Keskkonnatasud – mis ja milleks?
Keskkonnatasud – mis ja milleks?
Keskkonnatasud – mis ja milleks?
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Keskkonnapoliitika ma<strong>ja</strong>ndushoovadeliigitus●KeskkonnatasuKohustuslik makseKeskkonnamaks●Kohustuslik makse●Kasutatakse reeglinakeskkonnakaitse rahasta<strong>mis</strong>eks●Kasutatakse riigieelarveüldva<strong>ja</strong>duste rahasta<strong>mis</strong>eks●●●●Laekub riigieelarvessesihtotstarbeliseltMaksab toot<strong>ja</strong>Läheb toot<strong>mis</strong>kuludesseMõjutab toot<strong>ja</strong>konkurentsivõimet <strong>ja</strong> sunnibteda keskkonnakaitsemeetmeidvõtma● Laekub riigieelarvesse● Maksab tarbi<strong>ja</strong>● Ei lähe too<strong>mis</strong>kuludesse● Ei mõjuta toot<strong>ja</strong>t vähemsaastama● Mõjutab tarbi<strong>ja</strong>t vähem tarbima
<strong>Keskkonnatasud</strong>e rakendamine● <strong>Keskkonnatasud</strong>e seaduse (edaspidi KeTS) järgi maksabkeskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusegasätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundistloodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid võion teinud seda vastavat õigust omamata. (KeTS § 5 lg 1)● Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. (KeTS § 3 lg 1)●●<strong>Keskkonnatasud</strong>e rakenda<strong>mis</strong>e eesmärk on vältida või vähendadaloodusvarade kasuta<strong>mis</strong>ega, saasteainete keskkonda heit<strong>mis</strong>ega <strong>ja</strong>jäätmete kõrvalda<strong>mis</strong>ega seotud võimalikku kahju. (KeTS § 4 lg 1)<strong>Keskkonnatasud</strong>e rakenda<strong>mis</strong>e eesmärgid:ergutada loodusvarade säästlikku kasuta<strong>mis</strong>t;ergutada keskkonnasõbralikuma toorme <strong>ja</strong> kütuse kasuta<strong>mis</strong>t;ergutada taaskasutuslahenduste väl<strong>ja</strong>tööta<strong>mis</strong>t;ergutada loodusvarade kasuta<strong>ja</strong>id <strong>ja</strong> keskkonna saasta<strong>ja</strong>idkeskkonnakaitsemeetmeid;rakendamaaidata kaasa keskkonnaga seotud toot<strong>mis</strong>väliste kulude muut<strong>mis</strong>ekstoot<strong>mis</strong>kuludeks;koguda raha loodusvarade säästliku kasuta<strong>mis</strong>e, keskkonnakaitse <strong>ja</strong>looduse mitmekesisuse säilita<strong>mis</strong>e riiklike meetmete rahasta<strong>mis</strong>eks
<strong>Keskkonnatasud</strong>e liigitumine●<strong>Keskkonnatasud</strong> <strong>ja</strong>gunevadloodusvara kasutusõiguse tasuks (edaspidi ressursitasu) <strong>ja</strong>●saastetasuks.Ressursitasudeks loetaksekasvava metsa raieõiguse tasu,maavara kaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasu,vee erikasutusõiguse tasu,kalapüügiõiguse tasu <strong>ja</strong>●<strong>ja</strong>hipiirkonna kasutusõiguse tasu.Saastetasu rakendatakse, kuisaasteaineid heidetakse välisõhku (edaspidi välisõhusaastetasu),saasteaineid heidetakse veekogusse, põh<strong>ja</strong>vette või pinnasesse(edaspidi veesaastetasu),kõrvaldatakse jäätmeid (edaspidi jäätmete kõrvalda<strong>mis</strong>esaastetasu).
