PÕLLUMAJANDUS MAAELU KALANDUS Ülevaade 2009 ...

2SisukordEessõna 41. Põllumajanduse ja maaelu osatähtsus riigi majanduses 61.1. ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele 61.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis arutatudolulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid 82. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade 142.1. Taimekasvatus. Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid 142.1.1. Taimekasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad 172.2. Loomakasvatus 192.3. Piimatootmine 202.4. Lihatootmine 212.5. Piima ja liha kokkuostuhinnad 222.6. Munatootmine 232.7. Meetootmine 232.8. Bioenergia areng 242.9. Turukorraldus 253. Põllumajanduse majandusnäitajad 263.1. Põllumajandussektori majandusanalüüs EAA alusel 273.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel 303.3. Palk ning põllumajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid 373.4. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused 393.5. Põllumajandustootjate maksud ja võlad 433.6. Põllumajanduse struktuuriuuring 2007 443.7. Põllumajandustootjate majandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel 454. Põllumajanduskeskkond 474.1. Põllumajanduskeskkonna seire 474.2. Maaparandus 545. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse 575.1. Toiduohutus avalikkuse silmis. 575.2. Loomatervis 585.3. Turukorraldus 605.4. Taimetervis 616. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine 656.1. Eesti piimatööstuse ülevaade 656.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine 756.2.1. Lihatootmine 756.2.2. Lihatööstus 766.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade 796.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine 886.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad 90

4HEA LUGEJASinu käes on põllumajanduse, toiduainetetööstuseja kalanduse majandustulemusi ningmaaelu arengus laiemalt toimunud muutusi kajastavväljaanne. See on ennekõike kokkuvõtlikandmestik põhilistest näitajatest, mitte niivõrdanalüüsiv-hinnanguline ülevaade möödunudaastal tehtust.Nimetatud valdkondade areng on pikaajalineprotsess, mille kohta on võimatu mõne aasta näitajatepõhjal paikapidavaid järeldusi teha. Küllaga saab valdkonnas toimunud arenguid mingikonkreetse mõjuri kontekstis kaardistada.Tänavu täitub Eestil viis aastat Euroopa Liiduliikmena − nii kaua on kuulunud Eesti Euroopaühisesse majandusruumi ja saanud osa ELiühisest põllumajanduspoliitikast. Kuna liitumineei toimunud üleöö − sellele eelnes mitu aastattõsist ettevalmistustööd ning ettevõtete ja institutsioonidevastavusse viimine ELi nõuete jaasjaajamiskorraga –, on Eesti saanud kasutadapõllumajanduse ja maaelu valdkonnas euroliidutuge juba alates 2001. aastast, kui käivitusliitumiseelne programm SAPARD. Pärast liitumistjätkus maaelu ja põllumajanduse toetamine teisteprogrammide ja toetuste kaudu. Mõistagi ei oleEuroopa Liidu abi ainus, mis on siinset maaelualal hoidnud ja edendanud. Maamajanduse ja–elu turgutamisel on olnud oluline roll ka Eestiriigi ja siinsete ettevõtlike inimeste panusel.Olgugi et põllumajandus on olnud läbi aegadeEesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala,tõi ühinemine Euroopa Liidu majandusruumigaEestile kaasa loobumise kitsast põllumajanduskesksestvaatest maaelule ning ülemineku ühiskonnalaiemaid huve arvestavale maapoliitikale.Majandustegevuse kõrval on arenenud ka Eestikülad. Nende arengut on toetatud läbi kolmeerineva programmdokumendi. Umbes neljandik4000 külast on valinud kohaliku tegevuse koordineerimisekskülavanemad, külaarenguga tegelebligikaudu 700 seltsi. Olukorras, kus elanikearv on väike, asustus hõre ja ettevõtlus pahatihtivähetulus, on kohalikul koostööl suur väärtus.Suur väärtus on ka Eestis veel säilinud, kuidmitmel pool mujal Euroopas hävinud kultuurinähtustel:muinaspõldudel, ajaloolistel küladel,ehitustraditsioonidel ja käsitööoskustel.Maaelu ja –majanduse mitmekesistumist kajastavadka muutused maaelanikkonna tööhõives:kui kalanduses, põllumajanduses, jahinduses jametsamajanduses on töökohtade arv viimase viieaasta jooksul vähenenud, siis muu ettevõtluseosakaal on suurenenud ning töötute arv maalvähenes aastatel 2004−2008 enam kui kümnendikuvõrra.

5Viimase viie aasta jooksul on toimunud maaelusmitmeid teisigi muutusi paremuse suunas.Ettevõtlusele on laienenud avaliku sektoritoetus, paranenud on väikeettevõtete ja alustavateettevõtete finantseerimine, laienenudvõimalused nii riigisiseseks kui rahvusvahelisekskoostööks. Euroopa Liiduga liitumine jasellega kaasnenud toetuste suurenemine onparandanud majandustulemusi põllumajanduses.Põllumajandustoodete osatähtsus kaupadekoguekspordis suurenes 7,5 %-lt (2004. a) 9,1%-le (2008. a). Suurenenud on põllumajandusettevõtetening toiduainete- ja joogitööstusteefektiivsus − kasvutrendi näitab nii tööviljakuskui kogutootlikkus. Paljud põllumajandustootjadon saanud võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid,paremaid meetodeid ja masinasüsteemening muid tootmiseks vajalikke vahendeid, mison võimaldanud suurendada tootlikkust ja tõstatoodete kvaliteeti.Aga muretuks rahuloluks ei ole kaugeltki veelpõhjust. Vaatamata sellele, et Eesti põllumajanduselisandväärtus töötaja kohta on kasvanudpeale liitumist Euroopa Liiduga enam kui kolmkorda, on see näitaja võrreldes vanade liikmesmaadegakolmandiku võrra madalam.2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllumajandustoodetehinnalangus II poolaastal jaebasoodsad ilmastikutingimused koristusperioodiltõid põllumajanduses kaasa sissetulekutevähenemise. Möödunud aasta ilmastik japõllumajandussaaduste turg üllatasid ebameeldivaltka kõige optimistlikumat põllumeest.Küllap seepärast, et Eesti põllumees seisissilmitsi mitme ebasoodsa tingimuse kokkulangemisega.Tagasilöök tabas ka toiduainetööstusi. Võrreldesteiste ELi riikidega oli Eesti toiduainete- jajoogitööstuste toodangumahu langus 2008.a üks järsemaid. See näitab meie tööstustehaavatavust ja tugevat sõltuvust maailmaturuolukorrast.Majandus on tsükliline ning mitmed nimekadteadlased on ennustanud, et praeguses majanduslangusesallasurutud toiduhindadel onajutine iseloom ning kui majandus hakkab taaskosuma, jätkub põllumajandustoodete hinnatõusning tekib suurem nõudlus toiduainetejärele. Süngemad prognoosid näevad ette toidukriisi,sest maailma elanikkond jätkab suurenemist.Julgustav on aga see, et Eestis leidubpõllumehi, kes on kogunud varusid ja uudetootmistehnikasse investeerides arvestanud võimaliketagasilöökidega ning on suutelised oludeparanedes kiiresti kosuma.Põllumajandus, toiduainetetööstus ja kalanduson ja jäävad kindlasti ka edaspidi EuroopaLiidu, sealhulgas Eesti prioriteetseteks valdkondadeks.Ka ühel rahvusvahelisel foorumilBrüsselis jäi hiljuti kõlama mõte, et toidukriisilon nii inimestele kui ka poliitilisele stabiilsuselesuurem mõju kui finantskriisil.PõllumajandusministerHelir-Valdor Seeder

61. Põllumajanduse ja maaeluosatähtsus riigi majandusesELi liikmelisuse peamised mõjudEesti põllumajanduseleAnts LaansaluViis aastat ELis on liiga lühike periood, et andaliidu ühise põllumajanduspoliitika mõjude kohtaEesti põllumajanduse ja maaelu arengule lõplikkehinnanguid. Siiski võib nentida, et Euroopa ühisturgon mõjunud põllumajanduse arengule hästi,vaatamata põllumajanduse sissetulekute ja tulukusevähenemisele 2008. a alanud majanduskriisi tagajärjel.Liitumiseelsed kahtlused Eesti põllumajandusekonkurentsivõime suhtes euroliidus osutusidalusetuks. Pigem täitusid liitumiseelsed prognoosidpõllumajanduse sissetulekute suurenemisele tänuühisturus kujunenud kõrgematele tootjahindadele,majanduskeskkonna stabiilsusele ning toetustele.Peale liitumist tõusis Eestis piima tootjahindkolmandiku võrra ja teravilja tootjahind enam kuiveerandi võrra. Samas tarbijahinnad oluliselt eitõusnud. Põllumajanduse lisandväärtus suurenes2004. a võrreldes liitumiseelse aastaga kolmandikuvõrra ja ettevõtjatulu 2,5 korda. Järgnevatelaastatel tulukuse kasv aeglustus kütuse, energiaja väetiste hinna tõusu tõttu.Aastatel 2004-2008 suurenespõllumajandussaaduste eksport 12 mldkroonini, so 2,5 korda. Põllumajandusettevõtetekonkurentsivõimet iseloomustavad järgmisednäitajad: investeeringud põhivarasse suurenesid,võrreldes ELi liitumiseelse abi SAPARDirakendamisega keskmiselt kaks korda ningnetolisandväärtus (palk+ettevõtjatulu) tööjõukohta enam kui kolm korda. Enne liitumist oliEesti põllumajanduse lisandväärtus tööjõu kohta(NLV/tj) ELi vanade liikmesmaade keskmisegavõrreldes enam kui viis korda madalam. Ühisepõllumajanduspoliitika meetmete rakendamisetulemusel suurenes NLV/tj enam kui kaks kordaning viimasel kahel aastal erines ELi ja Eestilisandväärtus tööjõu kohta ainult kaks korda.Arvestades seda, et 2007. a erakordselt headmajandustulemused saavutati tänu tootjahindadeolulisele tõusule, on otstarbekas 2008. amajandustulemusi võrrelda eelmise kolme aastakeskmisega või 2006. a tulemustega. Vaatamatasellele, et 2008. a kasvas kogutoodangu väärtusalushindades võrreldes 2006. aastaga ligi 18 %,vähenes samal perioodil põllumajanduse tulukus:ettevõtjatulu ligi 11% ja netolisandväärtus 29%sisendite (mineraalväetiste, seemnete ja energia)kiire hindade tõusu tagajärjel.Siiski avaldusid majanduskriisi tagajärjed– turgude kokkutõmbumine ning 2008. a IIpoolaastast alanud põllumajandussaadustetootjahindade langus Eesti põllumajanduses jatarbimissfääris võrreldes teiste liikmesriikidega(EL-27) äärmuslikul kujul. Sel perioodil tõusidtoiduainete tarbijahinnad võrreldes teisteliikmesmaade keskmisega 3-4 korda kiiremini:Eestis veerandi võrra, ELi liikmesmaadeskeskmiselt 5-6%. Sealhulgas tõusid piimasaadustetarbijahinnad Eestis enam kui kolmandiku võrra(EL-27 näitaja oli 8-9%).Toidukaupade tarbijahinna tõus 2007. a ja üldinemajandussurutis mõjutasid tarbijate ostukäitumist.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt EestiPõllumajandusministeeriumi tellimusel läbiviidudtarbijauuring tõi välja, et 2/3 vastanutest hakkas2008. a jälgima toidukaupade hindu ning ligipooled tarbijad hakkasid ostma odavamaid tooteid.Aasta jooksul muutis 4/5 tarbijatest toidukaupadeostu- ja tarbimisharjumusi, mis paljudel juhtudeltähendas kallimate töödeldud toidukaupadetarbimise vähenemist.Toiduainete tarbijahinna tõusust 2008. a võitsidpeamiselt tööstus ja kaubandus. Põllumajandus-

7sektoris, mis ei saanud osa hinnatõusust, toodangurahaline väärtus vähenes. Samas tõusid kasisendite põllumajanduse ostutoodete (väetiste,söötade ja seemnete) hinnad enam kui poole võrra.Sisendite hinnatõusu raskust kandis esmatootja –taime- või loomakasvataja, sest tarbimise langusetõttu ei saanud kaks järgmist lüli hindu tõsta.Kõige rohkem kannatasid kahjupiimakarjakasvatajad, kes reageerisid hindadelangusele ja kulutuste kasvule lehmade arvuvähendamisega. Võrreldes eelmise aastagavähenes lehmade arv 2008. a 2500 võrra ehk 2%.Ekspertide prognoosi kohaselt väheneb lehmadearv 2009. a veelgi, peamiselt väikeste karjadearvel, võrreldes eelmise aastaga 4500 lehma võrra.Piimatööstuste juhtide võimalusi ja tegelikkevalikuid lühi- või pikaajalise arengustrateegiakasuks iseloomustavad kasumi näitajad. Ehkki2008. a vähenes piimatööstuste kasum võrreldeseelmise aastaga viiendiku võrra, oli see siiski 242mln kr, mis on 3,7 korda enam kui 2006. a, milkasum oli 66 mln kr. Põllumajanduse ettevõtjatuluvähenes samal perioodil 188 mln kr. (2006. a 1977mln kr, 2008. a 1789 mln kr).Lehmade arvu vähenemise tendents ei ohustaesialgu Eesti varustamist piimatoodetega,kuna kolmandik piimatooteid eksporditakse.Piimasektori kokkutõmbumise tagajärjel halvenebEesti kaubandusbilanss. 2008. a eksporditipiimatooteid enam kui 900 mln kr väärtuses.Samuti väheneb tooraine vähenemise korralpiimatööstuse jätkusuutlikkus.Kasumimarginaali jaotamine põllumajanduse kahjuksja tööstuse ning kaubanduse kasuks iseloomustabEesti toidutootmise ahela erinevate lülidenõrka konsolideerumist, mis pikemas perspektiivismõjutab negatiivselt kogu sektori jätkusuutlikkust.Sealjuures võib Newcastle’i ülikooli agraarökonoomikaprofessori David Harvey hinnangulkonsolideerumine toidusektoris veelgi aeglustuda.Harvey arvates väheneb finantskriisi mõjul turgudediferentseerumine ning toimub niši-, mahe- jakohalike toodete turu kokkutõmbumine. Hindadevolatiivsus (kõikumine lühikese aja jooksul) ei vähene,vaid suureneb tulevikus veelgi.Hindade kõikumise tendentsi süvenemist seostatakseWTO läbirääkimiste tulemustega (läbirääkimistepõhieesmärk on jätkuv põllumajandusturuliberaliseerimine), samuti 1980. aastatest sagenenudkliimamuutustest põhjustatud saakide kõikumiseganing maailma toiduvarude vähenemisega.Alates 1992. a toimunud ELi põllumajanduspoliitikaorienteerumist turu nõuetele ja kaubanduseliberaliseerimist iseloomustab ELis eksporditoetustevähendamine enam kui 10 korda: 10 mld eurolt(1990. aastatel) vähem kui 1 mld eurole (2007,2008. a). Mitmete ekspertide arvates ei ole kriisioludes liberaliseerimine õige ja otstarbekohane.Seega ähvardab WTO läbirääkimiste protsessi seiskuminevõi isegi tagasikäik.Doha läbirääkimiste voor algas juba 2001. a. 2005.a õnnestus kokku leppida põllumajandussaadusteeksporditoetuste ja –krediitide ja turgu moonutavatoiduabi andmises ning likvideerida riigiekspordiettevõtted2013. aastaks. 2008. a juulis Genfis jätkunudläbirääkimistel oli edu saavutatud 18 küsimuses20-st. Kuid läbirääkimised katkesid erimeelsustetõttu ühelt poolt India ja Hiina ning teiselt pooltUSA vahel arenguriikidele võimaldatava turukaitsemeetmeehk erikaitsemehhanismi rakendamise lävesuhtes. Siiski peeti vajalikuks läbirääkimisi jätkata.Siiski on enamik teadlasi ja eksperte seisukohal,et põllumajandussaaduste hindade kõikumisiei õnnestu ka toetuste abil vältida. Samutiprognoositakse, et põllumajandussaaduste hinnadpigem tõusevad, sest toiduainete nõudlus kasvabjätkuvalt ning põllumajandustoodangu juurdekasvon aeglustunud. Prognoositakse ka tootmiskuludejätkuvat suurenemist. Seoses naftavarudevähenemisega tõusevad kütuste ja väetistehinnad. Prognooside kohaselt on 2030. aastaksvaja toitu ja sissetulekuid täiendavalt kahelemiljardile inimesele, vastasel korral võib eeldadamärkimisväärseid sotsiaalseid rahutusi.Majanduslik surve põllumajanduse efektiivsusetõstmisele kasvab, kuna tõusevad mitte ainultkütuse ja väetiste, vaid ka maa ja tööjõuhinnad. Tootliku maa pindala väheneb pidevalt.Põllumajandus satub suuremasse sõltuvussekättesaadavatest veevarudest eelkõige Euroopakuivematel aladel. Euroopa KeskkonnapoliitikaInstituudi hinnangul on bioloogilise mitmekesisusesäilitamine murettekitav ning suureneva nõudluseja intensiivistumise korral tuleb maandadatäiendavaid riske. Instituut peab otstarbekakssuurendada eelarvet keskkonnasäästliketehnoloogiate majandamisviiside toetamiseks. Seetähendaks põllumajanduse suuremat reguleeritust,mis on vastuolus liikmesriikide taotlusegalihtsustada ÜPP reegleid. Lihtsustamine peabtagama, et kõik ÜPP instrumendid oleksid ühiseloomuga ning see ei tohi õigusakte nõrgestada egavähendada liikmesriikide vabadust otsuseid vastuvõtta ja reageerida muutustele.

81.2. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika.Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonisarutatud olulisemad küsimused, vastuvõetudotsused ning õigusaktidMai Talvik, Veronika Vallner-Kranich, Reno Paju,Erkki Miller, Kalev Karisalu, Tiia Reede, Ragne Lokk,Agne Tammistu, Urve ValdmaaNõuetele vastavusÜPP 2003. a reformikava sisaldas kokkulepet, millekohaselt põllumajandusliku tegevuse ja toetustesaamise peamiseks tingimuseks on säästvaarengu, avaliku heaolu põhimõtete ning nõuetelevastavuse (keskkonnakaitse, tervishoid) järgimine.2007. a sügisel koostasid kümme uut liikmesriikiühisdeklaratsiooni, milles avaldasid soovi, et nõuetelevastavuse süsteemi rakendamise üleminekuperioodi pikendatakse kuue aastani. Ühisdeklaratsioonistaotleti määruse lisas A osa (keskkonnajaloomade identifitseerimis-, registreerimis- jamärgistamisnõuded) rakendamist alates 2009. a; Bosa (inimeste ja loomade tervishoiu- ning taimetervisenõuded)rakendamist alates 2011. a ja C osa(loomade heaolunõuded) rakendamist alates 2013.a. Saavutati kompromissettepanek kolmeaastaseüleminekuaja kohta arvestusega, et määruse lisaIII A osa nõuetest tulenevad sanktsioonid rakenduvad2009. a, kuid B ja C osa nõuetest tulenevadsanktsioonid 2011. a.Piimakvootide tõstminePiimakvootide tõstmise (2%) otsuse võttis põllumajanduseja kalanduse nõukogu vastu kvalifitseeritudhäälteenamusega. Eesti toetab 2007. akoostatud Komisjoni analüüsil põhinevat ettepanekutliikmesriikide piimakvootide 2%-lise suurendamisekohta 1. aprillist 2008. a ning piimakvootidekaotamist niipea kui võimalik, aga hiljemalt pärast2014/2015. kvoodiaastatÜPP “tervisekontroll”Ministrite poolt heaks kiidetud ÜPP „tervisekontrolli“teksti viimases versioonis tehti mitmele liikmesriigileerandeid ning kompromisskokkuleppeid.Alljärgnevalt on toodud olulisemad kokkulepped,täiendused ja muudatused. “Tervisekontrolli“ arutamisealgetapis defineeriti kolm probleemi, midasenine ÜPP ei katnud: 1) riskijuhtimine; 2) kliimamuutus,bioenergia, veeressursside majandamineja bioloogiline mitmekesisus; 3) teise sambatugevdamine – modulatsioon. Uutele liikmesriikideleeraldatakse eelnimetatud valdkondades arengusoodustamiseks ja uute abinõude finantseerimiseksnelja aasta jooksul 90 mln eurot, sh Eestile 1mln eurot.Eesti poolt esitatud võrdse kohtlemise taotlusleidis käsitlemist Komisjoni ja Nõukogu ühisdeklaratsioonilõpp-paketis, milles on märgitud,et antud küsimus võetakse arutusele järgmisefinantsperioodi (alates 2013. a) toetusmeetmetearutamisel. Antud etapil tegeletakse riikidesisesemeetmete ühtlustamisega. Komisjoni nõusolekusaavutamine Eesti taotlusele modulatsioonikohta ei tulnud kergelt, siiski sõnastati kokkulepe,mille kohaselt lõplikus versioonis on teisesamba toetuse tase oluliselt madalam kui algsesvariandis. Samuti saavutati kokkulepe üksikultkasvavate puudega rohumaa toetuskõlbulikkusekohta – siinjuures lubas komisjon paindlikkustning arvestada Eesti nelja maakonna rohumaadeerisusega.Sektorispetsiifiliste seotud toetuste taset tõsteti2,5%-lt 3,5%-le. Sekkumisostu korraldamisesüsteemis säilitati suures osas status quo. Täpsustatinõuetele vastavuse, häid põllumajanduseja keskkonna tingimusi (GAEC) ning sätestati, etGAEC raamistiku teemad jäävad kohustuslikuks,osa standardeid aga vabatahtlikuks. Arvukate erisustetõttu on vastuvõetud „tervisekontrolli“ pakettkeeruline, sisaldab erandeid ja deklaratsioone,mistõttu on see vastuolus üldise ühtse põllumajanduspoliitikalihtsustamise ideoloogiaga.

9KoolipuuviliEesti toetab kooli puu- ja köögivilja skeemi loomist,mis peaks kohalduma alates 2009/2010. kooliaastast.Eestile eraldatakse skeemi elluviimiseksühenduse eelarvest 283 tuh eurot (ca 4,4 mlnkr). Eesti eelistaks ELi päritolu toodete kaasamistskeemi, kuna sellisel juhul on tagatud kasutatavatepuu- ja köögiviljade kvaliteet ja toiduohutus.Eesti ei ole vastu erinevate eraalgatuslike skeemidekaasamisele puu- ja köögivilja programmi, sealhulgasvanemate kaasfinantseerimisele, kuid seepeaks jääma eelkõige liikmesriikide otsustada.Sekkumisvarust pärit toiduainete jagamineenim puudustkannatavatele isikuteleEesti avaldas soovi toiduainete jagamise skeemigaliitumiseks 2006. a. 2007. aastaks eraldati Eestileca 324 tuh eurot toiduabi skeemi rakendamiseks.2008. jaotusaastal oli nimetatud summa 192 388eurot. 2009. aastaks oleks Eestile eelnõu kohaselteraldatud 320 646 eurot. Enim puudust kannatavateleisikutele jaotatakse 2009. aastaks vajaminevadtoiduabi kogused järgmiselt: 264 t makarone,146 t nisujahu, 136 t teraviljahelbeid, 125 kgmannat ja 105 kg näkileiba. Taotlejateks olid EestiPunane Rist, Rapla Vabakogudus ja Kristlik KoduPetrula.Roheline raamat põllumajandustoodete kvaliteedikohta: tootestandardid, tootmisnõuded jakvaliteedikavadRohelises raamatus kutsutakse liikmesriike ülesvaatama läbi ELi põllumajanduse kvaliteedipoliitikateesmärgiga selgitada, mida saaks pareminiteha. Sellega seoses käivitas komisjon laiaulatuslikuprogrammi kõikide huvilistega konsulteerimiseks.Konsulteerimisperiood kestab 2008. adetsembri lõpuni. Vastuseks sidusrühmadepanusele koostab komisjon teatise, mille aluselvõidakse hilisemas etapis teha õigusaktide kohtaettepanekuid.Eesti toetab laiapõhjalise arutelu algatamistühenduse kvaliteedipoliitika teemal ja peab sedateemat põllumajanduse ja põllumajandustootjakonkurentsivõime suurendamise seisukohastväga oluliseks. Tootmisnõuete ja turustusnormidemuudatuste osas toetame pigem käesoleva olukorrasäilitamist, kus tootja on pidanud tegema suuriinvesteeringuid, et vastata ühenduse poolt kehtestatudstandarditele ning uuenenud nõudmistele.Kindlasti võib siin kaaluda teatud lihtsustamisevajadust, kus hea näitena võib välja tuua puu- jaköögiviljasektori turustusstandardite lihtsustamist,kuid oluline on hinnata ka laiema avalikkuse huvi,tarbijakaitset.Eesti ei toeta olemasolevate geograafiliste tähistekriteeriumite veelgi rangemaks muutmist, misseaks uued liikmesriigid ebavõrdsemasse olukorda,võrreldes vanade riikidega.Eestil on hetkel vaid 1 kaitstud geograafiline tähis„Estonian vodka“, kuid tootjate huvi tähiste järgion siiski madal. Menetluses on ka Põltsamaajuustu ning Saaremaa juustu taotlused, millemenetlusprotsess algas 2004. a. Taotlejad on väljatöötamas päritolutõendi menetluse protseduuri.Mahepõllumajanduse osas on Eesti üldiselt rahul1. jaan 2009 kehtima hakkavate uute ELi määrustega.ELi mahetoodete turu arendamiseks peamevajalikuks uue, atraktiivse ELi mahepõllumajanduselogo väljatöötamist ja selle tutvustamist tarbijaile.Ebasoodsamate piirkondade (LFA) skeemi ümbervaatamineELi põllumajandusmaast on 58% määratletudLFAna ning vastavat toetust saab 14% põllumajandustootjatest.Euroopa Kontrollikoja poolt2003. a koostatud raportis juhiti tähelepanu, etliikmesriigid kasutavad LFA alade määratlemiseksväga erinevaid kriteeriume ning sellest tulenevaltei ole LFA skeem ühenduse tasandil võrreldav jakasusaajaid koheldakse erinevalt. Samuti märkisEuroopa Kontrollikoda oma raportis, et ebasoodsamatealade määratlemise kriteeriumid ei võtaarvesse nendes piirkondades toimuvaid arenguid.Kontrollikoda tegi ettepaneku kehtiva LFA klassifikatsioonimuutmiseks, samuti kogu skeemihindamiseks ning ümbervaatamiseks. Komisjon onLFA toetuse muutmise osas viinud läbi kahepoolsedkohtumised liikmesriikidega, korraldanud mituekspertkohtumist ning avaldanud konsultatsioonipaberi,mille alusel 2008. a II poolaastal töötativälja vastav eelnõu ning mõjuanalüüs.Komisjoni poolt koostatud LFA avalikus konsultatsioonipaberisanalüüsitakse 4 erinevat stsenaariumiebasoodsamate alade määratlemisel: 1) statusquo; 2) ühised kriteeriumid; 3) abikõlblikkusereeglid; 4) kõrge loodusväärtus.Eesti huvi on, et LFA kompensatsioon põhineksühtsetel ELi tasandil kasutatavatel objektiivsetellooduslikel kriteeriumidel. Hetkel määratlevad kõikliikmesriigid LFA alad endale sobivate kriteeriumidealusel ning sellest tulenevalt käsitletakse põllumajandustootjaidühenduses ebavõrdselt. SeegaEesti ei poolda status quo säilimist antud skeemiosas. Võrdlusalused peaksid põhinema ELi võiäärmisel juhul regioonide tasandi, kuid mitte liikmesriikidesisestel näitajatel. LFA kompensatsiooni

10võiks maksta ÜPP I samba vahenditest, samutipeaksid olema ebasoodsate tingimuste kompensatsioonimaksedliikmesriikides võrdsetel alustel.Taimekaitsevahendite pakett (määrus ja direktiiv)Määruse põhiline eesmärk on tagada elanikkonnaja loomade tervise ning keskkonna parem kaitse,pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud elanikkonna,kaasa arvatud lapseootel emade, väikelastening laste kaitsele. Määrus lihtsustab, täpsustabja parendab ühenduse nõudeid taimekaitsevahenditeturustamisel. Määrusega kohustatakseliikmesriike tunnustama turule lubamise otsuseidtsoonidesse jagatud liikmesriikide vahel. EuroopaLiit on jagatud võrreldavate kliima- ja põllumajandustingimustegann loatsoonideks, et soodustadasellist vastastikust tunnustamist. Eesti kuulubkoos Taani, Rootsi, Soome ja teiste Balti riikidegaA-tsooni.Liikmesriigil on õigus kehtestada nõuded taimekaitsevahenditurustamisele ja kasutamisele eelkõigeturustajate ja kasutajate kaitseks. Samuti on õiguskehtestada taimekaitsevahenditele kasutuspiirangud,mis tulenevad erinevatest toitumistavadestning on vajalikud selleks, et vältida taimekaitsevahenditegatöödeldud saadustest tulenevat ohtutarbijatele. Määrusega sätestatakse taimekaitsevahenditetarneahelas (tootjatele, edasimüüjatele,levitajatele ning kasutajatele) kohustus pidada arvestusttoodetud ja kasutatud taimekaitsevahenditekoguste kohta. Eesti toetas määruse vastuvõtmist.Sööda turuleviimine ja kasutamineMääruse eelnõu eesmärgiks on ühtlustada jalihtsustada sööda turuleviimise ja kasutamisetingimused kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002kehtestatud põhimõtetega, et tagada kasutajatepiisav teavitamine ning siseturu tõhus toimimine.Eelnõuga nähakse ette nii ELi ja riiklike õigusaktide,asutuste halduskorra kui ka eraõiguslike isikutehalduskorra lihtsustamine. Uus määrus toobkaasa õigusliku selguse, ühtlustatud rakendamiseja lihtsustab siseturu sujuvat toimimist. EuroopaLiidu sööda- ja põllumajandussektori konkurentsivõimeparandamiseks lihtsustatakse tehnilisi nõudeidja kõrvaldatakse tarbetu halduskoormus. Lisaksannab see sööda kasutajatele võimaluse tehateadlik valik teda eksitamata. Määruse jõustumisegaseoses tuleb muuta söödaseadust ja selle aluselkehtestatud õigusakte. Määruse rakendamine eitoo kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.ELis mittelubatud GMOd imporditud söödasELis kehtib maailma kõige rangem söötades jatoiduainetes sisalduvate GMOde turulelubamisesüsteem, mis põhineb ohutusel, tarbija valikul jabioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Komisjon onpalunud oma teenistustel kiiresti leida lahendusprobleemile, kuidas toimida mittelubatud GMOdeesinemise korral imporditud söödas ja toiduainetes.Selles küsimuses on nõukogus liikmesriikidelpüsivalt raskusi otsuseni jõudmisega. Debatieesmärgiks on hinnata praegust olukorda ja paikapanna, kuidas pooleliolevate loataotlustega edasiminna. Pikemas perspektiivis tuleb kõne alla kamääruse muutmise võimalikkus.Lihakehade antimikroobne töötlemineKomisjon edastas toiduahela ja loomatervishoiualalisele komiteele eelnõu, millega lubatakse neljakeemilise aine (kloordioksiid, hapestatud naatriumklorit,trinaatriumfosfaat, peroksühapped)kasutamist lindude lihakehade töötlemisel nendeantimikroobse saastatuse vähendamiseks.Komisjoni ettepaneku eesmärgiks oli reguleeridaantimikroobsete ainete kasutamist linnurümpademikroobse pinnasaaste vähendamiseks (meetoditkasutab USA). Eelnimetatud keemiliste ainete kasutamistei ole liikmesriigid seni toetanud põhjusel,et eelnõu on vastuolus ELis siiani rakendatudhea hügieenitavaga ning toiduohutus tuleb tagadahügieeninõuete ja HACCP põhimõtete täitmisega.Nõukogu leiab, et tuleks oodata ära Euroopa Toiduohutusameti(EFSA) täiendavad ravimresistentsusetekke ja keskkonnamõjude hindamise tulemusedning lükata Komisjoni ettepanek tagasi.Loomatervise strateegia tegevuskavaTegevuskava tagab strateegia läbipaistvuse javajaliku kommunikatsiooni huvigruppide vahel.Liikmesriikide huvide esindamine toimub töörühmade(steering ja task force) poolt.Ühenduse loomatervise uue poliitika vajadus tuleneballjärgnevatest asjaoludest:• Ühenduse laienemine (olemasolev strateegia loodiajal, mil Euroopa Ühendusse kuulus 12 liikmesriiki);• Uute haiguste puhangud ja olemasolevate haigustepuhangute dimensioonide laienemine (ntlinnugripp, lammaste katarraalane palavik jt);• Kaubandustingimuste muutumine viimase 10aasta jooksul ning loomse päritoluga toodetesuurenemine kaubavahetuses;• Teaduse, tehnoloogia ja institutsionaalsed muudatused.Uuendtoidu turule lubamineLõpetati eelnõu menetlemine ekspertide tasemel

11ning edastati atašeede töörühma. Eelnõu eesmärkidekson uuendada olemaolevaid üldnõudeiduuendtoidu ja selle koostisosade kohta tulenevaltvaldkonnas toimunud arengutest ja lihtsustadauuendtoidu lubade andmise menetlemist. Täpsustatakseuuendtoidu mõistet. Eraldi tuuakse välja ühegrupina „kolmandatest riikidest pärit traditsioonilinetoit“, mille ohutuse hindamiseks on lihtsustatudmenetlus. Eelnõu reguleerimisala on laiendatudloomse päritoluga toidule, kui see pärineb loomalt,kes on saadud mittetraditsioonilise aretustehnikaabil. Selle sätte eesmärk on laiendada uuendtoiduregulatsioon kloonitud loomadelt pärinevatele toodetele,kuid mitte nende järglastelt saadud toodetele.Nõuded toidu märgistamise ning tarbijale esitatavateabe kohtaEelnõu eesmärk on uuendada olemaolevaidüldnõudeid toidu ja toiteväärtuse märgistamisel.Väljapakutud määrus koondab kuus direktiivi(89/396/EMÜ, 90/496/EMÜ, 94/54/EÜ,1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ) ja ühemääruse (608/2004/EÜ). Seega jäävad kehtimaolemasolevad nõuded, kuid määruse eelnõu sisaldabka uusi nõudeid toidu kohta antava teabe jaselle esitlusviisi osas.Peamised muutused seoses märgistamise olemasolevatepõhimõtetega on järgmised:• kehtestatakse kohustusliku teabe minimaalsetähemärgi suurus märgistusel, et parandadaesitatava teabe loetavust;• kehtestatakse toitumisalase teabe (energiasisalduseja teatud toitainete koguste kohta – rasvad,küllastunud rasvad, süsivesikud, suhkur, sool)esitamise kohustus;• tehakse kohustuslikuks alkohoolsete jookide puhulkoostisosade loetelu esitamine, välja arvatudõlu, vein ja piiritusjoogid. Õlu, veini ja piiritusjookidepuhul nähakse ette võimalus konkreetsetemeetmete võtmiseks tulevikus;• kehtestatakse nõue, et teave allergiat põhjustadavõivate koostisosade kohta peab olema kättesaadavka pakendamata toidu jaemüügi ja toitlustusettevõttesmüüdava toidu puhul;• toidu päritoluriigi või –piirkonna märgistaminejääb vabatahtlikuks, kuid kui sellise teabe puuduminevõib eksitada tarbijat, on selle esitaminekohustuslik. Nii kohustusliku kui vabatahtlikutoidu päritoluriigi või –piirkonna märkimine eitohi tarbijat eksitada ja peab põhinema ühtsetelkriteeriumitel.Suunishinnad kalandustoodetele 2009Saavutati kokkulepe, mille kohaselt EuroopaKomisjonile edastatakse igal aastal suunishindadekehtestamiseks vajalik informatsioon. Seejärelvaatab Komisjon laekunud infot ning paneb paikaesialgsed sekkumishinnad. Kalaliigid, mille osasturukorraldus kehtib ja mida Eesti kalurid Eestivetest püüavad, on praegu ainult nn balti heeringasehk räim (klassifitseerub heeringa alla) ningkilu.Kvoodimäärused 2009. aastaksNõukogus võeti vastu Läänemere, Musta mere jasüvaliikide kvoodimäärused ning üleüldine kvoodimäärusehk püügivõimalused peamiselt Atlandiookeanil ja Põhjameres.Eesti taotleb, et püügikvootide määramisel tehtavadotsused põhineksid teaduslikel soovitustel.Püügimahte ja -korraldust tuleks kavandada pikaajalisemaltning senine kvootide jaotamise kordümber vaadata. Kehtestatavad väljapüügimahud,püügi ajalised ja tehnilised piirangud ning muudüksikasjalikud kalapüügireeglid peavad ühelt poolttagama kalavarude efektiivse kaitse, kuid teisaltarvestama ka liikmesriikide sotsiaalmajanduslikevajadustega. Ettepanekud iga-aastase püügikvootidejagamise kohta on vaja avalikustada vahetultpärast teadusnõuannete kättesaamist ehk siissenisest varem. Senisest enam peaks välja töötamamitmeaastaseid majandamiskavu.Komisjoni tegevuskava ühise kalanduspoliitikalihtsustamise kohtaEestile on eelnõus eriti olulised mitmeaastasedtegevuskavad, mis võimaldaksid tagada sektoriettevõtjatele stabiilsuse. Samuti nõustub Eesti eesistujaseisukohaga, et tegevuskavas peaks arvessevõtma ja andma ülevaate sellest, kuidas kalanduspoliitikalihtsustamist jälgitakse (pidev seire).Tuginedes vanade liikmesriikide kogemustele jaühenduse laienemisele on liikmesriigid ja Komisjonjõudnud järeldusele ühise kalanduspoliitika jakalanduse seadusandluse lihtsustamise ja ajakohastamisevajadusest.Peamisteks probleemideks on:1. Seadusloome ulatus – olemasolevate regulatsioonidemaht, dubleerimine ning vääriti mõistmineja tõlgendamine.2. Andmete esitamise kohustus – nõuded esitatavateandmete kogumise ja kasutamise kohta eiole alati põhjendatud.3. Geograafilistest erisustest tingitud erinevused –nendega mittearvestamine.4. Suur püügivõimsus ja ülepüük – kasutusel olevatemeetmete väike kasutegur.Prioriteedid on jaotatud kahte ossa: 1) lühiajaliselt

13takse kindlaks alates 16. okt 2008 kohaldatavadteraviljasektori impordimaksud.1. jaan 2008 jõustus uus puu- ja köögivilja turukorraldusesektorit reguleeriv Komisjoni määrus.Suurimaks muudatuseks puu- ja köögiviljasektoriturukorralduses oli kvaliteedistandardite reform,mille eesmärgiks oli lihtsustamine ja kvaliteedistandarditearvu vähendamine (36-lt 10-ni). Lisakshakkab kõigi turukorraldusega hõlmatud puu- jaköögiviljade suhtes kehtima üldine standard, millesmääratleti peamised nõuded. Reform jõustub2009. a 1. juulist.2007. a puu- ja köögiviljasektori reformi käigustegi ministrite nõukogu Komisjonile ülesandeksvälja töötada ettepanekud koolipuuvilja skeemirakendamise kohta. 2008. a alguses oli kõigilvõimalus avaliku konsultatsiooni käigus avaldadaarvamust, milline peaks välja nägema koolipuuviljaskeem. Valdaval toetati koolipiima sarnast skeemiehk puu- ja köögivilja tasuta jagamist koolis.Seoses piimatoodete hindade langusega sekkumishindadetasemele (mõnes liikmesriigis langeska või hind alla sekkumishinna, piimapulbri hindisegi allapoole virtuaalset sekkumishinda) kehtestatierakorralise meetmena või eraladustamisevõimalus alates 1. jaan 2009 - tavaliselt käivitubsee meede igal aastal 1. märtsist. Kehtestatudtoetusemäärad on järgmised: fikseeritud tasu ladustamislepingusõlmimisel – 15,62 euro/t (244,40kr/t), ladustamise tasu päeva kohta 0,44 euro/t(6,88 kr/t).Kvoodi liigiti muutmine Tarnekvoot OtseturustuskvootEesti kvoot enne liigitimuutmist 2006/2007Eesti kvoot enne liigitimuutmist 2006/2007633 434 407 12 933 593636 070 323 10 297 677Samuti käsitleti piima tootmiskvoodi kontrollisätetemuutmist ning kinnitati kõikide liikmesriikidekohta tarne- ja otseturustamise kvootide jagunemine2007/2008. kvoodiaastal. Eesti kvoodid jagunesidjärgmiselt:Samuti kinnitati juustude eraladustamise tingimused2008/2009. ladustamisperioodi kohta (toetusmääradja riikide kogused eelmise perioodigavõrreldes samad).eelmise määrusega: liikmesriigil on õigus kõiki tooteidvalida, maksimumhinna rakendamine muutubvabatahtlikuks, koolipiimatoetuse kasutamistkajastava tutvustustahvli väljapanemise kohustusõppeasutuses jms.Võeti vastu uus Komisjoni määrus, milles sätestatakseühenduse looma-, sea- ja lambarümpadeklassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaaladekohastest hindadest teatamiseüksikasjalikud rakenduseeskirjad. Uus määrusreguleerib veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimistning hinnainfo edastamist, asendabmitmeid eelnevalt kehtinud määrusi ning kehtibalates 1. jaan 2009.FADNi (põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas)komitees kiideti heaks põllumajanduslikemajapidamiste uus tüpoloogia, milles on sisseviidud alljärgnevad muudatused:• Standardkogutulu (SGM) asendatakse standardtoodanguga(SO);• põllumajandusliku majapidamise majandusliksuurus arvestatakse eurodes;• majapidamiste klassifitseerimist lihtsustakse;kõrvaltegevuse (OGA – other gainful activity) osatähtsusemõõtmine.Käesoleva ajani kasutatakse põllumajanduslikemajapidamiste tüpoloogiat, mis kehtestati 1985. aning põhineb standardkogutulu näitajal.Uuritakse võimalusi, kuidas ühendada FADNi andmebaasteiste andmebaasidega.EL-25 valimisse kuulus 77 548 põllumajanduslikkumajapidamist. EL-25 keskm põllumajanduslikumajapidamise majanduslik suurus oli 33,2 ESU(European Size Unit). Suurimad majapidamisedolid Hollandis - 137,6 ESU, väikseimad Sloveenias- 7,4 ESU. Eestis oli keskmine põllumajanduslikumajapidamise suurus 16,4 ESU.EL-25 oli tööjõudu ühes põllumajanduslikus majapidamiseskeskmiselt 1,62 aastaühikut. EnimSlovakkias - 17,63 ja vähem Iirimaal - 1,11. Eestisoli 3,05.FADN andmebaasis olevatest põllumajanduslikestmajapidamistest asuvad 54% LFA aladel, neist16% mägistel ja 38% mittemägistel aladel.Kiideti heaks uus koolipiima määrus, mille kohaseltkehtestati olulisemad muudatused võrreldes

142. Põllumajandussektori2008. aasta ülevaade2.1. Taimekasvatus. Põllumajanduskultuuridekasvupinnad ja saagidReno Paju, Viive AlliksooStatistikaameti esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuridekasvupind 2008. a 577,7 tuh ha, mison 1,9 tuh ha ehk 0,3% võrra vähem kui 2007. a.Teravilja kasvatati 53,5% kasvupinnal, söödakultuure30,2%, tehnilisi kultuure 13,6%, kartulit,köögivilja ning kaunvilja kokku 2,7% kasvupinnal.Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindadejaotumine, 2008Teravili53,5%Kaunvili1,8%Söödakultuurid30%Kartul1,5%Teravili2008. a kasvatati esialgsetel andmetel teraviljakokku 309,1 tuh ha, mis on 16,8 tuh ha ehk 5,7%võrra rohkem kui 2007. a. Teravilja kasvupinnastmoodustasid 77% (238,4 tuh ha) suviteraviljad ja23% (70,7 tuh ha) taliteraviljad. Taliviljade osatähtsusoli võrreldes eelmise aastaga tõusnud 3%võrra. Rukki kasvupind oli 21,4 tuh ha ja talinisul36,9 tuh ha. Enim kasvatati teraviljadest otra –136,7 tuh ha.Avamaa köögivili0,4%Allikas: Eesti Statistikamet (ESA)Tehnilised kultuurid13,5%Teravilja kogusaagiks saadi 862,3 tuh t ning keskmisekssaagikuseks kujunes 2790 kg/ha. Teraviljadekogusaak vähenes 2007. aastaga võrreldes17,2 tuh t ehk 2%, saagikus vähenes 219 kg/haehk 7,3% võrra.Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2003, 2007 ja 200820032007 2008 (esialgne)Kultuurkasvupind(tuh ha)kogus(tuh t)saagikus(kg/ha)kasvupind(tuh ha)kogus(tuh t)saagikus(kg/ha)kasvupind(tuh ha)kogus(tuh t)saagikus(kg/ha)Teravili kokku263,2505,71 922292,3879,53 009309,1862,32 790sh rukis15,523,31 53116,861,03 62021,465,73 076talinisu25,545,12 20036,9151,44 10542,6163,83 838suvinisu67,3154,52 29662,6194,43 10664,5175,82 724kaer………31,585,22 70634,377,72 265oder131,4253,61 930136,1362,72 665136,7349,52 557Kaunvili4,45,01 1315,79,51 6684,83,4711Raps45,567,81 49173,6133,31 81277,7110,01 416Õlilina………0,10,21 1690,20,2925Kartul17,0244,414 39311,1191,817 1968,7125,414 316Avamaa köögivili………2,857,420 5462,448,220 391Põllukultuurid kokku517xx579,6xx577,7xxAllikas: Eesti Statistikamet (ESA)

15Teraviljasaagist 65,7 tuh t oli rukist, 339,6 tuh tnisu ja 349,5 tuh t otra. Võrreldes 2007. aastagasuurenes rukkisaak 7,7%, nisu- ja odrasaak vähenesidvastavalt 1,8 ning 3,8%. Keskmiselt saadihektarilt 3076 kg rukist, 3270 kg nisu ja 2557 kgotra.Rukkisaak ületas juba teist aastat järjest 60 tuht piiri, mis katab täielikult jahuveskite toidurukkivajaduse ja rukkikasvatajate seemnevajaduse.2008. a sügisel külvati 2009. a saagiks 41,0 tuh hatalinisu ja 12,7 tuh ha rukist. Seega külvati järgmiseaasta saagiks 40,7% vähem rukist kui eelmiselaastal ning vajadus rukki järele ei saa kaetud.Paljud teraviljakasvatajad kogusid teist aastatjärjest kõrged taliviljasaagid. Ajakiri „Maamajandus“,Kemira GrowHow AS ja Farm Plant Eesti ASviisid 2008. a neljandat korda läbi teraviljakasvatajateviljelusvõistluse, mille raames kutsutakseigal aastal Eesti teraviljakasvatajaid võistlemaoma põldudelt parima saagi koristamise nimel.Viljelusvõistluse kokkuvõtete tegemisel selgitatiarvestuslik kasum ja saagikus võistluspõldude ühehektari kohta. Talinisu saagirekordi 9,7 t/ha saiOÜ Männiku Piim Tartumaalt, suvinisu saagirekordi7,1 t/ha sai OÜ Rannu Seeme Tartumaaltning rukki saagirekordi 8,0 t/ha OÜ Sadala AgroJõgevamaalt.2008. a teravilja madala kvaliteedi peamistekspõhjusteks olid nakatumine seenhaigustega, peaskasvamaminek (idanemine) ja madalad toiduviljaküpsuskvaliteedi näitajad (langemisarv, proteiin jt).Koristusega hilinemine ja rohked sademed koristusperioodieel ja ajal suurendasid hallitusseentekui ka Fusarium seente esinemist koristatud viljas.Hallitusseentega nakatunud vili on toksiline, kunahallitussente niidistik sisaldab mürgist ainet egosteroolining hallitusseened toodavad elutegevusekäigus ise mitmeid mürgiseid aineid – mükotoksiine.Optimaalsest koristusajast 2 nädalat hilisemalkoristamisel vähenesid nii odral kui suvinisultärklise- ja proteiinisisaldus, suvinisul halveneskoristusaja viibides ka kleepvalgu kvaliteet.Kaunviljad2008. a oli kaunviljade kasvupind esialgsetel andmetel4,8 tuh ha, mis on 1,1 tuh ha ehk 19% võrraväiksem kui eelmisel aastal. Kogusaagiks saadi3,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes711 kg/ha. Kuigi kasvupind vähenes vaid 19%,langes kogusaak 64%.Hernesaagi koristus oli vihmade tõttu takistatud.Sügisel kestis taimekasvuperiood kaua, kuid kohatilamandusid põldudel herned vihmade tõttu. Kergestilevisid taimehaigused, eriti herne laikpõletik.Haigus levis pärast õitsemist niiskete ilmade tõttu,nakatades ka seemneid. Sellist seemet järgmiseaasta külviks kasutada ei saa, sest haigustekitajaon elujõuline 5-10 aastat. Mullas püsivad haigustekitajadumbes aasta.Koristusaegsed vihmad põhjustasid kauntes kaseemnete kasvamahakkamist. Idanenud seemepaisus, kaun lõhenes ning seeme varises maha.Kasvamaläinud seemnetes vähenes proteiinisisaldus,kuna kasvuensüümid lagundavad liitvalgulihtsamateks ühenditeks.RapsRapsi kasvupind oli 2008. a esialgsetel andmetel77,7 tuh ha, mis on 4,1 tuh ha ehk 5,6% võrrasuurem kui eelmisel aastal, kuigi kogusaagiks saadi110,0 tuh t, mis on 23,3 tuh t ehk 17,5% võrravähem kui eelmisel aastal. Saagikuseks kujunes1416 kg/ha.Suviraps tärkas mulla pindmise kihi kuivuse jamaikuu jaheduse tõttu aeglaselt ning ebaühtlaselt.Põua tõttu oli areng ja kasv aeglane kuni juunikuuvihmadeni. Edasi kasvutingimused paranesid.Suviraps kasvas jõudsasti ning moodustas külgharusid,moodustades tavapärasest veidi suuremasaagi. Valmimine oli aga väga ebaühtlane jajaheduse tõttu aeglane, mis põhjustas ka koristusperioodiedasilükkumise tavapärasest hilisemaleajale. Vihmadega raps põllul lamandus ja saagikvaliteet kannatas.Kartul2008. a oli kartuli kasvupind esialgsetel andmetel8,7 tuh ha, mis on 2,4 tuh ha võrra ehk 28% väiksemkui eelmisel aastal. Kartuli kogutoodangukssaadi 125,4 tuh t ning keskmiseks saagikusekskujunes 14 316 kg/ha. Kartuli kogusaak oli 66,4tuh t ehk 34,6% võrra väiksem kui 2007. a.Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Luule Tartlanihinnangutel ei saanud paljud varajase kartulikasvatajad soovitud saaki just jaheda ja kuivakevade tõttu. Parem tulemus oli keskvalmivate sortidepuhul. Hilisemad sordid kasvasid küll hästi jamoodustus hea saak, kuid saagi koristamine venisülemääraste sademete tõttu. Halvenes mugulatekvaliteet ja suurenes nakatumine säilitushaigustesse.Massiliselt levis lehemädanik ning augustiteisel poolel olid enamikul kartulipõldudel pealsedhävinud. Kartulisaaki vähendas ka pealsete enneaegnehävimine ja soojuse nappus. Osa kartulipõldejäi koristamata, sest maa ei kandnud enam

16masinaid ning kartul hakkas vaos mädanema.Hästi hooldatud ja õigel ajal koristatud põllud andsidhea saagi. Kartuli saagikus kujunes kõrgeksneil kartulikasvatajail, kellel õnnestus õigel ajalteostatud tõrjega kartulipõllud lehemädanikustpuutumata hoida.AvamaaköögiviliAvamaaköögivilja külvipind 2008. a oli esialgsetelandmetel 2363 ha, mis on 15,4% vähem kuieelmisel aastal. Nagu näha jooniselt 2, on avamaaköögiviljakülvipind aasta-aastalt vähenenud.Pinna vähenemine 2008. a toimus eelkõige kapsa,porgandi, peedi ja kaalika osas, vähemal määralJoonis 2. Avamaaköögivilja kasvupind,2000–20084000350030003789332930183394 3512 3006koheselt pärast koristust liigse niiskuse tõttu.Keskmine saagikus võrreldes viimaste aastatesaagikusega oli siiski hea - 20,4 t/ha (viimase viieaasta keskm - 16,4 t/ha). Väga kõrge saagikus olikapsal, kaalikal ja peedil (vastavalt 31,7, 16,8 ja21,0 t/ha).Joonis 3. Avamaaköögivilja saak, 2000–20085500050000450004000035000300002500021,320000-402000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: ESA-12,1-31,884,7-12,715,1-3,617,4-1610080604020Saak aastas, t10 a keskmine saak, 45011 tSaagi muutus eelmise aasta suhtes, %0-20250020002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: ESAmuude liikide osas.2829 27932363Avamaaköögivilja saak oli 2008. a Statistikaametiesialgsel hinnangul 48,2 tuh t, mis on 33% väiksemkui eelmisel aastal. Saak oli väiksem kasvupinnavähenemise tõttu, kuid oluliselt mõjutassaagi suurust ka vegetatsiooniperioodil valitsenudilmastik. Kuigi sooja oli paljude aastate keskmiselähedaselt või veidi vähem, oli südasuvel püsivaltüle 15 kraadiseid ilmu tavalisest tunduvalt vähem,mis kahandas oluliselt soojalembelisemate kultuuridesaaki. Näiteks kurgi kogusaak oli seetõttu 1,9t, mis on 2007. a saagist 45% väiksem. Sügis olivihmane, takistades saagikoristust ning osa hilisemastköögiviljast jäi seetõttu põllule või riknesPuuvili ja marjad2008. a oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind Statistikaametiesialgsetel andmetel 8,2 tuh ha, mison 48% vähem kui viis aastat tagasi. Enamuse viljapuuaedadestmoodustasid õunaaiad - 4,1 tuh ha.Luuviljalisi kasvatati 0,9 tuh ha ja marju 3,2 tuhha. Marjadest kasvatati kõige enam mustsõstart(615 ha). Punast sõstart kasvatati 446 hektaril.Maasikakasvatus on juba mõni aasta olnud langustrendis.Pärast 2004. ja 2006. a looduskahjustusiistandusi endises ulatuses ei taastatud. 2008.a kasvatati maasikat 564 hektaril, mis on poolevõrra väiksem pind kui viis aastat tagasi.Puuvilja ja marjade kogusaak oli 2008. a 5,9 tuht. Õunaaiad andsid saaki 2,2 tuh t, mis on ca 45%viimase viie aasta keskmisest õunasaagist. Luuviljalistesaak oli väike - 0,2 tuh t. Kogu marjasaakoli 3,5 tuh t, millest maasikas moodustas 43% (1,5tuh t), punane sõstar 20% (0,7 tuh t) ja mustsõstar10% (0,3 tuh t). Teiste marjaliikide osatähtsus oliväiksem.

172.1.1. Taimekasvatussaadustekokkuostu- ja tootjahinnadReno Paju, Viive AlliksooEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetellangesid 2008. a teravilja kokkuostuhinnad(teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teraviljakokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetudtoidu- ja söödavilja keskmised kokkuostuhinnad,mis on kaalutud iganädalaste ostukogustegaega sisalda käibemaksu) võrreldes 2007. aastagamärkimisväärselt (joon 4). Kõigi teraviljade hinnadlangesid oluliselt 2008. a III kvartalis (30-35%).Kokkuostuhinna languse peamiseks põhjuseksoli suurte saakide koristamisest Euroopas tingitudvilja küllus. Teiseks mõjutasid hindu Eestiskoristusperioodil valitsenud halvad ilmastikutingimused.II kv lõpus ja III kv alguses langesid järsult kõigikokkuostetavate teraviljaliikide hinnad. Langusjätkus ka IV kvartalis, kuid enam mitte nii järsultJoonis 4. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2006-2008 (kr/t)kr/t3500300025002000150010005000NISU ODER KAERAllikas: Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)1. kvartal2008 keskmine2. kvartal3 . kvartal4 . kvartal2007 keskmine 2006 keskmineTabel 2. Teravilja kokkuostuhinnad (kr/t)2003 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartalMuutus %keskm 2008/keskm 2007NISUToidunisuSöödanisuRUKISToidurukisSöödarukisODERToiduoderSöödaoderKAERToidukaerSöödakaer…1874…1399……1516……………3 4243 4623 0913 0803 1832 8003 0393 0003 0392 3682 4532 0323 2003 3513 0903 0663 2442 9952 9892 9892 8973 0211 9292 1852 6151 9571 8942 0371 5351 9251 9251 8122 8731 7391 9402 5951 8121 5921 9021 2961 8662 0001 8661 5581 8321 5472 4483 0662 0171 9812 1391 7111 9692 5261 9681 7632 6301 6372 8773 0092 6302 6122 7452 2232 5292 4002 5292 0392 3412 018-14,901,88-23,30-24,16-22,06-23,01-22,165,25-22,17-13,5512,33-18,85Allikas: EKI, PM

18Tabel 3. Köögiviljade tootjahinnad 2008. a saagist (käibemaksuta kr/kg, tootjate aritmeetiline keskminehind kuu lõpus)septemberoktoobermuutus %võrreldeseelmise kuuganovembermuutus %võrreldeseelmise kuugadetsembermuutus %võrreldeseelmise kuugaPeakapsasPorgandPeetKaalikasPikk kurkLühikurkTomat3,345,325,585,5013,9211,7011,403,154,535,155,5019,3411,0014,30-5,7-14,8-7,70,038,9-6,025,43,174,505,315,5028,6018,000,6-0,73,10,047,925,93,304,505,175,5035,004,10,0-2,60,022,4Allikas: EKI, PM(tabel 2). 2008. a oli keskmine nisu kokkuostuhind15%, rukki kokkuostuhind 24%, odra kokkuostuhind22% ja kaera kokkuostuhind 14% madalamkui 2007. a.EKI kogutud kartuli ja köögivilja tootjahinnad (kartuli-ja köögiviljakasvatajatelt kogutavad keskmisedoma toodetud köögiviljade müügihinnad omalaos) 2008. a kohta viimases kvartalis näitavadseda, et võrreldes septembriga kallinesid oktoobrisvaid kasvuhoonekurk (38,9%) ja tomat (25,4%).Muude köögiviljade hinnad langesid või jäid samaks.Suurim oli porgandihinna langus – 15%.Ka novembris tõusid märkimisväärselt kasvuhoonekurgija tomati hinnad (vastavalt 47,9% ja25,9%). Muude köögiviljade puhul olid hinnakõikumisedvähemärgatavad. Detsembris kallineskasvuhoonekurk veelgi – 22,4%. Võrreldes eelnevakuuga kallines detsembris pisut ka peakapsas (4%)ja odavnes peet (2,6%).Vaadeldes 2007. ja 2008. a samade kuude tootjahindademuutumist (joon 5), on näha, et paljudeköögiviljade hinnad olid 2008. a kõrgemadkui 2007. a. Üksnes kaalika hind, mis oli 2007. aerakordselt kõrge, oli 2008. a (va juuli) madalamaltasemel (oluliselt madalamal tasemel aga IV kv(24-27%). Peet oli 2008. a eelmise aasta hindadestodavam 5 kuu jooksul – jaanuarist maini (11-23%), kuid aasta teises pooles kallines kuni 135%.Kapsas ja porgand olid eelneva aastaga võrreldespisut odavamad ainult jaanuaris (vastavalt 2% ja10%). Kõik teised kuud oli kapsas oluliselt kallim(22-52%), (va juuli, kui kallim vaid 6%), aga porgandihind oli väga kõikuv. Porgandi hind hakkastõusma alates aprillist ning saavutas maksimumiIII kvartalis (49-105%) uue saagi müügil ja langesIV kvartalis, jäädes siiski 25-32% kõrgemakskui eelmise aasta IV kvartalis. Pika kurgi hind oliaprillist septembrini ca 10% kõrgem kui eelmiselaastal (va juuni - madalam 7%) ja oluliselt kõrgemaugustis (24%). Jaanuaris, veebruaris ja novembrisoli pika kurgi hind 15-17% madalam kui eelmiselaastal samadel kuudel.Joonis 5. Köögiviljahindade muutus 2008/2007150120Muutuse %9060300-30JaanVeebr Märts Apr MaiJuuni Juuli Aug Sept Okt Nov DetsPeakapsas Porgand Peet KaalikasPikk kurk Lühikurk TomatAllikas: EKI

19TurukorraldusSekkumiskokkuostu teravilja pakkumisi 2008. a eitehtud.Sekkumisvarudest pärit toiduainete jagamineenim puudustkannatavatele isikutele.2008. jaotusaastaks eraldati Eestile 192 388 eurot(ca 3 mln kr). Enim puudust kannatavatele isikutelejaotati 2008. a heategevusorganisatsioonidekaudu 94 t nisujahu ja 185 t makarone, millest igaabivajaja kohta anti keskm 4 kg jahu ja 7 kg makarone.Makaronide ja jahu jaotamisega tegelesidEesti Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja DharmaHeategevuskeskus.2008. a septembris kinnitati teravilja korralduskomiteesära ka 2009. a toiduabi programm. Plaanirakendamiseks vajalikud rahalised vahendid, milleüldsummaks on 320 646 eurot, eraldati vastavaltKomisjoni määrusele (EÜ) nr 983/2008.2008. a ei esitatud toetuste saamiseks puu- jaköögivilja eksportimiseks ühtki taotlust. Litsentsitaotlusipuu- ja köögivilja (õunad, küüslauk,konserveeritud mahl) importimiseks esitati 25 korralning need kõik rahuldati. Aasta jooksul esitativiis küüslaugu impordi kvooditaotlust, mis samutirahuldati.Puu- või köögivilja turustusnõudeid kontrolliti2008. a 1654 partii osas, sh 238 imporditud ja68 eksporditaval partiil. Kehtestatud tingimustelemittevastavust tuvastati 34 korral, kusjuuresettekirjutusi tehti 2. Nõuetele mittevastav puu- jaköögivili pärines põhiliselt Itaaliast, Poolast ja Hispaaniast.Nõuetele vastavuse sertifikaate väljastati262 partiile.2.2. LoomakasvatusMatti PiirsaluStatistikaameti esialgsete andmete järgi oli seisuga31. dets 2008 Eestis 238,2 tuh veist (sh 100,5 tuhpiimalehma), 364 tuh siga, 84 tuh lammast ja kitsening 1743,3 tuh lindu (tabel 4). Võrreldes 2007. asama ajaga oli veiseid 1%, sh piimalehmi 2% ningsigu 4% vähem, lindude arv oli suurenenud 18%ning lammaste ja kitsede arv 10% võrra.PRIA andmetel 1 oli 31. dets 2008. a seisuga põllumajandusloomaderegistrisse kantud 236,8 tuh veist, sh100,1 tuh piimalehma ning 8,2 tuh lihalehma.Lambaid oli registris 62,6 tuh ning kitsi 2,2 tuh.Veiste, sealhulgas piimalehmade arv registris on vähenenud,suurenenud on lammaste ning kitsede arv.Kõige enam oli veiseid Järvamaal - 31 426, järgnesidLääne-Virumaa 29 385 ja Jõgevamaa 22 576 veisega.1 Teatud erinevus Statistikaameti andmetest on tingitudasjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamisemäärusele peavad loomapidajad, põllumajandusloomatapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavadisikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksularvates põllumajanduslooma märgistamise, ELi liikmesriigistEestisse toimetamise või registrisse kantavate andmetemuutmise päevast, põllumajanduslooma tapmisevõi loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast.Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6kuu jooksul looma sünnist alates. Statistikaamet esitabandmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatusevalikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.Tabel 4. Loomade ja lindude arv seisuga31. dets (tuh)Veiste arvsh lehmade arvSigade arvLammaste jakitsede arvsh kitsede arvLindude arvAllikas: ESA, PM2007 2008 2008/2007 +/-240,5 238,2 -2,3103,0 100,5 -2,5379,0 364,0 -15,076,44,01 477,684,04,41 743,3+7,6+0,4+265,72008/2007 %999896110110118Piimalehmi oli samuti kõige enam Järvamaal -15 148, järgnesid Lääne-Virumaa 12 237 ja Jõgevamaa10 380 lehmaga. Lihatõugu lehmi kasvatataksekõige rohkem Lääne- ja Saaremaal, kus on kummaskiüle 1000 lehma.Lambaid kasvatatakse kõige enam Saare maakonnas- 31. dets seisuga oli neid PRIA registrisse kantud11 793, järgnesid Valgamaa 6213 ning Harjumaa5443 lambaga. Kitsekasvatus on aga enim levinudPärnumaal, kus 31. dets seisuga oli neid registrissekantud 373, järgnesid Läänemaa 270 ja Saaremaa228 kitsega (tabel 5).

