustuse;9) sööbivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutumiseleluskoega võivad selle hävitada;10) ärritavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis ei ole sööbivad jamis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustadanaha- või limaskestapõletikku;53

10KEMIKAALIDE KÄITLEMINE11) ülitundlikkust põhjustavad (sensibiliseerivad) kemikaalid –ained ja valmistised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivadpõhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidegavõivad põhjustada tervisekahjustuse;12) kantserogeensed kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel,allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada vähktõppehaigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;13) mutageensed kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel,allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda geeni muutusivõi suurendada nende esinemissagedust;14) teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavadkemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamiselvõi läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinudväärarenguid või suurendada nende esinemissagedust ja/või esilekutsuda meeste ja naiste paljunemisorganite talitluse või paljunemisvõimehäireid;15) keskkonnaohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis keskkondasattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selleosa kahjustust.Valmististe tervise- ja keskkonnaohtlikkuse hindamise metoodika on toodudsotsiaalministri määruses nr 37.10.3.3 MärgistamineOhtlikke kemikaale võib Eestis turustada ja kasutada ainult sel juhul, kui nendemärgistus vastab kemikaaliseaduse §18 sätestatud ja sotsiaalministri määrusesnr 37 esitatud nõuetele. Kuna kaitsejõududes kasutatakse laialdaselterinevaid kemikaale, siis kehtivad nimetatud nõuded pakendamisele ja märgistuseleka siin.Pakendil peab olema selgelt loetav ja püsiv eestikeelne märgistus, mis sisaldab:n kemikaali kaubanduslikku nimetust;n valmistaja- või tarnijaettevõtte nime, aadressi ja telefoninumbrit;n ohutunnust;n kemikaali käitlemise riski kirjeldust;n kemikaali käitlemise ohutusnõudeid;n kemikaali kogust pakendis.Märgistus peab suunama tähelepanu kemikaali kasutamisega seotud ohtudeleja anda nõu sobivate ettevaatusabinõude kohta.54

KEMIKAALIDE KÄITLEMINE 10Pakendile tuleb kanda ohutunnused, mille tähendused on järgmised:E Plahvatusohtlik O OksüdeerivF Väga tuleohtlik F+ Eriti tuleohtlikT Mürgine T+ Väga mürgineXn Kahjulik Xi ÄrritavC Sööbiv N KeskkonnaohtlikIga kord, kui kasutate kemikaali, mis on märgistatud ohutusmärgisega, investeerigepaar minutit iseenda ja oma töökaaslaste ohutusse: peatuge ja lugegemärgist (vt näidet).OHUSÜMBOL:Viitab keemilise aine võivalmistise peamisteleohtudeleOHULEOSUTAMINE:Selgitab sümbolitähendustKAHJULIK1 liiterPuhastusvahend FIX RTFSisaldab trikloroetüleeniVõimalikud riskid, pöördumatu mõjuÄra hinga sisse valmistise aure. Kannakaitsekindaid ja silmade/näo kaitsetKokkupuutel silmadega loputage kohe rohkeveega ja otsige meditsiinilist abi. Väldivalmistise sattumist keskkonda.Segatud ja täidetud:Chemi FIX AS, Kesk 1, Padavare, 98765, EestiTel.: 6 555 444OHTLIKU VALMISTISEKEEMILINE NIMETUS:Näitab aine nimetust, mis teebvalmistise ohtlikuks.HOIATUS- JAOHUTUSNÕUANNE:Nõuanne on märgisel teieohutuse tagamiseks. Märgissisaldab ka lühikesthoiatusnimekirja (riskilauseid)ja ohutusnõuandeid(ohutuslauseid).TOOTJA:Osutab isikule või ettevõttele,kes on vastutav kemikaaliturustamise eest. Temalt tuleksvajadusel küsida lisainfot tooteohtlikest omadustest.55

10KEMIKAALIDE KÄITLEMINE10.3.4 Kemikaali ohutuskaartKemikaalide turvaliseks käitlemiseks, tuleb teada nende omadusi. Ohtliku kemikaalivalmistaja või importija peab varustama kemikaali ohutuskaardiga, missisaldab kemikaali kohta järgmist teavet:n identifikaator;n koostis;n ohtlikkus;n esmaabi andmise viis;n tegutsemine tulekahju korral;n õnnetuse vältimise abinõud;n käitlemine ja hoiustamine;n mõju inimesele, isikukaitsevahendid;n füüsikalised ja keemilised omadused;n püsivus ja reaktsioonivõime;n terviserisk;n keskkonnarisk;n jäätmekäitluse viis;n veonõuded;n reguleerivad õigusaktid;n muu teave.Ohutuskaardil oleva informatsiooni põhjal on võimalik koostada kemikaalikäitlemiseks vajalikke ohutusjuhiseid, -eeskirju, -abinõusid jne ning informeeridaja koolitada töötajaid kemikaali käitlemise ohutuse valdkonnas. Seetõttutuleks kemikaale ostes või hankides nõuda tarnijatelt kemikaali ohutuskaardilisamist. Mõned tarnijad ei pruugi olla teadlikud oma kohustest, seetõttu võibolla kasulik määratleda ohutuskaardi esitamine juba ostu-müügi lepingus.10.4 OhutusnõudedKaitsejõudude kaitseväelased, ametnikud ja töötajad, kes tegelevad kemikaalidekäitlemisega, peavad omama teavet kemikaali füüsikaliste ja keemilisteomaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta. Kemikaalide(eriti ohtlike kemikaalide) käitlemiseks tuleb koostada vastavad ohutusnõudedja eeskirjad. Töökohtadel peavad olema loodud tingimused ohutusnõuetejärgimiseks.Vastava üksuse või objekti ülem või vastutav ametiisik peab informeerima töötajaidkemikaalide omadustest, tervise- ja keskkonnamõjudest ning õnnetusjuhtumiteriskidest, mis esinevad töökohal ning kuidas neid riske vältida.56

KEMIKAALIDE KÄITLEMINE 10Täpne informatsioon kemikaalidest tulenevatest riskidest ja ohutusnõueteston eriti tähtis:n uue töötaja puhul,n tööülesannete vahetusel,n kui töökohal võetakse tarvitusele ohtlikud ained.Teatud tööülesannete jaoks tuleb koostada ja järgida dokumenteeritud protseduureja instruktsioone ehk juhiseid, mis tagaksid ohutusnõuetele vastava tegevuse.Instruktsioonide detailsusaste ja see, kas need peavad olema kirjalikud võimitte, määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Sisu peab vastama tööülesanderaskusastmele ja töötaja vajadustele ning eeldustele. Instruktsioonidpeavad olema lühidad ja kergesti loetavad. Protseduuride ja instruktsioonidekoostamisel on abiks kemikaali ohutuskaart.Kõikides kaitsejõudude üksustes ja asutustes, kus kemikaale käideldakse, tulebsisse seada kavad õnnetuste ja hädaolukordade tekkimise võimaluste väljaselgitamiseksning nende puhul tegutsemiseks, nende ennetamiseks ja kaasnevatekeskkonnamõjude leevendamiseks.Hädaolukorra plaanid peavad sisaldama:n võimalike õnnetuste ja nende tagajärgede kirjeldust;n hädaolukorra lahendamist juhtivate isikute nimesid ja kontaktandmeid;n hädaolukorra lahendamiseks vajalike jõudude ja vahendite, sealhulgas kaitsevahenditeloetelu, paiknemist ja kirjeldust;n tegutsemise kirjeldust;n teavitamise ja töötajate informeerimise korda;n koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega.Eraldi peaks silmas pidama nõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.märtsi 2001. a määrusega 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidekasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Kemikaalist johtuvareostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuseja teavitama keskkonnajärelevalve asutust.10.5 Kemikaaliriskide vähendaminePeale organisatoorsete meetmete (kemikaalide arvestuse pidamine, vastutavateisikute määramine, kemikaalide ohtlikkuse määramine ja märgistamine, riskihindamiseja hädaolukorraplaanide koostamine, töötajate koolitus, töökorralduslikeabinõude, vastavate juhendite koostamine, tööprotsessi optimeerimine,ohtlike ainete koguste vähendamine töökohal jne) juurutamist kemikaale57

10KEMIKAALIDE KÄITLEMINEkäitlevates üksustes ja asutustes, on võimalik vähendada kemikaaliriske ka läbierinevate tehniliste abinõude. Tuleks kaaluda ohtlikel kemikaalidel põhinevatehnoloogia asendamist ohutuma tehnoloogiaga. Töötajate ja keskkonnaohutusetagamiseks tuleks kasutada tehnoloogilisi seadmeid (nt ventilatsioonisüsteemid,tõmbekapid ja puhastussüsteemid, individuaalsed kaitsevahendid,avariide ja hädaolukordade likvideerimise vahendid jne), millega saab vähendadatöötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalidega ja takistada nende sattumistkeskkonda. Samuti tuleb regulaarselt läbi viia seadmete regulaarne tehnilinekontroll ja hooldamine.Üheks võimaluseks vähendada kemikaaliriskeon ohtlike ainete asendamine vähemohtlikega. Näiteks võib tuua nii inimeselekui ka keskkonnale kahjulike orgaanilistelahustite baasil toodetud värvide asendamistvähem kahjulike vesiemulsioonvärvidegavõi kloori sisaldavate pesuaineteasendamist kloori mittesisaldavate ainetega.Samuti on võimalik asendada mootoriteskasutatavad mineraalõlid looduslikeõlidega (nt rapsist toodetud õliga). Kasutatavatekemikaalide ohtlikkuse hindamiseleja võimalikule asendamisele aitab kaasatoimiv kemikaalide arvestus, mis annab piisavad teadmised otsuste tegemisel.Vähendades ohtlikest ainetest tulenevaid riske, säästame me töötajatetervist ja hoiame kokku ka raha – võimalike keskkonnareostuste likvideerimineon väga kallis.Õige tootevaliku eelduseks on ostueeskirjad, st reeglid sellele kohta, kes otsustabsisseostu ja millistel alustel seda teha (vt ptk 9). Sellised ostueeskirjadtuleks soovituslikult sisse viia igasse kaitseväe väeosasse ja asutusse.Eraldi tähelepanu tuleb pöörata kemikaalide (nt õlide, puhastusainete jne)kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete nõuetekohasele märgistamisele, kogumiseleja käitlemisele (vt ptk 12).58

