protokoll - Põllumajandusministeerium

Katete all köögiviljade kasvatamise meetodite optimeerimine (klaaskasvuhooned jakilekasvuhooned), et parandada kvaliteeti ja saagi stabiilsust. Köögivilja kasvatamise jaoksmõeldud substraatide sobivus, energia säästmine, sordivõrdlus.Taimetoitumise labor: uuringud toitainete kättesaadavusest mullast või substraatidestja nendeomastamine taimede poolt. Köögiviljade toitumise täiustumise meetodid ja uute väetistekoostis.Meristeemkultuuride labor: tolmukapea ja mikrospooride kultuuride rakendaminekahekordsete haploidsete taimede tootmisel. In vitro meetodite kasutamine köögiviljadesordiaretuseks ja taastootmiseks. Rakumorfoloogiliste ja raku füsioloogiliste markeriteotsimine, sisse seadmaks köögiviljade reaktsiooni biootilistele parameetritele.Seente kasvatamise labor: uued meetodid seente kasvatamiseks, paljude substraatide sobivusseente kasvatamiseks ning haiguste ja kahjurite tõrje. Turba ümbriste tüüpide ja lisanditeomaduste hindamine ning nende mõju seente saagile ja kvaliteedile.3. Taimekaitse osakondEntomoloogia labor: köögivilja taimedel esinevate kahjurite bioloogia, ökoloogia jaintegreeritud kontrolli uurimine. Uurimine viiakse läbi järgnevatel kahjuritel: Diptera,Homoptera, Lepidoptera, Coleoptera ja Acarida ning nende looduslikel vaenlastel. Mõnedkatsed viiakse läbi uurimaks probleeme, mis on seotud uute kahjurite liikide tõttu hädasolevatel kahjurite kultuuridel.Fütopatoloogia labor: epidemioloogia ja integreeritud meetodite uurimine, et kontrollidatähtsamaid haigusi köögiviljade viljelemisel avamaal ning kasvuhoonetes.Kasvuhoonekurkide ja tomatite keemiline ning bioloogiline kontroll seen- ja bakterhaigustevastu mullavabas kultuuris kasvatades. Bioloogiline differentseerumine Phytophtora infestanspopulatsioonil põllu- ja kasvuhoonetomatil.Viirushaiguste hindamine paprikal ning nende kontrolli võimalus seemnete puhtimisega.Umbrohtude labor: köögiviljade intergreeritud umbrohukontrolli arendamine ja täiustamine;valitud aspektid umbrohtude bioloogiast (umbrohtude levik ja ilmumine, umbrohtudekonkurents); herbitsiidide ja abiainete efektiivsuse bioloogiline hindamine (ametlikudregistrikatsed farmaatsia tööstuse jaoks).Mulla bioloogia labor: intergeeritud taimekaitses mitte keemiliste meetodite uurimine; mullaorgaaniliste paranduste mõju uurimine taimede kasvukeskkonnale: uute bioloogilise kontrollimeetodite arendamine mulla seenhaigustekitajate vastu.4. Köögiviljade säilitamise ja töötlemise osakondKöögiviljade säilitamise ja koristusjärgse füsioloogia labor: värskete köögiviljade lühi- ningpikaajalise säilituse modernsete meetodite (modifitseeritud ja kontrollitud atmosfäär)uurimine: mõned aspektid säilitavate köögiviljade füsioloogiliste, keemiliste ja füüsikalistemuutuste kohta: koristuseelse fungitsiididega töötlemise mõju kapsaste ja juurviljadeseenkahjustustele köögiviljade säilivusele ning koristusjärgsele füsioloogiale.

Väetamiseks kasutatakse taimeleotisi ja komposti, mis on valmistatud põhust ja punase ristikuhaljasmassist, millele on lisatud bakterpreparaate.Katsetest vaatasime järgnevaid:1) Vahekultuuride mõju uurimine kahjuritele ja haigustelepõhikultuur porgand, vahekultuurideks sibul, seller, aedliivatee, koriander, majoraanpõhikultuur valge peakapsas, vahekultuurideks seller, teekummel jt.2) Aedoa külviajakatse, külviaja mõju kahjurite kahjustusele. Poolas on ohtlik kahjustajaoaseemnekärbes (Delia platura), võib hävitada rohkem kui 30 % idanevast aedoakülvist.3) Põldoa külviajakatse, külviaja mõju kahjurite levikule, kahjustajateks lehetäid jaherneterakärsakas; tõrjeks katsetatakse kahe maheviljelejatele lubatud preparaadi mõju4) Suvikõrvitsa ja selleri katsed peenrakanga ja punase ristiku haljasmassi mõju5) Jääsalati avamaa katse; uuritakse bakterhaiguste levikut avamaal. (Kasvuhoones onhaiguse levik ulatuslik).6) Paprika avamaa katse; võrreldakse biokeemilisi näitajaid katmikalal kasvanud saagis.7) Till vahekultuuriks porgandile. Uurimisalaseks küsimuseks: kas kahjureid esinebvähem porgandil? Katsetajad oletavad, et porgandi kahjustus on siis väiksem, kuna tillsarikõielise kultuurina võiks osa kahjureid põhikultuurilt eemale meelitada.Poola mahetalunikud kasutavad köögiviljade tootmiseks ainult kodumaiseidköögiviljasorte, mis on kõige paremini kohanenud sealsete klimaatiliste tingimustega.Tavakatsed1) Sibula herbitsiidi katse, herbitsiidide sobivus sibulale2) Valge peakapsa, lillkapsa ja spargelkapsa katse kolme erineva firma ferromoonidemõju uurimiseks kapsaliblika tõrjel3) Punase peakapsa herbitsiidikatse4) Porgandi herbitsiidikatse; uuritakse herbitsiidide mõju toitainete sisaldusele5) Paprika viljelus polüpropüleenkangaga6) Küüslaugu herbitsiidikatseVaatamata sellele, et kõikide nähtud katsete puhul ei olnud võimalik ajapuudusel süvenedapaljudesse detailidesse ja nüanssidesse, andis oma silmaga nähtu väga palju infot ja heaettekujutuse katsetatavatest kultuuridest ning temaatikast, millega Poola köögiviljateadlasedkülastatud instituudis tegelevad. Poola põllumehe põhiprobleemid köögiviljade kasvatamiselon üldjoontes samad mis Eestiski. Õppereisi käigus oli hea võimalus leida mitmed eeliseid,mida Eestis kasutada klimaatilistest tingimustest tulenevalt (kahjustajate vähemulatuslik levikjt).