202.3. PiimatootmineMatti PiirsaluPiima toodeti 2008. a Statistikaameti andmetel701,9 tuh t, mis oli 2007. a sama perioodiga võrreldes9531 t ehk 1% võrra enam. Piimatoodang onviimasel viiel aastal püsinud suhteliselt stabiilne,suurenedes igal aastal ligikaudu 0-3%. Lehmade arvoli 31. dets seisuga 2500 ehk 2% võrra väiksem kuieelmisel aastal.Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2008. aesialgsete andmete kohaselt 6765 kg, mis on 281kg ehk 4% enam kui eelmisel aastal. Produktiivsusenäitaja on viimase viie aasta jooksul igal aastalsuurenenud.2008. a uusi piimarekordeid aastatoodangute jalehma eluajatoodangute osas ei püstitatud. Päevalüpsiosas püstitas aga OÜ Põlva Agro eesti holsteinitõugu lehm Semu 2. juulil uueks rekordiks 80,7 kg.Suurimad, üle 10 000 kg aastalüpsiga lehmad olid2008. a Jõudluskontrolli Keskuse esialgsetel andmetelneljas farmis: OÜs Põlva Agro 11 650 kg, LeaPuuril Viljandimaal 11 401 kg, OÜs Soone FarmTartumaal 10 677 kg ning ASis Tartu Agro 10 326kg lehma kohta.Piimatööstustele realiseeriti 614,3 tuh t 4%-lise rasva-ja 3,3%-lise valgusisaldusega piima, mis on 20,9tuh t ehk 4% enam kui 2007. a. Piimatööstustelerealiseeritud piima osatähtsus kogu piimatoodangustulatus 88%-ni, kokkuostetud piimast kuuluseliitsorti 54% ja kõrgemasse sorti 42%. Võrreldeseelmise aastaga suurenes piimatööstustele realiseeritudeliitpiima osatähtsus 1 protsendipunkti (pp)võrra, kõrgema sordi piima osatähtsus vähenes 2pp võrra.Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu andmetel ehitativõi rekonstrueeriti aastatel 2005-2008 126 piimafar-Joonis 6. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2003, 2007 ja 200880000080007000007000piimatoodang t, lehmade arv6000005000004000003000006000500040003000piimakus kg/a2000002000100000100002003 200720080Lehmade arvPiimatoodang kokkuPiimakus kg/aAllikas: ESA

21mi kokku 41 014 lehmakohaga. Seega oli 2008. a lõpuksüle 40% lehmadest uutes või rekonstrueeritudfarmides. Kahjuks nendest kolm rekonstrueeritudfarmi ja üks uus farm seisavad juba majandusraskustevõi kasutusotstarbe muutmise tõttu tühjana.on õppebaasiks üliõpilastele ning füsioloogilistekatsete ja embrüosiirdamise läbiviimiseks teadlastele.Tulevikus on katselaudas võimalik läbi viia noorteloomakasvatusalast täiendkoolitust, et teadlaste töökiiremini praktikasse jõuaks.Joon 6 annab ülevaate piimatootmise põhinäitajatestviimasel viiel aastal. Kuigi lehmade arv on aasta-aastaltvähenenud, on piima kogutoodang tänuproduktiivsuse pidevale tõusule kasvanud.2008. a anti Tartumaal Märjal käiku uus 125 lehmakohagakatselaut, kus lehmad on aastaringseltlaudas vabapidamisel. Lisaks kasvatatakse noorkarjaja testitakse lihatõugu pulle. Lüpsmiseks kasutatakse1x8 paralleellüpsiplatsi ning lüpsirobotit. Sõnnikeemaldatakse tiibskreeperite abil, söötmisekskasutatakse söödaroboteid ning jõusööda automaate.Lehmi joodetakse automaatjootjatest. KatselautEMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudisolid 2008. a põhilisteks uurimisteemadeks:suguselekteeritud sperma kasutamine soovitudsoost järglaste saamiseks, embrüosiirdamine, pullidesperma kvaliteet ja selle hindamise täiustamine,lehmade ahtruse põhjused ja ravi, kõrgetoodangulistepiimalehmade sigimist mõjutavad tegurid, piimalehmadeproduktiivea geneetiline ja majanduslikhindamine, aretuse võimalused mastiidiresistentsusesuurendamiseks, Eesti põllumajandusloomademolekulaarne genotüpiseerimine, piima valgulisekoostise kujundamine ja Eesti loomatõugude geneetilinemitmekesisus.2.4. LihatootmineMatti Piirsalu2008. a tapeti majapidamistes või müüdi lihatöötlemisettevõteteletapaks 111 tuh t (eluskaalus)loomi ja linde (2007. a 106 tuh t).Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud loomadest9,5 tuh t veiseliha ja 32,1 tuh t sealiha.SealihaSigade arv oli seisuga 31. dets 2008 Statistikaametiandmetel 364 tuh, mis oli 15 tuh sea ehk 4%võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. 2008.a sealihatoodang eluskaalus oli 65 tuh t, mis on5,4 tuh t ehk 9% enam kui 2007. a. 2008. a ostsidlihatöötlemisettevõtted kokku 406,8 tuh siga ningkokkuostetud sigadest saadi 32 tuh t liha, mis on3,1 tuh t enam kui eelmisel aastal. Sea lihakehakeskmine kaal oli 79 kg. Sealiha osatähtsus kogulihatoodangust tapakaalus oli 2008. a 58%, mis on2 pp võrra väiksem kui eelmisel aastal.Põrsaid sündis 2008. a 720,9 tuh, mis on 13,2 tuhpõrsast ehk 2% enam kui eelmisel aastal. Sellesttulenevalt on oodata 2009. a I poolel sealihatoodanguedasist kasvu. Põrsa keskmine hind oli2008. a 493 kr, mis on 7% madalam kui eelmiselaastal.VeiselihaVeiseid oli 31. dets 2008. a seisuga 238,2 tuh, mison 2,3 tuh looma ehk 1% võrra vähem kui eelmiselaastal. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanudning PRIA registrisse oli neid kantud 27,9 tuh.Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõunimistus oli kõige enam aberdiin-anguse veiseid -Tabel 5. Lihatoodang eluskaalus aastatel 2003, 2007 ja 2008 (t)2003200720082008/2007+/-2008/2007%Tapaloomi ja -linde kokku105 421106 741111 375+4 634104sh veised27 97829 66026 782-2 87890Sead57 30559 61565 044+5 429109lambad ja kitsed8491 3541 027-32776Linnud19 17616 11218 522+ 2 410115Allikas: ESA, PM

227815, järgnesid herefordid - 7355 ja limusiinid -6 838. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust tapamassisoli 2008. a 20%. 18 tuh veist müüdi kuni3 kuu vanuselt välisriikidesse üleskasvatamiseks.Vasikaid sündis 2008. a 103,7 tuh, so sama paljukui möödunud aastal.Veiseliha toodeti 2008. a eluskaalus 26,8 tuh t,mis on 2,9 tuh t ehk 10% vähem kui eelmisel aastal.Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud 40 tuhveisest saadi 9,5 tuh t liha, mis on 428 t ehk 4%vähem kui eelmisel aastal.Lamba- ja kitselihaLambaid ja kitsi oli 31. dets 2008. a seisuga 84tuh, mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal samalajal. Kitsede arv on 400 looma võrra suurenenud.2008. a toodeti lamba- ja kitseliha eluskaalus 1027t, mis on 327 t ehk 24% vähem kui eelmisel aastal.Samal ajal suurenes kokkuostetud lammaste jakitsede arv. Kui 2007. a osteti kokku 2300 lammastja kitse ning neilt saadi 47,2 t liha, siis 2008.a kokkuost oli 2700 looma ning neilt saadi 51,9 tliha, mis on 10% enam kui eelmisel aastal.LinnulihaLindude arv oli 31. dets 2008. a seisuga 1743,3tuh, mis on 265,7 tuh ehk 18% võrra enam kuieelmisel aastal samal ajal. Lindude arvukuse suurenemineon tingitud soodsast turusituatsioonist,millele vastavalt on Eesti ainus linnuliha tootjaAS Tallegg oma kanabroilerite arvu suurendanud.2008. a toodeti linnuliha eluskaalus 18,5 tuh t,mis on 2,4 tuh t ehk 15% rohkem kui eelmiselaastal. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust(tapakaalus) oli 2008. a 18%.2.5. Piima ja liha kokkuostuhinnadUrve ValdmaaStatistikaameti andmetel oli 2008. a piima keskminekokkuostuhind 4643 kr/t, mis on 441 kr/tehk 10% kõrgem kui eelmisel aastal. Aasta lõpuspiimatööstused aga vähendasid piima kokkuostuhindaning piima osteti tootjatelt kokku erinevatehindadega, sõltuvalt farmi suurusest ja asukohast.Raskemasse olukorda jäid väiksemad ning raskestiligipääsetavates paikades asuvad piimatootjad.oluliselt, tõus jätkus ka 2008. a I kv, kuid aastajooksul hind pidevalt langes ning piima eest makstiIV kv 19% vähem kui I kv. 2008. a IV kv makstipiima eest keskm 4263 kr/t. Nii veise- kui ka sealihahinnad2008. a jooksul tõusid.Joonis 7. Piima ja liha kokkuostuhinnadaastatel 2003, 2007 ja 2008Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a25 226 kr/t, 2007. a 23 031 kr/t. Seega maksti2008. a veiseliha eest 2195 kr/t ehk 9,5% enamkui eelmisel aastal.Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a25 962 kr/t, mis on 2676 kr/t ehk 11,5% kõrgemkui eelmisel aastal.Lamba- ja kitseliha keskmine kokkuostuhind oli2008. a 34 663 kr/t, mis on 955 kr/t ehk 3% kõrgemkui eelmisel aastal.Piima ja liha kokkuostuhindade viimase viie aastaaegrida (joon 7) näitab, et 2004. a jooksul toimunudsuuremale hinnatõusule järgnes suhteliseltstabiilsete kokkuostuhindadega 2005. ja 2006.a I pool. Ka 2007. a ei toimunud suuri muutusikokkuostuhindade osas, välja arvatud piima kokkuostuhind,mis 2007. a viimases kvartalis tõusisveise - ja sealiha kr/kg30 54,54253,53202,52151,52003 2007 2008veiseliha sealiha piimAllikas: ESA, PMpiim kr/kg

232.6. MunatootmineMatti Piirsalu2008. a toodeti mune 146,6 mln tk, mis on 7% vähemkui eelmisel aastal. Munatoodang on viimaseviie aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud.Suurimaks munatootmise vähenemise põhjuseksoli Newcastle´i haiguse puhang OÜs Abja Munaning ASis Tallegg (hukati veerand mln munakana).2009. a alguseks oli neis ettevõtetes munakanakasvatustaastunud.Kui 2007. a oli keskmine munatoodang kana kohta245, siis 2008. a oli produktiivsus 280 muna, mison parim näitaja 1992. aastast arvates.2.7. MeetootmineAgne TammistuStatistikaameti andmetel oli 31. dets 2007 Eestiskokku 30 tuh mesilasperet. 2007. a vähenesmesilasperede arv 2006. aastaga võrreldes 28%(8300 mesilapere võrra).Mesinike liidu arvates võib 2007. a üheks mesilasperedearvukuse vähenemise põhjuseks ollamesinike kõrge vanus.2007. a toodeti 705 t mett. Võrreldes 2006. aastagavähenes meetoodang 32% (2008. a andmed eiole veel avaldatud).EKI andmetel oli 2008. a mee keskmiseks jaemüügihinnaksturgudel 82,5 kr/kg, mis oli 10%võrra kõrgem kui 2007. a. Üheks hinnatõusu põhjuseksoli mesinike arvates vihmane suvi, milletõttu oli meesaak väiksem.2008. a III kv lõppes edukalt mee tootmise jaturustamise arendamise Eesti riikliku programmi(1. sept 2007 - 31. aug 2010) esimene tegevusaasta.Aasta jooksul maksti välja 1,9 mln kr, mis on90,7% aastaks planeeritud summast. Mesinikeleja meehuvilistele peeti 62 teabepäeva, toimus 3vabariiklikku seminari, koostati 7 infolehte „Mesinik“ning valmis neljas nõuandevihik „Mesilastarud“.Piirkondliku mesilashaiguste seire käigus toimusmesilastarude langetisproovide kogumine jaanalüüs. Test- ja vaatlusmesilate arendustööstvõttis osa 17 vaatlus- ja testmesilat. Aasta välteltoimusid vaatlused tarukaalu näitude dünaamikaja olulisemate ilmastikunäitajate osas.Jätkus mesindustehnoloogia ja -tehnika arendamine- näiteks võrreldi korpustarude ningmeekärgede eemaldamiseks erinevaid tehnilisi jatehnoloogilisi lahendusi.Varroatoosi monitooringu ja tõrjemeetodite meetmeraames jätkus Eesti erinevate piirkondademesilatest kogutud andmete analüüs.Mee kvaliteedi meetme raames tehti 160 meeproovistorganoleptilisi analüüse, 120 meeproovistõietolmu analüüse, 160 meeproovist uuritiraskemetallide, jääkainete ja suhkrute sisaldustning 30 proovist võeti mee puhtuse ja jääkaineteanalüüse. Analüüsidest saadud andmed võimaldavadmesinikel hinnata mee kvaliteeti ja leidavõimalusi selle tõstmiseks.Võrreldes eelmise mesindusprogrammiga (2004-2007) alustati esmakordselt arendustööd kamesilasperede arvukuse suurendamiseks. Tõuparandustöökäigus muretseti 20 itaalia tõugumesilasema ning 20 kraini tõugu mesilasema.

242.8. Bioenergia arengMartti MandelBiomassi ja bioenergia valdkonna arendamisekeskseks dokumendiks Eestis on 2007. a algusesVabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud„Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamisearengukava aastateks 2007–2013”, mille rakendamistkoordineerib Põllumajandusministeerium.Arengukava peamiseks eesmärgiks on luua kodumaisebiomassi ja bioenergia tootmise arengukssoodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvustimporditavatest ressurssidest ja fossiilsetestkütustest, vähendada survet looduskeskkonnale,kasutada maaressurssi efektiivselt ja jätkusuutlikultning soodustada tööhõivet maapiirkondades.Kui 2007. a edenes arengukava rakendamine plaanipäraseltja isegi ületas rakendusplaanis seatudeesmärke, siis 2008. a sedavõrd aktiivne ei olnud.Eriti suur langus leidis aset biomassi ja bioenergiaalase teadus- ja arendustegevuse finantseerimisel– kui 2007. a rahastati vastavaid uuringuid japrojekte kokku 5 333 623 kr ulatuses, siis 2008. alanges vastav summa 375 000 kroonini. Tegelikultsooviti 2007. a alustada läbiviidust veelgi enamuuringuid, kuid mitu Maaelu Edendamise Sihtasutusegalepingu sõlminud teostajat otsustasiduuringute läbiviimisest loobuda ning tagastasidneile juba üle kantud vahendid. 2008. a algatatuduuringute vähesuse põhjuseks oli 2007. a planeeritustsuurem maht ning arengukava rahastuseoluline vähenemine.2008. a lõpuks laekusid kõikide seni arengukavaalusel finantseeritud uuringute lõpparuanded, misavaldati veebilehel www.bioenergybaltic.ee.Uuringute tulemused ja praktika näitavad, et Eestikõige perspektiivikam biomass on puit – nii metsaressursskui ka puidupõhised energiakultuurid.Kui majapidamiste poolt puidu kütteks kasutamiseosas on Eesti ELis eesotsas, siis puitbiomassikasutamises elektri ja kaugküttejaamades on veeltublisti arenguruumi.Siiski on aastatel 2008-2009 toimunud suuredarengud. Puitu kasutavad suured soojuse ja elektrikoostootmisjaamad Väos ja Tartus (Luunja). Ehitamiselon Pärnu kombijaam, mis hakkab kasutamalisaks puidule ka jäätmeid. Veel plaanitakseehitada Kuressaare ja Ahtme kombijaamad ninghakata kasutama puitbiomassi ka Narva soojuselektrijaamades.Plaanide realiseerumisel vajaksidkombijaamad ja puidukatlamajad ning kodutarbijad2010. a kokku 3,3 mln tihumeetrit puidulisikütuseid. Eestis oleks võimalik puitbiomassigakatta 100% tarbitavast soojusenergiast ja 10%elektrienergiast.Kasvav nõudlus puitbiomassi järele on võimaluslisaks metsandusele ka Eesti põllumajandussektorile.Lühikese raieringiga madalmetsa (paju,arukask, hall lepp, hübriidhaab) kasvatamine onuue ELi põllumajanduse otsetoetuste määrusealusel toetuskõlbulik. Paraku ei ole Eestis nendekultuuride kasvatamise majandusliku tasuvuse jakeskkonnamõju kohta veel piisavalt teadmisi, mistõttuon mõistlik seda täiendavalt uurida.Samuti viidi arengukava alusel läbi võrdlusuuringrohtsete energiakultuuride kohta, mis andis mahukaja andmerikka ülevaate Eestis viljeletud, katsetatudvõi uuritud rohtsete kultuuride võimalikustsobivusest energiatootmise biomass-tooraineks.Võrdlustulemused esitati bioenergeetilise otstarbejärgi: põletusbiomassi, biogaasi tooraine ning vedelkütustetooraine aspektist hinnatuna. Rohtseteenergiakultuuride energiaressursina kasutamisevõimaluste selgitamiseks on täiendavalt vajalikuurida rohtsest biomassist valmistatud biokütustekeemilisi ja põlemistehnilisi omadusi ning tuhakoostist ja omadusi.Arengukava raames valmis mitu uuringut konkreetsetenäidisprojektide teostatavuse kohta,millest põhjalikum ja potentsiaalikaim on TormaPõllumajandusosaühingu biogaasijaama projektiteostatavusuuring. Uuringu tulemuste järgion 537 KW elektrilise võimsusega biogaasijaamarajamise maksumus olenevalt spetsiifikast vahemikus2,2-2,9 mln eurot (sh käibemaks) ning 716KW elektrilise võimsusega biogaasijaama rajamisemaksumus vahemikus 2,45-2,93 mln eurot (shkäibemaks). Toodetud biogaasi kütusena ärakasutamiseksvõi maagaasivõrku sissejuhtimiseks onprojekteeritud jaam liiga väike, hetkel lähtutakseteistes Euroopa riikides vähemalt 1 MW suurustestjaamadest ning tendents on veel suuremate

25jaamade suunas. Toodetava soojuse realiseerimisevõimalustena on kaalutud järgnevaid variante: soojamüümist kaugküttevõrku, hakkpuidu kuivatamistbiogaasijaama vahetus läheduses või väikesepelletitehase püstitamist.Lisaks teadus- ja arendustegevusele on biomassi jabioenergia edendamise arengukavas tähtis roll mitmesuguselteavitustegevusel ning rahvusvaheliselkoostööl, mille osas 2008. a võrreldes 2007. aastagaoluliselt tegevuste hulka ei kärbitud. Suurimüritus oli 27.–29. veebr 2008. a Tallinnas toimunudrahvusvaheline bioenergia konverents “Biomass jabioenergia 2008”, kus esines lisaks Eesti bioenergiakompetentsile ka rohkelt rahvusvaheliselt tunnustatudteadusasutuste, ettevõtete, riigiasutusteja kohalike omavalitsuste esindajaid. Osalejatelekorraldati mitmeid Eesti-siseseid õppereise. Konverentsilosales kokku 333 inimest 15 riigist.Valdkonna edendamist soodustasid veel biomassija bioenergiaga seotud ELi põllumajandustoetused:energiakultuuri toetus ja maaelu arengukavakaudu makstav bioenergia tootmise investeeringutoetus.Energiakultuuri toetus oli 45 eurot hektarikohta ja seda maksti 2008. a kokku 20 250 hektarilepõllumajandusmaale.2008. a esmakordselt rakendatud maaelu arengukavameetme 1.4.3. ”Investeeringud bioenergiatootmisse” raames esitati 20 taotlust. Taotlejateinvesteeringute kogumaht oli 57,7 mln kr, milleletaotleti 25,3 mln toetust.Taastuvenergia osakaalu kasvatamine ja süsihappegaasiõhkupaiskamise vähendamine on üks ELi prioriteetidest.Aastaks 2010 on seatud eesmärk, millekohaselt biokütuste (bioetanool ja biodiisel) osakaaltranspordikütuste tarbimisest oleks 5,75%.Aastaks 2020 seatud eesmärgid tulenevad EuroopaKomisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud nn kliimapaketist, mille hulka kuulub kaväljatöötamisel oleva direktiivi eelnõu taastuvatestenergiaallikatest toodetud energia kasutamiseedendamise kohta. Kliimapakett seab liikmesriikideleaastaks 2020 eesmärgiks biokütusteosakaalu tõstmise vähemalt 10% tarbitavatesttranspordikütustest, taastuvatest energiaallikatesttoodetud elektri- ja soojusenergia osakaalu tõstmisevähemalt 20% kogutarbimisest ning süsihappegaasiõhkupaiskamise vähendamise vähemalt20%. Kuna kliimapaketi direktiivide rakendamineon liikmesriikidele kohustuslik, kaasneb vastavateeesmärkide mitterealiseerumisega suure tõenäosusegarikkumismenetlus ja sanktsioon.2.9. TurukorraldusAhto Tilk, Kalev Karisalu, Ragne Lokk, Tiia ReedeKaubandusmeetmedAprillis väljastas PRIA ühe kvoodilitsentsi veiselihaimpordiks varem määratud impordiõiguste aluselning pikendas ühe litsentsi Komisjoni määruse(EÜ) nr 313/2008 alusel (määrusega kehtestatakseerand määrusest (EÜ) nr 1445/95 seoses Brasiiliastpärit veiseliha impordinõuetega). Juunis esitatiüks impordiõiguste taotlus Komisjoni määruse(EÜ) nr 412/2008 alusel (määrusega avatakse töötlemiseksettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvootja sätestatakse selle haldamine). Juulisväljastas PRIA ühe impordilitsentsi külmutatudveiselihale importöörile määratud impordiõigustealusel.Eksporditoetusi veise- ja vasikaliha toodetele2008. a ei taotletud ega makstud.2008. a jooksul PRIAle sealiha ekspordi- ja impordilitsentsiega ka eksporditoetuse taotlusi eiesitatud.Piimatoodete turukorralduses erakordselt soodsale2007. aastale järgnenud 2008. a tõi kaasamuudatusi, mis kanduvad üle 2009. aastasse.2008. a I poolaastal oli turuolukord veel 2007. amõjust tingituna suhteliselt soodne, ELi siseturujamaailmaturuhindade vahe olematu ning enamikturukorralduslikke skeeme passiivses seisus.2008. a II poolaastal halveneva turuolukorra tingimustespüsisid erinevates skeemides toetusemääradveel nullis, kuid mitmed liikmesriigid hakkasidEuroopa Komisjoni survestama võimalike turukorralduslikeabinõude rakendamise suunas. Sellegipoolest2008. a enamik turukorraldusmeetmeid(või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, piimatoodetekasutustoetused ja eksporditoetused) rakendamist

26ei leidnud ja määrad püsisid nullis. Tavapäraselttoimunud või eraladustamisest Eesti osa ei võtnud.Piima tootmiskvootide süsteemis muutus Eestileeraldatud kvoodi kogus. Komisjon otsustas 1. aprillist2008 tõsta kõikide liikmesriikide piimakvoote2% võrra ning seetõttu suurenes Eesti piimakvoot13 tuh t võrra ja on praegu 659 295 360 kg.1.-15. juulil 2008 toimunud iga-aastase kvoodisuurendamise taotlemise tulemusel suurendati303 kvoodiomaniku (ca neljandiku) tarnekvooti17 600 t ja otseturustuskvooti 1400 t võrra.Eesti ei ole seni piimakvoodi täitmisele vägalähedale jõudnud ning tootjad ei ole kvoodi näolreaalselt toimivat piirangut tundnud. Tootmine onkvoodiaastatel küll kasvanud, kuid suurenenudon ka kvoot – suure hulga otseturustamiskvootion tootjad muutnud ümber tööstusele tarnimisekvoodiks. 2006. a lisati Eesti kvoodile ligi 22 tuh tsuurune nn restruktureerimise erireserv.31. märtsil 2008 lõppenud kvoodiaastal tarnisidpiimatootjad tööstustele 594,7 tuh t piima ehk93,5% aastasest tarnekvoodist ja turustasid otselõpptarbijatele 6,7 tuh t piima ehk 64,6% aastasestotseturustuskvoodist.1. aprillil 2008 alanud piima kvoodiaastaks2008/2009 Eestile määratud piima tootmiskvooton peale liigiti muutmist PRIA andmeil 649 tuh ttarnekvooti ja 10,3 tuh t otseturustuskvooti.9 kuuga tarnisid piimatootjad tööstustele 458,2tuh t piima (70,5% aastasest tarnekvoodist), mison 6 tuh t rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga,ning turustasid otse lõpptarbijatele 4,5 tuh t piima(44% aastasest otseturustuskvoodist), mis on 0,5tuh t vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.2009. a alguse seisuga on Eestis 1254 piima tootmiskvoodiomanikku, mis on 114 võrra ehk 8%vähem kui eelmisel aastal samal ajal.3. PõllumajandusemajandusnäitajadUrve ValdmaaPõllumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osatähtsuskogu vabariigis loodud lisandväärtuses onviimase viie aasta jooksul pidevalt vähenenud. Põllumajanduseja jahinduse lisandväärtuse osatähtsusvähenes 2007. a võrreldes 2006. aastaga 0,1 pp(tabel 6). 2008. a kolme kvartaliga loodud lisandväärtuspõllumajanduses ja jahinduses kokku olijooksevhindades 2 461,9 mln kr, mis on võrreldes2007. a sama perioodiga 192 mln kr ehk 7% vähem.Põllumajanduse ja jahinduse tööhõives on toimunudpidev vähenemine ning 2007. a moodustastööhõive põllumajanduse ja jahinduse tegevusalalkogu vabariigi tööhõivest vaid 3,2%.Tabel 1. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives, 2003-20072003 2004 2005 2006 2007Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln kr)2 793,53 147,03 357,53 589,03 312,8Osatähtsus lisandväärtuses (%)2,32,42,21,91,8Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus2 687,32 573,02 553,12 668,22757,32000. aasta püsivhindades (mln kr)Osatähtsus lisandväärtuses (%)2,52,32,01,91,8Hõivatud põllumajanduses ja jahinduses (tuh)25,924,223,423,220,9Tööhõive (%)4,44,13,83,63,2Allikas: ESA

273.1. Põllumajandussektorimajandusanalüüs EAA aluselKatre Kirt, Kristel MaidrePõllumajandussektori majandustulemusi makromajanduslikultasandil hinnatakse põllumajandusemajandusarvestusega (Economic Accountsfor Agriculture – EAA), mille arvestusmetoodika onkehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega(EÜ) nr 138/2004.Esimene hinnang 2008. a tulemustele koostati2008. a novembris ning teine 2009. a jaanuaris.Lõplikud põllumajanduse majandusarvestusetulemused 2008. a kohta koondab Statistikaamet2009. a septembris.Selgituseks olgu öeldud, et 2008. a majandustulemustehindamisel kasutati Statistikaameti esialgseidandmeid põllumajandussaaduste kogutoodangukoguste kohta 1 ja Põllumajandusministeeriumitaime- ja loomakasvatussektori spetsialistide ekspertarvamusi.Põllumajandussaaduste tootjahindadearvestamiseks kasutati Statistikaameti põllu-1Statistikaameti pressiteade „Taimekasvatus 2008”(27.01.2009).majandussaaduste tootjahinnaindeksit (va teravilija tehnilised kultuurid), mille puhul kasutati EKIpõllumajandussaaduste kokkuostuhindade põhjalarvestatud hinnaindeksit. Vahetarbimise arvestuseskasutati Statistikaameti põllumajandussaadustetootmisvahendite ostuhinnaindeksit.Põllumajanduse majandusharu toodang (outputof the agricultural industry) koosneb taime- jaloomakasvatus toodangust, põllumajanduslikestteenustöödest ning põllumajanduslike majapidamistemittelahutatavatest mittepõllumajanduslikestkõrvaltegevustest.2008. a põllumajanduse majandusharu toodanguväärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)kujunes esialgsetel andmetel 10,2 mld kr,millest tootetoetused taime- ja loomakasvatuselemoodustasid 2,5% (256,6 mln kr) (tabel 7). Järgnevastabelis on esitatud aastate 2004-2007 kohtaStatistikaameti korrigeeritud andmed ning 2008. aesialgsed andmed.Tabel 2. Põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajad, 2003-2008 (mln kr)2003 2004 2005 2006 2007 2008*Taimekasvatustoodang2646,62665,03304,93111,55046,03891,6sh toetused taimekasvatusele117,1206,1160,6295,8214,0219,6Loomakasvatustoodang3405,34121,24330,34568,74607,35336,2sh toetused loomakasvatusele146,4189,3177,9238,028,637,0Põllumajanduslikud teenustööd139,8138,1177,4159,9179,8188,5Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine559,5593,1767,3843,3786,6802,2Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas6751,17517,58579,98683,410619,910218,6Vahetarbimine4024,34344,85120,85259,36275,17195,9Brutolisandväärtus2726,83172,73459,23424,14344,73022,7Põhivara kulum699,2666,8777,1921,91039,41073,0Netolisandväärtus2027,62505,92682,12502,23305,31949,7Muud toetused124,3822,01063,81208,91717,32065,0Faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas)2108,63282,33698,23663,44972,43963,4Ettevõtjatulu…2055,72243,11977,12878,81788,9Allikas: ESA * esialgsed andmed, jaanuar 2009

28Võrreldes 2007. aastaga vähenes toodangu väärtusalushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%, jäädeskogusummas siiski 2006. aastast 17,7% võrrakõrgemale tasemele; kogus vähenes 3,2%. Peamiseltmõjutas toodangu väärtuse vähenemisttaimekasvatussaaduste toodangu väärtuse langus23%, võrreldes eelmise aastaga. Seda kompenseerisloomakasvatustoodangu väärtuse suurenemine15,7% võrra. 2007. a oli kogutoodangu väärtusetõus alushinnas võrreldes 2006. aastaga märkimisväärne– 22%. Kogutoodangu väärtus alushinnason tootjahinnas langenud peale ELiga liitumistainult 2006. a (-3%).2008. a esialgsel hinnangul moodustas taimekasvatustoodangkogu põllumajanduse majandusharukogutoodangu väärtusest 38,1%, mis on võrreldeseelmise aastaga 9,4 protsendipunkti (pp) vähenenud,ja loomakasvatustoodang 52,2%, mis onvõrreldes eelmise aastaga 8,8 pp suurem. Põllumajanduslikudteenustööd moodustasid 1,7% ja lahutamatumittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 7,4%.Taimekasvatustoodangu väärtus alushinnas vähenes2008. a 23% ja moodustas 3,89 mld kr. Kui2007. a suurenes teravilja kogutoodangu väärtusalushinnas 75% võrra, siis 2008. a oli vähenemine34,6%, mis oli tingitud peamiselt keskmise tootjahinnalangusest 36% võrra. Teravilja kogus väheneshoolimata ebasoodsatest ilmastikutingimustestkoristusperioodil vaid 2%. Kartuli kogutoodanguväärtus moodustab 6,3% taimekasvatustoodanguväärtusest. See vähenes kogutoodangu vähenemise(36%) ja 31%-lise hinnalanguse tõttu 57%. 2008.a esialgsetel andmetel suurenes vaid puuviljade jamarjade kogutoodangu väärtus (79,5%).Tabel 3. Taime- ja loomakasvatustoodangu osatähtsus põllumajanduse majandusharu toodangusalushindades (%) ning muutus (pp), 2007-2008Osatähtsus2007 toodangus, %Osatähtsus2008 toodangus, %Muutus -/+,protsendipunktiTaimekasvatustoodang47,510038,1100-9,4-Teravili23,048,415,641-7,4-7,4Tehnilised kultuurid6,914,56,817,9-0,13,4Söödakultuurid6,012,66,517,1+0,54,5Köögi- ja aedviljad (sh lilled)5,511,55,414,1-0,12,6Kartul5,411,32,46,3-3,0-5Puuviljad ja marjad0,61,41,43,3+0,81,9Muu taimekasvatustoodang0,10,30,10,300Loomakasvatustoodang43,410052,21008,8-Loomad kokku16,137,220,539,2+4,42veised3,47,94,68,6+1,20,7sead9,622,212,223,2+2,61lambad ja kitsed0,40,90,30,7-0,1-0,2linnud2,76,13,56,7+0,80,6hobused0,020,050,020,0500Loomakasvatussaadused27,262,831,760,8+4,5-2munad1,33,11,73,2+0,40,1toorpiim24,656,728,754,9+4,1-1,8Muud loomakasvatussaadused1,33,01,32,70-0,3Põllumajanduslikud teenustööd1,7-1,8-0,1-Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine7,4-7,9-0,2-Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas100-100---Allikas: PM

29Taimekasvatustoodangu väärtus tootjahindadesvähenes 24%, sh toodangu kogus vähenes 9,6%ning tootjahinnad keskm 15,9%. Tootetoetusedsuurenesid 2,6%. Teravilja osakaal taimekasvatustoodanguslanges 7,4 pp võrra ja moodustas 41%.Vähenes ka kartuli kogutoodangu väärtuse osatähtsus5 pp võrra. Suurenes tehniliste kultuurideosatähtsus (3,4 pp), samuti söödakultuuride (4,5pp), köögi- ja aedviljade (2,6 pp) ning puuviljade jamarjade (1,9 pp) osatähtsus.Loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas,kus arvesse võetakse nii tapetud loomade eluskaalkui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaadusedning tootmisega seotud toetused, suurenes 2008.a võrreldes eelmise aastaga 15,7%. Enim suureneslindude toodangu väärtus (27%). Vähenesvaid lammaste ja kitsede toodangu väärtus (17%).Toodangu maht suurenes 1,8% ja tootjahinnadtõusid 13,7%, tootmisega seotud toetused kasvasid29,4%.Loomakasvatustoodangu struktuuris 2008. aolulisi muutusi ei toimunud. Jätkuvalt moodustabpõhilise osa (54,9%) loomakasvatustoodangusttoorpiim, mille osatähtsus võrreldes 2007. aastagavähenes 1,8 pp.Põllumajanduslike teenustööde väärtus suurenes5% ja mittelahutavate mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusteväärtus 2%.Vahetarbimise, milles sisalduvad kõik tootmiseksvajalikud sisendid (seemned, energia, väetis, taimekaitsevahendid,veterinaarkulud, sööt, seadmeteja ehitiste korrashoid, põllumajanduslikud teenustööd)väärtuseks kujunes 2008. a esialgsetel andmetel7,195 mld kr, mis on võrreldes 2007. aastaga15% suurem. Võrreldes 2007. aastaga suurenesvahetarbimise väärtuse osatähtsus põllumajandusemajandusharu toodangus alushindades 59,1%-lt 70,4%-le ehk 11,3 pp võrra. Enim suurenesidkulutused väetistele (61%), seemnetele ja istikutele(56,8%) ja energiale (14%). Suurima osa vahetarbimisestmoodustasid sööt (54,6%) ja energia (14%).Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusevähenemine 3,8% ja vahetarbimise väärtuse suurenemine15% võrra on tinginud brutolisandväärtuse30%-lise kahanemise võrreldes 2007. aastaga.Lisaks sellele suurenes põhivara kulum 3% võrra,mille tulemusel vähenes netolisandväärtus 41%. Niimadalal tasemel oli antud näitaja viimati 2003. a(1,86 mld kr).Muud tootmistoetused 2 - ebasoodsamate piirkondadetoetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus,põllumajandusmaa metsastamistoetus, elatustaludekohanemise toetus, Natura 2000 põllumajandusmaakohta antav keskkonnaalaste kitsendustegapiirkondade toetus, põllumajanduslikutegevusega alustava noore ettevõtja toetus, ühtnepindalatoetus, tootmise kohustusest lahtiseotudtäiendavad otsetoetused jm riiklikud toetused -suurenesid 1,72 mld kroonilt (2007. a) 2,06 mldkroonini (2008. a) ehk 20,2%.Tulenevalt muude tootmistoetuste suurenemisestei olnud faktortulu langus, mis mõõdab hüvitustkõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö,kapital), võrreldes muude tulemusnäitajatega niiulatuslik ja jäi 20% tasemele. Ka näitaja väärtusjäi 8% kõrgemaks 2006. a tasemest.Lisaks faktortulu vähenemisele kallines tootmisteguritekasutamine - töötasud suurenesid 25, rendikulud22 ja intressid 4%, mille tulemusel ettevõtjatululanges 2007. aastaga võrreldes 38%. 2008. atasemest madalam oli ettevõtjatulu viimati 2003. a.2Toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprintsiipikasutades vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr138/2004Joonis 1. Põllumajanduse majandusarvestuse näitajate muutumine, 2003-2008, (aasta 2003 =100).4003503002502001501002003 2004 2005 2006 2007 2008**2008 a andmed esialgsedAllikas: ESAPõllumajanduse majandusharu toodang alushinnasBNetolisandväärtus faktorhinnasErutolisandväärtusttevõtjatulu

30Joon 1 kajastub põllumajanduse majandusharutoodangu väärtuse (alushinnas), brutolisandväärtuse,faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas)ja ettevõtjatulu muutus aastatel 2004-2008. 2004.a mõjutas majandustulemusi ELiga liitumine jasellega kaasnenud toetuste suurenemine ningmüügihindade tõus (piima kokkuostuhind tõusis33,2%), mis tõi kaasa ka ettevõtjatulu märkimisväärsesuurenemise. 2005. a areng enam nii kiireei olnud. Tulukuse näitajate tõusu aeglustas sisendihindade,eelkõige kütuse ja elektrienergia hinnakiire tõus, mis suurendas ka söötadele tehtavaidkulusid. 2006. a esialgsete tulemuste kohaselt langesidtulukuse näitajad tulenevalt sisendihindadekeskmisest 3%lisest tõusust ja toodangu väärtusevähenemisest, vaatamata sellele, et toetused jätkuvaltsuurenesid.2007. a tõusis ettevõtjatulu taimekasvatustoodangusuurenemise ja põllumajandustoodete hinnatõusumõjul 46%. Põllumajandustoodete hind tõusis2007. a võrreldes 2006. aastaga keskm 14% jatootmiseks kasutatud sisendite hind keskm 10,5%.2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllumajandustoodetehinnalangus II poolaastal ja ebasoodsadilmastikutingimused koristusperioodil viisidka põllumajanduse sissetulekute vähenemiseni.Põllumajandustoodete tootjahind langes keskm0,8%, samal ajal kui sisendite keskmine hinnatõusulatus 17,4%-ni.3.2. Põllumajandussektorimajandusanalüüs FADNi aluselMarju Aamisepp, Eduard Matveev1. mail 2009 täitus Eestil viis aastat ELi täieõiguslikuliikmesriigina. Eesti põllumehele on see kaasatoonud nii uusi võimalusi kui ka väljakutseid karmiskonkurentsivõitluses toimetulemiseks.Uues olukorras on väga tähtis analüüsida, millised onolnud arengud nii põllumajandussektoris tervikunakui ka iga üksiku tootja seisukohast lähtudes. Millistetootmistüüpide esindajatel on läinud paremini ja kellelhalvemini? Kas põllumajanduse ja maaelu toetamiseksrakendatud toetusskeemid on olnud efektiivsed?Millise suurusega tootjaid oleks vaja rohkem toetada?Kas suuremad tootjad on edukamad kui väiksemad?Milline on Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimeteiste ELi liikmesriikidega võrreldes?Põllumajanduspoliitiliste arengusuundade väljatöötamiselon hea tugineda põhjalikule taustauuringuleja seniste majandustulemuste analüüsile. Üheks võimalusekson kasutada andmeallikana põllumajanduslikuraamatupidamise andmebaasi FADN (FarmAccountancy Data Network). Andmebaasi loomisegatehti Eestis algust juba 1996. a, kui koguti andmeid50 testettevõttest. Alates 2000. a on andmeid kogutud500 testettevõttest ja see on küllaltki optimaalnearv, esindamaks ligikaudu 7000 tootjat, kelle peaminetegevusala ja sissetulek tuleneb põllumajanduslikusttootmisest.Põllumajandustootjate raamatupidamisandmetekogumine ja esitamine Euroopa Komisjonile onkohustuslik kõigile liikmesriikidele, kuid andmebaasivõimalusi oleks mõistlik maksimaalselt ära kasutadaka siseriiklikult. Andmete kasutamine ei peakspiirduma ainult möödunud perioodide tulemustekonstateerimisega, vaid peaks olema võimalik vastataka küsimustele, miks tulemused just selliseks on kujunenud.Andmete kogumise ja analüüsimise ühtnemetoodika annab võimaluse võrrelda Eesti põllumajandusettevõtetemajandustulemusi teiste liikmesriikidevastavate näitajatega, et hinnata Eesti põllumajandussektorikonkurentsivõimet ELi siseturul.ELi tasandil kogutakse andmeid ligi 80 tuh kindlatekriteeriumide alusel väljavalitud ettevõttest(nn testettevõttest), kes esindavad rohkem kui 6mln majapidamist 27 liikmesriigis. Testettevõtetevalimiga on esindatud ligikaudu pool põllumajanduslikemajapidamiste koguarvust ning üle 90%kasutusel olevast põllumajandusmaast ja põllumajanduslikusttootmisest kogu ELis. Väljatöötatudmetoodika võimaldab laiendada testettevõtetemajandustulemusi kogu põllumajandussektoriletervikuna. Kuna tegemist on raamatupidamisandmeteandmebaasiga, tuleb arvestada vähemaltaastase ajalise nihkega.

31Statistikaameti poolt 2007. a läbiviidud struktuuriuuringuandmetel oli Eestis üle 23 tuhpõllumajandusliku majapidamise, kellest 7301(põllumajandustootjate üldkogum) on oma tootmispotentsiaalipoolest piisavalt suured, et neidprofessionaalseteks põllumajandustootjatekspidada. Üldkogumi iseloomustamiseks on igale sinnakuuluvale ettevõttele määratud tootmistüüp jamajanduslik suurus, mille alusel toimub ka valimitulemuste laiendamine põllumajandussektoriletervikuna. Vastavalt testettevõtete tüpoloogiale onEestis ülekaalus kolm tootmistüüpi: taimekasvatus,piimatootmine ja segatootmine.Testettevõtetest põllumajandusliku raamatupidamiseandmete kogumise, kontrollimise, töötlemiseja analüüsimisega tegeleb Maamajanduse Infokeskus,kes ühtlasi on ka kontaktasutuseks andmeteedastamisel Euroopa Komisjonile.Alljärgnevalt on võrreldud Eesti ja ELi põllumajandustootjaidning analüüsitud ELiga liitumise mõjuEesti põllumajandustootjate majandustulemustele,kasutades FADNi andmeid aastatest 2003-2007.Võrdluseks on toodud ELi liikmesriikide andmed2006. a kohta.MaakasutusEesti põllumajandustootja kasutas 2007. a keskm123 ha põllumajanduslikku maad. Rendimaa osatähtsuson viimastel aastatel jäänud 60% tasemele.Maakasutuse struktuuris moodustasid enamusesöödakultuurid (50%) ning teravili (35%) (joon 1).ELi põllumajandustootjal oli keskm 35 ha maad jarendimaa osatähtsus 52%. Maakasutuse poolestkõige suuremad ettevõtted olid Slovakkias (keskm545 ha) ja Tšehhis (243 ha) ning kõige väiksemadMaltal (3 ha) ja Kreekas (7 ha). ELi põllumajandustootjamaakasutusest moodustasid söödakultuurid41% ja teravili 35%.Joonis 1. Maakasutuse struktuur, 2007Muudpõllukultuurid11,6%Köögivili jalilled 0,2%Püsikultuurid0,4 %Kesa 2,9%TööjõudArvestades tööjõu aastaühikuks (tjü) 2200 töötundi,kujunes tööjõukuluks keskm 2,8 tjü ettevõtte kohta,millest poole moodustas tasustamata tööjõud.Tööjõu kasutamise intensiivsus on aastatel 2003-2007 oluliselt kasvanud: kui 2003. a oli ühe tööjõuaastaühiku kohta 31 ha põllumajanduslikku maad,siis 2007. a oli see juba 44 ha/tjü ehk kasv 45%.Tootmistüüpide lõikes oli tööjõu kasutus väga erinev.Kõige tööjõumahukam oli sea- ja linnukasvatus– keskm 8,5 tjü ettevõtte kohta, 98% sellest olitasustatud. Piimatootmises oli 5,5 tjü, sellest 73%tasustatud. Kõige väiksem tööjõukulu oli taime- jaloomakasvatuse (peamiselt lihaveise-, lamba- jakitsekasvatus) tootmistüübis (1,8 tjü). Aianduse,püsikultuuride ja segatootmise ettevõtetes oli 2,4kuni 2,8 tjü keskm ettevõtte kohta.ELi põllumajandustootjal oli keskm 1,6 tjü, millestsuurem osa (76,5%) oli tasustamata. ELi liikmesriikidelõikes kasutati tööjõudu kõige rohkem Slovakkias(17,6 tjü) ja Tšehhis (8,6 tjü) ning kõige vähemKüprosel ja Iirimaal (1,1 tjü). Tasustatud tööjõuosatähtsus kogu tööjõukulus oli kõige suurem Slovakkias(91%) ja Tšehhis (84%) ning kõige väiksemSloveenias (4%) ja Iirimaal (6%).Kogutoodang ja sissetulekud2007. a oli Eesti põllumajanduses üks viimasteaastate edukamaid. Põllumajandusliku kogutoodanguväärtus kasvas võrreldes 2006. aastagaviiendiku võrra, ulatudes 2007. a 1,6 mln krooniniettevõtte kohta. Kasv toimus peamiselt taimekasvatustoodanguarvel, loomakasvatustoodang jäienamvähem samale tasemele kui aasta tagasi.Headele tulemustele taimekasvatuses pani aluseküllaltki hea saagikus ja kõrgemad realiseerimisehinnad – teravilja saagikus oli 2007. a keskm 2,9t/ha (nisu 3,4 ja rukis 3,5 t/ha).Võrreldes 2006. aastaga tõusid 2007. a peaaegukõigi peamiste põllumajandussaaduste realiseerimisehinnad (va kartul ja sealiha). Teravilja hindtõusis keskm 50 %, piima hind 12%. Põllumajandustoodangurealiseerimisest saadud sissetulekudulatusid 2007. a ühe mln kroonini keskm ettevõttekohta. Kasv võrreldes 2006. aastaga oli 14%, kusjuurestaimekasvatustoodangu müük kasvas 40%,kuid loomakasvatustoodangu müük jäi enam-vähemsamale tasemele.Allikas: FADNTeravili 34,8%EL-25 keskmisena ulatus põllumajanduslik kogutoodang1,2 mln kroonini ettevõtte kohta, varieerudes305,9 tuh kroonist Sloveenias 5,3 mln krooniniHollandis.

32Samas ei ole õige piirduda majandustulemusteanalüüsimisel ainult nende näitajatega, mis onvälja toodud keskmiselt ettevõtte kohta, kuna seeei peegelda tegelikku tootmise tulemuslikkustsuuremates ja väiksemates ettevõtetes. Vaadeldeskogutoodangu suhet kogukuludesse, näeme, etEestis oli see näitaja küllaltki heal tasemel (132%),näidates, et toodangu väärtus koos toetustega olikolmandiku võrra kõrgem kui tehtud kulutused.EL-25 liikmesriigi seas jäi see näitaja 2006. aalla 100% ainult Slovakkias, 2005. a oli selliseidriike kaheksa. Liikmesriikide lõikes oli see suhtarv2006. a kõige parem Kreekas, Hispaanias jaItaalias ning Slovakkias, kõige halvem aga Tšehhisja Taanis.Toetuste osakaal Eesti põllumeeste sissetulekuteskasvas hüppeliselt pärast liitumist ELiga 2004. a(joon 2). Hektari kohta arvestatuna on igal aastalkasvanud nii kogutoodang kui ka selle tootmisekstehtud kulutused, kusjuures 2006. a aitasid justtoetused katta suurenenud kuludest tekkinudpuudujääki.Joonis 2. Kogutoodang ja kulud keskm ha kohta, 2003-200715000Toetused Kogutoodang Kulud kokku12000994710 34911 44412 752900075356000300006621 8041 8337 9584979220032004 2005 20062007Allikas: FADNToetuste mõju põllumajandustootjate sissetulekuteleToetused (va investeeringutele) kasvasid 2007. avõrreldes 2006. aastaga keskm 16,2% võrra, ulatudes292 386 kroonini keskm ettevõtte kohta.Kõige rohkem toetusi ettevõtte kohta arvestatunasaid piimatootjad (511 252 kr) ning segatootjadJoonis 3. Toetuste (va investeeringutele)struktuur, 2007Toetusedloomakasvatusele17,6%Ebasoodsamtepiirkondadetoetus6,9%Muud toetused9%(343 034 kr). Ligi poole kõigist toetustest moodustasühtne pindalatoetus koos põllukultuurikasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendavaotsetoetusega, küllaltki oluline oli ka põllumajanduslikkeskkonnatoetus (joon 3).Toetuste analüüsimisel otsitakse sageli vastustküsimusele, millises liikmesriigis on põllumehedkõige enam toetatud. Kindlasti ei ole õige piirdudaainult saadud toetuste summa võrdlemisegakeskmiselt ettevõtte kohta, kuna ettevõtted onväga erineva suuruse ja struktuuriga. Alljärgnevakolme näite põhjal on näha, et kõik olenebsellest, mida analüüsimisel võrdlemise aluseksvõtta.Täiendavadtoetusedtaimekasvatusele15,9%Põllumajanduslikkeskkonnatoetus21,5%Ühtnepindalatotus29,0%Netotoetuste (toetused, millest on lahutatudmaksud) osakaal kogutoodangu väärtusestnäitab, milline on põllumajandustootjate sõltuvustoetustest. Nagu tabelist 1 näha, oli 2006. aEL-25 keskmisena see indikaator 18,6%, kõrgeimnetotoetuste osakaal kogutoodangu oli Soomes(61,6%) ning madalaim Hollandis (4,1%). Eesti onselle näitaja poolest keskmisel tasemel (23,6%).Allikas: Eesti Statistikamet (ESA)

33Tabel 1. Netotoetuste osakaal kogutoodangus,EL-25, 2006 (%)EL-25SoomeIirimaaAustriaLätiKreekaLeeduLuksemburgRootsiSloveeniaSlovakkiaEestiPortugal18,661,650,036,234,832,732,426,626,626,426,323,622,9SuurbritanniaTšehhiPrantsusmaaPoolaUngariSaksamaaMaltaHispaaniaKüprosItaaliaTaaniBelgiaHolland22,221,720,520,120,018,818,715,414,912,011,211,24,1Allikas: FADNVõib võrrelda ka netotoetuste summat tööjõuaastaühiku kohta erinevates liikmesriikides. Sellenäitaja poolest on kõige rohkem toetatud Luksemburgipõllumehed (440 729 kr), seejärel Soome(432 368 kr) ja Rootsi (370 069 kr). Kõige vähemtoetusi tööjõu aastaühiku kohta saadi Sloveenias(34 155 kr), Poolas (41 156 kr) ja Portugalis (47575 kr). Eesti oli vastav näitaja 81 542 kr ja EL-25keskmine 114 268 kr tööjõu aastaühiku kohta.Kui aga vaadelda saadud netotoetuste summat kasutatudpõllumajandusmaa hektari kohta, osutubkõige enam toetatuks väikese saareriigi Malta põllumees(47 626 kr), järgnevad Kreeka (13 495 kr)ja Soome (12 824 kr). Eestis saadi toetusi keskm2167 kr/ha, mis on liikmesriikide hulgas kõigemadalam summa ning võrreldes EL-25 keskmisega(5327 kr/ha) 2,5 korda väiksem.Joon 4 on näha, et mida suurem on ettevõte, sedaväiksem on toetuste osa kogutoodangus ja ka sissetulekutes.Tootjad on jaotatud suurusgruppidesseEuroopa suurusühiku (ESU - European Size Unit)alusel. Nii näiteks moodustasid 2007. a toetused(va investeeringutele) väiketootjatel (2 kuni 6 ESU)35% kogutoodangust ja 45% sissetulekutest, suurtootjatel(üle 40 ESU) aga vastavalt 15% ja 17%.Joonis 4. Toetuste (va investeeringutele) osakaal kogutoodangus ja sissetulekutes põllumajandustootjatesuurusklasside (ESU) lõikes, 2003-200740%35%30%25%20%15%10%5%KogutoodangusSissetulekutes0%2-

34riigi liitumist 2004. a alanes ELi keskmine järsult,kuid järgnevatel aastatel on see näitaja vähehaavaltõusnud. Eesti põllumeeste tase on aastatel 2004-2006 jäänud alla 50% EL-25 keskmisest.Joonis 5. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, 2003-2007350000krooni tööjõuühiku kohta300000250000200000150000100000500000EestiE L 15 EestiE L 25 EestiE L 25 EestiE L 25 Eesti20032004 2005 2006 2007Allikas: FADNToetusedNLV ilma toetustetaEesti põllumajandustootjatel moodustas NLVtööjõu aastaühiku kohta 2007. a keskm 207 767kr (sh toetusi 51%). Viimase aastaga on tõus 58%(joon 6). NLV osas näeme, et nn vanades liikmesriikideson see näitaja mitu korda kõrgem kuiuutes. Nii näiteks ulatus Taanis NLV üle 900 tuhkr tööjõu aastaühiku kohta, kusjuures kolmandi-ku sellest moodustasid toetused. EL-25 keskmineNLV oli 284 tuh kr tööjõu aastaühiku kohta, Eestijäi Malta, Tšehhi ja Ungari järel uutest liikmesriikidestneljandale kohale ja pingerea lõpetas Slovakkia,kus on küll kõige suuremad ettevõtted, kuidtootmise efektiivsus väga madalal tasemel.Joonis 6. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta EL-25, 2006 ja Eesti 2006-20071000tuhat krooni tööjõuühiku kohta8006004002000Allikas: FADNSlovakkiaSloveeniaLeedu2006 Suurenemine, 2006–2007EL 25 (284 tuh kr)PoolaLätiPortugalKüprosEestiUngariTšehhiKreekaMaltaSoomeIirimaaHispaaniaAustriaItaaliaRootsiPrantsusmaaSaksamaaLuksemburgSuurbritanniaBelgiaHollandTaaniTöötasuPalgalistele töötajatele makstud brutotöötasu onaasta-aastalt tõusnud. Keskmiselt maksti 2007.a 54 kr tunnis, kusjuures kõige kõrgem töötasuoli piimatootjatel (59 kr tunnis). Võrreldes eelmiseaastaga on brutotunnitasu kasvanud 31%.ELi keskmisena oli 2006. a töötasu 106 kr tunnis,kusjuures vanade ja uute liikmesriikide vahel olidväga suured erinevused - kõige kõrgem tunnitasuoli Taanis (307 kr), Rootsis (254 kr) ja Hollandis(218 kr) ning kõige madalam Leedus (26 kr), Poolas(27 kr) ja Lätis (30 kr). Vaatamata sellele, et võrrel-

35des 2003. aastaga on Eestis põllumajandustootjatetunnitasu kasvanud rohkem kui kaks korda, jääbsee ikka veel kaks korda väiksemaks kui EL-25keskmine 2006. a. Nagu joon 7 näha, jäid kõik ELiuued riigid töötasu tasemelt alla EL-25 keskmise,kuid selle tasemeni ei küündinud ka Austria, Hispaania,Portugal ja Kreeka.Joonis 7. Tasustatud tööjõule makstud brutotunnitasu, EL-25, 2006 ja Eesti 2006-20073503002502006Suurenemine, 2006–2007krooni tunnis20015010050EL 25 (106 kr/h)0Allikas: FADNLeeduPoolaLätiEestiSloveeniaUngariSlovakkiaKreekaKüprosPortugalTšehhiMaltaHispaaniaAustriaItaaliaLuksemburgSaksamaaBelgiaIirimaaSoomePrantsusmaaSuurbritanniaHollandRootsiTaaniVarad ja investeeringudKuigi keskmine varade maksumus (va maa) arvestatunapõllumajandusmaa hektari kohta onEesti põllumajandustootjatel viimastel aastatelkasvanud, jääb see näitaja üle 3,5 korra alla ELivastavale näitajale (joon 8). Joonisel on ka näha, etinvesteerimine on toimunud laenuvahendite arvel- üldine võlakordaja on kasvanud 16%-lt (2003. a)27%-ni (2007. a), kusjuures väiketootjatel moodustasidkohustused keskm 10% ja suurtootjatel36% koguvarast. Tootmistüüpide lõikes on kõigesuurem sõltuvus võõrvahenditest püsikultuuridekasvatamisega ja kõige väiksem loomakasvatusega(lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tegelevateltootjatel.ELi keskmisena on viimastel aastatel üldine võlakordajapüsinud 15-16% tasemel ja varade keskminemaksumus 65 tuh kr ringis põllumajandusmaahektari kohta.Joonis 8. Varade maksumus (va maa) põllumajandusmaa ha kohta ja üldine võlakordaja8000035%krooni hektari kohta7000060000500004000030000200001000016%13 43828%25%68 05165 621 64 75222%62 10316%15% 15% 15%17 66614 702 14 51627%19 00830%25%20%15%10%5%00%20032004 2005 2006 2007Allikas: FADNVarade maksumus (va maa), kr/haÜldine võlakordaja, %

36Investeeringute tegemine on aktiviseerunud seosesvastavate toetusprogrammide rakendamisega niiliitumiseelselt kui ka peale liitumist 2004. a (joon9). ELi keskm investeeringute tase on aastatel2003-2007 püsinud 4 tuh kr ringis hektari kohta.Joonis 9. Investeeringud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007300025002448261427482518krooni hektari kohta200015001000104118735000570 482 1551 1741 2172 23822003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: FADNToetusedInvesteeringud va investeeringutoetusedInvesteeringutoetusedEdukate ja vähem edukate võrdlusPõllumajandustootjate edukust ja konkurentsivõimetvõib hinnata mitmesuguste näitajate alusel.Joon 10 on aluseks võetud NLV tootmise tasetööjõu aastaühiku kohta ning on analüüsitud 25%edukate ja 25% vähem edukate keskmist näitajatväiksemate ja suuremate ettevõtete gruppide lõikes.Näeme, et vahe edukate ja vähem edukate vahel järjestsuureneb, eriti suuremate tootjate hulgas. Vähemedukad ei ole aastate jooksul eriti arenenud javäiketootjate edukate grupi tulemus on enamvähemsamal tasemel suurtootjate vähem edukate tulemusega.Võib järeldada, et edukal väiketootjal on raskekonkureerida isegi vähem edukate suurtootjatega.Joonis 10. Edukate ja vähem edukate netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta põllumajandustootjatesuurusklasside (ESU) alusel, 2003-20071200000010000000Vähem edukad (25%)Edukad (25%)krooni tjü kohta800000060000004000000200000002-

37Joonis 11. Edukate ja vähem edukate toetuste osakaal netolisandväärtuses põllumajandustootjatesuurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007100%krooni tjü kohta80%60%40%20%0%2-

38on olnud samal tasemel kui põllumajanduses jajahinduses.Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks iseloomustabEestis toodetud põllumajandussaadustemüügihindade muutust.Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus2008. a võrreldes 2007. aastaga oli 12,4%(2007. a oli kasv võrreldes 2006. aastaga 8,9%), shtaimekasvatuses 10,0% ja loomakasvatuses 13,0%.Kui vaadata olukorda, mis oli tootjal 2008. akasvanud saagi realiseerimisel, siis sellest annabülevaate III ja IV kv võrdlemine 2007. a vastavatekvartalitega. Teravilja tootjahinnaindeksi muutus2008. a III kvartalis võrreldes 2007. a III kvartaligaTabel 4. Põllumajandussaadustetootjahinnaindeksi muutus 2007-2008,võrreldes eelnenud aastagaTaimekasvatusTeravili (k.a. seeme)Tehnilised kultuuridVärske puuvili ja marjadKöögivili ja aiandussaadusedKartul (k.a. seeme)LoomakasvatusLoomad lihaksPiimMunadKokkuAllikas: ESAMuutus %2007. a võrreldes2006. a22,546.821.12.76.420.76.00.98.58.58.9Muutus %2008. a võrreldes2007. a10,07.730.244.24.6-16.613.011.712.226.512.4Tabel 5. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2008. a III kv, võrreldes 2007. a III kvPõllumajandussaadus Osakaal %Muutus %III kv 2007- III kv 2008Taimekasvatus17,09,8Muutus %IV kv 2007- IV kv 2008-11,3Teravili (k.a. seeme)7,6-2,8-30,1Tehnilised kultuurid3,833,7-17,7Köögivili ja aiandussaadused5,211,27,7Kartul (k.a. seeme)0,7-13,316,4Loomakasvatus82,313,4-2,9Veised lihaks4,717,220,1Sead lihaks21,217,411,1Piim45,89,3-9,9Munad7,734,4-1,9Kokku100,012,7-4,6Allikas: ESAoli -2,8%, suurim langus oli kartuli osas (-13,3%).2008. a IV kv tootjahinnaindeks langes võrreldes2007. a IV kvartaliga 4,6%. Eriti suur oli langusteravilja osas – 30,1% ning oluliselt langes ka pii-Tabel 6. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus 2007-2008,võrreldes eelnenud aastagaSeemeEnergia, kütus, määrdeainedVäetis ja pinnaseparandajaTaimekaitsevahendidVeterinaarkuludLoomasöötSeadmete hooldus, remont ja materjalidEhitiste hooldus ja remontMuud kaubad ja teenusedKokkuAllikas: ESAMuutus %2007. a võrreldes 2006. a1.64.45.70.53.618.32.114.76.19.7Muutus %2008. a võrreldes 2007. a12.716.157.97.90.018.73.03.74.815.9

39ma tootjahinnaindeks – 9,9%.Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks,mis iseloomustab põllumajandusäriühingutekuluartiklite hinnamuutusi, kasvas2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,9% (2007.a kasv võrreldes 2006. aastaga 9,7%). Suurimhinnaindeksi tõus oli väetise ja pinnaseparandaja(57,9%), loomasööda (18,7%) ning energia, kütuseja määrdeainete (16,1%) osas.Põllumajandussaaduste tootjahinna indeks suurenes2008. a võrreldes eelmise aastaga 12,4%ning põllumajandussaaduste tootmise vahenditeostuhinna indeks kasvas 15,9%, mis tähendab, et3.4. Ühtne pindalatoetus (ÜPT)ja täiendavad otsetoetusedKatre Kirt, Kristel Maidretootmisvahendite hinnad kallinesid enam kui põllumajandussaadusterealiseerimishinnad.Kokku määrati otsetoetusteks 2008. a 1551 mlnkr, mis on 17,3% enam kui 2007. a ja 2,1 kordaenam kui 2004. a.ÜPT-d määrati 2008. a 790,16 mln kr, mis on25,2% enam kui 2007. a ja 2,3 korda enam kui2004. a. Täiendavateks otsetoetusteks määratudsumma suurenes 2008. a 760,86 mln kroonini,mis on 10% rohkem kui 2007. a ja 92,7% rohkemkui 2004. a.Täiendavatest otsetoetustest määrati 2008. a56,5% loomakasvatusele ja 43,5% taimekasvatusele.Tabel 7. ÜPT ja täiendavateks otsetoetusteks määratud summad, 2003-2008 (mln kr)Toetused200320042005200620072008ÜPTx332,17431,96532,44630,96790,16Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetusx205,04160,36292,32xxPõllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus109,9xxx214,03213,94Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetusxxxx103,32116,52Heinaseemne täiendav otsetoetusxxxxx0,79Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetusVeise kasvatamise täiendav otsetoetus426,876,857,5255,2513,6059,1520,57x28,14xVeiste loomühikute (LÜ) alusel makstav täiendav otsetoetusxxxx93,28113,92Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus110108,79*109,66157,51xxPiima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetusxxxx252,17276,80Ute kasvatamise täiendav otsetoetus3,84,135,476,538,098,90Ute täiendav otsetoetusxxxxx1,85Täiendavad otsetoetused kokkux394,81338,26529,10691,46760,86Kokku385**726,98770,221061,541322,411551,02Allikas: PRIA, PM* 2004. a rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist2008. a rakendati viit taotlemise aasta tootmisekohustusest lahtiseotud täiendavate otsetoetusteskeemi: põllumajanduskultuuride, heinaseemne,veiste loomühikute (LÜ), piima tootmiskvoodi aluselmakstavat ja ute täiendavat otsetoetust.ÜPT ja täiendavate otsetoetuste maksimaalsedtoetustasemed, toetuse õigused, baaspinnad jaajalooliste referentside kehtestamise alused onesitatud tabelis 13.

40Tabel 8. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste lubatavad toetustasemed 2008. a ja kehtivad toetusõigused1) ÜPT2) põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus3) põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus4) heinaseemne täiendav otsetoetus5) ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus6) veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus7) piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus8) ute kasvatamise täiendav otsetoetus9) ute täiendav otsetoetusMaksimaalne toetuse tase 200850%25%55%Liitumiseelne tase+10% ELi tasemest80%80%100%50%30%Toetuse õigused, baaspinnad,ajaloolised referentsid800 000 ha362 827 ha2006. a kindlaksmääratudhektarid 12006. a kindlaksmääratudhektarid 113 416 ammlehma2007. a toetussõiguslikukstunnistatud veiste LÜ-d või2006. a kindlaksmääratudLÜ-d 231. märtsi 2007. a määratudpiima tootmiskvoot 448 000 utte2007. a kindlaksmääratuduttede arv või 2007. a31. detsembriks üle antudtoetusõiguslike uttede arv 21vastavalt põllumajandusministri 10. apr 2008. a määrusele nr 30 „Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuurija heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 9-102vastavalt põllumajandusministri 22. veebr 2008. a määrusele nr 15 „Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamisetäpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 3-5.Allikas: PMNimetatud toetuse õiguste mahu ületamisel vähendatakseühikumäärasid võrdeliselt kõigil tootjatel.ÜPT ja täiendavate otsetoetuste saamise täpsemadnõuded ning toetuse ja taotluse menetlemisekorrad kehtestab põllumajandusminister vastavatemäärustega. Igal aastal kehtestab põllumajandusministeroma käskkirjaga igale täiendavale otsetoetuseleühikumäära, mis on esitatud tabelis 14.Tabel 9. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste ühikumäärad, 2004-200820042005200620072008ÜPT (kr/ha)414,00526,65659,80759,72932,61Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha)632,80 1 x470,20836,90xxPõllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha)xx588,00538,50Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (kr/ha)xxx292,47340,80Heinaseemne täiendav otsetoetus (kr/ha)xxxx579,20Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/veis)10841364,001784,801889,002013,00(koef 1,4)Veise kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/koef 1)774,30791,80759,90xxVeiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/lü)xxx1230,001525,00Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus10651029,340,26xxkr/lehm 2 xkr/lehm(kr/kg)Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/kvoodi kg)xx0,400,44Ute kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/utt)219,30 3 x214,00221,30219,00219,00Ute täiendav otsetoetus (kr/utt)xxx53,001sertifitseeritud heinaseemnekasvatuse täiendav otsetoetus: kõrrelised 752,32 kr/ha, liblikõielised 1140,44 kr/ha2rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist32004. a lamba kasvatamise täiendav otsetoetusAllikas: PM

41Tabelis 10 on aastatel 2004-2008 ÜPT ja täiendavateotsetoetuste taotlemisel heakskiidetudtaotluste arv ja heakskiidetud taotlustel märgitudpinna suurus (ha), loomade või loomühikute (LÜ)arv ning piima tootmiskvoot (t).2008. a ületas põllukultuuride kasvupind EestileELi liitumislepingus määratud baaspinda 34 588ha võrra, mille tulemusel selle toetuse ühikumääravähendati.Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetusetaotluste ja toetust saanud veiste arvu kasv onjätkuvalt tõusuteel. 2008. a oli taotlejaid 67% jaammlehmi 2,5 korda enam kui 2005. a, mil alustatiammlehma kasvatamise täiendava otsetoetusemaksmist eraldiseisva toetusena. Võrreldes 2007.aastaga on suurenenud ammlehmade arv, kellekohta taotletakse toetust, 28,4% ja vastavate taotlustearv 7,1%.Ka lambakasvatus on vaadeldaval perioodil oluliseltarenenud. Võrreldes 2004. aastaga on utekasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetudtaotluste arv suurenenud 25% (2008. a vähenestaotluste arv võrreldes 2007. aastaga 1,2%),toetust saanud uttede arv on aga pidevalt suurenenud(võrreldes 2004. aastaga 2,1 korda ja 2007.aastaga 10%).Tabel 10. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste heakskiidetud taotluste ja nendel kindlaksmääratudühikute arv, 2004-200820042005200620072008ÜPTTaotluste arvPind (ha)18 597803 71518 687824 39617 884811 60317 336832 09117 039848 307Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetusTaotluste arvPind (ha)7 849324 3427 406341 2596 479349 453xxxxPõllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetusTaotluste arvPind (ha)xxxxxx6 743364 1836 585397 415Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetusTaotluste arvPind (ha)xxxxxx6 455353 2646 191341 906Heinaseemne täiendav otsetoetusTaotluste arvPind (ha)xxxxxxxx52,001 373Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetusTaotluste arvVeiste arvx*x*704552385576211 09910 8901 17713 982Veise kasvatamise täiendav otsetoetusTaotluste arvVeiste arv6 254132 8296 920221 6756 269122 755xxXXVeiste LÜ alusel makstav täiendav otsetoetusTaotluste arvLÜ arvxxxxxx5 32475 8415 01874 702Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus**Taotluste arvVeiste arv2 627101 144x106 5311 62098 9701453xXXPiima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetusTaotluste arvTootmiskvoot, txxxxxx1 453630 4201 433629 089Ute kasvatamise täiendav otsetoetusTaotluste arvUttede arv72918 94587925 61688829 55192536 94791440 825Ute täiendav otsetoetusTaotluste arvUttede arvxxxxxxxx83234 843Allikas: PRIA* 2004. a maksti ammlehmadele toetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse raames,** 2005. a maksti piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühe osana jaeraldi taotlejate arvu välja ei tooda. 2006. a maksti toetust piima tootmiskvoodi kg kohta, kuid tabelis on esitatud piimalehmade arv.

42Ühtse pindalatoetuse saamiseks laekus 2008. a17 231 taotlust, millest kiideti heaks 17 039. Kokkumäärati ühtset pindalatoetust 2008. a 790,16mln kr 848 307 ha kohta. Määratud ÜPT summasuurenes võrreldes 2007. aastaga 25,2%, heakskiidetudpind vaid 2%.Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetuson tootmisega seotud toetus nisu, rukki, odra,kaera, maisi, tatra, hirsi, suhkrumaisi, sojaoa,rapsiseemnete, herneste, põldoa, maguslupiini,linaseemne, lina kiu tootmiseks ja kanepi (kinnitatudsordid) kasvatamise eest vähemalt 0,3 hasuurusel põllul.Toetuse saamiseks esitati 2008. a 6692 taotlust.Esitatud taotlustest kiideti heaks 98,4% ja toetustmäärati 6585 taotlejale 397 415 ha eest summas213,94 mln kr. Määratud summa jäi 2008. a eelmiseaastaga võrreldes samale tasemeleEnergiakultuuritoetuse maksmist alustas EL-152005. a ning 2007. a laienes see uutele liikmesriikidele.Toetuse suurus on kuni 45 eurot (704,09kr) ha kohta.2008. a esitati kokku 173 taotlust, mis on 36%enam kui 2007. a. Kokku esitati taotlusi 20 524 hakohta, mis on 77% rohkem kui 2007. a. Keskminepind laekunud taotluse kohta 118,6 ha. Kultuurideosatähtsus oli järgnev: raps (ka allakülviga) ja rüps95,6%, oder (ka allakülviga) 1,9%, nisu 0,9%, kaer(ka allakülviga) 0,6%, päideroog 0,6%, rukis 0,5%.2008. a oli EL-27 taotletud pind 1,03 mln ha ja eiületanud tagatud maksimumpindala (2,0 mln ha),mistõttu toetuse määr jäi 45 eurot/ha.Koolipiimatoetust hakati Eestis maksma alates2001. aastast ja EL-i koolipiimaskeemi rakenda-takse 1. oktoobrist 2004. Maksimaalne kogus,millele toetust on võimalik saada, on 250 ml piimavõi -toodet ühe õpilase kohta ühes õppepäevas.Koolipiimatoetust makstakse kahest erinevast, ELija Eesti riigieelarvest. Liikmesriikidele on jäetudõigus koolipiimaskeemis katta piimatoote tegelikumaksumuse ja ELi poolt antavate toetusmääradevahe osaliselt või täielikult riigieelarve vahenditest.Eesti on seda võimalust kasutanud. Toetusmääramuudeti viimati 2007. a, mil ELi ja Eesti toetusemäärkokku tõusis 2,5%-lisel piimal 7,53 kr/l(eelnevalt oli 6,20 kr/l).Alates 1. juulist 2005 maksti Eesti riigi eelarvest2005/2006. õppeaastal ELi toetusele lisaks 3,34kr/l. 2006/2007. õppeaastal tõusis see 3,55 kroonini,alates 1. juunist 2007 3,61 kr/l. Viimane tõusleidis aset 2007. a novembri taotlusperioodist, kuiuueks toetusmääraks kehtestati 4,6 kr/l. 2008. asäilis Eesti toetusmäär muutumata.1. aug 2008. a jõustus komisjoni uus määrus (EÜ)nr 657/2008, milles sätestatakse Nõukogu määruse(EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjadseoses haridusasutuste õpilaste piimaja teatavate piimatoodetega varustamise puhulantava ühenduse abiga.Koolipiimatoetuse rakendamise esimese kooliaastalõpuks (30.06.2005) oli PRIA andmeilheakskiidu saanud 414 taotlejat ja koolipiima sai134,5 tuh last (53% maksimaalsest sihtrühmast).2005/2006. õa lõpuks oli programmiga ühinenudjuba 860 õppeasutust 175,6 tuh lapsega (72%sihtrühmast), 2006. kalendriaasta lõpuks sai koolipiima183,3 tuh last (77% sihtrühmast) ja 2007. a186,3 tuh last. 2008/2009. kooliaasta alguseks olikoolipiimaskeemiga liitunud 923 haridusasutust(195,4 tuh last ehk 80% sihtrühmast).Tabel 11. Koolipiimatoetuse skeemiga liitunud õppeasutuste ja õpilaste arv, dets 2008ÕppeasutusLasteaiadLasteaed- põhikoolLasteaed- algkoolKutsekoolid- gümnaasiumidKutsekoolidPõhikoolidAlgkoolidKOKKUMuutused võrreldes 2007. aAllikas: PRIAÕppeasutuste arv4304521971217565935+52Õpilaste arv42 7693213 999111 4776 31424 80110 837200 518+13 7152007/2008. õppeaastal tarbitud piimatoodete eeston koolipiimatoetust makstud 16,9 mln kr. SellestELi toetus on 6,6 mln kr ja Eesti riigi lisatoetus10,3 mln kr.