KEMIKAALIDE KÄITLEMINE 1010.6 Kemikaalide hoidmineOhtlikke kemikaale tuleb hoida selleks ettenähtud laoruumides, mis tagavadhoiutingimused ja takistavad kemikaalide levimist keskkonda võimalike õnnetusjuhtumiteja avariide korral.Eraldi tuleb vaadelda kemikaalide paigutust laos ja ruumide siseklimaatilisitingimusi. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kemikaalid, mida ei tohi hoidakoos (nt kemikaalid, mis võivad reageerida üksteisega) ei oleks ladustatudkoos. Mürgiseid aineid ei tohi hoida sellise aine läheduses, mis on tule- võiplahvatusohtlik. Osa kemikaale puutudes kokku õhuga, veega või puutudeskokku omavahel, reageerivad momentaalselt. Reaktsiooniproduktid võivadolla palju ohtlikumad kui lähteained. Ohtlike ainete pakend peab vastamanõuetele. Mittenõuetekohane pakend võib lekkida, põhjustada tulekahju võianda mürgiseid aure.Ladustatud ohtlike ainete kohta tuleb pidada arvestust (vt lk 51). Ladustatavateohtlike ainete kohta peab olema nimekiri ja ohutuskaardid ning need peavadolema kättesaadavad. Laoruumides peab olema sobiv varustus reostuselikvideerimiseks, tule kustutamiseks ning esmaabi andmiseks.Tule- ja plahvatusohtlike ainete hoidmise ohutusnõuded, mis on kohustuslikudtäitmiseks kõikidele kaitsejõudude väeosadele, asutustele ja Kaitseliidule,on kehtestatud kaitseministri 10. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 “Kaitsejõududetuleohutusnõuded”. Nimetatud määrusega reguleerimata osas kohaldataksepäästeseadusest ja selle alusel kehtestatud alamatest õigusaktidesttulenevaid nõudeid.Nõuded ohtlike ainete pakkimise ja laadimise ning veo kohta on antud ptk-s 11.59

11Ohtlike veoste veduEestis reguleerivad ohtlike veoste vedu mitmed õigusaktid. Kemikaaliseadusja selle alamaktid kehtestavad nõuded kemikaalide käitlemise korraldusele,kaasa arvatud kemikaalide transpordile ja sellega seotud tegevustele. Autoveoseadus(RT I 2000, 54, 346) ja selle alamaktid sätestavad riigisisese ja rahvusvaheliseautoveo korraldamise alused Eestis.Need õigusaktid ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. Kaitsejõududelekehtivad ohtlike veoste vedu ja sellega seotud tegevusi (laadimine, hoidminejne) reguleerivad nõuded on ettevalmistamisel. Nii kaua, kuni vajalikudõigusaktid puuduvad, järgivad Kaitsejõudud ohtlike veoste veol kehtivaidõigusakte.11.1 Ametkonnad ja järelevalveKaitsejõudude Peastaabi tagalaosakond vastutab ja korraldab ohtlike veostevedu ning teostab järelevalvet selles valdkonnas. Maanteeametiga tuleb kooskõlastadarahvusvaheline või riigisisene ohtlike veoste vedu ja veotee.Ohtlike veoste riigisisese veo nõuetetäitmist (veoki tehnilist korrasolu,veose sobivust veovahendiga,sõiduki ja veose märgistus, lisavarustus,tulekustutite olemasolujne) ja dokumentide kontrolli (sõidukikaarti,autojuhi ametikoolitusetunnistust, ohtlikke veoseidvedava autojuhi tunnistust jm) teostavad politseiametnikud ja teised seadusealusel autovedude üle kontrolli teostavad ametiisikud.Ohtlike veoste veo järelevalvet ja kontrolli sadamates teostab sadama valdajaning riigiametina Veeteede Amet.60

OHTLIKE AINETE VEDU 1111.2 Ohtlik veos ja ohtlike veoste klassidOhtlike veoste vedu kaitsejõududes toimub põhiliselt autotranspordiga. Teede-ja sideministri 13. detsembri 2001. a määruse nr 118 “Ohtlike veoste riigisiseseautoveo eeskirja” (RTL 2002, 6, 53) kohaselt loetakse ohtlikeks veosteksained ja esemed, mis plahvatuse, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivusevõi muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimesetervisele, varale või keskkonnale 12 . Nimetatud määrus toob ära ka ohtlikeainete ja esemete ning nende tunnusnumbrite loendi.Veovahend peab olema tehniliselt korras ja tagama ohutuse, kui kemikaal võiseda sisaldav toode või materjal on klassifitseeritud kuuluvaks alljärgnevasseohuklassi:n ohuklass 1 – lõhkematerjalid;n ohuklass 2 – rõhu all olevad, rõhu all või madalal temperatuurilveeldatud või rõhu all lahustatud gaasid;n ohuklass 3 – tuleohtlikud vedelikud leekpunktiga mitte üle 61 °Cvõi leekpunkti temperatuuril või kõrgemal veetavadvedelikud;n ohuklass 4.1 – tuleohtlikud tahked, iseeneslikult reageerivadained või desensibiliseeritud lõhkeained;n ohuklass 4.2 – isesüttivad ained;n ohuklass 4.3 – kokkupuutel veega tuleohtlikku gaasi eraldavadained;n ohuklass 5.1 – oksüdeerivad ained;n ohuklass 5.2 – orgaanilised peroksiidid;n ohuklass 6.1 – mürgised ained;n ohuklass 6.2 – nakkusohtlikud materjalid;n ohuklass 7 – radioaktiivsed materjalid;n ohuklass 8 – sööbivad ained;n ohuklass 9 – ained, millest tulenevad ohud ei ole kaetudeelmiste ohuklassidega.Ohuklassi 1 kuuluvad näiteks kaitsejõududes kasutatavad ja transporditavadlõhkematerjalid (TNT, plastiit jt).12 Antud ohtliku veose definitsioon vastab ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopakokkuleppes (ADR) esitatule.61

11OHTLIKE AINETE VEDUOhtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjade nõuded ei kehti, kui ohtliku veosekogus ei ületa vabapiiriga ja eeskirjaga määratud ohtlike ainete hulka. Nimetatudveol peab täitma veose pakendil, markeeringul jms toodud nõudeid.Ohtlike veoste vabapiiri suurus, erinevate ohtlike veoste koosveo võimalikkusja ühele veoühikule lubatud suurim ohtliku veose netomass peavad olema määratudvalmistaja poolt vastavalt ADR nõuetele ja olema tema poolt välja töötatudseda liiki veose ohutusjuhendis. Kui veose saatja ei ole valmistaja, peabka temal olema valmistaja poolt välja töötatud ülalnimetatud ohutusjuhend.11.3 Nõuded ohtlike veoste veoleKaitsejõududes reguleerivad ohtlike veoste vedu ka mitmed erieeskirjad (nt“Lõhkematerjalide ja lahingumoona hoidmise ja veo eeskiri kaitsejõududes” reguleeribühe ohtlike veoste liigi – lõhkematerjalide ja lahingumoona (ohuklass1) ladustamist ja vedu). Need erieeskirjad järgivad paljus kehtivat riigisiseseohtlike veoste korda ja vedude organiseerimise, tehnilise tagamise ja ohutusepõhinõudeid, mis on kehtestatud teede- ja sideministri määrusega.11.3.1 Üldised nõudedOhtlikku veost vedavat veoühikut võib juhtida ainult ohtliku veose veo koolitusetunnistust omav autojuht. Kui vastava klassi ohtliku veose autojuhil peabolema abiline, siis peab ka abilisel olema ülalnimetatud tunnistus.Juhil peavad veo ajal kaasas olema:n veose saatekiri;n sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;n ohtlike veoste veo autojuhi koolituse tunnistus;n veetava ohtliku veose ohutusjuhend;n saatja deklaratsioon (kui see puudub saatekirjas);n veotee kooskõlastus(ed) eriti ohtlike veoste veol.Veose saatekiri peab sisaldama andmeid, mis on nõutud teede- ja sideministrimääruses.11.3.2 Kirjalik ohutusjuhendVeo ajal tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade puhuks tulebautojuhile kaasa anda kirjalikud ohutusjuhendid, milles peavad iga veetavaohtliku aine, eseme või veoste rühma kohta olema järgmised andmed:62

OHTLIKE AINETE VEDU 11n ohtliku aine või eseme nimetus ja tunnusnumber (ÜRO number), veosterühma korral selle aine tunnusnumber, millise jaoks on antud ohutusjuhendmõeldud;n veosele iseloomulik ohu liik ning meetmed, mida peab autojuht rakendamaja isiku kaitsevahendid, mida peab autojuht kasutama;n üldised nõuded, näiteks nõue hoiatada teisi teekasutajaid ja juhuslikke möödujaidning nõue kutsuda kohale politsei või päästeteenistus (tuletõrje);n lisameetmed väiksemate lekete või mahavalgumiste kõrvaldamiseks, kuiseda on võimalik teha ennast ohtu seadmata;n erimeetmed eriveoste korral;n vajalik varustus üldmeetmete ning lisa- ja erimeetmete rakendamiseks.Ohutusjuhendi peab koostama veose valmistaja (saatja). See peab olema eestikeeles, autojuhile arusaadav ja täidetav ning vajadusel dubleeritud muukeelsetekstiga. Ohutusjuhendi sisu eest vastutab saatja. Ohutusjuhendit tuleb hoidajuhikabiinis kergesti kättesaadavas kohas. Ohutusjuhendid peavad olema koostatudteede- ja sideministri määruses toodud nõuete kohaselt.11.3.3 LaadimineTeede- ja sideministri määrus nr 118 kehtestab eraldi nõuded ohtliku veose pealelaadimise,virnastamise, mahalaadimise, ettevaatusabinõude jm tegevustekohta.Teede- ja sideministri 26. jaanuari 1998. a määrus nr 4 “Ohtliku kauba sadamasvastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskirja kinnitamine”kehtestab muude nõuete hulgas ka nõuded ohtlike kaupade vastuvõtule javäljastusele. Eraldi nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohalening teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas,autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas on kehtestatud teede- ja sideministrivastava määrusega 6. detsembrist 2000. aNimetatud nõudeid tuleks järgida kaitsejõudude poolt korraldatud ohtlikeveoste vastuvõtu ja väljastamise puhul (kaasa arvatud mereväe laevadel ja sadamates).11.3.4 Veoühiku tähistamineOhtlikke veoseid vedavad autod peavad olema tähistatud ADRi kohaselt:n ohtliku veose tunnusmärgiga,n ohumärgisega.63

11OHTLIKE AINETE VEDUVeoki tähistamise nõuded on kehtestatud teede- ja sideministri määruses nr118.Ohtlikku veost vedavale veoühikule peab olema kinnitatud rõhtasendis kaksvalgustpeegeldava kattega oranži värvi ristkülikukujulist 400 mm laiust ja vähemalt300 mm kõrgust tahvlit – ohtliku veose tunnusmärki. Tahvlil peab olemavähemalt 15 mm laiune must ääris. Üks tahvel peab olema kinnitatud veoühikuette ja teine taha. Ülemine number (ohu tunnusnumber) näitab veose ohtlikkustja alumine ÜRO (UN) numbrit, mis on antud ainele ÜRO soovitustes ohtlikeainete transpordiks 13 . Tunnusnumber peab olema kustutamatu ja jäämaloetavaks veel pärast 15-minutilist põlemist.Ohu tunnusnumber koosneb kahest või kolmest numbrist, mis näitavad järgmisiohte:2 gaasi eraldumine rõhu või keemilise reaktsiooni toimel;3 vedelike või gaaside süttivus või isekuumenev vedelik;4 tahkete ainete süttivus või isekuumenev tahke aine;5 oksüdeeriv toime;6 mürgisus või nakkusoht;7 radioaktiivsus;8 sööbivus;9 iseenesliku ägeda reaktsiooni oht;X oht tekib reageerimisel veega, st aine reageerib veega ohtlikult. Nendeainete puhul võib vett kasutada üksnes asjatundjate loal.Mingi numbri kahekordne või kolmekordne esinemine viitab selle ohu intensiivistumisele.Kui ohtu saab väljendada ühekordse numbriga, siis järgneb sellelenumbrile 0 (null). X märgitakse tunnusnumbri ette. Reale numbrikombinatsioonideleon antud eritähendus, millised on ära toodud ohtlike veoste riigisiseseautoveo eeskirja lisas nr 1.Ohtliku veose tunnusmärk koosnebkahest numbrireast näiteks:331088Kui ohtlikke veoseid või nende jääke ei veeta, peab oranži värvi tahvlid äravõtma või kinni katma.13 UN Recommendations, 1993.64