Pomoloogia ja floristika Instituut SkierniewicesOsakonda juhib peadirektor Dr. Elzbieta Rozpara. Meile tutvustas instituudi töid ja tegemisidirektor Edward Zurawicz.Oma ettekande jagab ta neljaks:1. Ülevaade Poolast;2. …. Skierniewicest;3. …..teadusinstituudist;4. …..puuviljakasvatusest Poolas tervikuna.Poolas on 16 provintsi, pindala on 313 000 km 2 , 40 miljonit inimest. Keskmineõhutemperatuur jääb 6,0–8,5 ° C vahele. Juulis võib olla 30 ° C ja rohkem soojakraadi. Külmemkuu on jaanuar (võib esineda -30 ° C). Mais võib esineda hiliseid öökülmi. Aasta keskminesademete hulk on 500–600 mm.Skierniewice- esimesed teated pärinevad aastast 1136. 1457. aastal ametlik linnanatunnustamine. Skierniewice on puuviljandusalase teaduse keskus (pealinn) Poolas. Instituutasutati 1951. aastal, 1967. aastal lisandus instituudile dekoratiivtaimede osakond. Instituudilon olemas oma logo.Instituudi asutaja ja esimene direktor oli Prof. Dr. Szczepan A. Pieniazek. SkierniewiceInstituudil on kolm peamist osakonda: pomoloogia, mis asub Skierniewices, lillendus asubSkiris ja ja mesindus Pulawys. Meie keskendusime peamiselt pomoloogia osakonna töödele jategemistele.Pomoloogia osakonnal on omakorda 10 teaduslikku uurimissuunda:1. uute kultuuride ja aluste uurimine;2. geneetiliste ressursside kollektsioonid;3. maheviljelus;4. uute meetodite rakendamine puuviljade kasvatamisel;5. viljade kvaliteedi ja väetamisega seotud uuringud;6. puukool ja sellega seonduv teadustöö;7. taimede külmakindluse uurimine;8. uute liikide juurutamine;9. molekulaarmarkerid;10. tolmeldamisega seotud küsimuste uurimine.Instituudis töötab kokku 387 inimest, sellest 155 teadurit ja 232 abipersonal. Teaduritest on 19professorid, 16 dotsenti ja 64 doktorit. Instituudi rahastamine: 48% rahast saadakse PoolaHaridusministeeriumilt, 52% annavad erinevad ministeeriumid ja projektid. PoolaPõllumajandusministeerium annab 52% -st 26 %.Skierniewice kollektsioonides on kokku 5077 taksonit viljapuid, marjapõõsaid ningdekoratiivtaimi.12 kollektsioonaias kokku on 3175 taksonit õunapuid, pirne, ploome, hapu- ja maguskirsse,virsikuid, aprikoose, kreeka ja sarapuu pähkleid jne.Õunapuude kollektsioonis on 1260 sorti ja see hõlmab ligikaudu 3 ha ning on üks Euroopasuurimaid kollektsioone. Pirnisorte on 200, ploome 160 ning 300 magus- ja hapukirsisorti.

Marjakollektsioonid asuvad kümnel erineval põllul, kasvuhoones ja kiletunnelis. Kokku onrohkem kui 900 erinevat sorti, mis kasvavad ca 1 hektaril. Peamised kultuurid on maasikas,punane-, valge-, ja mustsõstar, karusmari, mustikas, jõhvikas jne. Kollektsioonis on ka ca 158viinamarja genotüüpi.Dekoratiivtaimede kollektsioon ulatub ca 1543 erineva liigi ja sordini. Peamiselt: tulbid,nartsissid, gladioolid, liiliad, roosid jne.Igal aastal kaitseb instituudis 3–5 teadlast doktorikraadi, kirjutatakse 200 teadusartiklit, 300populaarteaduslikku artiklit, registreeritakse 5 patenti. Instituuti külastab aastas ca 10000külalist. Erinevatel kursustel ja õppepäevadel käib aastas ca 700 inimest.Poola on Euroopa suurimaid puuviljakasvatajaid. Inimese kohta toodetakse aastas ca 50 kgpuuvilju ja marju. Lisaks sõstardele korjatakse Poolas ka õunu, mureleid ja ploome masinaga.Masin korjab päevas ca 40–50 tonni õunu. Olenevalt sordist korjab masin murelipuud 95–98% puhtaks.Edasi suundusime mahetootmise puuviljaaeda, mis asub 15 km kaugusel Skierniewicest. .PuuviljaaedKatseistandus rajati 2004 aasta kevadel 5 ha suurusel maaalal. Istandus asub suuremetsakompleksi läheduses, eemal tööstuspiirkondadest ja peamistest liiklussõlmedest.Ümbruskonna maad kuuluvad enamuses talunikele.Peamised uurimissuunad :1. Uurida erinevate puuviljakultuuride, erinevate liikide ja sortide sobivust kasvatamiselökoloogilistel meetoditel;2. Uurida erinevate mulla käsitlussüsteemide sobivust ridade vahel kasutades materjale,mida on lubatud kasutada ökoloogilises viljakasvatuses (erinevaid multšid);3. Võrreldakse erinevaid õunapuude nõrgakasvulisi alused (M.26; M.9);4. Uuritakse ökoloogilisi meetodeid taimekaitses (õun, hapukirss, maguskirss,ploomipuud, vaarikas, mustsõstar, kõrgekasvulised mustikad, maasikad, aroonia jateised marjakultuurid);5. Uuritakse kärntõvele resistentseid sorte (’Topas’, ’Pinova’ jt.);6. Haiguste ja kahjurite uurimine erinevatel kultuuridel.Selle aasta kevad oli Poolas ebatüüpiline – jahe, sademeterohke. Õitsemise ajal oli paljukahjureid, mille tõttu pirni- ja õunapuudel saak katseaias praktiliselt puudub.Vaarikasortidest kasvatatakse maheviljeluses remontantsorte (taasviljuv) – ’Polka’, ’Polana’jt. Taasviljuvate sortide õitsemisaeg ei lange kokku vaarikamardika lendlusajaga.Uute kultuuridena katsetatakse aprikoosi- ja virsikupuid. Aprikoosikasvatust peetakseperspektiivseks, sest veel ei ole haigusi ja kahjureid. Virsikutel oli külmakahjustusi.Maguskirsi katses uuriti vahepoogendi mõju puude külmakindlusele ja viljade suurusele.Puukoolis uuriti erinevate viljapuude aluste vastupidavust haigustele. Kahjuritõrjekskasutatakse erinevaid biopreparaate (madex) ja feromoone ning väetamiseks hobusesõnnikut.Külastuse ajal oli käsil laborihoone ehitus, kuhu kuulub ka hoidla.