44on toimunud käibemaksu laekumises, kus sisendkäibemaksumahaarvamine on kordades tõusnud.Kui 2007. a maksid põllumajandustootjad riigieelarvessekäibemaksu kokku 44 mln kr, siis 2008.a taotleti käibemaksu tagastamist 133 mln krulatuses – see on ka peamine põhjus, miks maksudekogulaekumine on vähenenud. 2008. a tõusidsotsiaalmaksu, ettevõtte tulumaksu, kinnipeetudfüüsilise isiku tulumaksu, maamaksu, raskeveokimaksu,töötuskindlustusmakse ja kohustuslikukogumispensionimakse laekumised, peale käibemaksulanges ka FIE tulumaksu laekumine.2008. a deklareerisid makse 1720 juriidilist isikut ja15 164 3 FIEt, kokku 16 884 põllumajandustootjat.2008. a lõpu seisuga oli maksuvõlglasi 2819 ningnende arv on aastaga vähenenud 4446 põllumajandustootjavõrra. Koguvõlgnevus on langenud18 mln kr võrra, ulatudes 2008. a lõpu seisuga150 mln kroonini. 2008. a lõpu seisuga oli 28%(473 isikut) juriidilistest isikutest ning 15% (2346isikut) FIE-dest põllumajandustootjaid maksuvõlglased.Võrreldes 2007. aastaga ei ole erinevate maksude3Nendest FIEdest 60 on oma tegevuse lõpetanud 2009. aa jooksul ja 352 2008. a jooksul.Tabel 13. Erinevate maksude võla* osa koguvõlgnevusest seisuga 2007.-2008. a lõpp (tuh kr)2007Juriidilised isikudFIE-dKokku2008Juriidilised isikudFIE-dKokkuAllikas: MTA, PMTulumaks2 46820 98323 4511 96511 52513 490Käibemaks34 30428 07362 37743 53016 19259 721KinnipeetudFI tulumaks13 54589414 44015 68740916 096Sotsiaalmaks35 66323 23858 90039 77513 62153 396Muud maksud3 8395 5829 4213 5893 4787 067Kokku89 81978 770168 589104 54545 225149 770*Maksuvõlg koosneb põhivõlast ning intressistvõlgnevuse struktuur 2008. a muutunud (tabel13). Jätkuvalt on suurim võlgnevus käibemaksuosas 59,7 mln kr, mis moodustab koguvõlast 40%(2007. a 37%). Sellele järgneb sotsiaalmaksuvõlg(53,3 mln kr), mis moodustab koguvõlgnevusest36% (2007. a 35%).Uuringu metoodika kohaselt on põllumajanduslik3.6. Põllumajanduse struktuuriuuring 2007Urve Valdmaamajapidamine üksus, kus on vähemalt 1 ha kasutatavatpõllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusitoodetakse põhiliselt müügiks. Alates2007. aastast arvatakse kasutatava põllumajandusmaahulka ka heades keskkonnatingimusteshoitav rohumaa, mille eest saadakse ühtset pindalatoetust.Küsitlusmoment oli 1. juuni 2007.2007. a struktuuriuuringu andmetel oli Eestis põllumajanduslikkemajapidamisi 23 257 (neist füüsilisiisikuid 21 868 ja juriidilisi isikuid 1388) ning nendekasutuses oli 907 tuh ha põllumajandusmaad.2005. a oli majapidamiste arv 27 747, seega oli kaheaasta jooksul majapidamiste arv vähenenud 16%.Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007. a13 461 ehk 58% majapidamiste koguarvust ja neilekuulus 6% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 hapõllumajandusmaaga majapidamisi oli 1549 ehk 7%ning nad kasutasid 69% kogu põllumajandusmaast(keskm oli majapidamise valduses 405 ha põllumajandusmaad).Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaasuurus vähenenud. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaastoli rendimaa. Ühe põllumajanduslikumajapidamise valduses oli keskm 39 ha põllumajandusmaad,mis oli 30% rohkem kui kaks aastattagasi. Seega on aastatel 2005–2007 jätkunud maadeümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel.Loomakasvatusega tegelevate majapidamiste

45Tabel 14. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine põllumajandusmaa suurusklasside järgi(2007. a struktuuriuuringu andmetel)Majapidamiste arv%Põllumajandusmaa ha%Kokku23 257100906 8331000-

46kr ha kohta, mis on 207 kr ehk 2% suuremad kui2006. a (joonis 3) Seega jäi investeeringuteks jatootmise arendamiseks 2960 kr/ha, mis on 60%enam kui 2006. a.Keskmine netolisandväärtus tööjõuühiku kohtaoli 2007. a 207 767 kr, mis on 76 181 kr ehk 58%enam kui 2006. a. Taimekasvatuse tootmistüübiettevõttes saadi netolisandväärtust tööjõuühikukohta 273 777 kr, aianduse tootmistüübi ette-2008. a vähenes võrreldes eelmise aastaga veisteja sigade arv, suurenes aga lindude ning lammasteja kitsede arv. Piima toodeti 1% enam kui eelmiselaastal, sest suurenes jätkuvalt lehmade produktiivsus,tõsteti piima kvaliteeti ning kokkuostuvõttes141 507 kr, piimatootmise tootmistüübiettevõttes 200 352 kr, sea- ja linnukasvatuse tootmistüübiettevõttes 124 530 kr ning segatootmisetootmistüüpi kuuluvas ettevõttes 204 184 kr.2007. a oli põllumajandustootjale majanduslikultedukas aasta ning tagas jätkusuutlikkuse.KokkuvõteJoonis 3. Kogutoodang ja kogukulud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-20071500012000kroonides90006000300002003 2004 2005 2006 2007Allikas: ESAkogutoodangkogukulud2008. a vegetatsiooniperiood oli keskmisest sajusem,siiski saadi teravilja mullusest vähem vaid2%, kartulit 35% ning rapsi- ja rüpsiseemet 18%.Probleemid esinesid aga saagi kvaliteediga.hind kallines võrreldes 2007. aastaga 10% võrra.Kokkuostuhinnad langesid aasta lõpus.2008. a põllumajanduse majandusharu toodangkoos toetustega on esialgsetel andmetel 10,2 mldkr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes toodanguväärtus alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%. Põllumajandustootjatesissetulekud aasta teisel poolelvähenesid, arvestades rasket koristusperioodi jakokkuostuhindade langust.

4. Põllumajanduskeskkond474.1. Põllumajanduskeskkonna seirePriit Penu, Jaan Kanger, Eneli ViikVastavalt Euroopa Nõukogu maaelu arengu määrustelesisaldab liikmesriikide maaelu arengukavaka meetmete seiret ja hindamist. Teemavaldkonnitihinnatakse ja püütakse anda tagasisidet, kasmaaelu arengukava põllumajandusliku keskkonnatoetusegapüstitatud eesmärgid – keskkonnaja paikkonna säilitamine – on täidetud. Põllumajandustootminekasutab loodusvarasid, eelkõigemulda, õhku ja vett ning sõltub otseselt kliimast.Säästev põllumajandustootmine peab lisaks otsestelemajandusnäitajatele arvestama sotsiaalsete jakeskkonnaaspektidega.VeeseireAlates 90ndate aastate algusest on mineraalväetistekasutamine püsinud suhteliselt stabiilsena.Mineraalsete fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamisetase on olnud ühtlaselt madal, lämmastiku kasutamineaga vähenenud viimastel aastatel tasemele 50kg/ha. Samuti on vähenenud orgaaniliste väetistekogused (joon 1)Joonis 1. Väetistega mulda viidud taimetoiteelemendid (kg/ha)250200kg/ha väetatud pinnale15010050020002001 20022003 2004 2005 2006 2007Mineraalväetis* NMineraalväetis* PMineraalväetis* KOrgaaniline väetis** NOrgaaniline väetis** POrgaaniline väetis** KAllikas: ESA* Toitained on oksiidina, ** toitained on elemendina.

48Kas ja kui palju on sellise suhteliselt tagasihoidlikuväetiskasutuse juures taimetoitaineid leostunud,seda jälgitakse 2005. a alanud dreenivee seirekaudu.Lihtsaimaks indikaatoriks põllumajandusestlähtuva potentsiaalse veereostuse määramisel ondreenivee taimetoitainete sisaldus. Keskkonna- jasotsiaalministri määrustega on kinnitatud erinevatelereostusainetele (sh ka mõnedele taimetoitainetele)piirkontsentratsioonid, lähtudes keskkonna jainimeste heaolust.Dreenivee seire tulemused näitavad, et lämmastikuerinevate vormide sisaldus dreenivees kõigubsuures ulatuses. Kui mõnel aastal jäid nitraat- jaammooniumiooni kontsentratsioonid lubatudpiirnormidest madalamaks, siis 2007. ja 2008. aulatus nitraatiooni sisaldus üksikutel juhtudelkuni 145 mg/l, ületades lubatud piirnormi (50mg/l) ligikaudu kolmekordselt. Reeglina oli sellisedkõrgeid kontsentratsioone vaid üksikutes proovidessuhteliselt lühikesel 2007. a sügisperioodil. Teisebiogeense taimetoiteelemendi, fosfori kontsentratsioonületas joogiveele kehtestatud piirnormi vaid 8proovis 315st.Kui taimetoitainete kontsentratsioon dreenivees onkvalitatiivne näitaja, siis nende leostumine, midaarvutatakse kontsentratsiooni ja vee vooluhulkadejärgi, võimaldab hinnata toitainete kadu põldudeltja seega ka reostuskoormust kvantitatiivselt.Reeglina on talvise taimkattega seirepõldudeltlämmastiku leostumine jäänud madalamaks kuitalvise taimkatteta põldudelt. Nii näiteks leostusmõõdukalt väetatud pikaajaliselt kõrrelisterohkeltrohumaalt lämmastikku 9 kg/ha, allakülvitaodra põllult aga 18,9 kg/ha aastas. Kuid eksimusihea põllumajandustava ja agronoomia põhitõdedevastu ei suuda ka talvine taimkate heastada.Jooniselt on näha, et ühelt kahest kõrvuti paiknevaltseirepõllult leostus lämmastikku perioodilsept 2006 kuni sept 2007 33,8, teiselt 11,4 kg/ha(joon 2). Mõlemal põllul kasvatati rukist ning seegaolid nad talvise taimkatte all. Ulatuslik lämmastikuleostumine seirepõllult T1 oli põhjustatud niieelviljana kasvatatud ristiku poolt bioloogiliseltseotud lämmastiku kui taliviljale antud vedelsõnnikussisalduvast omastatava lämmastiku liiastperioodil, mil teraviljaorase vajadus lämmastikujärele on väike.Joonis 2. Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõldudelt15129N, kg/ha630AprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberNovemberDetsemberAprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberNovemberDetsemberJaanuarVeebruarMärtsAprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberNovemberDetsemberJaanuarVeebruarMärtsAprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberNovemberDetsember2005Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)2006 2007 2008T1 KSTT2 KST

49Kogu seireperioodi keskmisena leostus põldudeltlämmastikku 7-31 kg/ha aastas. Mahe- ja KST(keskkonnasõbralik tootmine) talvise taimkattegapõldudel jäi leostumine vahemiku alumisse,ÜPT (ühtne pindalatoetus) puhul ülemisse poolde.Fosfori leostumine sama perioodi keskmisena olimahe- ja KST põldudelt 0,03-0,40 kg/ha, ÜPT põl-lult 0,85 kg/ha aastas. Kui võrrelda taimetoitaineteleostumist seirepõldudelt ärakandega loodusmaastikelt(metsamaal 1,5-3 kg N ja 0,06-0,1 kg P/haaastas), siis selgub, et lämmastiku leostumine onpõldudelt oluliselt kõrgem, fosfori leostumine võibolla nii loodusliku ärakande tasemel kui ka sellestmõnevõrra kõrgem.Joonis 3. Lämmastiku ja fosfori ärakanne põllumajanduslikes valglatesEestiEestiLeeduLeeduLätiLätiNorraNorraRootsiRootsiSoomeSoomeTaaniTaani02 04 06 08 0 100kg N ha -1 a -1012345kg P ha -1 a -1Allikas: TTÜEestis on põllumajandusmaastikelt pärineva lämmastikuja fosfori ärakanne mitmete lähiriikidegavõrreldes keskmisena siiski üsna madal (joon 3).2007. a alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikooligatoitainete ärakande täpsustamist Räpu põllumajanduslikusväikevalglas. Viimastel aastatelon Räpu jões täheldatav nii oluline taimetoitainetekontsentratsiooni tõusutrend kui ka ärakandesuurenemine. Ärakande põhjuste selgitamisekson ühe võimalusena kasutusel ainebilansi koostamine,mida tehti kõikide valgalale jäävate põldudeosas ja arvutati ka toitainete üldbilanss (joon 4).Joonis 4. Lämmastiku (vasakul) ja fosfori (paremal) üldbilanss väikevalglalLämmastik 0–100 100 Fosfor >0

50Selle intensiivse põllumajandusega valgala keskminelämmastiku sisendi ja väljundi vahe oli 49 kg/ha, mis potentsiaalselt võib kajastuda pinnaveekvaliteedis. Näitaja on EL-15 keskmisest (55 kg/ha) siiski mõnevõrra madalam. Keskmine fosforiülejääk bilansiarvutuse tulemusena moodustas6 kg/ha, mis jääb optimaalsest tunduvalt madalamaksning viib jätkudes mulla fosforisisalduselangusele.Valgalale jääva dreenivee seirepõldu väetati nii2007. kui 2008. a keskmisest oluliselt suuremamineraalväetiste annusega. Kuna väetised antikasvuperioodil jaotatult, leostus lämmastikkutagasihoidlikult ning ärakanne dreeniveega oli vastavalt11,9 ja 11,4 kg/ha aastas. Fosfori leostumineoli madal, vastavalt 0,13 ja 0,12 kg/ha aastas,jäädes loodusliku ärakande tasemele.Dreenivee seire tulemused näitasid, et lämmastikuärakanne põldudelt ületab tunduvalt looduslikeltaladelt pärinevat taset. Fosfori leostumine Räpuvalgala seirepõldudelt oli madal.Põllumajanduse osakaal toitainete hajukoormuseson ikka veel suhteliselt kõrge, moodustades 2004.a 62% lämmastiku ja 43% fosfori kogu hajukoormusestsiseveekogudele. Täpsem teave põllumajanduserollist veekvaliteedi kujunemisel ja toitainetekogukoormusele on siiski veel suhteliselt üldine. Niipinna- kui dreeniveeseire tulemused viitavad vajaduselekõlvikutelt pärineva ärakande ja looduskoormuseandmete täpsustamiseks. Põllumajanduslikureostuskoormuse andmete käsitlemisel tuleb silmaspidada asjaolu, et punktallikate koormuse osakaalon suhteliselt väike ning puhtalt loodusmaastikekoormus moodustab umbes 36% fosfori ning30% lämmastiku kogukoormusest siseveekogudeleEestis. Põllumajandusmaastike kogukoormusJoonis 5. Kogutud mullaproovide arv ja nendealusel valmistatud väetistarbekaartidegakaetud pind (ha)nrha35000150000hektarid30000120000proovid9000060000300000Allikas: PMK2002 20032004 2005 2006 2007 2008250002000015000100000sisaldab ka looduslikku foonikoormust neilt aladeltning segatüüpi põllumajandusmaastike korral kalooduskoormust põllumajandusliku maakattetüübisisse jäävatelt metsastelt ja soistelt aladelt.MullaseireAastakümneid oli Eestis kõrgel tasemel muldadeagrokeemiline seire ja nende tulemuste aluselväetistarbekaartide koostamine. Eelmise sajandi90ndatel aastatel pikaajaline traditsioon katkesseoses põllumajanduses toimunud suurte muutustega.Taas hakati süstemaatiliselt mullaproovevõtma 2000. a TÜ Eesti Teravili poolt ja 2000-2001aastatel võeti kokku ca 5000 proovi, valdavalt suuremateltteraviljatootjatelt. 2002. a alustas TaimseMaterjali Kontrolli Keskuse (PõllumajandusuuringuteKeskuse (PMK) eelkäija) mullaseire bürooriikliku toetuse alusel mullaviljakuse programmiraames laiaulatuslikku agrokeemilist seiret koosväetistarbekaartide koostamisega uudse tehniliselahendusega GIS tehnoloogia baasil.2002. a. koguti 4287 mullaproovi ja valmistati 19200 ha tarbeks väetistarbekaardid (joon 5). Töömahukamoli 2006. a, mil koguti 33 425 proovija koostati väetistarbekaardid 152 000 hektarile.2006. a. kujunes tippaastaks, kuna 2004. a. alatesrakendus põllumajanduslik keskkonnatoetus(PKT), mille raames oli toetusega liitunud tootjatelkohustus koguda mullaproove põllumaalt. 2006.a lõpus oli proovide kogumise tähtaeg. Kokkuon aastatel 2002-2008 PõllumajandusuuringuteKeskuse mullaseire büroo töötajate ja koolitatudproovivõtjate poolt kogutud 114 975 mullaproovi janende alusel koostatud väetistarbekaarte 521 943ha põllumaale. PMK agrokeemia laboris on analüüsitudsel perioodil 142 966 mullaproovi. Seega ontootjate enda poolt kogutud ca 20% analüüsitudproovide koguarvust.Muldade happesus maakondade lõikes kajastabeeskätt mullatekketingimuste (lähtekivim) iseloomuja ka sellest lähtuvat lupjamise ehk muldadeneutraliseerimise vajadust. Viimane on olulineväga erinevatel aspektidel: parandab põllumajanduskultuuridetoitumistingimusi, soodustab mullabioloogilist elutegevust ja vähendab mõningate toksilisttoimet omavate elementide liikuvust (näiteksalumiinium).Joon 6 on näha, et happelisemad mullad asuvadLõuna-Eestis (Põlvamaa, Võrumaa), kus pH

51Joonis 6. Muldade happesus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)100%80%60%40%20%0%PärnuPõlvaRaplaSaaremaaTartuValgaViljandiVõruHarjuHiiumaaIda-ViruJõgevaLäänemaaLääne-ViruEesti 2000–08Allikas: PMK

52Joonis 8. Muldade liikuva fosfori sisaldus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)100%80%60%40%20%0%Allikas: PMKPärnuPõlvaRaplaSaaremaaTartuValgaViljandiVõruHarjuHiiumaaIda-ViruJõgevaväga madal madal keskmine kõrge väga kõrgeLäänemaaJärvamaaLääne-ViruEesti 2000–08ELi mullakaitses on olulisel kohal võitlus mullaerosioonivastu, sest see protsess hävitab muldimiljonite hektarite ulatuses kogu maailmas. Viimaseduuringud, mis käsitlesid põllumajanduslikuskasutuses olevatel muldadel erosiooni Eestis,jäävad aastakümnete taha ja peale maakasutusestoimunud ulatuslikke muudatusi seda teemat polekäsitletud. PMK mullaseire büroo teostas GIS analüüsi(aluseks 1:10000 digitaalne mullakaart, PRIApõldude register, PRIA tabelandmebaasid maakasutusekohta), mille tulemusena selgus, et kokkuasub PRIA põllumassiividel 2008. a andmetel ca 38000 ha vee-erosioonist mõjutatud muldi, peamiseltLõuna-Eesti 4 maakonnas: Tartu-, Põlva-, Valga- jaVõrumaal. Analüüs valla tasandil selgitas, et 5 vallasoli erodeeritud muldade osakaal PRIA massiividestenam kui 30%: Otepää, Valgjärve, Vastseliina,Haanja ja Misso vallas. Erosiooni seisukohast onolulisem vaadata, kuidas paiknevad põllumaaderodeeritud muldadel, kus toimub reaalne erosiooniprotsess,sest rohumaadel on erosioon vähene võipuudub üldse. Edasine analüüs näitas, et 9 vallaskasutatakse enam kui 70% erodeeritud muldipõllukultuuride kasvatamiseks ehk seal on tegelikerosioonioht kõige suurem (joon 9). Selgub, et sellisedvallad on koondunud peamiselt Tartu ja Põlvaümbrusesse ja valdavalt tegutsevad seal suurtootjad.Samas tuleb märkida, et need on ka alad, millemullad on iseenesest väiksema erosiooniastmegaehk nõrgalt ja keskmiselt erodeeritud mullad.Tugevasti erodeeritud muldadega piirkondades onvaldavaks maakasutuseks siiski püsirohumaa jamuldade kaitse seisukohalt on see igati õigustatud.Seega tuleks erosiooniohtlikes piirkondades suuremattähelepanu pöörata pikaajaliste rohumaaderajamisele kui erosiooni tõkestavale meetmele.Bioloogilise mitmekesisuse seireEesti on 57. paralleelist põhja poole jäävate aladegavõrreldes taimestiku ja loomastiku mitmekesisuseltüks maailma rikkamaid – eriti liigirikkad onEesti poollooduslikud kooslused. Muude liigirikastekoosluste kõrval tuleks aga tähelepanu pöörataka põllumajandusmaastike bioloogilisele mitmekesisusele– ainult väljaspool põllumajandusmaastikkeasuvate alade kaitsmine ei aita säilitada põllumajandusmaastikeleomast elustikku. Seetõttuon vaja põllumajanduses mõistlikult tegutseda, etsealset bioloogilist mitmekesisust ka tulevastelepõlvkondadele säilitada.Sellest tulenevalt on Eesti maaelu arengukavapõllumajandusliku keskkonnatoetuse ühekseesmärgiks edendada ja säilitada bioloogilistmitmekesisust. Eesmärgi saavutamise hindamisekskogutakse iga-aastaselt andmeid kimalaste japõllulindude kohta. Seireks on välja valitud 66 ala,mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eestis (Saaremaa),Kesk-Eestis (Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eestis(Võrumaa). Nii lindude kui ka kimalasteseireks kasutatakse loendustransekte, mis lindudepuhul kulgevad mööda põlde ning kimalaste puhulmööda põlluservi ja tolmeldamist vajavate kultuuridegapõlde.Kimalased Eesti põllumajandusmaastikulKimalased on väga olulised tolmeldajad kõikjalmaismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses.Eriti olulised on pikasuiselised kimalased, kessuudavad tolmeldada ka pika õieputkega kultuurtaimedeõisi (nt põlduba, punane ristik), millegalühisuiselised putukad (sh meemesilased) hakkamaei saa. Tolmeldamine aitab tihti kaasa saagi

53Joonis 9. Erodeeritud muldadel põllukultuuride kasvatamise osatähtsus (%)JÕGEVAAlatskiviVaraLaevaTARTUVILJANDIPuhjaTähtvereLuunjaMäksaRannuÜlenurmeHaaslavaVõnnuKongutaNõoKambjaAhjaMoosteMeeksiPõdralaRõnguPukaPaluperaOtepääValgjärveKõllesteVastse-KuustePÕLVARäpinaMikitamäeHelmeÕruSangasteKanepiLahedaVerioraHummuliTõllisteUrvasteSõmerpaluVÕRULasvaOravaVärskaVALGAKarulaAntslaVastseliinaMeremäeRõugeE mullad põldudel70 to 8750 to 7030 to 5020 to 309,9 to 20TahevaMõnisteVarstuHaanjaMissoAllikas: PMKühtlasemale valmimisele, mistõttu paraneb kasaagi kvaliteet (nt rapsi puhul). Viimasel ajal ontäheldatud tolmeldajate arvukuse langust, millepeamiseks põhjuseks Euroopas peetakse muutusimaakasutuses. Tootmise intensiivistamine mõjubkimalastele negatiivselt eelkõige läbi sobivate elupaikadeja toiduressursi vähenemise.Eestis leidub 22 liiki kimalasi, kellest 10 on enamlevinud.Kimalaste seire käigus on kõigil seireaastatel(2006-2008) loendatud kokku 17 liiki, kellestarvukamad on olnud põld-, kivi-, maa-, aed- ja tumekimalane.Jaani- ja samblakimalane on kantudEesti Punasesse Raamatusse kui haruldaste liikidekategooriasse (3. kat) kuuluvad liigid, uru- ja ristikukimalanekuuluvad aga Eesti Punase Raamatutähelepanu väärivate liikide (4. kat) hulka.Eraldi tuleb tähelepanu pöörata pikasuiselistekimalaste (aed-, ristiku- ja urukimalane) osatähtsuselekooslustes. Optimaalses kimalasekoosluseson tavaliselt 6-12 liiki, millest 1-2 liiki võiks ollapikasuiselised. 2006-2008 oli pikasuiseliste kimalasteosatähtsus kõrgeim Lõuna-Eestis (18,1%),madalam aga Kesk- (11,4%) ja Lääne-Eestis (8,3%).Kõik kolm pikasuiselise kimalase liiki olid esindatudkõigis seirepiirkondades. Kimalastele on vägaoluline toiduressursi olemasolu kogu aktiivsusperioodijooksul. Seetõttu on eriti olulised kompensatsioonialad– üleskündmata alad (põlluservad,niidud, metsaservad ja -tukad jne), kus õitsevadlooduslikud taimed, mida kimalased saavad külastadaka sel ajal, kui põllul midagi ei õitse. Seirepiirkondadestoli igal seireaastal kõige õiterikkamLõuna-Eesti. Ka kimalaste arvukus, liigirikkus jamitmekesisus on olnud kõrgeimad just Lõuna-Eestiseirepiirkonnas. Nii Lääne- kui ka Kesk-Eestisolid kimalaste arvukus ja liigirikkus seda kõrgemad,mida kõrgem oli õite tihedus. Lõuna-Eestisoli selline seos väga nõrk, mille põhjuseks võib olla

54sealne kompensatsioonialade rohkus – kimalasteleleidub piisavalt alternatiivset toiduressurssi.Nagu näha, ei ole kimalaste arvukus, liigirikkus jamitmekesisus eri piirkondades ühesugune. Põhjuseksvõib olla erinev maastikustruktuur, millesttulenevalt on erinev ka elupaikade ja toiduressursirohkus. Üheks maastiku struktuuri kujundavakselemendiks on põldude suurus – põllu keskmisesuuruse kasvades kimalaste arvukus ja liigirikkuslangesid oluliselt.Linnud Eesti põllumajandusmaastikulLindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põllumajandusmaastikekvaliteedi näitajaks, kunapõllulindude arvukuse langus või levila kahanemineon sageli seotud elupaiga omaduste halvenemisega.Seetõttu peetakse linde bioloogilisemitmekesisuse hindamisel üheks olulisemaksindikaatoriks ja kasutatakse PKT meetme hindamiselkogu Euroopas. Lindudel on põllumajandusmaastikustähtis osa eelkõige kahjurputukatehävitajana nii taimedelt kui ka loomadelt. PaljudEuroopa põllumajandusmaastiku linnud näitavadaga langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevatviimastel dekaadidel intensiivistunud põllumajandus.Intensiivistumise tulemusena kaovad lindudelesobilikud elupaigad ning pestitsiidid vähendavadka nende toiduressurssi.Eestis on kokku umbes 122 liiki põllulinde. Seejuuresvõib põllumajandusmaastikul kohatavadlinnud lähtuvalt nende seotusest põllumaaga jagadajärgnevalt: põllumajandusmaastikul toituvadja ka pesitsevad linnud (nt rukkirääk, põldlõoke),mujal pesitsevad, kuid põldudel toituvad linnud (ntpruunselg-põõsalind, metsvint), rändel põllul toituvadja puhkavad linnud (nt sookurg, rüüt) ningpõllumajandusmaastikku juhuslikult külastavadlinnud (nt väikekajakas, hallõgija). Linnuseire käi-gus eristati loendatavad linnud pesitsejateks ja külastajateks.Perioodil 2005-2008 kohati põllulindudeseire käigus 71 pesitsevat linnuliiki, kui kaasatalinnuliikide arvestusse ka külastavad linnuliigid,on see number 102. Pesitsevate lindude keskmineasustustihedus 10 hektari kohta on olnud kõrgeimLääne-Eestis ja madalaim Kesk-Eestis.Eesti arvukaim põllulind on põldlõoke, kelle asustustiheduson märgatavalt suurem Kesk-Eestis.Põhjuseks on arvatavasti sealne kõrgem suurtelagedate põllualade osakaal – põldlõoke eelistabjust selliseid elupaiku. Teised arvukamad linnuliigidEesti põldudel on kadakatäks, pruunselgpõõsalind,talvike ja kiivitaja. Linnustiku näitajateväärtused on aastati ja piirkonniti olnud kord kõrgemad,kord madalamad. Kuna nii liikide arvukuseskui ka mitmekesisuses esineb aastati looduslikvarieeruvus (põhjuseks nt pesitsusaegne ja/võitalvine toiduressursside kättesaadavus, kisklus,konkurents jne), ei saa nelja seireaasta põhjal tehaveel järeldusi linnustiku näitajate paranemise võihalvenemise kohta.Lindudele avaldab mõju ka mitmesuguste maastikuelementideesinemine/puudumine. Seejuures onerinevatel linnuliikidel elupaiga suhtes erinevad eelistused– kes tahab suuri lagedaid põllualasid (ntpõldlõoke), kes tahab puude-põõsaste jm elementideolemasolu (nt pruunselg-põõsalind). Andmeteanalüüsil selgus, et nii pesitsevate liikide arv kuika mitmekesisus olid tugevalt seotud põllu keskmisesuurusega: mida suurem on põllu keskminepindala, seda väiksem linnuliikide arv ja mitmekesisus.2008. a seireandmete põhjal leiti mitmelinnustiku näitaja puhul oluline seos vertikaalsetejoonelementide pikkusega (kiviaed, kiviaed puudega,puittaimede riba ja elektriliinid), põllumassiivipindalaga ja teede pikkusega.4.2. MaaparandusLuule Lindma, Mati TõnismäeMaaparandussüsteemide registri andmetel oli2009. a alguseks registreeritud kuivendussüsteemeligikaudu 643 000 ha põllumajandusmaakuivendamiseks, mis moodustab Statistikaametiandmete põhjal ligikaudu 70% kogu põllumajandusmaapindalast. Metsamaa kuivendamiseks olirajatud kuivendussüsteeme ligikaudu 677 000hektaril. Metsast, millest valdavalt on eramets,kannatab liigniiskuse all veel üle 300 000 ha .Põllumajandusmaal ja erametsamaal kuivendussüsteemidesäilitamise, põllumajandus- ja eramet-

55samaale, põllumajanduslikele tootmishoonetelening erametsa tarbeks tuletõrjetiigi veevõtukohtadelejuurdepääsu parandamise ning metsatulekahjuennetamise ja likvideerimise eesmärgil antaksetoetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“alusel. Meetme esimeses taotlusvoorus määrasPRIA 103 abikõlbliku projekti rahastamiseks134,4 mln kr toetusi. Teine taotlusvoor toimus 1.okt kuni 22. okt 2008 ning toetusi määrati 42 projektile(taotlejale) 115,4 mln kr ulatuses.Enamik olemasolevatest maaparandussüsteemideston rajatud enne 80ndaid aastaid suurmajanditetingimustes ning on valdavalt 60-400 hasuurused, seetõttu paiknevad nad käesoleval ajalpaljude erinevate omanike maadel. Kuna maaparandussüsteemidepiirid ei ühti kinnisasjade piiridega,teeb see maaparandushoiutööde korraldamiseväga keeruliseks. Drenaaži toimimiseks eritioluliste eesvoolude korrashoid üksikute maaomanikepoolt osutub enamikel juhtudel nii praktiliseltkui tehniliselt võimatuks. Mitme maaomanikumaal paiknevate maaparandussüsteemide uuendamis-ja hooldustöid on otstarbekas teha ühiselt,välja on kujunenud mittetulunduslikud maaparandusühistud.Ühistute asutamine ja nende kaudumaaparanduse rekonstrueerimis- ja hoiutöödekorraldamine ei ole oluline mitte ainult põllumajanduseja metsamaade sihipärase kasutamisearenguks, vaid kogu piirkonna infrastruktuuri väljakujundamisekseesmärgiga tõsta elanike heaolu,luua uusi töökohti ja arendada maaelu tervikuna.Seisuga 1. jaan 2009 on asutatud 112 maaparandusühistut.Juhul kui maaparandusühistu tegevuspiirkondajääb reformimata, st jätkuvalt riigiomandis olevat maad, osaleb riik maaparandusühistuskohustusliku liikmena. 2009. a alguseksoli asutatud 47 riigi osalusega maaparandusühistut.Riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks olimääratud 39 juhul maavalitsused ning 8 juhulKeskkonnaministeerium.Kuna maaparanduse läbiviimisel on ühistegevusäärmiselt oluline, kuid küllaltki keerukas ettevõtmine,siis maaparandusinvesteeringute toetamiselhinnatakse ühistegevust ka kõrgemalt. Teisestaotlusvoorus määratud 42 toetusesaajast on 33maaparandusühistud.Tabel 1. Toetused tegevuste lõikes teises taotlusvoorus, 2008Tööde mahtMääratud toetussummaMaaparandussüsteemi ehitamine,rekonstrueerimine ja uuendamineTegevussealhulgaskuivendussüsteemi reguleeriv võrkeesvoolkeskkonnakaitserajatis (settebassein)keskkonnakaitserajatis (tuuletõkkeriba)teenindav tee7714 ha177,90 km84 tk3,63 km94,28 km108 063 479Erametsamaale ja tuletõrjetiigile juurdepääsutee ehitamine1,16 km 1 013 042Tuletõrjetiigi ehitamine ja rekonstrueerimineEttevalmistavate tööde ja omanikujärelevalve tegemine ning investeeringuobjektitähistamiseks vajaliku sümboolika ostmineKokkuAllikas: PRIA6 tk588 3055 696 572115 361 398Teises taotlusvoorus kujunes määratud keskmisekstoetussummaks 2,74 mln kr ühe taotluse kohta. Samasjäävad PRIA poolt heakskiidetud toetussummadvahemikku 4,1 kuni 5 mln kr 25 % toetuse saajatest.Kolmel toetuse saajal ületab toetussumma 5 mln kr.Sellest järeldub, et olulise osa maaparanduse toetamiseksettenähtud toetustest saavad “suuremad”(mitme omaniku maal paikneva maaparandussüsteemikorral) taotlejad, kelleks on valdavalt maaparandusühistud.Seega maaparandustööde korraldamineon kõige otstarbekam läbi ühistegevuse.Maailma maaparandusteadlased ja spetsialistidEestis6.-11. juulini 2008 korraldas rahvusvahelinemaaparanduse organisatsioon ICID (liikmeid 125riigist) oma maaparandusala töörühma 10ndakoosoleku Eestis ja Soomes. Osavõtjaid oli üle 140.Eestit külastasid tunnustatud maaparanduse javeemajanduse teadlased ja spetsialistid. Esitati29 ettekannet ja 20 posterettekannet. Toimusidväljasõidud nii Eestis kui Soomes drenaaži- javeepuhastamise kasutamise objektidele. Külastati

56Tabel 2. Toetused maakondade lõikes teisestaotlusvoorus, 2008(nitraatide kasutamist, rasked metallid), kuivenduseehitamist rasketes muldadesMaakondHarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaLäänemaaLääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaKokkuAllikas: ESA, PMToetusesaajate arv-1157111443425342Määratudtoetussumma-1 373 2871 918 73118 360 99127 349 8353 747 4294 377 480262 91214 259 54816 334 2032 840 6525 543 8625 706 2006 131 3097 154 959115 361 398*Uurida tehnilisi lahendusi kemikaalide väljauhtumiselmullast, vihmutust ja maaparandussüsteemideskasutatava vee kvaliteeti, põllumajanduslikkuveekasutust*Edendada jätkusuutlikku lähenemist, et veemajandusprojektid,sh kuivendus lähtuks keskkonna-,majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistestaspektidest.*Vanade kuivendussüsteemide uuendamine, setteeemaldamine veejuhtmetest jõgede korrastamise,keskkonnakaitse tehnoloogia kontekstis*Arvestamine kliimamuutustega (antropogeenilisedja kliimatsüklid tavapärasemast lühemad),äärmuslikud ilmastikuolud, muutused kuivendussüsteemides,üleujutuste tekitatud purustusteärahoidmineLaheotsa talu Harjumaal, kus vaadati Laane jaMäära maaparandusühistute tegemisi.Istungitel käsitleti mitmeid veekvaliteediga seotudteemasid ja tutvustati uurimistulemusi.Ülesanded kuni aastani 2013:* Edendada kuivendust kui üht veemajanduse osa(säästlik veevarude kasutamine)* Analüüsida põllumajandusliku maakuivenduseja keskkonna erinevusi põllumajanduspoliitikas*Keskkonna jätkusuutlikkus (veekogude keskkonnaseisund,suurenenud on maa väärtus (linnastumine/tööstusmaad), maakasutuse muutused*Arvestada toiduvarude kasvu vajadusega (toiduhindadetõus)*Arvestada maailma ja kohalikke finants- ja majanduslikkeaspekteEttekanded ja kokkuvõtted: www.fincid.fi/idw2008.

5. Toiduohutus, veterinaaria,taimetervis ja taimekaitse571. jaan 2009. a seisuga oli Veterinaaria- ja Toiduameti(VTA) järelevalve all 12 067 toidukäitlemisettevõtetja 33 mahepõllumajandusliku toidukäitlemise ettevõtet. VTA poolt tunnustatud toidukäitlemisettevõteteloetelud valdkondade kaupaon interneti aadressil http://www.vet.agri.ee/.1. juulil 2007 anti VTA järelevalve alla mitmedtoiduohutuse ja kvaliteedi tagamise täiendavadülesanded, mida varem täitsid Tervisekaitseinspektsioon,Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) jaTarbijakaitseamet.2008. a toimus Veterinaar- ja Toiduametis kaEuroopa Komisjoni audit, mille käigus kontrollitiloomade ja loomsete saaduste impordikontrollikssobivaks tunnistatud piiripunktide rajatiste jatöökorralduse ning kontrollide vastavust kehtes-2009. a veebruaris avaldati Riigikontrolli audititulemused VTA tegevuse kohta toiduohutuse tatatudnõuetele. Üldjoontes jäid inspektorid audititulemustega rahule ning tõdesid, et loomade jaloomsete saaduste kontroll ELi välispiiril toimibja on piisavalt tõhus. 2008. a teavitati VTAd ELiinfosüsteemi RASFF kaudu Iiri päritoluga sealihadioksiini ülenormatiivsest sisaldusest. Liha oli saadetudka teistesse liikmesriikidesse. Sellega seosesselgitas VTA välja Eestisse saabunud liha kogused,mis võisid olla dioksiiniga saastunud. 68 091 kgsealihale kehtestati edasise käitlemise keeld ningalustati liha turult kõrvaldamist. Võimalik dioksiinigasaastunud liha saadeti hävitamisele. Samutiteatati RASFF süsteemi kaudu ka ülenormatiivsetestmelamiini kogustest Hiina päritolu piimatoodetes.VTA tõhustas järelevalvet ning võttis 3proovi kõnealustest toodetest, mis kõik osutusidnegatiivseteks.5.1. Toiduohutus avalikkuse silmisAnts Laansalu, Veronika MatsKuigi toit on ohutum kui kunagi varem, on kogumaailmast tulevad teated toidu tarbimisegaseotud tervisehäiretest ning võimalikust seosestinimeste ja loomade haiguste vahel suurendanudavalikkuse huvi toiduohutuse, põllumajandussaadustetootmise meetodite (mahetootmine, keskkonnasõbralikmajandamine, tavatootmine) vastu.Seda huvi on võimendanud erinevad huvirühmad,kes kuulutavad erinevate toidu tootmise meetoditekohta ainult oma arusaamade kehtivust ningaustavad vähe teiste väärtusi. Eelnimetatud põhjustelsuureneb nõudlus kindlate omadustega jadokumenteeritud kvaliteedinäitajatega toiduainetesuhtes. Paraku on turul pakutava toidu kohtavõimalik anda seire põhimõtete kohaselt üldistinfot, mille põhjal ei ole alust väitel, et konkreetsesjaemüügi- või toitlustusettevõttes pakutav toit ontervisele ohtlik või ohutu.gamisel. Selle tulemusi tõlgendati avalikkuses VTAjuhtkonna ja toiduohutuse spetsialistide ja hinnangukohaselt ebaobjektiivselt ning tarbijat eksitavalt.Paljudes sellelaadsetes artiklites eitataksetoidu käitlemise ja tarbimisega seotud küsimusteigasuguseid kvalitatiivseid erisusi, mis on antudkonkreetsete hindamiskriteeriumite ja ohuteguritealusel. Seetõttu ei suuda tarbija eristadaülisuuri riskitegureid minimaalse riskiga seotudteguritest. Ehkki toidus lubatud pestitsiidide jalisaainete lubatud jääkide määramisel on ohutusekoefitsient 100 (lubatud piirmäärad on 100 kordaväiksemad nendest doosidest, mis katseloomadelemanustatult enam mingit ohtu ei põhjustanud),jätkub endiselt jääkide ohtude üledramatiseerimine.Spetsialistide hinnangul on toiduainetesavastatud jäägid sedavõrd väikesed, et inimeselvõivad tervisekahjustused ilmneda juhul, kui neidtoiduaineid tarbida lühikese aja jooksul kümnetesja mõnel juhul isegi sadades tonnides. Keemilisteainete ohu ületähtsustamise korral kaotab tarbija

58orientiiri ja ohutunde bioloogiliste ohtude suhtes.Kirjandusest võib leida andmeid selle kohta, kusteraviljade koristamisel ja säilitamisel ebasoodsatestingimustes arenesid hallitusseentel ülimürgisedmükotoksiinid, mille ohtlikkusest räägivadalljärgnevad katsete tulemused. Bioloogiliseltsaastunud teravilja söötmisel katseloomadelesaabus surm 2.-3. päeval järgmiste ööpäevasteannuste korral: veistel 0,8-4,8, lammastel 0,4-1,2kg ja sigadel 0,25- 0,9 kg (H. Lõiveke, Teraviljadefusarioosid Eestis, EMVI, 2008). Hallitusseened,mis on kasvulavaks ohtlike toksiinide tekkimisel,arenevad kiiresti umbrohuseemnetega risustatudja lamandunud teraviljas. Pestitsiidide ja kasvuregulaatoritekasutamine võimaldab vältida teraviljakasvatusesumbrohtude levikut ja vilja lamandumist.Avalikkuse muret toiduohutuse suhtes on suurendanudsamuti mõnede teadlaste tendentslikudkäsitlused toidu tootmise meetoditest, mille puhulvastandatakse mahe- ja tavatootmist. Vastandajadkasutavad keemiliste ohtude ületähtsustamiselpeamiste argumentidena ettevõtjate soovi teenidaväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise arvelsuuremat kasumit. Tegelikud põhjused ei ole ainuüksiettevõtjate kasumihuvis, vaid peamiselt avalikushuvis. Avalikes huvides on oluline toodangusuurendamine, tootmiskulude ja tarbijahindadevähendamine ning kõrvuti keemiliste riskide maandamisegasamuti bioloogiliste ohtude vältimine.Saksa autorite ((L. Hartenstein, H. Priehe, U Köpke)andmetel väheneb mahetootmise korral teraviljaja kartuli saagikus kolmandiku võrra ja hindtõuseb enam kui kaks korda, mis ei ole enamuseletarbijaist taskukohane. Tasakaalustatud käsitluserinevatest tootmismeetoditest võtab arvesseuusi arenguvõimalusi ja eeliseid ning kaasnevaidriske ja ohte. Praktikas tuleb teha sageli valikuid– väikesema riskiastmega keemiliste vahenditekasutamisega välditakse suurema riskiastmegabioloogilisi ohte.Toidukontroll2008. a jätkati toiduohutuse seireprogrammideläbiviimist, zoonooside ja zoonoossete haigustekitajateseire ja nendega seotud ravimiresistentsuseesinemist käsitlevate andmete kogumist, analüüsimistja avaldamist; saasteainete, dioksiinide jadioksiinilaadsete PCBde seiret loomses toidus; keemilistetaimekaitsevahendite jääkide, mükotoksiinidening GMO seiret taimses toidus. Mikrobioloogilisteja keemiliste näitajate uurimisel selgus, et2,4% proovidest osutus nõuetele mittevastavateks.5.2. LoomatervisAivar Vuks, Enel Niin, Matti Nautras Kaili Kallit,Pille Sadrak, Maie Help, Maarja TuimannLoomatervishoidRiikliku loomatauditõrje programmi (RLTP) raamesuuriti 2008. a Eesti loomakarju enam kui 36haiguse suhtes. Kokku teostati 579 000 diagnostilistuuringut. Nendest 351 139 olid loomatervishoiualasedlaboriuuringud.Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 5923 korral.Veterinaarnõuete rikkumise eest karistati rahatrahvigakolme loomapidajat (Järva-, Põlva- jaRaplamaa).2008. aastaks kavandatud RLTP raames planeeritudjärelevalve toimingud ning diagnostiliseduuringud loomataudide avastamiseks ning nendeleviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ningtulemuslikult. 2007. a kahes linnukarjas puhkenudNewcastle′ i haiguse likvideerimise järgselt2008. a rakendatud vaktsineerimise programmon andnud häid tulemusi. Toodud uurimistulemustealusel võib kinnitada, et loomapopulatsioonideepidemioloogiline olukord Eestis ontervikuna hea.Tulenevalt ELi õigusnormidest alustati 2008. avesiviljelusega tegelevate ettevõtete tunnustamist.Marutaudialane olukord on alates 2006. a, kuialustati kaks korda aastas üleriigilist vaktsineerimist,väga kiiresti paranenud. Kui 2006.a registreeriti veel 114 marutaudijuhtumit, siis2007. a ainult neli. 2008. a esines marutaudikolmel korral: rebasel, koeral ja lambal.

59Vaktsineerimisprogrammile järgnenud efektiivsusehindamistulemused näitasid, et 2006.a vaktsineerimise järgselt oli vaktsiini söönud85,5% ning 2007. a 83,7% rebastest ja kährikutest.Vereanalüüside tulemuste põhjal võib öelda,et 55% uuritud loomadest olid marutaudi vastukaitstud. 2008. a märtsikuust alates ei ole Eestismarutaudi tuvastatud ühelgi haiguskahtlasel egaka tervena kütitud loomal.On väga oluline jätkata kaks korda aastas sihtgrupiloomade vaktsineerimist marutaudi vastu,kuni kahe aasta jooksul ei ole avastatud ühtegimarutaudijuhtumit. Teiste maade kogemused onnäidanud, et vaktsineerimise liiga varakult lõpetamisevõi vaktsineerimisstrateegia kergekäelisemuutmise tulemusel toimub marutaudijuhtumiteplahvatuslik tõus.Juhul kui Eestil õnnestub saavutada marutaudivabadus,kuid naaberriigid ei ole meiega samalajal haigusest vabanenud, jätkatakse vaktsineerimistpiirialadel, et hoida ära viiruse taaslevikutriiki tingituna nakatunud loomade migratsioonist.2008. a viis Euroopa Komisjon Veterinaar- ja Toiduametisloomatervishoiu valdkonnas läbi kaksauditit. Inspektorite hinnangu kohaselt toimibjärelevalve süsteem Eestis tõhusalt.LoomakaitseLoomakaitse nõuete täimise kontrollimisel tehti78 ettekirjutust ning algatati 4 väärteomenetlust.Põhilised rikkumised esinesid veiste pidamiseosas. Suurimaks probleemiks on vasikatelõaspidamine, mis on ELis kehtiva seadusandlusekohaselt keelatud. Rohkem rikkumisi esinesveel lemmikloomade pidamise ning põllumajandusloomadeuimastamisel tapamajades.Järelevalve teostamisel tehakse koostööd Politseiameti,Keskkonnainspektsiooni ning vabatahtlikeloomakaitseorganisatsioonidega.Järelvalvealase koostöö tõhustamiseks sõlmiti2008. a koostöölepe Keskkonnainspektsiooni,Politseiameti ja Veterinaar- ja Toiduameti vahel.Suuremat tähelepanu pöörati loomade transpordile.Jätkus 2007. a alustatud autojuhtide jasaatjate koolitusprogramm. EÜ määruse 1/ 2005kohaselt tohib alates 5. jaan 2008. a põllumajandusloomivõi kodulinde vedavat maanteesõidukitjuhtida või sellel saatjana tegutseda isik, kesomab sellealast pädevustunnistust. Koolitusprogrammiraames on väljastatud 484 pädevustunnistust.AretustegevusAretustoetuse tingimustele vastas 2613 looma,neist eesti tõugu 1261, tori tõugu 479 ja eestiraskeveo tõugu hobuseid 145 ning 728 eestimaatõugu veist. Toetuse maksmise nõuetelemittevastamise puhul olid peamisteks põhjustekslooma põlvnemisandmete mittevastavus määrusenõuetele, vanus (taotlemise hetkel alla 6 kuuvana) ning probleemid omandisuhtega. Lisaksilmnes vigu loomade andmete esitamisel.Geneetiliste ressursside säilitamise eesmärgiljälgiti ohustatud tõugude säilitajate tegevusttunnustatud säilitus- ja säilitus-aretusprogrammidetäitmisel ning üldist geneetiliste ressurssidesäilitamise koordineerimist riigis. Seoses 1. jaan2008 kehtima hakanud põllumajandusloomadearetuse seaduse muudatusega toimus ohustatudtõugude aretus-säilitusprogrammide muutmine.Tunnustati eesti vuti, eesti maatõugu veise, eestitõugu hobuse ja eesti raskeveo tõugu hobusesäilitus-aretusprogramme muudetud kujul. Toritõugu hobuste säilitusprogramm eraldati toritõugu hobuste aretusprogrammist ja ametlikutunnustuse sai süsteem, kus tori universaalsuunahobuste tõuraamat on eraldatud tori aretussuunatõuraamatust. Uue korra järgi on toriuniversaalsuuna hobustel suletud tõuraamat jalubatud on ainult puhasaretus.Söötade käitlemineRiigi söödaregistris oli 2008. a andmete põhjalregistreeritud 2171 söödakäitlejat, sh 26tunnustatud ettevõtet. Sööda käitlemise nõueterikkumise kohta vormistati käitlejatele 86ettekirjutust (kontrollitud objektide arvust18,9%), 49 korral avastati, et ettevõttes puudusenesekontrolliplaan, mis peab olema kooskõlasHACCP põhimõtetega. Puudusi märgistusel ja/või märgistamisel esines 19 korral, 18 juhul olisöödakäitleja söödaregistris registreerimata ja 7ettevõttel polnud riigilõiv ettenähtud tähtajakstasutud.Mitteloomset päritolu söötade impordil ja ekspordilVeterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud 1455analüüsist oli mittevastavaid 91. Suurematestmittevastavustest võiks välja tuua geneetiliseltmuundatud MON 40-3-2 soja, mille analüüsidestei vastanud nõuetele 25%. Analüüsitud söötadestei vastanud nõuetele erinevate elementidesisalduse alusel: kaltsiumi ja toortuha (24%),naatriumi (21%), toorrasva (19%) ning tsingi (14%) proovidest.

605.3. TurukorraldusAve Raie, Aivar Alt, Sirje Sokk, Vivika Eha,Ain Zereen, Regina Pihlakas, Kadri JärvKasutustoetuse ja sekkumiskokkuostu taotlemiselkontrollitakse eraladustatavate põllumajandustoodetevastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, samutiväljastab VTA teise liikmesriiki toimetamise korralkvaliteedisertifikaadi. Piimatoodete sertifitseerimisekäigus teostati 254 analüüsi, nõuetele mittevastavaksosutus 5 proovi. Liha kasutamise kontrollimiselveenduti, et liha oli deklareeritud koguses ettevõttevaldusesse kohale jõudnud, ning seda, et kogu imporditudliha oli kolme kuu jooksul impordi toimumisekuupäevast ümber töödeldud nõuetekohastekstoodeteks.Veise- ja searümpade klassifitseerimistulemustekorrektsust kontrolliti 1216 rümbal, millest 1093olid määratud õigesse lihakus- ja 1146 õigesse rasvasusklassi.Aasta jooksul klassifitseeriti osalevatestapaettevõtetes kokku 26 109 veiserümpa.Searümpade klassifitseerimisel osutasid 440 rümbamõõtmistulemused, et 370 olid nõuetekohaseltmõõdetud.Kanamunade turustusnormidele vastavuse järelevalveon partiipõhine ja selle käigus kontrolliti partiivastavust nõutud kvaliteediomadustele, märgistuseleja pakendile märgitud kaaluklassile.Kalandustoodete turukorralduslikud meetmed hõlmavadjärelevalvet kalandustoodete ülekande- ningkõrvaldamistoetuse üle. 2008. a taotlesid ülekandetoetustkaks tunnustatud tootjaorganisatsiooni(Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste KaluriteÜhistu) ning kokku teostati 170 sekkumist. Sekkumiseleläks kokku 1899,45 t kilu ja 1042,9 t räime.2008. a kontrolliti alkoholi järelevalve käigus 866toodet tootmis-, ladustamis- ja jaekaubandusettevõtetest.Ettekirjutusi tehti kokku 158.2008. a väljastati 5825 õiendit alkoholi kandmisekohta riiklikku alkoholiregistrisse. Registrikandetegemisel kontrolliti esitatud tootenäidiste vastavustregistrikande taotleja poolt esitatud dokumentideleja alkoholi valdkonda puudutavatele ELi ja EestiVabariigi õigusaktidele.Kaubanduse järelevalve2008. a läbis piiril kontrolli kokku 2750 kaubapartiid,millest 2705 juhul oli tegu loomset päritolu saadusteganing 45 partiid olid elusloomad. Lisaks sellelekontrolliti piiril loomade heaolunõuete täitmist sigadeväljaveol EList. Aasta jooksul võeti piiril loomsetestsaadustest proove 106, millest teostati 286 analüüsi.Erinevaid mittenõuetekohasusi avastati 35 korral,mistõttu suunati piirilt tagasi kokku 3 kaubapartiidja hävitamisele 4 partiid; ülejäänud kaubapartiidesuhtes rakendati muid menetlusi.Mitteloomsest toidust võetud proovidest 42 analüüsipõhjal osutus mittenõuetekohaseks (saasteainetelubatust suurem sisaldus) üks kaubapartii, mis suunatipiirilt tagasi. Anti välja 327 mitteloomse söödavabasse ringlusse lubamise luba. Peamised söödaliigidon teravili, rapsikook ja erinevad söödalisandid,päritoluriikidest domineerivad Ukraina, Venemaa,Valgevene, Malaisia, Indoneesia ja Brasiilia.Veterinaarkontrollil loomse toidu sihtkohas tehtiettekirjutusi 7 juhul, kusjuures olulisemad puudusedolid seotud hügieeni ja jälgitavusega. Peamised kaubaliigid,mida teistest liikmesriikidest Eestisse toodi, olidkala ja kalatooted ning sea- ja linnuliha.Teistest liikmesriikidest loomse toidu sissetoojaid janende kohustuste täitmist kontrolliti 175 korral; ettekirjutusitehti 12 juhul, peamine puudus oli kaubasaadetistestmitteteavitamine.Elusloomade veterinaarkontrollil sihtkohas avastatipuudusi vaid vähestel juhtudel, mis olid seotudpeamiselt veterinaarsertifikaatidega. Põhilised lähteliikmesriigid,kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani,Soome, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Prantsusmaa,Holland, Läti, Leedu ja Poola.Loomade ja loomsete saaduste väljaveol väljastatikokku 7386 veterinaarsertifikaati, mis on 1074 rohkemkui 2007. a. Eksportsertifikaatidest moodustavadsuurema osa Venemaale veetavate loomade ja loomsetesaaduste sertifikaadid (3124 tk); järgnevad Ukraina(2452), Valgevene (309) ning Moldova (224). Eksporditavatestkaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted.

615.4. TaimetervisRaina MõttusOhtlike taimekahjustajate leviku üle kontrollitagamise eesmärgil viiakse läbi Euroopa Komisjoniotsusel kõigis liikmesriikides kohustuslikke monitooringuid,mille tulemuste esitamine on teisteleliikmesriikidele ja Komisjonile kohustuslik. 2008.a viidi läbi Eestis 9 erineva ohtliku taimekahjustajamonitooringut ja 1908 inspekteerimist, mille käigusavastati 12 väärtegu ja tehti 320 ettekirjutist.Olulise osa tuvastatud rikkumistest on jätkuvaltmoodustanud sertifitseeritud seemnekartuli uuendamatajätmine.Eestis ei esine ohtlikke taimekahjustajad (viljapuubakterpõletik, tamme äkksurm, männi laguuss),mida on avastatud mitmes ELi liikmesriigis. Seetõttuon Eestil tänaseni veel väga hea staatus jaoluline eelis taimede ja taimsete saadustega kauplemisel.TaimekaitseKolme viimase aasta jooksul on Eestisse toimetatudtaimekaitsevahendite kogused pidevalt suurenenud(2006. a – 1100 t, 2007. a – 1142 t, 2008.a – 1319,5 t). Taimekaitsevahendite turustamisekontrollimisel on täheldatav rikkumiste vähenemine.Nii on puuduste tuvastamine müügikohtadelvähenenud kuue viimase aasta võrdluses 4 korda,registreerimata turustuskohtade ning müügiarvestusepidamisel puuduste tuvastamise juhtudearv 2 korda. 2008. a vormistati 19 ettekirjutustja 8 trahvi. Viimastel aastatel on põllumajandusettevõtjadhakanud paremini järgima taimekaitsenõudeid: taimekaitsepritside korrasolekutja testimist, õitsvate taimede pritsimist, taimekaitsetunnistusevõi isikukaitsevahendite, põlluraamatustaimekaitsevahendite arvestust. Kuueviimase aasta kontrollitulemused näitavad tuvastatudrikkumiste koguarvu vähenemist ligikaudu 3korda. Rikkumiste arvu suurenemine on toimunudvaid õitsvate taimede pritsimisel, mis võib aga ollaseotud ka rapsi kasvupinna ligikaudu kahekordsesuurenemisega sama ajavahemikul (2003. a 46326, 2008. a 73 588 ha). Taimsest toodangustvõetud proovides (kokku 91) ülemääraseid taimekaitsevahenditejääke ei tuvastatud, kuid taimekaitsevahenditejälgi leiti kolmandikus proovidest.Väga mürgiste taimekaitsevahendite (fumigantide)kasutamise kontrollimisel avastati rikkumisi: eiteavitatud Päästeametit enne fumigeerimist ningprotokollid olid mittenõuetekohaselt vormistatud jasäilitatud.MahepõllumajandusMahepõllumajandusliku maa osakaal Eesti põllumajanduslikustmaast moodustas ligikaudu 10%.Jätkuvalt suur osakaal mahepõllumajanduslikustaimekasvatuses on rohumaadel, mis moodustavad82% kogu mahepõllumajanduslikust maast.Suurenenud on teraviljakasvatuse osakaal, misvõrreldes eelmise aastaga kasvas 1804 ha võrra,kusjuures suurimad oli kaera (ligi 5000 ha) ja odra(üle 2100 ha) kasvupinnad.Joonis 1. Mahepõllumajanduslik maa, 2001–2008 (tuh ha)1008060402002001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon (TTI)

62Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses onendiselt hoogsalt kasvamas lihaveise- ja lambakasvatus,kusjuures lammaste arv on kasvanud ligi34 000 peani. Vähenenud on aga kolme viimaseaasta jooksul piimakarjakasvatus, kus osa ettevõtteidon piimatootmise lõpetanud ning võtnudsuuna lihaveiste kasvatamisele. Kaheks põhilisekstakistuseks piimakarjakasvatuse arengul on niimahesegasööta tootva tööstuse kui tunnustatudmahepiima töötlejate puudumine. Paigalseisu võiisegi tagasiminekut näitavad linnu- ja seakasvatus.2008. a avastati 2262 inspekteerimise tulemuselnõuete rikkumisi 87 korral, mis võrreldes eelmiseaastaga on üle kahe korra enam. Põhilisteks rikkumisteksolid loomadel kõrvamärkide puudumine,puudulik arvestuse pidamine taime- ja loomakasvatuses,peamiselt põlluraamatu täitmisel. 7 korralavastati tavasööda kasutamist taimtoidulistelloomadel, 11 korral nõusolekut küsimata või ülelubatud arvu loomade toomist tavaettevõttest.2008. a kanti registrisse 8 uut töötlejat, kellest 4tegelevad teravilja ja seemnete töötlemisega, milletõttu suurenes 2009. a ka teravilja kasvupind. Maheseemnekasvatus on samas aga madalseisus.VäetisedVäetiste turustamisel ettenähtud nõuetele vastavuseüle tehakse koostööd PõllumajandusuuringuteKeskuse agrokeemia labori, Tarbijakaitseametining Maksu- ja TolliametigaEnamike olulisemateväetiste turustamine võrreldes eelmise aastagavähenes 2008. a.Tabel 1. Väetiste turustamineVäetise liik2007 turustatud tonni KOKKU2008 turustatud tonni KOKKU2008 % 2007. a-stKarbamiidNPK-väetisAmmooniumnitraatKlinkritolmNP-väetisLubjakivijahuKaltsiumammooniumnitraatKaaliumkloriidPK-väetisNK-väetisLämmastikväetise vesilahusKOKKU (kõik liigid)202496986534861110285882428943830247623758291937244185415658183792413572266943783411293585175592605687135729777858522050118771091621184781Allikas: TTI2008. a läbiviidud inspekteerimise ja võetudkontrollproovide analüüsimisel olid peamisteksrikkumisteks pakendi märgistusel väetise koostisemittevastavus deklareeritud sisaldusele ja andmetemitteesitamine turustatud väetisekoguste kohtaettenähtud tähtajaks. Registrist kustutati 1 jalisandus 7 uut väetise käitlejat.Joonis 2. Seemnepõldude pinnad (ha)10000800060004000200002001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: TTITeravili Söödakultuurid Õli- ja kiutaimed Köögivili

63SeemnedSeemnete vastavuse üle turustamisel tehakse koostöödPõllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrollilaboratooriumi ja Viljandi Katsekeskusega.Viimase kaheksa aasta jooksul on seemnepõldetunnustatud aastas keskmiselt 8300 ha, sellestteravilja seemnepõlde keskmiselt 6600 ha.Joonis 3. Sertifitseeritud seeme (t)2000017 6561500014 75514 03114 35811 3871000050002002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/20037280Allikas: TTIKuna vastavate andmete kogumise süsteempuudub, ei ole riigis kokku turustatava seemnekogused teada. Sertifitseeritud seemne kasutamiseosakaalu suurendamiseks on vaja põhiliselt kahteeltingimust -- põllumajandustootja teadlikkust jafinantsvahendeid.Lisaks muudele seaduses ette nähtud kontrollitoiminguteleviiakse aastas läbi keskmiselt 300-400seemnete turustamise, tootmise ja pakendamiseinspekteerimist. Enam esinenud rikkumiseks onkvaliteedinõuetele mittevastava seemne turustaminening seemnepakendi märgistamise nõueterikkumine.AiandustootedKontrolli teostamisel Eestis kasvatatavate ning sisse-ja väljaveetavate aiandustoodete kvaliteedi- jaturustamisnõuete täitmise üle väljaspool jaemüükitehakse koostööd Tarbijakaitseametiga, kes täidabkontrolliasutuse ülesandeid jaemüügi etapil.Järelevalve antud valdkonnas hõlmab värske puujaköögivilja kvaliteedivastavuse hindamist välistekriteeriumite (väljanägemine, kuju, suurus) järgi,samuti kauba esitlus-, pakendamis- ja märgistusnõuetekontrolli. Kõik kolmandatest riikidestEestisse imporditud värsked puu- ja köögiviljadkontrollitakse enne vabasse ringlusse vormistamist.Samuti kontrollitakse kõik partiid nendeväljaveol. Alates 2006. a on kasutusel liikmesriikidevahelineelektrooniline teavitussüsteem, millekaudu vahendatakse operatiivselt teavet nõuetelemittevastavuste tuvastamise kohta nii impordilkolmandatest riikidest kui hulgimüügil. Teavitamissüsteemikäivitamise põhjuseks on asjaolu,et kaup peab vastama nõuetele selle lähetamisel,mistõttu mittevastavuste kohta teabe saaminevõimaldab rakendada meetmed kauba päritoluriigivastutaval asutusel.Kauba ettenähtud standarditele vastavuse ningpakendamis- ja märgistusnõuete täitmise eestvastutab partii omanik. Sellest hoolimata tuvastati2006. a 21, 2007. a 20 ja 2008. a 34 mittevastavusejuhtu. Enamiku mittevastavuste puhul olitegemist Poola päritolu õunte puuduliku märgistusevõi selle täieliku puudumisega ja Itaalia päritolualamõõduliste kiividega. Puuduliku märgistusega(tühjade pappkastidega) ostetud toodete puhul onedasimüüjad kohustatud viima tooted märgistamisnõuetegavastavusse (paigutama kleebised).Alamõõduliste kiivide müük on keelatud.Kokkuvõttes on nii mittevastavuste teavitamisekui vahendajate (hulgimüüjate) teadlikkuse janõudlikkuse kasvu tulemusena rikkumised siiskivähenenud. Kauplustes müügiloleva värske puujaköögivilja kvaliteet on vähehaaval muutunudparemaks.Kokku viidi 2008. a läbi 524 inspekteerimist, millekäigus kontrolliti 1654 partiid. Erinevate hulgimüüjateja tootjate kontrollimise sagedust onvastavalt varasematele kontrollitulemustele suurendatudvõi vähendatud, kontrollitud partiide arvaastate lõikes kokku on aga stabiliseerunud.

64Tuulekaera leviku meetmete ohjamist ELi seadusandlusesei reguleerita.Eestis kehtestatud nõuete kohaselt on maakasutaja,kelle põllul esineb tuulekaera, kohustatudrakendama ettenähtud abinõusid sellest vabanemiseks.Rakendatud meetmete tulemusena on vähenenudtuulekaerast tugevalt saastunud põldude arv, kuidlevik oluliselt vähenenud ei ole. Tuulekaer on üheaastanekõrreline umbrohi, mille seemned võivadsäilida idanemisvõimelisena kuni kümme aastat.Arvestades eelnimetatut, taotlusi põllumassiivituulekaeravabaks tunnistamiseks siiani TaimetoodanguInspektsioonile esitatud ei ole.Tabel 2. Tuulekaerast teavitamine maakondade lõikes (seisuga 31. dets 2008)MaakondEsitatud teatisi (tk)Kinnitatud tõrjekavad (tk)Tuulekaeraga saastunud pind (ha)HarjuHiiuIda-ViruJõgevaJärvaLääneLääne-ViruPõlvaPärnuRaplaSaareTartuValgaViljandiVõruKokku5130531641161162574390179209104979979168740283516111110225139801742019297957715833983,24539,463949,8214 704,4516 605,815348,9945 849,862947,837571,3114 556,935331,007108,097283,089063,632602,17147 445,67Allikas: TTI2008. a kontrolliti tuulekaera tõrjekavas ettenähtudtõrjeabinõude täitmist 222 korral ja maakasutajatteavitati tuulekaera esinemisest põllul 60korral. Tuvastatud rikkumised olid seotud eelkõigetõrjekava esitamata jätmise ja tugevalt tuulekaera-ga saastunud põllul kaera kasvatamisega. Rakendatika kohustust tuulekaer välja kitkuda põlluservast, mis paiknes tuulekaerast saastumatapõllu vahetus läheduses.

656. Toiduainetetööstuse toodang,turg ja riiklik sekkumine6.1. Eesti piimatööstuse ülevaadeEha NiinepuuPiimatööstuste arv ja paiknemine EestisEestis oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel seisuga31. dets 2008. a 29 piima töötlevat kontsernivõi sõltumatut ettevõtjat. VTA poolt tunnustatudtootmisüksusi oli aga 39, sest paljudel ettevõtjatelon mitu eraldi paiknevat tehast või muud käitluskohta,millel ei pruugi olla isegi oma ettevõtteregistrinumbrit (näiteks ladu, pakendustsehh, ühte konkreetsettoodet – juustu, kohukesi vms tootev üksus).2 talumeiereid oli tunnustatud ka mahepõllumajanduslikukstöötlemiseks ja 14 omasid ekspordilubaVenemaale. Piirkondliku paiknemise järgi oli Ida-Virumaal2, Lääne-Virumaal 3, Harjumaal 11, Saaremaal1, Raplamaal 2, Järvamaal 3, Jõgevamaal 2,Tartumaal 4, Põlvamaal 3, Võrumaal 2, Valgamaal 2,Pärnumaal 2 ja Viljandimaal 2 ettevõtet. Maakondadestainukesena puudus piimatööstus Läänemaal.Välisosalusega piimatööstuseid oli seisuga 31. dets2008 kokku 6. Koos väliskapitaliga on tulnud kaoskusteave, tänu millele toodetakse nüüd Eestijaoks mittetraditsioonilisi tooteid. Näiteks on viimastelaastatel hakatud valmistama kõva laabijuustu,vadakukohupiima ricottat, Mozzarella juustu jaeritoitu imikutele.Eesti tööstused võib jagada spetsialiseerumise järgi:• linnapiimatoodete valmistajad (joogipiim, jogurt,keefir, koor, hapukoor, kohupiim, kodujuust, pudingid),kellel on reeglina kõrval ka muu tegevus(pakendamine, ladustamine, mahla tootmine,pulbrid);• juustu tootjad, kes vastavalt turuolukorrale valmistavadlisaks juustule kas võid või pulbrit;• kohukese valmistajad, ostavad teistelt tööstusteltkohupiima;• jäätisevalmistajad, ostavad koort, võid, pulbrit.Tunnustatud ettevõtetest varus toorpiima 29 ettevõtet,nendest 1 tegutses toorpiima kogumispunktina;1 ettevõtte tegevusalaks oli ladustamine-sügavkülmutamine;1 ettevõte oli spetsialiseerunud ainultpakendamisele; 7 tööstust kasutasid toormena teistetöötlejate toodangut (piim, pastöriseeritud koor,kohupiim, pulbrid, või, vadak). Toorpiima varuvatestettevõtetest töötles ainult oma farmi piima 3 ettevõtet.Talumeiereid tootsid põhiliselt juustu, pehmeidjuuste, kohupiima, kodujuustu ja hapendatud piimatooteid(jogurt, hapukoor).Lisaks piimatoodetele tegelevad Eesti piimatööstusedka kondiitritoodete ja küpsiste pakendamisega,kissellide, mahlade, nektarite, jookide ja toidujäävalmistamisega ning pakendatud piima-, kala-, lihatoodeteja juurviljade ladustamisega.Ettevõtete käitlemisvaldkonnad:• joogipiim - 10 ettevõtet;• rõõsk koor - 15 ettevõtet;• hapendatud piimatooted - 19 ettevõtet;• või- ja võisegud - 14 ettevõtet;• kodujuust, kohupiim, kohuke, desserdid, kastmed- 22 ettevõtet;• juust - 16 ettevõtet;• sulatatud juust - 3 ettevõtet;• pehmed juustud - 13 ettevõtet;• UHT 1 - 1 ettevõte;• piimapõhised pulbrid - 6 ettevõtet;• jäätis - 4 ettevõtet;• pakendamine - 6 ettevõtet;• ladustamine – 13 ettevõtet;• muud tegevused – 7 ettevõtet.Piimasektori osatähtsus Eesti töötlevas tööstusesStatistikaameti esialgsetel andmetel (tabel 1) moodustas2008. a piimatööstuse osakaal töötlevatööstuse kogutoodangust 4,77% ja toiduainetööstuses27,3%. Piimatoodete eksport moodustas 2007. atoiduainete väljaveost 31,3%.1Kõrgkuumutatud piim

66Tabel 1. Piimatööstuste osakaal ettevõtluses200320042005200620072008*Piimatööstuse osakaal töötlevas tööstuses, %4,46,25,44,94,74,8Piimatööstuse osakaal toiduainetööstuses, %25,032,030,328,228,427,3Piimatoodete osakaal toiduainete ekspordis, %27,040,035,829,934,931,3Ettevõtete arv (aasta lõpus)414240383739Allikas: ESA lühiajastatistika, PM arvutused* - esialgsed andmedTooraine kvaliteet ja hindStatistikaameti andmetel toodeti toorpiima (tabel 2)2008. a 701,9 tuh t, mis on 1,4% enam kui eelmiselaastal. Piimatöötlemisettevõtete poolt varutudpiima kogus suurenes võrreldes eelmise aastaga 21tuh t ehk 3,5% võrra, moodustades kogu toodangust88% ehk 614,4 tuh t.Tabel 2. Toorpiima tootmine ja kokkuost2002200320042005200620072008*Toorpiima tootmine, tuhat tonni621611652670692692702Toorpiima kokkuost, tuhat tonni497485536571606593614Kokkuostetud piim, %80798285888688Allikas: ESA* - esialgsed andmedViimastel aastatel iseloomustab Eestit jätkuvalttrend lõpetada loomapidamine väiksemates ja suurendadalehmade arvu suuremates karjades. Seisuga31. dets 2008 oli piimalehmade arv (100 146)võrrelduna 2007. aastaga vähenenud 4328 lehmavõrra ja piimatõugu lehma pidajate arv (5070) 2312võrra. Keskmiselt lüpsti lehma kohta 6765 kg piima,so 281 kg rohkem kui 2007. a (joon 1).Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nii loomapidajatekui ka piimalehmade koguarv, on keskmineväljalüps ja piima kogutoodang järjepidevalt kasvanud.Produktiivsuse paranemist on positiivseltmõjutanud uued arengud piimakarjakasvatuses.Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratudtõukarja aretusele, tasakaalustatud söötmisele,uute lüpsilautade ehitamisele ja kaasaegse tehnoloogiakasutusele võtmisele.Joonis 1. Piimatoodang kokku, lehma kohta ja lehmade arv, 2002-2008piimatoodang (tuh t), lehmade arv (tuh tk)800700600500400300200100612514011661151601146525528117670588611369262851086926484103702676510180007000600050004000300020001000piimatoodang lehma kohta (kg)00piimatoodang kokkupiimalehmade arvlehma kohtaAllikas: ESA

67Joonis 2. Toorpiima kvaliteet, 2003-2008%1006,33,43,73 ,6 3,03 ,280604052,038,338,846,543,8 42,420040,9 57,7 56,7 49,2 52,7 54,020032004 2005 2006 2007 2008Allikas: ESA, PM arvutused eliit kõrgem I sort sordituKokkuostetud toorpiimast kuulus eliit- või kõrgemassesorti 96,4% (joon 2). Eliit- või kõrgemasordi osatähtsus kahanes 2007. aastaga võrrelduna0,1%. I sordi toorpiima osa (3,2%) suurenes2008. a 0,2% võrra. Kokku ostetud toorpiima aastakeskmine rasva (4,0%) ja valgu (3,3%) sisaldusvõrreldes 2007. aastaga ei muutunud. 2008. akeskmine toorpiima kokkuostuhind oli 4,643 kr/kg, mis on võrreldes 2007. aastaga 10,5% ehk 44,1senti liitri kohta rohkem.Joonis 3. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2007 – 2008600052595 249krooni tonn500040004878456345214401 439044504352430841313000jaan veeb m’rts aprill maij uuni juulia ugust september oktoober november detsemberAllikas: ESA2007 2008Tööstuste poolt varutud toorpiima keskmine kokkuostuhindhakkas kiirelt kasvama alates 2007. ajuulist (joon 3), tõustes 2008. a veebruariks 5,259kr/kg kohta. Alates 2008. a märtsist on piimahindjärjepidevalt langenud nii Eestis kui ka ELis tervikuna,va Soomes (joon 4).