OHTLIKE AINETE VEDU 11Iga ohtlikku ainet või eset sisaldav veoseühik peab olema ohtliku veose saatjapoolt tähistatud ohumärgisega 14 . Samuti peab iga ohtlikku ainet või eset sisaldavsaadetis (kast, kanister, vaat, anum, balloon jms) olema tähistatud ohumärgisega.Ohumärgisega märgistamata saadetisi on keelatud vedada, märgisolgu saadetisele kinnitatud kindlalt ja nähtavalt.Ohtlikku veost vedav veok peab olema tähistatud ohtliku veose tunnusmärkidega(üks ees ja üks taga) ja ohumärgistega.11.4 Nõuded transpordivahendi tehnoseisundi kohtaTeede- ja sideministri määrus nr 118 kehtestab terverea nõudeid ohtlike veoste veoks mõeldud sõidukitehnoseisundile ja lisavarustusele.Kõik kaitsejõudude veokid, mis on mõeldud ohtlikeveoste veoks, peavad olema läbinud kaitsejõududeautoregistri poolt läbiviidava iga-aastase tehnoülevaatuse.Ohtlikke veoseid transportiv laev peab sobima omaehituse, seadmete, varustuse ja meeskonna ettevalmistusepoolest ohtliku veose mereveoks, millele onnõuded kehtestatud teede- ja sideministri 14. novembri2000. a määrusega nr 89 15 ja selles määrusesnimetatud erinevate rahvusvaheliste ohtlike veoste mereveo eeskirjadega janormdokumentidega.11.5 Nõuded ohtlikke veoseid vedava veoki juhikoolituseleOhtlike veoste veol püsipaakides või teisaldatavates paakides mahutavusegaüle 1000 liitri või mahutikogumiga sõidukites mahutavusega üle 1000 liitrining paakkonteinerites mahutavusega üle 3000 liitri või tahkete ainete veol14 Ohumärgised on ära toodud teede- ja sideministri 13. detsembri 2001. a määruse nr 118“Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskiri” lisas nr 6.15 Nimetatud määrus annab loetelu õigusaktidest, mis kehtestavad nõudeid ka ohtlike veosteveole mootorsõiduki ja haagisega (eraldi nõuded mootorsõidukite vedamisele parvlaevaga)ning raudteeveeremiga.65

11OHTLIKE AINETE VEDUveoühikutega, mille täismass on üle 3500 kg, peab autojuhi koolitus vastamaeeskirjale, mis on kehtestatud teede- ja sideministri 26. septembri 2000. a määruseganr 76 “Ohtlikke veoseid vedava autojuhi kutseoskusnõuete, koolitamiseeeskirja ja koolituskursuse õppekava kehtestamine” (RTL 2000, 106, 1645).Klass 1 lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete ning klass 7 radioaktiivsete aineteveol peab autojuhil olema ohtlike veoste autoveo alase koolituse läbimisetunnistus sõltumata veetava aine mahust ja massist või veoühiku täismassist.Kõik kaitsevägedes ohtlikke veoseid vedavad autojuhid peavad olema läbinudülalpool mainitud koolituse.ÜLDISED PÕHIMÕTTED, MIS KEHTIVAD OHTLIKU VEOSE VEOLn Loe enne laadimist läbi veodokumendid, et töid korraldada ja teadasaada, mida teha õnnetuse või lekke korral (pakendi, tsisterni vm purunemisel).n Ära jäta ohtliku veose veokit järelevalveta.n Ohtlike veoste avalikus kohas peale- või mahalaadimisel on nõutavjärelevalveorgani (politsei, toll) kohalolek.n Ära võta peale reisijaid.n Ära suitseta laadimistööde ajal või koorma lähedal.n Ära suitseta veoki sees.n Ära kasuta lahtist tuld ohtlike või tundmatute veoste läheduses.n Seiska mootor, kui seda ei ole vaja laadimise (pumpamine, tõstminejne) läbiviimiseks.n Jälgi, et veos, nimetused ja kogus oleks sama kui saatedokumentidel.n Jälgi, et nõuetekohased märgised oleksid kinnitatud veostele ja veokile.n Eralda ohtlik veos mitteohtlikest ja paiguta need korrapäraselt (tee eskiis,kus nad veokil asuvad).n Vaata, et ohtlik veos sõidu ajal ei liiguks (hästi kinnitatud, kare põrand).n Jälgi, et laadimistööde ja transpordi ohutuks teostamiseks (maandus,isikukaitsevahendid) oleksid olemas vajalikud seadmed ja varustus.n Purunenud pakendis või lekkivas konteineris ei tohi veoseid vedada.n Transpordivahendi juhtidel ei ole õigus ohtlike veoste pakendeid võikonteinereid avada.66

12Ohtlikud jäätmedja nende käitlemineNii nagu ainedki, jagunevad jäätmed ohututeks ja ohtlikeks. Ohtlike jäätmetekäitlemine on arusaadavalt rangema kontrolli all, kui tavajäätmete käitlus.Jäätmete käitlemist käsitleb jäätmeseadus ja selle alamaktid.n Vabariigi Valitsuse 24. novembri1998. a määrus nr 263 “Jäätmekategooriate,jäätmeliikide ja ohtlikejäätmete nimistu” (RT I 1998, 103,1705).n Kemikaaliseadus ja selle rakendusaktid.Siinkohal on olulised ohtlikejäätmete märgistamise ja käitlemisegaseotud küsimused.n Keskkonnaministri 30. märtsi 1999. a määrus nr 36 “Ohtlike jäätmete märgistamisekord” (RTL 1999, 68, 890).Jäätmete klassifitseerimiseks kasutatakse eelpooltoodud nimistut. Ohtlikejäätmete all mõeldakse selliseid jäätmeid, mis on kirjas ülaltoodud määrusesja millel on jäätmeseaduse paragrahvis 25 lõikes 1 toodud ohtlikud omadusedvõi mis sisaldavad ohtlikke aineid kemikaaliseaduse mõistes. Nimestik sisaldab20 jäätmekategooriat ligi 300 jäätmeliigiga.Erandid jäätmete hulgas, mis ei ole hõlmatud jäätmeseadusega on:n radioaktiivsed jäätmed;n lõhkematerjalijääkidest koosnevad jäätmed;n lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;n reovett ja sellega koos käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed(NB! – reoveesete loetakse jäätmete hulka);n pilsiveed.Need jäätmeliigid reguleeritakse teiste õigusaktidega.67

12OHTLIKUD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINEJäätmete kogumine, sorteerimine ja üleandmine on jäätmete omaniku kohustus.Üleandmisel peab veenduma, et jäätmeid vastuvõttev isik omab jäätmekäitluseksvajalikku kogemust ja tehnoloogiat ning (näiteks) ohtlike jäätmetepuhul on tal olemas kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmete üleandminepeab olema dokumenteeritud ja dokumendid säilitatud.Olmejäätmete kogumist suunab kohalik omavalitsus – linn või vald, kes kehtestaboma territooriumil jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja.Järelevalvet jäätmekäitluse osas, vastavalt jäätmeseadusele teostab pataljoniülem kui see puudutab kaitsejõude.12.1 Nõuded jäätmete tekke vältimiseks javähendamiseksJäätmete tekke vähendamiseks tuleks rakendada tehnoloogiaid, mis kasutavadloodusvarasid minimaalselt või võimaldavad jäätmeid suurel määral taaskasutada.Eelistada tuleks selliste ainete kasutust, mis ei sisalda ohtlikke aineid jamis ei põhjustaks ohtlike jäätmete või heitmete teket.Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada teist liikiohtlike jäätmetega ega tavajäätmetega.Kui ohtlikud jäätmed on segatud, tuleb erinevadjäätmed eraldada üksteisest ja teistestmaterjalidest siis, kui see on vajaliktervise- ja keskkonnaohu vältimiseks võivähendamiseks ning kui see on tehniliseltvõimalik ja majanduslikult otstarbekas.Ohtlike jäätmete segamine omavahel võitavajäätmetega on lubatud, kui sellega eisuurene oht tervisele ja keskkonnale ningsee on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.Segajäätmete käitlemise kulud on tavaliselt tunduvalt kõrgemad kui “puhaste”jäätmete kulud. Peale selle võib olla väga ohtlik segada jäätmeid mittekontrollitudviisil, riskeerides niiviisi soovimatute keemiliste reaktsioonidega.Ülaltoodut peavad hoolikalt silmas pidama jäätmete kogumise ja üleandmiseeest vastutajad aga ka jäätmete vedajad.68

OHTLIKUD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE 1212.2 Ohtlike jäätmete käitlus väeosas enneüleandmist ja vedu ning veolVastutus jäätmete käitlemise eest peab olema selgelt määratletud. Jäätmekäitlusepuhul tuleb korraldada jäätmete kogumine, sorteerimine, ladustamine jaüleandmine või käitlemine. Kui see on ette nähtud, siis tuleb korraldada kajäätmete vedu.Vajalik on instruktsioonide olemasolu, milles räägitakse, kuidas tuleb läbi viiaohtlike jäätmete käitlemine ja ära saatmine.Enne vedu ja üleandmist:n tuleb ohtlikke jäätmeid hoida kindlas, teistest jäätmetest eraldatud, ilmastikumõjudeeest kaitstud ja soovitavalt lukustatavas kohas, nt “keskkonnajaamas”;n tuleb jäätmete liik identifitseerida jäätmenimistu järgi;n tuleb kindlaks teha jäätmete koostis: selles sisalduvad ohtlikud ained võijäätmete omadused;n tuleb vajadusel ohtlikud jäätmed pakendada veopakendisse;n märgistada pakend vastavalt nõuetele;n koostada ohtlike jäätmete saatekiri ja allkirjastada vastava isiku poolt üleandmisekohta neljas eksemplaris;n esitada saatekiri jäätmete vastuvõtjale allkirjastamiseks ning jätta üks koopiaregistrisse kandmiseks;n kui teostatakse jäätmevedu, siis piisab kolme eksemplari koostamisest.Teede- ja sideministri 13. detsembri 2001. a määrus nr 118 sätestab ohtlikeveoste riigisisese autoveo eeskirjad.12.3 KeskkonnajaamSee, kuidas keskkonnajaam välja näeb, sõltub ühelt poolt sellest, kui suurtkogust jäätmeid tahetakse selles enne äravedu või üleandmist korraga ladustadaja milliseid jäätmeid väeosas tekib.Mõningad soovituslikud nõuded keskkonnajaamale:n Jaam peab asuma ohutus kauguses muudest tegevustest (sõltub jäätmeteohtlikkusest).n Ala peab olema tihendatud või valatud, kõva pinnase ja kõrgendatud servadega,et vältida vedelike imbumist pinnasesse. Vanni või süvendi maht peabolema selline, mis suudab mahutada vähemalt suurima pakendi mahu ning10% muudest vedelas olekus jäätmetest.69