<strong>Keskkonnatasud</strong>e laekumine 2009-2012. a,mln eur
<strong>Keskkonnatasud</strong>e laeku<strong>mis</strong>te <strong>ja</strong>otus RE <strong>ja</strong>KOV vahel (I)2007 2008 2009 2010 2011 2012<strong>Keskkonnatasud</strong>e laeku<strong>mis</strong>edRE+KOV 85782 87531 71770 67222 75847 78790KOV eelarve 20% 21% 24% 28% 26% 26%Valdkondlik <strong>ja</strong>otus kogulaeku<strong>mis</strong>test1)Jäätmete ladesta<strong>mis</strong>e saastetasukokku 22032 26967 28114 14222 16126 16587KOV 10% 8% 7% 10% 10% 6%2)Õhuheitmete saastetasu RE 17589 11144 7882 10125 12364 99253)Veeheitmete saastetasu RE 3967 4556 4935 6360 5500 49214)Vee erikasutusõiguse tasu kokku 9426 10236 10862 12951 12901 13372KOV 46% 47% 48% 47% 46% 48%5)Maavara kaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasukokku 17801 18878 18082 22315 27712 32514KOV 60% 59% 58% 51% 44% 39%RE kokku 68710 69348 54300 48367 56294 58652
<strong>Keskkonnatasud</strong>e laeku<strong>mis</strong>te <strong>ja</strong>otus RE <strong>ja</strong> KOV vahel (II)Allikas: Keskkonnakulutuste analüüs, Praxis, 2012, lk 14 (RE <strong>ja</strong> KKMi andmete alusel)
Maavarakaevanda<strong>mis</strong>õigusetasuEttekand<strong>ja</strong>:Aleksandr PodgornovKeskkonnaministeeriumimaapõue osakonna spetsialist
Maavara kaevanda<strong>mis</strong>õigusetasu kohaldumineMaavara kaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasu makstakse riigile kuuluvamaavaravaru kaevanda<strong>mis</strong>e, kasuta<strong>mis</strong>e võikasutuskõlbmatuks muut<strong>mis</strong>e eest (KeTS § 9 lg 1).Riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist väl<strong>ja</strong>vii<strong>mis</strong>elsaadud kaevise omanik on kaevanda<strong>ja</strong>.Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasu määrad eilaiene eraõigusliku isiku omandis olevale maavarale.Omand maavarale (MaaPS § 4) <strong>ja</strong> kinnisomand.Võõrandatav või väl<strong>ja</strong>spool kinnisas<strong>ja</strong> kasutatav kaevis <strong>ja</strong> maavarakatend.
Riigile kuuluva maavaravarukaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasumääradMaavara kaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasu suuruse määrab maavaraomanik.Vabariigi Valitsuse määrusega riigile kuuluva maavaravarukaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasumäärade kehtesta<strong>mis</strong>el lähtutaksepea<strong>mis</strong>elt maavaravaru kvaliteedist, defitsiitsusest,kaevanda<strong>mis</strong>tingimustest ning maavaravarude kasutusalast.
Kaevanda<strong>mis</strong>õiguse tasumäärakehtestamineLisaks eelnevale:1) loodusvarade säästlik kasutamine <strong>ja</strong> jäätmetekkevähendamine. Eesmärk: maavarade keskkonnasõbralikkaevandamine ning maapõueressursi efektiivnekasutamine minimaalsete kadude <strong>ja</strong> minimaalsetejäätmetega (Keskkonnastrateegia 2030);2) suurendada maavarade kaevanda<strong>mis</strong>e <strong>ja</strong> kasuta<strong>mis</strong>eefektiivsust ning võimalike alternatiivsete mater<strong>ja</strong>lidekasuta<strong>mis</strong>t, nt ehitusjäätmete kasutamine;3) motiveerida keskkonnakasuta<strong>ja</strong>id investeerimauutesse efektiivsematesse tehnoloogiatesse.
Kaevanda<strong>mis</strong>õigusetasumäära kehtestamineTasumäärasid korrigeeritakse, lähtutakse pikaa<strong>ja</strong>listestkeskkonnaeesmärkidest:1) tasumäärade kujunda<strong>mis</strong>el saab arvestadatarbi<strong>ja</strong>hinna indeksi muutu<strong>mis</strong>t;2) valdkondades, kus keskkonnakasutus jätkuvaltkasvab, põhjustades taastumatute loodusvaradeammendu<strong>mis</strong>t, on va<strong>ja</strong> keskkonnatasude määrasidtõsta ennaktempos;3) ehitusmaavarade kasuta<strong>mis</strong>e riiklik arengukavastrateegilistest eesmärkidest;4) põlevkivi arengukava koostamine.