68Joonis 4. Toorpiima kokkuostuhind, 2007-2009 (kr/kg)87,68 FI75,02 EL 25krooni tonn6544,40 USA4,35 DE4,13 EE3,69 LV3212 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122007 20083,36 LT2,52 NZAllikas: CIRCANZLeedu Läti Eesti Saksamaa USA ELPiima kokkuostuhind Eestis koosneb erinevatestkomponentidest. Iga töötleja kujundab piima kokkuostuhinnavastavalt oma võimalustele ja kokkuleppeltootjatega. Aluseks võetakse sordi hind,millele lisandub valgu- ja rasvaprotsendi hind.Valgu- ja rasvaprotsendi pealt maksmisel tehaksekas juurde- või mahaarvestus, lähtudes baasilistestja toorpiima tegelikest näitajatest. Tööstustelõikes võivad baasilised näitajad erineda. Vägapalju mõjutab kokkuostuhinda ka nõudlus piimatoodetejärele maailmaturul. Seetõttu võib öelda, etpiimahinna langused ja tõusud on tihedalt seotudtooraine vajaduse, koguse, sordi, samuti valguning rasva sisaldusega ja maailmaturu hinnaga.Kokkuostetud piimast varusid Eesti Piimaliiduliikmed (joon 6) 82,8% ehk 508 964 t.Joonis 6. Toorpiima kokkuost, 2008Allikas: Eesti PiimaliitTeised piimatööstused17%AS Saaremaa Piimatööstus5%AS Maag Piimatööstus6%TÜ E-Piima16%Tere As31%Valio Eesti AS25%Piimatoodete tootmineEestis toodetakse piima rohkem, kui me ise tarbidasuudame. 2008. a eksporditi ligikaudu 41,7%(2007. a ca 41,5%) piimatoodetest (rahalises väärtuses)kas ELi või kolmandatesse riikidesse. Seetõttuon Eesti piimatööstuse areng endiselt vägatihedalt seotud ELi ja kogu maailmaturul toimuvaga.Piimasektori elujõulisus sõltub kvaliteetsesttoorainest ja lepingutest jaekaubanduskettidega.Samuti võimest kiiresti reageerida hetkel maailmastoimuvale ja oskusest soodsatest olukordadestettevõttele võimalikku maksimaalset kasumitteenida.Piimatoodete tootmisel pööratakse suurt tähelepanukonkurentsivõimelisele toodangule, toodete sortimendileja kvaliteedile, tehnoloogia kaasajastamiselening keskkonda säästvale tootmisele. Seoses2008. a I poolel toimunud mitmete piimatööstusteühinemistega on tekkinud suuremad võimalusedtootmise spetsialiseerumisele ja vastastikuselekoostööle.Tootmise arengut mõjutavad tarbijate eelistusedja maailmaturu hinnad. 2007. a maailmaturul püsinudpiimatoodete soodne olukord, kus nõudlusületas pakkumist ning hinnad liikusid enamikeltoodetel tõusuteed, muutus 2008. a kardinaalseltja tendents üldisele hindade langusele on märgatav.2008. a (joon 7) suurenes võrreldes eelmise aastagapikema realiseerimisajaga toodete, nagu piimapulbri(58,8%), juustu (35,6%), 80-90%-lise või(13,5%) ja koolipiimatoodetest populaarseima toote2,5%-lise joogipiima (0,5%) tootmine. Oluliseltvähenes veel 2007. a lõpus väga nõutud lõssipulbritootmise (-18,1%) maht. Kahanenud on kakohupiima (-11,4%), ainult piimarasvast toodetudjäätiste (-4,8%), koore (-2,8%) ja hapupiimatoodetetootmine.

69Joonis 7. Piimatoodete tootmine, 2003-2008 (tuh t)250650jäätis200600kohupiim150550juustvõi (80-90%)100500lõssipulbertäispiimapulber ja segud50450hapendatud piimkoor0200320042005 2006 2007 2008*400joogipiimAllikas: ESA* esialgsed andmedKodumaiste piimatoodete sortiment kauplustesuueneb ja laieneb jätkuvalt. Lisaks nüüdsekstraditsioonilisteks saanud jogurtite, kohupiima,juustu ja jäätise sortimendi arendamisele on turuletoodud desserdid vadaku baasil, toorjuustud,küpsetatud kohukesed ja valmistoitude sektoriskohupiimavormid.Piimatoodete tarbiminePiima kokkuostuhinna kahanemisega seoses onlangenud ka piimatoodete väljamüügihinnad jajaehinnad (joon 9). Toorpiima kokkuostuhinnalangus detsembris võrreldes 2008. a juuniga oli-8,6%. Samal perioodil langesid Eesti tavakauplusteskeskmised jaehinnad, näiteks kohalikul juustul(-7,3%), 2,5%-lisel joogipiimal (-4,7%), 10% kohvikoorel(-4,7%), 20% hapukoorel (-2,9%), keefiril(-2,4%) ja kodujuustul (-2,9%).Joonis 8. Kodumaise toidukauba eelistamine, 1996-2008 (% vastanutest)1008060735875677870807585798375877987 847767797175667367 7063%40200Allikas: EKI1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Vastanud kokkuAlla 30-aastased

70Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud elanike toitumisharjumusteja toidukaupade ostueelistuste uuringupõhjal võib öelda, et 2008. a eelistas kodumaisttoodangut 70% tarbijatest (2007. a – 73%),pidades oluliseks värskust (96%), harjumuspärastmaitset (93%) ja usaldusväärsust (91%). Samas onhinnatõusud tekitanud 61% elanikest piimatoodeteostmisel harjumuste muutusi. Vastanutest 23%Piimatoodete väliskaubandusbilanss (joon 11) oli ka2008. a jätkuvalt positiivne (+1470,9 mln kr), kahanedeseelmise aastaga võrreldes -6,6% (103,7 mlnkr). Piimatooteid veeti 3,5 korda rohkem välja (2061,6mln kr), kui toodi sisse (590,7 mln kr). Kogu põllumavähendasostetavaid koguseid ja 11% asendas senieelistatud tooted alternatiivsetega (näiteks taluvõimargariiniga). Kodumaise toodangu eelistamisevähenemisele on kaasa aidanud ka tarbija jaokskeerulisemaks muutunud kodumaise ja imporditudkauba eristamine, kus suurimaks takistusekson endiselt liiga väikeses kirjas tooteinfo pakendil.Joonis 9. Toorpiima keskmine kokkuostuhind (käibemaksuta) ja piimatoodete keskmisedjaehinnad (käibemaksuga) Eesti tavakauplustes, 2007-2008 (kr/kg)150120906030120,06100,69100,6941,3127,1410,660123456789 10 11 12 123456789 10 11 122007 2008Allikas: EKI2,5% joogipiima Hapukoor 20% 10 l toorpiima keskmine kokkuostuhindKodujuust Või >80%, väikepakk Kohalik juustPiimatoodete müük ja eksport-importEsialgsetel andmetel kasvasid piimatööstustetoodangu maht, müük ja eksport (joon 10) rahalisesväljenduses 2008. a võrreldes eelmise aastaga.Toodangu maht oli 4948,0 mln kr (+3,4%), müügimaht 4882,1 mln kr (+2,9%) ja ekspordi maht2061,6 mln kr (+0,5%) ehk 10,7 mln kr rohkem kuieelmisel aastal.Joonis 10. Piimatööstuste toodang, müük ja eksport, 1998-2008mln kr5000450040003500300025002000150010005004785,64745,82050,949484882,12061,60Allikas: ESA1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008toodang müük eksportjandussaaduste väljaveost (12 031,3 mln kr) moodustaspiimasaaduste eksport 2 17,1% (2007. a 18,4%).2Kaubagrupis 04 deklareeritud konkreetselt nimetamata toodeteväljaveo hinnanguline summa 59,9 mln kr on arvestatud piimatoodeteväljaveosumma hulka.

71Joonis 11. Piima ja piimatoodete eksport, import ja väliskaubandusbilanss, 2004-2008 (mln kr)2500200020512062mln/krooni15001000500124185238913721059313153212063261575 14715914760200420052006 2007 2008Allikas: ESAeksporti mportp iima väliskaubandusbilanssVõrreldes eelmise aastaga suurenes rahaliselt piimatoodeteväljavedu 0,5% (10,7 mln kr). VäljaveduELi liikmesriikidesse suurenes 1,3% (22,5 mln kr)ja vähenes kolmandatesse riikidesse -3,6% (-11,8mln kr). Piimatooteid veeti kokku 28 riiki.Enamik toodangust eksporditi siiski ELi liikmesriikidesse(84,7%). Suurimateks partneriteks olid ELiriikidest Soome (18,4%), Läti (17,1%), Saksamaa(12,7%), Leedu (9,5%), ja kolmandatest riikidest Venemaa(12,6%). Venemaale eksport kasvas 2008. avõrreldes eelmise aastaga 4% ehk 10 mln kr.Joonis 12. Piimatoodete eksport Venemaale (mln kr), 2003 – 2008mln krooni 2003 2004 2005 2006 2007 20083530252028,925,136721,673419,3042151050veeb märtsa prillm ai juunij uuli aug sept oktn ov detsAllikas: ESA5,35150,8607Eksporditud piimatoodetest oli rahalises väärtuses92,5% toodetud Eestis. Toodetest enim eksporditikäesoleval aastal kondenseerimata piimatooteid(62 590 t), juustu (14 078 t), fermenteeritud piimatooteid(8579 t) ja lõssipulbrit (5841 t). Kolmandatesseriikidesse eksporditud piimatoodetestmoodustas rahalises väärtuses 58,5% juust, 18,3%vadakutooted ja 10,0% piimapulbrid. Ekspordihinnadolid soodsamad võrreldes 2007. aastaga juustul(muud, KN 0406 90, juustu väljaveost 69,2%)14,1% (+7,80 kr/kg), võil 12,3% (+4,85 kr/kg) japiimal (KN 040120) 11,3% (+0,49 kr/kg). Võrreldeseelmise aastaga langesid hinnad lõssipulbril -31,7%(-14,67 kr/kg) ja piimapulbril -9,9% (-4,36 kr/kg).2007. aastaga võrreldes suurenes 2008. a piimatoodeteimport (590,7 mln kr) 24% ehk +114,4mln kr, moodustades põllumajandussaadusteimpordist 3,2%. 96,8% impordist tuli ELi riikidest(sellest Poola 21,8%, Läti 18,9%, Soome 11,8% jaSaksamaa 11,1%). Suurimad sisseveetavad tootegrupidolid fermenteeritud piimatooted (4914,3 t),juust (3047,8 t) ja vadakutooted (4097,8 t), millesissevedu moodustas kogu piimatoodete impordistrahaliselt vastavalt 32,7%, 22,8% ja 11,5%.Võrreldes eelmise aastaga kasvasid fermenteeritudtoodete (+4,77 kr/kg ehk 21%), piima (KN 040120)(+1,15 kr/kg ehk 14%), piimapulbri (+1,03kr/

73Joonis 15. Tööviljakus hõivatu kohta netokäibe alusel, 2000-2008 (tuh kr)tuhat krooni2500200015001000I kvartal II kvartal III kvartalIV kvartal aasta131513411042141217791828195423646156766835006510200020012002200320042005200620072008Allikas: ESAKasum, lisandväärtus, käiveSelleks et jääda püsima ja olla konkurentsivõimeline,on piimasektor viimastel aastatel pidanudtegema suuri investeeringuid. Tänu sellele onkasvanud ja uuenenud tööstuste vara, kuid samason suurenenud aasta-aastalt ka rahalised kohustused.See omakorda tõi kaasa kahjumi aastatel2004-2005 (joon 16).Joonis 16. Piimatööstuste müügitulu, kogukasum, kulud kokku, kohustused ja varad kokkukehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)Müügitulu, kulud kokku (mln krooni)7 0006 0006005005 0004004 0003003 0002002 0001001 000002000-1 0002001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*-100-2 000-200Allikas: ESA, * - lühistatistikaKogukasum (mln krooni)MüügituluKogukasumKulud kokkuKohustusedVara kokkuKäibevara, omakapital ja kohustused (joon 17) onaasta-aastalt suurenenud, kasvades hüppeliselt2007. a võrreldes 2006. aastaga vastavalt 1,7, 1,5ja 1,4 korda. Võlakordaja (kohustused/omakapital)suurenes aastatel 2004 ja 2005 (3,0), saavutadesseejärel languse tendentsi 2006. ja 2007. a (1,8).Maksevõimenäitaja (käibevara/lühiajalised kohustused)langes 2004. aastaks 0,75ni, kasvadesseejärel 2007. aastaks 1,19ni.Joonis 17. Piimatööstuste käibevara, kohustused, omakapital, võlakordaja ja maksevõimenäitaja2000-2007, (mln kr)Võlakordaja30003Maksevõimenäitaja25002,5kohustused, lühiajalisedkohustuseed, pikaajalisedkohustused, omakapital,käibevara (mln krooni)200015001000500Allikas: ESA, PM arvutused02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 200721,510,50võlakordaja,maksevõimenäitajaKohustusedKäibevaraLühiajalised kohustusedOmakapitalPikaajalised kohustused

74Kohustustest suurema osa (tabel 3) moodustavadlühiajalised kohustused, mille mahud kasvasid2007. a võrreldes eelmise aastaga 61%, samal ajalsuurenesid pikaajalised kohustused ainult 20% jaomakapital kasvas 52%.Piimatööstuste jaoks oli 2008. a vähem edukaskui eelmine. Müük küll kasvas nii siseturul kui kaekspordiks, kuid nõudlus ja hinnad maailmaturulon kahanenud ja sellega seoses kaasnesid hinnalangusedka siseturul. Kuigi endiselt pöörataksetähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodetearendamisele ja ekspordile, on piima ja piimatoodeteturu olukord maailmas sundinud ka Eestitöötlejat tegema üldisest olukorrast tulenevaidotsuseid. Eespool nimetatud teguritest sõltuvalton esialgsete andmete järgi 2008. a nii kasum kuiTabel 3. Piimatööstusettevõtete kohustused jaomakapital (tuh kr)20032004200520062007Lühiajalisedkohustused945 6901 127 0851 153 3611 061 1651 710 078Allikas: ESA andmebaasPikaajalisedkohustused450 754595 710620 707741 295891 483Omakapital629 204676 604590 160946 4391 433 621ka lisandväärtus töötaja kohta langenud. Samastundub, et õigeaegselt tehtud suuremahulised investeeringudon ennast õigustanud, sest võrreldesvarasemate aastatega (2000–2006) on kasumi osakäibest suurenenud ca 4 korda.Joonis 18. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)tuhat krooni350300250200150100500-50-100I kvartal II kvartal III kvartalIV kvartal aasta11-5-22000 2001 2002602003-642004-7620056620063042007369047672008Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetelEsialgsetel andmetel oli 2008. a piimatööstustekäive (joon 16) 6,1 mld kr, kasvades võrreldes2007. aastaga 4,1%. Kasumi (joon 18) osa sellestoli 240 mln kr, moodustades kogukäibest 3,9%(2007. a kogu käive oli 5,9 mld kr, kasum 304mln kr ja kasumi % kogukäibest 5,2%).Lisandväärtus töötaja kohta (joon 19) oli kiirstatistikaandmetel 2008. a 305 tuh kr, mis võrreldunaeelneva aastaga on kahanenud -53 tuh kr.Joonis 18. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)400358tuhat krooni350300250200150100I kvartal II kvartal III kvartalIV kvartal aasta13715311618614018125469877250020002001200220032004200520062007772008*Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel

75Investeeringud2008. a investeeriti esialgsetel andmetel piimatööstusepõhivarasse 311,8 mln kr. Võrreldes2007. aastaga kahanes maht 83,5 mln kr, agaületas siiski 2006. a (158,2 mln kr) tehtud kulutusi153,6 mln krooniga. Investeeringutest 21%tehti I kvartalis, 23% II kvartalis, 16% III kvartalisja 40% IV kvartalis. Hoonetesse investeeriti (joon20) 66 mln kr, millest 21,3 mln kr kulus hoonete jarajatiste soetamiseks ning 44,6 mln rekonstrueerimiseksja ehitamiseks. Konkurentsivõime suurendamiseja stabiilsema kvaliteediga toote tagamiseeesmärgil oli investeeringutest suurem osa – 245,8mln kr ehk 79%, suunatud masinatesse ja seadmetesse.Investeeringute tegemisel pööratakse jätkuvalttähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete osasuurendamisele ja realiseerimisaja pikendamisele.Konkreetsele tootele spetsialiseerunud (juustu võikohupiima valmistamine, vadaku töötlemine) tööstusedkindlustavad oma positsioone, investeerideskaasaegsetesse tootmisliinidesse ja tehnoloogiatesse,mis võimaldavad pikendada toote realiseerimisaegaja toota kordi rohkem, tagades nii turunõudluse.Joonis 20. Investeeringud põhivarasse, 2000-2008 (mln kr)500400hooned, rajatisedseadmedkapitalirent muu põhivra kulud maalemln krooni3002001000200020012002200320042005200620072008*Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemineMartin Pretke6.2.1. Lihatootmine2008. a toodeti esialgsetel andmetel kokku 69,9tuh t liha, mis on 0,6 tuh t (1%) võrra vähem kui2007. a. Veiseliha toodeti 14,8 tuh t, linnuliha12,6 tuh t ja sealiha 41,6 tuh t. Lamba- ja kitselihatootmine on jätkuvalt väike (alla 1% kogu lihatoodangust).Veiseliha tootmine vähenes 2007. a 3,9%ja sealiha tootmine 3,1%, linnuliha tootmine suurenes9,2%. Üle poole lihatoodangust moodustabsealiha (2008. a 59,5%).Joonis 1. Lihatoodang liigiti, 2002-2008 (tuh t)504030201002002200320042005200620072008*Allikas: ESA, * - esialgsed andmedsealiha veiseliha linnuliha lamba- ja kitseliha

76Veiseliha tootmineEestis oli 2008. a lõpu seisuga 238 200 veist. Veisteüldarv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud2300 looma (1%) võrra.Veiseliha toodeti 14,8 tuh t ja selle osatähtsuskogu lihatoodangus 2008. a oli 20%. Võrreldes eelmiseaastaga vähenes veiseliha tootmine 3,9%.2008. a eksporditi Eestist elusveiseid netokaalus2224 t. Elusveiste väljavedu suurenes võrreldes2007. aastaga 585 t (35,7%). 2008. a imporditiEestisse 27 t elusveiseid, mis on 29 t (52%) vähemkui 2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuhtaidveiseid.Veiseliha import suurenes 2008. a 1554 t (46%)võrreldes 2007. aastaga.Sealiha tootmineEestis oli 2008. a lõpu seisuga 364 000 siga, so 15tuh (4%) vähem kui 2007. a. Sealiha toodeti 41,6tuh t ja selle osatähtsus kogu lihatoodangus oli59,5% (esialgsed andmed).2008. a eksporditi Eestist elussigu 9419 t - 37,9%rohkem kui 2007. a. 2008. a imporditi Eestisse4 t elussigu, mis on 0,3 t (7%) võrra vähem kui2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuhtaidsigu.Sealiha imporditi 2008. a 19,4 tuh t. Import suurenes2007. aastaga võrreldes 11,9%.Linnuliha tootmineEestis loendati 2008. a lõpu seisuga 1 743 300kodulindu. Lindude arvukus kasvas võrreldes2007. aastaga peaaegu 300 000 (20,4%) võrra.Kodulindude arvu suurenemise põhjuseks onmunatootmise taastumine. 2007. a novembristapeti Newcastle´i tõve tagajärjel umbes 250 tuhmunakana ja see põhjustas ka linnumunade suureimpordi kasvu. 2009. a alguseks on Eesti munakanakasvatustaastanud. Linnuliha toodeti 2008.a 12,6 tuh t - 9% rohkem kui 2007. a. Linnulihaosatähtsus oli 2008. a kogu lihatoodangust 18%(2007. a 17,5%, 2006. a 18%, 2005. a 20,6% ja2005. a 20,8%).Linnuliha imporditi 2008. a Eestisse 17 tuh t, mison 2007. aastaga võrreldes 0,5% rohkem.Lamba- ja kitseliha tootmineEestis oli 2008. a lõpu seisuga 84 tuh lammast jakitse, so vähem poolaasta seisust, mil Eestis oli100 tuh lammast. Lammaste arvukus on aga võrreldes2007. aastaga siiski tõusnud 7,6 tuh looma(10%) võrra.Lamba- ja kitseliha toodeti 2008. a esialgsetelandmetel 0,4 tuh t, mis on alla 1% kogu lihatoodangust.6.2.2. LihatööstusPositsioon toiduturulVeterinaar- ja Toiduameti andmetel oli Eestis2008. a lõpus 118 lihakäitlemisettevõtet. Võrreldes2007. aastaga on ettevõtete üldarv vähenenud 1võrra (joon 2).Joonis 2. Ettevõtete arv, 2000-2008300279250219200168150135142138122119118100500Allikas: VTA200020012002200320042005200620072008*

77Töötajate arv ja töötasuLihasektoris makstav töötasu on aastate lõikesjärjest kasvanud. 2008. a maksti töötasu 10 928kr kuus, mis on 2007. aastaga võrreldes 1760 kr(19,3%) rohkem. 2008. a oli lihasektori keskminetöötasu Eesti keskmisest palgast 1890 kr (17,3%)väiksem.2008. a lõpu seisuga töötas Statistikaameti andmetellihasektoris keskmiselt 2916 inimest (joon3). Võrreldes 2007. aastaga on töötajate arv kahanenud470 (13,9%) võrra.Joonis 3. Töötajate arv ja töötasu, 2002-2008, (kr)1500012000keskmine töötajate arvkeskmine kuu töötasuEesti keskmine töötasu940711 26012 81810 9289000600030006144538625876723579927287287639126888073693027677834291991623387291602002Allikas: ESA, *esialgsed andmed200320042005200620072008*Lihasektori käive ja kasum2008. a oli sektori käive 3726 mln kr, mis on2007. aastast 4% suurem. Kasumi protsent käi-best vähenes võrreldes 2007. aastaga oluliselt,langedes 2,1%-ni (2005. a lõpus moodustas kasumkäibest 4%, 2006. a 4% ja 2007. a 4,1%).Joonis 4. Netokäive ja kogukasum, 2002-2008 (mln kr)netokäive4000müügitulu kogukasum kasum % käivest5,235823726kasum635003000250020004,44 ,123352185209327094,030744,04,1543150010002,12150002002Allikas: ESA, *esialgsed andmed91 11497200320042005108200612420071462008*790Liha kokkuostSealiha kokkuostuhind oli Eestis 2008. a 26,05kr/kg, mis on 2007. a keskm kokkuostuhinnast2,7 kr (12%) võrra rohkem. ELi sealiha kokkuos-tuhind 2008. a oli 24,05 kr/ kg, mis on 2007. asama perioodiga võrreldes 2,8 kr kõrgem (13,6%).Eesti sealiha kokkuostuhind oli 8,4% kõrgem,võrreldes ELi kokkuostuhinnaga (2007. a oli ELi

78kokkuostuhind 10%, 2006. a 1,9%, 2005. a 3,5%ning 2004. a 1,5% madalam).2008. a oli veiseliha keskm kokkuostuhind Eestis25,15 kr/kg, mis on 2,1 kr (9,1%) madalam, võrreldes2007. a keskm hinnaga. ELi veiseliha keskmkokkuostuhind oli 2008. a 50,8 kr/ kg, mis on 2,7kr (5,7%) kõrgem kui 2007. a. ELi veiseliha keskmkokkuostuhinnaga võrreldes on Eesti hind 25,6 kr(50,5%) madalam (2007. a oli Eesti kokkuostuhindELi omast 52,1% ja 2006. a 52,6% madalam). Niisuur hinnavahe on tingitud ühelt poolt erinevastturunõudlusest (Eestis süüakse veiseliha vähem),aga teiselt poolt ka erinevusest liha kvaliteedis –meie veiseliha kvaliteet ei küündi veel ELi tasemele.Linnuliha keskm tootjahind Eestis 2008. a oli 30,8kr/kg, mis on 2007. a tootjahinnast 2,25 kr (7,9%)võrra kõrgem. ELi linnuliha tootjahind oli 28,15kr/kg, mis on 0,6 kr (2,3%) kõrgem kui 2007. a.Eesti tootjahind oli ELi omaga võrreldes 2,6 kr(9,3%) võrra kõrgem. Eesti linnuliha tootjahind onolnud tavaliselt natuke madalam kui ELi keskmine(2007. a oli ELi tootjahind 3,6% madalam, 2006. a2,4%, 2005. a 2,3% ning 2004. a 6,2% kõrgem).Lamba- ja kitseliha keskm kokkuostuhind 2008. aoli 34,6 kr/kg, mis võrreldes eelmise aastaga on0,8 kr (2,4%) võrra enam. ELi lambaliha kokkuostuhindoli 2008. a 66,85 kr/kg, mis on 2007. aastagavõrreldes 3,8 kr (6,1%) kõrgem.Lihakaubandus (import, eksport)Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilansi negatiivsussuureneb ja jõudis 2008. a -642,9 mlnkroonini.Joonis 5. Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilanss, 1994-2008 (mln kr)0-100-50-30-112-200-300-400-338 -336-253-319-392 -386-212-259-500-600-544 -553-700-635 -643-8001994Allikas: PM1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Import2008. a imporditi Eestisse 1487,4 mln kr väärtusesliha ja lihatooteid, mis on 277,1 mln kr (22,9%)rohkem, võrreldes 2007. aastaga. Kogu põllumajandussaadusteja –toodete sisseveost moodustasidliha ja lihatooted 8,2% (2007. a 7,3%). 99,3% lihaja lihatoodeteid imporditi ELi liikmesriikidest. Kolmandateriikide osatähtsus sisseveos moodustasvaid 0,7%. Suurimad impordi lähteriigid olid Taani,Soome, Leedu ja Saksamaa.EksportVõrreldes 2007. aastaga suurenes 2008. a liha jalihatoodete väljavedu 268,7 mln kr (46,7%) võrra.2008. a eksporditi 844,5 mln kr väärtuses liha jalihatooteid. Kogu põllumajandussaaduste ja –toodeteväljaveost moodustasid liha ja lihatooted 7%(2007. a 5,2%, 2006. a 6,3%). Suurimad ekspordisihtkohad olid Läti, Leedu ja Soome. 2008. a oliliha ja lihatoodete sissevedu 1,8 korda suurem kuiväljavedu. Väljavedu ELi liikmesriikidesse suurenes47,7% ja kolmandatesse riikidesse 27,1%.

79Import2008. a imporditi Eestisse 1487,4 mln kr väärtusesliha ja lihatooteid, mis on 277,1 mln kr (22,9%)rohkem, võrreldes 2007. aastaga. Kogu põllumajandussaadusteja –toodete sisseveost moodustasidliha ja lihatooted 8,2% (2007. a 7,3%). 99,3% lihaja lihatoodeteid imporditi ELi liikmesriikidest. Kolmandateriikide osatähtsus sisseveos moodustasvaid 0,7%. Suurimad impordi lähteriigid olid Taani,Soome, Leedu ja Saksamaa.EksportVõrreldes 2007. aastaga suurenes 2008. a liha jalihatoodete väljavedu 268,7 mln kr (46,7%) võrra.2008. a eksporditi 844,5 mln kr väärtuses liha jalihatooteid. Kogu põllumajandussaaduste ja –toodeteväljaveost moodustasid liha ja lihatooted 7%(2007. a 5,2%, 2006. a 6,3%). Suurimad ekspordisihtkohad olid Läti, Leedu ja Soome. 2008. a oliliha ja lihatoodete sissevedu 1,8 korda suurem kuiväljavedu. Väljavedu ELi liikmesriikidesse suurenes47,7% ja kolmandatesse riikidesse 27,1%.6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaadeMarje MägerPuu- ja köögiviljasektori osatähtsus Eesti töötlevastööstusesPuu- ja köögiviljasektori toodangu osakaal moodustas2008. a töötleva tööstuse kogutoodangust0,7% ning toiduainetööstusest 4,1%. 2008. atoodeti puu- ja köögiviljasektori poolt 733,7 mln kreest toodangut, millest 35,8% eksporditi. Puu- jaköögivilja eksport moodustas 2008. a toiduaineteväljaveost 5,1%.Võrreldes 2007. aastaga kasvas tootmine 16,7%ning eksport 7,6%. Puu- ja köögiviljasektori tootmiseosakaal toiduainetööstuse kogutoodanguson aasta-aastalt veidi suurenenud (2008. a 4,1%,2006. a 3,9%, 2004. a 3,0%).Joonis 1. Puu- ja köögiviljasektori toodang, eksport (mln kr); osakaal toiduainetööstusesning ekspordi % toodangus, 2003-200840800357003060025500204001530010200510002003 2004 2005 2006 2007 20080Allikas: ESAEkspordi % toodangusEksportOsakaal toiduainetööstuse kogutoodangus (%)Toodang

80Töötajate arv ja töötasuStatistikaameti andmetel tegutses 2008. a puu- jaköögiviljasektoris 7 ettevõtet. Võrreldes eelnevaaastaga vähenes 2008. a ettevõtete arv 3 korda.Vähesel määral oli vähenenud ka tööga hõivatutearv. Puu- ja köögiviljasektoris töötas 2008. akeskm 617 inimest ning võrreldes eelmise aastagavähenes töötajate arv 2,7%.Lisaks ettevõtete vähenemisele on 2008. a toimunudmuutused ka ettevõtete suurusklassides.Tegevuse on lõpetanud alla 20 töötajaga ettevõtted.Keskm brutopalk puu- ja köögiviljasektoris oli2008. a 9084 kr, mis on 318 kr ehk 3,6% kõrgemEesti keskm brutopalgast. Võrreldes 2007. aastagakasvas töötasu sektoris 21%.Joonis 2. Puu- ja köögiviljasektori ettevõtete arv ning nende osatähtsus sektoris töötajate arvu järgi,2002-2008100242580212020suurusgrupi osatähtsus604020131517715105ettevõtete arv02002 2003200420051–9200620–4920072008100 ja enam töötajat0Allikas: ESA10–1950–99kokku ettevõtteidJoonis 3. Tööga hõivatute arv ning keskmine palk puu- ja köögiviljasektoris; keskmine palk Eestis,2002-200810700600suurusgrupi osatähtsus86500400300200ettevõtete arv10042002 2003200420052006200720080Allikas: ESAtöötajate arv puu/ ja köögiviljasektorispalk Eestispalk puu- ja köögiviljasektorisStatistikaameti esialgsetel andmetel oli 2008. apuu- ja köögiviljasektori realiseerimise netokäive882,8 mln kr. Kasum moodustas käibest 6% ehk53,2 mln kr. Võrreldes eelmise aastaga väheneskäive 0,3%, samas kasum suurenes 25% ehk 11mln kr. Lisandväärtust toodeti 2008. a esialgsetelandmetel 172,7 mln kr. Võrreldes 2007. aastagasuurenes lisandväärtus 21% (29,9 mln kr võrra).

81Joonis 4. Müügitulu, kogukasum, lisandväärtus, 2002-2008 (mln kr)2001000900Kogukasum, lisandväärtus15010050378391437526727886883800700600500400300200müügitulu10002002 2003200420052006200720080Allikas: ESAmüügitululisandväärtuskogukasumInvesteeringudStatistikaameti andmetel on viimastel aastatelpuu- ja köögiviljasektori iga-aastased investeeringudjäänud 30-50 mln kr vahele. Kui ELiga liitumisealgusaastatel investeeriti kõige enam hooneteehitusse ja rekonstrueerimisse ja pisut vähem masinatesse,siis viimastel aastatel on suurendatudinvesteeringuid masinate ja seadmete soetamiseks.2008. a investeeris puu- ja köögiviljatööstusmateriaalsesse põhivarasse 31,5 mln kr, mis on13,3 mln kr ehk 29,8% vähem kui 2007. a samalperioodil. Kõige rohkem investeeriti 2008. amasina tesse ja seadmetesse, kokku 17,5 mln krväärtuses, mis moodustas kogu materiaalsessepõhivarasse tehtud investeeringutest 56%.Joonis 5. Investeeringute osatähtsus puu- ja köögiviljasektoris (%)5%4%Hoonete ehitamine ja rekonstrueerimineTranspordivahendid36% 55%Arvutid ja arvutisüsteemidMuud masinad ja seadmedAllikas: ESAHoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisseinvesteeriti 11,2 mln kr (35,8%), arvutitesse1,5 mln kr (4,9%) ning transpordivahenditesse 1,2mln kr (3,7%).

82Joonis 6. Puu- ja köögiviljasektori investeeringud põhivarasse, 2002-20085000047,1 mln45,0 mln44,9 mln4000037,2 mln35,5 mln31,5 mln300002000055%1000002003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: ESAHoonete soetamineHoonete ehitamine ja rekonstrueerimineTranspordivahendidArvutid ja arvutisüsteemidMuud masinad ja seadmedMaaVõrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid2008. a kõige enam investeeringud transpordivahenditesse(+1,1 mln kr), vähenes investeeriminemasinatesse ja seadmetesse (-15,7 mln kr).Puu- ja köögivilja töötlemine, tarbimine ja turgTaasiseseisvumise järgsel ajal on Eestis puu- jaköögivilja kasvupinnad märgatavalt vähenenudning isevarustatuse tase madalam, kui klimaatilisedtingimused võimaldaksid. Tootmise vähenemineon toimunud mitmete tegurite koosmõjul:Vene turu kaotus, toorme madal kokkuostuhind,turustamisvõimaluste vähenemine, väike tootmisefektiivsus,tootmise kaasajastamise probleemid.Puu- ja köögiviljasektori üheks suurimaks probleemikson turu ebaühtlane varustatus kaubaga, stkodumaise toodangu üleküllus saagiperioodil (sügisel)ning puudujääk kevadtalvisel perioodil. Ebastabiilnevarustatus põhjustab hulgi- ja jaemüüjatetõrjuva hoiaku kodumaiste väiketootjate suhtesning eelistuse üksikute suurtootjate või importtoodanguvahendajate teenuste suhtes. Kodumaisepuu- ja köögivilja tarbimisperioodi pikendamiseksoleks vaja investeerida efektiivsete, suure mahutavusegahoidlate ehitamisse või olemasolevaterekonstrueerimisse (jahutus- ja külmutusseadmed,sorteerimis- ja pakkimisliinid).Puuviljatootmine on pikaajaliste traditsioonidegatootmissuund, mille maht on viimasel ajal oluliseltlangenud. Selle põhjuseks on tootmispinna väheneminevanade õunapuuaedade likvideerimisetõttu, mis on paljuski põhjustatud omandireformikäigus toimunud muudatustest. Puuviljakasvatusannab häid võimalusi väiketalude arendamisekspiirkondades, kus looduslikud iseärasused suurtootmistei soosi. Puuviljakasvatuse pidurdavateksteguriteks on istandike rajamise kulukus ningpikk tasuvusperiood (7-8 a). Hea saagi eeldusekson sobilike sortide valik ja õigete hooldusvõtetekasutamine.WHO (World Health Organization) soovitab tarbidavähemalt 400 g köögivilju (kartulitele lisaks) japuuvilju/marju päevas. AC Nielsen ja Coca-ColaBalti Jookide ASi poolt 2009. a alguses läbiviidudtarbimisuuringust selgus, et eestlased tarbivadebapiisavalt puu- ja köögivilju. Vähese tarbimisepõhjusena tuuakse välja kiirest elutempost tingitudajapuudust. Statistikaameti andmetel onpuu- ja köögivilja tarbimine viimastel aastatel veidisuurenenud. Eelneva aastaga võrreldes suurenes2007. a kõige enam peakapsa ostukogus (+20%)inimese kohta. Porgandit osteti 2007. a 10%, õunu8,6% ning sibulaid 3,4% rohkem kui eelneval aastal,vaid punapeedi ostukogus jäi samaks. Võrreldeseelneva aastaga vähenes 2007. a kõige enamkaalika ostukogus inimese kohta (-33,3%), kartulitosteti 11,4% vähem. Kartuli ostukoguse väheneminepeegeldab tarbija toitumisharjumiste muutust,sest kartuli asemel eelistatakse rohkem makaroneja riisi.

83Joonis 7. Puu- ja köögivilja ostukogus elaniku kohta aastas (kg)1,21,00,80,60,40,201996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007PeakapsasSibulPunapeetKartulAllikas: ESAÕunadPorgandKaalikas43,532,521,510,50KartulKöögivilja tarbitakse Eestis põhiliselt inimtoiduna.2007/2008. saagiaastal 1 kasutati inimtoidunaköögivilja 102,8 tuh t ehk 94,1% kogutarbimisest.Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes inimtarbimine12,2 tuh t (13,2%). Väga vähesel määral(0,5%) kasutatakse köögivilja ka loomasöödana.Köögivilja üldises tarbimises on inimtoiduks kasutatavosa viimastel aastatel tõusnud. Köögivilja isevarustatusetase 2007/2008. saagiaastal oli 65%,mis oli 2 protsendipunkti võrra kõrgem eelmisestsaagiaastast.Joonis 8. Köögivilja ressurss ja isevarustatuse tase (%)12010080604020636364 636551 57Seemnena Loomasöödana Inimtarbimine Isevarustatuse tase0Allikas: ESA2001/022002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08Puuvilja- ja marjatarbimine oli 2007/2008. saagiaastal63,6 tuh t, mis oli 1,1 tuh t (+1,8%) rohkemkui eelneval saagiaastal. Suurem osa toodetustläheb toiduks ning vähesel määral ka tööstuslikukstarbimiseks 2 . 2007/2008. saagiaastal oliinimtarbimine 54,8 tuh t, mis teeb kogutarbimisest86,2%. Tööstuslik tarbimine oli 1,9 tuh t ehk 3%kogutarbimisest. Tööstuslik tarbimine on viimastelaastatel hakanud vähenema, kuna marjaveinidelon raske võistelda viinamarjaveinidega. Kuna Eestispole suuri marja- ega õunaaedu, napib kohalikkutooret ja seda tuleb asendada imporditudmarja kontsentraatidega. Eesti veiniturg muutubsarnasemaks ELi turuga, kus sõstra- ja õunaveinitootjaid on väga vähe.Joonis 9. Värske puuvilja ressurss ja isevarustatuse tase (%)10080604037,3 37,6Kadu Loomasöödana Tööstuslik tarbimine Inimtarbimine Isevarustatuse tase2002001/02Allikas: ESA24,413,7 13,19,410,42002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/081Saagiaastaks loetakse perioodi 1. juuli - 30. juuni. 2Kääritatud mahla ja alkohoolsete jookide tootmine

84Viljapuu- ja marjaaedade üldpinna vähenemisening kehvemaks jäänud saagi tõttu on viimastelaastatel isevarustuse tase langenud ning2007/2008. saagiaastal oli see vaid 10,4%. Puuviljuja marju tarbiti 40,9 kg inimese kohta, mis oli-2,5% (10 kg) rohkem kui eelneval saagiaastal.Köögivilja väliskaubandusKöögivilja tarbimine on viimastel aastatel hakanudsuurenema, aga seda põhiliselt impordi arvel.Köögivilja import suurenes 2007/2008. saagiaastaleelnevaga võrreldes 3,2 tuh t (8,6%). Konjunktuuriinstituudiuuringutest on selgunud, ettarbija emotsionaalne eelistus kuulub kodumaiseletoodangule, kuid kodumaised tootjad on spetsialiseerunudtasuvamale tootmisele ja loobunudvähetasuvate kultuuride (nt spargelkapsas, hiinakapsas, mustrõigas, naeris) kasvatamisest. Seenišš kaupluselettidel täidetakse importtoodanguga.Kõige enam veeti rahalises väärtuses sisse köögiviljaHollandist, Leedust, Hispaaniast ja Poolast.Koguseliselt toodi sisse kõige enam tomatit, kurkija sibulat, mis moodustasid sisseveo kogumahust80%. Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes kõigeenam kapsa, kurgi ja lehtsalati sissevedu.Kuna 2007/2008. saak oli pisut suurem eelnevasaagiaastaga võrreldes, siis sellest tingitult suureneska köögivilja eksport 2,9 tuh tonnile, mis oli2,2 korda (1,6 tuh t) rohkem kui eelneval saagiaastal.Rahalises väärtuses veeti kõige enam välja lehtsalatit,kurki ja peakapsast. Peamised sihtriigid olidLeedu, Läti ja Venemaa. Koguseliselt veeti väljakõige enam peakapsast, lehtsalatit ning kurki, mismoodustas 80% köögivilja ekspordimahust.Joonis 10. Köögivilja import, eksport, saak ja tarbimine (tuh t)120100saaktarbimine kokkuimporteksport80706080506040saak403020201001999/00 2000/01 2001/022002/032003/042004/052005/062006/072007/080Allikas: EKIVärske puuvilja väliskaubandusImpordi osatähtsus puuvilja- ja marjasektoris onväga suur. Impordi osatähtsus tarbimises aastaaastaltsuureneb ning 2007/2008. saagiaastal olisee üle 90%. See tuleneb omatoodangu väiksusest.Marja- ja puuviljasaak suurenes 2007/2008. saagiaastal13,2% eelneva perioodiga võrreldes ja selletulemusel vähenes import 59,4 tuh tonnini, mis on900 t (-1,5%) vähem kui eelmisel saagiaastal.Puuvilja ja marja eksport Eestist on väike,kuid viimastel aastatel on see pisut kasvanud.2007/2008. saagiaastal oli puuvilja ja marjaeksport 2,4 tuh t. Võrreldes eelmise saagiaastagavähenes 2007/2008 eksport 30%.

85Joonis 11. Puuvilja ja marja saak, tarbimine, import, eksport (tuh t)7060saaktarbimine kokkuimporteksport807050604030504030Tarbimine2020101001999/00 2000/01 2001/022002/032003/042004/052005/062006/072007/080Allikas: ESAKartulikasvatus2008. a detsembris lõppes rahvusvaheline kartuliaasta,mille eesmärk oli propageerida kartuli kuiväärtusliku toidukultuuri kasvatamist ja toidukskasutamist. Kartulikasvatuse laiendamisega tahetakseparemini varustada inimkonda toiduga jaleevendada näljahäda. Eesmärgi saavutamiseks onväga oluline kartulikasvatuseks vajalike uuringutearendamine.Kartul on lahutamatu osa ülemaailmses toidusüsteemis.Ta on maailmas number üks mitteteraviljalinetoiduaine, mille toodang jõudis 320 mlntonnini 2007. a. Kartuli tarbimine on oluliselt laienenudarengumaades, kus on esialgsetel andmetelrohkem kui pool ülemaailmsest kartuli kasvupinnast.Kogu maailma kartulitoodangust kolmandikukasvatavad praegu Hiina ja India. Kartulit on kergeviljeleda ja kõrge energiasisaldus teeb sellest väärtuslikupõllukultuuri.Kuid erinevalt tähtsamatest teraviljadest ei olekartul maailmakaubanduses kaubeldav. Ainultmurdosa kogutoodangust läheb välismaisele turuleja kartuli hinna määrab tavaliselt kindlaks kohalikhind, mitte rahvusvaheline turg.Eestis on 90ndate aastate lõpust alates kartuli tarbiminevähenenud ning sellest tingitult ka kasvupinnad.Statistikaameti andmetel kasvatati kartulit2007/2008. saagiaastal 11,2 hektaril. Võrreldeseelneva saagiaastaga vähenes kartuli kasvupind3,1%.Kartuli kasvupinna vähenemise põhjuseid on mitmeid.Varem kasvatati kartulit loomadele söödaks,mida praegu enam ei tehta. Samuti on kadunudVenemaa turg. Üheks oluliseks kartulikasvatusestloobumise põhjuseks on asjaolu, et tootjatelei ole võimalik soetada moodsaid ning efektiivseidmasinaid ja seadmeid. Samuti puuduvad paljudelkaasaegsed hoidlad, aga kartulimüük toimub tänaühtlasemalt kogu aasta vältel.Väikekasvatajatele on probleemiks turustamisvõimalustevähesus – neil on raske pääseda kaubanduskettidesse,kus nõutakse pidevalt suuremaskoguses kvaliteetset kartulit. Kaupmehele onkasulikum ja mugavam varuda suurem kogusvõimalikult väikese ringi tootjate käest. Et täitajaekettide seatud tingimusi, peaks tootjad koondumaühistutesse. Mõned sellised ühistud on Eestiska tekkinud.

86Joonis 12. Kartuli kasvupind, saak ja saagikus, 2000-200850035saaksaagikus (t/ha)30400Kasvupind (tuh ha)253002020015saak10100501999/00 2000/01 2001/022002/032003/042004/052005/062006/072007/080Allikas: EKIKartulit süüakse ühe inimese kohta aastas kõigerohkem Euroopas - 96,2 kg. Põhja-Ameerikas onsee kogus 57,9, Aasias ja Okeaanias 25,8, Ladina-Ameerikas 23,7 ja Aafrikas 14,2. Üldise soovitusekohaselt peaks inimene sööma 100-120 kg kartulitaastas. Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis2007/2008. saagiaastal 110 kg kartuleid inimesekohta, mis on küll 31% rohkem kui eelmisel pe-rioodil, kuid siiski 15% vähem sajandivahetusegavõrreldes. Üheks tarbimise vähenemise põhjusekson meie söögiharjumuste muutumine. Kartuliasemel tarbitakse riisi ja muid tangaineid ning makaronitooteid,millest on kiirem ja mugavam toituvalmistada. Tarbijate hinnatundlikust näitab asjaolu,et parematel saagiaastatel, kui kartuli hind onmadalam, on tarbimine suurem.Joonis 13. Kartuli saak (t/ha) ning tarbimine inimese kohta (kg/ aastas)500400300Kartuli tarbimine (kg/a)Saak (tuh t)2001000Allikas: ESA1999/00 2000/01 2001/022002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08192110Kartuli isevarustatuse tase on viimastel aastatel olnudüle 90%, vaid 2004/2005. kehval saagiaastallanges see 85%-le. 2005/2006. põllumajandusaastaloli kartuli isevarustatuse tase 92%.Joonis 14. Kartuli ressurss ja isevarustatuse tase (%)100 98 998095 94 95859286 8960Seemnena Kadu Loomasöödana InimtarbimineIsevarustatuse tase40200Allikas: ESA1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08

87Kõige rohkem tarbitakse kartulit inimtoiduna(68,2%). Võrreldes 2006/2007. põllumajandusaastagasuurenes 2007/2008. saagiaastal kõige enaminimtarbimine (30%). Vähem suurenes tarbimineseemnena (+11,2%) ning loomasöödana (+0,5%).Endiselt puudub Eestis kartuli tööstuslik tarbimine.2007/2008. saagiaastal imporditi kartulit Eestisse24,4 tuh t, mis oli 1,4% vähem kui eelmisel perioodil.Põhiliselt toodi kartulit Saksamaalt, Itaaliast jaRootsist.Joonis 15. Kartuli import ja eksport, 1999-2008600030500025eksport40003000Import (tuh t)Eksport (t)2015import2000101000502002 2003200420052006200720080Allikas: ESAKartuli eksport oli 2007/2008. saagiaastal 462 t,mis oli 2,2 korda rohkem kui eelmisel saagiaastal.Enamus kartulist veeti Venemaale.Köögivilja ja kartuli hinnadVäikeste saakide tõttu olid kartuli- ja köögiviljahinnad2008. a kõrgemad kui eelmisel aastal.Konjunktuuriinstituudi andmetel tõusis porgandikeskm tootjahind 2008. a 5,3 kroonini, mis oli31,7% kõrgem kui eelmisel aastal. Peedi tootjahindsuurenes eelmise aastaga võrreldes 28%,tomatil 27,2%, kapsal 18,9% ning kurgil 5,8%.Võrreldes eelmise aastaga odavnes kartul 14,2%ja kaalikas 4,1%.Joonis 16. Köögivilja keskmised tootjahinnad (kr/kg)25201510502003 2004 2005 2006 2007 2008kurktomatkaalikasporgandpeetpeakpsaskartulAllikas: EKI

886.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimineKatrin KarolinSiseriiklik ja ELi õigus2008. a juulis jõustus Põllumajandusministeeriumiväljatöötatud alkoholiseaduse muutmise seadus.Põhiliste muudatustena saab välja tuua üleriigilisejaemüügipiirangu, st et alkohoolsete jookide jaemüükkauplustes on lubatud ajavahemikul kella10-22, kusjuures kohalikult omavalitsustelt kaduslisaõigus jaemüügi kellaajalisi piiranguid kehtestada.Teiseks poleemikat tekitanud muudatuseks olialaealise alkohoolse joogi tarbimise keeldu tagavatemeetmete paragrahv. Nüüdseks on alaealisel lisaksomamisele keelatud ka vallata alkohoolset jooki.Samas on alaealist lubatud rakendada alkoholikäitlemisega seotud töödel (ladustamisel või edasitoimetamiselkaubanduslikul eesmärgil), kui ontagatud, et alaealine puutub selle käigus kokkuüksnes avamata pakendis alkoholiga.ELi tasandil on suuremad muudatused toimunudveini ja piiritusjookide valdkonnas.VeinEesmärgiga parandada ELi veinitootjate konkurentsivõimet,muuta nõuded selgemaks ja efektiivsemaksning säilitada veinitootmise parimadtraditsioonid reformiti veinituru ühist korraldust2008. a. Üks olulisemaid muudatusi Eesti käitlejajaoks on see, et alates 1. aug 2008. a ei nõutakauplemisel kolmandate riikidega enam impordijaekspordilitsentse, kuid vajalik on saatedokumentVI 1. Samuti muudeti reformi käigus veinidemärgistamise kontseptsiooni eesmärgiga muutasüsteem lihtsamaks ning läbipaistvamaks.Piiritusjoogid2008. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogumäärus (EÜ) nr 110/2008, mis reguleerib piiritusjookidemääratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamiseja geograafiliste tähiste kaitse küsimusi.Senikehtinud nõuetele vastavaid piiritusjooke, mismääruses sätestatud nõuetele enam ei vasta, võibtoota kuni 20. maini 2009. a ning turustada kunivarude ammendumiseni. Eelkõige tasub käitlejatelsiinkohal silmas pidada alla 15% alkohoolseid jooke,mida tuntakse ka longeroliste nime all.Muu hulgas võimaldab määrus piiritusjookidetootjal taotleda piiritusjoogi geograafilise tähisekaitsmist ELi tasemel. Taotluse peab tootja saatmaEuroopa Komisjonile liikmesriigi vahendusel,seetõttu on põllumajandusminister kehtestanudmäärusega asjakohase siseriikliku korra.Eesti tootjate konkurentsivõimeKodumaise viina positsioon Eesti turul on tugev,sest müügikäibest suure osa moodus tavad justkodumaised viinad. Kuid alates 2004. a on kodumaiseviina osakaal kaupluste viina müügi käibespidevalt vähehaaval vähenenud. Langustrendjätkus ka 2008. a ning seda kiiremas tempos kuiviimasel kolmel aastal, saavutades viimase 15 aastarekordiliselt madala taseme.2008. a mais oli müügil 31 nimetust kodumaist ja23 nimetust importviina kesk miselt kaupluse kohta.See näitab, et viimaste aastate kodumaise viinavaliku vähenemise ja import viina valiku kasvutrend jätkus ka 2008. a. Selline trend algas alates2004. a (43 nimetust Eesti ja 14 importviina) jakestab siiani.Kauplustes müügilolevast viina sortimendist (tootenimetustest)oli 2008. a 58% toodetud Eestis ja42% oli importviin (2007. a vastavalt 67% ja 33%).Eestis on alates 2008. a II kvartalist valdav osa viinatootmisestkoondunud vaid kahe suurtootja - ASLiviko ja AS Altia Eesti kätte. AS Onistar lõpetasviinatootmise. Väiksemas mahus toodab viina kaAS Liiwi Heliis. Tootjate esialgsetel andmetel 2008.a viina toodang Eestis vähenes. Samuti väheneskaupmeeste sõnul nõudlus viina järele, kunasarna selt teistele riikidele väheneb ka Eestis viinatarbimine ning suureneb veinide ja teiste lahjadealkohoolsete jookide ostmine.2008. a mais maksis kohalik 0,7-liitrises pudelisviin keskmiselt 169.95 kr/l ja import viin 270.31kr/l. Aastaga kallines kodumaine viin 14% ja importviin2%.

89Tabel 1. Eesti viinaturu statistika2006 9 kuud2007 9 kuud2008 9 kuudToodang, tuh l absoluutalkoholis3439,04522,04123,0Import*, tuh l absoluutalkoholis567,7786,01162,0Eksport, tuh l absoluutalkoholis574,8799,3954,0Müük siseturul, tuh l absoluutalkoholis3431,94508,74331,0Isevarustuse tase, %100,2100,395,2Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, %Allikas: EKI, ESA83,582,676,9* ilma tooraineks kasutatud importviinataKodumaise õlle osakaal Eesti kaupluste müügikäibesoli 2008. a mais viimaste aastate madalaim- 87%. 13% õlle müügikäibest kauplustes andsidimportõlled. Kogu Eesti turul müüdud õlle kogusestmoodustas kodumaine õlu 89% ning see onviimasel kolmel aastal püsinud suhteliselt stabiilsena.Seega Eesti õlle positsioon koduturul püsibtugev, kuid kauplustes müügi osakaalu väheneminenäitab turuosa vähenemise ohu märke.Kauplustes müügiloleva õlle sortimendist oli 2008.a mais 60% pärit Eesti tootjatelt ja 40% impordi-tud. Müügiloleva õlle sortimendi laius võrreldes2007. aastaga oluliselt ei muu tu nud, endiselt olimüügil 42 nimetust kodumaist ja 28 sorti importõlutkeskmiselt kaupluse kohta.Eesti õlletootjate ASi Saku Õlletehase ja ASi A. LeCoq tuntumad õllemargid on hinnatud ka väljaspoolEestit.Kodumaine purgiõlu maksis 2008. a mais keskmiselt26.24 kr/l ja importõlu 32.10 kr/l, need olidvastavalt 13,3% ja 12,9% kallimad kui 2007. a.Tabel 2. Eesti õlleturu statistika2006 9 kuud2007 9 kuud2008 9 kuudToodang, mln l109,0109,9101,2Import, mln l11,212,612,7Eksport, mln l16,419,117,3Müük siseturul, mln l103,8103,496,6Isevarustuse tase, %105,0106,2104,8Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, %89,287,889,0Allikas: EKI, ESATarbimine ja alkoholipoliitikaEestis joob alkoholi 85% täiskasvanutest ningsagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke(nt õlut ja veini joob kuus 50-60%, kangeid alkohoolseidjooke 35-40% alkoholi tarbijatest). Sarnaseltvarasematele aastatele hindavad elanikudpeamiseks tarbimise põhjuseks seda, et alkoholkuulub tähtpäevade tähistamise traditsiooni juurde.Alkohoolse joogi ostmisel on valiku tegemisepeamisteks kriteeriumiteks maitse ja kvaliteet.Kui enda tarbimist hindavad Eesti elanikud valdavaltväheseks ja mõõdukaks, siis Eesti kohtatervikuna arvatakse, et alkoholi juuakse palju ningseda oleks vaja vähendada, kuna kaasneb rohkeltprobleeme ja kahjusid. Kõige suuremaks probleemikspeavad inimesed sõiduki juhtimist alkoholijoobes,kuid väga mures ollakse ka laste ja noortealkoholi tarbimise pärast. Elanike hinnangulpeavad alkoholi tarbimise vähendamiseks astumaeelkõige samme tarbijad ise ning oma suhtumiseja käitumise muutmise kaudu näitama paremateeskuju teistele, sh lastele. Samas on elanike arvatesvaja ka riigipoolset algatust alkoholipoliitika erimeetmete rakendamisel, esmatähtsaks peetaksevalitsuse initsiatiivi ning meedia kaasabi. Alkoholipoliitikameetmetest on elanike hinnangul vajaesmajärjekorras suurendada järelevalvet alkoholimüügiga seotud õigusrikkumiste üle, piirata käesolevastenam reklaami, tegeleda rohkem noorteganing rangemalt karistada inimesi alkoholijoobessooritatud õigusrikkumiste eest.Eestis keelustati 2008. a juulis üleriigiliselt alkoholijaemüük öisel ajal ning küsitlusel uuritielanikelt, milline on olnud keelu mõju, kas nad onkeelu viiekuulise kehtimise jooksul märganud omaelukohas muutusi. Tulemustest järeldus, et ela-

90nike hinnangul on mõnevõrra vähenenud alkoholitarbimine alaealiste poolt ning öösiti on harvenenudjoobnud olekus avalikus kohas viibimine jaavaliku korra rikkumine. Kõige positiivsemaks hindasidoma elukohas muutusi Kirde-Eesti elanikud.6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajadMerle SaalisteTarbijahinnaindeksidEestis liitumine Euroopa Liiduga kergitas toidukaupadetarbijahindu, andis neile tõusva trendining suhtelise stabiilsuse. Hinnad hakkasid liitumisootusestasapisi tõusma juba 2003. a lõpus.Kui reeglina on tarbijahinnaindeksi muutus kuustkuusse alla 1 pp, siis 2004. a mai tarbijahinnaindekskerkis võrreldes eelneva kuuga silmnähtavalt– 3,5 pp võrra. Ilmselt olid aga hüppeliselt tõusnudhinnad tarbija jaoks siiski vastuvõtmatud, sestkolm kuud hiljem toimus hinnakorrektsioon ninghindade kasvutrend jätkus ootuspärasemas tempos.Lihatoodete hindu liitumine eriti ei muutnud,küll aga kerkisid märgatavalt teravilja- ja piimatoodetetarbijahinnad.Joonis 1. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid (2005=100%)160150140130120Toidukaubad kokkuEesti tarbijahinnaindeksEL27 toidukaupadetarbijahinnaindeksEesti toidukaupadetarbijahinnaindeks160150140130120TeraviljatootedEL27Eesti11011010010090902002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 20092002 20032 004 2005 2006 20072 008 2009160Piimatooted160Lihatooted150140EL27Eesti150140EL27Eesti1301201101001301201109010080902002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 20092002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Allikas: Eurostat

91Liitumisest tingitud hinnamuutused on aga suhteliselttagasihoidlikud võrreldes hinnatõusuga, milletõi kaasa 2007. a sügisel alanud toidukaupadehinnaralli maailmaturul. Maailmaturu kiire hinnatõusupõhjustena on välja toodud inimeste arvu janende jõukuse kasvust tulenevat üldist tarbimisesuurenemist, põllumajandustootmiseks ebasoodsaidklimaatilisi tingimusi 2007. a ning ka toidugakonkureeriva biokütuste tootmise suurenemist.Ülemaailmsele hinnatõusule tõmbas pidurit aga2008. a suvel alanud globaalne majanduslangus,mis on tarbimist oluliselt vähendanud. VõrdlusesEL-27 keskmisega näitavad Eestis toidukaupadetarbijahinnaindeksid perioodil 2006-2008 oluliseltkiiremat hinnatõusu. Selle taga on ka Eesti kiiremajandusareng vaadeldaval perioodil ja hindadelähenemine ELi keskmisele tasemele. Kuni 2007. asügiseni oli Eesti toidukaupade tarbijahinnaindeksikasvutempo üsna sama üldise tarbijahinnaindeksikasvutempoga. Kõige jõulisemalt jajärjepidevamalt on Eestis tõusnud teraviljatoodetetarbijahinnad, kusjuures hinnalangust pole märgataisegi praeguse globaalse majanduslangusetingimustes. Piimatoodete hinnad hakkasid Eestistormiliselt tõusma 2007. a keskel ja saavutasidtipphetke 2008. a II kv, peale seda on hinnad agataas langenud. Lihatoodete hinnatõus on olnudkõige tagasihoidlikum, kuigi ka siin on märgatavhinnatõusu kiirendus 2007. a viimastel kuudel.Suhteline hinnatase ELi riikide toiduturgudelEesti hindade kiirema hinnatõusu taga on tõenäoliseltasjaolu, et suhteline hinnatase on meil siiskiveel madalam kui enamuses ELi liikmesriikides.See näitab teiselt poolt aga, et meie toiduainetetööstustelpeaks olema suhteliselt head võimalusedoma toodete eksportimiseks kõrgema hinnatasemegaturgudele ühisturu sees, samas kui meie turgon atraktiivne vaid nendele, kus koduturu hinnadon veel madalamad kui meil. Kuna aga meistmadalama hinnatasemega on ka lähinaabrid Lätija Leedu, siis on konkurents Eesti turu haaramiseltuntav.Kui vaadata suhtelise hinnataseme muutusi1999-2007, siis Eesti on nende riikide grupis,kus hinnad olid ja on endiselt madalaimad ELis.Samas on aga ka näha, et kõigis nendes riikides onhinnad väga kiiresti tõusnud ja EL-27 keskmiselelähenenud. Riikides, kus hinnatase juba oli kõrge,on hinnad vaadeldaval perioodil paljudel juhtudelhoopis langenud. Suurim toidukaupade hinnalanguson seejuures toimunud Rootsis. Kõrgeimatoidukaupade hinnatasemega teine Skandinaaviariik Taani on aga samas suutnud oma positsioonihoida.Joonis 2. Toiduturule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)16035Hinnatase, %150140130120110100908070605040Muutus 1999 200725155-5-15-25-35TaaniIiriSoomeRootsiLuksemburgItaaliaSuurbritanniaAustriaBelgiaPrantsusmaaEL15SaksamaaKüprosEL27=100KreekaHispaaniaHollandSloveeniaPortugalMaltaEestiUngariRumeeniaLätiTšehhiSlovakkiaPoolaLeeduBulgaariaHinnataseme muutus, protsendipunktidesAllikas: EurostatTeraviljatoodete hinnatase oli 1999. a madalamahinnatasemega riikidel EL-27 keskmisest kaugemalmaas kui toidukaupade keskmine, seetõttuon hinnatõus aastaks 2007 olnud ka suurem. Kaon teraviljatooted selliseks esmatarbekaubaks,millest tarbija eriti loobuda ei saa, erinevalt näitekslihatoodetest, ning seetõttu ka kergemini hinnatõusukssurvestatavad.

92Joonis 3. Teraviljatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)Hinnatase, %1601501401301201101009080706050403525155-5-15-25-35TaaniSoomeHinnataseme muutus, protsendipunktidesRootsiAustriaIiriLuksemburgHispaaniaBelgiaKüprosItaaliaEL15SaksamaaSuurbritanniaEL27=100PrantsusmaaKreekaSloveeniaPortugalHollandEestiMaltaUngariLeeduLätiTšehhiSlovakkiaPoolaRumeeniaBulgaariaAllikas: EurostatMuutus 1999 2007Piimatoodete puhul on tähelepanuväärne, et Eestihinnatase on praktiliselt sama sellise suure piimatootjariigiga nagu Saksamaa. Teise suurtootja –Hollandi, leiame aga koguni päris pingerea lõpust,eelviimaselt kohalt enne Poolat.Joonis 4. Piimatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)Hinnatase, %160150140130120110100908070605040KüprosKreekaIiriItaaliaSuurbritanniaTaaniLuksemburgBelgiaMaltaSoomePortugalEL15RumeeniaRootsiAustriaEL27=100HispaaniaPrantsusmaaUngariBulgaariaSloveeniaSaksamaaEestiTšehhiLätiLeeduSlovakkiaHollandPoola50403020100-10-20-30-40-50Hinnataseme muutus, protsendipunktidesAllikas: EurostatMuutus 1999 2007Lihatoodete hinnatasemete muutused näitavadsuuremat muutlikkust kui teised kaubagrupid.Suhtelise hinnataseme tõus madalama hinnatasemegariikides on olnud tagasihoidlikum. Liha onniigi kallis toidukaup ja hinnatundlik tarbija onpigem nõus lihast üldse loobuma, kui seda veelgikallima hinnaga ostma.

93Joonis 5. Lihatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)16035Hinnatase, %150140130120110100908070605040TaaniRootsiIiriSuurbritanniaBelgiaPrantsusmaaAustriaLuksemburgItaaliaSoomeSaksamaaEL15HiollandEL27=100KreekaSloveeniaHispaaniaKüprosPortugalUngariMaltaEestiRumeeniaLätiSlovakkiaTšehhiPoolaLeeduBulgaaria25155-5-15-25-35Hinnataseme muutus, protsendipunktidesAllikas: EurostatMuutus 1999 2007Tööstustoodang2007. a tootsid toiduainetööstusettevõtted kokku17,8 mld kr eest toodangut, mis moodustab töötlevatööstuse kogutoodangust 14,9% (tabel 1). Suurimaosa Eesti toiduainetetööstuse toodangumahustannavad jätkuvalt piimatööstus (26,3%), jookidetööstus (19,3%) ja lihatööstus (18,9%).Tabel 1. Toiduainetööstuse toodang ja müük mitteresidentidele jooksevhindades (mln kr), 2000–200720002001200220032004200520062007TööstustoodangTegevusalad kokkuTöötlev tööstus..toiduainete ja jookide tootmine....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainete tootmine....valmisloomasööda tootmine....leivatootmine; pagaritoodete tootmine....joogitootmineTööstustoodangu müük mitteresidentideleTegevusalad kokkuTöötlev tööstus..toiduainete ja jookide tootmine....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainete tootmine....valmisloomasööda tootmine....leivatootmine; pagaritoodete tootmine....joogitootmineMitteresidendile müügi osatähtsus tööstustoodangusTegevusalad kokkuTöötlev tööstus..toiduainete ja jookide tootmine....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainete tootmine....valmisloomasööda tootmine....leivatootmine; pagaritoodete tootmine....joogitootmine52 58345 5139 7761 5001 5142 557562401 0101 89323 91523 2152 7941911 2127404102625545,551,028,612,780,128,97,14,22,613,560 37152 55411 1011 8001 9342 916992961 1341 81028 19127 7893 1902381 5406886221232646,752,928,713,279,623,66,17,41,118,068 11659 66311 3841 9311 7242 8151303441 2051 96631 51631 0333 0302711 2347048181536046,352,026,614,071,625,06,25,21,218,376 17766 40911 7372 0731 4482 9301803081 2752 13436 04235 5133 2223001 099886733143447,353,527,514,575,930,23,91,02,420,386 12177 02313 2682 3141 3813 8922023581 3522 27841 44340 9173 5702839301 4151932640248,153,126,912,267,336,49,40,81,917,696 61588 15214 3522 6511 3953 9241773831 4742 60047 81847 4123 8273419791 2804063150549,553,826,712,970,232,622,61,62,119,4112 938103 69615 8672 9461 5304 0582103631 6383 07456 58556 0534 3463871 1461 2985955864650,154,127,413,174,932,028,11,43,521,0130 889119 36917 7773 3541 3724 6813184431 8763 43364 82264 0834 6973831 0021 5328979372549,553,726,411,473,032,728,01,65,021,1Allikas: ESA

94Toiduainetetööstuse toodangust müüdi 2007. amitteresidentidele 26.4%. Sektoritest on enim ekspordileorienteeritud endiselt kala- ja piimatööstus(mitteresidentidele müüdi vastavalt 73% ja 33%toodangust).Müügitulu indeksVõrreldes Eesti toiduaine- ja joogitööstuste müügitulukasvu teiste ELi riikide vastavate näitajatega,peab arvestama asjaoluga, et kuigi müügitulukasv on ühelt poolt sõltuvuses reaalse toodangumahu kasvuga, kergitab teiselt poolt numbreidka elatustasemetõusu ja inflatsiooniga kaasnevhinnatõus. Tohutut müügitulu kasvu näitab Eurostatiandmetel Rumeenia (2008. a 5kordne kasvvõrreldes 2000. aastaga), järgmine kiire kasvaja onBulgaaria, siis Leedu ja neljandal kohal on müügitulukasvu kiiruselt Eesti. Nn vanade ELi liikmetemüügitulu kasvud on oluliselt tagasihoidlikumadja liiguvad kõik suhteliselt ühes rütmis.Joonis 5. Lihatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)250230210190170150130110907050Allikas: Eurostat2000 2001 2002 2003 2004 20052 006 20072 008BulgaariaLeeduEestiPoolaKüprosBelgiaKreekaLuksemburgAustriaEL27ItaaliaPrantsusmaaRootsiHollandPortugalSlovakkiaSaksamaaTaaniTšehhiSuurbritanniaSoomeUngariMaltaToodangumahu indeksToodangumahu indeks püsivhindades peaks olemaparem tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hindamiseks.

