protokoll - Põllumajandusministeerium

State Research Institute Pulawys põldkatsetega tutvumineInstituudil on 4000 ha maad erinevates Poola piirkondades. Meile tutvustati järgmisi katseid:1. Erinevad viljelusviisid (tava- ja maheviljelus) kuuel hektaril.Mõlema viljelusviisil kasutati sama külvikorda viie väljaga – kartul, suvinisu, ristikurohkepõldhein, talinisu, liblikõieline kultuur. Enne kartulit anti 30 t/ha komposti. Samutiristikurohke põldhein künti haljasväetisena sisse. Ristikurohke põldheina segu koosnes(ühele hektarile): 15 kg punasest ristikust, 2 kg valgest ristikust ja 3 kg erinevatestkõrrelistest heintaimedest (kolm erinevat liiki). Liblikõielise kultuurina kasvatatiüheaastast lupiini, põlduba vms.Uuriti erinevaid faktoreid: mulla füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi omadusi; kultuuride jaerinevate sortide saagipotentsiaali, nakatumist taimehaigustesse ja teisi omadusi (näit.taimede pikkust ja umbrohtude allasurumisvõimet), haigustekitajate ja kahjuriteintensiivsust jne. Samuti uuriti mahetingimustesse sobivaid sorte. Nisudel 10 erinevat sortikatses, kartulil 8–10 sorti. Uuriti ka maheviljeluses lubatud vasepreparaatide kasutamisemõju kartuli-lehemädaniku vastu ja kartuli mahapanekul eelidandatud seemne mõjusaagikusele.Tulemused: Maheviljeluses suur probleem umbrohtumusega, eriti Poolas rukkikasteheinaga.Kui vaja, siis rohiti katseid käsitsi. 15 aastast viimasel neljal aastal tegeletieriti umbrohtumuse uurimisega. Külvikorras peale põldheina kasvatamist umbrohtumusmärgatavalt vähenes. Põldheina kasvatamisel oli probleem hiirte kahjustusega. Selle vastukasutati looduslikke vaenlasi – röövlinde. Põllule olid paigutatud tokid, mille otsas istudessaid röövlinnud hiiri jahtida.Võrreldes mahekartulikasvatust tavakasvatusega, jäi saak tänu lehemädanikule 40%madalamaks. Võimalusel kasutasid spetsiaalset preparaati (Novadur), mida oli lubatudkasvuajal 2–3 korda mahetingimustes kasutada, kuid probleem on selles, et ainult kartuliväga varajases kasvufaasis. Vasepreparaatide kasutamisel oli negatiivseks pooleks see, etnendega on vaja pritsida ka kartulilehtede alt, kuid see oli keeruline.Võrreldes kaasaegseid ja nn vanu sorte, siis vanemad sordid olid vastuvõtlikumadtaimehaigustele ja nende saagipotentsiaal oli 30% madalam.Kolmel hektaril oli tava- ja mahekatse talirapsi, talinisu ja suvinisuga ning talinisumonokultuuris.Uuriti viljavaheldussüsteemi ja monokultuuris kasvatamise mõju. Monokultuuris olitalinisu külvatud 16 aastat järjest ning kasvatamisel oli taimehaiguste ja –kahjuriteintensiivsus suurem, eriti juuremädaniku osas nisul. Tavaviljeluses kasutati puhtimist,mineraalväetistega väetamist (kompleksväetis, N kokku kasvuperioodil 140–160 kg/ha) jakeemilist pritsimist. Sellel aastal ei olnud Poolas häid ilmatingimusi pritsimiseks (paljusademeid). Fungitsiididega pritsiti nisu tavaliselt kaks korda, kuid monokultuuriskasvatamisel ka kolm korda.Mullaproovid võeti 90 cm sügavuselt ja väljauhtumise uurimiseks kolmest kihist (iga 30cm tagant). Makroelementide, pH ja huumuse sisalduse analüüsimiseks võetimullaproovid igal aastal, mikroelementide analüüsimiseks iga 4–5 aasta tagant.