29.juuni 2010Lucmierzi katsejaam (The Research Centre for Cultivar Testing)Katseasutus loodi 1953. aastal. Maad on 86 hektarit. Katsejaamas töötab 15 inimest, neist 4on katsetöötajad ja 6 hooajatöölised. Tegeldakse tali - ja suviteraviljade (talirukis, talinisu,talioder ja talitritikale ning suvinisu, suvitritikale ja kaer) katses oli ka üks suvirukis, ningrapsi, kartuli, porgandi ja sibula sortide katsetamisega. Olid ka katsed paprikale avamaal jakasvuhoones.Katseala mullastik oli boniteedi järgi väga hea kuni hea.Katsed külvatakse 4-s korduses, millest 2. ja 3. kordus saavad suurema väetisekoguse jatäieliku taimekaitse ning 1. ja 4. on haigustõrjeta ja väikese N väetise kogusega (6 kgtegevainet ha-le).Katsetatakse 2 aastat ja kui tulemused sobivad, läheb sort sordilehte. Regiooniti on sordilehterinev. Kui ühel aastal on ekstremaalsed ilmastikuolud (taliviljadel), siis katsetatakse veel üksaasta. Katses kasutatakse võrdluseks valdavalt 4 standartsorti.Selle aasta taliviljad olid hästi talvitunud. Taliodra katses oli 11 sorti. Meile tuttavatestsortidest olid Wintmalt ja Fridericus.Talirukist oli sel aastal katses 22 sorti. Kasutatud oli kasvuregulaatorit Cerone, aga osadsordid olid ikkagi lamandunud.Talitritikale juures tuttavaid sorte ei täheldanud. Haigustõrje eesmärgiks on hoida pead jakahte ülemist lehte.Talinisu katse oli kõige suurem, katses oli 34 sorti ja 4 standartsorti. Meile tulid tuttavad etteAkteur, Skagen, Muzelka, Figura, Ostroga ja Mulan. N- väetise juurdeandmise juuresvaadatakse, milline on mulla lämmastikusisaldus ja vastavalt sellele antakse.Suviviljade katse juures nägime ka suvirukist Boiko. Suviteraviljade katse oli külvatud09.04.2010. Katsed olid samuti 4-s korduses millest 2. ja 3. kordus saavad täielikutaimekaitse aga N-i rohkem ei anta. Putukatõrjet tehakse vastavalt vajadusele.Suvinisu katses olid ka meile tuttavad sordid Trappe, Tybalt, Bombona ja Hewilla.Oli ka kaera katse, millel haigustõrjet ei tehta, tuttavatest sortidest Flämingsprofi ja Scorpion.Suviotra katses ei olnud.Kartuli katses oli igale sordile kaks rida. Sortidest olid meile tuntud Jelly ja Asterix.Mais sadas 200 mm ja vahepeal oli vett väga palju, aga see ei olnud katset kahjustanud. Küllolid kartulikatset kahjustanud veidi metssead.HODOWLA ROSLIN STRZELCE Sp. z.o.o. IHAR Group külastamineSuurettevõtte profiili, ajalugu, tegevusvaldkondi, töökorraldust, seemneladusid,töötlemisliine ja demopõlde tutvustas Marek Luty, MSc Eng.- turunduse osakonna mänedzer.

Ettevõte moodustati 2000. aastal, mil ühendati Strzelce, Borowo, Konczewice ja Malyszynipiirkonnas asunud põllukultuuride sordiaretusega tegelevad instituudid üheks tervikuks.Suurettevõtte moodustamisele eelnevalt oli eelnimetatud piirkondades juba 55-aastaneerinevate kultuuride sordiaretuse kogemus. Praegu on HODOWLA ROSLIN STRZELCE Sp.z.o.o. IHAR Group Poola üks kahest suuremast põllumajanduskultuuride sordiaretuse,seemnekasvatuse ja seemnete turustamisega tegelevast ettevõttest. Ettevõtte aktsiakapital on36,11 mln zlotti. Maad kasutatakse 4100 ha, millest 3620 ha on põllumajandusmaad. Püsivalton palgatöötajaid 222. HODOWLA ROSLIN STRZELCE 4 osakonnas töötab 22 aretajat,aretustööga on seotud kokku 44 inimest.70% kogutulust saadakse seemnemüügist. Ettevõtte keskus asub Strzelce’s paiknevassuurejoonelises, äsja renoveeritud mõisahoones. Laohooned ja demopõllud paiknevad mõisavahetus läheduses. Siin töötab ka osakondadest enim töötajaid (90), põllumajandusmaad on852 ha. Borowos on põllumajandusmaad 586 ha, töötajaid 38, Konczewice’s vastavalt 916 haja 49 ning Malyszyn’is 1266 ha ja 45 töötajat.Lisaks põllukultuuride sordiaretusele, seemnete tootmisele ja müümisele tegeletaksekõrvalharuna ka loomakasvatusega. Kolmes osakonnas peetakse kokku 1961 siga, 758lüpsilehma aasta keskmise piimatoodanguga 8100 kg lehma kohta ja Malyszyn’is 160lihaveist. Lüpsikarja peetakse vabapidamisega põhu allapanuga laudas, torusselüps toimublüpsiplatsil. Lehmad on aastaringsel laudaspidamisel. Ratsioonis on valdavalt oma põldudeltpärinevast rohu- ja maisisilost söödamikseriga valmistatud sööt. Ettevõttel on 1piiritusevabrik Borowo’s (aastatoodang 0,75 mln l), 2 Malyszyn’is (1 mln l) ja 1 Strzelce’s (2mln l). Piiritus realiseeritakse kodumaal, kuid turg on ebastabiilne.10 aasta jooksul on välja arendatud ettevõte, mille eesmärgiks on rakendada sordiaretusesbioloogilist progressi uute väärtuslike suvi- ja talinisu, suvi- ja talitritikale, suvi- ja talirapsi,kaera, suviodra, põldoa, sojaoa ja mooni sortide loomise kaudu. Järjekindlalt püütaksesuurendada uute sortide saagipotentsiaali ja resistentsust taimehaiguste ning kahjurite suhtes.Magunat aretatakse kahes suunas: madala morfiinisisalduse ja valgete seemnetega sordidkondiitritööstuse ning kõrge morfiinisisaldusega sordid farmaatsiatööstuse tarbeks. Markeriteavastamine õie kroonlehtede morfoloogiliste erinevuste põhjal madala ja kõrgemorfiinisisaldusega sortide eristamiseks pälvis põllumajandusministeeriumi autasu.Põldoa aretuse alguseks on 1979.a. Eesmärkideks kõrge saagikus, madal tanniini sisaldus,determinantne kasvutüüp ja haiguskindlus.Kaera aretatakse alates 1971.a. Aretatakse paljasteralisi ja lühikõrrelisi sorte. Sortidel peaksolema kõrge saagivõime, toorrasva ja -proteiinisisaldus, hea haigus- ja seisukindlus,mägismaale sobivate sortide puhul lühem kasvuaeg.Odra aretamine algas 1945.a. Püütakse suurendada saagikust. Õlleodra puhul on olulinelinnaste kvaliteet, söödaodra puhul vastupanuvõime taimehaigustele ja kasvukeskkonnastressifaktoritele. Rohkem kasvatatakse otra söödaks, sest linnasevabrikud ja õlletehasedkuuluvad rahvusvahelistele kompaniidele.Suvitritikale sordiomadused peaksid olema samad kui söödaodral, lisaks mulla kõrgealumiiniumisisalduse ja madala pH taluvus.Talitritikalet aretatakse Malyszyn’is alates 1975. ja Borowo’s 2001.aastast. Eesmärgidkattuvad tritikale suvivormidele püstitatutega, täiendavalt parandatakse külma- jaseisukindlust (lühikõrrelised sordid) ning luuakse hübriidsorte.