95Joonis 7. Toiduaine- ja joogitööstuste toodangumahu indeksid ELi riikides (püsivhindades, 2000=100%)200180160140120100802000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008RumeeniaBulgaariaLeeduPoolaBelgiaLätiEestiLuksemburgAustriaTaaniHispaaniaSaksamaaPortugalSoomeKüprosSlovakkiaItaaliaPrantsusmaaSuurbritanniaRootsiTšehhiUngariAllikas: EurostatRumeenia on siiski endiselt esikohal, kuid 5kordsekasvu asemel näitab toodangumahu indeks Rumeenialeainult 188%-list tõusu vahemikus 2000-2008.Eesti jagab koos Lätiga alles 6.-7. kohta. Indeksnäitab üsna paljude riikide puhul toodangumahuvähenemist 2008. a, mis ilmselt on seotud majanduslanguseja turutõrgete ilmnemisega aasta teiselpoolel. Eesti toiduainete- ja joogitööstuste toodangumahulangus on sealjuures olnud üks järsemaid,mis näitab meie toiduainetetööstuse haavatavust jatugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast.Kui tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hindamiselvõtta aluseks toodangumahu indeks püsivhindades,siis aastatel 2000-2007 on kõige suuremtoodangumahu muutus Eestis toimunud jahuja tangainete tootmises (386,7%). Suured muutusedjahutootmises võivad olla tingitud sellest,et 2000. a toimus omanike vahetus Eesti ühesolulisemas jahu tootvas ettevõttes, millele järgnestootmise rekonstrueerimine ja uute investeeringutetegemine. 2002. a valmis ka uus nisujahuveski.Joonis 8. Toodangu mahuindeks püsivhindades, 2000=10040035030025020015010050Allikas: ESA2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007..toiduainete ja jookidetootmine....liha ja lihatoodetetootmine, töötlemine jasäilitamine....ka la ja kalatoodetetöötlemine ja säilitamine....piimatoodete tootmine....jahu ja tangainetetootmine....valmisloomasöödatootmine....leivatootmine;pagaritoodete tootmine....joogitootmine

96Toiduainete ja joogitööstuse osatähtsus SKPsKui aastatel 2002-2005 võis täheldada toiduainetejajoogitööstuse osatähtsuse järjepidevat vähenemistEesti SKP-s, on järgnevatel aastatel toimunudstabiliseerumine. Osatähtsus püsib 2% läheduses.Samas jätkub põllumajanduse ja jahinduse ningmetsamajanduse sektorite osatähtsuse vähenemine.Kalapüügisektori osatähtsus on kogu vaadeldavaperioodi jooksul püsinud 0,2% juures.Joonis 9. Toiduainete ja jookide tootmise, põllumajanduse ja jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügiloodud lisandväärtuse osatähtsus SKPs jooksevhindades, 2002-20082,52,02,01,51,31,00,80,50,02002 2003 2004 2005 2006 2007 20080,2Toiduainete ja jookide tootmineMetsamajandusPõllumajandus ja jahindusKalapüükAllikas: ESATööhõive, kulutused töötajatele ja ettevõtetearv2000-2006. a on vähenenud järjekindlalt toiduaineidja jooke tootvate tööstuste arv. Töötlevastööstuses kokku on ettevõtete arv samal ajalhoopis suurenenud, kusjuures kõige kiiremini onkasvanud mikroettevõtete arv (1,6 korda). Toiduainetetööstuseson mikroettevõtted seni olnudkõige ohustatum grupp (2000. aastaga võrreldesoli 2006. a toidusektoris mikroettevõtteid 40%vähem). Kuigi 2007. a näitab esmakordselt toiduainetööstuseettevõtete arvu kasvu (juurde ontekkinud uusi mikroettevõtteid), ei ole see olnudpiisav sektori tööhõive vähenemise pidurdamiseks.Statistikaameti andmetel töötas toiduainete jajookide tööstuses 2007. a 16 736 inimest, so 372inimest vähem kui eelneval aastal. Suurim protsentuaalnevähenemine toimus valmis loomasöödatootmise sektoris (-32%) ja kalasektoris (-11%). Arvuliseltvähenes tööhõive kõige rohkem aga muudetoiduainete tootmise sektoris (-338 töötajat). Puujaköögivilja- ning lihasektor seevastu suurendasidtöötajate arvu (vastavalt 18% ja 11%), arvuliseltsuurenes tööhõive kõige enam lihasektoris (+316töötajat).Perioodil 2000-2007 on tööhõive toiduaineid jajooke tootvas sektoris vähenenud igal aastal, kusjuuressuurim vähenemine toimus ELiga liitumiseajal (2003. a vähenes tööhõive 877 töökoha võrraja 2004. a veel 786 töökoha võrra). See oli seotudpaljude ettevõtete sulgemisega, kes ei olnudsuutelised tootmistingimusi ELi hügieeninõuetelevastavusse viima.Töötajate arvu pideva vähenemise tõttu kaotabtoiduainete- ja jookide tööstus osatähtsust nii töötlevatööstuse kui ka kogu Eesti tööhõives.Võrreldes Eesti kõigi tegevusalade keskmisega ontööjõukulud märgatavalt kõrgemad joogitootmiselja valmisloomasöötade tootmisel. Joogitootmine ontraditsiooniliselt üks kasumlikumaid valdkondi,valmisloomasöötade sektoris on palgatõusule kaasaaidanud juba eespool mainitud töötajate arvuvähenemine. Kõige vähem konkurentsivõimelisedon palgad aga kala- ja muude toiduainete tootmisesektoris.

97Joonis 10. Toiduaineid ja jooke tootvateettevõtete arvuline osatähtsus töötlevastööstuses, 2000-2007Ettevõtete arv600011,5500011,110,24000300020001000Allikas: ESA9,58,88,37,0 6,94479 477 4544 52 4374 25 387 4052002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Töötlev tööstusToiduainete ja jookide tootmineOsatähtsus kogu töötlevas tööstuses, %14121086Osatähtsus, %Joonis 11. Toiduaineid ja jooke tootvateettevõtete arvuline osatähtsus töötlevastööstuses, 2000-2007Töötajate arv140 000 17,015,318120 00013,813,01616,314100 00014,61213,380 00012,81060 000 5,385,1 4,8 4,6 4,3 4,0 3,8 3,5 640 000420 00016 7362002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Töötajate arv töötlevas tööstusTöötajate arv toiduainete ja jookide tootmisesOsatähtsus kogu töötlevas tööstuses, %Osatähtsus kogu tööhõives, %Allikas: ESAOsatähtsus, %Joonis 12. Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kuus toiduainetetööstuse sektorites, 2000-2007201816tuhat krooni1412108642000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Tegevusalad kokku....ka lasektor....piimasektor....m uude toiduainete tootmine....lihasektor....puu- ja köögivilja sektor....valmis loomasööda tootmine....joogitootmineAllikas: ESATööjõukulud töötaja kohta (joon 13) aastas onkasvanud praktiliselt kõigis ELi liikmesriikides jasuhteliselt samas tempos. 2006. a oli Eesti näitajaüks pisemaid EL-is. Eestist odavam oli tööjõudvaid Leedus, Lätis, Rumeenias ja Bulgaarias (Poolakohta andmed puuduvad). See näitab, et odav tööjõudoli vähemalt veel 2006. a Eesti toiduainete- jajoogitööstustele eeliseks. Samas ei aita see kuidagikonkurentsis meie põhiliste konkurentidega meieoma toiduturul – nagu juba eespool öeldud, ontööjõud Lätis ja Leedus veelgi odavam. Kui kulutusedtöötaja kohta näitavad kõigis liikmesriikidespidevat kasvutrendi, siis tööjõukulude osatähtsustoodangus (joon 14) on suhteliselt stabiilne näitaja.Selles osas on Eesti toiduainete- ja joogitööstusedüsna lähedal ELi keskmisele. Kuna antud näitajavõib kajastada nii väga kallist tööjõudu, suurttööjõumahukust kui ka väga automatiseeritudtootmist, siis on raske öelda, kas Eesti paikneminekeskel on hea või halb. Näiteks Bulgaaria, Poolaja Rumeenia paiknemine väikseima tööjõukuludeosatähtsusega riikide hulgas on seletatav nendeodava tööjõuga, samas Iirimaa puhul on põhjuseksilmselt hoopis üliefektiivne tootmisprotsess.

98Joonis 13. Tööjõukulud töötaja kohta (aastas) toiduainete- ja joogitööstuses ELi liikmesriikides, tuh eurot504540353025201510502000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta, Poola, Sloveenia jaRootsi kohtaBelgiaHollandTaaniIirimaaSuurbritanniaSoomePrantsusmaaAustriaItaaliaSaksamaaHispaaniaKreekaKüprosPortugalUngariSlovakkiaEestiLeeduLätiRumeeniaBulgaariaAllikas: EurostatJoonis 14. Tööjõukulude osatähtsus toodangus toiduainete- ja joogitööstuses, %211917151311972000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohtaKüprosAustriaSloveeniaSoomeKreekaSuurbritanniaSaksamaaTaaniPrantsusmaaEL27PortugalEestiUngariHispaaniaLeeduLätiBelgiaHollandSlovakkiaItaaliaRumeeniaIirimaaPoolaBulgaariaAllikas: Eurostat

99Müügitulu, kasum, kulud, investeeringudMüügitulust moodustasid investeeringud põhivarassesuurima osatähtsuse (8,1%) 2002. a, kuiettevõtted valmistusid tootmise vastavusse viimiseksELi hügieeninõuetega. Ettevõtete ELi hügieeninõuetegavastavusse viimist kergendas Kesk- jaIda-Euroopa maade põllumajandusele ja maaeluleantud erakorralise liitumiseelse abi programmSAPARD. Kokku maksti SAPARDi meetmest 2 1perioodil 2002-2005 Eesti toiduainetetööstusteinvesteeringu toetusteks 198,3 mln kr. 2004. a oliinvesteerimine suhteliselt tagasihoidlik, liitumiseelselperioodil tehtud sunnitud investeeringud olidettevõtete võimalused ammendanud. 2004. a asusSAPARDit asendama riikliku arengukava meede3.2 2 , millest praeguseks on väljamakseid tehtudkokku 172,7 mln kr eest. Taastumine oli siiskisuhteliselt kiire, alates 2005. a on kasvanud niiettevõtete müügitulu, kasum kui ka investeeringudpõhivarasse. Ettevõtete veelgi kiiremat arengutpidurdas aga samal perioodil alanud tormilinetööjõukulude kasv. 2008. a rakendus maaelu arengukava(MAK) 2007-2013 meede 1.6 3 , mis peakssamuti toiduainetetööstuse arengule kaasa aitama.Esimeses taotlusvoorus kiideti heaks taotlusitoetussummas 160 mln kr. Kogu meetme eelarveperioodil 2007-2013 on 603 mln kr.Joonis 15. Toiduainete- ja joogitööstuse müügitulu, tööjõukulud, puhaskasum ja investeeringudpõhivarasse, 2000-20073 000..tööjõukulud25 000Tööjõukulud, puhaskasum jainvesteeringud, miljonit krooni2 5002 0001 5001 000500Puhaskasum (-kahjum)Investeeringud põhivarasseMüügitulu20 00015 00010 0005 000Müügitulu, miljonit krooniAllikas: Eurostat02000 2001 2002 20032 004 2005 2006 20070Joonis 16. Toiduainetööstuste investeeringud, 2000-2007160000 0140000 0120000 0100000 080000 060000 040000 020000 002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: Eurostat..muu põhivara,tuhat krooni..maa, tuhat krooni..muud seadmed,masinad, inventar,tuhat krooni..arvutid ja arvutisüsteemid,tuhat krooni..transpordivahendid,tuhat krooni..ehitamine ja ehitisterekonstrueerimine,tuhat krooni..ehitiste soetamine,tuhat krooni1Põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise investeeringutoetus2Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus3Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus

100Peale liitumist ELiga on toidutööstuste investeeringudjõudsalt kasvanud, suurimad kulutusedtehakse masinate seadmete ostmiseks. 2007. ainvesteeris toiduainetööstuse sektoritest enimpiimasektor, järgnesid joogi ja muude toiduainetetootmine.Joonis 17. Toiduainetööstuse sektorite osatähtsused investeeringutes, 200725%joogitootmine3% muu13%liha ja lihatoodete tootmine,töötlemine ja säilitamine4%kala ja kalatoodetetöötlemine ja säilitamine5%puu- ja köögiviljatöötlemineja säilitamine23%muude toiduinete tootmineAllikas: ESA1% valmis loomasööda tootmine26%piimatoodetetootmineKuni 2005. aastani olid kõige aktiivsemad investeeringuteteostamisel keskmise suurusega ettevõtted(50-249 töötajat). Viimastel aastatel on agasuurettevõtete osatähtsus märgatavalt tõusnud.Kasvanud on küll ka keskmiste ettevõtete investeeringutesumma, kuid suurettevõtete panusedtootmise moderniserimisse on olnud 2006-2007märgatavalt suuremad (võrreldes 2005. aastagakasv üle 2 korra). Tööjõukulude kasv on sundinudettevõtjaid odava tööjõu asemele otsima muid võimalusitootmise kasumlikkuse tõstmiseks. Mikrojaväikeettevõtete investeeringute maht on olnudsuhteliselt stabiilne läbi aastate, näidates vaidveidi tõusu 2005. a.Joonis 18. Ettevõtete suurusgruppide osatähtsused toiduainetööstuse investeeringutes, 2000-2007100%80%60%40%20%0%2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: ESA1-9 10-49 50-249 250 ja enam töötajat

101Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime tõusuning arengu üheks võtmeks on teadus- ja arendustegevuseedendamine ja innovatsioon. Samalajal kui kogu Eesti ettevõtluse ja muude töötlevatööstuse harude investeeringud ettevõtte sisesesseteadus- ja arendustegevusse on aasta-aastaltjõudsalt kasvanud, ei ole toidusektori panus olnudnii stabiilne.Toidusektori seni edukaim aasta oma jõududegatehtud arendustegevuses oli 2007, kui ettevõttesisesedkulutused teadus- ja arendustegevusseküündisid 59 mln kroonini. 2006. a investeeritiettevõtte siseselt aga vaid 13 mln kr.Hüplik on olnud ka toidusektori ettevõtte välistekulutuste osa ehk siis teadusasutustelt tellitudtööde osa. Mõnel aastal on toidusektori osavõrreldes kogu töötleva tööstuse ettevõtte välisteinvesteeringutega teadus- ja arendustegevusseolnud vägagi eesrindlik (2002. a oli toidusektoriosatähtsus 36,9% kogu tööstuse investeeringutestteadus- ja arendustegevusse, 2003. a 37,8%, 2005.a 28,5%), mõnel aastal jälle vägagi tagasihoidlik(2004. a 2,3%, 2006. a 6,5% ja 2007. a 9,9%).Joonis 19. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse, 1998-2007 (mln kr)14007059120060Tegevusalad kokku100045Töötlev tööstus5080060040020012 115 581917132..toiduainete ja jookidetootmine10871 1 1126403020100019981999200020012002200320042005200620071998199920002001200220032004200520062007toiduainete ja jookide tootmineAllikas: ESAEfektiivsusEesti toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus oneriti kiiresti kasvanud viimastel aastatel (2006-2007). Kasvutrendi näitab nii tööviljakus hõivatukohta lisandväärtuse alusel kui ka kogutootlikkuslisandväärtuse alusel. Kõige kiiremini onlisandväärtus töötaja kohta alates 2000. aastastkasvanud mikroettevõtete (alla 10 töötaja) grupis.Ootuspäraselt oli 2007. a suurusgrupiti vaadatunasuurim lisandväärtus töötaja kohta suurettevõtetel(250 töötajat ja enam) – 315 tuh kr, kõige tagasihoidlikumattulemust näitasid ettevõtted töötajatearvuga 10-19 – vaid 130 tuh kr töötaja kohta.

102Joonis 20. Toiduaine- ja joogitööstuste efektiivsuse näitajad, 2000-20073000,232500,220,21Tööviljakus, tuhat krooni2001501000,20,190,18Kogutootlikkus, krooni2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, tuhat krooniKogutootlikkus lisandväärtuse alusel, krooniAllikas: ESASuurim on sektorite lõikes lisandväärtus töötajakohta samades sektorites, mis on võimelised maksmaoma töötajatele ka kõrgemat palka. Edetabelitjuhivad jällegi joogitootmine ja valmisloomasöödatootmine.Joonis 21. Lisandväärtus töötaja kohta Eesti toiduainetööstuse sektorites, 2000-200760050040030020010002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Tegevusalad kokku....ka lasektor....piimasektor....m uude toiduainete tootmine....lihasektor....puu- ja köögivilja sektor....valmis loomasööda tootmine....joogitootmineAllikas: ESAEesti on lisandväärtuse loomise osas töötaja kohtaveel kaugel maas EL-27 keskmisest, moodustadessellest vaid 33,5%. Suurim lisandväärtuse loojatoiduainete- ja jookide tootmise sektoris on ELiskonkurentsitult Iirimaa. See ei ole siiski sugugiüllatav, sest peamiselt luuakse Iirimaa ülikõrgelisandväärtus töötaja kohta alkoholisektoris (viski).

103Joonis 22. Toiduainete- ja joogitööstuse lisandväärtus töötaja kohta (tuh eurot)15012510075502502000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohtaIirimaaHollandSuurbritanniaBelgiaTaaniSoomeAustriaPrantsusmaaItaaliaHispaaniaEL27SaksamaaKreekaKüprosSloveeniaPortugalPoolaUngariEestiSlovakkiaLätiLeeduRumeeniaBulgaariaAllikas: EurostatOmakapital, kohustused, maksevõime ja võlakordajaLiitumiseelselt toiduainetetööstustes tehtud suuredinvesteeringud kergitasid küll 2004. a veidivõlakordajat, kuid selle väärtus jäi siiski oluliseltväiksemaks 2000-2001 keskmistest näitajatest.Samuti ei ole ettevõtete laenukoormust viimastelaastatel tehtud investeeringud eriti suurendanud.Pikaajalistest kohustustest on märgatavalt kiireminikasvanud lühiajalised kohustused, kuid ka seeei ole ettevõtete majandusnäitajaid halvendanud– maksevõime näitaja väärtus on olnud viimastelaastatel suhteliselt stabiilselt 1,2 lähedal.

104Joonis 23. Toiduaine- ja joogitööstuste kohustused, omakapital, maksevõime ja võlakordaja, 2000-20079 0001,68 0001,4Kohustused, omakapital, milj onit krooni7 0006 0005 0004 0003 0002 0001,21,21,21,00,80,60,4Maksevõime, võlakordaja1 0000,200,02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: ESAKohustusedLühiajalised kohustusedVõlakordajaOmakapitalPikaajalised kohustusedMaksevõime

7. Põllumajandustoodetekaubandus105Kadi Luuri, Ene MaadvereMaailma toiduturul toimusid 2008. a kiired muutused- aasta esimesele poolele oli iseloomuliksuundumus toiduhindade tõusuks ning toiduvarudevähenemiseks, mõned riigid rakendasid isegiekspordikeelde ning hakati rääkima võimalikustprotektsionismi kasvust. Seoses üldise majanduslanguseganing nõudluse vähenemisega hakkasidaasta teisel poolel hinnad langema ning eeskättekspordile orienteeritud toodete turgudel situatsioonjärsult halvenes.2008. a eksporditi Eestist põllumajandustooteid(KN grupid 1-24) kokku 12 031,2 mln kr eest ningkasv võrreldes 2007. aastaga moodustas 8,1 %.Põllumajandustoodete import suurenes samalajal 9,4 % ja moodustas 18 176,9 mln kr ningväliskaubandusbilansi negatiivne saldo suurenesvõrreldes 2007. aastaga 12,1 %.Joonis 1. Põllumajandustoodete väliskaubandusbilanss (mln kr)2000016610,818176,9150001000050004700,38214, 25612, 39630,66970, 311021, 68651, 511128,612031,20-5000-10000Allikas: ESA-3513,9 -4017,8 -4051,3 -3873,9-5482,2 -6145,7Peakapsas Porgand PeetSuurima osakaaluga (23,4%) kaubagrupp põllumajandustoodeteekspordis oli 2008. a joogid ja alkohol,mis siiski ei iseloomusta Eesti tootjate ekspordivõimet,vaid kajastab suurel määral teistestELi riikidest pärit alkohoolsete jookide väljavedukolmandatesse riikidesse Eesti kaudu.Piima ja piimatoodete eksport moodustas 18 %põllumajandustoodete ekspordist ning on kindlastisuurima konkurentsivõimega sektor välisturgudelkauplemiseks. 2008. a valitses halb konjunktuurlõssipulbri turul ning ka Eestist eksporditud lõssipulbrihind oli 32% madalam kui 2007. a ning eksporditudkogus vähenes 38%. Seevastu positiivneareng toimus juustuturul, kus eksport suurenesvõrreldes eelmise aastaga 31% ja keskmine hind oli11 % kõrgem kui 2007. a.Traditsiooniliselt on ekspordis tähtsal kohal kakala ja kalatooted, mille eksport 2008. a moodustas13,2% toidukaupade ekspordist.

106Joonis 2. Ekspordi struktuur, 2008Teravili 5,9 %Toidurasv ja õlid 5,3%Muud 27,2 %Lihatooted 7%Kalatooted13,2%Viimastel aastatel on suurenenud ka liha ja lihatoodetening teravilja eksport, moodustades 2008.a vastavalt 7% ja 6 % põllumajandustoodete ekspordimahust.Konkurentsivõime tõstmise huvides on oluline niiüldine ekspordi kasv kui ka see, et ei orienteerutakstooraine ekspordile, vaid panustataks enamtöödeldud toodete ekspordi kasvule.Joogid ja alkohol 23,4%Piimatooted18%Allikas: ESATabel 1. Suurema lisandväärtusega põllumajandustoodete eksport tootegrupitiTootegrupp2007 mln kr2008 mln kr2008/20072008/2007+,- mln kr+,- %Kanged alkohoolsed. joogid2150,91905,7-245,2-11,4Piimatooted662,9914,4+251,5+37,9Mitmesugused toidukaubad (kastmed, supid, pärmid jms)584,4785,0+200,6+34,3Mittealkohoolsed joogid374,9295,3- 79,6-21,2Tooted lihast224,1265,1+41,0+18,3Tooted jahust, teraviljast206,3318,1+111,8+54,2Õlu150,1156,6+6,5+4,3Kakao ja tooted kakaost86,6101,8+15,2+17,6Suhkrukondiitritooted62,480,3+17,9+28,7Muud tooted63,227,1-36,1-57,1Kokku4565,84849,4+283,6+6,2Allikas: ESAJoonis 3. Põllumajandustoodete eksport riigiti,2008 (osatähtsus %-des)Muud EL riigid 6%Holland 2,9%Taani 2,9%Rootsi 3,3 %Saksamaa4,4%Muud riigid 9,7 %Venemaa 22,3 %Läti18,9%2008. a andsid kõige suurema osa lisandväärtusegatoodete ekspordi väärtusest kanged alkohoolsedjoogid (39,3%), järgnesid piimatooted (18,9%),kastmed, supid jm toiduvalmistised (16,2%).Suurema lisandväärtusega piimatooteid (juust,lisanditega hapupiimatooted, piimarasvatooted,väikepakendis või, jäätis) eksporditi 2008. a 914,4mln kr eest ehk 38% enam kui 2007. a. Arvestadestooraine hindade pidevaid kõikumisi maailmaturul,on väga oluline teha jõupingutusi suurema lisandväärtusegatoodetele turu leidmiseks, mis tagakska põllumajandussaaduste tootjatele stabiilsemadhinnad.Allikas: ESALeedu 14,1%Soome 15,5%Põllumajandustoodete ekspordist moodustas ELiliikmesriikidesse müüdud toodete osatähtsus 68 %.

107Joonis 4. Põllumajandustoodete impordistruktuur, 2008 (%-des)Joonis 5. Põllumajandustoodete eksport riigiti,2008 (osakaal %-des)Muud riigid 8,6 %Muud 27,6 %Joogid jaalkohol25,8%Muud ELriigid 32,7%Soome 13,8 %Loomasööda d4,4%Teraviljatooted4,4%Suhkur ja suhkr.kondiitritooted 4,4 %Toidukontsentraadid 5,5 %Allikas: ESAToidurasvad ,õlid 5,5%Liha jalihatoote d8,2%Kala jakalatooted8,2%Puuviljad,marjad 6 %Taani 4,2%Rootsi 4,2 %Holland 6,9%Allikas: ESASaksamaa9,1%Leedu10,2%Läti10,3%Suurimaks ekspordimaaks oli Venemaa, kuhueksporditi 22,3% kogu põllumajandustoodete ekspordist,järgnesid Läti (18,9%), Soome (15,5%) jaLeedu (14,1%).Põllumajandustoodete impordis (nagu ka ekspordis)olid esikohal joogid ja alkohol. Üldiselt onimpordi struktuur üsna mitmekesine ning sellehulgas on tooteid, mida Eesti toidusektor võiks isekohalikule turule pakkuda. Samas on ka kaupu(suhkur, puuviljad jne), mille import on kohalikupakkumise puudumise tõttu hädavajalik.Enamus põllumajandustooteid (91,4% kogu impordist)imporditi Eestisse teistest ELi liikmesriikidest.Analoogselt ekspordiga on esikohal naaberriigid –Soome, Läti. Leedu.2008. a kallinesid toidukaubad tarbija jaoks võrreldes2007. aastaga keskm 14,7%, sh kasvasidpiimatoodete hinnad 23,2%. Eriti kiire hinnatõustoimus aasta esimesel poolel, kui toidukaupadetarbijahindade kasv ulatus maksimaalselt 18,9%-ni. 2008. a lõpus siiski hinnatõus aeglustusning detsembris olid toidukaupade hinnad 5,4%kallimad kui 2007. a detsembris. Toidukaupadehinnatõus ja üldine majandussurutis mõjutasidkindlasti ka tarbijate ostukäitumist. Konjunktuuriinstituudipoolt Põllumajandusministeeriumitellimusel läbiviidud tarbijauuring tõi välja, et 65%vastanutest hakkas 2008. a sagedamini toidukaupadehindu vaatama ning 48% hakkas ostmaodavamaid tooteid. Aasta jooksul muutis 79%tarbijatest oma toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi,mis paljudel juhtudel tähendas tarbimisevähenemist kallimate töödeldud toidukaupade puhulja tarbimise suurenemist köögiviljade, kartuli,makaronitoodete ja kuivainete osas.Konjunktuuriinstituut on alates 1996. a uurinudelanike toidukaupade ostueelistusi ning 2008. aoli kodumaiste toodete eelistamise protsent koguuuringuperioodi madalaim – 70. Põhjustena onvälja toodud, et tarbijal on suhteliselt keerulineeristada, millisest toorainest, kus ja kelle poolton kaup toodetud, aga samuti kodumaise kaubakõrge hinnatase.Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvideson oluline rakendada järjepidevalt meetmeid niitarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turundustegevuseedendamiseks.

108Joonis 6. Kodumaise toidukauba eelistamine (% vastanutest)10080607358756778708075857983758779878477677971% vastanutestsh alla 30-aastased75737066 67634020019961997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: EKIJoonis 7. Tarbijahinnaindeksi muutus 2008. a võrreldes 2007 (%-des)20Tarbijahinnaindekssh toit15105Allikas: ESAToidusektori konkurentsivõime tagamise huvideson oluline rakendada järjepidevalt meetmeid niitarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turundustegevuseedendamiseks. Üheks oluliseksriigieelarvest rahastatavaks kollektiivse turundusetoetusmeetmeks on turuarendustoetus, mida onrakendatud alates 2005. a. 2008. a oli toetuse eelarveks17 mln kr. Turuarendustoetus on suunatudpõllumajandustootjaid ja/või põllumajandustoodetetöötlejaid ühendavatele mittetulundusühingutele,võimaldamaks ellu viia erinevaid ühistegevusi,mis aitavad parandada põllumajandustoodeteturustamisvõimalusi, juurutada teadus- ja arendussaavutusipõllumajandustootmisse või põllumajandustoodetetöötlemisse või parandada põllumajandussaadustetootmist või töötlemist.Toetust kasutavad turuarendustoetuse taotlejadturu-uuringute läbiviimiseks, et kaardistada uusivõimalikke turge ning üldisi tarbimistrende. Tarbijateteavitamiseks ning tarbimise edendamisekskorraldatakse erinevaid tooteliikide (nt piim, mahljne) teavituskampaaniaid, mille eesmärgiks ei olekeskenduda konkreetsetele kaubamärkidele, vaidpakkuda tarbijale üldist teavet tooteliigi kasulikeomaduste kohta. Samuti toetatakse turuarendustoetusesterinevatel messidel ja näitustel osalemist.Ekspordivõimaluste suurendamise seisukohalt on

109olulisel kohal väljaspool Eestit toimuvatel rahvusvahelistelmessidel osalemine. Tootmise arendamiseja tõhustamise eesmärgil taotletakse toetustkoolitustel osalemiseks ja koolituste korraldamiseksning kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamiseks.Turuarendustoetuse kogueelarvest moodustasid2008. a kaalukaima osa (44%) põllumajandustoodeteja töödeldud põllumajandustoodete tutvustamisekskorraldatavad teavituskampaaniad. 2008.a toetati turuarendustoetusest näiteks erinevatekvaliteedimärkide (Tunnustatud Maitse, ParimToiduaine) ning jäätise ja leiva teavituskampaaniad.22% turuarendustoetuse eelarvest moodustastoetus erinevate koolituste korraldamiseks võinendel osalemiseks, mis sisaldas muuhulgas kaõppereise väljapoole Eestit. 13% turuarendustoetuseeelarvest moodustas toetus riiklikel messidel,konkurssidel või näitustel osalemiseks. SuurimadEesti messid, millel osalemiseks toetust taotleti,olid Tallinn FoodFest 2008 ja Maamess 2008. 12%ulatuses turuarendustoetuse eelarvest rahastativälismessidel osalemist, 2008. a taotleti toetustkuuel välismessil osalemiseks, millest suurimadolid SIAL 2008 Pariisis ning PETERFOOD 2008Peterburis. 9% turuarendustoetuse eelarvest kuluserinevate turu-uuringute korraldamiseks, näiteksuuriti, kas ja kuidas on seotud toiduainete päritoluja kvaliteedi kuvand ning kaardistati ja analüüsitimarjakasvatusalast turuinfot.2008. a taotles 70 erineva projekti elluviimiseksturuarendustoetust 18 MTÜd, kelle hulka kuulusidnii suure liikmeskonnaga eri sektoreid esindavadtoiduainetööstuse ja põllumajandustootjate katusorganisatsioonidkui ka väiksemad ühe valdkonnaettevõtjaid ühendavad erialaorganisatsioonid.Joonis 8. Turuarendustoetus, 2008Riiklikul messil, konkursil või näituselosalemine või selle korraldamine12%Koolitusel osalemine või koolituse korraldamine9%44%13%Põllumajandustoote ja töödeldud toote tutvustamine22%Välismessil, - konkursil või näitusel osalemineTuru-uuringAllikas: ESALisaks riigieelarvest rahastatavale turuarendustoetuseleon Eesti põllumajandustootjate jatoiduainetööstuste erialaorganisatsioonidel võimalustaotleda kaasrahastamist ELi teavitus- jamüügiedendamismeetmest. 2008. a kiitis EuroopaKomisjon heaks Eesti Linnukasvatajate Seltsiteavitus- ja müügiedendamisprogrammi, milleeesmärgiks on teavitada tarbijaid linnuliha kasulikestomadustest ning kasvatada viimastel aastatelvähenenud linnuliha tarbimist 2010. aastaks28 000 tonnini aastas.Tarbijate üldise teadlikkuse kasvule toidukaupadetarbimisel on riigipoolse meetmena kaasa aidanudaastatel 2006-2008 rakendatud arengukava„Eesti toit“, mille strateegilisteks eesmärkideks oliühelt poolt Eesti toidusektori jätkusuutliku arengutagamine ning teisalt tarbijate huvide kaitse jainformeerimine. Arengukava „Eesti toit“ raames onellu viidud üle 140 projekti ning selle rakendamisseon projektide teostajatena kaasatud nii toiduainetööstusekui põllumeeste esindusorganisatsioonid,kokanduseriala õpetavad koolid, hotellide jarestoranide ning maaturismiettevõtjate esindusorganisatsioonid,kohalike omavalitsuste esindajad jatoidu- ja toitumisvaldkonna temaatikaga tegelevadriigiasutused. Toidusektori erinevate osapooltekaasamine on aidanud tagada arengukava laiapõhjalisusening kindlustanud, et seatud strateegilisteeesmärkide saavutamisele aitavad igas toidusektori

110alavaldkonnas kaasa konkreetse valdkonna pädevadspetsialistid.Turu-uuringute ASi 2008. a uuringust „Arvamusedarengukava „Eesti toit“ kulgemisest 2008. Toiduvaldkonnaasjatundjate uuring“ nähtub, et 54%küsitletud toiduvaldkonna ekspertidest peavadarengukava raames elluviidud tegevuse tugevatekskülgedeks ning suurimateks saavutusteks asjaolu,et arengukava rakendamisega on suudetud ühiskonnastekitada diskussioon eesti toidu teemal,sellele rohkem tähelepanu tõmmatud ja enamväärtustama hakatud. Tõenduseks on fakt, et üharohkem ettevõtjaid on kodumaisuses hakanudnägema müügiargumenti. Eesti restoranides, kokasaadetesja jaekaubanduses võib üha sagedamininäha, et kasutatakse ja esitletakse eestipäraseidtooraineid või maitseid. Seesugune muudatus onväga tervitatav, trend võiks olla senisest veelgi populaarsem,kuid algus on siiski arengukava „Eestitoit“ abil tehtud ning eeldused positiivseks arenguksloodud.Laiema avalikkuse hinnanguid arengukava kohtaon uurinud Konjunktuuriinstituut oma 2009. amärtsis valminud uuringus „Elanike toitumisharjumusedja toidukaupade ostueelistused“. Nimetatuduuringu tulemuste kohaselt peab 81% vastanutestarengukava „Eesti toit“ laadseid riigipoolseid meetmeidvajalikeks. Arengukava raames läbi viidudüritused avaldasid kõige enam mõju tarbijate teadlikkuseletoidu kvaliteedist, 44% vastajatest märkis,et pöörab toidu kvaliteedile varasemast rohkemtähelepanu. Meetmed on mõjutanud ka tarbijatetoitumisharjumusi ning orienteerumist toidukaupademärgistes – 27% vastanute puhul on toitumisharjumusedvarasemast tervislikumaks muutunudning 24% vastanutest on muutunud teadlikumakskohalike toidukaupade märgiste osas.Lisaks tarbijate teavitamisele toidukaupademärgistusest ja toiduohutuse põhinõuetest onarengukava üheks oluliseks rolliks olnud Eestitoidukultuuri temaatikale tähelepanu pööraminenii valdkonna ekspertide kui ka laiema avalikkusesilmis. Tagamaks, et siiani tingimata eestlastetoidulauale kuulunud toidud ja toiduained kajäreltulevate põlvede menüüst ei kaoks, on arengukavaraames pööratud olulist tähelepanu noortelesuunatud projektidele. Üheks Eesti toidukultuurilahutamatuks osaks on kindlasti maitsev ja tervislikrukkileib, mille tarbimine noorte seas võikskindlasti olla suurem. Seetõttu on arengukavaraames koostöös Eesti Põllumajandusmuuseumigavälja töötatud projekt, mis pakub erinevate piirkondadeõpilastele võimaluse külastada muuseumining osaleda programmis „Leib ja või meie toidulaual”.Muuseumi programmis osalevatele õpilasteleantakse ülevaade traditsioonilisest leivateostning õpilased saavad võimaluse ise leiba ja võidvalmistada. Paljudele lastele on see esimene kordelus oma kätega leiba ja võid teha ning see hiljemkohapeal koos sõpradega ära süüa. 2008. a osalesprojektis ligikaudu 5000 õpilast üle Eesti. LisaksEesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale leivaprogrammilekäivitus 2008. a koostöös OlustvereTeenindus- ja Maamajanduskooliga ka teine õpilastelemõeldud hariv programm, mille eesmärgikson pakkuda põhikooli õpilastele võimalust saadaehe elamus ja praktiline kogemus maaelust jaEesti toidust ning toidu saamise loost. Programmiraames on õpilastel võimalus osa saada erinevatestpraktilistest tegemistest – tallis ja laudas tutvutaksesigade, lammaste ja hobustega, sõita saabhobuste ja traktoritega, vaadatakse, kuidas valmibmesi ning valmistatakse ise ehedat Eesti toidu.2008. a osales programmis ligi 700 last.Eesti toidukultuuri säilitamisel, aga ka kaasajastamiselon olulisel kohal arengukava raameskorraldatav kutsekoolide õpilastele suunatudmeistrivõistlus Noorkokk, kus saavad võistelda kokanduseeriala õpilased. Noorkokk 2008 võistlusekäigus oli noorkokkade ülesandeks koostada rahvusköögitemaatikast inspireeritud kolmekäigulisetoidukorra kirjeldus ja menüü. Ka selle projektipuhul on riigi püüdluseks juurutada eestipärasteltoiduainetel põhineva rahvusköögi, sealhulgaskaasajastatud rahvusköögi pakkumise traditsioonetoidukohtades, arvestades, et õpilased on tulevikusEesti köögi kuvandi ühed olulisemad kujundajadnii kodumaise tarbija kui ka turistide jaoks.Võistlus Noorkokk võiks tulevikus kujuneda kasvulavaksuutele innovaatilistele Eesti kokkadele,kes osalevad edukalt ka erinevatel rahvusvahelistelvõistlustel. Näiteks avanes 2008. a Eestile esimestkorda võimalus olla esindatud rahvusvaheliselkokkade tippvõistluseks peetaval individuaalvõistluselBocuse D’Or, kus Eestit esindas tipprestoraniEgoist peakokk Vladislav Djatšuk.Laiema avalikkuse teavitamiseks valmis arengukavaraames telesaade „Jätku leiba”, mis oli 2008. aETV eetris nii kevad- kui sügishooajal. Saates pööratitähelepanu toidusektori valdkondade aktuaalseteleteemadele, kajastati toiduainete pakendimärgistuse temaatikat, külastati kokanduserialaõpetavaid kutsekoole, suurkööke ning restorane.Saate osaks oli ka eraldi rubriik lastele ja noortele,kus koolide võistkondadel avanes võimalus omaleidlikkust ja fantaasiat proovile panna Eesti rahvusköögiteemalisel retseptivõistlusel, mille peaau-

111hinnaks oli võimalus sõita Berliini rahvusvaheliseletoidumessile Grüne Woche.Lisaks saatele „Jätku leiba“ kajastati Eesti toidutemaatikat ka 2008. a sügishooajal TV3 eetris olnudtelesaates „Meie Annid“. Samuti valmis 2008.a detsembri algul Põllumajandusministeeriumija ajalehe Postimees koostöös trükis „Tark valik“,mis ilmus Postimehe vahel nii eesti kui vene keeleseesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust toidust,lihtsustada toidu ostuvalikute tegemist ja suunatatoitumisharjumusi tervislikkuse suunas.Laiemale rahvusvahelisele publikule suunatudüritustest saab 2008. a välja tuua Eesti osalemiserahvusvahelisel põllumajandus- ja toiduainetööstusemessil Grüne Woche, mis toimub igal aastalBerliinis ning mida külastab ligikaudu 400 tuhhuvilist. Grüne Woche messil oli peamine rõhuasetusEesti toidukultuuri ning Eesti toiduainetetutvustamisel, kuid muuhulgas esitleti Eestit kakui huvitavat reisisihtkohta eriti maa-, toidu- jaloodusturismi seisukohalt.

1128. Kalandus8.1. Kalapüük ja –varudEesti kalandussektor kasutab Läänemere ja sisevetekalavarusid, samuti on Eestil juurdepääsLoode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed jaNEAFC) ning Edela-Atlandi kalaressurssidele. Rahvusvaheliseltreguleeritavate kalavarude seisundithindavad rahvusvahelised teadusorganisatsioonid.Aasta-aastalt hinnangud varude olukorrale muutuvadkriitilisemaks ja soovitatakse püügikoormustvähendada (tabel 2). Sisevete kalavarude olukordsõltub eelkõige püügikoormusest ning ilmastikust jajärelvalve mõjususest.Joonis 1. Sisevete kalapüük, 2008 (t)51767 30 462076Peipsi, Pihkvaja LämmijärvVõrtsjärvNarva jõgi javeehoidlaEesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerestpüütav kilu ja räim. Nende varude seisundithinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuidvaru väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakseebarahuldavaks.Allikas: PMEmajõgiTeisedsiseveekogudLäänemerest püüti 2008. a 83 556 t kala, millest15% moodustab püük rannapiirkonnas (tabel 3).Läänemerest püügile lisandus 2736 t püüki sisevetest(joon 1).Joonis 2. Kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur,2008 (% kogumahust)Kalapüüki Läänemere avamere osas reguleeritaksemaksimaalselt lubatava püügikoguse (kvoodi) abil(tabel 1), rannikuvetes ja sisevetes reguleeritaksekalapüüki püügivahendite arvu abil. Kalapüügipiirangudkehtestab keskkonnaminister.1,0%2,7%14,3% Kaugpüü kLäänemer epüükKalapüügi mahust enamuse ehk 82 % moodustabLäänemere kalapüük (joon 2). Eestile on väga olulinekaugpüük, mille puhul püütavad kogused moodustavadainult 14% kogu Eesti püügimahust, kuidväärtuseliselt ületab kaugpüük tunduvalt nii Läänemerekui ka sisevete kalapüüki. Selle põhjuseks onkaugpüügil püütavad kõrge väärtusega kalaliigid,samas kui Läänemere peamisi kalaliike – räime jakilu – peetakse madala väärtusega kalaliikideks.Allikas: PM82,2%Sisevet epüükKalakasvatusTabel 1. Läänemere püügikvoodidLäänemere püügikvoodidNimetusRäimKiluTurskLõheMõõtühikTonniTonniTonniisendit 1Sh isendit LäänemeresSh isendit Soome lahes200326 03635 1231 33514 1549 5044 650200420 80043 2601 0602 5552 000555200521 53656 6501 0792 0001 800200200631 48748 2041 29011 0089 5041 581200732 22752 0601 17110 6099 0281 581200833 81652 0601 0549 2557 6741 581200932 24745 8131 1568 1046 5231 581Allikas: ELi määrus1Isend – 1 tonn võrdub 200 isendiga

113Tabel 2. Eesti kaugpüügikvoodidMõõtühik2006200720082009NAFOMeriahvenTonni1 5711 5711 5711 571Kalmaar (Illex)Tonni128128128128SüvalestTonni371321321321RailisedTonni546546546546Krevett (tsoonis 3L)Tonni245245278334Krevett (tsoonis 3M)püügipäeva1 6671 6671 6671 667TeravmäedKrevett 2püügipäeva377377377377NEAFCMeriahvenTonni2842102100MakrellTonni119135124165Kalju-tömppeakalaTonni77676762Süsisabatonni17171715Süvahaidtonni10421Sinine molvatonni5433Süvalesttonni8664Railisedtonni8Allikas: ELi määrus2Maksimaalselt 3 laevaga üheaegseltTabel 3. Kalapüük Läänemerest, 2008KalaRannapüük tAvamerepüük tKokku tEuroopa angerjas5.0815.081Euroopa emakala0.1720.7000.872Harilik ahven703.2520.031703.283Harilik haug15.79215.792Harilik kammeljas0.0320.032Harilik koha64.02164.021Harilik meritint649.37789.490738.867Harilik ogalik0.0170.017Harilik särg51.07251.072Harilik tuulehaug81.93881.938Harilik viidikas0.1630.163Hiina villkäppkrabi0.0020.002Hõbekoger59.61959.619Jõesilm0.0170.017Karpkala (sasaan)0.3410.341Kiisk20.0510.09320.144Kilu0.23448581.68848581.922Latikas7.2217.221Lest276.5277.617284.144Linask1.9941.994Luts1.2581.258Lõhe5.5895.589Meriforell11.92611.926

114Merihärg0.0150.015Merisiig29.8450.00529.850Merlang0.4300.430Merivarblane0.0030.003Nurg33.13433.134Roosärg1.4831.483Räim10576.95021262.04131838.991Säinas11.01211.012Teib0.0040.004Turb0.0150.015Tursk (Atlandi tursk)2.400970.101972.501Vikerforell0.3230.323Vimb32.15032.150Väike tobias e nigli0.0800.080Ümarmudil0.3640.364Kokku12643.47370912.19683555.669Allikas: PMTabel 4. Kalapüük Eesti sisevetest, 2008KalaliikPeipsi, PihkvaVõrtsjärvEmajõgiNarva jõgiTeisedKokku tja Lämmijärvja veehoidlasiseveedEuroopa angerjas0.01020.0200.0594.45124.481Harilik ahven743.82610.2180.5170.5632.140756.806Harilik haug54.73230.8090.2820.6723.00389.733Harilik koha619.38645.6935.5870.0300.390665.781Harilik särg202.20526.4364.17811.474249.880Hõbekoger0.3210.321Jõesilm0.00754.92511.77166.696Karpkala (Sasaan)0.0110.0830.101Kiisk63.23611.5660.0020.41375.215Koger0.0151.49623.0790.1850.3042.002Latikas367.159362.4030.0534.0098.320764.970Linask0.0420.2210.0361.7772.4044.497Luts24.8317.6950.1380.03432.596Nurg0.0150.0520.205Peipsi siig0.7620.0270.3361.098Roosärg0.0010.0980.0470.173Rääbis0.2470.0050.0380.043Säinas0.2700.01630.0340.2860.1430.962Kokku2076.501516.57366.72845.7252735.561Allikas: PM

115Kalalaevastik64 laeva tegelesid kalapüügiga Läänemerel ja 6laeva püügiga Atlandi ookeanil. 2008. a seisugaoli kalanduse infosüsteemi kantud ühtekokku 883rannapüügi kalapaati ja 403 sisevetepüügi kalapaati.Läänemere püük jaotub avamere- ja rannapüügiks.Avamerepüügi kaladeks on kilu, räim jatursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid.Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike:majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint,lest, tuulehaug, samuti koha; vähemal määralka merisiig, meriforell, haug, vimb, angerjas,VTA järelvalve all oli seisuga 3. veebr 2009. a 91üksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoosärgning hõbekoger. Peamisteks püügivahenditekson mõrrad, võrgud, õngejada.Püük sisevetestTöönduslik püük toimub arvestataval määral Peipsijärvel ja Võrtsjärvel. Peamisteks püügikaladekson koha, latikas, ahven, haug, särg, angerjas jasilm (tabel 4). Püügivahenditeks on võrgud, mõrrad,seisev- ja põhjanoodad.KaugpüükEesti kaugpüük toimub Atlandi ookeanil. Põhiliseltpüütakse krevetti. Veel on tähtsamateks liikideksmeriahven, süvalest, rai, harilik karelest ja põhjapikksaba.Püütakse traallaevadega.8.2. KalatöötlemineMaarja PurikPõhitegevusalad on Eesti kalatöötlemises kala külmutamine,fileerimine, preservide ning valmistoidutootmine. Külmutatud kala- ja konservitoodang onorienteerunud idaturule (vastav 95% ja 76% 2008.a eksporditud kogusest) ning Kesk- ja Ida-Euroopaturgudele (vastav 5% ja 23%), ülejäänud tootedlääneturule. Valmistoitu turustatakse nii ida- kuika lääneturgudele. Suur osa toodetavast sortimendiston esindatud ka koduturul.Tabel 1. Kalatöötlemise osatähtsus töötlevas tööstuses ja toiduainetetööstusesKalatöötlemise osakaal töötlevas tööstuses, %20012002200320042005200620072008Kalatöötlemise osakaal3,53,32,52,21,41,61,21,4toiduainetööstuses, %14,214,812,311,989,47,47,8Osakaal toiduainete ekspordis, %43,136,931,924,9222620,320Käitlemisüksuste arv109979596100908991Allikas: ESA, VTAdete valmistamine.

116Tabel 2. Tööstuste paiknemine maakonnitiMaakondEttevõtete arv % kõigistNagu eespool tabelist näha, paikneb enim kalatöötlemisettevõtteidHarju- ja Pärnumaal.HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaLäänemaaLääne-VirumaaPärnumaaPõlvamaaSaaremaaTartumaaKokku261106160171101291ettevõtetest2811071701911014100TööjõudTööga hõivatute arv on kalatöötlemises 2002. aIV kvartalist pidevalt vähenenud. 2006. a II kv olimärgata tõusutendentsi (2758 töötajat), kuid IVkvartalis on töötajate arv langenud 2256-ni. 2008.a IV kvartaliks oli langenud töötajate arv 1871-ni.Kuna kalatööstus sõltub hooajalisest kalapüügistja peamised püügihooajad on kevadel ja sügisel,kõiguvad ka tööjõu näitajad vastavalt.Tootmine, tarbimine, müük ja eksportEesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikudLäänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetelemageveekalad ahven ja koha. Valmistoidutootmine põhineb peamiselt importtoorainel.Allikas: VTA2008. a toodeti toidukalatooteid (va kalakonservid)59,7 tuh t. Kalakonserve toodeti 6,3 tuh t ehk18,4 mln tingkarpi.Joonis 1. Töötajaid kalatöötlemissektoris, 2001-2008 kv lõikes4500400035003000250020001500Allikas: ESA2Q014Q012Q024Q022Q034Q032Q044Q042Q054Q052Q064Q062Q074Q072Q084Q08Joonis 2. Tootmine koguseliselt250200Kalakonservid mln tingkarpiToidukalatooted ilma kalakonservideta tuh t150100500Allikas: ESA19981999200020012002200320042005200620072008

1172006. a tellis Eesti Kalaliit Emorilt kala ja kalatoodetetarbimisharjumusi kajastava uuringu.Küsitluse kohaselt sööb üle poole (57%) Eestimaa15-74-aastastest elanikest kala ja kalatooteidvähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus sööb87% ning üldse ei söö kala või kalatooteid 8%elanikest.Kõige laiem tarbijaskond on konservidel, preservidelning soola- ja suitsukalal, teisel kohal onvärske või jahutatud kala tarbijad ja kõige väiksemon tarbijaskond delikatesstoodetel ja külmutatudkalal.Enamus tarbijatest pidas toodete päritolumaadväga oluliseks ning hoiakuliselt eelistati Eestitooteid.Kokkuvõttes selgus uuringust, et hetkel on kõigekriitilisem olukord värske ja jahutatud mageveekala,lõhe ning forelli pakkumisega Eesti kalaturul,parandamist vajaks eelkõige toodete kättesaadavusja valik.2003. a Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviiduduuringust selgus, et eestlane tarbib aastas kalatooteidkeskm 17 kg (tooraines). Analüüsides 2006. aEmori küsitlust, võib järeldada, et kala ja kalatoodetetarbimisharjumused on viimase kolme aastajooksul oluliselt muutunud, tarbijad pööravad rohkemtähelepanu toodete kvaliteedile ja päritolule.2008. a moodustas kala ja kalatoodete eksportmüügist 74,8%.Ekspordi osakaal on 2005. aastast püsinud stabiilsena(74-76%). Rohkem tähelepanu on hakatudpöörama siseturule, kus hinnatase pole küll kõrgeega mahud suured, kuid seda iseloomustab siiskistabiilsus.Joonis 3. Ekspordi osa müügis (%)1008060402001Q984Q983Q992Q001Q014Q013Q022Q031Q044Q043Q052Q061Q074Q073Q08Allikas: ESA2008. a eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupukokku 12 031 mln kr eest. Sellest värske jakülmutatud kala eksporditi 922 mln kr ning kalatooteidja konserve 570 mln kr väärtuses.Eestist eksporditakse koguseliselt kõige rohkemkülmutatud kala, väärtuseliselt on esikohal kalafileeeksport. Kalakonserve eksporditakse peamiseltidaturule ning Kesk- ja Ida–Euroopa turgudele.Kalafilee läheb enamuses lääneturule.

118Tabel 3. Kala- ja kalatoodete eksport/import ning EL osatähtsus ekspordis 2008EKSPORTIMPORTHS koodKaubagruppKogus (t)SummaEL osatähtsusKogus (t)Summa (tuh. kr)(tuh. kr)väärtusest (%)0301Eluskala22,21205,672180,411557,90302Jahutatud kala1096,123394,9885258,2232727,20303Külmutatud kala65332,3289720,91216340,9214741,10304Kalafilee4036,6366034,3795276,8172602,40305Kuivatatud,1727,438955,788535,226747,6vinnutatud,soolatud jasuitsutatud kala0306Vähilaadsed8437,5201407,784629,1162387,20307Molluskid11,4466,671959,217341,81604Kalakonservid39639,5527236,86020080,1531903,11605Konservid1019,342707,875677,824263,4vähilaadsetestKokku121322,31491130,651,353937,91394271,9Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika bürooTabel 4. Kala- ja kalasaaduste ekspordi- ja impordimahtude dünaamika 2008 (t)Aasta1999200020012002200320042005200620072008EKSPORTVärske ja külmutatud Kalatooted ja -konservidkala (grupp 03)(1604; 1605)60719406277270213950101537463146369262134540995822445818380697670651086717394687273665411028066340659IMPORTVärske ja külmutatud Kalatooted ja -konservidkala (grupp 03)(1604; 1605)29084124039316140250537245541377294038703352231515422834651777929173661029508153703318020758Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika bürooVärske ja külmutatud kala ekspordimahud onaastatel 2001-2004 märkimisväärselt vähenenud.2005. a võis täheldada nii kalatoodete ja-konservide (34%) kui värske ja külmutatud kala(67%) ekspordi osas tõusumärke. 2006. a andmedpeegeldavad mõningast langust nii ekspordi kuiimpordi osas. 2007. a on märkimisväärne kasv(132%) toimunud kalatoodete ja konservide impordil,peamised impordiriigid olid Läti ja Leedu.2008. a ekspordinäitajad ei ole oluliselt muutunud,samas on kalatooteid ja konserve imporditud 26%ja värsket ja külmutatud kala 11% enam kui eelmiselaastal.

119Joonis 4. Värske ja külmutatud kala ning kalatoodete ja konservide eksport (t)Värske ja külmutatud kala (grupp 03)100000Kalatooted ja -konservid (1604; 1605)7500050000250000Allikas: ESA1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2 006 2007 2008Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et peamisedekspordiriigid, kuhu kalatooteid, eeskättkülmutatud kala ja konserve viiakse, on Ukraina jaVenemaa (eksporditud kalatooteid 2008. a jooksulvastav 46 105 ja 37 735 t). Üldse toimus kaubavahetusi63 riigiga.Kalandustoodete tootjate ühendused2005. a lõpus said tunnustuse kolm kalandustoodetetootjate ühendust: Eesti Kutseliste KaluriteÜhistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti TraalpüügiÜhistu. Koondumine ühistutesse aitab kaasa ettevõtetetoodangu edukamale turustamisele, parandabtoodangu müügitingimusi ning stabiliseeribturustatava toodangu hindu.Koondunud ettevõtteid on 19, esindatud on suurosa traalpüügiga tegelevatest ettevõtetest ningmärkimisväärne osa Pärnu rannakaluritest. Ühis-tutele kuulub 67 üle 12meetrise kalalaeva ning204 alla 12meetrist kalalaeva.Kalaliikidest on tunnustus kilu, räime ja tursaosas. Ühistute toodang moodustas 2008. a Eestikogutoodangust kilu osas 96%, räime osas 78ning tursa osas 57%.Peamised sadamad, kus ühistud opereerivad, onDirhami, Haapsalu, Paldiski, Miiduranna, Leppneeme,Veere ja Lehtma.Kehtestades iga kalandusaasta alguses kalatoodetelekõrvaldamishinnad, millest madalama hinnagatooteid ei müüda, kaasneb neil soodne võimalusmõjutada turu olukorda. Samuti on ühistuteeeliseks kasutada interventsiooni mehhanismiderakendamist.

1209. Maaelu areng9.1. Maaettevõtluse ülevaade 2004-2008Tõnu TaatRegistrikeskuse andmetel on viimaste aastate jooksulmaapiirkonnas asuvate ettevõtete arv olnudsuhteliselt stabiilne (22–23 tuh) ja moodustas 19-20% äriregistris olevatest ettevõtjatest.Majanduslikult aktiivsed ettevõtjad moodustasid2008. a 67% äriregistrisse kantud ettevõtjatest.Põhjuseks on asjaolu, et tegutsemast lakanudettevõte ei likvideeri end juriidiliselt ja jääb äriregistrissearvele.Maakonniti oli registreeritud ettevõtjate hulgaskõige rohkem majanduslikult aktiivseid Pärnumaal(75%), järgnesid Rapla-, Viljandi- ja Põlvamaa72%-ga. Kõige väiksem oli aktiivsus Hiiumaal, kustegutses vaid 63% registreeritud ettevõtjatest.Ettevõtluse statistikaandmete põhjal saab järeldada,et elujõulisemad on suured keskused ja neidümbritsevad vallad. Tallinna mõju ulatub pealeHarju ka Rapla ja Järva maakonna põhjaossa.Tartu ja Pärnu linna mõjupiirkond on väiksem,haarates 20 km raadiuses paiknevaid valdasid.Põllumajandusministeeriumi tellimisel EestiMaaülikooli ja Maaelu Arengu Instituudi OÜ poolt2006. a tehtud uuringu „Toetusvajadus maapiirkonnaettevõtlussektoris“ kohaselt on Eesti ettevõteteelutsükli üks suuremaid kasvu stimuleerimisekitsaskohti kolmas tegutsemisaasta, majutuse jatoitlustuse alal aga viies aasta. Põllumajandusettevõtetelei ole selget kriitilist tippu ilmnenud.Ülevaade eespool nimetatud uuringu kohta onavaldatud ministeeriumi kodulehel aadressil:www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UU-RINGUD/kovotetoetusvajadus.pdfEttevõtete ellujäämisprotsent oli kokkuvõttes suhteliseltmadal (53) ja suutlikkus teha omakapitaliarvelt täiendavaid investeeringuid väike.2006. a sündis Eestis 4100 üksust rohkem kuisuri. 70% nendest hõlmas linnade ettevõtteid. Äriregistrija Maksukohuslaste Registri andmetel loodivaldades 2005. ja 2006. a vastavalt 2177 ja 1931ning likvideeriti 1019 ja 696 ettevõtet.Lisandväärtuse kasvutempo taastamiseks jakonkurentsivõime suurendamiseks vajavad paljudettevõtted ulatuslikke investeeringuid kriitilistesseteadmistesse, juhtimiskvaliteeti, uude tehnoloogiasse,tootearendusse ja turundusse.Ettevõtlusalane aktiivsus ja ettevõtetestruktuurAlljärgnevalt käsitletakse Registrikeskuse statistilisseprofiili kantud ehk majanduslikult aktiivseidäriettevõtteid (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud,tulundusühistud, aktsiaseltsid). Maapiirkonnaäriühingud moodustavad ca 47% kõigistmaal tegutsevatest ettevõtetest, kuid annavadvaldava enamuse toodangust.Elanikkonna ettevõtlusalast aktiivsust iseloomustabäriühingute arv tuhande elaniku kohta. Maapiirkonnasoli see näitaja 2004. a 22 ja 2006. a 26,kusjuures maakondade lõikes olid erinevused kuni2,8-kordsed. Kõige väiksem oli 2006. a ettevõtlusaktiivsusJõgeva- ja Viljandi- (16) ning Võrumaa(17), kõige suurem Harju- (45), Tartu- (28) ja Raplamaa(26) valdades.Eesti linnade elanikkonna keskm ettevõtlusalaneaktiivsus 2005. ja 2006. a oli maapiirkonna omastvastavalt 2 ja 1,8 korda kõrgem. Suurema ettevõtlikkusegapaistsid silma Harju- (63) ja Saaremaa(55), madalamaga Ida-Viru- (13), Valga- (20) jaJärvamaa (22) linnad.

121Joonis 1. Äriühinguid 1000 elaniku kohta, 200663 linnades4145 valdades38134339295520 22413528 312528 26 25 24 24 22 21 21 19 19 18 17 16 16Allikas: ESAHarjuTartuRaplaIda-ViruHiiuPärnuLääneSaareValgaJärvaL.-ViruPõlvaVõruViljandiJõgevaAndmeid analüüsides saab järeldada, et valdademajanduslikult aktiivsed äriettevõtjad on regionaalseltväga ebaühtlaselt jaotunud: ettevõtjad Harju-,Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja Tartumaal moodustavad65% kõigist valdades tegutsevatest ettevõtjatest.Nende realiseerimise netokäive moodustas66,2% kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäibest.Märgatav on ka ettevõtete kontsentratsioonTallinna lähedale (32,1% maaettevõtetest ja 38,1%kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäibest).Tabel 1. Valdade äriühingud majandussektoriti, 2006MaakondÄriühingudS.h. I sektorII sektorIII sektorÄriühinguidMüügitulu ühekokku1000 elanikuettevõttekohtakohta, mln krHarju3 9251968842 8454510,0Hiiu155343289243,6Ida-Viru790712045152516,3Jõgeva38210797178165,4Järva49288125279199,5Lääne3546080214226,0Lääne-Viru922171230521198,6Põlva44978123248183,7Pärnu976136227613244,9Rapla95599241615266,7Saare41475107232214,1Tartu1 128175281672287,3Valga3615484223215,6Viljandi525123141261166,7Võru39270128194177,2Kokku/keskmine*12 2201 5372 9847 69926*8,2*Allikas: Linnad ja vallad arvudes 2008Primaarsektori äriühingute arv on suurem Harju(196), Tartu (175), Lääne-Viru (171), Pärnu (136) jaViljandi (123) ning Jõgeva (107) maakonnas, moodustadeskokku 59% selle sektori äriettevõtetest.62% kõigist valdade töötleva tööstuse ettevõtetesttegutsevad Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- jaTartumaal. Enamus teenindusettevõtetest (68%)on samuti koondunud Harju, Lääne-Viru, Pärnu,Rapla ja Tartu maakonda.

122Valdade äriühingute arv on 2005. a jooksul kasvanud980 võrra (kasv 10,9%) ja 2006. a 2237 (kasv22,4%) võrra ning jõudnud 12 220ni. Maapiirkonnakeskmise äriettevõtte realiseerimise netokäiveoli 2004. a 7,2, 2005. a 6,6 ja 2006. a 8,2 mln kr.Erinevused maakondade vahel on siin suured: kuiIda-Viru äriettevõtete keskmine netokäive oli 16,3 jaHarju oma 10 mln kr, siis Hiiumaal 3,6 ja Põlvamaal3,7 mln. Linnade keskmise äriettevõtte realiseerimisenetokäive oli 2005. a 11,7 ja 2006. a 12,7 mln kr.Eestis tervikuna annavad mikroettevõtted tööd19%-le, väikeettevõtted 30%-le, keskmised ettevõtted27%-le ja suurettevõtted 24%-le ettevõtluseshõivatutest. Läänemaal ja Jõgevamaal puuduvadsuurettevõtted ja peamisteks tööandjateks onväikeettevõtted (42%). Hiiumaal on peamisteks tööandjateksmikro- ja väikeettevõtted. Suurettevõteteosatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal, kus ligipooled ettevõtluses hõivatutest töötavad suurettevõtetes,ja Järvamaal (29%).Tööstuspiirkonnana eristub Ida-Virumaa, kustöötlevas ja mäetööstuses ning energeetikas kokkuon hõivatud 64% ettevõtluses hõivatutest. Keskmisestenam on tööstuses hõivatuid (üle 44%) Valga-,Viljandi- ja Võrumaal.Joonis 2. Primaarsektori ettevõtete struktuur,seisuga 1. jaan 2009Jaekaubanduses hõivatute osakaal on suurim Võrumaal,kus iga viies ettevõtluses hõivatust töötabjaekaubanduses.Põllumajanduspiirkonnana tõusevad esile JärvajaJõgevamaa, kus on primaarsektoris hõivatuteosakaal vastavalt 5 ja 4 korda kõrgem kui Eestiskeskmiselt.Primaarsektori ettevõtete ülevaadeAlates 2001. a on andmebaasi lülitatud Äriregistrisseregistreeritud põllumajandusega tegelevatefüüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) andmed. FIE-dpeavad registreeruma siis, kui nende aastakäiveületab 250 tuh kr, mis muudab nad käibemaksukohuslasteks.Aastatel 2004-2008 on märgatavalt (2694 võrra)vähenenud primaarsektori ettevõtete arv (16,5 %)(tabel 2).Füüsilisest isikust ettevõtjate arvukus vähenes3119 ehk 23% võrra. Osaühingute arv kasvas570 võrra (+25%).Tabel 2. Äriregistrisse kantud primaarsektoriettevõtted õigusliku vormi järgi, 2004 ja 20091,0% 1,2% 2,4%0,1%FIE-d 10 15 6Osaühingud2 852Õiguslik vormRegistreeritudobjektide arvEttevõtteidseisuga 01.01.0416 342Ettevõtteidseisuga 01.01.0913 64820,9%Aktsiaseltsi d139Füüsilisest isikustettevõtjad13 27510 15674,4%Tulundusühistud159TäisühingudUsaldusühingud1635713328Usaldusühingud328Täisühingud13OsaühingudAktsiaseltsidTulundusühistudVälismaa äriühingutefiliaalid2 28219621512 8521391591Allikas: ÄriregisterAllikas: ÄriregisterViie aasta jooksul on oluliselt vähenenud aktsiaseltsidearv – 57 võrra (29%) ja tulundusühistutearvukus – 56 võrra (26%).Muutused on otseselt seotud tihenenud konkurentsiga,tootmisevahendite piiratusega ja spetsialiseerumisevajadusega, mistõttu Eestis toimubtraditsiooniliste väikeste ettevõtete ja majapidamisteintegreerimine suurematesse arenguvõimelistessetootmisüksustesse ning selle tulemusenaon oodata jätkuvalt primaarsektori ettevõtete arvuvähenemist koos üheaegse majandusliku suuruseja efektiivsuse kasvuga.

123Põllumajandustootjate investeeringutoetused aastatel2004-2008Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi(FADN) testettevõtete võrdlev analüüs tõestab, etEesti jääb oluliselt maha vanade ELi liikmesriikide(EL-15) põllumajandusettevõtete keskmistestefektiivsusnäitajatest. Põhivarade maksumus ühehektari kasutuses oleva maa kohta on Eestis rohkemkui seitse korda ning põhivaraga varustatusetase ühe keskmise töötaja kohta rohkem kui kuuskorda madalam võrreldes EL-15 keskmisega.Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud põllumajandussektoriinvesteeringute vajaduse uuringust selgub,et aastatel 2007-2013 tuleb investeerida Eestipõllumajandussektoris ca 20 mld kr, sellest 6 mldkr on seotud uute nõuetega, ülejäänud 14 mld on1990. aastate tegemata investeeringute mõju, misnüüd aasta-aastalt tasa teha tuleb.Võrreldes 2004. aastaga on 2007. a investeeringutemaht keskm ettevõtte kohta suurenenud. Põhivarasoetamiseks kulutati 2007. a 309 013 kr ettevõttekohta, mis oli 7,1% rohkem kui 2004. a.Tabel 3. Investeeringud keskmiselt ettevõtte kohta, 2004-2007 (kr)2007200620052004Brutoinvesteering309 013318 388285 024287 157Netoinvesteering162 940207 586200 819183 346Investeeringutoetused14 94513 19524 20465 178Allikas: FADNi andmebaasInvesteeringutoetus moodustas investeeringust2004. a keskm 22,6%, 2005. a 8,5%, 2006. a 4,1%ja 2007. a 4,8%.Tänu investeeringutoetustele on Eesti põllumajandustootmisemoderniseerituse tase aastatel2004-2008 märgatavalt paranenud. Kokku on RAK2004-2006 raames investeeritud põllumajandustootmisemoderniseerimisse 1488 mln kr, millesttoetus moodustas 619 mln kr.MAK 2007-2013 toetusmeetmete 1.4.1 ja 1.4.2raames on 2007-2008 toetust välja makstud 519,2mln kr, mis võimaldas teha investeeringuid 1,2mld kr ulatuses.Joonis 3. Toetused kolmes peamises tootmistüübis (taimekasvatus, piima- ja segatootmine),2003-2006, (kr/ha)25002000150010005000797112283TaimekasvatusTaimekasvatustoetused Loom akasvatustoetused PKTLFA ÜPT InvesteeringutoetusedMuud toetused64419866683422 1269 140PiimatootmineSegatootmine185622397797Taimekasvatus214472460 535433 215513Piimatootmine239322663Segatootmine147150489146345292Taimekasvatus291 255135 283493185498 48138489Piimatootmine464138244206Segatootmine2106561515748637553Taimekasvatus269245190 122603 608188 116457 480364545367156PiimatootmineSegatootmine2003 2004 2005 2006Toetus/ha, EEKAllikas: PRIA, Maamajanduse Infokeskus

124Põllumajandusliku tegevusega alustavate noorteettevõtjate toetusmeetmega 1.2 tehti algust 2008.a. I taotlusvooru määratud toetused on väljamakstud. Meetme esimeses taotlusvoorus laekus255 taotlust (2 taotlejat loobus) ning eelarve oli 56mln kr, rahuldati 95 taotlust. II vooru tulemusedon PRIAs menetlemisel ja andmed on esialgsed.Taotlusvoorus laekus noortalunikelt PRIAsse 163taotlust summas 102,6 mln kr.Investeeringutoetused hektari kohta vähenesidaastatel 2005-2006, võrreldes 2003. ja 2004.aastaga. 2004. a oli kõrgem investeeringutoetusteosakaal seotud RAKi meetme 3.1 taotlemiseganing sel ajal toimusid ka SAPARDi väljamaksed.2005-2006 põllumajanduse investeeringutoetusteosakaal vähenes, kuna RAKi eelarve vahendid olidpiiratud ning paljud investeeringud lükati edasi,lootuses saada toetust järgnevatel aastatel.Võrreldes teiste toetustega saadi investeeringutoetusiEesti taimekasvatuse, piima- ja segatootmistüübiettevõtetes oluliselt vähem. 2006. a oliinvesteeringutoetus taimekasvatuses 65 kr hakohta. Kõige kõrgem oli investeeringutoetus 2006.a ha kohta piimatootmises (190 kr/ha).Põllumajanduse ja jahindusega tegelevate ettevõtetevõlakordaja jäi perioodil 2000-2006 vahemikku0,43 kuni 0,5 (joon 4).Joonis 4. Põllumajanduse ja jahinduse võlakordaja suurusgrupiti (töötajate arvu järgi), 2000-20060,650,600,55Võlakordaja0,500,450,400,350,302000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Keskmine 1-9 10-19 20-4950-99 100-249 250 ja enamAllikas: StatistikaametPõllumajandusettevõte puhul on täheldatav aastaaastaltnäitaja keskmise väärtuse suurenemine,samas Eesti keskmine väheneb. Mikro- ja väikepõllumajandusettevõtetepuhul on märgatav võlakoormuseteatav langus. Kõige enam on võõrkapitaligafinantseeritud mikropõllumajandusettevõtjad.Põllumajandusmaa hektari kohta investeerisid tavatootjad2007. a 3027 kr, mahetootjad 1665 kr jakeskkonnasõbralikud tootjad 2914 kr, mis oli vastavalt10,9%, 47,7% ja 11,4% rohkem kui 2004.a. Põllumajandusmaa hektari kohta kujunes 2007.a Eesti põllumajandustootja keskmiseks investeeringuks2518 kr, mis on 2006. a EL-25 tulemusegavõrreldes poolteist korda vähem.2008. ja 2009. a on põllumajandustootjatele keerulisedmitmel põhjusel – 2008. a ilmastikuoludetõttu jäi kasinaks ja kvaliteedilt kehvaks teraviljasaak,samas algas kiire põllumajandussaadustehindade langus ning üldise majanduskeskkonnakiire jahenemine koos krediidivõimaluste ahenemisega.Tänases majandussituatsioonis ei lähtu laenu- jaliisinguandjad põllumajandusettevõtetele laenu võiliisingu andmisel üksnes maksevõime-, likviidsusjavõlakordajatest, vaid olulisele kohale on seatudettevõtte minevikuliste ja tulevaste rahavoogudehindamine, mille kaudu määratletakse maksevõimelisus,st kuidas on ettevõte võimeline kohustusitäitma. Lisaks nõutakse liisingettevõtete poolt nökriisisituatsiooni rahavoogude aruannet, et selgitada,missugusel viisil toimub keerulistes oludeskohustuste täitmine – kui esialgset plaani ei saarakendada.