<strong>Keskkonnatasud</strong>Veevõtt põh<strong>ja</strong>veestEttekand<strong>ja</strong>:Heddy KlasenKeskkonnaministeeriumi veeosakonnapeaspetsialist
Veepoliitika raamdirektiivEesmärk saavutada põh<strong>ja</strong>vee hea seisund aastaks2015.
Vee erikasutuslubaVee erikasutusluba peab olema juhul kui vettvõetakse põh<strong>ja</strong>veekihist rohkem kui5 m3/ööpäevas.(VeeS § 8 lg 2 p 2)
Põh<strong>ja</strong>veekihid●Põh<strong>ja</strong>vesi levib Eestis järg<strong>mis</strong>tespõh<strong>ja</strong>veekihtides:Kvaternaari;Ülem-Devoni;Kesk-Devoni;Kesk-Alam-Devoni;Ordoviitsiumi;Siluri-Ordoviitsiumi;Ordoviitsiumi-Kambriumi;Kambriumi-Vendi;Kambriumi<strong>–</strong>Vendi Voronka;Kambriumi<strong>–</strong>Vendi Gdovi.
Põh<strong>ja</strong>vee erikasutusõiguse tasumääradaastal 2013Karjääridest väl<strong>ja</strong>pumbatav vesiKaevandustest väl<strong>ja</strong>pumbatav vesiKvaternaari põh<strong>ja</strong>veekihtÜlem-DevoniKesk-DevoniKesk-Alam-DevoniOrdoviitsiumiSiluri-OrdoviitsiumiOrdoviitsiumi-KambriumiKambriumi-VendiKambriumi<strong>–</strong>Vendi VoronkaKambriumi<strong>–</strong>Vendi GdoviRavimineraalvesiJoogiks kasutatav mineraalvesi17 eurot/1000 m347,35 eurot/1000 m357,13 eurot/1000 m376,82 eurot/1000 m385,76 eurot/1000 m3,152,74 eurot/1000 m3(tehnoloogiliseksveeks)210,9 eurot/1000 m32109,08 eurot/1000m3
Saastetasud saasteainete heit<strong>mis</strong>elveekogusse, põh<strong>ja</strong>vette <strong>ja</strong>pinnasesseEttekand<strong>ja</strong>:Rene ReisnerKeskkonnaministeeriumi veeosakonnapeaspetsialist
Vee keskkonna- <strong>ja</strong> ressursitasudekujunda<strong>mis</strong>e põhimõtted●●●●●Saasta<strong>ja</strong> maksab põhimõte <strong>–</strong> puudub lahendus otseseks mõõt<strong>mis</strong>eks <strong>ja</strong>hinda<strong>mis</strong>eksVeeteenuste kulude kat<strong>mis</strong>e põhimõteveeteenused <strong>–</strong> kõik koduma<strong>ja</strong>pida<strong>mis</strong>tele, riigi- <strong>ja</strong> kohaliku omavalitsuse asutustele,avalik-õiguslikele <strong>ja</strong> eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikuteleosutatavad teenused: pinna- või põh<strong>ja</strong>vee võtmine, paisutamine, tagavarakskogumine, töötlemine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>otamine ning reovee kogumine kanalisatsiooni <strong>ja</strong>puhastamine ning heitvee suublasse juhtimineRiigi ülesanne <strong>–</strong> tagada veeteenuste kulude katmine, kõikideas<strong>ja</strong>osaliste panustamine veeteenuste kulude kat<strong>mis</strong>se, see ei peaolema 100%, kui tuleb püüelda suurema kulude kat<strong>mis</strong>e suunas,subsiidiumid <strong>ja</strong> toetused on lubatudTegelikkus <strong>–</strong> saaste <strong>ja</strong> ressursitasude kujunda<strong>mis</strong>e aluseks on tegelikudkeskkonnakulud, vähem ressursikulud, need põhinevadkeskkonnaseisundi paranda<strong>mis</strong>eks <strong>ja</strong> kaits<strong>mis</strong>eks tehtud võiplaanitavatel kulutustelArengusuundumusedveeteenuste kulude kat<strong>mis</strong>e põhimõtte laiendaminekeskkonna- <strong>ja</strong> ressursikulude õiglane <strong>ja</strong> laialdasem hindamineökosüsteemi teenuste hinna/väärtuse arvestamine veeteenuste kulude kat<strong>mis</strong>el