Suvirapsi aretuse sihiks on saagikate, madala glükosinolaatide ja kiusisaldusega, seenhaigustesuhtes resistentsete, kõrge õli- ja valgusisaldusega ning ebasoodsaile keskkonnaoludelevastupanuvõimeliste varavalmivate sortide loomine. Talirapsi nii vabalt tolmlevaid tava- kuihübriidsorte aretatakse samadel eesmärkidel, lisaks püütakse parandada külmakindlust.Suvinisu aretus algas 1974.a. Parandatakse saagikust, resistentsust lehestikku ja peadnakatavate taimehaiguste suhtes.Talinisu aretusega alustati 1945.a. ja esimesed 2 sorti registreeriti 1960.a. Peamisedaretussuunad: hea talvekindlus, tehnoloogilised ja küpsetusomadused, vastupidavusebasoodsatele keskkonnaoludele, taimehaigustele ja lamandumisele. Nisusordid on jaotatudmitmesse kvaliteediklassi.HODOWLA ROSLIN STRZELCE strateegia on müüa kõrgekvaliteedilist erinevate sortideseemet kogu Poolas maksimaalsel määral, aga seda turustatakse ka 11 välisriiki. Firmasaretatud sortide osatähtsus järgmiste liikide seemneturul Poolas on: talinisu 15%, suvioder16%, talitritikale 18%, suvinisu 19%, kaer 35% ja suvitritikale 45%. Ettevõte esindab ühtBelgias aretatud põldhernesorti. Poolas külvatakse sertifitseeritud seemnega vaid ~10%põldudest, ülejäänu on must turg ja oma tarbeks jäetud seeme.Sordiaretajate viljaka ja eduka töö tulemusena on HODOWLA ROSLIN STRZELCE 83registreeritud sordi omanik. Viimase kümnendi jooksul on tootmisesse jõudnud 63 sorti 10erinevast põllukultuurist, mida turustatakse seemnefirmade kaudu ~10000 t aastas. Kasvatajadpaljundavad sortide seemet litsentsilepingute alusel. Tähtsal kohal suurettevõtte tööorganiseerimisel on rahvusvaheline koostöö. Talitritikale ja –rapsi sorte aretatakse koosTšehhi ja Prantsusmaa partneritega.Töö edukuse tagamiseks investeeritakse pidevalt väga suuri summasid sordiaretuses niibioloogilise progressi evitamisse uute sortide loomisel kui ka tootmise ja pakendamise käigusnende igakülgse kvaliteedi tagamisse. HR STRZELCE on aastakümnete vältel investeerinudoma ettevõttesse enam kui 45 mln zlotti. Tänu investeeringutele on firmal täielik valmisolekkonkureerimiseks edukate seemnefirmadega. Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad tootasuuri kõrgekvaliteedilise seemne saake. Üks populaarne sort võib müügi ja litsentsitasudepealt firmale sissetulekut anda 1 mln €. Seemnekasvatuses järgitakse integreeritudagrotehnikat ja tööde tegemisel kasutatakse kaasaegseimat masinaparki. Tänuinvesteeringutele suudetakse täita ka suurimad tellimused kliendile sobival ajal. Alates2000.a. on firma investeerinud 11 mln € ladude renoveerimisse, lautadesse,põllumajandusmasinatesse, kuivatitesse, modernsetesse seemnelabori seadmetesse, tagamakstoodangu kvaliteedi üle täielikku kontrolli. 2008.a. käivitati Poola seemnefirmadest esimesenatäisautomaatne maailma tipptasemel olev seemnete sorteerimise, puhtimise ja pakendamiseliin, mis trükib ja paigaldab pakenditele nõuetekohased etiketid. Kogu töö on maksimaalseltautomatiseeritud: üks inimene tegeleb mõttetööga, teine laadib vilja ja viib ära alused.Uute sortide tutvustamise, tootjate teadlikkuse tõstmise ja HODOWLA ROSLIN STRZELCEsortide kasvatamise propageerimise eesmärgil on rajatud spetsiaalne demopõld 50 m 2 suurustekatselappidega, kus korraldatakse igasuviseid õppepäevi ja kus nõuandeid jagavad niisordiaretajad kui ka taimekasvatuspreparaate vahendavate firmade esindajad. Põllupäeval 4 hjooksul viibinud 1000 külastaja hulgas oli sel aastal enam tähelepanu pälvinud esimenehübriidtalirapsi sort „Poznaniak“. Kõik demopõllul esindatud sordid olid külvatud üheskorduses ja katseandmeid põllult ei koguta. Käesoleval aastal olid demopõllul esindatudHODOWLA ROSLIN STRZELCE erinevad tali- ja suviteravilja, tali- ja suvirapsi, põldoa ja -herne, sojaoa ja mooni sordid. Põhirõhk oli suunatud erinevate sortide ja taimekaitsevahendite

kasutamise mõju eksponeerimisele. Suvinisul võrreldi ka tavapärast (aprill) ja ebatavalist(november ehk peale suhkrupeedi koristamist) külviaega. Kui nisuterad on idanenud, taimedei kasva “üle” ja lõpetavad enne talve saabumist kasvu, taluvad nad lume all –15°C. Sarnaseideksperimente tehakse ka suvitritikale ja –odraga, et soodustada külvi sel ajal.Liitumine Euroopa Liiduga tõi kaasa konkurentsi suurenemise, sest sordilehel on paljuvälismaa sorte. Samas avanesid uued turud ja müümine on muutunud lihtsamaks.Põgus tutvumine HODOWLA ROSLIN STRZELCE Sp. z o.o. IHAR Group-i tööga jättissuurepärase mulje hästi toimivast töökorraldusest ja kõrgest töökultuurist. Ettevõttelekuuluvad sordid on pälvinud suure populaarsuse põllumeeste hulgas ja seemnete kvaliteet onkõrge. Seoses sellega on