125Pankade/liisingfirmade ja ka põllumajandustootjatepuhul on tegemist erakapitalil rajanevate ettevõtetega,kes on suunatud kasumi teenimisele ningoma tegevuses peavad tähelepanelikult arvestamavõimalike riskidega.Joon 5 selgub, et põllumajanduse, jahinduse jametsamajanduse ettevõtete laenujääk oli 2008. aIII kv lõpus 4,2 mld kr.Joonis 5. Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse ettevõtete laenujääk 2004-2008,kvartalite kaupa, mln kr4500400035003000Laenujääk, m ln kr2500200015001000500031.03.0430.06.0430.09.0431.12.0431.03.0530.06.0530.09.0531.12.0531.03.0630.06.0630.09.0631.12.0631.03.0730.06.0730.09.0731.12.0731.03.0830.06.0830.09.08Allikas: Eesti PankVõrreldes 2004. a I kvartaliga on see kasvanud5,3 korda, seejuures on kasv võrreldes 2007. a IVkvartaliga 35%. Seega on põllumajandussektorilaenude jääk 2008. a jooksul kiiresti kasvanud.Kõigi juriidiliste isikute laenujääk kasvas 2004. aI kvartalist 2008. a III kv lõpuni 166% võrra ning2007. a IV kv lõpust 2008. a III kv kõpuni 6% võrra.Seega on põllumajandussektori laenukoormuskasvanud oluliselt kiiremini kui majanduses tervikuna.Ettevõtjapoolseteks võimalusteks on:• üle vaadata kulude struktuur, sh erinevate toodanguliikidelõikes;• vähendada/optimeerida kulutusi ja vajaduse korrallükata investeeringute tegemine edasi;• arvestada, et suure majanduskasvu ajal kompenseerisidkiire kasv ja odav raha juhtimisvead,praegusel majanduse kiire jahtumise ajal agaenam mitte;• analüüsida tulude laekumist võimalikult konservatiivselt;• minna üle põhiliselt individualistlikult tegevuseltlaialdasele koostööle riigi, teiste ettevõtete jaühenduste ning muude partneritega;• arvesse võtta, et kokkuvõttes toimub suhteliseltkiire majanduse struktuuri muutumine, mistaastab konkurentsivõime osas valdkondadest,kuid on Eestile väga kulukas nii majanduslikult,sotsiaalselt kui ka moraalselt.Eesti põllumajandusettevõtete varad olid 2007. akeskm 27,6% ulatuses finantseeritud võõrkapitalining 72,4% ulatuses omakapitaliga (EL-25 keskm2006. a vastavalt 15% ja 85%). Võõrkapitali osaoli kõige madalam Kreekas (0,4%) ja kõige kõrgemTaanis (50%).Eesti oli võlakordaja suuruse järgi (27,6%) EL-25hulgas seitsmendal kohal, olles Belgiaga samaltasemel (27,7%) ning jäädes veidi alla Rootsi tulemusele(30,0%). Sellest saab järeldada, et Eestikeskmine põllumajandustootja on kasutanudoluliselt rohkem võõrkapitali oma tootmise finantseerimisekskui enamik ELi liikmesriikide põllumajandusettevõtteid.Eesti põllumehed püüavad muuta oma tootmistefektiivsemaks ja olla konkurentsivõimelised. Onselge, et täiendavate investeeringuteta ei suudaEesti põllumajandus teiste riikidega edukalt konkureerida.Samas tuleb Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimetõstmisel suuremal määral arvestadapõllumajandussektori struktuuri muutumisegaja põllumajandusettevõtjate omafinantseerimisesuutlikkusega.

126Põllumajandusettevõtete netolisandväärtusel põhinenudjätkusuutlikkuse analüüs näitas, et pärisväikesed põllumajandusettevõtted ei ole samasmahus ja sama tüüpi tootmist jätkates jätkusuutlikud.Neil ei ole piisavalt vahendeid investeeringuteksja tootmise ümberkorraldamiseks. Ka keskmisesuurusega põllumajandusettevõtted vajavadoluliselt ümberkorraldamist, nende tugevnemine jajätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt olulinemaaelu arengu ja konkurentsivõimelise põllumajandussektoriseisukohast.Lisaks sellele selgus Eesti Maaülikooli poolt läbiviidudpõllumajandussektori investeeringutevajaduse uuringust, et suuremad põllumajandusettevõttedon suhteliselt paremini varustatud kasutamiskõlblikemasinate, seadmete ja ehitistega kuiväiksemad põllumajandusettevõtted.Põhiliselt oleks vaja majandusolukorra halvenedesaga põhjalikumalt analüüsida uuemat usaldusväärsetinformatsiooni. Täiendavaid laenukohustusiei peaks võtma ja käibevahenditeks peaksleidma ressursse omavahendite efektiivsemakasutamise arvelt, sh tootmise jaoks mitteolulistevarade müügist.Ettevõtete konkurentsivõime sõltub nii tootmisteguritest,nõudlusest, strateegiavalikust kui kakoostööst. Üheaegselt valitsuse positiivse poliitikagaei saa jätta tähelepanuta ka juhuse pakutavaidvõimalusi ja rahvusvahelise ärikeskkonna muutumisi,mis on ettevõtete tegutsemiskeskkonnakujundajatena ühtmoodi olulised.Majandustegevuse mitmekesistamise toetaminemaapiirkonnasRAK 2004-2006 meetme 3.3 raames toetati maaturismiarendamist, käsitöönduslikku tegevust,teenuste osutamist ja toiduainete töötlemist.Tabel 4. RAKi meetme 3.3 objektide arv väljamakstud taotluste alusel tegevusvaldkondade lõikes jasumma, (kr)TegevusObjektideTeostatudVäljamakstudsellest EUarv makstudinvesteeringutoetussummataotlustelmaksumusTuristide teenindamiseks vajalikud ehitised178114 732 75353 757 38237 630 165Käsitöönduslik ettevõtlus12228 491 18313 416 1119 391 277Teeninduslik ettevõtlus8185 344 95838 483 02726 938 116Põllumajandusvaldkonnale92 618 7651 099 735769 815lähedaste tegevuste arendamineProjektide ettevalmistavad tööd631 372 200671 894470 326KOKKU453232 559 859107 428 14975 199 698Allikas: PRIAMAK 2007-2013 majandustegevuse mitmekesistamisetoetamise meetme 3.1 2008. a I taotlusvooruraames esitati 359 taotlust ning nendest rahuldati81% ehk 291 taotlust. I taotlusvooru eelarveksoli ette nähtud 388 mln kr. Taotlusvooru raamestaotleti toetust 3,6% ettenähtud eelarvest vähem,kogusummas 374 mln kr. Menetlemise tulemuselkiideti heaks toetus summas 290 mln kr, so 25%ettenähtud eelarvest vähem.

127Tabel 5. MAKi meetme 3.1 taotluste arv tegevusvaldkondade lõikes, 2008. a I ja II taotlusvooru tulemusedI taotlusvoorInvesteeringu valdkondHeakskiidetudHeakskiidetudInvesteeringutaotluste arvtoetussummaabikõlblik maksumusTurism153165 825 295321 947 235Käsitööndus1515 135 57028 636 360Jaemüük96 162 18812 729 480Taastuvenergia tootmine87 351 75614 470 518Muud10695 949 446188 535 819KOKKU291290 424 255566 319 412II taotlusvoorInvesteeringu valdkondVastuvõetudTaotletudInvesteeringutaotluste arvtoetussummaabikõlblik maksumusTurism55181 720 822387 406 754Käsitööndus13 562 3367 124 672Muud52175 576 868380 697 428Taastuvenergia tootmine412 530 75926 629 898Valdkond teadmata411 478 55223 804 904KOKKU116384 869 337783 513 656Allikas: PRIAHoone või rajatiste ehitamiseks või parendamisekson objektide alusel määratud toetussummaks 211mln kr, so 73% kogu heakskiidetud toetussummast.Üle poole investeeringutest on meetme 3.1 Itaotlusvooru raames seotud hoonete või rajatisteehitamisega.Samalaadselt meetme 3.1 I taotlusvooruga on II voorusesitatud toetuse taotluste alusel üle poole investeeringutestseotud ehitamise või parendamisega.Kuna II taotlusvooru objektid on enamus seotudehitamisega ning heakskiitmise otsused tehakse2009. a maikuu alguseks, siis on suur tõenäosus,et enamus ehitamisega seotud heakskiidetud taotlustekorral toimuvad väljamaksed alles 2010. a.Tegemist on suuremamahuliste projektidega(maksumus ületab 200 001 eurot ja avaliku sektoritoetus on vahemikus 100 000–300 000 eurot) ningnende projektide analüüsimiseks moodustatakseekspertidest hindamiskomisjon. Komisjoni ülesanneon valida välja kõige innovaatilisemad ning jätkusuutlikumadprojektid, mis aitaksid maapiirkonnasmajandustegevuse mitmekesistamisele kaasa.KokkuvõtteksELiga liitumisega laienesid avaliku sektori pooltpakutavad toetamisinstrumendid, millega paranebka väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete finantseerimine.Tekkisid täiendavad võimalused niiriigisiseste kui rahvusvaheliste koostöö- ja turustamisvõimalusteavardamiseks ettevõtete vahel.Rakendatavate riiklike meetmete abil paranes infokättesaadavus avaliku sektori tugimeetmete kohta.Maamajandusliku ettevõtluse arendamisel pöörataksetähelepanu nii põllumajandusettevõtete kuimuude maamajandusettevõtete konkurentsivõimekasvule, mis võimaldaks ettevõtetel tegutsedajätkusuutlikult ka vähenevate turu- ja otsetoetustetingimustes. Seejuures soodustatakse parimatevõimalike tehnikate ja meetodite kasutamist, põllumajanduseinfrastruktuuri arendamist ja aidataksekaasa maamajanduse mitmekesistamisele. Osapõllumajandustootjaid peab paratamatult lisasissetulekusaamise pärast mitmekesistama omategevust väljaspool põllumajandust.Professionaalsed põllumajandustootjad saavadtulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi tehnoloogiaid,paremaid meetodeid ja masinasüsteemening muid tootmiseks vajalikke vahendeidja sisendeid, mis võimaldab ettevõtetel tegutsedajätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuuri,tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutudaefektiivsemaks.Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimetõstmisel arvestatakse edaspidi suuremal määral

129Tabel 1. Hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)20042005200620072008Majandussektorid kokku595.5607.4646.3655.3656.5Primaarsektor34.731.331.130.325.3Sekundaarsektor208.3205.0215.1229.6232.4Tertsiaarsektor352.4371.1400.1395.5398,8Allikas: ESAAlates 2004. a on tänu majanduse elavnemiselehakanud tööga hõivatute arv märgatavalt kasvamaning tööpuudus langema. 2004-2008. a suureneshõivatute arv igal aastal keskmiselt 2%, ainult2004. a oli kasv väiksem (0,2%).Tööga hõivatuid oli 2008. a IV kv 653 000, mis on8000 vähem kui III kv ja 3500 võrra vähem kuiaastakeskmiselt. 2007. a IV kvartaliga võrreldesvähenes hõivatute arv 0,2%, samas toimusid muutusedhõive struktuuris, mis olid seotud majanduskonjunktuurihalvenemisega.Joonis 1. Hõivatud (15-74) majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)800Majandussektorid kokku (vasak telg)Tertisaarsektor (prem telg)Sekundaarsektor (parem telg)Primaarsektor (parem telg)60070050060050040040030030020020010002004 2005 2006 2007 2008Allikas: Statistikamet1000Põhjustatud oli selline olukord Eesti majanduslangusest,mis ulatus 2008. a 3,6 protsendini.Kõige järsem langus tabas Eestit viimases kvartalis(-9,4%). Siin kukkus järsult töötlev tööstus (ligi21%) ja ehituse valdkond. Esialgsetel andmetelehitasid Eesti ehitusettevõtted 2008. a omal jõulEestis ja välisriikides kokku 35 mld kr eest, mis oli12% vähem kui aasta varem.Miinuse üks põhjustajaid oli ka finantssektor, kusalates teisest kvartalist hakkas lisandväärtus kaduma.Negatiivsele majanduskasvule aitas kaasa kakäibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine.Koos ekspordi vähenemisega kahanes import ninginimesed ei tarbinud enam kaupu ja teenuseidsenise hooga. Eesti peamiste kaubanduspartneriteoluliselt nõrgenenud majandusolukord mõjutasEesti eksporti järjest enam. Nii oktoobris kuika detsembris vähenesid meie peamiste kaubanduspartneritetootmismahud oluliselt. Eestitööstustoodangus ja väliskaubanduses toimussuur muutus novembris ja langustrend jätkus kadetsembrikuus.

130Tabel 2. Hõivatute arv asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)20042005200620072008Hõivatute arv, kokku.595,5607,4646,3655,3656,5Sellest:Linnalised asulad433,8443,6465,0470,5471,0Maa-asulad161,7163,8181,3184,9185,5Allikas: ESALinnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahenemisetagajärjed 2008. a viimases kvartalis veelvähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodukuika välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulutustevähendamiseks, mis tähendab muuhulgas katöötajate arvu vähendamist.Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussektoriskaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv.2008. a IV kvartalis töötas 64% hõivatutest teenindavassektoris, aasta varem 60,5%.Tegevusalade lõikes vähenes kõige rohkem põllumajanduses,ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatutearv, kõige enam kasvas kaubanduses töötajate arv.Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)800Kokku (vasak telg)Linnaline asula (prem telg)500700600Maa-asula (parem telg)40050030040030020020010010002004 2005 2006 2007 2008Allikas: Statistikamet0Aastatel 2004-2008 on hõivatute arv Eestis kasvanudkümnendiku võrra, sh linnades 8,6% jamaapiirkonnas 14,7%.Maa-asulate hõivatutele on iseloomulik, et kasvabhõivatute arv, kelle põhitöökoht on elukohasterinev.Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahenemisetagajärjed 2008. a viimases kvartalis veelvähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodukuika välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulutustevähendamiseks, mis tähendab muuhulgas katöötajate arvu vähendamist.Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussektoriskaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv.2008. a IV kv töötas 64% hõivatutest teenindavassektoris, aasta varem 60,5%. Tegevusalade lõikesvähenes kõige rohkem põllumajanduses, ehitusesja töötlevas tööstuses hõivatute arv, kõige enamkasvas kaubanduses töötajate arv.Tööturuamet registreeris eelmisel aastal 61 485töötut, mis on 52,8% rohkem kui 2007. a. Eelmiselaastal oli tööturuametis kuu jooksul keskm arvel21 918 töötut. Päevaseisuga oli registreeritud töötuidkeskm 19 706, mis moodustab 3,1% tööjõustvanuses 16 kuni pensionieani.2007. a oli registreeritud töötuid päevas keskm 13459. Aastaga suurenes keskm kuu jooksul arvelolnud töötute arv 43%.Noorte (16-24) töötute osakaal aasta jooksul arvelolnud töötutest oli 2008. a 15,9%, 2007. a oli samanäitaja 13,8%. Üle 50aastaste töötute osakaal aas-

131ta jooksul arvel olnud töötutest oli 2008. a 28,1%,2007. a 29,7%.Uusi tööpakkumisi laekus aasta jooksul 14 341,2007. a esitati 22 806 tööpakkumist. 2008. a jooksulrakendus Tööturuameti andmetel tööle 16 906registreeritud töötut, 2007. a oli tööle rakendunuid14 064.Töötutoetust maksti aasta jooksul 23 569 inimesele,mis on 33% rohkem kui 2007. a.Karjäärinõustamist pakuti 9891 registreeritudtöötule. Tööturukoolitust saanute arv oli 5451.Toetust ettevõtluse alustamiseks sai 162 inimest.Eestis on viimase 14 aasta suurim majanduslangus,käibed-kasumid kukuvad, töötajaid koondatakse.2009. a jaan lõpu seisuga oli tööturuametisennast töötuks registreerinud 38 812 inimest,detsembris 2008 30 374. Jaanuarikuu jooksulotsis Tööturuameti vahendusel tööd 41 252 töötut.Jaanuaris rakendus 1100 töötut. Uute töötutenaregistreeriti 11 054 inimest.Ka edasistes arengutes on oodata tööjõu nõudlusening hõive jätkuvat vähenemist ja seeläbi tööpuudusesuurenemist. Töötus kasvab Rahandusministeeriumiprognoosi järgi 2009. aastal 8,6%-ni ja2010. a 9,3%-ni.Töötukassa prognoosib 2009. aastaks, et hüvitisimakstakse kuni 30 000 töötule.Maa-asulate tööealiste hõiveseisund2004-2008. a on maa-asulate hõivatute üldarvkasvanud 23,8 tuh hõivatu, ehk 14,7% võrra, linnadesoli see näitaja 37,2 tuh ja 8,6%.Maa-asulates on töökohtade arvukus viimase viieaasta jooksul kahanenud 800 võrra: kui 2004. a oli95,5 tuh töökohta, siis 2008. a 94,7 tuh.Tööjõud on hõivatute ja töötute koguarv. Töötusemäär on töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõivemäär on 15–74-aastaste hõivatute osatähtsus samasvanuses kogurahvastikus. Tabeli 3 andmeteston näha, et 2004-2008 on tööhõive määr maapiirkonnaskasvanud 52,2%-st kuni 59%-ni.Tabel 3. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund, 2004-200820042005200620072008Tööjõud, tuhat176.4176.7193.1194.9196.8..hõivatud, tuhat161.7163.8181.3184.9185.5..töötud, tuhat14.712.911.910.011.3Mitteaktiivsed, tuhat133.6134.2120.9120.5117.7Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku, tuhat310.0311.0314.1315.4314.5Tööjõus osalemise määr, %56.956.861.561.862.6Tööhõive määr, %52.252.757.758.659.0Töötuse määr, %8.37.36.25.15.7Allikas: ESAPõllumajanduse, ehituse, töötleva tööstuse, haridusening tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnastöökoha kaotanud ja maale elama jäänud spetsialistidelja oskustöölistel on kohapeal üha raskemrakendust leida, mistõttu nad olid sunnitud vastuvõetavattööd ja teenistust otsima mujal – peamiseltlinnades.Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%)6562Tööjõus osalemise määr, %Tööhõive määr, %595653502004 2005 2006 2007 2008Allikas: Statistikaamet

132Põhilised tööalase pendelrände sihtpunktid on omamaakonnakeskused. Erandiks on Rapla maakond,kus Raplast suurem mõju on Tallinnal.Tabel 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)20042005200620072008Kõik põhitöökoha asukohad161,7163.8181.3184.9185.5Põhitöökoht ja elukoht samas linnas, vallas81,781.887.380.376.1Elukohast erinev põhitöökoha asukoht80,082.194.0104.6109.4..linnaline asula64,666.673.783.084.6....Tallinn23,028.029.733.833.6..maa-asula13,814.415.714.918.6..välismaa1,61,14,66,76,2Allikas: ESAMärgatavalt on kasvanud välismaal töötavate inimestearv – 2004. a 1,6 tuhandest (1% hõivatutest)kuni 2008. a 6,2 tuhandeni (3,3%).Joonis 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2002-2008 (%)2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: ESAKui 2004. a oli maa-asulate hõivatutest pooltelpõhitöökoht ja elukoht samas kohas, siis 2008. aaga ainult 41%-l. 2004. a töötas linnades 64,6 tuhmaainimest (40% hõivatutest), 2008. a juba 84,6tuh (45,6%).Maapiirkonna hõivatute tegevusaladest on 2004-2008 kõige järsem osatähtsuse vähenemine toimunudpõllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusevaldkonnas – 2004. a 16,6%-lt kuni 10,6%-ni2008. a (1,6 korda), mäetööstuses (1,9 korda) ningkalapüügi tegevusalal 1,0%-lt kuni 0,4%-ni. Avalikuhalduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustusetegevusala hõivatute osatähtsusvähenes 1,2 korda, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes8,9% ning hariduse (8,2%) ja töötleva tööstuse(5,6%) tegevusaladel.

133Tabel 5. Maaapiirkonna hõivatud tegevusalade järgi, 2004-2008 (%)20042005200620072008Tegevusalad kokku, %100100.0100.0100.0100.0Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus16,614.913.712.710.6Kalapüük1,00.80.80.50.4Mäetööstus1,51.00.80.80.8Töötlev tööstus21,620.922.320.320.4Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus1,30.90.70.61.3Ehitus7,18.510.712.612.1Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja11,812.011.112.412.8kodumasinate remontHotellid ja restoranid2,13.73.22.53.0Veondus, laondus ja side6,46.07.18.27.8Finantsvahendus1,10.70.81.11.3Kinnisvara, rentimine ja äritegevus4,24.54.54.75.1Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik6,97.87.66.65.6sotsiaalkindlustusHaridus9,89.79.17.89.0Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne5,65.14.74.15.1Muud tegevusalad3,13.53.15.04.8Allikas: ESAHõivatute osatähtsuse märgatav kasv on 2004-2008 toimunud ehituses (1,7 korda), hotellide jarestoranide (1,4 korda), finantsvahenduse, kinnisvara,rentimise ja äritegevuse ning veonduse,laonduse ja side tegevusaladel (1,2 korda).Kuigi 2008. a toimus maa-asulates hõivatuteüldarvu kasv 600 inimese võrra, vähenes siiskimaapiirkonnas hõive eelneva aastaga võrreldespõllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse(-3700), avaliku halduse (-1800), samuti veonduselaonduse ja side (-700) tegevusaladel.Põllumajandusliku hõive vähenemine on seotudpõllumajandussaaduste müügihindade (tootjahinnaindeksi)vähenemisega ja tootmise vahenditeostuhinnaindeksi (iseloomustab põllumajanduslikeäriettevõtete kuluartiklite hinnamuutusi) kasvuga.Statistikaameti andmetel oli tootjahinna muutus2008. a IV kvartalis võrreldes eelneva aasta samaperioodiga -4,6%, sh taimekasvatuses -11,3%ja loomakasvatuses -2,9%. Tootmise vahenditeostuhinnaindeks kasvas 7,3%. Kaubagruppidestoli kõige suurem hinnakasv väetise ja pinnaseparandaja(82,1%), taimekaitsevahendite (15,6%) jaenergia, kütuse ja määrdeainete osas.Hõive vähenemise avalikus halduses põhjustaskulude kokkuhoid, mis kahandab uute töötajatepalkamise võimalusi lahkuvate töötajate asemele.Endiselt avaldavad hõivele mõju kahanenudkaubaveomahud ja eelkõige transiidi ning postsidemahud. Selle tegevusala hõive vähenemine onseotud kulude optimeerimisega, mis on tingitudmüügitulemuste langusest.Tervishoius mõjutas hõivet välisturistide arvu väheneminetervisekeskustes ja sanatooriumites ningsiseturismi kahanemine.Nõudluse vähenemine ning konkurentsi tihenemineon viinud ehitusturul teenuste hinnad alla ningenamik uutest ehituspakkumistest tehakse otsekuludelähedaste hindadega, mis ettevõtte tasandiltähendab opereerimist negatiivse marginaaliga.Aastad 2004-2007 olid kiire majanduse ja hõivekasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ningtöötuse määra (töötute osatähtsus tööjõus) olulisevähenemise. Eesti 2008. a töötuse tase oli Statistikaametiandmetel 5,5% (kasv aastaga 0,8 pp),maal 5,7% (kasv 2007. a võrreldes 0,6 pp).

134Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%)10töötus 8,387,36,2642Allikas: Statistikaamet5,1hõive põllumajnduses4,13,93,43,22004 2005 2006 2007 20085,73,1Maapiirkonnas vähenes töötute arv 14,7 tuhandest(töötuse määr 8,3%; 2004)) kuni 10 tuhandeni2007. a (5,1%), kuid seejärel seoses majanduslangusega2008. a teisel poolel kasvas töötute arv jaaastakeskmiseks kujunes 11,3 tuh (5,7%).Mitteaktiivsete arv vähenes maapiirkonnas aastatel2004-2008 133,6 tuhandest kuni 117,7 tuhandeniehk 11,9% võrra. Mitteaktiivsete hulgas väheneskõige rohkem pensioniealiste mitteaktiivsete jaheitunute arv. Heitunute arv (isikud, kes on kaotanudlootuse tööd leida), mis püsis 2003-2004.a 10 000 ümber, vähenes 2005. a 9000-ni. Heitunutearv vähenes järgnenud aastate jooksul veelgining 2008. a oli 3800, mis oli 2,4 korda vähem kui2005. a.Majandusolukorra halvenemise tõttu kasvas töötutearv 2008. a lõpul Eesti linnalistes asulates üle40 000 ja maa-asulais pisut üle 13 000 inimese.See tähendab, et maa-asulates oli tööta iga 15.tööealine inimene.Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal10%-ni Ida-Virumaal. Märkimisväärselt kõrge oli töötusemäär ka Põlvamaal (8,9%) ja Valgamaal (8,5%).Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)8070605040302010Tööjõus osalemise määr. Kokku (vasak telg)Tööjõus osalemise määr. Linnaline asula (parem telg)Tööjõus osalemise määr. Maa-asula (parem telg)Tööhõive määr. Kokku (parem telg)Tööhõive määr. Linnaline asula (parem telg)Tööhõive määr. Maa-asula (parem telg)70686664626058565402004 2005 2006 2007 2008Allikas: Statistikaamet52ELi Lissaboni strateegia üks eesmärke on tõsta15-64-aastaste tööhõive määr 2010. aastaks 70%-ni, 2005. aastaks seatud eesmärk oli 67%. 2005. aeesmärk ületati Eestis 2006. a, mil 15-64-aastastetööhõive määr kasvas 67,7%-ni.

135Joonis 7. 15-64-aastaste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008 (%)8070605040302010Tööjõus osalemise määr. % (vasak telg)Tööhõive määr. % (parem telg)7069686766656402004 2005 2006 2007 2008Allikas: Statistikaamet632007. a oli tööjõus osalemise määraks 72,5% jatööhõive määraks 69,1%, mis 2008. a suurenesidvastavalt 73,6% ja 69,5%-ni. Seega olid strateegiatööhõive eesmärgid sisuliselt täidetud.Maa-asulates oli 2008. a olukord mõnevõrrakehvem ning tööjõus osalemise määraks kujunes68,7% ja tööhõive määraks 64,7%.Üle kümne aasta on Eestis kehtinud valuutakomiteesüsteem ja krooni kurss on olnud fikseeritudeuro suhtes. Kahjuks pole inflatsioon olnud fikseeritudmuu Euroopa tasemele. (2008. a oli inflatsioonEestis 11,2%, samal ajal euroalal vaid 1,6%.)Niisuguses olukorras muutus ka Eesti tööjõudkallimaks – sellest tuleb osalt ka viimase aja koondamistelaine. Eesti ei ole investorite silmis enamodav maa. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rahvuslikudvaluutad on euro suhtes 10-40% odavnenudja Eestis on kahe viimase aasta jooksul toimunud18protsendiline hinnatõus.Tööpuudus ELis aastatel 2004-2008 ja2009. a jaanAastatel 2004-2008 on ELi riikides tööhõive olukordmärgatavalt paranenud majandusaktiivsusekasvu tõttu liikmesriikides ning sellega vastavuseson oluliselt vähenenud ka töötuse määr (9%-lt kuni7%-ni).Kõige suuremad muutused paremuse poole ontoimunud Poolas (19%-st kuni 7,1%-ni), Bulgaarias(12,1%-st kuni 5,6%-ni), Leedus (11,4%-st kuni5,7%-ni) ja Eestis (9,7%-st kuni 5,5%-ni).Tabel 6. Töötuse määr EL riikides, 2004-2008 (%)20042005200620072008EL (27 liikmesriiki)9.08.98.27.17.0EL (25 liikmesriiki)9.08.98.27.27.1EL (15 liikmesriiki)8.18.17.77.07.1Euro ala8.88.98.37.47.5Euro ala (15 riiki)8.88.88.37.47.5Euro ala (13 riiki)8.88.98.37.47.5Euro ala (12 riiki)8.88.98.37.47.5Belgia8.48.58.37.57.1Bulgaaria12.110.19.06.95.6Tšehhi8.37.97.25.34.4Taani5.54.83.93.83.3Saksamaa9.810.79.88.47.3

136Eesti9.77.95.94.75.5Iirimaa4.54.44.54.66.3Kreeka10.59.98.98.3..Hispaania10.69.28.58.311.3Prantsusmaa9.39.29.28.37.7Itaalia8.17.76.86.1..Küpros4.75.34.64.03.8Läti10.48.96.86.07.3Leedu11.48.35.64.35.7Luksemburg5.04.64.64.14.4Ungari6.17.27.57.47.9Malta7.47.27.16.45.8Holland4.64.73.93.22.8Austria4.95.24.84.43.8Poola19.017.813.99.67.1Portugal6.77.77.88.17.7Rumeenia8.17.27.36.4..Sloveenia6.36.56.04.94.5Slovakkia18.216.313.411.19.6Soome8.88.47.76.96.4Rootsi6.37.4 (b)7.06.16.2Suurbritannia4.74.85.45.3..Allikas: EUROSTAT (..) - Andmeid ei ole saadud (b) - Aegrea katkestusSama ajavahemiku jooksul on toimunud töötusemäära kasv Iirimaal (4,5% kuni 6,6%), Hispaanias(10,6% kuni 11,3%), Ungaris (6,1% kuni 7,9%) jaPortugalis (6,7% kuni 7,7%).Eurostati andmeil oli jaanuaris 2009 ELis tööta 18,4mln inimest ehk 7,6% tööealisest elanikkonnast.Läinud aasta jaanuariga võrreldes on töötuidlisandunud 2,2 mln. 2008. a jaan oli tööpuudusELis 6,8%. Eestis oli tööpuudus Eurostati andmeil8,6%, Leedus 9,8% ning Lätis 12,3%.Euroalal kasvas tööpuudus 2009. a jaan 8,2 protsendile.Euroala riikidest oli suurim tööpuudusjaanuaris Hispaanias (14,8%), Slovakkias (9,8%) jaIirimaal (8,8%). Kõige madalam oli tööpuudus Hollandis(2,8%). Euroala suurimas riigis Saksamaaloli tööpuudus 7,3%.Üheks tööpuuduse põhjuseks Hispaanias oli2006. a toimunud ulatuslik ehitusbuum, kui kõiklaenasid raha, et osta kortereid, maju või muidusuuremahuliselt ehitust arendada. Pärast suurttagasilööki ja alanud finantskriisi on olukord selline,et 2008. a lõpul oli 28% uusehitistest tühjad.Sisuliselt samasugused arengud olid viimastelaastatel ka Inglismaal, Iirimaal, USAs, Hiinas jaRumeenias. See on mulltüüpi arengu tulemus, kuilaenusaamine on lihtne. Paljud laenuandjad olidahned, laenuvõtjad aga väga vastutustundetud.Maailmapraktika on korduvalt näidanud, et alati,kui antakse laenu neile, kes seda saada ei tohiks,tuleb kriis.Praegune halvenev majandusolukord ja kasvavtööpuudus tuleneb süvenenud finantskriisi mõjustreaalmajandusele ja sellega seotud ülemaailmsestmajanduslangusest, mis avaldub maailmakaubanduseja tootmise käibe märkimisväärses vähenemisesning mõnes riigis ka eluasemeturul tehtavateskorrektsioonides.

1379.3. Riiklik maaeluvõrgustikReve LamburMaaeluvõrgustiku üksuse loomiseks hakati MaamajanduseInfokeskuses ettevalmistusi tegema2007. a jaan ning 2007. a mais loodi LEADER-tegevusgruppideletugistruktuur. Alates 2008. a aprillistjõustus Maamajanduse Infokeskuse põhimäärusemuudatus, millega sätestati MaamajanduseInfokeskuse ühe põhiülesandena maaeluvõrgustikuüksuse ülesannete täitmine ning moodustatimaaelu– ja kalandusvõrgustiku osakond. Riiklikudmaaeluvõrgustikud olid 2008. a lõpuks loodud kõikidesELi liikmesriikides. Euroopa maaelu arenguvõrgustik ja selle Kontaktpunkt (ingl. k. ContactPoint) alustas tegevust 2008. a sügisel.Maaeluvõrgustiku peamiseks eesmärgiks on andalisandväärtust Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) rakendamiseks: teadmiste ja kogemustevahetamiseks liikmesriigi tasandil ning riigisiseseja rahvusvahelise koostöö soodustamiseks.Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline:• maaeluvõrgustiku üksus, mille ülesandeks onvõrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja elluviimisekorraldamine;• võrgustiku koostöökoda, mis koondab endaserinevaid maaelu osapooli ning on nõuandvaõigusega. Võrgustiku koostöökoja esimene istungtoimus 2008. a dets.Täiendavalt on kavas luua erinevaid valdkondlikketöörühmi, sh on eraldi välja toodud LEADER-tegevustetöögrupi moodustamine, mis alustas tööd2008. a dets.Maaeluvõrgustiku olulisemateks ülesanneteks onlevitada teadmisi (sh parimaid praktikaid), korraldadamaaelu arengus osalejatele üritusi ningolla tugi riiklikuks ja rahvusvaheliseks koostööks.Maaeluvõrgustikul on oluline roll LEADER-tugistruktuurina:pakkuda koostöö alustamise tuge,korraldada kootööle pühendatud temaatilisi kohtumisija kohalike tegevusgruppide koolitamist ningsoodustada kontaktide vahetamist.Teadmiste levitamise tegevuse raames viidi 2008–2009 maaeluvõrgustiku tellimusel läbi kaks uuringut:“LEADER-tegevuste rakendamine Eestis” ning“Põllumajandussaaduste ja –toodete ühisturustamisepraktilised näited”. 2009. a on kavas luuaühisturustamise töörühm ning korraldada õppereisRootsi. Lisaks nimetatud uuringutele on maaeluvõrgustikuüksus operatiivinfo saamiseks viinudläbi mitmeid küsitlusi ja lühiuuringuid.Teadmiste levitamise tegevuse raames on olulineroll ka trükistel. 2008. a koostati ja anti välja EestiLEADER 2009 kalender, mille kujundus valmisLEADER-tegevusgruppide meeskonnakoolituseraames. Samuti on koostatud ja levitatud EestiLEADERit ja kohalikke tegevusgruppe tutvustavadkaardid ja infolehed. Juba 2007. a algas informatsioonipidev edastamine kohalikele tegevusgruppideleja LEADER-meetme rakendamisega seotudasutuste teavitamine e-posti teel, kuid alates 2008.a apr toimub see regulaarselt iga nädal ja sisaldabeelseisvad üritusi, olulisi sündmusi ja muudteavet. Alates 2008. a okt teavitatakse regulaarseltmaaeluvõrgustiku tegevustest e-posti teel kalaiemat sihtgruppi, eelkõige MAKi 1. ja 2. teljegaseotud organisatsioone ja asutusi.2008. a suvel valmis koostöös Eesti Rahvusringhäälingugaja LEADERi kohalike tegevusgruppidegaETV hommikuprogrammis „Suvehommik” 15videolugu ja 30 stuudiointervjuud, mis tutvustasidmaapiirkonna kogukonna koostöönäiteid ja aktiivseidkogukonna liikmeid. 2008. a korraldas maaeluvõrgustikuüksus (või oli kaaskorraldaja) üritusikokku 43 päeval, sh kohalikele tegevusgruppidele.Üritustel oli üle 1400 osavõtja.Oluline tegevusvaldkond maaeluvõrgustiku töös onka rahvusvahelise koostöö soodustamine, eelkõigeerinevate riikide tegevusgruppide ja nende piirkondadevahel. Eesti maaeluvõrgustiku üksus korraldas2008. a sept Jänedal Põhja- ja Baltimaademaaeluvõrgustike üksuste II seminari, kus osalesidLäti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Eesti esindajad.Samuti oli maaeluvõrgustiku üksus mitmeõppevisiidi korraldaja või kaaskorraldaja. Kohalikeletegevusgruppidele korraldati 5.-10. okt õppereisTaani, kus tutvuti kahe sealse kohaliku tegevusgrupiprojektide ja piirkonnaga ning kohtuti Taanimaaeluvõrgustiku seminari raames kõikide Taanitegevusgruppide esindajatega. Koostöös teiste ELi

138maaeluvõrgustikega saadeti Eesti esindajad osalema1. telje tegevustele suunatud Soome maaeluvõrgustikuõppereisile Lätti, Saksamaa maaeluvõrgustikukorraldatud rahvusvahelise koostööalasele seminarile Leipzigisse, kus neli kohalikkutegevusgruppi osalesid oma piirkonda tutvustavateinfomaterjalidega.Maaeluvõrgustiku üksusest osaleti EuroopaKomisjoni üritustel: LEADER+ seirekomisjoniistungil, Euroopa maaelu arengu võrgustikukoordinatsioonikomitee istungil, maaelu arengukoordinatsioonikomitee LEADER allkomitee Iistungil, liikmesriikide maaeluvõrgustike üksusteI töökoosolekul Küprosel; lisaks osaleti väljaspoolEestit toimuvatel üritustel kokku 6 korral (Soomes,Lätis, Itaalias, Norras).Maamajanduse Infokeskuse veebil (www.maainfo.ee) on kättesaadavad kõik maaeluvõrgustiku üksusepoolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõttedja osalejad ning info Euroopa maaelu arengu võrgustikutegevusega seotud ürituste kohta. 2008.a jooksul on kogutud maaeluvõrgustiku kalendrisseandmed 645 ürituse kohta. 2008. a lõpuksoli veebilehe külastatavus tõusnud kuni 32 000veebiosa vaateni kuus (võrdluseks: 2007. a lõpuksoli 20 000).9.4. LEADER-programm EestisAve BremseLEADER-programm Eestis edeneb jõudsalt edasi.Kuigi Eestis avati LEADER-meede veidi hiljem,võrreldes mõne uue ELi liikmesriigiga, on tänuteavitamise alasele eeltööle ja maapiirkonnaleomase tugeva kolmanda sektori abile jõutudselleni, et omavalitsusüksustest on 98% liitunudkohalikeks tegevusgruppideks. See annab võimalusetuua LEADER-toetusi oma piirkonda. Olemejõudnud LEADER-programmi tegevustes Euroopaspäris heale positsioonile mitmest aspektist.Lisaks LEADER-programmi suhteliselt suurele,10%-lisele osakaalule maaelu arengukavast (MAK)antakse kohalikele tegevusgruppidele võimaluskasutada oma piirkonna meetmete väljatöötamiselkõiki kolme MAKi telge. Suhteliselt paindlikulton planeeritud ka koostööprojektide algatamine,nii riigisiseselt kui riikidevaheliselt. Iga kohalik tegevusgruppsaab teha riikidevahelist koostööprojekti,kui see ühtib piirkonna arengustrateegiagaja mahub projektitaotlusteks mõeldud eelarvesse.Koostööprojektide ettevalmistamiseks vajalikudtegevused, sh tutvumisreisid, saab teha tegevusgrupiadministratiivkulude eelarvest.2008. a 30. juuniga lõppes LEADER-toetusskeemirakendamise esimene etapp - riikliku arengukava2004-2006 LEADER-tüüpi meetme etapp. Põllumajandusministeeriumimääruse „LEADER-meetmeraames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse japrojektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemiseja taotluse menetlemise täpsem kord” allakirjutamisegaalgas uus periood, Eesti maaelu arengukava2007–2013. Periood on omakorda jagatud Eestiskahte ossa, millest esimene etapp kestab kuni2010. a lõpuni, teine 2011. aastast kuni programmiperioodilõpuni. Teiseks perioodiks on kohalikeltegevusgruppidel võimalik piirkondlikku strateegiattäpsustada ning esitada täiendatud strateegia.Eelmist perioodi võib iseloomustada valdavaltpositiivselt: ainuüksi ettevalmistava programmikaudu on piirkond elavnenud juba tänu tekkinudpartnerlustele. Arengustrateegiate koostamiseltoimunud arutelud, ajurünnakud, töörühmad jaümarlauad on viinud kokku ja lähendanud inimesinaabervaldadest ja erinevatelt elualadelt. Kohaliketegevusgruppide liikmeskonna koostegutsemiseston tekkinud tugevad meeskonnad, kes soovivadelu oma piirkonnas arendada. Paljudel juhtudel onmitu tegevusgruppi teinud ühiseid üritusi erinevatesvaldkondades. Tehtud on õppereise ELi maadesse,kutsutud esinema väliseksperte ja korraldatudrahvusvahelisi üritusi.Perioodide üleminekuaja sisse 2008. a jäidLEADER-programmi arengu jaoks mitmed olulisedsündmused. Enamik kohalikest tegevusgruppidest(21) lõpetasid ettevalmistavad tegevused, misolid vajalikud oma piirkonnas toetuste jaotamisealustamiseks. Kujundati tegevusgrupi mees-

139konnad, õpiti tundma oma piirkonna olusid javajadusi. Kuna iga tegevusgrupi piirkonna moodustavadmitmed vallad ja osapooled erinevatestsektoritest (vallad, ettevõtjad ja kodanike ühendused),siis tuli kõigepealt tundma õppida inimesija piirkondi. 2006. a valminud LEADER-uuring“Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpimeede” uuris valmisolekut LEADER- programmiksja näitas, et inimesed ei teadnud kuigipaljuoma naabervaldade kohta. Üsna palju tuli ettevalmistusiteha, et luua piirkonna strateegia, millealusel taotlusvoore avada ja toetusi jagada.Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskoguja Võrumaa Partnerluskogu kuulusid nendekolme tegevusgrupi hulka, kes said juba esimeseletapil õiguse alustada ka projektide rakendamisega.Neile langes teistega võrreldes suurem koormus- viia ellu piirkonna arenguprojekte ning samastegeleda ka strateegiate uuendamisega.24 kohaliku tegevusgrupi valminud strateegiadläksid hindamisele Põllumajandusministeeriumijuurde loodud hindamiskomisjoni. Lisaks töötatiesitatud strateegiad läbi ka ekspertide poolt, kellehinnangust said ülevaate nii hindamiskomisjoniliikmed kui ka kohalikud tegevusgrupid 2008. alõpus toimunud ekspertide tagasisideseminaril.Maaelu arengukava 2007–2013 LEADER-meetmekaudu on Eesti riik otsustanud jagada 10%arengukava eelarvest. See on 1,34 mld kr, mis teebkeskmiselt aastas üle 200 mln kr kohalike tegevusgruppideosalusel jaotatavaid toetusi.Vastavalt LEADER-meetme määruses sätestatuleoleneb LEADER-piirkonna toetus järgmistestosadest:• baaseelarve - jagatakse võrdsetes osades kohaliketegevusgruppide vahel (20%):• teine osa - jagatakse, võttes arvesse tegevuspiirkonnasotsiaal-majanduslikke näitajaid: rahvaarvu,pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist jakohaliku omavalitsusüksuse paiknemist saarel(70%);• kolmas osa - määratakse sõltuvalt strateegiakvaliteedist (10%).Pärast 2010. a süsteem natuke muutub ning üheaspektina võetakse eelarve jaotuse juures arvessestrateegia rakendamise kvaliteedi näitajaid ningtoetuse tagasinõuete vähesust kohalikult tegevusgrupilt.Komisjoni otsus, mille kinnitas põllumajandusministeroma käskkirjaga 3. nov 2008, andiskõrgeimad punktid Rohelise Jõemaa Koostöökogustrateegiale; paremuselt järgmised olid HiidlasteKoostöökogu, Piiriveere Liider, Tartumaa Arendusseltsja PAIK. Kõrgeimate punktidega hinnatudstrateegia piirkond sai juurde 20% oma eelarvest jajärgnevad proportsionaalselt vähem. Kolme kriteeriumitkokku liites määrati esimeseks perioodiks,2008-2010, kohalikele tegevusgruppidele piirkonnaarendamiseks eelarved, mis jäid vahemikku 16-36mln kr. Suurima pindala ja elanike arvuga kohalikudtegevusgrupid (Saarte Koostöökogu, RaplamaaPartnerluskogu ja Tartumaa Arendusselts) olideraldatud eelarve suurimateks saajateks. Väiksemadsummad määrati järgmistele tegevusgruppidele:Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, VirumaaKoostöökogu ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu.Nende pindala ja elanike arv on samuti väike.Kui piirkonna arengustrateegia sisaldab põhisuundi,mis võivad olla ka üldisemalt sõnastatud, siisiga aasta 1. novembriks esitavad kohalikud tegevusgrupidstrateegia rakenduskavad, millega planeeritaksepiirkonnas avatavate toetuste meetmetenimekiri ja aastaeelarve. Rakenduskava vaatab läbija kinnitab PRIA. Peale kinnitamist on kohalikultegevusgrupil kohustus taotlusvooru avanemisestteavitada piirkonda vähemalt 8 nädalat ette kohalikesväljaannetes.Kõik need eeltööd tegid võimalikuks, et 2009. aalustati 24 kohalikus tegevusgrupis piirkondlikeprojektitoetuste taotluste vastuvõttu. Sellega alustatiLEADER-programmi teist etappi. Projektitoetusetaotlusi võetakse vastu kohalike tegevusgruppidebüroodes. Kohalikud tegevusgrupid kuulutasidvastavalt korrale välja projektikonkursid. Millisedon vastava piirkonna taotlusvoorud, millises järjekorrasja kellele suunatud – erineb piirkonniti ningvastavat infot said piirkonna taotlejad kohalikutegevusgrupi büroost või kodulehelt. LEADER-toetusemeetmega on paika pandud toetuste piirmääradja alused, kuid siin võis kohalik tegevusgruppise teha teatud kitsendusi taotlejate, piirmääradeja –summade osas. Laekunud taotlused läbivadkohaliku tegevusgrupi vastava otsustuskogu, kusvaadatakse, kas esitatud taotlus vastab piirkonnaprioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsuson positiivne, edastatakse taotlused PRIAle, kustoimub abikõlbulikkuse kontroll.Strateegia ja kohalike meetmete väljatöötamiselpidi arvestama, et see aitab kaasa ühe või mitmetelje eesmärgi saavutamisele. Aluseks võis võttaMAKi kõiki kolme telge, neid vajadusel integreerides.Esimesel perioodil siiski ükski tegevusgrupp2. telje „Keskkonna ja paikkonna säilitamine“

140meetmeid ei kasutanud, vaid kombineeriti 1. telge„Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimeparandamine“ ja 3. telge „Maapiirkondadeelukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine“.Kohalikud tegevusgruppidest on rahvaarvultkõige suuremad: Tartumaa Arendusselts (36 352elanikku), Raplamaa Partnerluskogu (35 871) jaNelja Valla Kogu (29 344).Rahvaarvult kõige väiksemad on: Peipsi-AlutaguseKoostöökoda (7885), Virumaa Koostöökogu(8174) ja Lääne-Harju Koostöökogu (10 112).Keskmine rahvaarv: 18 982.Pindalalt kõige suuremad kohalikud tegevusgrupidon: Rohelise Jõemaa Koostöökogu (3198 km 2 ),Raplamaa Partnerluskogu (2974 km 2 ) ja SaarteKoostöökogu (2907 km 2 ).Pindalalt kõige väiksemad: Nelja Valla Kogu (627km 2 ), Kirderanniku Koostöökogu (783 km 2 ) ja VirumaaKoostöökogu (827 km 2 ).Kõige rohkem omavalitsusüksuseid ühes kohalikustegevusgrupis: Tartumaa Arendusselts (16),Saarte Koostöökogu (15), Valgamaa Partnerluskogu(12).Kõige väiksem kohalike omavalitsuste arv on 3ning see on Lõuna-Järvamaa Koostöökogus ja Põhja-HarjuKoostöökogus. Neljast kohalikust omavalitsusestkoosnevad ühendused viiel juhul.Kõige varem on asutatud: Pärnu Lahe Partnerluskogu(2003. a dets).Kohalikud tegevusgrupid 2009:ARENDUSKODA www.arenduskoda.eeTegevuspiirkond: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula jaKuusalu vald ning Loksa linnIDA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.idaharju.eeTegevuspiirkond: Anija, Raasiku, Aegviidu ja KosevaldJõgevamaa Koostöökogu www.jogevakoostookoda.eeTegevuspiirkond: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa,Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepääja Torma vald ning Mustvee linnJärva Arengu Partnerid www.jap.org.ee/Tegevuspiirkond: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda,Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue valdHiidlaste Koostöökogu www.kogu.hiiumaa.ee/Tegevuspiirkond: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmasteja Käina vald ning Kärdla linnKirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.eeTegevuspiirkond: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvivald ning Narva-Jõesuu linnLõuna-Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu.eeTegevuspiirkond: Türi, Imavere ja Väätsa valdLääne-Harju Koostöökogu www.vomentaga.eeTegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja VasalemmavaldKodukant Läänemaa www.kklm.eeTegevuspiirkond: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna,Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla jaVormsi valdMulgimaa Arenduskoda www.mulgimaaarenduskoda.eeTegevuspiirkond: Karksi, Paistu, Abja ja Hallistevald ning Mõisaküla linnNelja Valla Kogu www.4kogu.eeTegevuspiirkond: Harku, Kiili, Saku ja Saue valdPAIK www.pandivere.euTegevuspiirkond: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvereja Rakke valdPÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.leaderph.eeTegevuspiirkond: Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdPartnerid www.mtupartnerid.eeTegevuspiirkond: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru,Haljala, Vinni ja Rakvere valdPeipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.eeTegevuspiirkond: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu,Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse valdPiiriveere Liider www.piiriveere.eeTegevuspiirkond: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe,Räpina, Orava ja Piirissaare valdPõlvamaa Partnerluskogu www.partnerluskogu.eeTegevuspiirkond: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda,Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja VerioravaldPärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.eeTegevuspiirkond: Häädemeeste, Tahkuranna,Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja KihnuvaldRaplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.eeTegevuspiirkond: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila,Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald

141Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.eeTegevuspiirkond: Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse,Vändra, Kaisma, Järvakandi, Suure-Jaani,Pärsti ja Kõpu valdSaarte Koostöökogu www.skk.eeTegevuspiirkond: Kaarma, Kihelkonna, Kärla,Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala,Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu jaValjala valdTartumaa Arendusselts www.tas.eeTegevuspiirkond: Alatskivi, Haaslava, Kambja,Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Ülenurme,Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara jaVõnnu valdValgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.eeTegevuspiirkond: Helme, Hummuli, Karula, Otepää,Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva,Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linnVirumaa Koostöökogu www.viko.eeTegevuspiirkond: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavereja Aseri vald ning Püssi linnVõrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.eeTegevuspiirkond: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi,Tarvastu, Rannu, Rõngu ja Viiratsi vald ning VõhmalinnVõrumaa Partnerluskogu www.werro.ee/partner/Tegevuspiirkond: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste,Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina jaVõru vald

14210. Põllumajandusteadus,-haridus ja nõuandetegevus10.1. Põllumajandusteadus jateaduse osa põllumajandusesProf Rando Värnik, Ants LaansaluMilleks on vaja põllumajandusteadust?Teadustöö tulemuslikkust, probleeme ja eesmärkeon otstarbekas käsitleda, lähtudes Eestipõllumajanduse ning maaelu arengu vajadustestseoses ülemaailmsete ja ELis toimuvate majanduslike,sotsiaalsete ja keskkonnaprotsessidega.Toidutootmise tulevikuga seotud küsimused, misolid kriitilised veel kaks aastat tagasi, on jäänudmajandussurutise taustal avalikkuse ja poliitilistevalikute tegijate silmis tahaplaanile. Ehkkiavalikkuses domineerivad põllumajanduspoliitikaliberaliseerimise ja majanduskriisist ülesaamiseraskustega seotud küsimused, väärivad teaduslikusmõttes rohkem tähelepanu need probleemid,mis seonduvad rahvaarvu ja sellest tulenevalttoidunõudluse kasvuga, samas kui põllumajandustoodangukasv on aeglustunud. Maailma rahvaarvkasvab 2030. aastaks veel 2 mld inimese võrra.Mitmetes maailma piirkondades väheneb tööjõulineelanikkond, jätkub intensiivne linnastuminening maapiirkondade elujõu langus. Kliima poleenam nii usaldusväärne, kui see oli ajavahemikus1950ndatest kuni 1980ndate aastate alguseni, vaidtunduvalt muutlikum. Teaduselt oodatakse vastustelutähtsatele küsimustele: millised on ülemaailmsetoidunõudluse kasvu ning kliimamuutuste mõjudja tagajärjed, kuidas kohaneda muutustega.ELi põllumajanduse multifunktsionaalne mudel,mis on välja kujunenud poole sajandi jooksul,on taganud küllaldase tootmispotentsiaali ningtänu sellele saavad tarbijad toiduaineid piisavaltja odavamalt. Kuid kas see mudel on jätkusuutlikpõllumajandustootjatele püsivate sissetulekute tagamiselning keskkonnariskide ennetamisel pikemasperspektiivis? Põllumajanduse vundamendiksoleva looduskapitali allakäik kahandab farmidetootlikkust peaaegu kõikjal uuritavates põllumajandussüsteemidesüle maailma, sh kõikides Aasianiisutuspõhistes riisikasvatuspiirkondades. Langusjätkub vaatamata tehnoloogilistele meetoditele,mida selle leevendamiseks rakendatakse.Maailma toiduvarud vähenevad ja toiduainetehindade kõikumised maailma toiduainete turgudelsuurenevad. See suurendab omakorda põllumajandustootjatesebakindlust ning soovi vältidariske, mis on seotud otstarbekate investeeringutegatootmise efektiivsuse suurendamiseks.Otstarbekuse ja efektiivsuse põhimõtete eiramiselvaritsevad ohud, et tootmise intensiivsuse (vajaduskasutada rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid)ebasoovitav surve keskkonnale ning tervisliku jaohutu toidu tootmisele kasvab.Globaliseerumine on toonud endaga kaasa lisaksressursside vabale liikumisele ka võimaluse, et igariik on haavatav taudide puhangu tõttu. Globaalnekonkurentsivõime toidutootmise sektoritespeab kasvama, kuid koos sellega kaasneb oht,et väheneb tihti ka toiduohutus ja tervislikkus.Tagamaks kontrollisüsteemi toodetud/sissetoodavatetoiduainete või toidu toorme osas on vajalik, etkodumaine teadus suudaks probleemide ilmnemiselreageerida õigeaegselt ja asjakohaselt, püüdesnende tekkimist pigem ennetada. Kuni põllumajanduskaupadeturud on liberaliseeritud, eksisteeribka reaalne oht, et riiki tuuakse väheväärtuslikketoiduaineid ja kaubeldakse kaupadega, mis omakvaliteedilt ei vasta kehtestatud toiduohutuse normidele.Eelnimetatud põhjustel on põllumajanduskui valdkond väga suures sõltuvuses poliitikast jareeglitest.

144halvenemine, vee nappus, kliimamuutused, bioloogilisemitmekesisuse vähenemine. Toit on strateegilineressurss, nii nagu seda on ka energia.Toidutootmist kujundavad mitmed poliitikad jaalati jääb võimalus otsustada, kas antud poliitikaon riigi toidutootjatele sobilik ja kas see soodustabvõi pigem kitsendab tootmistegevust. Seni kunimaailmas kestab toidupuudus, on vajalik, et igariik üritaks seda leevendada, pakkudes võimalusija tegevust oma tootjatele. Toidutootmine ei olemitte üksnes tegevusharu, vaid sellega elatutakseise ja pakutakse tööd ka paljudele teistele, mistõttuon vaja arvestada kaasnevaid sotsiaalseidaspekte.Toidutootmise poliitikat on ELi tasandil suunatudläbi pikkade aastate ühise põllumajanduspoliitika(ÜPP) abil. Kas ja kuidas jaotada toidutootmiselekaasa aitamiseks rahalisi vahendeid ning millisedon rahajagamise kriteeriumid, selle üle onpoliitikud-otsustajad vaielnud läbi pikkade aastakümnete.alati on neid, kes vaidlustes alla jäävad.Ettevõtjaid huvitab teadusuuringute efektiivsusja mõju majandustulemustele, tarbijaid – kas jakuidas on kaitstud avalikkuse huvi säästva arenguja toiduohutuse valdkonnas. Majanduslik survepõllumajanduse efektiivsuse tõstmisele kasvab,sest mitte ainult kütuse ja väetiste, vaid ka maa jatööjõu hinnad tõusevad. Tootliku maa pindala vähenebpidevalt. Põllumajandus satub suuremassesõltuvusse kättesaadavatest veevarudest, seda eelkõigeEuroopa kuivematel aladel. Põllumajandussaadustehindade kõikumise tendentsi süvenemistseostatakse mitte ainult toiduvarude vähenemisega,vaid ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni(WTO) läbirääkimiste tulemustega (läbirääkimistepõhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu liberaliseerimine).Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi hinnangulon olukord bioloogilise mitmekesisuse säilitamiselmurettekitav ning tuleks suureneva nõudluse jaintensiivistumise korral maandada täiendavaidriske. Instituut peab otstarbekaks suurendadaeelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate majandamisviisidetoetamiseks.ÜPP „tervisekontroll“ oli Euroopa Komisjoni hinnangulsuur saavutus, ent selle reformiga tulebedasi minna. Põllumajanduse ja maaelu arengutoetuste tulevik ei ole selge. Need moodustavadpoole ÜPP eelarvest ning omal ajal olid toetusedõigustatud. Teatud hetkest alates oli olulinetoetada turule orienteeritust ning hinnatoetusteosa vähenes, seega oli vaja kompenseerida sissetulekutekaotust. Nende sisseviimisel ei räägitudtoetuste võimalikust kestvusest ja tulevikust. Samason avalikkuse surve vähendada ÜPP eelarvetpärast 2013. aastat. Avalikku arvamust ja poliitilisivalikuid toetuste vähendamise suunas mõjutavadsamuti mõiste „toetused“ tähenduse muutumine.Varasematel aastatel vastas mõiste „tulutoetused“oma sisule. Põllumajanduspoliitika reformitulemusel alates 2003. a algas üleminekuperiood,kus mõiste „toetus“ on omandanud pigem hüvitisetähenduse, kuna selle maksmine on seotudkohustuslike majandamisnõuete täitmisega, samasseostuvad kohustuste täitmisega kulutused jasaamata jääv tulu.Siiski ei pakkunud „tervisekontroll“ lahendusi jaabinõusid, vaatamata uute liikmesriikide, sh Eestikatsele tingimuste ühtlustamiseks kogu ELis.Toetuste lahtisidumine ei soodusta tingimustevõrdsustumist. „Tervisekontrolli“ tulemused süvendasidpraegust ebavõrdust, Nõukogu ja Komisjonei ilmutanud tahet tingimusi ühtlustada, pakkudeserinevaid „menüüsid“ ja lubadusi käsitleda tingimusteühtlustamist tulevikus. Seetõttu on olulineja vajalik oma riigi huvide kaitsmine ning omapositsioonide tugevdamine läbirääkimistel. Sellelesaavad kaasa aidata argumenteeritud ettepanekud,mille aluseks on kodumaine kõrgetasemelineteadus- ja uurimistöö.Eesti põllumeestele osaks saanud madalad toetusmääradvõrreldes teiste ELi tootjatega olid tingitudmeie suhteliselt nõrgast positsioonist läbirääkimistel,kuna aluseks võeti liikmesriikide senisedtootmismahud. Põllumajandustootmise mahud vähenesidELiga liitumiseelsel perioodil Eestis enamkui kaks korda, teistes liituvates riikides keskmiseltveerandi võrra. Eestis aset leidnud tunduvaltsuurema toodangu languse põhjused peituvadOECD keskmise tasemega võrreldes tunduvaltliberaalsemas kaubanduspoliitikas, mille tagajärjelebavõrdsed konkurentsitingimused põhjustasidpõllumajandussaaduste hindade allasurumist ningpõllumajanduse sissetulekute olulist vähenemist.Lähiajal seisab ELis ees järgneva finantsperioodieelarve arutelu ning põllumajanduse ja maaelutoetuste osa käsitlemine laiemas kontekstis. Eestiloleks vajalik omada tugevamat positsiooni, et2014. aastast saavutada võimalikult head tingimusedja positsioon ning kindlustada parimadvõimalused maaelu ja põllumajandustootmisearendamiseks.Mitmed teadlased kahtlevad selles, kas põllumajandussaadusteturu edasine liberaliseerimine on

145viimasel ajal toimunud tendentside süvenemisetingimustes õige. Kasumimarginaal läheb kaubanduseleja töötlevale tööstusele ning ÜPP regulatsioonidei aita. Regulatsioonid kaitsevad enamastitarbijat, kes ostab poest nt jogurtit. Aga kogusellele eelnev lüli ei ole hästi reguleeritud. Turg eisaa korralikult toimida, kui tootmisahela üks poolon tugevasti organiseeritud ja teine pool nõrgalt.Siiski oli Eestis toiduainete tarbijahindade tõus2007. ja 2008. a tunduvalt suurem kui teistesEL-27 liikmesriikides. Mitmete ekspertide hinnanguloli selle põhjuseks toiduahela lülide, sopõllumajanduse, tööstuse ja kaubanduse omavahelineebaterve konkurents, mille tagajärjel jaotubtoidusektori üldine kasum teenindavate sektoritekasuks ning tooraine tootja, st põllumajandussektorikahjuks. Seevastu peamiselt ELi vanadesliikmesmaades on jõutud arusaamisele, et ebatervekonkurents toiduahela sees halvab üldist jätkusuutlikkustning toimub erinevate firmade toiduahelatevahel.Andmata hinnangut senisele põllumajanduspoliitikale,ei ole võimalik objektiivselt kajastada maaelutänast ja homset päeva. Põllumajanduspoliitikaeesmärk on eelkõige reguleerida ja kohandada niitarbijat kui ka tootjaid vastavalt tekkinud vajadustele.Just seetõttu on põllumajanduspoliitikaviimaste aastate aktsent pandud tootmise konkurentsivõimekindlustamisele ja moderniseerimisele.Teaduse osa antud kontekstis on jälgida ja analüüsida,millised on konkurentsivõime suurendamiselvõimalikud kõrvalmõjud, arvestades nii sotsiaalseidkui ka keskkonna aspekte.Teadlaste osa ühiskonnale sõnumi edastamiselon hindamatu ja seetõttu peab see olema edastatudarusaadavalt. Vajadust käsitleda teadusinfotlaiemas tähenduses näitas Põllumajandusministeeriumitellimisel läbiviidud uuring „Eesti nõuandesüsteemiarenguvõimalused 2009“ (Develop Design,Kera OÜ). Selgus, et küsitletud nõustajatesttundis 70% kindlasti ja aeg-ajalt puudust uue info(teadusinfo, uued sisendid, tooted) järele ning 78%tunnistas vajadust nõuande järele just vastavateteadmiste puudumise tõttu.Teaduse saavutuste eksponeerimise koht ei olemitte ainult rahvusvaheliselt eelretsenseeritudajakirjade artiklites, ehkki see on vajalik ja näitabuuringute taset, vaid uuringute väljundiks peabolema eeskätt teaduse rakendamine praktilisseellu. Seega tuleb teadusuuringute raskuspunktsuunata rohkem konkreetsetesse majandus- jatootmisharudesse.Teadusuuringud põllumajanduse konkurentsivõimeja jätkusuutlikkuse tagamisel omandavad tulevikussisendite hindade pideva tõusu tingimustesüha suuremat tähendust. Konkurentsivõimelistetootmisharude ja ettevõtete teke võimaldab luualisandväärtust ning tugevdada seeläbi maapiirkondadeelujõudu. Põllumajandus on läbi aegadeolnud maaelu lahutamatu ja tähtsaim osa ningpakkunud tööhõivet paljudele inimestele. Tänanetootmistegevus põllumajanduses on suunatudkonkurentsivõime suurendamisele eeskätt suuremahulga kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu,mistõttu inimtöömahukas tootmine asendubmasinkapitalimahukamaga. Siit tuleneb ka vajadusrohkem tähelepanu pöörata nende tootjate/tootmisüksuste võimalustele, kes paratamatult eisuuda antud konkurentsitingimustes oma valdkonnasjätkata.Ekslik on arvata, et põllumajandus- ja maaeluprobleemid on üksnes põllumajanduspoliitikalahendada. On mitmeid nn halle laike, millegategelemine on tõsine sotsiaalpoliitiline väljakutse.Teisisõnu - inimestele sotsiaalsete garantiidekindlustamine ja elamiseks vajalike elementaarsetevõimaluste loomine nõuab tugevat sotsiaalpoliitilistotsust, millele saavad kaasa aidata nii majandus-ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, regionaalkuika põllumajandusministeerium.Maaelu arengu toetusteks antud rahalised vahendidon võimaldanud lisaks tootmise moderniseerimiseleosutada olulist tähelepanu kakodanikuühiskonna algatustele ja ettevõtmistele.Sotsiaalsete probleemide lahendamine maaeluson tugevalt seotud ettevõtlusaktiivsuse ja elujõulisteettevõtete hulgaga. Mida rohkem suudetaksemaamajanduses luua kõrge lisandväärtusegaettevõtteid, seda enam parandatakse ka sotsiaalsetinfrastruktuuri ning seda rohkem tahavad inimesedelada maal. Sotsiaalse infrastruktuuri kontekstistuleb arvestada inimeste keskmisest kõrgematharitust, oskusi ja loomisvõimet. Põllumajanduslikrakendusteadus aitab kaasa mitmete sõlmprobleemidelahendamisele ning oskusele luua uut antudpiirkonnas.Tulevikus, maamajanduse mitmekesisemaksmuutumisel, on vajalik uute ja innovaatiliste teedening võimaluste senisest suurem kasutamine,mis võimaldab tekkinud ettevõtetel konkurentsispüsima jääda. Teadus ja tootmine peavad käimakäsikäes, ainult nii on väikeses ühiskonnasvõimalik edu saavutada. Teadlased peavad olemasuutelised andma nõu ja aitama kodumaist tootjat.Konkurentsis püsimiseks jääb kehtima paradigma,

146et lisandväärtuse kasvatamise huvides ei tohi äraunustada toidu ohutust ja kvaliteeti. Mingil juhulei tohi lisandväärtuse kasvu saavutada toidu kvaliteedialanemise arvelt. Kuigi Eesti piirkond ei oletoidutootmiseks majanduslikult väga sobiv, sestteistes piirkondades on rida suhtelisi eeliseid, onkodumaiste põllumajandustoodete tootmine meileväga olulise tähtsusega.Turumajanduses määrab kauba hinna tarbija. Kuitarbija soovib edaspidi süüa sissetoodud importkaupu,on poliitika kujundajatel vaja teha tõsiseidpingutusi, leevendamaks sotsiaalseid probleeme,mis tekivad kodumaise tootmise vähenemisel võikatkemisel. Kui lähtuda üksnes majanduslikestaspektidest ja ära unustada nii keskkonna kuiKoostöös Läti Riikliku Agraarökonoomika Instikasotsiaalsed probleemid, võib tulemuseks ollaelujõu hääbumine maapiirkonnas ning üha süvenevurbaniseerumine. Mitmete Euroopa nimekateteadlaste arvates tuleks tegeleda esmajärjekorrasressursipoliitikaga ning teadus- ja arendustegevusefinantseerimisega, mis võimaldaks põllumajanduspoliitikassepuutuvaid otsuseid pareminiette valmistada ning seega vähendada ebakõladestpõhjustatud administratiivseid kulutusi.Teadlastelt oodatakse süsteemseid ja kompleksseidlahendusi, mis peaksid igati kaasa aitama põllumajanduseefektiivsuse tõstmisele, maapiirkondadetasakaalustatud arengule ja maaelu elujõulisusesäilimisele.10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast teadustööstProf Rando VärnikEesti Maaülikoolis on läbiviidud reformide tulemusenatekkinud viis eraldi instituuti. Neis kõigison teadustööteravik suunatud eelkõige säästlikuressursikasutuse ja kaitse uurimisele. Põllumajandussektorikui terviku uurimisele on kaasatudsuur osa teadlaskonnast. Põllumajandus nagukogu majandus on alates ELiga liitumisest läbiteinud mitmeid muutusi ning majanduskriisi tingimusteson vaja arvestada teadlaste uurimistöödetulemusi.Põllumajanduse ees seisavad tulevikus suuredväljakutsed ja valikud. Kui sektori eksistentsi pee-takse ühiskonnas vajalikuks, tuleb paratamatultleppida olukorraga, et igaüks meist peab maksumaksjanaarvestama vajadusega seda valdkondatoetada. Täna, kui probleemid seoses saadustejärjest alanevate kokkuostuhindadega, suhteliseltsuure investeeringuvajaduse ning karmistunudnõuetega laenu- ja liisinguturul on veelgi teravnenud,on vaja teha õigeid otsuseid ja teaduslikultpõhjendatud valikuid. Seetõttu on praktikutel,poliitikutel ja teistel põllumajanduse arengut suunavailotsustajail järjest olulisem omada ülevaadetka tehtavatest teadustöödest, et seeläbi leida küsimustelevastuseid või aidata leida lahendusi.Majandus- ja sotsiaalinstituut (1)Riigi seisukohalt on oluline Eesti elanike varustaminekodumaise toodanguga ning maaelu ja keskkonnasäilitamine. Selleks tuleb säilitada maapiirkondadespõllumajanduslik ettevõtlus, pööratessamas tähelepanu nii põllumajanduse kui maamajandusemitmekesistamisele laiemas mõttes. Nendeeesmärkidega on seotud ka majandus- ja sotsiaalinstituudiolulisemad uuringusuunad.tuudi ja Leedu Agraarökonoomika Instituudigaanalüüsitakse ELi ühise põllumajanduspoliitikavõimalikke muudatusi ning nende mõju Balti riikidepõllumajandussektorile. Põllumajandustootjateseas läbiviidud küsitlusest selgus, et põllumajandustootjateinvesteeringuvajadus on endiselt suur.Otsetoetusi sooviksid tootjad saada ka edaspiditootmisega seotult ning piimakvoodi kaotamiseosas oldi meelestatud positiivselt. Analüüsiti kaühtse otsemakse ning toetuste ümbersuunamise

147mõju taimekasvatusele, piimatootmisele, veise-,lamba- ja kitsekasvatusele. Üleminekul ühtseleotsemaksele on kõige suurem mõju piimatootjatele,kelle toetustase väheneb seetõttu kõige enam.Mõnevõrra võib suureneda taimekasvatajate ningloomapidajate keskmine toetus. Seejuures on väiksematetootjate jaoks nii piimatootmises, taimekasvatuseskui loomakasvatuses muutused positiivsemadkui suuremate tootjate jaoks.Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojagaon käimas projekt, mille eesmärk on soodustadamaamajanduse mitmekesistamist läbi lisandväärtuseandmise oma toodangule ja tegevustele. Projektiraames on loomisel elektrooniline abivahendnõustajatele, mis aitab mitmekesistamise tegevusteplaneerimisel hinnata riske ja võimalusi. Samution alustatud ettevõtjate andmebaasi loomist, misvõimaldaks saada informatsiooni samas valdkonnastegutsejate kohta, levitada ostu-müügi infot,kujundada ühistegevust jne.Agraarökonoomika ja turunduse osakonnaüheks olulisemaks uurimissuunaks on põllumajandusekonkurentsivõime analüüsimine FADNiandmete põhjal. Konkurentsivõime olulisemateksteguriteks on ressursside kasutamise efektiivsus jatootlikkus, mille suhet analüüsitakse DEA-meetodil.Kõige konkurentsivõimelisemaks sektoriks võibpraegu pidada piimandussektorit, kus efektiivsemadon just suurtootjad (põllumajandusmaad üle400 ha). Eesti piimatootmine on maaintensiivsemja vähem kapitaliintensiivne kui ELi riikide keskmine.Seega tuleks konkurentsivõime parandamisekssuurendada kapitaliintensiivsust. Peale ELigaliitumist paranes konkurentsivõime ka teraviljatootmises,kus efektiivsemad ja stabiilsemad onkeskmise suurusega tootjad (40–400 ha). Teraviljakasvatusesvõib probleemiks osutuda suhteliseltsuur rendimaa osakaal (ca 55%) võrreldes ELigakeskmiselt. Kõige nõrgem on konkurentsivõimelihatootmises.Taastuvenergia valdkonna uuringute eesmärgikson hinnata sotsiaalseid ning majanduslikke aspektebiokütuste tootmisel ja kasutamisel. Projektidesanalüüsitakse mitmeaastaste energiakultuuride(päideroog, energiavõsa) kasvatamise majanduslikkutasuvust Eestis. Uute tegevuste kavandamiselvajavad ettevõtjad andmeid, mille alusel võrreldaenergiakultuuride kasvatamist traditsioonilistekultuuride kasvatamisega. Ühe esimese katsenavarustada ettevõtjat informatsiooniga energiakultuuridekasvatamise arvestuslike kulude ja tuludekohta töötati välja veebipõhine abivahend. Energiakultuuridekalkulaator (2) annab kasutajaleülevaate vajalikest tööoperatsioonidest erinevatekultuuride kasvatamisel. Lisaks võrdlusandmetelekasvatamisega seotud kulude ja tulude kohta onkalkulaator ka infoallikaks toodangu müügihindadeja pindalapõhiste toetuste määrade osas.Mitmeaastaste energiakultuuride senise uurimistööning teoreetiliste allikate põhjal võib väita,et päideroog on teiste energiaks kasvatatavatekultuuridega võrreldes kõige vähem töömahukasning kasvatamisega seotud kulud on madalaimad.Päideroo kasvatamine energiaheinana on aga Eestiklimaatilisi tingimusi arvestades riskantne ettevõtmine,kuna biomassi põllult koristamisega kevadel,kui päideroo niiskusesisaldus on madal, võivadkaasneda suured saagikaod, mistõttu ka biomassistsaadav müügitulu võib kujuneda loodetustmadalamaks.Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonnason viimastel aastatel läbi viidud mitmeiduuringuid. Eesti maaelu arengukava 2007–2013eelhindamise käigus uuriti 2006. a arengukavaerinevate osade kooskõla ja rakendatavust. Eestimaaelu arengukava 2007–2013 püsihindamisekstöötati 2007. a välja Eestile iseloomulikud täiendavadseirenäitajad ka metoodika põllumajandusloomadeväärtuse kiireks arvutamiseks võimalikestaudikolletes. Hetkel on olulisimaks uurimissuunaksveise-, sea- ja linnukasvatusehitiste investeeringutevajadused perioodil 2008–2013.Maamajanduse juhtimise, ühistegevuse jamaasotsioloogia uurimisgrupis on analüüsitudtegureid, mis mõjutavad põllumajandustootjateotsuseid oma tootmisharus tegevust lõpetada võimitte. Selgus, et lõpetamisotsused polnud seotudtootjate käibe ja tootmismaa suurusega, vaid sõltusidpigem isiksusepsühholoogilistest omadustest.Tootmistegevust kaldusid lõpetama keskmisestvanemad ja kehvema tervisega, väiksema järelkasvugatootjad, kes ei tundnud ka perekonna toetustoma tegevusele.2008. a uuriti põllumajandustootjate valmidustminna üle mahetootmisele. Hoiakute analüüsilselgus, et maaelanike seos loodusega pole vaidtegevuslik-ratsionaalne, vaid olulist rolli mängibka inimeste tugev emotsionaalne ja tunnetuslikside loodusega. Inimeste võõrandumist loodusestpeetakse samas olulisimaks teguriks, mis takistabkeskkonnaseisundi parandamist. Tootjad leiavad,et hetkel on intensiivtootmise kasumlikkus suuremja see on olulisim põhjus, miks ökoloogilised väärtushinnangudei realiseeru tootmispraktikates.