●●●●●Loodusesse tagasijuhtivas vees on kõigerohkem sulfaate, heljumit<strong>ja</strong> kloriide. Selline vesi onenamikel juhtudel päritkaevandustest võikarjääridest.Taimetoitainete osas (P <strong>ja</strong>N) on loodusessejuhitavad saasteainetekogused stabiilseltvähenemas, seda onpõhjustanud eeskättasulatereoveepuhasta<strong>mis</strong>ekorrastamine.Kõige suurem osaloodusessetagasijuhitavast veest onpärit energiatoot<strong>mis</strong>est.Peaaegu 71% veeheitestmoodustab <strong>ja</strong>hutusvesi.Teised suuremadheitveeallikad onkaevandused (9%) <strong>ja</strong>karjäärid (11%)Asulate heitvesi koossademeveega moodustabheitveest vähem kui 10%.Veeheitega kaasnev keskkonnakoormuspunkkoormuse allikatest21%23%2%
SaasteaineBHT 7Fosforiühendid (P üld )Lämmastikuühendid (N üld )HeljumSulfaadidSaastetasud aastal 2013Tasumäär1 406 eurot/t7 109 eurot/t2 137 eurot/t456,9 eurot/t6,45 eurot/tÜhealuselised fenoolid 16 893eurot/tNafta, naftasaadused, õlid, muud orgaanilise aine kuumtöötle<strong>mis</strong>e jäägid3465 eurot/tMuud ohtlikud ained 15 921eurot/tEritingimused saastetasude suurenda<strong>mis</strong>eks:2,5 korda kui saasteained juhitakse kaitsmata põh<strong>ja</strong>veega pinnasesse1,5 korda kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või vähem kui 200m suplusrannast1,2 korda kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu
Pea<strong>mis</strong>te saasteainete tasumäärademuutus
Veehinna muutus
Saastetasu jäätmetekõrvalda<strong>mis</strong>elEttekand<strong>ja</strong>:Peeter EekKeskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhata<strong>ja</strong>
Saastetasu jäätmete kõrvalda<strong>mis</strong>elSaastetasuga maksustakse ainult jäätmete kõrvaldamine, st mitteteke ega taaskasutamine üldiselt.Praktikas on valdav kõrvalda<strong>mis</strong>toiming 'ladestamine prügilal', kuigiJäätS mõistete raames on võimalikud ka muudkõrvalda<strong>mis</strong>toimingud.Saastetasu jäätmete kõrvalda<strong>mis</strong>el (ladesta<strong>mis</strong>el) on üldisena nnladesta<strong>mis</strong>e väravatasu osa, mille keskkonnakaitseline eesmärkon muuta ladestamine kallimaks, et motiveerida otsima <strong>ja</strong>arendama ladesta<strong>mis</strong>e alternatiivide lahendusi sh1) jäätmete tekke vähendamine <strong>ja</strong> vältimine, sh ohtlikusevähendamine2) taaskasutamine (JäätS tähenduses ka korduskasutuseksetteval<strong>mis</strong>tamine, ringlussevõtt <strong>ja</strong> muu taaskasutus shenergiakasutus <strong>ja</strong> pinnasetäiteks kasutamine)
Mõned üldised mõttedEL Üldtunnustatud jäätmekäitlushierarhia kohaselt on kõrgeimaeelistusega jäätmete vältimine <strong>ja</strong> vähendamine, sh ohtlikusevähendamineSeega → mida vähem jäätmeid, seda paremKeskkonnapoliitiliselt kasutatakse eesmärkide kirjelda<strong>mis</strong>el kamõistet 'ringlussevõtu ühiskond' (st ladestamine <strong>ja</strong> muutaaskasutus sh energiakasutus' ei ole esmatähtsad)Eraldi keskkonna eesmärk ka 'Zero Waste', <strong>mis</strong> üldisenatähendab siiski mitte '0-jäätmeteket', vaid eelkõige '0-ladesta<strong>mis</strong>t'- ehk jäätmeid tuleks näha kui ressursse laiemas tähenduses.