ettevõttele omistatud rida väärikaid Poola riigi autasusid, s.h. 3põllumajanduse ministeeriumilt ja 13 rahvusvahelise messi POLAGRA kuldmedalit.30. juuni 2010Pulawy, Mulla ja taimekasvatuse uurimise instituutInstitute of Soil Science and Plant CultivationÜldine Keemia laboratoorium (Main Chemical Laboratory) (GLACH)Laboratooriumis on akrediteeritud Poola Akrediteerimiskeskuse (PCA) poolt mulla keemilisteomaduste, taimede ja söödamaterjali, vee, jäätmete, orgaaniliste väetiste ja lupjamisekskasutatavate ainete keemiliseks analüüsiks. Laboratoorium annab võimaluse teha analüüselaiemas ulatuses ja teha koostööd Instituudi erinevate osakonna teadlastega ning ta on valmistegema mis tahes analüüsi ükskõik millisele kliendile.Laboratooriumi varustus on vastavuses PN-EN ISC/IEC 17025: 2005. Laboratooriumisteostatakse järgnevaid analüüse:1. Muld - pH, mulla hüdrolüütiline happesus, huumus, liikuv alumiinium, üldlämmastik,lämmastiku ühendid (ammoniaak ja nitraatlämmastik), kaadmium, kroom, vask,elavhõbe, nikkel, mangaan, koobalt, plii, tsink, raud, arseen, fosfor (P2O5), kaalium(K2O), magneesium, molübdeen, boor2. Taim - lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium, kaadmium,kroom, vask, mangaan, nikkel, koobalt, plii, tsink, elavhõbe, raud, baarium, arseen,kuivmass, tuhk, toorkiud, kiu fraktsioonid, gluteen, lihtsuhkrud, nikotiin3. Jäätmed – kuivmass, veesisaldus, orgaaniline aine, tuhk, pH, lämmastik, fosfor,kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium, kaadmium, kroom, vask, mangaan, nikkel,koobalt, plii, tsink, elavhõbe, raud, arseen, seleen, molübdeen, leostumise test misnäitab jäätmete iseloomu.4. * Lupjamiseks kasutatavad ained - kuivmass, veesisaldus, pH, reaktsioonivõime,kaltsium, magneesium, naatrium, kaadmium, kroom, vask, mangaan, nikkel, koobalt,plii, tsink, elavhõbe, raud, kloriide5. Orgaanilised väetised - kuivmass, veesisaldus, pH, orgaanilise aine sisaldus, tuhk,lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium, kaadmium, kroom, vask,mangaan, nikkel, koobalt, plii, tsink, elavhõbe, raud6. Vesi - pH, katioonid: Li, NH4, K, Na, Mn, Ca, Sr, Ba ja anioonid: F, Cl, NO2, NO3,PO4, SO4, Br

Tutvustati ka vedelikkromatograafi ja spektromeetrit, millega määratakse saasteaine sisaldust.See on väga täpne seade, kuna võimaldab määrata isegi nanogramm liitri kohta, kuigienamasti on kasutatud mikrogramm liitri kohta. Määratakse nii makro- kui ka mikroelemente.Agendiks on seadmes argoon. Labor pole taotlenud akrediteerimist, sest pidevalt muudetaksemeetodeidSordiaretuse ja biotehnoloogia osakondBiotechnology)(Department of Plant Breeding andÜheks osakonna tegevusalaks on kvaliteetsete ja haigustele vastupidavate humala- jatubakasortide aretus. Kasvuhoones, kus sordiaretus toimub, on võimalik reguleeridavalgustust. Samuti on ka võimalik reguleerida niisutust, kuid seda ei kasutata, kunakasvuhoones on väga palju erinevas kasvujärgus taimi, mille veetarve on erinev. Seega oleksniisutuse reguleerimine väga keerukas. Kasvuhoone kõik avad on suletud võrguga, ettakistada lehetäide tungimist kasvuhoonesse, kuna lehetäid on peamisteks viirustesiirutajateks.Humala sordiaretusPoolas kasvatatakse humalat 2200 ha-l ja sellest 83% kasvatatakse selles piirkonnas, kus asubka instituut ning 78% kasvatatavatest sortidest on siin instituudis aretatud. Poola onhumalakasvatuses kuuendal kohal maailmas. Esimesel kohal on Saksamaa üle 7000 ha-ga.Humal sordiaretus Poolas toimub ainult selles instituudis. Peale II maailmasõda on aretatud 9sorti. Humala aretus on küllaltki keeruline, ta hakkab õitsema teisel kasvuaastal. Istanduseeluiga on aga 15-20 aastat. Aretusel tuleb arvestada, et sordid oleks saagikad ja haiguskindlad.Humala peamisteks kahjuriteks on lestad ja lehetäid ning haigustest jahukaste ningebajahukaste. Poolas esineb humalal ka viiruseid ja viroide, seega alustati 2004 aastalprogrammi tervete seemikute tootmiseks. See projekt on hetkel lõppenud, kuid loodetakse, etseda tulevikus jätkatakse. Taimed, millest paljundati, olid saadud meristeemmeetodeidkasutades. Ühest sellisest taimest saadi 100 taime.Humalal on eraldi nii emas kui isastaimed. Käbisaagi saamiseks istutatakse vaid emastaimi,sest käbid peavad olema seemnetud (seemned rikuvad õlle kvaliteeti). Isastaimi säilitataksekollektsioonides, parimaid neid kasutatakse ristamistes. Sordiaretuses testitakse mõlemaidkasvuhoones. Ristamised tehakse avamaal, sest kasvuhoones ei ole seni taimed küllaldaseltõitsenud. Eristatakse lõhna- ja maitsesorte. Peamised humalakahjustajad on jahukaste,lehetäid ja kedriklest. Instituudil on kollektsioonis üle 200 humala emastaime kultivari ja