148Üldine meelestatus maaettevõtluse arendamisekson paraku negatiivne. Olulisim ettevõtluse arengutpiirav tegur on rahakapitali puudus, samuti ärivaimuja riskijulguse puudumine.Eestile on iseloomulik, et võrreldes teiste ELiriikidega on ühistegevuse roll maaelus märksaväiksem. Kuna sellel on selgelt negatiivsed majanduslikudja sotsiaalsed tagajärjed, on analüüsitudühistegevust takistavaid tegureid ja töötatud väljakonkreetsed soovitused olukorra parandamiseks.Kui 2005. a peeti olulisimaks takistavaks teguriksvähest teadlikkust ühistegevuse eelistest, siis2007. a oli selleks soov säilitada täielik sõltuma-tus. Oluliseks hinnati ka hirmu teha konkurentidegakoostööd. Kõige olulisemateks põhjusteks,miks peaksid tootjad ühistutesse koonduma, peetiturustamistingimuste parandamist ja konkurentsivõimeparanemist turul. Ühistegevuse edendamisekson valitsusel võimalik kasutada agraarstruktuuripoliitikameetmeid ― MAK, meede 1.9,tootjarühmade loomine ja arendamine võimaldabtoetada väikeühistute liitumist keskühistuteks.Globaliseerumise tingimustes on oluline ühistegelikuliikumise esindamine rahvusvahelisel tasandil.1Rando Värnik rando.varnik@emu.eewww.agri.ee/energiaPõllumajandus- ja keskkonnainstituutEesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut(PKI) on taimekasvatuse ja taimebioloogia,aianduse, taimetervise, mullateaduse jaagrokeemia, maastiku- ja keskkonnakorralduse,maastikuarhitektuuri, elurikkuse ja rakendushüdrobioloogiavaldkondades teadus- ja õppetööd korraldavteadus- ja arendusasutus. Traditsioonilisteerialade ja teadussuundade edendamise kõrval onsuurt tähelepanu pööratud uute õppekavade ja erinevaiduurimissuundi integreerivate teadusteemadearendamisele. Olemas on kaasaegne tehnilinebaas nii põldkatsete kui laboriruuringute läbiviimiseksja välja arendatud erinevad innovatsioonining tootearenduse tugistruktuurid (Polli tootearenduskeskus,biogaasi tootmise pilootseadmedjm) koostöö edendamiseks ettevõtlussektoriga.Kontrollitud atmosfääri alased uuringud (1)Eestimaise puu- ja köögivilja säilivuse parandamisekson läbiviimisel uuring, mille käigus selgitataksevälja kontrollitud ja modifitseeritud atmosfäärisobivus aedmaasikale, aedvaarikale, kultuurmustikale,õunale, ploomile, söögisibulale, küüslaugule,porrulaugule ja maitserohelisele. Muudetudgaasikeskkonnas säilitamine on keskkonnasõbralikalternatiiv säilituskemikaalide kasutamiselening seetõttu sobib ka mahetootjatele. Lühiajaliseltsäilivate kultuuride puhul tehakse katseiderinevate kilepakenditega, kus O 2ja CO 2sisaldusmuutub kas ise viljade hingamise käigus (passiivseltmodifitseeritud atmosfääriga pakendid) võilisatakse pakendisse soovitud kontsentratsioonigaO 2ja CO 2(aktiivne modifitseerimine). Pikaajalisedsäilituskatsed õunte, küüslaugu, porrulaugu jasöögisibulaga viiakse läbi kontrollitud atmosfäärigasäilituskambrites, kus O 2ja CO 2sisaldus hoitaksekogu säilitusperioodi jooksul ühtlasena. Eesmärgikson välja selgitada nii sobivad sordid, optimaalnesäilitusperioodi pikkus kui ka efektiivseimsäilitamise viis.Esialgsed tulemused on näidanud, et näitekskultuurmustikate puhul vähendas gaasikeskkonnaaktiivne modifitseerimine viljade pehmenemistja hahkhallitusse nakatumist. Kasutatud kilekottidestsobisid mustikale enam Xtend kilekotid(Iisraelis välja töötatud kile erinevate kultuuridesäilitamiseks), vaarikate, peterselli ja sibulapealsetepuhul näitasid end heast küljest pigem LDPEkiled.Geneetilise ressursi säilitamine ja uurimine (2)Põllumajandusministeeriumi arengukava “Põllumajanduskultuuridegeneetilise ressursi kogumineja säilitamine aastatel 2007-2013” hõlmab põllujaaiakultuuride sorte, aretusmaterjali, rahvaaretisi,liike ja vorme. Geneetiline ressurss toetab bioloogilisemitmekesisuse säilimist, edendab säästvatpõllumajandustootmist ja aitab kaasa säästvalearengule. Polli aiandusuuringute keskuse puuvilja-ja marjakultuuride kollektsioonistandikes onsäilikuid kokku 1123, mille baasil toimub säilitamine,süsteemne uuendamine, vaatlusandmetekogumine ja uurimismetoodikate täiustamine.Puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretus (2)Sordiaretus on pikaajaline ja pidev protsess. Aegadejooksul muutuvad tarbija nõudmised ja eelistusedsortidele, sageli kaotavad vanad sordid omahinnatud omadused või ilmuvad uued kahjustajate

149rassid, millele nad osutuvad vastuvõtlikuks. Et ollaselles pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedasmaailmas edukas, vajab tootja üha uusi ja paremaidtarbija nõudlusi rahuldavaid sorte.Kärntõvekindlate õunasortide aretamiseks tehtudristamisteks on valitud lähtevanematest vähemaltühel genoomis kärntõveresistentsuse oligogeen.Polli aiandusuuringute keskuse aretustulemusedon olnud head, kokku on alates 1945. a aretatud94 sorti. Viimaste aastate aretustöös on sordikaitsetunnistusedväljastatud 9 sordile.Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustaminening võrdlev uurimine tava- ja maheviljeluses(3)2002. a rajati Polli aiandusuuringute keskusessemahekatsed õunapuu, musta sõstra ning maasikaga,uuriti sortide saagikust, vastuvõtlikkust haigustelening kahjuritele ja viljade kvaliteeti. Testitiuute keemiliste ja looduslike tõrjepreparaatide ningerinevate taimeleotiste kasutusvõimalusi marja- japuuviljakultuuride taimekaitses ning orgaanilisteväetiste toimet taimede kasvule ning saagile.Maheviljelusse sobivad eelkõige haigustele ja kahjuritelevähem vastuvõtlikud sordid. Katseaastatejooksul osutusid kärntõvele vastupidavamatekssordid ’Krista’ ja ‘Liivika’. Neid sorte on soovitatudka mahetootjatele uute aedade rajamisel. Maasika-õielõikajakahjustus olenes sordist, väikseimoli kahjustus sordil ‘Polka’. Maasika-õielõikajakahjustus suurenes vanemas istandikus, seegapeaks maasikaistandike iga olema maheviljeluseslühem kui tavaviljeluses. Uurimistulemuste põhjalsobib maheviljelusse hästi must sõstar, eelkõigesort ’Pamjati Vavilova’.Keemilistest preparaatidest andis häid tulemusiEnvidori maasikalesta ning Zato õunapuu-kärntõvetõrjel. Looduslikest tõrjevahenditest osutusidtõhusamaks NeemAzal ja Allgrow.Taimede stressiuuringud ja taimede mõju hindamineõhukvaliteedile (4)Üheks inimtegevuse tulemusena tekkinud tõsisekskeskkonnariskiks on kujunenud nn taimnesaastus. Taimed emiteerivad (eraldavad atmosfääri)enam kui 30 000 keemilist ühendit, millest paljudosalevad koostoimes inimtekkeliste lämmastikoksiididegakeskkonnamürgi – osooni – moodustumisesmaapinnalähedases õhukihis (troposfääris).Taimse päritoluga lenduvate ühendite oksüdatsiooniproduktidon samuti keskkonnamürkideks ningosalevad ka inimesele väga kahjuliku atmosfäärsepeentolmu (aerosoolide) moodustumisel. Eelkõigeteatud taimeliigid on tugevateks lenduva orgaanikaemiteerijateks. Eesti pärismaise floora liikidest onnendeks kuusk, mänd, pajud, haab, tamm. Maailmason viimasel ajal plahvatuslikult suurenenudhuvi taimsete lenduvate ühendite vastu, kuna onselgunud, et taimne orgaanika emissioon (1060teragrammi, s.o 1060 mln t) ületab inimtekkeliseemissiooni (103 teragrammi) enam kui 10 korda.Viimase aja uuringud näitavad, et taimed võivadotseselt emiteerida ka kasvuhoonegaasi metaani,muutes vajalikuks ümber hinnata kasvuhoonegaasideemissiooni käsitleva leppe, nn Kyoto protokolli.Eesti on mitmete rahvusvaheliste lepete põhjal võtnudkohustuse suurendada taastuva energeetikaosa energeetikas. Samas on enamlevinud bioenergeetikaallikad – pajud, haavad, paplid – tugevateksisopreeni ja monoterpeenide emiteerijateks,kuid pole teada, mil määral mõjutab nende suurenenudosakaal taimestikus taastuva energeetikaprojektide rakendumisel õhukvaliteeti. PKI taimefüsioloogiaosakond uuribki Eesti ja võõramaisteaedades ja haljastuses kasutatavate liikide mõjuõhukvaliteedile.Taimedele mõjuvad välitingimustes korraga mitmedproduktiivsust kitsendavad stressifaktorid.Põllukultuuride produktiivsuse kahekordne tõusviimase 100 aasta jooksul on eelkõige olnud seotudstressitolerantsuse parandamisega. Eestis limiteerivadtaimede produktsiooni peamiselt madaladtemperatuurid, kuid ka mullaviljakus ja sõltuvalttopograafiast liigniiskus ning sõltuvalt aastast kapõud. IPCC ennustuste kohaselt muutub meielaiuskraadidel tõenäolisemaks ka kuumastress.Tihti esinevad erinevad stressid korraga ningüksikute faktorite analüüsi kasutades pole võimaliknende mõju ennustada. PKI taimefüsioloogiaosakond tegeleb eri stresside mõju hindamisega niiüksikult kui koosmõjus. See informatsioon võimaldabmuutuvates kliimatingimustes produktiivsematesortide selekteerimist ja kasutuselevõtmist.Põllumajandustootja keskkonnakava (PTKK) (5)2008. a koostati lõplik versioon põllumajandustootjakeskkonnakava metoodikast, uuriti põllumajandustootjatehoiakuid keskkonnatoetustesse,töötati välja maastikuhooldusplaani koostamisemetoodika ja rakendati seda viiel testalal. PTKKkoostatakse konkreetsele ettevõttele või majapidamiselening selle abil on põllumajandusettevõtjatelvõimalik kindlaks teha oma tegevusega (või tegevusetusega)kaasnevad keskkonnariskid ja viiategevus kooskõlla säästva arengu ja hea põllumajandustavapõhimõtetega. PTKK võimaldab toot-

150misüksuse tasandil saada kokkuvõttev ülevaadesellest, mida juba tehakse hästi ja millele peakspöörama senisest suuremat tähelepanu. Maastikuhooldusplaanjuhib maaomaniku tähelepanuantud ala väärtustele ja nende säilimiseks vajalikelehooldustegevustele, samuti pakub lahedusiprobleemsetele aladele ja võimalusi keskkonnateenustemitmekesisuse suurendamiseks. Käesolevatöö üheks eesmärgiks oli saada ülevaade poollooduslikekoosluste hooldajate hoiakutest hooldamiseja toetuste suhtes Eestis. Konkreetsemakseesmärgiks oli välja selgitada tegureid, mis mõjutavadmaaharijate hoiakuid poollooduslike kooslustehooldamisel.Töös võrreldi kahte uuringuala: Mandri-Eesti ningLääne-Eesti saared. Küsitluses osalenud vastajadpeavad oluliseks poollooduslike koosluste säilimistning selle nimel tehakse ka ise tööd – motivatsioonpärandkoosluste hooldamiseks on suhteliseltkõrge. Kui vastajatelt küsiti isikliku motivatsioonikohta, siis tulemustes omas kõige suurematosakaalu üldistatud vastusekategooria „traditsioonja pärandkultuur“ (Mandri-Eesti uuringuala puhul28%, Lääne-Eesti saarte puhul 36% vastustest).Oluline on lisada, et ka teiste küsimuste puhulpidasid Lääne-Eesti saarte vastajad traditsiooni japärandkultuuri aspekti olulisemaks kui Mandri-Eesti vastajad. Isikliku motivatsioonina on küllaltkiolulised ka maastike korrashoid ja maastiku ilu.Erinevate mittemateriaalsete väärtuste kõrval onikkagi tähtsad ka pärandkoosluste hooldamiseksmakstavad toetused (vastavalt 20% Mandri-Eestija 12% Lääne-Eesti saarte elanike vastustest).Etteantud vastusevariantide puhul pidasid agamõlema uuringuala vastajad kõige olulisemateksmotiveerivateks teguriteks maastiku ilu, rahalisitoetusi ja looduslikku mitmekesisust. Kogutudinformatsiooni on aga võimalik kasutada edasiselpärandkoosluste kaitse korraldamisel ning paremaksmuutmisel.Tolmeldajate korjekäitumine põllumajandusmaastikes:põllumajandusliku tegevuse mõju (6)Põllumajandusliku tootmise intensiivistumine onviinud kiirele liikide arvu langusele põllukooslustes.Nii on tolmeldajate üldist ja laiaulatuslikkuarvukuse vähenemist täheldatud Ameerika, Aasiaja Euroopa põllumajandusaladel. Samas on tolmeldajadolulised mitte üksnes põllumajanduses, vaidkõikjal maismaa ökosüsteemides. Putuktolmlemisevähenemine ohustab nii kultuurtaimede kvaliteetija kvantiteeti ning sellest tulenevalt nende konkurentsivõimetkui ka looduslike liikide ellujäämist.Vähendamaks põllumajandusliku tootmise kahjulikkumõju elurikkusele, on vaja tunda lokaalseteja regionaalsete tegurite osatähtsust tolmeldajateliigirikkusele ja arvukusele. Projekti eesmärgiks onuurida maastikustruktuuri, maakasutuse intensiivsuseja elupaikade mitmekesisuse mõju kimalastekoosluste struktuurile, hinnata põllumajandusekeskkonnameetmete efektiivsust Eestis ningselgitada putukamürkide väikeste dooside toimetnii kimalaste korjekäitumisele kui ka füsioloogiliseleseisundile. Tulemustest on selgunud, et mesilasedei eristanud insektitsiidiga (alfa-tsüpermetriin)töödeldud taimi töötlemata taimedest, kuigi preparaadilon mesilasi peletav toime. Toitumisala eelistusealuseks põllu tingimustes oli pigem suuremõite tihedus. Samas väikeste insektitsiidikogustegakokku puutunud kimalaste korjekäitumises ningainevahetustasemes ja hingamisrütmides esinessuuri muutusi, võrreldes mürkidega mittekokkupuutunudkimalastega. Pikaajalises perspektiivismõjutavad need mesilaste ellujäämist nii individuaalselkui pere tasandil, olles seega üheks põhjuseksglobaalsele tolmeldajate kriisile. Uuringustsaadud teadmised aitavad kaasa nii meemesilastekui ka looduslike tolmeldajate kaitsestrateegiatearendamisele ning põllumajanduse keskkonnameetmetetõhustamisele.Taimsete putukatõrjevahendite nõrkade doosidejärelmõju kahjuritele ja kasuritele (7)Looduslikud taimedest toodetud putukatõrjevahendidon keskkonnasõbralikumad kui sünteetilisedputukamürgid, sest nad lagunevad kiirestikeskkonnale ohututeks ühenditeks. Looduslikeputukamürkide surmava toime mehhanismid onhästi uuritud, kuid kasinad on andmed nõrkadedooside otsese ja kaudse toime kohta putukatele.Looduslike taimekaitsevahendite kaudne toimeavaldub üksteisega tihedalt seotud liikide ahelaskindla põllukoosluse piires, näiteks kahjurid-parasitoidid-röövtoidulised-haigused-tolmeldajad.Uurimised näitasid, et ka väikesed kogused võivadpärssida putukate toitumist ja põhjustada talitlushäireidputukate organismis, mille tõttu võibväheneda nende eluiga, sigimisvõime ja talvitumiseedukus. Madalad mürgiannused ei pruugigi põhjustadaputuka kohest surma, kuid talvitusseisundihäirete tõttu vähenes märkimisväärselt nendekülmataluvus ning ellujäänud populatsiooniosaüldine vitaalsus: eluea pikkus, leviku- ning reproduktsioonivõime.Nii reguleerivadki ka madaladdoosid üsna tõhusalt kahjurite arvukust, naguselgus neemiprepraadi katsetest kartulimardikaning ristõieliste kultuuride võtmekahjuritega. Siiskimõjutavad taimsed putukamürgid ka kasulikkeputukaid, nii ei suutnud vastsena Neemi subletaalsedoosiga kokku puutunud kimalased enam ülesleida kaugemal olevaid korjemaid.

151Maheviljeluse optimeerimine sobivate kultuuride,sortide ja viljelusmeetoditega, EMÜ mahetaimekasvatuseuurimiskeskuse loomisega (8)Jätkusuutlik areng eeldab nii elavat viljakat muldatalitluslikult mitmekesises keskkonnas kui tervetinimest. Just seetõttu on maailmas üha enamlaienemas üleminek ökoloogilisele ehk mahepõllumajandusele,mis välistab sünteetiliste agrokemikaalidekasutamise. Ka Eestis on ulatuslikumüleminek mahetootmisele alanud kümne viimaseaasta jooksul. Mahemaa osakaalult kogu põllumajandusmaastoleme maailmas viiendal kohal, kuidmahetooted pole tarbijaile piisavalt kättesaadavad.Mahepõllumajanduse eduka arengu üks eeltingimusiaga ongi selliste teadusuuringute läbiviimine,mis võimaldavad anda tootjatele praktilisi soovitusimullaviljakuse ning taime tervise tagamiseks jakohalikesse oludesse sobilike kultuuride ja sortidevalikuks. Käesoleva projekti eesmärgiks on arendadamahetaimekasvatuslikku uurimistööd, luuespüsiva taimekasvatusliku katsekeskuse, millegaseotakse tegevus mahetaludes ja katsekeskustes.Senised uurimused on näidanud, et võrreldes tavaviljelusegareguleerivad kahjurite arvukust maheviljeluslikesmitmekesisema maastikustruktuurigateraviljakooslustes elujõulised ning arvukadlooduslike vaenlaste populatsioonid, kus hoitaksekahjurite arvukus tõrjekriteeriumist madalamaltasemel.Ristõieliste õlikultuuride keskkonnasäästlikekasvatustehnoloogiate arendamine (6)Ristõieliste õlikultuuride optimaalsete ökoloogilisökonoomsetekasvatustehnoloogiate arendamiseksuuriti tootmistingimustes suvi- ja talirapsi kahjuriteja nende looduslike vaenlaste liigilist koosseisu,ajalis-ruumilist jaotumust ning neid mõjutavadtegureid (kultuuride kasvukohad, erinevad kasvatusviisid,sordid, erimid). Rapsi võtmekahjuriksosutus naeri hiilamardikas (Meligethes aeneus).Hiilamardikad ilmuvad suvirapsi põldudele seniteatust oluliselt varem – rapsi kolme-nelja pärislehefaasis. Seega on optimaalseks hiilamardikatõrje ajaks rapsi pungastaadium, mitte õitsemisealgus. Õitseva rapsi pritsimine hävitab nii tolmeldajadkui ka kiletiivalised parasitoidid. Olulisematerapsikahjurite looduslike vaenlastena tehti kindlaks8 liiki kiletiivalistest parasitoide ja üle 20 liigiröövtoidulisi putukaid. Viimaste suur arvukus ningrikkalik liigiline koosseis maherapsi põldudel lubabjäreldada nende suurt osatähtsust taimetoidulisteputukate arvukuse regulatsioonis. Erinevatekasvatustehnoloogiate (tava-, integreeritud ja maheviljelus)majanduslik võrdlus näitas, et kõrgemsaagikus kujunes nii tali- kui suvirapsil insektitsiididegatöödeldud tavaviljeluse tingimustes, samaserinevusi saagi kvaliteedis ei leitud. Arvestadesnii erineva kasvatustehnoloogiaga saadud saagikasumlikkust kui parasitoidide ning röövtoidulisteputukate mõju järgnevatele võtmekahjurite põlvkondadele,võiks tootmises eelistada integreeritudviisi. Mahepõldudel kasvatamiseks sobib taliraps,kuna sellel kultuuril ei ole praegu veel kahjuritegatõsiseid probleeme ning maheviljeluses onrapsikahjurite looduslike vaenlaste hulk oluliseltsuurem kui tavaviljeluses.Rohumaade tihenemine (9)Muldade koormustaluvust sõltuvalt mullast jataimestikust on uuritud aastakümneid, kuid põhitähelepanuon pööratud haritavatele maadele ningmärksa vähem rohumaadele. Suurenev vajaduskõrgekvaliteedilise loomasööda, eeskätt silo järelesunnib rohumaade järjest intensiivsemale kasutamiselening suuremate ja efektiivsemate masinatekasutamisele ning sellega suureneb surve muldadele.Penetromeetrilise takistuse mõõtmised Tartumaakonnas Vorbuse intensiivses kasutuses olevallutsernipõllul näitasid usutavalt suuremat (0,5–1,0MPa) takistust niite koguri ratta jäljes ning põlluservas, võrreldes tallamata mullaga e. rattajälgedevahega ülemises 10sentimeetrises mullakihis.Sealjuures andsid mõlema penetromeetri näidudusutavad ning samasuunalised tulemused. Rattajälgoli keskm 2–3 cm sügavune võrreldes ümbritsevaga.Samas ülemises 10 cm kihis vähenesmulla poorsus, suurenes seotud vee hulk ningmulla lasuvustihedus. Põllu servas joonistus väljatihenenud mulla kiht 20–30 cm sügavusel mullas,mis seisnes takistuse järsus tõusus ning sügavamaljälle takistuse vähenemises. Seega niidukijäljed tihendasid muldi.Muldade huumusseisundi uuringud (10)Muldkatte jätkusuutliku talitlemise hindamisel onüheks oluliseks indikaatoriks muldkatet moodustavatemullaerimite huumusseisund ehk mullaorgaanilise aine (orgaanilise süsiniku) ökoloogia.Selgitatud on metsa-, põllu- ja rohumaade peamistemullaerimite tasakaalustunud (hea talitlemiseseisukohalt optimaalsed) huumuse ning orgaanilisesüsiniku sisaldused, varud ja pedo-ökoloogilinekvaliteet. Eesti peamiste mullaliikide huumusseisundiandmestiku analüüs on võimaldanud: 1)määrata Eesti muldkatte orgaanilise aine koguvarudja selle jaotumuse erinevate mullagruppideja maakasutuse suhtes; 2) selgitada mulla huumusevajakuvõi ülekülluse võimalikku esinemist;3) leida mooduseid mullaviljakuse järjekindlakstaastootmiseks; 4) selgitada mitte ainult mistahes

152mullaerimi orgaanilise aine aastakäibe optimaalsedkogused, vaid ka selle vegetatsiooniperioodidünaamika.Optimaalse (taotletava) ja olemasoleva mullaseisundi (selgitatakse mullaproovide võtmise võimulla seirega) hindamine annab võimaluse maakasutusestrateegia täpsustamiseks. Huumusvajakukorral peaks suurem osakaal olema haljaskultuuridelja orgaanilistel väetistel, et ennaktempostaastada mulla huumusevaru. Optimaalse jaüleküllastatud seisundi korral peaks keskendumamitte niivõrd huumusvarude taastootmisele,kuivõrd suurema aastaproduktsiooni saamisele jahuumuse aastakäibele. Nii keskkonna kui ühiskonnahuvide seisukohalt lähtudes peaks iga Eestimuldkatte kontuur saama talitleda tema koostiseleja omadustele vastaval optimaalsel tasemel. Muldkattesäästliku ja jätkusuutliku kasutuse põhimõteterakendamisega tagatakse nii muldade kaitsekui ka muldade võime parandada meid ümbritsevakeskkonna seisundit.Agromajandusliku geoinfosüsteemi arendus jätkusuutlikumaakasutuse ja põllumajandustootmiseoptimeerimiseks (11)Teadlased on aastakümnete jooksul korraldanudsadu põldkatseid ning arhiveerinud arvukalt mullastiku-ja katseandmeid, mille koondanalüüsil onvõimalik koostada mudeleid, mis võimaldavad hinnataasukohapõhiselt muldade kasutussobivust,maaviljelusviiside mõju saagikusele, mullaviljakuseleja keskkonnaseisundile. Erinevate põllumajandustegevuste(kultuuride kasvatamise, maa majandamise)kohta koostatud ajas ja ruumis toimivadagromajanduslikud mudelid on aluseks infokaartidevõi skeemide koostamisele, teadusliku nõuandedigitaliseerimisele konkreetse regiooni, talu võipõllu tasandil. Teaduslikus mõttes on uudne, etesmakordselt käsitletakse põllumajandustootmist,maakasutust ja -majandamist ühtse tervikunadünaamiliste mudelitena, mis võimaldab hinnatamajandamise riske, nende suurust ja tõenäosust.Põllumees saab teada, milleks konkreetse põllumuld sobib, millised on siin ilmastikust tulenevadtootmisriskid, millised on seal agromajanduslikultpõhjendatud väetisnormid, muldade efektiivneviljakus ühe või teise põllukultuuri saagikuse jatootmise tulukuse seisukohalt, milline peaks olematalus agromajanduslikult põhjendatud maakasutusjne. Eesmärgiks on välja töötada GIS-põhinemitmekülgne kasutussobivusmudel maaressursijätkusuutlikuks kasutamiseks.Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõjupõllukultuuridele, keskkonnale ja tasuvusele (11)1989. a rajati koostöös Rahvusvahelise MullateaduseSeltsi mullaviljakuse uurimisgrupiga Tartulähedale Eerikale pikaajaline kolmeväljaline(kartul–suvinisu–oder) külvikorrakatse (IOSDVpõldkatse) eesmärgiga uurida orgaaniliste ja mineraalväetistemõju ning koosmõju põllukultuuridesaagikusele ja mullaviljakusele. Antud väetuskatseteeb eriti väärtuslikuks tema pikaealisus, mis võimaldabjälgida muutusi mullaviljakuses.Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid:1) orgaaniliste väetisteta; 2) tahe veisesõnnik; 3)alternatiivsed orgaanilised väetised. Alternatiivseteorgaaniliste väetiste variandis katsetatakseuudsena tööstusjäätmete (biogaasi, haava puitmassitootmise jäätmed) mõjusid põllukultuurideleja mullale. Katses on lisaks ka mineraalväetistevariandid (N norm 0–160 kg/ha). Uurimisteemaraames analüüsitakse traditsiooniliste ja alternatiivseteväetiste mõju põllukultuuride saagikuseleja saagi kvaliteedile, mullaviljakuse parameetritele(huumusesisaldus, agrokeemilised näitajad jne),kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske (leostumine,raskmetallid) ning majanduslikku tasuvust. Kunaviljelusviiside mõju mulla omadustele ja keskkonnaleavaldub pikema aja jooksul ning väetisteefektiivsus sõltub suuresti aasta klimaatilistesttingimustest, saab usaldusväärseid ja teaduslikultpõhjendatud järeldusi erinevate tööstusjäätmetesobivusest orgaanilisteks väetisteks teha eelkõigepikaajaliste põldkatsete põhjal.Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade japõllukultuuride väetisena ning mõju keskkonnaleja saagi kvaliteedile (12)Viimasel aastakümnel on Eestis lüpsikarjale ehitatudnn ameerika tüüpi vabapidamisega külmlautu,kus loomade väljaheited kogutakse vedelsõnnikunasamas asuvasse spetsiaalsesse lägahoidlasse, midasaab tühjendada ainult soojal aastaajal. Samal ajalmuutub järjest teravamaks küsimus, kuidas sedavedelsõnnikut põllumajanduses optimaalselt kasutada– ilma mullaviljakust, keskkonda ja kasvatatavatekultuuride kvaliteeti oluliselt kahjustamata.Veise- ja sealäga võib ebaõigel kasutamisel reostadakeskkonda, sattudes põhjavette või veekogudesse.Rohumaadel mõjutab vedelsõnnik rohukeemilist koostist, taimede püsivust ja taimikuliigilist koosseisu, aga ka karjamaarohu maitsvustehk söödavust. Sileeritavasse massi võivad sattudaroiskbakterid ja rida teisi mikroorganisme, misrikuvad silo kvaliteeti.Esialgsete (2008. a) tulemuste põhjal võib väita:1) Vedelsõnnikuga on otstarbekas väetada eelkõigekõrreliste rohumaid, kus kuivaine enamsaak

153vedelsõnnikuga antud 1 kg lämmastiku kohtaoli keskmiselt 2,1 korda suurem kui kõrreliste jalutserni segu puhul.2) Kõrreliste rohukamaral oli vedelsõnniku muldaviiminevõrreldes selle maapinnale andmisegamärksa efektiivsem – kuivmassi aastasaak tõusis15%.3) Katses oli keskmiseks korraga antavaks läganormiks33 tonni/ha, mis sisaldas kuivainet keskmiselt8,3%, üldlämmastikku (N) 120 kg, üldfosforit(P) 24 ja üldkaaliumit (K) 75 kg.Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansireguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuridefütoproduktiivsuse selgitamine tava- jamaheviljeluse tingimustes (13)Agromajanduslikult põhjendatud maakasutus javiljavaheldus on olulisemaid saagikuse tõstmiseja hoidmise võimalusi. Eriti oluline on see maheviljelusepuhul. Analüüsides eelnevate aastatepõllukultuuride kasvupinna struktuuri Eestis,selgub, et enamusel maakasutajatel on huumusbilanssviljavahelduses negatiivne. Nii tava- kuieriti maheviljeluses on liblikõieliste kultuuridekasvatamine peamine võimalus rikastada muldatoitainetega, eriti lämmastikuga. Oluline on teada,millisel määral haljasväetised mõjutavad muldadehuumusbilanssi ja parandavad muldade toiterežiimining milline on nende kasutamisel toitaineteväljaleostumine mullast. Uuringu põhieesmärgikson mulla huumusseisundit ja toitaineringeidmõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhieesmärgistuuritakse erinevate haljasväetiskultuuridefütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aineja juurte moodustamist, toitainete omastamist,mulda viidava orgaanilise aine lagunemist. Haljasväetistemõju mulla bioloogilistele ja füüsikalismehaanilisteleomadustele analüüsitakse vihmaussidearvukuse, mulla struktuursuse, kõvaduseja lasuvustiheduse määramisel.Eesmärgiks on leida võimalusi külvipinna struktuurikorrastamiseks, st viia külvikorda selliseidpõllukultuure, mis muudaksid huumusbilanssipositiivsemaks ning suurendaksid orgaanilisteväetisannuste hulka.Põllumajanduskultuuride kasutamine põletamiseksja biogaasiks, sortiment ja agrotehnoloogia(14)Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem rääkimavajadusest asendada fossiilsed kütusedbiokütustega, et vähendada keskkonda emiteeritavatekasvuhoonegaaside hulka. Maaülikooli Eerikakatsepõllule rajati 2008. a kevadel katse, milleeesmärgid on:1) välja selgitada need taimeliigid, liikide segud jasordid, mis sobivad Eesti klimaatilistes tingimustesenergeetilise biomassi, eelkõige biogaasi jatahke kütuse tootmiseks;2) uurida reoveesette, sealäga ja liblikõieliste taimedesobivust lämmastiku allikana energiataimedekasvatamisel;3) välja selgitada, kas Soomes ja Rootsis kasutatavenergiaheina tootmise tehnoloogia sobib Eestiskasutamiseks;4) uurida, millised keskkonnaohud kaasnevadbioenergia kultuuride kasvatamisega. Esmaseduurimistulemused näitavad, et päideroo, ohtetuluste ja keraheina energiasisaldus on 18,3-18,5MJ kg -1 kuid Eestis võib energiaheina tootmineosutuda siinse pehme talve tõttu problemaatiliseks.Suurema maapealse biomassi andsidreovee settega väetatud taimed (maisil kahe sordikeskmisena 11,1 t KA ha -1 ja kanepil sortidekeskmisena 7,5 t KA ha -1 ; võrdluseks väetamatavariandid – vastavalt 4,8 ja 4,1 t KA ha -1 ).Talitritikale külv kevadel koos maisiga vähendabküll sügiseste tööde mahtu, kuid katses kasutatudkülvisenormide juures oli maisi maapealsebiomassi kogus liiga väike, et Eesti tingimustesõigustada selle meetodi kasutamist energeetilisebiomassi tootmiseks.Loodussäästliku põllumajanduse kujundamineteaduslikult põhjendatud maakasutuse ja maheningtavaviljeluse kooseksisteerimise kaudu(15)Projekti eesmärgiks on ühelt poolt analüüsidamaakasutuse teisenemise mõju bioloogilisele jamaastikulisele mitmekesisusele ning muutusteseoseid majanduslike ja sotsiaalsete protsessidega.Teiseks eesmärgiks on taimsete mahepõllumajandussaadustetootmisega seotud uurimisvaldkondadeväljaarendamine. Mõlemat uuringut ühtsekstervikuks siduvaks mõisteks on bioloogiline mitmekesisus(elurikkus).Alateemad:1) Mahepõllumajandussaaduste tootmisega seotuduurimisvaldkondade väljaarendamine (taimekasvatus)(15)2) Põllumajandusliku maakasutuse teisenemisemõju bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisuselening seos majanduslike ja sotsiaalseteprotsessidega (16)2008. a oli esimene katseaasta ja saadud tulemustepõhjal ei saa veel teha usutavaid kokkuvõtteid.Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisanditemõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedilening tulususele (15)

154Põllumajandussisendite turul on hulgaliselt erinevaidbioloogilisi silokindlustuslisandeid. Uurimistööeesmärgiks on kindlaks teha, millisedkindlustuslisandid annavad erineva silomaterjalisileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõigeefektiivsema tulemuse. 2008. a uuriti bioloogilistesilokonservantide mõju silo valmimise kiirusele.Projekti uurimistulemused lubavad väita, et:1) kõik uuritud nn kiired bioloogilised lisandidparandasid silo fermentatsiooni kvaliteeti ja vähendasidkadusid. Seega silokindlustuslisanditekasutamine on igal juhul õigustatud;2) silode stabiilsuse saavutamiseks on ka kiiretoimelistebioloogiliste lisandite juures vaja vähemalt15–20 päeva pikkust sileerumisperioodi;3) kindlustuslisandi valikul tuleb seega lähtudasileeritavast materjalist, eelkõige tema proteiinijakuivainesisaldusest. Kindlustuslisandi efektiivsussõltub oluliselt selle õigest lahustamisestja doseerimisest;4) ammooniumlämmastiku osakaal üldlämmastikust3. niite silodes (16% KA) oli väga kõrge –madalaim bioloogiliste kindlustuslisandite puhul8,5% (Ecosyl Action), kõrgeim 9,9% (SillAll),samas 1. ja 2. niite silode korral (närbsilo) probleemeei esinenud;5) võihappe sisaldus 3. niite silodes (16% KA) olibioloogiliste lisandite kasutamisel väga kõrge(0,21-0,95 %KA) ning seega silo kvaliteet madal.Võihappe sisaldus nii madala KA sisaldusegasilos oli madalam (0,04%) vaid keemilise konservandiAIV Pro-ga töödeldud silos;6) närbsilo valmistamisel õigeid tehnilisi võtteid kasutadesei esinenud olulisi erinevusi bioloogilistesilokindlustuslisandite efektiivsuse vahel;7) märgsilo valmistamisel bioloogiliste silolisanditekasutamine end ei õigustanud ja kultuurrohumaaltniidetava rohusaagi sileerimiseks on vajakasutada keemilisi silokonservante;8) maisisilo (kuivainesisaldusega ~ 33%) sileerubhästi ka kindlustuslisanditeta.(1) Ulvi Moor ulvi.moor@emu.ee(2) Ave Kikas ave.kikas@emu.ee(3) Kersti Kahu kersti.kahu@emu.ee(4) Ülo Niinemets ylo.niinemets@emu.ee(5) Kalev Sepp kalev.sepp@emu.ee(6) Marika Mänd marika.mand@emu.ee(7) Külli Hiiesaar kylli.hiiesaar@emu.ee(8) Eve Veromann eve.veromann@emu.ee(9) Endla Reintam endla.reintam@emu.ee(10) Raimo Kõlli raimo.kolli@emu.ee(11) Alar Astover alar.astover@emu.ee(12) Rein Viiralt rein.viiralt@emu.ee(13) Enn Lauringson enn.lauringson@emu.ee(14) Merrit Noormets merit.noormets@emu.e(15) Are Selge are.selge@emu.ee(16) Marek Sammul marek.sammul@emu.eeTaastuvenergia keskus2007. aastast tegutseb Eesti Maaülikoolis biokonversioonitöörühm (1), mis sai alguse 2007.a sügisel bio- ja keskkonnakeemia teaduslaboriavamisega. Uuritakse kohaliku biomassi ja jäätmetebiogaasi potentsiaali, keemilist koostist, eralduvategaaside tekkekiirust ja protsessi inhibiitoreid.Lisaks analüüsitakse kääritusjäägi toksilisustelusloodusele. 2009. a kevadel alustati biogaasipilootseadmete labori ehitamist, mida finantseerivadEesti Maaülikool ja KeskkonnainvesteeringuteKeskus (KIK). Pilootseadmetega hakatakse uurimabiogaasi tootmise tehnoloogiaid, tootmisprotsessistabiilsust ja käivitamist ning anaeroobse kääritamiseprotsessi monitoorimist ja automaatikat.Mõlemad laborid aitavad arendada anaeroobsekääritamise valdkonda Eestis ja tuua praktikasseuut oskusteavet, mis on oluline fossiilkütustestsõltumatu energiavarustuse arendamisel.Töörühma peamised tegevusvaldkonnad on:1) biogaasi tootmiseks sobivate substraatide analüüsning nende metanogeenilise potentsiaaliprognoosimine;2) jäätmete ja energiakultuuride biokonversioonikineetika ja efektiivsus ning inhibiitorid;3) anaeroobse kääritamise tehnoloogia, automaatikaja juhtimismudelite uurimine ning arendamine;4) anaeroobe kääritamise tahkete (anaeroobnekompost) ja vedelate (nõrgvesi) jääkide võimaliktoksilisus.(1) Henri-Charles Dubourguier http://www.emubioconversion.eu/

Metsandus- ja maaehitusinstituut155metsateadusMetsakasvatuse osakonna (1) uurimistöös onkeskseks teemaks metsade säästlik majandamine.Uuritakse erinevate ökoloogiliste ja metsakasvatusliketegurite mõju istutatud ja loodustekkelistenoorte lehtpuude kasvule endisel põllumajandusmaal.Jätkuvad uuringud endistel põllumaadelkasvavates kiirekasvulistes lehtpuupuistutes. Halllepp ja arukask on osutunud väga produktiivsetekspuuliikideks, mille kasvukiirus ja mahu juurdekasvon märkimisväärsed. Samas ei too nendekasvatamine kaasa keskkonnariske.Viimastel aastatel on hinnatud männi ja kuusekinnis- ja paljasjuurelise istutusmaterjali kvaliteeti.Erinevat tüüpi taimedega rajatud katse- jatootmiskultuuride seisund ja kasvukäik näitab, etpikemas perspektiivis on eelistatum nelja-aastasteavamaal kasvatatud kuuseistikute kasutamine.Kuigi kultuuride rajamine nendega on kallim kuikaheaastaste nn potitaimedega, on viimaste puhulsuuremad metsakultuuri hooldamisele tehtavadkulutused.Riiklikku metsaseire- ja metsavalveteenistusttäiendavate metsapatoloogiliste uuringute käiguson leitud Eestile kaks uut, lõunapoolsetes maadesolulist majanduslikku kahju tekitanud tulnukliikimändidel – punavöötaudi tekitaja (Mycospherellapini) ning seni eestikeelse nimeta seen-patogeen(Diplodia pinea), neist esimene on riikliku karantiinialune liik. Hariliku männi kui mudelpuuliigiretrospektiivsete uuringute jätkamine okkajäljemeetodil võimaldas anda teadusliku seletuse viimastelaastatel süvenenud kahjustustele mitmetelpuuliikidel.Metsabioloogia osakonna teadlased (2) on pikkaaega tegelenud häiringujärgsete protsesside uuringutegapüsikatsealade võrgustikul. Võrreldud onpõlengute, tormimurdude ja raiete poolt häiritudmetsade dünaamikat. Prognooside koostamiseksanalüüsitakse puude radiaal- ja kõrguskasvumuutuva kliima tingimustes. Käsitletakse metsakooslustestruktuuri ja loodusliku mitmekesisusesuhteid. Taastatud on varem rajatud karjääri taasmetsastamisepüsikatsealasid.Metsaökosüsteemi funktsionaalsete ja struktuursetemuutuste selgitamine varieeruvates keskkonnatingimusteson ökofüsioloogia osakonna (3)uurimistöö keskmes. Uurimistöös kontsentreerutakseerinevate puuliikide stressitolerantsusemehhanismide selgitamisele, puude füsioloogilisbiokeemiliseseisundi hindamisele ebasoodsateskeskkonnatingimustes ja ekstreemsete keskkonnateguritetoimel puudes kujunevatele metaboolsetevastusreaktsioonide uurimisele. Eesmärgiks onselgitada puude produktsiooni ja biomassi teketmääravate tegurite interaktiivset toimet varieeruvatesmetsakasvutingimustes ja nende väljendumistläbi ökofüsioloogiliste seoste ja protsesside.Puude looduslike stressitingimustena käsitletaksetoitainete ja vee defitsiiti rannikualade luidetel ningliigniisket toitainete- ja õhuvaest kasvukeskkondarabades. Antropogeenseteks stressitingimusteks onKirde-Eesti tööstusettevõtetest üle 50 aasta emiteerunudtolmust ja tuhast põhjustatud keskkonnaleelistumine kaevandustöödega rikutud aladel.Ökofüsioloogilised uuringud puude vastusreaktsioonideststressitingimustele võimaldavad selgitadastressitaluvuse teoreetilisi aspekte ja stressitolerantseidliike ebasoodsates looduslikes tingimusteskasvatamiseks ning inimtegevusega rikutud aladerekultiveerimiseks.Fundamentaaluuringutest lähtudes on kujunenudrakenduslik uurimissuund. On selgunud, ettööstusettevõtete heitmed, nagu tsemenditehasestekkiv klinkritolm, bioenergia tootmisel tekkivadpuu- ja turbatuhk, sisaldavad rikkalikult taimedelevajalikke toitaineid. Tööstusheitmete ladustamisegaseotud kahjulike ökoloogiliste kõrvalmõjude vähendamiseksoleks üks võimalus nende kasutamineväetisena metsakasvatuslikel eesmärkidel. Seeaga nõuab väga hoolikat ja teaduslikult põhjendatudeksperimente, et selgitada tööstusheitmetetaaskasutamise optimaalseid võtteid ja meetodeidning kaasnevaid ökoloogilisi mõjusid. Tulemusedlubavad hinnata tööstusheitmete võimalikkukasutamist väetisena ja mulla happesuse japuistute aineringe reguleerijana ning puude kasvuja produktsiooni kvaliteedi parandajana. Saadudtulemustele toetudes töötatakse välja keskkonnasäästlikudheitmete kogused, mida oleks soovitavkasutada väheviljakatel või happelistel muldadel.Metsakorralduse osakonnas (4) on loodud puu japuistu kasvumudelite andmebaas FORMOD, millegaEesti ja naabermaade metsanduslikke mudeleidgraafiliselt analüüsida, omavahel võrrelda ja omaandmeil rakendada. Andmebaasi on kantud umbes200 mudelit, nende hulgas on enamus Eesti metsanduseskasutatavatest takseermudelitest ning

156mitmed mudelid seitsmest välisriigist. Andmebaasihaldamise rakendus võimaldab sisestatud mudeleidtestida.Metsatööstuse osakonna (5) teadlased on aastaidhinnanud kütusena kasutatava madalakvaliteedilisepuidu ja raiejäätmete potentsiaali. Küttepuiduressursside dünaamika mudel võimaldab ennustadaküttepuidu olemasolu ja potentsiaali tulevikus.Aktiivselt osaletakse piirkondlike energiamajandusearengukavade koostamisel.Puiduteaduses on kesksel kohal erinevates metsakasvukohatüüpideskasvanud männipuidu omaduste- kõvaduse, paindetugevuse, löögisitkuse,tõmbe- ja survetugevuse ning tiheduse uurimine.TehnikateadusedGeomaatika (6) valdkonna teadustegevus jagunebüldjoontes kolme suunda:1) geoidi arvutused ja maapinna vertikaalliikumised;2) stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine;3) maa haldamine, maakasutuse planeerimine jamaakorraldus Eestis.Töörühm tegeleb koostöös Maa-ameti ja TallinnaTehnikaülikooliga Eesti geoidi mudeli Est-Geoid2003 edasiarendusega. Selleks on mõõdetuduued täpsed GPS nivelleerimis- ja gravimeertilisedpunktid mitmes Eesti piirkonnas, täpsustati mudelitEst-Geoid2003, mis leiab kasutust Eesti ametlikureferentspinnana.Eesmärgiga siduda täpsemalt Eesti mandri jasaarte kõrgusvõrgud on selgitatud gravimeetriliseja geomeetrilise geoidi erinevusi. Lisaks on teostatudekspeditsioonid erinevatel Läänemere laevatrassidel,et mõõta GPSiga loodpinna muutust jakontrollida Põhjamaade geoidi täpsust. Mõõtmistetulemused langesid hästi kokku Põhjamaade geoidimudeliga.Stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine.(7) Uuritud on digitaalsete ortofotode kvaliteedimääramise erinevaid võtteid ja töötatud väljavastav metoodika. Seda metoodikat rakendatakseEestis kasutatavate (mõõtkavas 1:10000) digitaalseteortofotode geomeetrilise ja visuaalse kvaliteedihindamisel. Tulemused näitavad, et valdav osaortofotosid vastab esitatavatele nõuetele.Digitaalsete maapinnamudelite täpsuse hindamisekskasutakse Maa-ameti tellimusel ja SoomeGeodeesia Instituudi tehtud aerolaserskaneerimisetestlendudega saadud andmeid. Aerolaserskaneerimiseandmetest koostati programmidega TerraScanja TerraMatch kaks maapinna kõrgusmudelit,mida võrreldi GPS ja tahhümmeetriliste mõõtmistegasaadud maapinna kõrgustega. Töö tulemusenaselgitati skaneerimise kõrguse ja taimestiku mõjumaapinna mudeli täpsusele.Maakasutuse planeerimine ja maakorralduse (8)valdkonnas on uuritud põllumajanduslike kinnistutemaakasutuse killustatust ja täiendatud killustatusehindamise metoodikat. Uuringud näitavad,et maareformi käigus moodustatud maakasutusedei vasta kaasaja tehnoloogilistele vajadustele. Eestison ilmne vajadus põllumajanduslike maakasutustepiiride korrastamiseks.Planeeringute elluviimisega seotud maakorralduseküsimused on samuti selle valdkonna uurimisprobleem.Uuriti maakorralduse vajalikkust linnapiirkondades seoses arenguks vajaliku maafondimoodustamisega. Uuringute tulemused näitavad,et maakasutuse planeerimist ja maakorraldustreguleerivat Eesti seadusandlust on vaja täiustada.Maaehituse valdkonna teadustegevuses on kakspeamist uurimissuunda: materjalide ja konstruktsioonidemehaanika ning säästev ehitamine.Mehaanika uurimisgrupis (9) tegeletakse jääk- jasisepingete määramise algoritmide arendamiseganing nende rakendamisega arvutiprogrammisRS-DISC+. Algoritme on rakendatud kuusepuiduuurimisel. Õhukese lahtise rõngasaluse deformatsioonimeetodigauuritakse jääkpingeid tampoongalvaaniliseltsadestatud nikkel-, tsink-, vask-,hõbe- ja kuldpinnetes sõltuvalt voolutihedusest jakatmiskiirusest. Termopingete määramise metoodikamittehomogeensetes plaatides on arendatudkihilise struktuuri juhule.Säästva ehitamise uurimisgrupp (10) tegelebraudbetooni ja puidu ning nendest valmistatudkonstruktsioonide omaduste uurimisega, samutikohalike ja tööstuslike soojustusmaterjalide omadustevõrdlemisega. Raudbetooniuuringuid on tehtudvanades hoonetes (nt laudad, tööstushooned)nii purustavate kui mittepurustavate meetoditega.Koostöös ehitusmaterjale tootvate ettevõtetega katsetatakseerinevaid ehitusmaterjale, nt poorbetoonija teraskiudbetooni ja nende omadusi.Olulisel kohal on vanade ja rekonstrueeritud lautadesisekliima uuringud. Alustatud on hoone piirdekonstruktsioonidelaboratoorsete uuringutega,mille eesmärgiks on leida optimaalse soojustamisevõimalused. Piirdekonstruktsioonide soojusteh-

157niliste näitajate määramiseks on välja arendatuddigitaalne katseseadmete komplekt, samuti onalustatud väliskatseid.Uueks suunaks on kujunenud kohalike looduslikeehitusmaterjalide kasutamisvõimaluste uurimine.Kohalike soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru,turvas, pilliroo hake, linaluu, höövlilaast) omadusivõrreldakse tööstuslike materjalide (vahtpolüstüreen,klaasvill) vastavate näitajatega.Veemajanduse uurimisrühm (11) tegeleb aineringeja leostumise uurimisega haritaval kuivendatudmaal. Töötatakse välja meetmeid (nt seadedrenaažikasutamine), mis vähendavad lämmastikuväljakannet mullast drenaaži kaudu. Uurimis- jaarendustöö temaatika on seotud ka eesvooludeisepuhastumisvõime ja kalade elupaiku mitmeke-sistavate tehniliste rajatistega ning maaparandusekäigus sirgestatud eesvoolude looduslähedasemaksmuutmisega. Asulate reoveepuhastamise probleemideleotsitakse lahendusi muuhulgas energiavõsakasvatamise abil.1) Hardi Tullus hardi.tullus@emu.ee2) Kalev Jõgiste kalev.jogiste@emu.ee3) Malle Mandre malle.mandre@emu.ee4) Andres Kiviste andres.kiviste@emu.ee5) Peeter Muiste peeter.muiste@emu.ee6) Harli Jürgenson harli.jyrgenson@emu.ee7) Natalja Liba natalja.liba@emu.ee8) Siim Maasikamäe siim.maasikamae@emu.ee9) Jakub Kõo jakub.koo@emu.ee10) Jaan Miljan jaan.miljan@emu.ee11) Toomas Tamm toomas.tamm@emu.eeVeterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutEesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituut on ainus veterinaarmeditsiini, loomakasvatuseja toiduteaduse valdkonna akadeemilistõpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis.Instituudi töös on ääretult oluline, et kaasajastatudõppe- ja teadustöö reageeriks paindlikult tootjaja töötleja vajadustele. Instituudi osakondade jatöörühmade uurimistöö erinevates valdkondadeskatab pea kogu ahela farmist toidulauale.Instituudi koosseisu kuuluvad loomakliinik, apteekja mükobakteriooside labor. Mükobakterioosidelaboratoorium on Eesti Vabariigi referentlaboratooriumveiste tuberkuloosi diagnoosimise ning veisejalinnutuberkuliini kvaliteedikontrolli valdkonnas.Eesti riigi majandusseis ei luba lähiaastatel jätkatasamas arengutempos. Veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituudi kompetentsi kuuluvaterakenduslike uurimissuundade maksumus onüldjuhul kordades suurem kui paljudes teistes teadusvaldkondades.Praeguseks on loodud kvaliteetnebaas, mida peab hoidma, ei saa lubada endaleinimressursside äravoolu. Optimaalsed lahendusedtuleb leida just riiklike prioriteetsete uurimissuundadeosas, kuna tehtavad otsused ei mõjuta mitteainult instituudi jätkusuutliku teadustöö arengutmaaülikoolis, vaid otseselt loomade ja inimestetervist, Eesti elanike toidukvaliteeti ja -ohutust.Märja katsefarmKoostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga(ETKÜ) ja Põllumajandusministeeriumi toetusel onvalminud uus maaülikooli katsefarm Tartu-lähedaselETKÜ-le kuuluval Märja kinnistul. Katselaudaspeetakse 125 lüpsilehma, lisaks noorkari, eraldiruumid on rajatud füsioloogilisteks katseteks jaembrüosiirdamiseks, kasutatakse võimalikultkaasaegseid farmitehnoloogiaid. Eesmärk oli ehitadaja käivitada uus katselaut polüfunktsionaalsena,kasutada rajatavat katsejaama maksimaalseltka rakendusuuringuteks ning täiend- ja ümberõppeks.Katsefarmi olemasolu tugevdab vaieldamatultloomakasvatus- ja loomaarstiteadlaste, nõustajateja farmerite vahelist koostööd, kiirendadesteadustulemuste jõudmist tootmisse. Mitte vähemtähtis pole seejuures katsefarmi kujundamine elanikkonnateavitustöö keskuseks.Toiduteaduse ja –hügieeni osakondLoodud ja sisustatud on mikromeierei (1)(2), midaarendatakse koostöös Tervisliku Piima BiotehnoloogiateArenduskeskusega (Piima TAK). Mikromeiereiseadmed võimaldavad sooritada kõikipiimatöötlemise olulisi operatsioone (separeerimist,pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentreerimist,kuivatamist, ultra- ning nanofiltratsioonijms), on tehnilistelt lahendustelt kaasaegsel tasemel,kasutavad üliväikeseid piimakoguseid (mõnestliitrist mõnekümne liitrini) ja vastavad tänapäevahügieeninõuetele. Mikromeierei seadmeid saab ka-

158sutada uute tootmistehnoloogiliste põhimõtete ningväiketootjate jaoks sobilike piima ümbertöötlemisetehnoloogiate väljatöötamiseks, tootearenduseesmaste etappide ja tootmistehnoloogia alasterakendusuuringute läbiviimiseks. Mikromeiereistoimub koostöös Piima TAKiga kõrge biokvaliteedigastabiilsete piimatoodete väljaarendamineprobiootiliste laktobatsillide selektsiooni ja sobitamisegapiimatoodete tehnoloogilisse protsessi.Koostöös Polli aiandusuuringute keskusega arendataksevälja toiduketialast kompetentsikeskust,mille ülesandeks on aiandus- ja piimandusalasteinterdistsiplinaarsete uuringute käivitamine,tootearendusliku võrgustiku loomine ja ühiskompetentsiedendamine kahe toiduainete grupi (aiasaadusteja piimasaaduste) vallas. Nähakse ettetihedat koostööd ettevõtjatega, kaasajastamakstöötlemise tehnoloogiaid ning juurutamaks ühisuuringutetulemusi õppetöös.Toiduhügieeni (3) alaste uuringute raames uuritakse:1) taimse ja loomse päritoluga funktsionaallisanditekasutamist liha- (k.a kala) ja piimatoodeteslämmastikku sisaldavate lisaainete asendamiseks;2) zoonootilisi haigusetekitajaid toidu tootmiseahelas ning toiduainete saastumise ja inimesenakatumise vältimist.Välja on selgitatud polüfenoolide kui potentsiaalseteantioksüdantide sisaldus reas taimedes– viinapuuväädid, aedrabarberi ja meditsiiniliserabarberi juur ja varred, humalakäbid, naistepuna,maavitsalised taimed nagu tomat, baklažaan,tšillipipar, tumedad marjad (mustsõstrad, erinevadmustikad, aroonia), astelpaju, jõhvika, pohla jtmarjad, perekonna Vaccinium taimede varred ja lehed.Võrdlevalt on hinnatud ekstraktide antioksüdantsust.Tehtud on katseid väljavalitud taimseteekstraktide lisamiseks liha- ja juustutoodetele.Selektiivse vedelikkromatograafia kasutamisega onvälja töötatud uudne meetod erinevate lihasegudeja nisuterade polüküllastamata rasvhapete oksüdatsiooniastmemääramiseks ning demonstreeritudtaimsete segude olulist pidurdavat toimet lihaoksüdatiivsele rääsumisele mehaaniliselt konditustatudliha (MDM) ja marineeritud liha näiteil.Loomkatsetega on näidatud, et aedrabarberi juureekstrakt vähendab oluliselt etanoolist põhjustatudmaksakahjustust. Mainitud tööd on alusekstervisttugevdavate, nn funktsionaaltoitude saamiseteaduslike põhimõtete ja konkreetsete funktsionaaltoitudeväljatöötamisel.Väga oluliseks toiduhügieenialaseks uurimisvaldkonnakson zoonootilised haigusetekitajaderinevat liiki toidutoormes, tootmiskeskkonnas jatoidus. Kõik toiduained sisaldavad vähemal võisuuremal arvul mikroorganisme. Ebasoovitavatemikroobide kasv ja areng toiduainetes võib põhjustadanii majanduslikke probleeme (toiduaineteriknemisest tulenev kahju) kui ka otsest ohtutarbija tervisele toidutekkeliste infektsioonide jaintoksikatsioonide näol.Toiduhügieeni töörühm on aktiivselt tegelenud toidupatogeenidealase teadustööga. Kõige suurematkompetentsi Eestis omatakse termofiilsete kampülobakteriteteaduslikes uuringutes, kuid oluliselkohal on ka teised toidupatogeenid nagu Listeriamonocytogenes, mis on üks olulisematest toidugaülekanduvatest haigustekitajatest. Põhilised lahendamistvajavad probleemid seonduvad eeskätttoiduainetetööstuste tasandiga. Pikaajaliste uuringutetulemuste analüüsi alusel saab väita, et võrreldeseelnevate aastatega on Eesti toodete termofiilsetekampülobakteritega saastumise protsendidtunduvalt langenud. Probleeme esineb isoleeritudpatogeenide tüvede antibiootikumidele tundlikkuseosas, mistõttu soovitatakse jätkata praegu kehtivateheade hügieenitavade rakendamist, pidada kinniraviskeemidest ning põhjendamatult antibiootikumefarmi tasandil mitte kasutada.Alustatud on lihatehnoloogia ja tootearenduselabori (4) planeerimise ja arendusega.Söötmise osakond (5)Söötmise osakonna teadustöö põhiliseks ülesandekson läbi viia põllumajandusloomade ja -lindudesöötade, söötmise, toitumise ning ainevahetusealaseid uuringud. Selle raames uuritakse uute jaEestis kasutusel olevate söötade keemilist koostist,omastamist loomade poolt ja mõju toodangukvaliteedile. Selgitatakse erinevate söötmis- japidamisstrateegiate mõju lehmade tervisele ningpiima kvaliteedile lehmade vabapidamisega piimafarmides.Tegeletakse piima keemilist koostist jalaapumist mõjuvate tegurite kindlakstegemisega,samuti otsitakse piima laapumist, tervist, heaolujne peegeldavaid biomarkereid piimas. Samuti disainitaksesöötmise kaudu ja tervislikkuse eesmärgilpiima ja liha, kasutades spetsiaalseid söötasidja söödaratsioone.Söötmisosakonna juurde kuulub kaks laborit.Esimene neist on söötade ja ainevahetuse labor,mille üheks eesmärgiks on maailmas tunnustatudmetoodikate järgi määrata vajamineva bioloogilisematerjali keemilist koostist. Teiseks eesmärgiks on

159pakkuda teenustööd tootmisfarmidele, eeskätt justsöötade kvaliteeti hindamise ja nende keemilisekoostise määramise ning toiteväärtuse arvutamiseosas.Sigimisbioloogia osakond (6)Lehmade sigivust vähendavateks olulisemateksfaktoriteks on piimatoodangule suunatud geneetilisevalikuga kaasnevad muutused lehmadeainevahetuses, innatunnuste nõrgenemine ningterviseprobleemid ja haigused. Intensiivsetespidamistingimustes peetavatel piimalehmadelesineb väga sageli munasarjade funktsioonihäireid.Uuringud (7) näitasid, et ainult 31% uuritudloomadest ei esinenud munasarjade funktsioonihäireid. Munasarjahäirete esinemissagedus sõltuslooma tõust ja aretusväärtusest. Häiretel olinegatiivne mõju lehmade tiinestumisele, suurenesembrüonaalse suremuse risk ning vähenes innatsüklisünkroniseerimise efektiivsus. Munasarjahäiretüüp (anovulatsioon, luteolüütilise vastusepuudumine) oli seotud piimatoodangu ja piimakoostisega. Piimatoodangu, piimakomponentide jamunasarjade funktsioonihäirete vaheliste seosteleidmisel võib olla suur praktiline väärtus, võimaldadesrutiinselt määratavate piimakomponentidesisalduse abil prognoosida munasarjahäirete esinemissagedustja tüüpe.Seoses farmide suurenemisega langeb farmitöötajatelesuurem koormus, mistõttu jääb järjestvähem aega indlevate lehmade avastamiseks. Innaavastamise efektiivsuse suurendamiseks on maailmasvälja töötatud looma aktiivsuse mõõtmisel põhinevinna avastamise tehnoloogia. Seni puuduvadandmed selle tehnoloogia täpsuse ja tundlikkusekohta. Seetõttu kavandati uuring, kus võttes appiosakonnas väljatöötatud piima progesteroonisisaldusemääramise meetodit (kasutusel ka Norra LoomaarstiteadusteKõrgkoolis ja Cornelli Ülikoolis),saab täpselt määrata reproduktsioonitsükli faasi,inna aega, tiinestumist ja tiinuse katkemist. Kõrvutadeslehmade aktiivsusandmeid progesterooniandmetega,tehakse kindlaks aktiivsusmõõtmiselpõhinevate tehnoloogiate tundlikkus ja täpsusinna avastamisel, samuti tegurid, mis mõjutavadaktiivsuse määramisel põhineva inna avastamisemeetodi tundlikkust ja täpsust, näiteks kas kõrgemapiimatoodanguga lehmadel on inna avastamisetundlikkus ja spetsiifilisus parem, võrreldesmadalama toodanguga lehmadega, või kuidasmõjutab lonkamine inna avastamise tundlikkust jaspetsiifilisust. Selgitatakse optimaalne ajavahemikkõrgenenud aktiivsuse algusest seemendamiseni,saavutamaks maksimaalset tiinestumist. Töötataksevälja lehmade aktiivsuse määramise kasutamisestrateegia indlevate loomade leidmiseks, seemendusajavalikuks ja munasarjafunktsiooni iseloomustamiseks.Sigimise biotehnoloogia valdkonnas toimubuurimistöö suguselekteeritud sperma rakendusvõimalustelaiendamise ja innatsükli reguleerimise,in vitro e katseklaasiembrüote tootmise ja loomadekloonimise alal. Uurimistöö tulemusena on jubakindlaks tehtud põhilised tegurid, mis määravadsuguselekteeritud sperma kasutamise efektiivsustmullikatel. Suguselekteeritud sperma kasutamineannab häid tulemusi spontaanse innaga mullikateesmakordsel seemendamisel, kui farmi üldinesigimisseisund on hea. Sünkroniseeritud innagamullikaid tuleks suguselekteeritud spermaga seemendadavastavalt innatunnuste ilmnemisele, sestfikseeritud ajal seemendamine on tiinestust silmaspidades 10–15% vähem efektiivne. Suguselekteeritudsperma kasutamisel saadakse 90% lehmvasikaid.Seetõttu on surnultsündide arv suguselekteeritudsperma kasutamisel väiksem, võrreldestavaspermaga – lehmikute sünnikaal on võrreldespullvasikatega väiksem ja sünnitus kulgeb kergemini.Lehmade seemendamisel suguselekteeritudspermaga on maailmas seni tulemused olnudtagasihoidlikud – tiinestumine on vaid 20–25%.Katseklaasis viljastatud ja kloonembrüote kasvatamistviiakse läbi eesmärgiga saada kloonimisekaasabil geneetiliselt muudetud lehmi, mis omapiimaga toodaksid ravivalke, näiteks suhkruhaigetelevajalikku insuliini või sigimatuse ravis vajalikkufolliikuleid stimuleerivat hormooni.Kalakasvatuse osakond (8)Kalakasvatuse osakonna teadus- ja õppetöö katabkogu vesiviljeluse valdkonna arendamise vajadusiEestis alates süvauuringutest molekulaargeneetikaja kalade haiguste alal kuni rakendusuuringuteni,mis on vajalikud uute kalakasvanduste rajamiseksja ELi tõukefondide toetuse taotlemise nõustamiseni.Intensiivne kalakasvatus põhineb tänapäevalsuletud veekasutusega või osalise veepuhastusegakalakasvatusrajatistel. Kalakasvatuse osakonnason uurimise all bioloogilised, hüdrokeemilised jahaiguste probleemid, mis tekivad neis tingimustes.Kalakasvatuse intensiivistumine ja tihe asustuskaladesissevedu erinevate maade kalakasvandustest,samuti Eesti-sisesed ümberpaigutused,toovad kaasa haiguste leviku ohu suurenemise.Kalakasvatuse osakonnas uuritakse kalaterviseprobleeme erinevates kasvatustingimustes. Uuritudon ka inimesele ohtliku parasiidi laiussi levikutEestis veekogude ja kalaliikide kaupa.