Üldine arengusuund - Jäätmekäitlushierarhiategelik rakendamineEuroopa Liidu Jäätmekäitlusesuund - RinglussevõtuÜhiskonna suunas- Direktiivi 2008/98 peamineeesmärk: saavutada jäätmetetekke lahtihaakimine ma<strong>ja</strong>nduskasvust<strong>ja</strong> märgatavaltjõulisemalt ka senitunnustatud 'rangeJäätmekäitlushierahia'rakendamine←Jäätmekäitluspüramiidtäna
Üldine <strong>ja</strong> selge arengusuund -Jäätmekäitlushierarhia tegelik rakendamine
Olmejäätmete taaskasutuse osakaalu <strong>ja</strong> ladesta<strong>mis</strong>e'väravatasu' suhe 2009 andmetelAllikas: Use of economic instruments and Waste Management performancesDG ENV, 2012
Saastetasu määrad jäätmete kõrvalda<strong>mis</strong>elAllikas: <strong>Keskkonnatasud</strong>e mõjuanalüüs, SEI-Tallinn, TÜ; 2013
Saastetasu mõju (1)Eelkõige ma<strong>ja</strong>ndusliku motivatsiooni loomine ladesta<strong>mis</strong>ealternatiividele, toetades nii J-käitlushierarhia rakenda<strong>mis</strong>t(tulemuste osas) <strong>ja</strong> otsesemalt 'saasta<strong>ja</strong> maksab' põhimõtterakenda<strong>mis</strong>t.Mõju on on pikaa<strong>ja</strong>lisem <strong>ja</strong> ei tarviste olla praegu veel J-aruandlusesnähtav (eelkõige põlevkivitööstuse jäätmed), samas olmetavajäätmeteosas on 2013 'pööranguaasta' <strong>–</strong> Eesti on jõudnudjärele EL edukamatele, st olme- jm sarnaste jäätmete ladestamineon marginaalne
'Saasta<strong>ja</strong> maksab' põhimõtte rakenda<strong>mis</strong>el on just saastetasu olnudoluliseks eelduseks massiivsetele investeeringutele taaskasutuselahendustesse: 2010-2013 J-põletustehase <strong>ja</strong> MBT lahendustekoguinvesteering ca 130 M€ (sh Riigi toetus 0 €)Võrdluseks:Saastetasu mõju (2)1) Läti, Leedu jt arendavad selliseid projekte valdavalt ainult EL ÜFtoetustega2) Viimase 20 a jooksul Riigi investeeringutoetused J-käitlusele eriallikatest kokku (RE, KIK, ÜF, ERDF jm) on summarselt < 100 M€(selles pole arvestatud Sillamäe radioaktiivsete J-te hoidla sulge<strong>mis</strong>t,ca 20 M€))
Saastetasu probleemid J-käitluseeesmärkide raamesKuna maksustatakse kõrvalda<strong>mis</strong>t, siis otseselt motiveerib ladesta<strong>mis</strong>tvähendama, kuid mitte rakendama J-käitlushierarhiat täpsemalt(vältimine, korduskasutuseks etteval<strong>mis</strong>tus, ringlussevõtt)Motiveerib ka 'taaskasutusele sarnanevaid tegevusi', milles üldisemaltprobleemid seotud mater<strong>ja</strong>lide kvaliteediga pinnasetäitel (ehituslammutusJ-d jms)või siis küsimusega 'kas asendati muid mater<strong>ja</strong>le, mida muidu olekskasutatud antud otstarbel' (taaskasutuse definitsioon -põlevkivisektori jäätmed)
KokkuvõteSaastetasu jäätmete kõrvalda<strong>mis</strong>el on olnud väga oluline J-käitlushierarhia eesmärkide suunas liiku<strong>mis</strong>elLadesta<strong>mis</strong>e saastetasude edasine tõstmine enam nendeeesmärkide osas olulist parane<strong>mis</strong>t ei anna, olulisemad onmuud korralduslikud meetmed (ladesta<strong>mis</strong>e <strong>ja</strong> pinnasetäitekvaliteedikriteeriumid, ringlussevõtu sihtarvud <strong>ja</strong> toodetekvaliteedikriteeriumid jms), sh ka järelevalveJ-käitlushierarhia sisulisem rakendamine, eeldab valdavalt küllmuid korralduslikke lahendusi, aga seda võivad toetada kakeskkonnatasude süsteemi muudatused nii, et seemotiveeriks otsesemalt ringlussevõttu <strong>ja</strong> jäätmetevähenda<strong>mis</strong>t.