ca300 isast kultivari. Isas- ja emastaimede istanduste vahe on 10 km. Seda kollektsioonisäilitatakse geneetiliste ressursside projekti raames, mida rahastab PoolaPõllumajandusministeerium.Tubaka sordiaretusPoolas kasvatatakse tubakat hetkel ca 20 ha. Valdav enamus Poolas kasvatatavaid tubakasorte on ka Poola päritolu. On püütud kasvatada ka mujal aretatud sorte, kuid need ei olePoolasse sobinud lühema vegetatsiooniperioodi ja halvema haiguskindluse poolest. Tubakatearetuse eesmärgiks on Poolas suur saagivõime, lühem kasvuaeg, et saaks augustis soodsateilmastikutingimuste ajal koristada, võimalikult suur vastupanuvõime tubaka mosaiigiviiruse jakahe seenhaiguse (juuremädanik) suhtes, toodangu kõrge kvaliteet. Määratakse suhkrute japroteiini sisaldus tubakalehtedes, mis mõjutab toote maitseomadusi, aromaatsust.Nikotiinisisaldust ei püüta sihilikult muuta, küll aga määratakse. Aretatakseparaskliimavöötme suhteliselt vähema päikese intensiivsuse juures kasvatamist võimaldavaidtubakasorte, mida ei kasutata iseseisvalt, vaid segatuna teiste lõunapoolsetest tubakakasvatuspiirkondadest pärit kvaliteettubaka sortidega. Lähtematerjal, mida kollektsioonis on

~200 pärineb Ameerikast, Aafrikast ja Austraaliast. Lähtematerjali agrotehnilisi ja keemilisiomadusi uuritakse igakülgselt, soovitud omadustega vanemaid ristatakse kontrollitult.Uuritakse Aafrikast leitud mitmete tubakahaiguste suhtes resistentset vormi. Kuna aretuseskasutatakse ka geeninseneeria meetodeid, siis püütakse neid positiivseid tunnuseidkodeerivaid geene isoleerida ja nende abil oma aretusmaterjali transformeerida. Poolaseadusandlus ei luba GMO-de kasvatamist. Kui valmima peaks muundatud sort, saaks sedakasvatada riikides, kus GMO-kultuuride kasvatamine on lubatav. Üldiselt püütakse vältidatransgeensete tubakasortide aretamist, sest toode on juba niigi tervisele kahjulik ja kui sinnalisandub veel risk/teadmatus GMO taimede tarbimise mõju kohta, vähendab seeturupotentsiaali.Kuna tubakas on lühipäevataim, siis on kasvuhoonel olemas varjutamise, s.t. päevapikkusereguleerimise võimalus. Aretusmaterjali kasvatati esimeses staadiumis klaaskuplitega kaetudturbapottides. Tubakakasvatuses kasutatakse herbitsiide. Tubakasortide aretuses kasutataksehübriidide loomisel metsikuid tubakasorte.Teises kasvuhoones viidi läbi potikatseid niiskuse või selle puudumisest tuleneva stressihindamiseks erinevatele kultuuridele. Samuti hinnati uute teraviljasortide lämmastikutarvet.Mullateaduse InstituutInstuudis töötab 40 inimest. Üle Poola on 50 000 näidispunkti, kust võetakse analüüsimiseksmulda.Meile tutvustati kahte ettekannet: “Muldkeskkonna ruumiline hindamine ja maakasutus” ning“Mullafüüsika” (Tony Texter). Muldi ohustavad paljud tegurid: erosioon, tallamine,saastumine, orgaanilise aine (huumuse) kadu. Eristatakse füüsikalist ja keemilistdegradatsiooni. Hinnatakse muldade saastumise määra, saasteainete mõju mulla omadustele.Keemiliste analüüside jaoks on kasutusel hulk seadmeid, näiteks induktiivselt sidestatudplasma mass spektromeeter. Mulla füüsikaliste omaduste mõõtmiseks kasutatakse mullaelektrijuhtivuse mõõturit, spektrofotomeetrit, mulla kõvaduse penetrologerit, niiskusesensoritja mitmekesist tarkvara. Mullafüüsika uuringut hõlmavad praktilisi aspekte: haritavust,veemahutavust, taimedele omastatavat vett, infiltratsioonimäära.Biokeemia ja saagi kvaliteedi Instituut (Vieslav Oleziek)Instituudis tegeletakse: 1)taimede sekundaarsete metaboliitidega (näiteks uuritakse saponiinija fenoolseid ühendeid 57 ristikuliigi mullapealsetes osades), samuti tatart rutiini ja tääkliiliat(Yucca sp) resveratroli toorainena; 2)taime füsioloogiaga; 3)toidu kvaliteediga; 4)toidukomponentidega. Instituudi eesmärgiks on saavutada laborite kaasaegne sisustus ja inimkonnahea tervis.Ökotoksikoloogia laboris uuritakse: Cl sisaldust, määratakse raskemetalle orgaanilisest ainestmääravad keemiliste ühendite stressi, temperatuuri ja niiskuse stressi; mulla mikrotoksiinemääratakse taime varases kasvueas - materjal tuleb kasvuhoonest. Samuti uuritakse, kasmullas leiduvad ühendid muutuvad taimes toksiliseks. Laboris sai näha ICP leekfotomeetrit, jtseadmeid. 5 aastat tagasi lõppes projekt, kus uuriti mulla toksilisust. Selgus, et 10%muldadest olid probleemsed (sisaldasid raskemetalle).Biokeemia laboris töötab 13 inimest. Laboris sai vaadata vedelikkromatograafi, mis tegi töö60 minutiga ja ultra vedelikkromatograafi, mis tegi sama töö 5 minutiga. Lisaks vaatasimePDA detektorit, massdetektorit. Üheks hetkel töös olevaks projektiks oli toidu kasutamiseprojekt, kus uuritakse, kui palju söödavast toidust on organismile omastatav.