12OHTLIKUD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINEKESKKONNAJAAMn Sadeveed peavad olema ärajuhitavad läbi õliseparaatori.n Peab olema võimalus hoida erinevat tüüpi jäätmeid eraldatuna, eriti neidmille koosmõju on võimalik.n Jaam peab olema sademete eest ilmastikukindlalt kaitstud.n Peab olema võimalus hoida sooja- või külmatundlikke jäätmeid kaitstunatemperatuurikõikumiste eest.n Jaam peab olema tarastatud ja lukustatud.n Valgustus peab olema piisav ja tuleohutuskindel. Tuleohutuse nõue kehtibka muu elektrilise varustuse kohta.n Peab olema kaitsevarustus. Minimaalselt vajalik on tagada vastavalt hoitavateainete ohtlikkuse iseloomule kaitseprillide, säärsaabaste, kaitsekinnaste,tunkede, kaitseriietuse ja esmaabikomplekti olemasolu ning silmaloputusvõimalus.n Peavad olema tuleohutusvahendid. Minimaalne nõue on tulekustuti olemasolu.n Keskkonnajaam peab olema tähistatud ohumärgistusega vastavalt jäätmeseadusestja kemikaaliseadusest tulenevatele nõuetele.12.4 AruandlusIsik, kes korraldab ohtlike ainete ja jäätmete käitlust peab registreerima kirjalikult:n aasta jooksul tekkivate jäätmete koguse;n tegevuse käigus tekkivate jäätmete liigi, koostise ja põhiomadused;n kuidas jäätmeid käideldakse võin kellele on jäätmed käitlemiseks üle antud.70

OHTLIKUD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE 12Märkmed tuleb säilitada viie aasta jooksul ja nõudmisel esitatakse need kontrollimiseksjärelevalveõiguslikule ametiisikule, kelleks on tavaliselt kas keskkonnainspektor,keskkonnateenistuse töötaja või kemikaaliohutuse järelevalveametnik.12.5 VeduOhtlike jäätmete vedu vaadeldakse kui ohtlike veoste transporti, mida reguleeritaksekemikaaliseadusega (vt ptk 11).Kui ohtlike jäätmete veoks kasutatakse teenustööna tsiviilvedajat, on veo korraldajakohustatud kontrollima, et:n vedajal oleks kehtiv luba ohtlike jäätmete veoks ja jäätmeluba;n vastuvõtjal on tehnoloogia ja tingimused, mis on vajalikud ohtlike jäätmetekäitlemiseks, jäätmeluba ja ohtlikke jäätmete käitluslitsents.Dokument allkirjastatakse saatja poolt ja veose vastuvõtmisel vastuvõtja poolt.Jäätmete vastuvõtmine peab olema tõendatud, nt läbi allkirjastatud transpordidokumendikoopia.See, kes transpordib ohtlikke jäätmeid, peab pidama märkmeid selle kohta:n kust tulevad (millise tegevuse tulemusena tekivad) erinevad jäätmeliigid;n millisesse rajatisse transporditakse erinevat liiki jäätmeid;n kuidas ja millal kogutakse kokku erinevad jäätmeliigid;n mil viisil (sõidukitüüp) transporditakse eri liiki jäätmeid.Märkmed tuleb säilitada vähemalt ühe aasta jooksul ja järelvalveameti nõudelesitatakse need kontrollimiseks.71

13Muud jäätmed13.1 OlmejäätmedOlmejäätmete hulka kuuluvad nii tava- kui ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmetekäitlemisest oli juttu eespool. Ohtlike jäätmete käitlemist käsitleb ka kemikaaliseadus.13.2 Tootja- ja tarbijavastutusTootjavastutus tähendab, et see, kes toodab, impordib või müüb toodet võipakendit, peab veenduma, et kasutatud tooted või pakendid kogutakse ningtaaskasutatakse, saadakse korduvkasutusse või käsitsetakse muul moel keskkonnaleohutul viisil (vt ptk 9).Praegu rakendatakse õigusaktidega tootjavastutust järgmiste tootegruppidepuhul:n pakendid (pakendi- ja pakendiaktsiisiseadus);n kütused (energiaseaduse rakendusaktid, keskkonnaministri 21. aprilli1999. a määrus nr 45 “Vanaõlide käitlemise kord”, RTL 1999, 73, 932);n raskmetalle sisaldavad akud ja patareid.Euroopa Liidus on ettevalmistamisel tootjavastutust määratlevate direktiivideeelnõud autode, elektroonikakaupade, ehitus- ja lammutusmaterjalide, mööbli-ja tekstiilitoodete jaoks. Eesti kui Euroopa Liidu kandidaatriik peab nendedirektiivide vastuvõtmisel need õigusaktidena samuti üle võtma.Tootjavastutuse realiseerimiseks on Eestis moodustamisel Euroopa Liidu liikmesmaadeeeskujul spetsiaalsed jäätmekäitlusettevõtted, mis organiseerivadjäätmeteks muutunud toodete kogumist, korduv- ja taaskasutamist. Jäätmekäitlejatekohta, kes korduv- ja taaskasutavad materjale, saab teavet jäätmeregistrist,kuna see on litsentseeritud tegevus.72

MUUD JÄÄTMED 13Tootjavastutus ei ole eraldiseisev eesmärk, vaid vahend, et suunata ühiskonda,kaasa arvatud ettevõtjaid ja tarbijaid, ressursside kokkuhoidlikkusele.Jäätmeteket tuleb eelkõige vältida või maksimaalselt vähendada. Kui see ei olevõimalik, siis tuleb kõne alla korduvkasutus – asjade maksimaalne võimalikkasutamine samal otstarbel. Kui ka see ei ole võimalik või on toode siiski omatarbimisväärtuse kaotanud, tuleks proovida selles olevat ainet kasutada muuksotstarbeks, et kokku hoida loodusvarasid. Kui ka see ei õnnestu, siis tulekskaaluda aine kasutamist energeetiliselt kütusena või toote komposteerimist.Alles viimases järjekorras tuleb mõelda jäätmete ohutule ladustamisele. Selleks,et suunata tootjaid selliseid põhimõtteid järgima, rakendataksegi seadusandlusestootjavastutust.Tootjat saab toetada tarbija. Tarbija vastavaid kohustusi nimetatakse tarbijavastutuseks.Järgnev tabel esitab tootja- ja tarbijavastutusega seotud tegevusi.TootjavastutusTeavitada ja informeerida tarbijattoote omaduste ja kogumistingimustekohtaJäätmeteks muutunud, sorteeritudja lahus kogutud toodete üle-andmine äraveoks, kooskõlastootja juhenditegaLuua kogumissüsteem või esitadaettepanek sobiva kogumissüsteemiloomiseks omavalitsuseleInformeerida sorteerimisest, kogumisestja äravedamisestKoguda, korduv- või taaskasutada,tagasi saada materjali või energiatning toimida mingil muulkeskkonnasõbralikul viisilTeavitada keskkonnateenistustkogumisest, taaskasutamisest,materjali tagasi saamisest jneTarbijavastutusSorteerida kasutuselt kõrvaldatudtooted kooskõlas tootjajuhenditegaToimida vastavalt juhendileToimida vastavalt juhendileToimida vastavalt juhendile73

13MUUD JÄÄTMEDKui soovite teada, kes kogub sorteeritud materjali teie väeosa juures, võtkekontakti väeosa keskkonna eest vastutava isikuga.13.3 PantsüsteemMõnede tootegruppide jaoks on olemas pantsüsteem, mis on täiendus tootjavastutusele.Pantsüsteem on olemas teatud joogipakenditele.13.4 SorteerimineIgas tegevuspaigas peab olema süsteem tegevuse käigus tekkivate ülejääkideja jäätmete sorteerimiseks. Otstarbekas on sellise kogumiskoha olemasolu, kushoitakse erinevat tüüpi sorteeritud jäätmeid äraveoni.Ülejääke ja jäätmeid tuleb sorteerida ja koguda vastavalt tabelile.74

MUUD JÄÄTMED 13Sorteerimisgrupp JuhendidVärvitu klaasVärviline klaasMetallpakendidMuu vanaraudPaberpakendid japappAjalehepaberPlastikaatPatareidElektroonilinevanametallRehvidOhtlikud jäätmedOlmejäätmedEemaldada metallsulgurid ja panna needmetallpakendite hulka.Eemaldada metallsulgurid ja panna needmetallpakendite hulka.Puhastada toidujäänustest.Eemaldada teisest materjalist osad nagunäiteksplastkaaned jm.Saata müüki.Puhastada, nt toidujäänustest.Koguda eraldi vanapaberina.Eraldada plastik.Eraldada keskkonnaohtlikud patareid ohututestpatareidest. Keskkonnaohtlikud patareidsaadetakse lõplikult hoiule.Keskkonnaohutuid patareisid võib käidelda nagutavalist olmeprügi.Koguda ja saata vastavale firmale käitlemiseks.Saata ümbertöötlemisele.Ohtlikud jäätmed koguda keskkonnajaama jakäidelda vastavalt jäätmeseadusele.Käidelda vastavalt jäätmeseadusele,jäätmekäitlust korraldab kohalik omavalitsus.Võib kaaluda komposteerimist.75

14Kõrvaldamine14.1 Jäätmete kõrvaldamineTarbeesemete likvideerimine on kaitsejõududes viimane lüli tarbeesemete kasutamises.Likvideeritakse see, mis pole enam kaitseväes vajalik.Tarbeesemete likvideerimine võib toimuda läbi forsseeritud tarbimise, lõppkasutusevõi väljapraakimise kaudu. Väljapraakimine toimub müümise võihävitamise teel. Hävitamist kasutatakse, kui müüki ei saa toimuda, kui müükpole sobiv või enam võimalik. Hävitamise spetsiaalressursid kaitsejõududes jaühiskonnas on üldiselt piiratud, mistõttu muu hulgas laskemoona, keemilistetoodete, relvade hävitamine võib olla pikaajaline ja kulukas protsess.Tänapäeval tuleb likvideeritud laskemoonast saada tagasi nii palju toorainetkui võimalik ja lagundada seda nii vähe kui võimalik. Selleks laskemoon de-KLAAS-FIIBERMETALLPLASTIKPUITMETALLPUITMETALLVarustuse likvideerimisel on eelistatudtaaskasutamine. Kui varustust ei saataaskasutada, tuleb materjalist võimalikultpalju toorainet tagasi saada (ntmetall ja plastikaat). Tooraine tagasisaamineenergiana on parem kui ladustamineprügimäele. Kui varustuseson keskkonnaohtlikke komponente,tuleb need eraldada ja käideldakeskkonnaohutul viisil.Eriti komplitseeritud probleem on laskemoona likvideerimine. Laskemoon onplahvatusohtlik ja sisaldab tihti keskkonnaohtlikke aineid. 50-ndatel ja60-ndatel aastatel likvideeriti enamus laskemoona uputamise teel järvedesse jamerre ning maeti vanadesse kaevandustesse. See oli odav ja lihtne viis laskemoonastvabanemiseks. Arvati, et vette uputatud laskemoona teevad aastate jooksulkahjutuks looduslikud protsessid. Praeguseks on selgunud, et laskemoon, misuputati peaaegu pool sajandit tagasi, on jätkuvalt funktsioneerimisvõimeline.76