●●<strong>Keskkonnatasud</strong>e kujundamine aastateks 2016+Raamkava koostamine 2013. a lõpuks<strong>Keskkonnatasud</strong>e raamkava on suunatud nii keskkonnatasude seadusemuut<strong>mis</strong>e seaduse eelnõu koosta<strong>mis</strong>e etteval<strong>mis</strong>ta<strong>mis</strong>eks <strong>ja</strong> teabekogu<strong>mis</strong>eks kui ka võimalikult vara<strong>ja</strong>seks huvigruppide kaasa<strong>mis</strong>eksedaspidiste arengute kujunda<strong>mis</strong>el.● Kaasa<strong>mis</strong>e eesmärgiks on koguda informatsiooni <strong>ja</strong> tagasisidetkeskkonnatasude seaduse toimi<strong>mis</strong>est, kitsaskohtadest <strong>ja</strong> ebaselgustest,vananenud või uuenda<strong>mis</strong>t va<strong>ja</strong>vatest aspektidest.●●●Soovime ühendada keskkonnapoliitiliste eesmärkidega seotud ninghuvigruppide <strong>ja</strong>oks oluliste küsimuste lahenda<strong>mis</strong>e, et keskkonnatasuderegulatsioon täidaks selle kehtesta<strong>mis</strong>ega seatud eesmärki parimal moel.esimeses etapis toimuvad ümarlauad huvigruppidega <strong>–</strong> ootameümarlaual partneritelt tulevaks perioodiks keskkonnatasudekujunda<strong>mis</strong>eks <strong>ja</strong> regulatsiooni muut<strong>mis</strong>eks erinevaid põhjendatudettepanekuid <strong>ja</strong> arvamusi, samuti konstruktiivset tagasisidetkeskkonnatasude regulatsioonile möödunud perioodil; loodametihedale koostööle <strong>ja</strong> partnerlusele.Kontakt: Aire.Rihe@envir.ee
Kaasa<strong>mis</strong>e a<strong>ja</strong>kava28.08.13 Esmase info edastamine huvirühmadele(sh kaasa<strong>mis</strong>plaan <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>kava)SeptemberSeptembri lõppOktooberOktoobri lõppNovemberNovembri lõppNovemberDetsembri algusDetsembri lõppÜmarlaudade korraldamine erinevatehuvirühmadega Keskkonnaministeeriu<strong>mis</strong>Ettepanekute <strong>ja</strong> arvamuste kogumine e-kir<strong>ja</strong>deteelRaamdokumendi mustandi koostaminetuginedes seni kogutud infole, tagasisideandmine ettepanekute esita<strong>ja</strong>teleRaamdokumendi mustandi esitaminehuvirühmadele kommenteeri<strong>mis</strong>eksKommentaaride <strong>ja</strong> ettepanekute kogumineraamdokumendi mustandile e-kir<strong>ja</strong>de teel(va<strong>ja</strong>dusel kohtu<strong>mis</strong>ed)Tagasiside andmine laekunud ettepanekuteleRaamdokumendi eelnõu koostaminearvestades laekunud kommentaareRaamdokumendi eelnõu saatminehuvirühmadeleRaamdokumendi eelnõu val<strong>mis</strong>
Täname tähelepanu eest!
Change language