State Research Institute Pulawys põldkatsetega tutvumineInstituudil on 4000 ha maad erinevates Poola piirkondades. Meile tutvustati järgmisi katseid:1. Erinevad viljelusviisid (tava- ja maheviljelus) kuuel hektaril.Mõlema viljelusviisil kasutati sama külvikorda viie väljaga – kartul, suvinisu, ristikurohkepõldhein, talinisu, liblikõieline kultuur. Enne kartulit anti 30 t/ha komposti. Samutiristikurohke põldhein künti haljasväetisena sisse. Ristikurohke põldheina segu koosnes(ühele hektarile): 15 kg punasest ristikust, 2 kg valgest ristikust ja 3 kg erinevatestkõrrelistest heintaimedest (kolm erinevat liiki). Liblikõielise kultuurina kasvatatiüheaastast lupiini, põlduba vms.Uuriti erinevaid faktoreid: mulla füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi omadusi; kultuuride jaerinevate sortide saagipotentsiaali, nakatumist taimehaigustesse ja teisi omadusi (näit.taimede pikkust ja umbrohtude allasurumisvõimet), haigustekitajate ja kahjuriteintensiivsust jne. Samuti uuriti mahetingimustesse sobivaid sorte. Nisudel 10 erinevat sortikatses, kartulil 8–10 sorti. Uuriti ka maheviljeluses lubatud vasepreparaatide kasutamisemõju kartuli-lehemädaniku vastu ja kartuli mahapanekul eelidandatud seemne mõjusaagikusele.Tulemused: Maheviljeluses suur probleem umbrohtumusega, eriti Poolas rukkikasteheinaga.Kui vaja, siis rohiti katseid käsitsi. 15 aastast viimasel neljal aastal tegeletieriti umbrohtumuse uurimisega. Külvikorras peale põldheina kasvatamist umbrohtumusmärgatavalt vähenes. Põldheina kasvatamisel oli probleem hiirte kahjustusega. Selle vastukasutati looduslikke vaenlasi – röövlinde. Põllule olid paigutatud tokid, mille otsas istudessaid röövlinnud hiiri jahtida.Võrreldes mahekartulikasvatust tavakasvatusega, jäi saak tänu lehemädanikule 40%madalamaks. Võimalusel kasutasid spetsiaalset preparaati (Novadur), mida oli lubatudkasvuajal 2–3 korda mahetingimustes kasutada, kuid probleem on selles, et ainult kartuliväga varajases kasvufaasis. Vasepreparaatide kasutamisel oli negatiivseks pooleks see, etnendega on vaja pritsida ka kartulilehtede alt, kuid see oli keeruline.Võrreldes kaasaegseid ja nn vanu sorte, siis vanemad sordid olid vastuvõtlikumadtaimehaigustele ja nende saagipotentsiaal oli 30% madalam.Kolmel hektaril oli tava- ja mahekatse talirapsi, talinisu ja suvinisuga ning talinisumonokultuuris.Uuriti viljavaheldussüsteemi ja monokultuuris kasvatamise mõju. Monokultuuris olitalinisu külvatud 16 aastat järjest ning kasvatamisel oli taimehaiguste ja –kahjuriteintensiivsus suurem, eriti juuremädaniku osas nisul. Tavaviljeluses kasutati puhtimist,mineraalväetistega väetamist (kompleksväetis, N kokku kasvuperioodil 140–160 kg/ha) jakeemilist pritsimist. Sellel aastal ei olnud Poolas häid ilmatingimusi pritsimiseks (paljusademeid). Fungitsiididega pritsiti nisu tavaliselt kaks korda, kuid monokultuuriskasvatamisel ka kolm korda.Mullaproovid võeti 90 cm sügavuselt ja väljauhtumise uurimiseks kolmest kihist (iga 30cm tagant). Makroelementide, pH ja huumuse sisalduse analüüsimiseks võetimullaproovid igal aastal, mikroelementide analüüsimiseks iga 4–5 aasta tagant.

Tulemused: Poolas ei olnud probleemi talirapsi valmimisel väikeste lindude poolttekitatud kahjustusega. Mahetingimustesse taliraps ei sobinud, liiga palju kahjustajaid(taimehaigused, putukad) ja saak jäi väikeseks. Kui tavaviljeluses talirapsi saak oli 4 t/ha,siis maheviljeluses ainult 1,5 t/ha. Taliraps vajas vegetatsiooniperioodil teatud kasvufaasissuures koguses lämmastikku, kuid maheviljeluses ei olnud seda võimalik anda.Monokultuuris kasvatamisel suur oli saagikuse varieerumine ning saak sõltus oluliseltrohkem ilmast kui viljavahelduse kasutamisel. Talinisu saak oli 2009. a tavakatses 6–7t/ha. Monokultuuris kasvatamisel talinisu saak keskmiselt 1,0–0,5 t/ha suurem kuimahetingimustes.2. Integreeritud umbrohutõrje katse.Integreeritud viljeluses kasutati Taani süsteemi. Pritsimiseks kasutati preparaatideveerand-, pool-, kolmveerand- ja täisnorme. Väetise normid siin vastavalt mulla analüüsitulemustele.3. Energiakultuuride katse. Sama katse oli kolmes erinevas kohas, erinevatel muldadelkasvatati samu kultuure ja sorte.Energiapaju. Erinevatel sortidel uuriti lõikuste arvu (1–3 korda aastas). Ühel hektaril kasvas40 000 taime. Ridade vahe oli 1,5 m ja reavahe 75 cm. Esimesel aastal peale esimest lõikustneid väetati. Istandused olid rajatud erinevatel aastatel, s.t need olid erineva vanusega. Kuivamaterjali saak 10–15 t/ha. Saak sõltus suurel määral ilmast. 2010 a. talvel ei saanud koristada,kuna maapind oli pehme. Probleemid olid putukate kahjustusega. 1 t kuivmaterjalipõletamisel eraldus 17 kJ ja 1 kJ eest maksti Poolas 16 zl. Suurim kuluallikas oli vedu. Midakaugemale oli vaja transportida, seda kulukam. Katses olid Rootsi, Taani ja Poola sordid.Rootsi sortidele oli iseloomulik anda vähem võrseid, kuid need olid pikad ja jämedad. Katsesmäärati taimede biokeemilist koostist ja uuriti selle sobivust põletamiseks. Võrsetelõikamiseks oli spetsiaalne Kanada masin. Võrseid kuivatasid tavaliselt hunnikus,lisakuivatust ei kasutanud. Hekslite tegemiseks kasutati silokombaini ja heksleid tulispetsiaalselt kuivatada.Miscantus (mitmeaastane kõrreline). Katses oli 7 sorti, põhiliselt Saksamaa sordid. Katses olisee kultuur olnud seitse aastat, kuid tema kasutusiga on kuni 15 aastat. Kõrge saagikusegakultuur, kuiva materjali annab 20 t/ha. Probleem on koristusega, sest koristati sügistalviselperioodil, et vähendada niiskusesisaldust taimedes. Kui lund palju, siis on koristus seotudraskustega. Katses paistsid silma hea saagikuse poolest kaks sorti. Neil oli suurem lehemass jajämedamad varred. Käesoleval talvel lamandus Miscantus suure lume tõttu rohkem.Topinambur (maapirn). Ei olnud sobiv kultuur kütteks, sest on kõrge niiskusesisaldusega.Paremini sobis biogaasiks.Päideroog. Sordid pärit Skandinaaviast. Niideti kaks korda aastas, suvel ja talvel. Talvel eisaadud nii hea niiskusesisaldusega materjali kui suvel.Sida hermafrodita. Kuiva materjali saak oli 10 t/ha. Biogaasiks ei ole hea kultuur, sestkiudainesisaldus on suur. Poolas lõigati üks kord aastas, kuid katse tutvustaja arvates oleksvõinud lõigata kaks korda aastas.Robiinia. Kuivaine sisaldus 70%.Pappel. Katses kaks Itaalia sorti. Probleem oli selles, et kuivaine sisaldus oli madal – 30–40%.