KÕRVALDAMINE 14monteeritakse ja eraldatakse saadud komponendid. Valatud lõhkeained naguTNT (trinitrotolueen) sulatatakse laskemoonast välja ja taaskasutatakse tsiviillõhkelaengutes,samal ajal kui metallosad põletatakse puhtaks lõhkeainejääkidestja saadetakse sulatustehasesse. Kahjuks puuduvad tänapäeval meetodid,et saada toorainet tagasi erinevate laskemoonasortide kõikidest osadest, mistõttuneed lagundatakse põletamise ja õhkimise teel.Kaitsejõudude eesmärgiks laskemoona likvideerimisel on aga vähendada põletamistja õhkimist kuni sellest loobumiseni. Need laskemoonakomponendid,millest toorainet ei saa, tuleb vastavalt eeskirjadele lagundada tööstuslikult.Juba uue varustuse ostmisel ja arendamisel tuleks ette näha, kuidas seda keskkonnasõbralikulviisil likvideerida (vt ptk 9).14.2 Maa-alade, ehitiste ja ruumide saneerimine14.2.1 Sissejuhatus ja lähenemisviisEhitusmaterjalide taaskasutamine või nende kasutamine teisese toormena onrajatiste ja ruumide likvideerimisel põhiline abinõu. Saastatud maa-ala saneerimistvastaval viisil tuleb eelistada ladustamisele prügimägedel, kuid suurtekulude tõttu kasutatakse seda viisi praegu veel vähe. Ladustamine on keskkonnaseisukohast halvim viis ehitusmaterjali likvideerimisel või saastatud maa-alapuhastamisel.Võib läbi viia ka ehitise selektiivse lammutamise. See võib tähendada, et kinnisvaraomanik otsustab lammutamiskavas, et teatud osad ladustatakse, teisedaga taaskasutatakse. Tavaliselt jäetakse ehitise kandvad välisseinad allesning ehitise sisemust muudetakse.Objekti likvideerimisel tuleb keskkonnajuhtimissüsteemi raamides järgida selleksväljatöötatud keskkonnakava (vt ptk 6).14.2.2 Koostöö ametivõimude, huvirühmade ja võimaliku ostjagaObjektide likvideerimine nõuab paljude erinevate osapoolte tihedat koostööd.Eeskätt nõuab see kaitsejõudude kui kinnisvaraomaniku koostööd kohalikuomavalitsuse (KOV), maavalitsuse ning keskkonnajärelevalveametitega,kuid samuti kohalike elanike ja huviorganisatsioonidega. Esimesesstaadiumis on vajalik koostöö KOV-iga selleks, et selgitada objekti võimalikkutaaskasutamist.77

14KÕRVALDAMINEArvestades ehitiste iseloomu, tuleb pidada dialoogi looduskaitse- ja keskkonnakaitseorganitegaselleks, et täita kaitstavate loodusobjektide seadusest jakeskkonnakaitset reguleerivatest eriseadustest tulenevaid sätteid.Sageli jäetakse objektidel alles vundamendid, teed, ehitised jm. Sissepääsudja muud avaused tuleb aga sulgeda, et vältida loomade ja laste ohtu sattumist.Renditud alal olevat objekti võib likvideerida ainult kooskõlastatult maa valdajaga,kes võib esitada nõudeid taastamise kvaliteedi osas. Mõnikord võib tekkidatagastamise kohustus varasemale maaomanikule. Sõltuvalt objekti tüübistvõib objekti kehtestatud korras omanikule üle anda ning rentimine lõpetada.Siinjuures võib tekkida vajadus maksta omanikule hüvitust objekti ülevõtmiseks.Üleandmislepingus vabastatakse riik edasisest vastutusest objekti eest.Tähtis on ka varakult astuda kontakti võimaliku objekti ostjaga. Ostja tähelepanupeaks alati juhtima sellele, et maapinnal ja mullas võib alles olla jääkreostust.Järgmist nimestikku võib kasutada kui kontroll-lehte ehitiste likvideerimiseprotsessi läbiviimiseks.Läbirääkimised kinnisasja omanikuga objektide ja maa-ala puhastamise ja saneerimisekooskõlastamiseks ja informatsiooni edastamiseks. Selleks on vaja:n kindlaks määrata eesmärgid ja nõuded;n formuleerida töö strateegia ja teha projekt;n valida meetod;n jagada vastutus kinnisvara omaniku, kaitsejõudude ja teiste asjaosaliste vahel;n leida projektorganisatsioon;n töötada välja ajakava;n leida ressursid ja personal.Inventeerimistöö – andmete koondamine. Selleks on vaja:n harjutus- ja laskeväljade keskkonnauuringud;n keskkonnaohtlike jääkide lokaliseerimine;n punktreostusallikate keskkonnauuringud (mootorikütuse hoidlad, laod,depood jt);n spetsiaalobjektide keskkonnauuringud (laskeväljad, ehitised ja seadeldised);n keskkonnamõju hindamise läbiviimine.Keskkonnadokumentatsiooni koostamine koostöös kinnisasja omanikuvõi haldajaga. Selleks on vaja:n teha analüüsid ja määrata võimalikud keskkonnaohtlikud jäägid;n klassifitseerida riskid;78

KÕRVALDAMINE 14n hinnata keskkonnamõju elustikule, maastikele jne;n määrata lammutamisplaan ja -käik, koostada dokumentatsioon;n teha keskkonnamõju hindamise aruanne ja ettepanekud leevendavatemeetmete rakendamiseks.Puhastusn mürsujäänuste, okastraadi, vanametalli jm äravedu;n üldine puhastus.Saneeriminen selgitatakse sobiv tase (arvestades tehnikat ning majanduslikke aspekte,vaagides taaskasutamist);n kõrvaldatakse keskkonnaohtlikud jäägid (õlid, jahutus- ja kustutusvahendid,kütteained, metallid jm).Demonteeriminen installatsioonid;n liikuv vara;n ehitiste sisemiste osade lammutamine.Lõhkekehade demineeriminen selgitatakse sobiv tase (arvestades tehnikat ning majanduslikke aspekte,vaagides taaskasutamist);n sihtala “tükeldatakse” ja hoitakse riigi omanduses üldsusele jätkuvalt piiratudligipääsuga;n lõhkekehade demineerimine viiakse läbi piiratult ja ainult juhul, kui see onabsoluutselt vajalik.Lammutaminen ehitiste lammutamine ning ehitusjäätmete äravedu ja sorteerimine vastavaltlammutusplaanile;n maapinnal asuvate seadeldiste lammutamine (tõkkepuud, sildid, mastid,vundamendid, tormitakistused jne).Maa-ala taastaminen kaitsepiirete, kaevude jne tagasi paigutamine;n vundamendi täitmine;n remondid/parandused.Ülevaatusn kontrollprogrammi koostamine;n kinnisasja omaniku hinnang.79

15Kaitsejõudude valmisolekja abi suurtelkeskkonnaõnnetustel15.1 Üldised soovitusedKaitsejõududel on piisavalt ressursse, et rahu ajal suuta erakorralise olukorratingimustes ühiskonna huvides palju olulist teha. Selle eelduseks on eelkõige:n ühiselt koos töötama õppinud inimesed – nii lepingulised töötajad – ohvitserid,allohvitserid, kui ka ajateenijad ja vabatahtlikud reservväelased;n iseseisvat tegutsemist võimaldav varustus;n sissetöötanud juhtimisskeem ja käsuliin;n suured ja kergesti ümberpaigutatavad majutamise ja toitlustamise võimalused.15.2 Kaitsejõudude varudÕnnetuste korral saab ühiskonna kasutusse anda küllaltki suure osa kaitsejõududeolemasolevast varustusest ja see võib olla otsustav ühiskonna abistamiselkriisi korral, seda nii keskkonna saastumisega seotud juhtudel kui muudel suureulatusega õnnetustel. Need varud on aga loomulikult piiratud ja seega peavadtsiviilvõimud ja päästeasutused teadma, milliste kogustega nad saavad arvestada.Tingimused ja kogused, millega üldiselt saab ja tuleb arvestada on:n ajateenijate ja nende teenindamisega seotud sõidukite arv (see võib aastajooksul muutuda);n ABK-kaitse alase ettevalmistusega spetsialistide arv (on enamasti piiratud,seetõttu ka ohtlike või mürgiste ainete avastamiseks ja kahjutukstegemisekssuutelisi inimesi on vähe);n mõne, sageli just kriitilise varustuse, nagu helikopterid, kättesaadavus (seevõib muutuda aasta jooksul, sõltuvalt nende rivisolekust ja rakendatusest).Enamuse kiirelt kättesaadavast ressursist moodustavad tegevteenistuses olevadväeosad ja nende varustus. Mobilisatsioonivarude kasutuselevõtmine javabatahtlike kaasahaaramine nõuab teatavat aega, milleks on mõistlik arvestadakuni ööpäev.80

KAITSEJÕUDUDE VALMISOLEK JA ABI SUURTEL KESKKONNAÕNNETUSTEL 1515.3 Juhtimine ja valmisolekPäästetööde planeerimise ja juhtimisega tegelevad Päästeamet ja päästeasutused.Päästetöödel kasutatavaid väeosi tuleb juhtida kaitseväes sõja ajalkasutatavatele juhtimispõhimõtetele vastavalt. Need põhimõtted on ka suuremateõnnetuste puhul osutunud piisavalt tõhusaks. Väga oluline on ka, etnii kaitsejõudude kui päästeasutuste töötajad tunneksid ja mõistaksid teineteistning oleksid vähemalt õppustel koos töötanud.Varude kasutamisel keskkonna ulatusliku saastamisega seotud juhtudel jamuude suurte õnnetuste korral on oluline teada, et nende kasutamise otsustamiseõigus on tsiviilisikust päästetööde juhil. Seega just tema peab teadma,milliste ressurssidega saab ja tohib arvestada. Kaitsejõudude ressursside kättesaadavusvõib eri piirkondades ja aastaaegadel olla erinev. Koheselt on kättesaadavadteenistuses olevate väeosade isikkoosseis ja varustus. Alati on võimalikjuba esimese 24 tunni jooksul ka jõude juurde saada.Kaitsejõudude tagalateenistusel peaks olema ka oma n-ö “mahutiteenindus”vedelkütuse, joogivee ja muude vedelike hoidmiseks ja kohaletoimetamiseks.Õnnetuspaigal suudavad nad “vales kohas” olevad vedelikud ohutult ära vedada.Viimasel juhul on eriti oluline, et oleks piisavalt vastava ettevalmistusegareserviste ja nende organisatsioone.15.4 Koostöö ja selle planeerimineKaitsejõudude varude otstarbeka kasutamise jaoksõnnetustel on väga oluline koostöökogemus jaisiklikud kontaktid operatsioonil osalevate inimestevahel. Nagu näitab senine praktika on olemasolevadmobiliseerimisplaanid ja valmisolek enamastipiisavad. Edasisel planeerimisel tuleb arvestada,et kaitsejõud ja tsiviilpäästeüksused saaksidläbi viia võimalikult rohkem ühiseid õppusi.Tuleb suurendada kaitsejõudude osavõttu kohalikestja maakondlikest õppustest. Ühistegevusespeavad nii päästeasutused kui ka väeosad saama ülevaate nii teise poole tehnilistestja organisatsioonilistest võimalustest kui ka kontaktisikutest.Seni läbiviidud töid on hinnatud positiivselt ja on suurenenud eeldused selleks,et kaitsejõude saab tõhusalt kasutada suurtel keskkonnaõnnetustel.81