Peale eespool nimetatud kultuuride oli uurimise all veel mais, tritikale, sorgo, hirss,Andropogon gerardi ja Spartina pectinata.Antud katsega seoses oli neil koostöö Polütehnilise Instituudiga, kes uuris maisi, sorgo,topinamburi ja tritikale sobivust biogaasi tootmiseks.Õppereisist osavõtjate hinnangud ja ettepanekud:Õppereis oli üldhariv, seega aitab arendada erinevaid mõtteid ja võimalusi, mida hiljem saaboma töös kasutada.Tõdeti, et meie teadmised ei ole kehvemad kui naabritel, probleem on sageli tehnilisestasemes (eriti laboriseadmetes). Saadi uusi ideid ja leiti kinnitust ka nendele tõekspidamistele,mida on Eestis uurimistöödes rakendatud.Leidis kinnitust, et Poola teadusinstituudid on märksa paremates konkurentsioludes kui Eestiomad (40-50% eelarvest saadakse baasfinantseerimisena, meil ca 20%).Poolas on kaks korda tihedam katsepunktide võrk pinnaühiku kohta kui Eestis.Teadusteemad on suhteliselt sarnased Eesti omadega, mis loob võimaluse edaspidisekstihedamaks koostööks. Ka Poola põllumajanduse probleemid on sarnased meieprobleemidega.Oli võimalik võrrelda Eesti ja Poola taimekasvatajate tegemisi ja äratundmisrõõm meie üsnakõrgest tasemest oli rahuldustpakkuv.Osavõtjatele jättis hea mulje järgnev:Poola teadlaste europrojektide taotlemise oskus. Instituutidel on palju koostööpartnereidväljaspool Poolat.Aianduskatsete mastaapsus ja eeskujulik heakord ning väga mitmekesine kultuuride valik niitava- kui mahekatsetes. Eriti informatiivsed oli köögiviljade mahekatsed (naabertaimede mõjuköögiviljade kvaliteedile, iselaguneva kile kasutamine jne).Hea mulje jättis firma HODOWLA ROSLIN STRZELCE Sp. z.o.o. IHAR Groupi kiire arengviimasel kümnel aastal.Väga huvitav oli külastada firmat, mis tegeles nii loomakasvatuse, seemnekasvatuse kui kapiirituse tootmisega. Selline tootmisviis muudab ettevõtted vähem haavatavamaks.PMK Viljandi KK-l on sidemed antud firmaga ja Eestis on sordivõrdluskatsetes firma sordid.Sügavat muljet avaldas Pulawy Mulla ja Taimekasvatuse uurimise instituudi kompaktnetöökorraldus. Instituut on kompleksne - kõik vajalikud osakonnad koos.Muljetavaldav oli nende võimas laboritehnika. Teadusinstituudi ja teadlase juurde kuuluborgaaniliselt teadusaparatuur. Mida enam on pööratud instituutides tähelepanu teaduseinfrastruktuuri arendamisele, seda intensiivsem on koostöö ja mahukam teadusproduktsioon.Üllatas, et taimedel esines nii palju haigusi ka taimekaitset kasutades. Järelikult on Eestitootjatel eelis Poola tootjate ees just keskkonnatingimuste suhtes.Saadi väga hea ülevaade energia- ja erikultuuridest.Ideed ja mõtted, mida võiks Eestis tulevikus rakendada:Võõrustajatel oli suur koostöövalmidus ja sai loodud palju uusi kontakte.Saadi kokkuleppeid sortide vahetamiseks ja aretuskollektsioonide täiendamiseks.

Väga vajalik on uuringute läbiviimiseks laboritöö. Põldkatsed ja laboruuringud peaksidparalleelselt toimima ka Eestis. Arutleti võimaluse üle tellida Poola laboritest analüüse, milletegemiseks omal laboriseadmed puuduvad.Saadi palju mõtteid, kuidas läbiviidavat katsetööd lihtsustada.Uuteks ideedeks, mida uurida: seenekasvatus, maitsetaimed.Tulevikus võiks Eestis testida madalakasvulisi vahepoogendeid murelikasvatuses.Võimalik koostöö geneetiliste ressursside raames.Õppereisist osalejad leidsid, et vastavalt rahalistele võimalustele võiks igal aastal toimuda üksringsõit, kas kodu- või välismaal (Ukraina, Taani, Rootsi, Tšehhi). Reisi ajal saabreisiseltskond omavahel aktiivselt suhelda ja kontakte tihendada.Õppereisi kavva peaks kuuluma tootmisettevõtte külastus ja võimaluse korral ka katstehnikattootvate firmade külastus.Püüda laiendada temaatikat rohumaaviljeluse ja söödatootmise osas.Tutvuda koekultuuride laboritööga.Oluliseks peeti aiakultuuride osa ka järgnevatel sõitudel.Õppereis oli kokkuvõttes osavõtjaile väga kasulik - laiendas silmaringi, tekitas uusi mõtteid,õpiti vastastikku tundma taimekasvatusega seotud teadureid.Võimalus oli kohtuda seniste klientide-partneritega (senine suhtlus oli enamasti toimunudkirja teel)Katseasjanduse nõukogu esimeesEnn LauringsonProtokollijaMargit Suigusaar