16Soovitatav kirjandusEesti Keskkonnastrateegia. Keskkonnaministeerium, Tallinn 1997, 96 lk.Eesti Keskkonnategevuskava. Keskkonnaministeerium, Tallinn 1998, 96 lk.Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine(koostaja ja toimetaja Anto Raukas). Eesti VabariigiKeskkonnaministeerium, Tallinn 1999, 192 lk.H. Veinla. Sissejuhatus keskkonnaõigusesse. Tartu Ülikool, JuuraÕigusteabe AS, Tallinn, 1998, 151 lk.T. Kaasik. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika. SEI-Tallinn, Olion, Tallinn1995, 207 lk.J. Kiili. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinna Tehnikaülikoolitäienduskoolituse keskus, Tallinn 2000, 215 lk.M. Merisaar, J. H. Simonsen, K. Tingas, H. Veinla. Keskkonnainfokättesaadavaks tegemine ja üldsuse kaasamine keskkonda mõjutavateotsuste langetamisse. Keskkonnaametniku käsiraamat. EVKeskkonnaministeerium, 2001, 163 lk.82

L1Lisa 1.Eesti kaitsejõududekeskkonnakaitsekontseptsioonKAITSEVÄE JUHATAJA KÄSKKIRI 28.06.2001 NR 522Kaitseministri käskkirja avaldamineRahuaja riigikaitse seaduse (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953; 1999,16, 271; 2000, 28, 167) § 17 alusel1. Avaldan täitmiseks kaitseministri 20. juuni 2001. a käskkirja nr 229 “Eestikaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsiooni kinnitamisest”.2. Käskkiri teha teatavaks Kaitsejõudude Peastaabi osakondade, väeosade/asutuste ülematele ja Kaitseliidu ülemale.Tarmo KõutskontradmiralKinnitatud kaitseministri 20. juuni 2001. a käskkirjaga nr 229Keskkonnakaitsekontseptsiooniga seotud dokumendid:A. Eesti Vabariigi seadused1. Seadus Eesti looduse kaitse kohta2. Metsaseadus3. Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus4. Veeseadus5. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus6. Kaitstavate loodusobjektide seadus7. Keskkonnaseire seadus8. Keskkonnajärelevalve seadus9. Keskkonnamõju hindamise ja auditeerimise seadus10. Eesti Vabariigi jäätmeseadus11. Ranna ja kalda kaitse seadus83

L1EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOON12. Säästva arengu seadus13. Planeerimis- ja ehitusseadus14. Kiirgusseadus15. Maapõue seadus16. Jäätmeseadus17. Välisõhu kaitse seadus18. Saastekahju hüvitise seadus19. Saastetasu seadus20. Pakendiseadus21. Kemikaaliseadus22. Asjaõigusseadus23. Haldusõigusrikkumiste seadustik24. KriminaalkoodeksB. Eesti kaitsejõudude keskkonnaalased juhtnööridsõjaväesektorile1. SisemäärustikC. NATO keskkonnaalased STANAGid1. STANAG 7102 NATO naftasaaduste ja selle käitlemisseadmetetöögrupi (PHEWG) “Keskkonnakaitsenõuded naftasaadustehoiukohtadele ja seadmetele”2. STANAG 7141 EP NATO NATO poolt juhitavate operatsioonide javäljaõppe ühise keskkonnakaitsedoktriini projektD. NATO CCMS publikatsioonid NATO CCMS kataloogisE. Rahvusvaheline standard ISO 14000,keskkonnahoiusüsteemidEESMÄRK1. Käesoleva dokumendi eesmärgiks on kinnitada Eesti kaitsejõududekeskkonnakaitsekontseptsioon ning kehtestada juhisedkeskkonnaküsimuste planeerimiseks kõikidele kaitsejõududetegevusaladele.84

EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONL1EESTI KAITSEJÕUDUDEKESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONSISSEJUHATUS1. Oma ülesannet täites võtavad Kaitsejõud keskkonna (1) kaitsmiseks kasutuselekõik, võimalikkuse piirides rakendatavad meetmed. Antud nõudetäitmiseks peavad ülemad teadma, kuidas Kaitsejõudude poolt läbiviidavtegevus mõjutab keskkonda ja kuidas on see omakorda sellest mõjutatud.Keskkonnaalane planeerimistöö on korraliku keskkonnakaitse tagamiseksväga oluline.((1) Ökosüsteem, milles Kaitsejõud tegutsevad, kaasaarvatud õhk, vesi,maa, loodusressursid, floora, fauna, inimesed ja nende koostoime.)KESKKONNAALANE PLANEERIMINE2. Keskkonnaalase planeerimise käigus tuleb määratleda need keskkonnaaspektid,mida planeerimisprotsessis tuleb arvesse võtta. Potentsiaalsetekeskkonnamõjutuste (2) võimalikult varase väljaselgitamisega teadvustavadülemad tegevuse mõjusid keskkonnale ja võtavad arvesse võimalikealternatiivide olemasolu. Kehtivate keskkonnakaitsealaste seaduste jamääruste tundmine annab ülematele võimaluse efektiivselt planeerida jategutseda seadusi järgides.((2) Igasugune keskkonnas toimunud muudatus, kas negatiivne või positiivne,mis tuleneb kas täielikult või osaliselt Kaitsejõudude tegevusest.)3. Inimtegevuse tagajärjel saab keskkond paratamatult kahju. Sellise kahjustamiseulatust tuleb alati viia miinimumini ja jälgida et ei vähendatakssõjaväelise tegevuse efektiivsust. Et sõjaväelise tegevuse nõuded on esmatähtsad,siis võib läbikaalutud otsust kavandatava tegevuse kõikide tagajärgedekohta teha vaid juhul, kui keskkonnaalased kaalutlused on varakultplaneerimisprotsessis arvesse võetud.4. Käesoleva kontseptsiooni rakendamiseks peavad ülemad olema keskkonnariskidearvestamise küsimustes kompetentsed. Keskkonnariskide arvestamisealla kuuluvad sõjalisest tegevusest tulenevate riskide avastamine,hindamine (3) ja kontrollimine ning riski ja sõjalise tegevusest saadavatetulude tasakaalus hoidmine. Keskkonnariski arvestamine peab muutumakaitsejõudude üksuste ülemate poolt üldise planeerimisprotsessi osaks niirahuaja õppustel, väljaõppel kui ka sõjalistel operatsioonidel.85

L1EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOON((3) Paljusid saastejuhtumeid ja katastroofe oleks võinud ette näha või ärahoida, kui keskkonnariski oleks osatud eelnevalt arvesse võtta. Mingi tegevusevõi uue arengu keskkonnamõjude tõenäosuse hindamiseks tulebesitada järgmised küsimused: “Mis on kõige halvem, mis võib juhtuda?”ja “Kuidas saaksime halvima juhtumist ära hoida?”5. Ülematel tuleb langetada keskkonnakaitset puudutavaid otsuseid igas tegevusefaasis. Kuna riskid, mis seonduvad jõupingutustega keskkonnakaitsmiseks, on igas faasis erinevad, siis tuleb neid enne tegevuse alustamistja tegevuse käigus eraldi arvesse võtta. Ülematel tuleb rakendadamaksimaalseid jõupingutusi keskkonna kaitsmiseks ja tagada samal ajalüksuste ohutuse ja ülesande täitmise minimaalne risk.6. Ülemad, kes viibivad koos väekontingendiga välisriigis, peavad olemateadlikud keskkonnakaitse prioriteetsuse erinevustest erinevates riikides.Sellel võib olla oluline mõju ülesande antud aspekti edule. Lisaks kõigelevõivad keskkonnakaitse tagamist segada tõlkenüansside tõttu tekkinudlahknevused terminoloogias.JUHTNÖÖRID KESKKONNAALASEKS PLANEERIMISEKS SÕJAVÄELISETEGEVUSE AJAL7. Iga ülema peamiseks ülesandeks on oma sõjaliste ülesannete täitmine.Kõigi tasandite ülemad peavad enne tegevuse alustamist kinni pidamakeskkonnaalase planeerimise juhtnööridest. Seetõttu peavad väeliikideülemad kindlustama, et nende planeerimisega tegelev personal oleks saanudkorraliku keskkonnaalase väljaõppe.8. Keskkonnaalaste kaalutluste efektiivseks arvestamiseks Eesti kaitsejõududestoimuvatel või Eesti kaitsejõudude osalemisel toimuvatel õppustel võisõjalistel operatsioonidel peavad ülemad maksimaalselt järgima alltoodudjuhiseid:n määrama kindlaks sõjaliste eesmärkide keskkonnaaspektid ning potentsiaalsedalternatiivid;n määrama kindlaks tegevused, millel võib olla potentsiaalne mõju keskkonnale,sealhulgas alternatiivid ja ettenägematud olukorrad;n määrama kindlaks keskkonnaolud, mis võivad ohtu sattuda sealhulgas:a) keskkonna üldine olukord piirkonnas;b) kliima;c) vee kvaliteet;d) õhu kvaliteet;e) loodusressursid, floora ja fauna;f) ohustatud liikide elualade esinemine.n määrama kindlaks sõjaväelise tegevuse potentsiaalsed mõjud, sealhulgasalternatiivide ja ettenägematute olukordade potentsiaalsed mõjud:86

EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONL1a) veesaaste. Selle saaste alla võivad kuuluda inimese tegevuse tagajärjeltekkivad jäätmed (must vesi), pesu- ja loputusvesi (hall vesi).Saastet võivad tekitada erosioon ja kontrollimata kanalisatsioon,ühendatud maa- ja mereväe vett ületavad manöövrid, üksuste formeerimine,naftaproduktide ja ohtlike jäätmete sattumine keskkonda;b) õhusaaste. Õhusaaste võivad põhjustada sõidukite, lennukite jalaevade heitgaasid; vabas õhus avatud põletamine; pürotehnika jasuitsugeneraatorite kasutamine; kliimaseadmete, tulekustutite jalahustite kasutamine; värvide emissioonid ja ohtlike ainete õhkupaiskamine;c) saastumine biotsiididega. Biotsiididega (4) saastumine võib tekkidapestitsiidide, insektitsiidide, rodentitsiidide, herbitsiidide jamuude tõrjevahendite kasutamise tagajärjel; ((4) Biotsiide piserdataksekeskkonda eesmärgiga tappa elusorganisme.)d) saastumine ohtlike jäätmetega. Ebaõigel käitlemisel võivad ohtlikudjäätmed tekitada saastet ja suuri probleeme sõjaväelise tegevusejärgsete puhastus- ja taastustööde käigus;e) saastamine tahkete jäätmetega. Igasuguste sõjaväeliste tegevustekäigus tekib tahkeid jäätmeid (nt ehitusprügi, olmeprügi jm). Tahketejäätmete ebaõige majandamine võib kaasa tuua keskkonnasaaste.Rahvusvahelistes vetes reguleerib tahkete jäätmete majandamistMARPOL 73/78 (soovitus C);f) saastamine meditsiini ja nakkusohtlike jäätmetega. Nakkusohtlikeksjäätmeteks peetakse jäätmeid, mis võivad sisaldada piisaval arvul japiisava virulentsusega patogeene, et põhjustada vastuvõtlikel inimorganismidelnakkushaigusi. Nende ja muude meditsiinijäätmetekontrollimine ja majandamine on väga tähtis. Selliseid jäätmeid tulebkäidelda, töödelda ja utiliseerida teistest tahketest jäätmetesteraldi;g) naftaproduktide ja ohtlike ainete keskkonda sattumine (ettenägematuoht keskkonnale). Naftaproduktide või ohtlike materjalide juhuslikkukeskkonda sattumist sõjaväelise tegevuse käigus tuleb planeerimiselarvesse võtta. Keskkonnareostuse vältimine ja ettenägematuteolukordade planeerimine peab olema üks osa kõikide tegevuste planeerimisfaasist.Ülemal tuleb tegevuse käigus reostuse tekkimisevältimiseks võtta tarvitusele efektiivsed meetmed, mis ei sea ohtueesmärki. Reostuse mahavoolamisel või õhkupaiskumisel sõltubselle peatamine ja kõrvaldamine tegevuskavast. Igasuguse sõjaväelisetegevuse käigus peab reageerimine olema otsustav, sõltumatasellest, kas reostus tekib maal või merel;h) müra mõjud. Sõjaväeliste tegevuste käigus, eriti rahuajal tekitatavmüra mõjutab ebasoodsalt avalikku arvamust kaitsejõududest.87

L1EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONÜlemad peavad tegevuse käigus tekitatavasse häirivasse mürassesuhtuma väga tähelepanelikult ning võimaluse korral püüdma neidmõjusid miinimumini viia;i) looduslike ja kultuuriliste ressursside ohustamine. Tegevuse käigustuleb ülematel arvestada looduslike ja kultuuriliste (ajalooliste ja arheoloogiliste)ressurssidega. Ülemad peavad olema teadlikud kõikidelesõjaväelistele tegevustele kehtestatud nõuetest, et kindlustadakorrektne planeerimine ja otsuste langetamine;j) mõju märgaladele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Rahvusvaheliselton märgalad ja bioloogiline mitmekesisus tunnistatud erilistkaitset nõudvateks valdkondadeks. Rahvusvahelise tähtsusegamärgalade konventsiooni protokoll (RAMSAR) ja ÜRO bioloogilisemitmekesisuse raamkonventsioon kohustavad kaitsma märgalasid,neis elunevaid liike ning bioloogilist mitmekesisust.n määrama kindlaks võimalikud leevendavad meetmed, kui need on olemas,et vähendada ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja julgeolekule.n määrama kindlaks meetmed reostuse vältimiseks, puhastamiseks, taastamistöödeksja konserveerimiseks, sealhulgas:a) puhastus ja taastamine. See nõue puudutab tegevuse käigus tekkinudtahkete, vedelate ja ohtlike jäätmete kindlakstegemist ja koristamistning õppuste territooriumil õppustele eelnenud olukorra lähedastetingimuste taastamist. Välisriigid eeldavad, et õppustel osalenudsõjavägi koristab enda järelt ning taastab maa-alad pärastõppusi;b) reostuse vältimine ja konserveerimine. Reostuse vältimise eesmärgikson takistada edasist reostust ressursside konserveerimise, ohtlikematerjalide kasutamise vähendamise ja saasteainete keskkondapaiskamise piiramise kaudu. Et vähendada vajadust ressursside konserveerimiseja puhastus- ning taastustööde järele, võivad ülemadkasutada viit erinevat strateegiat:1) saasteallikate vähendamine – ohtlike materjalide ja nendesttulenevate jäätmevoolude vähendamine või kõrvaldamine;2) ümbertöötlemine – tekitatud jäätmete ümbertöötlemineuuteks toodeteks;3) korduvkasutamine – sama toote korduv kasutamine;4) töötlemine – ohtlike jäätmete ohutuks tegemine;5) utiliseerimine – viimane võimalus.n tegema selgeks, millised riiklikud ja/või rahvusvahelised keskkonnaalasedseadused on sõjaväelise tegevuse või õppuse suhtes kohaldatavad;n määrama kindlaks tegevuspiirangud või -keelud, mis on keskkonnaalastemääruste või tegevuskavade alusel kohaldatavad.88

EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONL1KESKKONNARISKIDE ARVESTAMINE SÕJAVÄELISE TEGEVUSE AJAL9. Rahuaja tingimustes läbiviidaval sõjaväelisel tegevusel tuleb kinni pidadakeskkonnaalastest määrustest. Ainsaks erandiks on selle nõude puhul hädaolukorrad,mille korral satuvad ohtu inimelud või laevade, lennukite jamuude suuremate seadmete ohutu töö ning mille puhul võib tekkidasuurem keskkonnareostus. Eriülesandega väeüksustele võib kehtestadapiirangud keskkonnanõuetest kinnipidamiseks. Sellisel juhul peavad kaitsejõududeüksuste ülemad tegema kõik võimaliku tegevuse eesmärkidesaavutamiseks, pidades täies ulatuses kinni keskkonnanõuetest. Korralikplaneerimine võib vähendada keskkonnakaitse piirangute mõju.10. Sõjaväelise tegevuse käigus on keskkonnariskide arvestamise võtmekstekitatavate keskkonnamõjude analüüs. Tegevuse iga faas peab olemapõhjalikult planeeritud ja ellu viidud nii, et risk inimeste tervisele ja keskkonnaleoleks sõjaväeliste eesmärkide saavutamisel minimaalne:n üksuste liikumisele väljaspool väeosa territooriumi ettevalmistavas etapison väga olulised teadmised keskkonnakaitset puudutavatest seadustestja määrustest. Ülaltoodud juhtnööride alusel tuleb koostadakeskkonnaplaan. Keskkonnaplaan peab olema osa operatiivplaanist(OPLAN-ist), mis vormistatakse eraldi lisana;n kui kindlustustööde faasis täidetakse esimesi ülesandeid, kindlustusterajamisel, on väga oluline, et arvestataks keskkonnaga ning peetakskinni keskkonnaplaanist. Ülematel tuleb ülesande edukat täitmist takistamatavältida inimeste tervise ja keskkonna ohtusattumine;n otsustav lahingu- ja stabilisatsioonifaas on periood, mille ajal mõjutataksekeskkonda suurel määral. Keskkonnaalase teadlikkuse abil onvõimalik aidata kaasa ülesande täitmisele;n selles faasis on kontroll keskkonnanõuetest kinnipidamise üle kõikidetegevuste puhul absoluutselt hädavajalik. Kui kõik ülesande kriitilisedsüsteemid on paigas, võib tähelepanu koondada varude täiendamiseleja pikaajalise positsioonide sissevõtmise ettevalmistamisele;n tegevuse lõpetamisel algab positsioonidelt lahkumise faas. Kaitsejõudpeavad taastama ülesande täitmise piirkonnas positsioonidele asumiseleeelnevale seisundile lähedase olukorra.ÕPPEPOLÜGOONIDE KESKKONNA REGULAARNE KONTROLL11. Et tagada keskkonna minimaalne häirimine õppepolügoonidel, tuleb:n kehtestada polügoonidele miinimumnõuded keskkonna suhtes;n tagada looduse, floora ja fauna kaitse;n tagada maastikukaitse ning ajalooliste mälestiste ja veesängide säilimine;n tagada kohtadel perioodilist kontrolli, et märgata kõiki muutusi;n tagada vajalike parandustööde teostamine;n võtta tulevases planeerimistöös arvesse kõiki saadud õppetunde;89

L1EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONn korraldada kohalikelt omavalitsustelt ja maaomanikelt tagasiside saamine,et selgitada välja ja lahendada esilekerkivad probleemid.KESKKONNAALASE HARIDUSE JA VÄLJAÕPPE PÕHIMÕTTED12. Ühtse joonena läbib kõiki keskkonnakaitse tagamiseks rakendatavaidmeetmeid vajadus erialase väljaõppe ja õppematerjalide järele; need tulebkättesaadavaks teha kogu personalile.13. Ülaltoodu kindlustamiseks tuleb kõikide tasemete staapides välja selgitada,millises mahus on keskkonnaalast väljaõpet vaja, ning töötada väljajuhised eesmärgi saavutamiseks. Kui üldised juhtnöörid on koostatud, siissaab asuda detailsema keskkonnahariduse õppekava ja tüüpõppematerjalideväljatöötamise juurde.VÄLJAÕPPE VAJADUSE ANALÜÜS14. Väljaõppe vajaduse analüüs toimub kolmes etapis. Esimeses etapis vaadatakseüle keskkonnapoliitika, et teha kindlaks, kas keskkonnaalased tegevusedja teemad on piisava põhjalikkusega defineeritud. Kõik tähelepanu vajavadvaldkonnad tuleb lühidalt lahti seletada ja tuua välja tähelepanuvajavate probleemide põhjused (nii seadusandlikud kui ka “hea tavaga”seonduvad). Teises etapis vaadatakse üle teenindava personali tegevusning seotus keskkonnaalase tegevusega ja vastutus selle eest. Kolmandasetapis analüüsitakse eelnevas etapis saadud tulemusi, et saada kõikehõlmavpilt vajadusest väljaõppe järele.KESKKONNAALASE VÄLJAÕPPE SISSESEADMINE15. Keskkonnaalase väljaõppe sisseseadmine nõuab eelnevat läbimõtlemist jadiskussiooni, et kindlustada uute kontseptsioonide ja ideede edukas integratsioon.Seetõttu tuleb keskkonnaalase väljaõppe kaasamisele olemasolevateõppeprogrammidega läheneda väga pragmaatiliselt.16. Keskkonnakaitse väljaõpe sisseseadmise eest vastutavad väeliikide ülemad,elluviimise eest väeosade ja asutuste (sh õppeasutuste) ülemad.EESTI KAITSEJÕUDUDELE VAJALIK RAHVUSVAHELINEKESKKONNAALANE VÄLJAÕPE17. Eesti väeüksused, mis osalevad rahvusvahelistel missioonidel ja õppustelväljaspool Eesti Vabariiki, peavad olema teadlikud keskkonnaalase seadusandluseja väljaõppenõuete erinevustest erinevates NATO liikmesriikides,EACP riikides ja riikides, kus toimub rahvusvahelise ülesande täitmine võiõppus. Multinatsionaalse keskkonnaalase väljaõppe tähtsust näitab seegi,et NATO-s on alustanud tööd keskkonnaalase väljaõppe töögrupp (ETWG)ning NATO koolis (SHAPE) viiakse läbi keskkonnaalase väljaõppe kursusi.90

EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONL1Seetõttu tuleb teostada rahvusvahelist koostööd keskkonnaalase väljaõppealal.KESKKONNAALASE VÄLJAÕPPE EESMÄRGID18. Keskkonnaalase väljaõppe eesmärgid on:a) muuta keskkonnaküsimused kaitseväelise rutiini osaks, nagu taktikalisedteadmised on kaitseväeteenistuses olevate isikute väljaõppe osa;b) kujundada kogu personali hulgas võimalikult kiiresti positiivne suhtuminekeskkonnakaitsesse;c) suurendada kaitseväelise personali teadmisi keskkonnaalasest seadusandlusestja nende kättesaadavusest.Keskkonnaalane haridus koosneb kolmest põhielemendist:A) Keskkonnaalane teadlikkus. Kogu koosseisule on vaja üldist laadimaterjale. Seda silmas pidades tuleb ülematel oma personalile õpetada,kuidas keskkonnakaitset ja keskkonnateadlikkust oma igapäevatöös rakendada.Hariduse andmisel tuleb keskenduda teadlikkuse tõstmisele järgmistelaladel:a) keskkonnakaitse1. veeressursside (ookean, meri, rannikualad, pinna- ja põhjavesi)kaitse.2. õhu ja atmosfääri kvaliteedi kaitse.3. taimestiku ja mullastiku (sh metsade) kaitse.4. müra vähendamine.5. maastiku kvaliteedi kaitse nii linnas kui maal, sh risustamisevältimine.6. puutumatu looduse (loomastiku, linnustiku) ja looduslikeasualade kaitse.7. materjalide ja jäätmekäitluses õigete meetodite kasutamine,eriti ohtlike jäätmete puhul.b) muinsuste ja ressursside kaitse1. muinsuskaitse (looduslikud ja inimeste poolt loodud väärtused).2. ressursside kaitse, sh säästev areng:– energia kokkuhoid;– taastumatute ressursside kasutamise vähendamine;– jäätmete minimaalne tekitamine, nende kogumineja nende ümbertöötlemine.c) keskkonnapoliitika1. riigi keskkonnapoliitika esindamine2. võõrustava riigi keskkonnapoliitika3. NATO keskkonnapoliitika91

L1EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONB) Eritegevused. Eritegevustega seonduvad eriprotseduurid või meetmed,mis on välja töötatud selleks, et tagada keskkonnakaitse selliste ülesannetetäitmisel, mis nõuavad kõrgemat keskkonnaalast haridust. Eeltoodudharidust antakse väiksematele personaligruppidele. See kehtib nii spetsiaalseteväeliikide kompetentsi kuuluvate kui ka mitmesuguste erinevateüldiste ülesannete kohta kogu Kaitsejõududes.C) Järelevalve ja õigusaspektid. See teema puudutab eelkõige ülemaidja nende poolt ametisse määratud järelevalvega tegelevat personali. Erilisttähelepanu tuleb pöörata keskkonnahoiusüsteemidele, uutele õigusaktideleja tegevussuundi täpsustavatele dokumentidele. Järelevalve allakuulub oskus koostada keskkonnaülevaateid ja keskkonnamõjude aruandeid.KESKKONNAALASE HARIDUSE EESMÄRGID19. On selge, et keskkonnaalane teadlikkus puudutab kõiki kaitseväelasi. Sellesosas ei erine kaitsejõud ükskõik millisest teisest suuremast organisatsioonist.Väljaõppe iseloom ja rakendus sõltuvad õppuri auastmest jaspetsialiseerumisest. Pikemas perspektiivis võib oodata, et sõjalise tegevusekeskkonnaaspektide hindamiseks on vaja professionaalset ekspertarvamustkeskkonnatehnika või keskkonda puudutavate seaduste kohta, misomakorda eeldab spetsiaalse eksperdi/nõuniku ametikoha sisseseadmist.KESKKONNAALASE HARIDUSE ANDMISE VÕIMALUSED20. Nagu eespool märgitud, võib täienduste tegemine olemasolevatesse õppekavadesseja ka uute eraldiseisvate kursuste sisseviimine olla raske, seetõttutuleb keskkonnaalast väljaõpet nii palju kui võimalik anda olemasolevateväljaõppeprogrammide lisana. Kasutada võib järgnevaid variante:a) individuaalne väljaõpe. Baaskursustel, noorte ohvitseride kursustelja allohvitseride täiendkursustel käsitleda suurt osa keskkonnateadlikkuse,protseduuride ja järelevalvega seonduvatest teemadest;b) kollektiivne koolitus. Pakub võimalusi erinevate initsiatiivide elluviimiseks,regulaarse korra sisseseadmiseks õppustel ja õppepolügoonidelning kasarmute halduspersonalile esitatavate nõuete osas;c) täiendõpe. Võib arvata, et keskkonnaalane väljaõpe peab arvestamapidevate muudatuste ja arengutega seadusandluses ning tööpraktikas.Aeg-ajalt täiendatavate materjalide väljajagamine on üksraskemaid probleeme, millega tuleb tegeleda – sihtgrupid on hajutatudja tihti pole väga selge, kellele täpselt materjal on mõeldud.Kõige paremaks võimaluseks võivad siinjuures olla pilkupüüdvadplakatid ja/või tsentraalne infoleht.92

EESTI KAITSEJÕUDUDE KESKKONNAKAITSEKONTSEPTSIOONL1KESKKONNAALASE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE21. Tegemist on kõige tähtsama komponendiga keskkonnaalase hariduse japraktiliste oskuste omandamisel. Õpetuse edasiandmiseks valitud läheneminegaranteerib kas selle vastuvõtmise või läbikukkumise. Tõenäoliselton vaja segu erinevatest lähenemistest, mis tuginevad põhimõtetel “heasõjaväe tava”, “heanaaberlikkus” ja “globaalne vastutus”. Teatud käskivtoon, mis tuleneb õigusliku vastutuse kohustusest, on soovitav. Kaitsejõududepersonali motiveerimiseks tuleb formuleerida üheselt ja selgelt keskkonnaalaseväljaõppe eesmärk.LISA 1. ÜLEMATE KESKKONNAALASED KOHUSTUSEDIga ülema põhiülesandeks on oma sõjaväeliste ülesannete edukas täitmine.Seda on võimalik saavutada koos keskkonna kvaliteedi eest seismisega. Igatasandi ülemad peavad:a) juhina demonstreerima isiklikku eeskuju ja teadlikkust keskkonnakaitselistesküsimustes ning tõstma keskkonnateadlikkust oma alluvateseas;b) tegema selgeks ja määrama kindlaks kohustused ja ressursid, sh rahalisedvahendid, personali ja seadmed, mis on vajalikud keskkonnakvaliteedi säilimise tagamiseks;c) otsuste langetamisel arvestama nende mõjuga keskkonnale;d) arvestama seadmete ehituse ja hankeprotsessi juures keskkonnahoiuaspektidega;e) olema kursis omal maal ja võõrustavas riigis kehtivate keskkonnanõueteganing seadma sisse hästitoimivad protseduurid, mis tagavadkõikidest kehtivatest seadustest ja nõuetest kinnipidamise;f) tagama oma kontrolli all oleva maa ja muude loodusvarade säästvakasutamise;g) toetama kontakte naabruses paiknevate kohalike ühendustega, et tegeledakeskkonnaküsimustega ühiselt;h) integreerima saastamise vältimise kontseptsiooni kõikidesse sõjaväelistessetegevustesse, toetama selle saavutamiseks mitmekordsekasutamise, ümbertöötlemise ning materjalide ja protsesside teadlikuasendamise võimalusi, mis muudavad tegevuse efektiivsemaksja väljaõppe paremaks.93

L2Lisa 2.Näited ainevaldkondadestkeskkonna eest vastutavaisiku koolitamisel (Rootsi näitel)Keskkonnaeesmärkn Rahvusvaheline, rahvuslik jalokaalne keskkonnaeesmärkn Kaitsejõudude keskkonnapoliitikan Keskkonnakavadn Kaitsejõudude keskkonnatööeesmärk ja suundKeskkonna arvestamisepõhifaktoridn Looduse ringlus, ühiskonnaringlus, süsteemitingimusedn Ettevaatusprintsiibidn Jäätmete sorteeriminegarnisonis, väeosasn 14 keskkonnaohtuKaitsejõudude mõjukeskkonnalen Tegevusloadn KeskkonnaloadJärelevalven Keskkonnainspektsioonn Keskkonnateenistusedn TervisekaitseinspektsioonOhtlikud jäätmedn Ohtlikud jäätmedn Ohtlike jäätmete märgistamineja vedun Ohtlikud jäätmed väeosasn Informatsioon ohtlike jäätmetekäitlemisestn Keskkonnaohtlikud jäätmedAruandlusRessursside kasutaminen Energia tarbiminen Vee jmt tarbimineSeadused ja eeskirjadMuud määrused ja eeskirjad94

RRegisterAarendaja 23avalik arutelu 23EEesti kaitsejõududekeskkonnakaitsekontseptsioon 7,10, 15–20, 83–93Eesti keskkonnastrateegia 9–11, 30Iigaüheõigus 41ISO 14000 29, 30, 47, 84Jjäätmekäitlus 11, 13, 28, 32, 45, 49,56, 68, 72, 75, 91jäätmete kogumine 33, 68, 69Kkaitsejõudude keskkonnamõju 26,33, 48kaitesejõudude varud 80, 81kemikaalide arvestus 51, 52, 58kemikaalide kategooriad 53–54kemikaalide käitlemine 26, 32–34,47, 48, 50–52, 56, 57, 60, 63kemikaalide märgistamine 52,54–55kemikaalide ohutuskaart 56–57kemikaalide ohuklassid 61–62kemikaalide vedu 7, 26, 48, 50, 60keskkonnaaruanne 28, 30keskkonnaaspektid 15, 30, 45, 48,49, 85, 86, 92keskkonnaeesmärgid 9, 10, 30, 32, 94keskkonnajaam 69–70, 75keskkonnajuhtimissüsteem 26–30,32, 43, 44, 47, 77keskkonnakava 33, 77, 94keskkonnakriteeriumid 45keskkonnameetmed 12, 32, 33keskkonnamõju hindamine 21, 23,44, 47, 78, 79keskkonnamärgis 45, 46keskkonnarisk 13, 15, 56, 85, 86,89keskkonnasõbralik hange 43–45, 48keskkonnastandardid 44keskkonnategevuskava 9, 32, 33keskkonnaõnnetused 80, 81Mmaakonna keskkonnateenistus 22,23, 51, 71, 73metsa kasutamine 7, 35–42metsapoliitika 35NNATO CCMS 84Oohtlik veos 60–66, 69, 71ohtliku veose tunnusmärk 63–6595

ohtlikud jäätmed 11, 16, 17, 26, 33,34, 58, 67–72, 75, 87, 88, 91, 94ohutusnõuded kemikaalidekäitlemisel 48, 50, 54, 56olmejäätmed 28, 68, 72, 75Ppakend ja pakendamine 45–50,52, 54, 55, 59, 62, 66, 69, 72,74, 75parima keskkonnapraktikarakendamine 13polügoon 18, 19, 25, 26, 27, 31, 32,33, 34, 36, 89, 92puhtam tootmine 30, 46päästetööd 51, 81Rroheline hange 43, 44Sstrateegilise keskkonnamõjuhindamine 24Ttarbijavastutus 72, 73tegevusluba 21, 22, 23, 32, 94toote elutsükli analüüs 30, 45, 46toote korduvkasutus 17, 45, 72, 73,88toote taaskasutus 45, 47, 48, 68,72, 73, 76, 77, 79tootjavastutus 47, 72, 73, 7496