160Osakond püüab aidata kalakasvatajaid nõuanneteja rakendusuuringutega.Kalakasvatuse abil suurendatakse looduslike vetekalavarusid. Kalakasvatuse osakonna geneetikalaboratooriumisjälgitakse kasvatatud lõhe ja eriforelliasustamisega loodud asurkondade geneetiliststruktuuri ja hinnatakse asustamise edukust jaselle mõju looduslikule mitmekesisusele.Vähikasvatuse tehnoloogia on kõikjal veel väljaarendamisejärgus. Kalakasvatuse osakond tegelebvähikasvatuse ja Eesti vähivarude kaitse ja majandamisealaste uuringutega. Kõige suuremat ohtuvähikasvatuse arengule kujutab endast vähikatk,mis tapab peaaegu kõik vähid. Praegu hea vähikatkudiagnoosimise meetod puudub. Osakondtegeleb katku diagnoosimise molekulaarbioloogilisemetoodika täiustamise ja Eesti laborites juurutamiseganing tema looduses edasikandumise jasäilimise uuringutega.Looma tervise ja keskkonna osakond (9)Looma tervise ja keskkonna osakonnas keskendutakseloomade heaolu ja tervise uuringuteslehmade heaolu ja tervisekontrolli automatiseerimiseproblemaatikale, eesmärgiks luua piimakarjaintegraalne automaatne järelevalvesüsteem.Heaolu- ja tervisekontrolli ülesandeks on kogudalehmade heaolu ja tervist iseloomustavaid näitajaidning väljastada teavet konkreetsete loomadeseisundi kohta. Füsioloogiliste näitajate kogumiskohtadekson selvesõlmed (jõusöödajagaja, lüpsiplats,lüpsirobot jne), mida lehmad vabapidamiselkorrapäraselt külastavad. Kui looma füsioloogilisednäitajad erinevad oluliselt matemaatiliste mudelitegakirjeldatutest, eraldatakse probleemne lehmveterinaarseks läbivaatuseks.Jalahaigused on raske ja pikaajalise ravitavusetõttu lehmade karjast väljalangemise olulisekspõhjuseks, seetõttu on nende varasel avastamiselsuur majanduslik tähtsus. Koostöös soomlastegaon välja töötatud neljal kaalul põhinev süsteem,mis võimaldab automaatselt analüüsida lüpsirobotitkülastavate lehmade jalakoormusi. Selle järgi,kuidas lehm lüpsil seistes jäsemeid koormab, saabmäärata, kas mõni jalgadest on valulik, ja alustadajalahaiguse ravi enne, kui jalahaigus on liigakaugele arenenud. Lisaks saab nende kaaludegajalalöökide jaotust ja tammumismustrit analüüsideskoguda infot lüpsimugavuse ja udara tervisekohta. Lehm reageerib rahutu käitumisega enamastisiis, kui udar on valulik või lüps on mõnelmuul põhjusel ebameeldiv.Lüpsiplatsiga vabapidamislautades uuritakse jalaseisundihindamise võimalusi kõnnimustri alusel.Selleks valmistatakse lehmade liikumisteele asetatavandurite maatriksiga varustatud ülekäigumatt, misvõimaldab registreerida matist üle kõndivate lehmadesammudest põhjustatud surve parameetreid jajalaasendit ning videokujutisi. Mõõtesüsteemidegaregistreeritakse tervete ja erineva lonkeastme ningdiagnoosiga lehmade kõnnimustrid, andmed töödeldaksespetsiaalsete tarkvarapakettide abil.Keskkonna- ja toodanguparameetrite uuringuteston selgunud, et nende näitajate pidev seire võimaldabkoguda olulist informatsiooni lehmade heaoluja karja seisundi kohta. Näitajate võrdlemiselhaiguste andmebaasiga on välja selgitatud põhilisedhaiguste riskitegurid lõas- ja vabapidamisegapiimakarjalautades ning töötatud välja esmasedriskitegurite toimeastakud.Lehmade heaolu-uuringute tähtsa osa moodustavadüldise liigiomase käitumise ja tervisevaheliste seoste selgitamine, eriti vabapidamisel.Jälgitakse lüpsilehmade kohanemiskäitumistlõaspidamiselt vabapidamisele üleminekul ehk kuikiiresti taastub loomadel stressivaba enesetunnetkirjeldav normaalne käitumine. Need uuringudintegreerivad ka toodangu ja haiguste panoraamimuutumist üleminekul ühelt pidamissüsteemiltteisele.Looma tervise ja keskkonna osakonna juurde onasutatud Loomade heaolu uurimiskeskus (9)(10), mis on vabatahtlik loomade heaolu temaatikagategelev õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste jaspetsialistide ühendus.Uurimiskeskuse tegevuse eesmärgid on:1) loomade heaolu edendamine, populariseeriminening seostamine majandusliku ja muu tegevusega;2) teadus- ja nõustamistegevus loomade heaoluning sellega seotud valdkondades;3) loomade heaolu ja sellega seotud valdkondadealase ainese kogumine, talletamine, kataloogimine,eksponeerimine, avaldamine;4) sidemete ja koostöö arendamine asjast huvitatudisikute, asutuste ja organisatsioonidega.Füsioloogiaalase teadustöö üheks suunaks onsporthobuste skeletilihaste molekulaarse ehituseuurimine eesmärgiga prognoosida hobuste sobivustkiirus-, jõu- ja vastupidavustreeninguks.Samuti on eesmärgiks ülemäärase treeningu prognoosimisekssobivate markerite leidmine. Uuringuidon alustatud ahhal-tekiini tõuga, mis on maa-

161ilma vanim kuumavereline ja üks vastupidavaimhobusetõug maailmas. Uuringutega pannaksealus loomade molekulaartasandil lihasuuringuteleEestis, mis on oluline nii sporthobuste treenimise,lihashaiguste ja -vigastuste ravi kui ka toiduteaduseseisukohalt (liha kvaliteet ja omadused).Teiseks oluliseks suunaks on kliinilise veterinaarmeditsiinigaseotud uuringud oma loomulikuskeskkonnas spontaanselt haigestunud loomadega.Ühiseks nimetajaks on looma vastusreaktsioonihindamine (kasutades ägeda põletikufaasi proteiineja kliinilist diagnostikat) erinevatele mõjudelenagu haigused, sh nakkushaigused, pidamistingimused,kliiniliste haiguste ravi jne. Põletikuvastuson organismi peamine kaitsemehhanism ja aktiveerubpaljude erinevate tegurite toimel (keskkonnasttulenevad mõjurid, nt mikroobid või loomast lähtuvadmõjurid, nt stressireaktsioon). Põletikuvastusetäpne mõõtmine nn akuutse faasi proteiinide abilvõimaldab looma reaktsiooni täpsemalt hinnataja seda informatsiooni saab kasutada teaduslikesuuringutes.Teraapia osakond (11)Kliinilise meditsiini põhiliseks uurimisobjektikson eeskätt produktiivloomad, eriti piimalehmad,kelle emaka-, udara- ja jäsemehaigusi uuritakse.Töötatakse välja mitte ainult uusi ravimeetmeid,vaid antakse ka terviseprobleemide vältimisesoovitusi, pakkudes karjatervise analüüsi ningkarjatervise programme, konsulteerides tootjaid jaloomaarste nende meetmete efektiivse ja optimaalserakendamise osas.Teiseks oluliseks liigiks uurimistöös on hobune.Hobuste populatsioon Eestis on viimaste aastatejooksul püsinud kuue tuhande ringis. Vaatamatasuhteliselt väiksele arvukusele on hobuseltraditsiooniliselt suurt tähtsus nii ratsaspordis,hipoteraapia komponendina inimestele, füsioteraapiaskui ka lihtsalt atraktiivse lemmikloomana.Kuna hobune on kallis, seda eriti sporthobune,siis hobusekasvataja on huvitatud, et märad hästitiinestuksid. Samas on teada, et küllalt suur arvgünekoloogiliselt terveks tunnistatud märadest onprobleemsed, kes õigeaegse seemendamise või paaritamisekorral ei tiinestu. Uurimistöö aitab väljaselgitada madala tiinestumise põhjusi ning töötadavälja optimaalne märade seemendusmetoodika,leida vastust küsimusele, millised süvaseemendusevõtted ja seemendusdoosid on optimaalsemad,tagamaks märade head tiinestumist ja võimaldaksefektiivselt kasutada sügavkülmutatud täkuspermatmistahes maailma hobusekasvandusest ningväärtuslikult täkult.EMÜ loomakliiniku ja Märja katsefarmi näol onloodud kaasaegsed üksused loomkatsete läbiviimiseks.Erinevate osakondade laboratooriumid suudavadpakkuda tugiteenust ning kokku moodustubkeskkond, mis pakub huvi koostööks erinevatesteadussuundades (ravimiuuringud, biotehnoloogia,jms kontrollitud katsed põllumajandusloomadega).Morfoloogia osakond (12)Loomade normaalmorfoloogia ja patoanatoomiaalaste rakendusuuringute eesmärgid:1) korrastada, ühtlustada ja arendada emakeelsetnormaal- ja patoloogilise morfoloogia oskussõnavarakoostöös riiklike institutsioonide ja erialaliitudega;2) sigimisega seotud võrdlevanatoomilised uuringud(kodu- ja ulukloomad);3) nakkushaigustega seotud patoanatoomiliseduuringud;4) rakkude, kudede ja elundite ultrastrukturaalseduuringud;5) veterinaarmeditsiini ajaloouuringud.Nakkushaiguste osakondNakkushaiguste osakond arendab teaduslikkuuurimistööd peamiselt sigade ja veiste nakkushaigustevaldkonnas (13). Viimaste aastate uurimistöötulemusena on selgitatud veiste nakkavarinotrahheiidi ja viirusdiarröa epidemioloogiat jarakendatud tõrjeprogramme nimetatud haigustetekitajatest vabanemiseks nakatunud karjades. Sigadehaigustest on põhjalikult uuritud tsirkoviroosi,mükoplasmoosi ja enteropaatia epidemioloogiatning tegeletud nimetatud haiguste tõrje küsimustega.Arendatud on molekulaarseid uurimismeetodeidnakkushaiguste diagnoosimiseks.Parasitoloogia (14) valdkonnas on arendatud viimastelaastate uurimistööd algloomtõvede suunal.Selgitatud on senini Eestis tuvastamata olnudhaiguste nagu neosporoos ja krüptosporidioosepidemioloogiat ning töötatud välja soovitused loomapidajateletõrje korraldamiseks. Samal ajal ontegeletud ka muude parasiitide tõrje optimeerimisetemaatikaga veise- ja seakasvatuses.Loomageneetika ja tõuaretuse osakond (15)Loomageneetika ja tõuaretuse osakonna uurimistöödon seotud põllumajandusloomade aretuse japõllumajandusloomade geneetiliste ressurssidesäilitamisega.1) Uuritakse piima laapumisomaduste parandamisesuunas tehtava aretustöö mõju eesti holsteini

162ja eesti punast tõugu mullikate ja lehmade sigivuselening piima somaatiliste rakkude arvule.2) Hinnatakse erinevaid molekulaargeneetilisi markereidkasutades Eesti põllumajandusloomadegeneetilist mitmekesisust, tõugude unikaalsust,sugulust ja diferentseerumisastet teistest Eesti jaPõhja-Euroopa tõugudest.3) Analüüsitakse uuendkarja aretusväärtust, poegimiseja piimatootmise sesoonsust traditsiooniliselõaspidamisega farmides ja uutes vabapidamisegakülmlautades.4) Uuritakse võimalusi lehmikute seemendus- japoegimissesooni reguleerimiseks, et suurendadapiimatootmist ja -varumist talvekuudel.Uuringute tulemuste rakendamisel saab:1) Suurendada uuendkarja valiku intensiivsust,millega kaasneb piimakarjade toodanguvõimekiirem suurenemine.2) Seemendus-poegimissessiooni reguleerimisegasuurendada kõrgema kokkuostuhinnaga sesooniltoodetava piima kogust ja lehmade produktiivsustaastas, vähendada piimatootmise sesoonsust.3) Parandada toorpiima koostist aretuslike võteteganii, et saadud piim oleks sobiv lisaväärtusegapiimatoodete valmistamiseks, eelkõige juustutootmiseks.4) Aretusmeetmete täiustamise ja uurimistöö põhjalantavate soovituste rakendamisel aretajate jaloomaomanike poolt suurendada Eesti loomakasvatajatekonkurentsivõimet regioonis ja tootmisekasumlikkust.5) Kohalike ohustatud tõugude säilitamise printsiipideja -meetmete täiustamise ja genofondiuurimise tulemuste kasutamisega aidata kaasaEesti kohalike tõugude säilimisele.Lisaks pakutakse aretusorganisatsioonidele jaloomaomanikele loomade geneetilise identifitseerumiseja vanemluse tuvastamise teenust,molekulaargeneetiliselt diagnoositakse põllumajandusloomadelesinevaid geneetilisi defekte,genotüpiseeritakse veiseid aretajale huvipakkuvatetunnuste osas (nt piimavalkude pärilikud tüübid).1) http://www.emu.ee/356229)2) Väino Poikalainen vaino.poikalainene@emu.ee3) Mati Roasto mati.roasto@emu.ee4) Lembit Lepasalu lembit.lepasalu@emu.ee5) Olav Kärt olav.kart@emu.ee6) Ülle Jaakma ylle.jaakma@emu.ee7) Andres Valdmann andres.valdmann@emu.ee8) Tiit Paaver tiit.paaver@emu.ee9) http://lhu.emu.ee/10) Andres Aland andres.aland@emu.ee11) Andžela Lehtla andžela.lehtla@emu.ee12) Tõnu Järveots tonu.jarveots@emu.ee13) Arvo Viltrop arvo.viltrop@emu.ee14) Toivo Järvis toivo.jarvis@emu.ee15) Haldja Viinalass haldja.viinalass@emu.eeTehnikainstituutEesti Maaülikooli tehnikainstituudis õpetataksetehnika ja tehnoloogia valdkonda kuuluvaid õppeaineid.Üliõpilastel on võimalik valida energeetika,tootmistehnika ja ergonoomika õppesuuna vahel.Õppe- ja teadustöö katab kahte vastutusvaldkonda:biotehnilised süsteemid ja energeetika. Instituutteeb aktiivset koostööd Tartu Ülikooli, TallinnaTehnikaülikooli, Läti Põllumajandusülikooli jaLeedu Põllumajandusülikooli vastavate osakondadega.bioenergeetika (1)Tahke biokütuse töötlemise tehnoloogiadKultuurenergiataimede kujul kasutatav biomasson oma bioloogilise eripära tõttu briketeerimisekskeeruline materjal. Uurimistöö tulemusena on saadudülevaade põllumajanduses briketeerimisekskasutust leidvate materjalide briketi moodustumi-se iseärasused. Briketi kuju ja omadusi mõjutavadoluliselt järgmised tegurid:1) briketeerimisseadme eripära (kolb- ja kruvipress);2) pressitava materjali liik (erinevate teraviljadepõhk, luhahein, puulehed, kurgipealsed jm);3) pressitava materjali fraktsioon;4) pressitava materjali niiskus;5) briketi jahtumisrežiim stabilisaatoris (briketijahtumisel muutuvad selle mehaanilised omadusedoluliselt).Eelkatsete käigus valmistatud briketimaterjali erinevateosade tiheduste ja tootlikkuse vahel oli suurerinevus. Põhjuste selgitamiseks tuleks katsetöidjätkata. Luhahein ning kartong vajavad ettepeenestamist.Korrektse briketi moodustasid nisupõhk,rukkipõhk ning kartong, rahuldava rukkipõhkkoos luhaheinaga, rukkipõhk koos puulehtedega

163ja kurgipealsed, briketti ei tekkinud rapsipõhuning pilliroo puhul. Briketeerimise praktiliseksjuurutamiseks tuleb eelnevalt lahendada järgmisedtehnilised ning tehnoloogilised probleemid:1) põhurulli olukorra seire põllul;2) pressitava materjali eelkuivatus (vajadusel);3) tehnoloogilise protsessi sujuv käivitamine jaseiskamine;4) pressitava materjali peenestamisel tekkiva tolmuelimineerimine;5) pressitava materjali optimaalse peenestusastmetagamine;6) materjali etteande tagamine pressi (võlvistumiseoht).Vaatamata tekkinud probleemidele katsetöödekäigus, alluvad proovibriketeerimisel kasutatudrohtsed jt materjalid (nn biojäätmed) enamastibriketeerimisele ja on kasutatavad kütusena. Kõikkaasnevad tehnilised ja tehnoloogilised probleemidon lahendatavad.Taimeõli kasutamine mootorikütusenaRapsiõli omadused erinevad oluliselt diislikütuseomadustest. Rapsiõli on suurema tihedusega, kuidviskoossus on oluliselt suurem diislikütuse viskoossusest.Rapsiõli leektäpp on tunduvalt kõrgemdiislikütuse omast. Ka on palju suuremad rapsiõlijoodarv ja happearv ning hapnikusisaldus võrreldesdiislikütuse vastavate näitajatega. Rapsiõlitsetaaniarv ja kütteväärtus jäävad madalamaksdiislikütuse tsetaaniarvust ja kütteväärtusest.Diislikütuse omadustest oluliselt erinevate omadustetõttu pole võimalik puhast rapsiõli pikemataega kasutada kütusena fossiilset päritolu kütusejaoks ehitatud mootoris ilma mootorit kahjustamata.Rapsiõli kasutamiseks kütusena tuleb mootorseadmestada rapsiõlikütuse kohaselt või tulebkasutada rapsiõlimootoreid.Sisepõlemismootorite tulevikukütused on sünteetilisedkütused (II põlvkonna kütused). Rapsiõlidiiselmootori kütusena on üks võimalik alternatiivnaftast toodetud diislikütustele (I põlvkond). Sedaenam, et sünteetilise diislikütuse hind on veel paljukõrgem biodiisli- või rapsiõlikütuse hinnast.Biogaasijaama investeeringu analüüs ja sellepeamised mõjuridOskuslikult valitud biogaasi tootmise meetodidvõivad anda lisaks säästule looduses ja kulutustesmuudele uuringutele ja vahenditele, mida peabrakendama tavapärasel orgaaniliste materjalidekäitlemisel ja utiliseerimisel, ka arvestatava kasumienergia näol.Hinnates tulemusi 13%-lise diskontomääraga ontasuvusaeg 8 aastat. See on periood, mis ei oleinvestorile ahvatlev ja samuti muudab raskeks,kui mitte küsitavaks, laenude saamise pangast.Samuti on seejuures kasutatud silohinda (300kr/t), mille maksumus on ligilähedane omahinnaleja ei ole ilma energiakultuuri kasvatamise toetusetavõi isegi koos sellega piisav, et äratada huvi silotootmise vastu.Uurides muutusi investeeringu analüüsis elektrimüügitariifideväikese tõusu korral (0,25 kr/kWh),näeme olulisi muutusi tasuvusaja kahanemisenäol (–2,5 aastat), mis muudaks projekti teostatavaks.Samas aga silohinna tõus (+50 kr/t) põhjustaksmärgatavat tasuvusaja pikenemist. Ilmne onka, et 4,7 mln kr toetust biogaasijaama kohta onäärmiselt vähe, moodustades ka kirjeldatud suhteliseltväikese biogaasijaama (400pealise lüpsikarjagalaudakompleksi juures töötav jaam võimsusegakuni 500 kW) koguinvesteeringust vaid 22,4%.Ka praegu on taastuvenergia müük tarbijale eraldiarvestatud ja seega ei ole probleemi selle arvestamiseksmistahes põhjendatud hinnaga. Seega ontasuvus sõltuv poliitikast ning muutustest energiaturuseadustes.Ka Eesti maaelu arengukava 2007–2013 bioenergiatootmise investeeringutoetuse meede 1.4.3 rakendamisestsõltub selle fondi kasutamise efektiivsus.Kui eesmärgiks on toetada võimalikult paljusidprojekte, võib saada takistuseks nende projektidemitterakendumine majanduslikel põhjustel ja fondjääb kasutamata või ei kasutata selle vahendeidbiogaasijaamade rajamiseks. Samas, kui toetadaväiksema arvu biogaasijaamade rajamist, kuidseda ulatuses, mis oleks piisav investeeringu optimaalsetasuvusaja saavutamiseks, täidaksid needtehased oma eesmärki, lahendades nii keskkonnakuika energiaprobleeme.Eestis on biogaasijaamad võimalikud ja tasuvadväikeste muudatuste korral seadusandluses,toetusskeemides ja energiamajanduse poliitikas.Minimaalselt piisav oleks antud situatsioonis hind1,5 kr/kWh.MasinaehitustehnoloogiaMasinaehitustehnoloogia alateema, eelkõige põllumajanduslikmasinaehitus, on osakonna viimaseaja eelisarendatav teema. Teatavasti põhjustabvibratsioon materjali lõikamisel lõikuri kulumist,vähendab pingi mehhanismide kestust, kutsubesile töötlemistäpsuse vähenemise ja halvendabtoote pinna kvaliteeti. Võnkumiste intensiivsuse

164ja taseme alandamine tehnoloogilises süsteemison lahendatav parameetrite dünaamilise sünteesimeetodite alusel. Üks lõikuri arendamise suundadeston kõrgendatud püsivusega elastosumbuvateinstrumentide arendamine, mil on elastsedja reguleeritavad elemendid, kuid mille väliskujuei erine tuntud instrumentidest. 2008. a alustatilaastueraldusprotsessi dünaamilise modelleerimisegamaterjalide lõiketöötlemisel. Selle protsessitundmine annab võimaluse kontrollida lõiketöötlusepõhilisi kvaliteedinäitajaid, töötlemise täpsust japinnakaredust. Samuti alustati kermiste uurimistülikiireks viimistlevaks lõiketöötlemiseks pikkadevõllide töötlemisel. Teema on multidistsiplinaarne,sisaldades endas materjaliteaduse, põllumajanduslikumasinaehituse ning süsteemiteooria elemente.Masinate korrashoid2008. a jätkati andmete kogumist traktori-masinapargikorrashoiukulude kohta erinevates põllumajandusettevõtetes(Adavere, Aravete, Estonia,Krootuse, Laatre Piim, Pajusi ATF, Sadala, Torma,Väätsa) ja kogutud andmete töötlemist ning analüüsi.Töö eesmärk oli kogu traktoripargi korrashoiu(diagnostika, tehnohooldus ja remont) probleemideväljaselgitamine ja tegelike kulude seis organisatsioonilistening tehniliste asjaolude taustal tüüpilisespõllumajandusettevõttes.Traktori kulud jagunevad EMÜ tehnikainstituudistehtud uuringute põhjal järgmiselt:tööjõukuludiiselkütte kulutraktori varuosadtraktori remondikuludKOKKU:2007. a andmete järgi kulus traktorite korrashoiulekeskmiselt 20 418 kr ühe traktori kohta.Arvutuslik kütusekulu aastal 2007 ühe ha kohtaoli 95 l. 100 kr tarbitud kütuse koguse kohtalisandub 43 kr korrashoiukulu.Arvestuslikult on ühe hektari haritava maa kohtatraktorite korrashoiukulu 314 kr.Kombainide korrashoiule kulus 2007. a 89 967 krkombaini kohta.Andmetest lähtuvalt kulus ettevõttes kombainidelkütust keskmiselt ligi 14 l/ha. 100 kr tarbitud kütusekoguse kohta lisandub 86 kr korrashoiukulu.Arvestuslikult oli kombainide korrashoiukulu 93kr hektari haritava maa kohta.1Jüri Olt jyri.olt@emu.ee29%55%10%6%100%10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja JõgevaSordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööstAvatud turumajanduse tingimustes konkurentsispüsimiseks on Eestisse imporditud suures kogusesuusimat tehnoloogiat, masinaid, seadmeid, agaka toiduaineid, senisest saagikamaid ja kvaliteetsemaidkultuurtaimede liike ja sorte, loomatõugening teavet, kuidas neid kasvatada ja kasutada.Meie toidulaud on kiiresti rikastunud uute toitudega,põldudel kasvavad välismaised sordid,lautades on kõrge produktiivsusega loomatõudning põldudel liiguvad järjest võimsamad masinad.Kahjuks on sellel kõigel ka oma negatiivnekülg. Sissetoodud toiduained on säilivuse ninghea välimuse tagamiseks täis säilitusaineid ningtaimekaitsevahendite jääke, toitainete vahekord eivasta Eesti inimese bioloogilistele vajadustele, välismaisedsordid ja tõud kohanevad halvasti meielooduslike tingimustega, koos uute liikide ja sorti-dega on imporditud uusi ohtlikke haigusetekitajaidja kahjureid, sissetoodud tehnika ei vasta sagelimeie mullastikulisele ja majanduslikule eripärale,imporditud teabe otsene rakendamine on kaasatoonud ootamatuid majanduslikke tagasilööke jpm.Selleks, e neid negatiivseid ilminguid t minimeerida,aidata kaasa põllumajandustootmise jätkusuutlikkusetagamisele ja kodumaiste traditsioonilistetoiduainete domineerimisele vähemaltsiseturul, on oluline, et põllumajandustootminebaseeruks kodumaistel teadusuuringutel. EestiMaaviljeluse Instituudis toimub teadus- ja arendustööviies olulises valdkonnas:• taimekasvatus (põllundus, rohumaaviljelus, taimekaitse,seemnekasvatus);• toidu- ja söödakvaliteet ja ohutus;• taimede tervendamine, haigusresistentsuse ja

165majanduslike omaduste parandamine;• geneetiliste ressursside säilitamine in vitro;• põllumajanduses kasutatavate uudsete tehnoloogilistelahenduste analüüs ja arendus.Uurimistöö tulemuslikkuse ja praktikas rakendatavusetagab tihe koostöö põllumeeste ja neidesindavate organisatsioonidega, mis seisneb teabeaktiivses vahetamises läbi otseste kontaktide,ühiste arendusprojektide ja ürituste. Süvenevrahvusvaheline koostöö loob aluse uurimistulemustekvaliteedi pidevaks tõusuks. Kahepoolsedkoostöölepingud on sõlmitud 18 Eesti põllumeesteorganisatsiooniga, 4 Eesti ülikooliga ning 9 välismaiseteadusasutusega. Osaletakse mitmeterahvusvaheliste teadusvõrgustike ja klastrite töös(EK toiduklastris FOOD-CLUSTER INITIATIVE,Kesk- ja Ida-Euroopa väetamisalases võrgustikusMOEL, Euroopa kartuli geneetiliste ressurssidealases koostöövõrgustikus ECP/GR Gen Res CT95-34/45, Euroopa geneetiliste ressursside kogumise,säilitamise ja arendamisega tegelevate asutustekoostööprogrammis ECPGR, Põhjamaade Geenipangaja Baltimaade geenipankade vahelises koostööprogrammis,rahvusvahelises kartuli lehemädanikuuurimisalases koostöövõrgustikus GILBja Euroopa kartuli lehemädaniku uurimise alaseskoostöövõrgustikus EUCABLIGHT). Instituut onEuroopa Toiduohutusameti ekspertasutus ning EL7. raamprogrammi projekti FLAVOURE (6 riiki ja10 teadusasutust) ja AGRONOMY RESEARCH (3riiki ja 6 teadusasutust) võrgustike koordinaator.Rakendusuuringute põhirõhk oli tera- ja kaunviljade,õlikultuuride ning kartuli kvaliteeti ja ohutustning tasuvust mõjutavate faktorite uurimisel.Uurimistöö toimus viies suunas:1. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuridetoidu- ja söödakvaliteedi parandamise võimalusteselgitamine, rakendades majanduslikultefektiivseid ning keskkonnasäästlikke agrotehnoloogilisimeetmeid (1). Eestis kasvatatavatetera- ja kaunviljade üheks suuremaks probleemikson saagi ja kvaliteedi kõikumine, mida võimendavadsagedased ebasoodsad ilmastikutingimusedkasvu- ja koristusperioodil. Ilmastikust tingitudriske on võimalik teatud määral vähendada, optimeeridesteised taimede kasvu mõjutavad tegurid(näit kasutatava agrotehnoloogiaga). Projekti raamesläbi viidud uuringud on näidanud, et talinisutasakaalustatud väetamine võimaldab suurendadasaagikust keskm 15–20%. Uuringutes kasutatudmeetmete rakendamine annaks Eesti ulatusestalinisu kogutoodangu kasvu 24,6 kuni 32,8 tuht ning kasumi suurenemist 36–52 mln kr. Rapsiltagaks see kasvatajatele 100–125 mln kr aastastäiendavat kasumit ning liblikõieliste kultuuride jaõlilina kasvatamisel 22–25 mln kr aastas.2. Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõjuvõrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ningpõllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile (1).Mahetoit ja selle tootmine on muutumas Eestisjärjest populaarsemaks. Üha enam põllumehipöörab selja sünteetilistel kemikaalidel baseeruvaletavatootmisele. Teave, kuidas mahedaltmajandada, saadakse tavaliselt nõustajate vahenduselvälismaistest kirjandusallikatest. Erinevatepedoklimaatiliste tingimuste tõttu on taolise infoülevõtmine riskantne, samas on Eestis mahetootmisealast teadusinfot minimaalselt. Kas ja milliselmääral toimub mahekülvikorras maa väljakurnamine,kuivõrd aitab maheviljelus kaasa mullaviljakusesäilitamisele, kuidas muuta mahetootminemajanduslikult tasuvamaks, kuivõrd täisväärtuslikon mahedana kasvatatud taimne saadus? Nendeleküsimustele peaks vastuse andma käesolevuurimus.3. Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi jatoiteväärtuse muutused ning seda mõjutavadtegurid (2). Tarbija soovib osta poest kvaliteetset,defektideta ja tervet kartulit. Uuringu eesmärgikson agrotehnoloogia täiustamise kaudu suurendadatoidu- ja seemnekartuli kvaliteeti ning nõuetelevastavate mugulate osakaalu saagis (mugulasaagifraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust,nakatumist harilikku ja mustkärna). Esialgsedtulemused on lootustandvad ning väljatöötatudvõtete rakendamine kartulikasvatuses peaks võimaldamasuurendada selle kasumlikkust 290–462mln kr võrra.4. Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjutavadhallitusseened ja nende negatiivse mõjuvähendamine (3). Eestis, kus sademete hulkületab aurumise, on hallitusseente levik väga ulatuslik.Nende toimel väheneb teravilja saagikus jakvaliteet ning nende elutegevuse käigus toodetavadülimürgised mükotoksiinid võivad inimestel ja loomadelpõhjustada mürgitust ja allergiat. Eriti suuron probleem niisketel aastatel nagu 2008, mil meieeksperthinnangul oli toiduvilja kvaliteedile vastavatvilja nisust, rukkist, odrast vaid 20–25%, kaerast0%. Uurimise käigus väljatöötatud võtete rakendamiselja ohupunktide likvideerimisel on võimalikhallitusseentest tekitatud kahju (aastas 200–270mln kr) teraviljakasvatusele vähendada 30–50%võrra (60–135 mln kr võrra).

1665. Mullaharimise intensiivsuse mõju vedelsõnnikugaväetatud põllukultuuride saagile jakvaliteedile ning mulla seisundile (4). Loomakasvatusettevõtetesuurenemise ning pidamistehnoloogiatetäiustamise tulemusena tekib ühaenam vedelsõnnikut, mis võib valel käitlemiselkujuneda ohuks keskkonnale. Õigel kasutamiselon tegu väärtusliku orgaanilise väetisega, millegaon võimalik parandada mulla viljakust. Seniseduurimistulemused ei anna aga selgeid soovitusi,millal, millistele kultuuridele ja kuidas vedelsõnnikuterineva mullaharimise tehnoloogia rakendamiselanda. 2008. a seisuga viljeldi ligi pool teraviljastminimeeritud või otsekülvi tehnoloogiliselt.Võrreldes tavatehnoloogilise tootmisega säästabuus tehnoloogia mootorikütust 50–60%. Eestimaaltervikuna annab see rahalist säästu 8–9 mln kr,millele lisandub 2–3 mln ulatuses ajalist säästu.Vedelsõnniku kasutamine võimaldab vähendadamineraalse lämmastikväetise ostmiseks tehtavaidkulutusi 25–30% võrra ehk ligi 15 mln kr.Rohumaaviljeluse ja sellega seotud piimakarjakasvatusevallas toimus töö kahes suunas:1. Rohusöötade kvalitatiivsete muutuste dünaamikaselgitamine (5). Rohu vananedes suurenebpinnaühikult kogutava rohu mass, kuid vähenebselle väärtus loomasöödana, mistõttu ülekasvanudrohusööda kasutamisel halvenevad tootmistulemused.Näiteks toob sööda energiatiheduse vähenemine11 MJ/kg-lt 9 MJ/kg-le kaasa söömuse vähenemiseca 20%. Ratsiooni tasakaalustamiseks tulebkulutusi teha, mistõttu lehma päevane söödaratsioonmaksab tootjatel keskmiselt 6 kr enam kuiteaduslikul uurimistööl põhineva söödatootmisekorral. Kuna söödad moodustavad tootmiskuludestca 50%, võib käesoleva projekti kasumlikkusvabariigi piimakarja suurust arvestades ületada103 mln kr. Uurimise teeb eriti oluliseks asjaolu,et rohusööda kvaliteet sõltub muude tegurite kõrvalsuurel määral ilmastikutingimustest ning õigeniitmisaja tabamine on võimalik vaid teadusuuringutekaudu.2. Sööda seose uurimine lüpsilehmade heaolu jakarjast väljamineku eaga (6). Uuringusse on kaasatud8 põhikarja vabapidamisega lüpsilauta üleEesti. Uuringu vajadus tuleneb asjaolust, et keskmon meil piimalehmade laktatsiooni ajaks vaid 2,5aastat ning see väheneb jätkuvalt. Suuresti on seetingitud söötade madalast kvaliteedist. Kuna lehmadeüleskasvatamiseks tehakse palju kulutusi,siis on kasulik, kui loomad püsiksid karjas võimalikultpikka aega. Lehmade karjast väljaminekuea pikendamine kasvõi poole aasta võrra annaksvabariigi tasandil kokkuhoidu enam kui 400 mlnkr aastas.Sordiaretuse raames viidi rakenduslikku uurimistläbi kahel teemal:1. Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus(7). Ida-kitsehernes on liblikõielistest heintaimedestkõige pikema kasutuskestusega liik, mis kvaliteetseloomasööda ja bioenergia saamise kõrval aitabefektiivselt parandada mulla seisundit, vähendadessh mineraalväetiste kasutamise vajadust. Pikkkasutuskestus muudab tema kasvatamise odavaks,mistõttu nõudlus selle liigi ja sordi seemnete järgion suurenemas kogu maailmas. Sama rolli täidabka valge mesikas, mille kasutamine haljasväetisenaon laialdaselt levimas. Töö eesmärgiks on nimetatudliikide ja sortide sordikirjelduses esitatudomaduste ning tunnuste püsimise tagamine läbisäilitusaretuse ja algseemne kasvatamise. Arvestadesida-kitseherne seemnekasvatusega seotudkulusid ja tulusid, annab seemne kasvataminekasumit ligikaudu mln kr aastas.2. Taimebiotehnoloogia meetodite uuriminekartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ning seemneja istikukasvatuse algmaterjali ohtlikesttaimehaigustest tervendamisel ja tervendatudmeristeemkloonide haiguskindluse suurendamisel(8). Viirushaigused on kultuurtaimedellaialt levinud. Nende toimel võib taimede saagikusväheneda kuni 80% ning olulisel määral halvenedatoodangu kvaliteet. Kui seen- ja bakterhaigusi onvõimalik tõrjuda kemikaalidega, siis viirusi saabelimineerida ainult tervendatud taimede kasvatamisega.Antud projekti eesmärgiks ongi tegeleminenimetatud probleemiga: tervendada viirushaigustestja valida parimate majanduslike omadustegahaiguskindlamad meristeemkloonid ning paljundadaneid kartuli ja aiakultuuride sordiaretusele,seemnekasvatusele ning istikute tootmisele.Põllu- ja rohumaade tasuvuse suurendamisemeetmed (9). Eesti paikneb maaviljeluseks sobivapiirkonna põhjapiiri lähedal, mistõttu ei ole võimaliksaada nii suuri saake kui lõunapoolsetespiirkondades. Selleks et tagada meie põllumajandusekonkurentsivõime, on vajalik optimeeridapõllumajandustootmine ja leida võimalusi tootmisetasuvuse suurendamiseks. Projekti raames selgitatakseoptimaalset külvipinna struktuuri, erinevateväetiste ning nende annuste kasutamist ning erinevatepõllumajandusettevõtete tasuvuse kujunemist,olenevalt ettevõtte suurusest, asukohast jtfaktoritest. Selle läbiviimine võimaldab suurendadataimekasvatusliku tootmise kasumit kuni 10 mlnkr võrra aastas.

167Teaduselt tootmisele (10). Eesti põllumajanduslikeväiketootjate (85% kõigist tootjatest) majanduslikolukord on vaatamata toetustele keeruline.Mitmete prognooside alusel ei ole nad reeglinajätkusuutlikud. Väiketootmise kokkutõmbumisegaväheneb toodangu mitmekesisus, halveneb maapiirkondadesotsiaalne seisund ning poodides hakkabüha enam domineerima välismaine toidukaup.Uuringu eesmärgiks on hinnata põllumajanduslikuväiketootmise olukorda Lääne- ja Raplamaal, leidaväljavalitud seireettevõtetel majandamiseks kõigeefektiivsemad ja ökonoomsemad lahendused ningsaadud praktiliste näidete varal propageerida teaduslikelanalüüsidel põhinevat tootmist.Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursikogumine ja säilitamine aastateks 2007–2013(8). Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurssin vitro hõlmab põllu- ja aiakultuuride sorte, aretusmaterjali,rahvaaretisi, liike ja vorme. Töö onkooskõlas “Säästva arengu seaduse” § 9 lõikega2 ning toetab Komisjoni teatises KOM (2006) 216seatud “Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peata-mine 2010. aastaks ja pärast seda. Säästvad ökosüsteemiteenused inimeste hüvanguks” eesmärkidetäitmist. Kollektsioonide säilikuid kasutataksesordiaretuses, teadus- ja õppetöös. EVIKAs in vitrosäilitamisel olev taimne materjal on hea võimaluskeskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamiseksmaapiirkondades, tööhõive suurendamiseks ningtervisliku toidulaua mitmekesistamiseks.Täpsemat infot uurimistulemuste kohta on võimalikleida EMVI kodulehelt aadressil www.eria.ee(1) Malle Järvan malle.jarvan@eria.ee(2) Edvin Nugis edvin.nugis@eria.ee(3) Heino Lõiveke heino.loiveke@eria.ee(4) Peeter Viil peeter.viil@eria.ee(5) Uno Tamm uno.tamm@eria.ee(6) Paul Lättemäe paul.lattemae@eria.ee(7) Heli Meripõld heli.meripold@eria.ee(8) Katrin Kotkas k.kotkas@evika.org(9) Valdek Loko valdek.loko@eria.ee(10) Rein Lillak rein.lillak@eria.eeJõgeva Sordiaretuse InstituutJõgeva Sordiaretuse Instituudi põhiülesanded onpõllumajanduskultuuride uute sortide aretamine,sortide säilitusaretuse tagamine, sortide viljelemiseagrotehnika väljatöötamine ning täiustamine, kõrgpaljundus-ja sertifitseeritud seemnete müügikstootmine ja turustamine, sortide ja väärtuslike aretistesäilitamine geenipangas, taimekasvatuslikudalus- ja rakendusuuringud uute teadmiste saamiseks,arendustegevus ja innovatsioon uute teadmisterakendamiseks, uurimistöö tulemuste publitseerimine,nõuandetegevuse ja koolituse korraldamineoma pädevuse piires. Korraldatakse põllukultuuridesortide registreerimiskatseid, katseid soovitatudsordilehe koostamiseks ning efektiivsuskatseidtaimekaitsevahendite registreerimiseks.Instituudi tulemusliku töö aluseks on pikaajalistetraditsioonide ja kogemustega jätkusuutlike uurimisrühmadeja kaasaegse infrastruktuuri olemasolu.Selle baasil luuakse intensiivse rahvusvaheliseja kodumaise teadustöö tulemusena Eesti põllumajandussektoriarenguks vajalikke sorte, uusitooteid ja teadmisi ning täiendatakse rahvusvahelisiteadusvõrgustikke Eesti alase teabega. Teaduskoostööon uute ideede, teadmiste ja koostöösidemetealuseks.Sordiaretuse eesmärgiks on Eesti klimaatilis-mullastikulisteletingimustele sobivate stabiilse saagiga,ebasobivatele ilmastikutingimustele ning taimekahjustajatelevastupidavate uute teraviljade, õlikultuuride,kõrreliste ning liblikõieliste heintaimede,kartuli ja köögiviljade sortide aretamine ning sordilehesolevate sortide sordiehtsuse säilimise tagamine.Lisaks põllumajandussektori konkurentsivõimettagavate sortide aretamisele on oluliseks rolliks sordiaretuslikukompetentsi tagamine seemnekasvatuseksning objektiivse hinnangu andmiseks teistesriikides aretatud sortide sobivusele Eesti looduslikesseja tootmistingimustesse. 88 aasta jooksul onJõgeval aretatud 285 sorti. Eesti sordilehes 2009on 71 sorti. Kõik Eesti sordilehes olevad sordid onlülitatud ELi ühisesse sordilehte, mis tagab nendeturustamise võimaluse kõigis ELi liikmesriikides.Teraviljasordid on levinud Soomes, talirüpsi sordidRootsis ja Soomes, heintaimede sordid Leedus,Soomes, Rootsis, Norras ja Venemaal, kartulisordidLätis ja Leedus, köögiviljasordid Soomes ja Lätis.Aastatel 2003–2008 on Eesti Sordilehte võetud 14uut sorti: odrad ´Viire´ (2007), ´Leeni´ (2007), suvinisu´Mooni´ (2007), talirüps ´Largo´ (2005) (aretatudkoostöös rootsi aretusfirmaga Swalöf-Weibull AB),tetraploidne karjamaa-raihein ´Raite´ (2003), itaalia

168raihein ´Talvike´ (2003), punane aruhein ´Herbert´(2004), kartulid ´Maret´ (2003) ja ´Reet´ (2007),aedhernes ´Erme´ (2003), aeduba ´Lemmik´ (2006),tomatid ´Maike´ (2003), ´Valve´ (2003) ja ´Malle F1´(2005). 2009. a on riiklikes registreerimis- ja majanduskatseteskolm uut sorti. Lisaks enda aretatudsortidele esindab instituut Eestis 8 välisfirmadesaretatud teraviljade sorti.Vaatamata tihedale konkurentsile on säilitatudJõgeva sortide juhtpositsioon Eesti seemnekasvatuses.Viimastel aastatel on järjest suurenenudnõudlus kodumaiste seemnete, eelkõige heinaseemneja köögiviljade seemne järele. Laienenudon Eesti sortide levik välisriikides, eelkõige Balti- jaPõhjamaades, see suurendab nõudlust eliitseemnetejärele ja tingib nende kasvatamise mahtudesuurendamise.Sordiaretusega seonduvad rakendusuuringud onsuunatud uutele sortidele sobiliku agrotehnika jasordiresistentsust arvestavate taimekaitsestrateegiateväljatöötamisele ning tootearendusele.Teraviljade sordiaretus (1)Odra sordiaretuse eesmärgiks on saagikama,seisu- ja haiguskindlama ning parema terakvaliteedigaõlle-, toidu- ja söödaodra aretusmaterjaliloomine ning paremate aretiste väljaselgitamineeeskätt Eesti turu vajadustest lähtudes.Esimest aastat olid sordilehel uued odrasordid‘Viire’ ja ‘Leeni’. 2008. a kasvatati ‘Viiret’ 18 haja ‘Leenit’ 80 ha. Odrasort ‘Viire’ on hilisepoolne,seisukindel, kõrge terasaagi, suure mahumassi jakeskmise terasuurusega. Taimed on veidi pikemadkui standardsordil ‘Anni’, taimehaigustessenakatub vähe. Sort ‘Leeni’ kuulub hilisepoolseteotrade hulka. Ta on suuresaagiline, suure mahumassija suure teraga. Taimehaigustesse nakatubvähesel määral. Sordilehe sortide katses olid ’Viire’ja ’Leeni’ kõige saagikamate sortide hulgas. Odrasordiaretuse raames korraldati 26 katset 4030aretusliini ja sordiga üldpinnal 6,7 ha. Uue aretusmaterjalisaamiseks loodi ristamistega 100 uutkombinatsiooni. Põhivõrdluse 18 aretisest ületasidviis aretist usutavalt standardsordi ‘Anni’ saagikust,paistes samal ajal silma hea seisukindluse,suure tera ja mahumassiga ning hea haiguskindlusega.Kaera sordiaretuse (2) eesmärk on kultuuri saagipotentsiaalitõstmine, seisu- ja haiguskindlusening tera kvaliteedi parandamine. Aretusprogrammiraames korraldati 24 katset 2650 aretiseja sordiga üldpinnal 4,0 ha. Ristati 45 uut kombinatsiooni.Põhi- ja eelvõrdluse aretised olid saagikuselt,agronoomilistelt ja kvaliteediomadusteltvaldavalt standardsort ’Villu’ tasemel.ELi programmi AGRI GEN RES 870/2004 raamesläbiviidava projekti “Kaera geneetiliste ressurssidekvaliteet toiduks kasutamisel” eesmärgiks on mitmekesistadasordiaretuse lähtematerjali ning leidaerinevatest Euroopa riikidest pärineva 350 kaerasordija -vormi seast perspektiivset lähtematerjalikaera sordiaretuseks. Hariliku sõkalteralise kaerakõrval on katsematerjali hulgas ka paljasteralise jalühikõrrelise kaera sorte ning metsikuid kaeraliike.Suvinisu sordiaretuse (3) eesmärgiks on lühemakasvuajaga, kõrge proteiinisisaldusega, heade küpsetusomadustega,saagikate ning haigus- ja seisukindlateilmastiku ja kasvuolude suhtes stabiilseteomadustega sortide aretamine. Esimest aastat olisordilehel koos Boreali aretuskeskusega (Soome)aretatud saagikas, suure teraga, kõrge proteiinisisaldusegaja kõrge ning stabiilse langemisarvugasort ‘Mooni’. Uut sorti kasvatati Eesti seemnepõldudel73 hektaril. Aretusprogrammi raameskorraldati 21 katset üldpinnal 4,5 ha. Ristati 99uut kombinatsiooni. Põhivõrdluskatse 25 aretisestületasid viis usutavalt standardsordi ’Vinjett’ saagikust,paistes silma ka hea seisukindluse ja keskmisepikkusega kasvuajaga.Koos TTÜ Geenitehnoloogia Instituudiga jätkuvadresistentsusgeneetika alased uuringud markeraretusearendamiseks ja sortide ning aretiste identifitseerimiseksgeneetilise ja morfoloogilise analüüsiabil. Sordiaretusprotsessi täpsemaks, kontrollitavamaksja suunatavamaks muutmiseks rakendataksemolekulaarbioloogilisi meetodeid, sellekson Jõgeva SAI biotehnoloogia laboris rakendatudtopelthaploidide meetod suvinisu aretustöö kiirendamiseks.Talinisu aretuse (4) eesmärkideks on talve-, haigus-ja lamandumiskindlate, heade jahvatus-küpsetusomadustegatoidunisu ja kõrgesaagiliste söödanisusortide aretamine. Pööratakse tähelepanu kamahepõllumajanduslikesse tingimustesse sobivateja aastate lõikes stabiilsemate omadustega sortideja väljaselgitamisele. Aretusprogrammi raameskorraldati 21 katset üldpinnal 3 ha. 2008. a ilmastikutingimusedsoodustasid suure saagi kujunemist,mitmed genotüübid ületasid saagitaseme 11 t/ha.Seejuures oli aretusmaterjali hulgas mitmeid genotüüpe,mis ületasid saagikuselt oluliselt standardsorte.Koostöös Leedu Põllumajanduse Instituudigaon valitud kaks aretist 2009. a sügisel riiklikeregistreerimiskatsete alustamiseks.

169Talirukki sordiaretuse (5) eesmärgiks on stabiilseja kõrge saagikusega talve- ja seisusortide ninghaiguskindlate ja kõrge ning stabiilse bioloogiliseväärtusega sortide aretamine. Jätkus töö lühikõrreliste,talvekindlate ja saagikate sortide aretamisel.Säilitusaretuse eesmärgiks on olemasolevateEesti sortide majanduslike ja bioloogiliste omadustesäilitamine ja parandamine. Oluliseks tööks onteadaolevalt vanima tootmises oleva teraviljasordi,talirukis ’Sangaste’ säilitusaretuse tagamine.Talirüpsi sordiaretuse (6) eesmärgiks on aretadakohalikes mullastik-klimaatilistes tingimusteskasvatamiseks sobivaid suuresaagilisi kõrge õlisisaldusegasorte, mis sobivad tööstusele kõrgekvaliteedilisekstooraineks erinevate õlide tootmisel.Jõgeval ja Kuusikul korraldatud saagikatses 96aretisega valiti aretuse jätkamiseks 58 talvekindlamatja saagikamat aretist. Täpsustati talirüpsi kasvatamisemajanduslikult ökonoomset agrotehnikat.Otstarbekamaks on osutunud külvisenorm 5 kg/ha, kasvuregulaatori kasutamine annab saagilisa300–500 kg/ha, ühekordne kevadise lämmastikväetiseoptimaalne norm on 60 kg/ha. Suuremadlämmastikuannused on otstarbekas anda kasvuajajooksul jaotatult.Heintaimede sordiaretuse (7) eesmärkideks onaretada saagikaid, parema kvaliteediga, hea talvejahaiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstarbegaheintaimesorte ning Jõgeval aretatud heintaimesortideomaduste säilitamine ja parandaminekoos algseemnekasvatusega. Selgitatakse sortidekasutamisvõimalusi ja seemnekasvatuse agrotehnikat.2008. a alustati lamba aruheina ‘Vea’ ja hulgalehiselupiini sordi ‘Lupi’ registreerimiskatseid.Lamba aruheina sort ‘Vea’ on aretatud loodusestkogutud seemneproovist dekoratiivsetel eesmärkidelja sobib muru rajamiseks kergetel muldadel,sh poolvarjulises kasvukohas. Hulgalehise lupiinisort ‘Lupi’ on aretatud korduvate valikutega Jõgevaümbruse looduslikelt kasvukohtadelt kogutudseemneproovist. Aretustöö oli suunatud saagirohkuseleja taimmaterjali ühtlikkusele. Sort ‘Lupi’sobib kasutamiseks haljasväetiskultuurina. Lupiinihaljasmassi väetusväärtust loetakse võrdseksveisesõnnikuga.Kartuli sordiaretuse (8) eesmärgiks on aretadaEesti oludele sobivaid keskvalmivaid ja hilisepoolseidtaimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavaidmehaaniliseks viljelemiseks sobivaid kõrge saagi jakvaliteediga toidu- ja tööstuskartulisorte. Kaasajalon aretuse põhieesmärgiks kvaliteet ning sobivustööstuslikuks töötlemiseks (mugula välimus,kulinaarsed omadused, koorimisjäägid, toortumeneminejne). Suunaks on nende omaduste ühendaminehaiguskindlusega, eelkõige lehemädaniku- janematoodikindlusega. Aretusprogrammi raameskorraldati 8 katset 3305 sordi või aretisega, katseteüldpind 3,4 ha. Kasvuhoone 23 000 seemiktaimestvaliti aretuse jätkamiseks 3326 ilusama välimusegasaagikamat aretist. Koostöös Priekuli SordiaretuseInstituudiga (Läti) selgitati Jõgeva kartulisortidesobivust tärklisetööstuse tooraine tootmiseksmaheviljeluse tingimustes. Tulenevalt mahetärklisejärjest suuremast nõudlusest Euroopas on LätisAlojes paiknev Lykeby Stärkelseni tärklisetehasvõtnud mahetärklise tootmise oma edasise arengupõhisuunaks. Esialgsed katsetustulemusednäitavad sordi ’Maret’ head sobivust mahetärklisetootmiseks, eelkõige tema suhteliselt hea lehemädanikukindluse,suure saagi ja suhteliselt kõrgetärklisesisalduse tõttu. 2009. a alustatakse Lätissordi ’Maret’ seemnekasvatust maheviljeluse tarbeks.Põllumajanduslike rakendusuuringute programmiteema „Tera- ja kaunviljade ning õlikultuurde mahepõllumajandusetarbeks sobivate sortide valik,aretus, seemnekasvatus ja agrotehnika ning nendekultuuride maheviljeluse tulemuste võrdleminetavapõllumajandusega“ raames katsetatakse Eestisordilehe sorte mahetingimustes. Võrdluskatseteeesmärgiks on välja selgitada sortide eelised ja puudusedmahetingimustes ning anda tootjatele sellekohastteavet. Mahe- ja tavatootmise erinevusteväljaselgitamiseks võrreldakse sortide agronoomilisija kvaliteedi omadusi erinevates tootmistingimusteskasvatamisel. Selgitatakse välja leivaviljade terakvaliteedi erinevused tava- ja mahetingimustes.Mahetootmise varustamiseks selle tootmisviisispetsiifilistele nõudmistele hästi vastavate sortidegaon vajalik spetsiaalse suunitlusega sordiaretusmahetootmises väärtustatavatele tunnustele.Maheviljeluses kasvatatavad sordid peavad olemavõimelised andma head ja stabiilset saaki ka mõõdukamullaviljakuse korral ning suutma umbrohtealla suruda. Selleks sobivad kiire algarenguga,maad hästi katva lehestiku ja pikema kõrregasordid. Suurem osa kaasaegseid teraviljasorte onlühikese kõrre ja püstiste lehtedega, mis ei võimaldaneil umbrohtudega edukalt konkureerida.Mahepõllumajanduses on sortide hea ja pikaajalinehaiguskindlus suurema tähtsusega kui tavatootmises,eelkõige seemnega edasikantavate taimehaigustesuhtes. Mahetingimustes korraldatud katsetetulemusena valiti välja üks odra ja kaks kaeraperspektiivset aretist, mis planeeritakse 2010. aesitada registreerimiskatsetesse kui maheviljelussesobivad sordid.

170Teema „Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemitäiustamine“ (10) eesmärgiks onInternetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamineinformatsiooniga taimekahjustajate bioloogia,taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortidehaiguskindluse kohta ning uute veebipõhistelahenduste väljatöötamine täiendavate taimekahjustajatetõrjesoovituste edastamiseks põllumeestele.Internetipõhise nõuandesüsteemi eesmärgikson anda teavet majanduslikult ja bioloogiliseltoptimaalsete taimekaitsevahendite normide valikukslähtuvalt konkreetsetest põllu- ja ilmastikutingimustest.Teema täitmise raames tegeletaksetaimehaiguste ja umbrohtude tõrjega teraviljadel,valgemädaniku tõrjega rapsil ning kartuli-lehemädanikutõrjega.Uute veebirakendustena käivitati 2008. a uus,interaktiivne rapsi valgemädaniku tõrje mudel, misvõimaldab kohest tõrjevajaduse arvutamist. Kartulikasvatajatehulgas on leidnud hea vastuvõtu jaintensiivse kasutamise kartuli-lehemädaniku levikuja tõrjesoovituste edastamiseks välja töötatud jarakendatud Internetimoodul, mille kaudu edastatikasvuperioodil informatsiooni lehemädaniku levikust,esimese pritsimise ajastamisest, järgnevatepritsimiste vahelistest intervallidest ning sobivaimafungitsiidi valikust.Teema „Agrometeoroloogiliste prognooside jakokkuvõtete koostamine“ (11) eesmärgiks onagrometeoroloogilise seire jätkamine ja senistevaatlusridade pikendamine pikaajaliste agrokliimatrendide väljaselgitamiseks. Koostati agrometeoroloogilisiülevaateid ja eksperthinnanguid jooksvaaasta võrdlusena pikema aastate perioodiga. Antihinnang 2008. a ilmale taimekasvatuse seisukohaltnii Jõgeval kui kogu vabariigis. Igakuiseltavaldati agrometeoroloogilisi ülevaateid Internetisning ajakirjanduses. Aasta jooksul ilmus trükis 21artiklit ning koostati 8 stendiettekannet.Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursikogumine ja säilitamine (12)Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanga eesmärgikson põllukultuuride geneetilise ressursisäilitamine ning sellealase koostöö ja informatsioonilevitamisega seotud tegevuste koordineerimineEestis. Instituudi geenipangas on pikaajalisel exsitu säilitamisel 57 taimeliigi 1990 säilikut. Kollektsioonidesäilitamise kõrval on olulised säilikutedetailne kirjeldamine ja dokumenteerimine, nendeseisundi süsteemne kontrollimine ja uuendamine.Geneetiliste ressursside säilitamise alase rahvusvahelisekoostöö raames osaletakse PõhjamaadeGeenipanga ja Baltimaade geneetiliste ressurssidetöögruppide töös, rahvusvaheliste organisatsioonide(ECPGR, Bioversity International, jt.) koostöösning Euroopa Liidu geneetiliste ressursside komisjonitöös. 2008. a keskenduti Euroopa geenipankadeintegreeritud süsteemi AEGIS raames teistesgeenipankades säilitatavate Eesti päritolu säilikuteautentsuse määramisele.Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on vägaolulised liblikõieliste ja kõrreliste heintaimedelooduslike kasvukohtade kaardistamine ja looduslikestpopulatsioonidest säilikute kogumine.Sellealase töö raames korraldati ekspeditsioonidRuhnu saarele ja Hiiumaale, eelnevatel aastatelKihnust ja Manijalt kogutud säilikud puhastati jahoiustati geenipangas ning korraldati põldkatsedSaaremaa ja Läti ekspeditsioonidelt kogutud kõrrelisteja liblikõieliste heintaimede paljundamiseks jauurimiseks.Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tööd iseloomustavadtihedad sidemed põllumajanduspraktika ja -tootmisega,mis on aluseks usaldusväärsusele põllumeesteja aiapidajate hulgas. Arvukad Eesti põllumajanduselesuunatud publikatsioonid, rohke osavõtugapõllu- ja infopäevad ning seminarid, tootmiskatsetekorraldamine ning põllumajanduspraktikutenõustamine tihendavad sidemeid põllumajandussektoriga.Instituudi tegevus tootearenduse alalon aluseks tihedatele sidemetele töötleva tööstuseja ettevõtetega. Erilist rõhku paneme töö tulemuslikkuseleja teadustöö tulemuste rakendatavuselening efektiivsele teadustoodangu ja -tulemuste levitamisele.Teadustöö tarbijateks on Eesti põllumajandustootjadja -töötlejad, ametnikud ja kontrollasutusedning rahvusvaheline teadusüldsus. Töötulemuslikkuse hindamise ja uute uurimissuundadealgatamise aluseks on pidev tagasiside teadustoodangutarbijatelt. Koostöö põllumajandustootjateganing uute, taimsel toormel baseeruvate toodetearendamine toob juurde uusi koostööpartnereidning täiendavaid investeeringuid erasektorist.(1) Ülle Tamm ylle.tamm@jpbi.ee(2) Ilmar Tamm ilmar.tamm@jpbi.ee(3) Anne Ingver anne.ingver@jpbi.ee(4) Reine Koppel reine.koppel@jpbi.ee(5) Ilme Tupits ilme.tupits@jpbi.ee(6) Lea Narits lea.narits@jpbi.ee(7) Ants Bender ants.bender@jpbi.ee(8) Aide Tsahkna aide.tsahkna@jpbi.ee(9) Ilmar Tamm ilmar.tamm@jpbi.ee(10) Mati Koppel (mati.koppel@jpbi.ee)(11) Laine Keppart laine.keppart@jpbi.ee(12) Külli Annamaa kylli.annamaa@jpbi.ee

17110.4. Põllu- ja maamajandusliknõuandetegevus ning teabeleviHanna KreenNõudlust nõuande järele mõjutavad kaks peamistmuutust: esiteks esmase toodangu mitmekesistumine,toomaks rohkem sissetulekut alternatiivallikatest;teiseks farmide suurenemine, millegaseoses muutuvad olulisteks valdkondadeksjuhtimine, turundus, finantsjuhtimine, logistika,inimressursside juhtimine, jäätmekäitlus. Paljudetalunike jaoks on see täiesti uus, sest nad onolnud keskendunud vaid tootmisele iseenesest,mitte niivõrd oma farmi juhtimisele. Et sektoroleks konkurentsivõimeline, on oluline arendadainnovatsioonijuhtimist ja kohanemisvõimet. Seegaon nõuandesüsteemi ülesanne lisaks oskusteabe jainformatsiooni pakkumisele toetada ka turutrendidegasobiva mõtteviisi arengut sektoris.Nõuandevajadus põllumajandussektoris tõenäoliseltsuureneb nii meil nagu ka kogu Euroopas– seda kinnitavad ka uuringute andmed. Eelkõigetajuvad tootjad nõustamisvajadust toetustaotlustening nendega seonduvate äriplaanide koostamisel,mis moodustab ligikaudu poole kogu nõuandevajadusemahust. Traditsiooniliste tootmissuundadeviljelejate hulgas (teravili, piim, liha) on erialasetootmisinfo ja tootmistehnoloogilise alase nõuande,sh nõuetele vastavuse osas vajadus mõnevõrrasuurem. Mittetraditsiooniliste valdkondade viljelejadvajavad samuti erialast nõu, sh alternatiivtehnoloogiatejuurutamise alast, kuid nende jaokson olulised nõustamisvaldkonnad ka turundus,hinnainfo ja ühistegevus.Selge piiri tõmbamine, mis on informatsioon võiteave ja mis on nõuanne, on sisuliselt võimatu.Iga nõuanne sisaldab alati informatsiooni ja igateabepäringu taga on sisuliselt mingi nõu saamisevajadus. Seega tuleks infolevi ja nõustamistkäsitleda koos ja ka nõuandesüsteem pakub neidintegreeritult.Nõuandesüsteemi heaks funktsioneerimiseks onoluline planeerida ning korrigeerida tegevusi tagasisideja erinevate uuringute tulemusena kogutudandmete analüüse arvestades. Tegevuste juurestuleb arvestada ka nõuandesüsteemi partneritevajadustega ning jätkusuutlikkuse saavutamisekssüsteemselt välja koolitada ja rakendada uusikonsulente.Riik esitab nõuandesüsteemile järgmised ootused:usaldusväärne, kliendisõbralik ja kõikidele kättesaadavnõuannevõimalikult terviklik ja üleriigiline nõuandesüsteem,mis lähtub riigi ja tootjate huvidest ningmillelt saab tellida kvaliteetset teenusttootjate huvidest lähtuvate nõuandetoodete turupõhinepakkumineriigi poolt võetud kohustuste täitmine nõuetelevastavuse (cross complience) ning töötervishoiu jatööohutuse alase nõuande edastamiseksnõuandesüsteemi jätkusuutlikkus ja areng (uutekonsulentide haaramine, koolitus ja praktika)mitmekülgne, arenguvajadustele vastav finantseerimineKonsulendid ja nõuandekeskusedEesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemiareng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinudpika ja keerulise tee. Nõuandesüsteemi kujunemiselon olnud määrav roll Põllumajandusministeeriumil.Nõuandesüsteemi arengu analüüsistselgub, et Eesti kui väikeriigi nõuande- ja teabelevisüsteemon sõltunud nii poliitiliste suundumustekui otsustustasandi isikute arusaamadest. Viimastelaastatel on nõuandesüsteemi areng saanudvõimalikuks tänu suhtevõrgustike sihipäraselearendamisele tihedas eesmärgipärases koostöös.Kasutatud on võimalust nõuandekeskuste väljakujundamiseks,materiaaltehnilise baasi täiustamiseksning konkreetsete ja eesmärgipäraste nõustamistegevustekäivitamiseks.Eesti nõuandesüsteem on detsentraliseeritud. Igasmaakonnas on tunnustatud nõuandekeskused,kokku 15. Keskused tegutsevad oma maakonnasnii nõuande- kui teabekeskusena. Igal keskusel onkutsetunnistusega konsulendid vähemalt taimekasvatuse,loomakasvatuse ja finantsmajandusevaldkondades. Oma tegevuses arvestavad nõuandekeskusedmaakonna vajadusi ja eripära. Konsulentja nõuandekeskus austavad oma klienti,hoiavad saladuses klienti puudutava informat-

172siooni ega kasuta seda nõusolekuta. Konsulentega nõuandekeskus ei sõlmi kliendiga lepinguidvaldkondades, kus ta pole suuteline kindlustamaasjatundlikku nõuannet.Põllumajandusnõuande süsteemi toimimisetagamiseks, sh riigipoolsete meetmetega seotudteabe edastamise ja kvaliteetse nõuande kättesaadavusetagamiseks on nimetatud koordineerivkeskus, juriidilise nimega Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Keskus koostab tegevuskavasidja koolitusplaane, analüüsib konsulentide tööd,rakendab lihtsustatud nõustamise süsteemi, korraldabkonsulentidele alustasu maksmist, juurutabmentorlussüsteemi ja korraldab portaali www.pikk.ee tööd. Samuti tegeletakse nõustamistoodetearenduse ja reklaamiga nõuandesüsteemile, otsitaksevõimalusi koostööks teiste organisatsioonidega,uusi konsulente jne. 2008. a jooksul valmisnõuetete vastavusele pühendatud veebiosa www.pikk.ee/nouetelevastavus .Konsulent on spetsialist, kes tegeleb nõuandetegevusegamaaelu arengu ja/või põllumajandusevaldkonnas. Ta nõustab üksikkliente, gruppe,organisatsioone, huvirühmi, kogukondi maaeluarenguga seotud valdkonnas üldisematel või spetsialiseeritudküsimustes. Ehkki nõustajalt oodatakseenamasti konkreetset nõuannet tootmis- võimajandustegevuse korraldamisel, on sellest veelgiolulisem võimalus asjatundjaga ettevõtte asju arutadaja nõu pidada.Joonis 1. Kehtiva kutsetunnistusegakonsulentide valdkonnad13%Seisuga 1. apr 2009 oli kehtiva atesteerimis- võikutsetunnistusega 164 konsulenti. Konsulentideleantakse kvalifikatsioon kahel tasemel, IV tasemegakonsulente on 128, V tasemega 36. Kutsestandardikohaselt peab konsulendil olema lisakskutse- või kõrgharidusele ka vähemalt 3aastaneerialane kogemus. Konsulentide töö vastutusrikkustnäitab elukogemus – 68% konsulentidest onvanuses 41-60 eluaastat. Eesti Maaülikoolis oneriala omandanud 81% kutse saanud konsulentidest,14% erinevates kutsekoolides. Keskmiseltosaleb üks konsulent aasta jooksul täiendkoolitustelvõi tegeleb enesetäiendusega 79 tunni ulatuses.2008/2009 toimus suuremahuline konsulentidekoolitamine nõuetele vastavuse valdkonnas.Kolmandikul konsulentidest moodustab nõustamistegevusvähemalt poole tema töisest tegevusestja kolmandikul suurema osa või enamuse tööajast(30%). Enamus nõustajatest oleks valmis rohkemnõustamisele panustama, selleks loodetakse kasstabiilsust nõuandesüsteemis või klientide/tellimustesuurenemist.Nõuande- ja teabeleviteenused ning koolitus- jateavitustegevusedNõuandekeskuste klientuur on igal pool küllaltkivarieeruv. Pakutavast teenuste valikust kasutataksekõige enam võimalust saada korraga nii infotkui nõustamist toetuste kohta. Järgnevad tootmistja turgu ning raamatupidamist ja seadusandlustpuudutavad päringud. Sealjuures on infonõudlusläbi aasta üsnagi ühtlane, suurenedes hüppeliselttoetuste taotluste esitamise perioodil (2007 novkuni 2008 veebr ning mai 2008).2007. a vastasid teabekeskused kokku 27 002 ja2008. a 25 802 infopäringule. Kõik nõuandekeskusedsaavad võrdselt baasfinantseerimist teabelevija tagasiside korraldamiseks.14%37%26%5%5%Allikas: EPKK Koordineeriv Nõuandekeskus (Nõuandekeskus)

173Joonis 2. Nõuandekeskustele tehtud päringud4500400035003000Päringute arv25002000150010005000jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember2007 1807 2000 2274 2424 4117 2441 1909 1830 1549 2112 2226 23132008 2728 1941 2320 2131 3926 2274 1392 1581 2029 1587 1847 2046Allikas: NõuandekeskusPäringute vähenemine võib tähendada, et järjestenam on ümbritsevast teadlikke tootjaid ning kaseda, et need tootjad, kes enne esitasid ühekordseidküsimusi, on nüüdseks saanud nõuandesüsteemiklientideks.Perioodil 2005-2007 pakkus nõuandetoetuse raamesnõustamisteenust kokku 68 konsulenti. 2008.a sõlmis toetatavaid nõustamislepinguid 58 konsulenti,lihtsustatud ehk kliendile tasuta nõuandeskeemis osales 44 konsulenti, lepingu alustasusaamiseks sõlmis 27 konsulenti.Tabel 1. Nõuandeteenistuse potentsiaalsete ja statistikas kajastuvate klientide arv, 2008MaakondHaritav maa haLoom-ühikuidÜhtse pindala-NõuandetoetuseTasuta nõuandetoetuse saajate arv*taotluste arv*klientide arv**Harju5573041589062555Hiiu120001041396345Ida-Viru2660019156203948Jõgeva65900783611177079Järva76200898077461163Lääne3900032538226640Lääne-Viru99700973611685275Põlva464304135125646164Pärnu7673070221652103188Rapla584905911114793104Saare434904816128364147Tartu76970452314386386Valga40090328511594285Viljandi772805690127484135Võru46900353320268852Kokku84151075834170388991466Allikas: Nõuandekeskus* PRIA, 2008 ** EPKK, 2008 aruanded

174Nõuandetoetust taotleti 899 korda, nõuandeteenuselekulutati 9,86 mln kr, kasutati ära kogueelarveaastaks planeeritud 7 mln kr. Enim taotlusiesitati Pärnumaal, järgnesid Rapla- ja Võrumaa.Üle 75% projektidest olid esitatud FIEde poolt.Võrreldes eelmiste aastatega on märgatavalt suurenenudmajandusvaldkonna nõuandeteenuse maht.Nõuandeteenust osutati 62% finantsmajanduse,17% ettevõtte majandamise, 11% taimekasvatusening 5% loomakasvatusalaseks nõuandeks. Aastast2008 ei toetata enam vesiviljeluse alast nõuannet,samas toetatakse toetuste saamiseks vajalikeäriplaanide jmt koostamist.Joonis 2. Nõuandekeskustele tehtud päringud5000450040003500300025002000150010005000jaan veebr märts apr mai juuni juuli a ug s ept okt nov dets2007 233 308 605 616,5 757,7 591,5 687,5 614 520,5 915 1019 19922008 4772 2544 805,3 1070 710 413 374,5 279 652,6 581,5 822,5 11Allikas: Nõuandekeskus2009. a alguses läbiviidud uuringu kohaselt eelistab74% tootjatest osta nõuannet täpselt vastavaltoma vajadustele ja maksta iga nõuande või infoteenuseeest eraldi – tootja tahab olla peremees,ise otsustada ja kontrollida oma investeeringuid.Mõnevõrra suurem valmisolek maksta koostöölepingutasu ja saada selle eest teatud arv nõustamistundeon nõuandetoetust varem kasutanute javeisekasvatajate/piimatootjate hulgas ehk nendeinimeste poolt, kes olid varasemalt sõlminudpikaajalisi suhteid nõustajaga ja kel oli tekkinudsuurem usaldus. PRIA andmebaasis nõuandetoetusekasutamise kohta on 11% tootjatest esitanudaasta jooksul rohkem kui ühe taotluse. Ühe taotluseesitanud tootjate hulgas oli neid, kes kasutasidteenust konkreetse nõu saamiseks kui ka selliseidtaotluseid, kus aasta jooksul vaadati, mida parasjagutarvis on.Koolitus- ja teavitustegevuse olukorda hinnanuduuringust selgus, et enamasti korraldavad põllumajandussektoristeavitus- ja koolitustegevusierinevad liidud ning olulisemate korraldajate hulkapõllumeeste liitude kõrval kuuluvad veel Eesti MesinikeLiit ja Eesti Aiaklubi. Õppe-, teadus- ja koolitusasutustekanda on 25% tegevustest. Toidusektoriskuulub ülekaalukas 80% koolitustest õppe- jakoolitusasutustele. Metsandussektoris korraldavaduuringu tulemuste põhjal 43% koolitustest õppejakoolitusasutused, 42% koolitustest jääb erinevateühenduste ja erametsaorganisatsioonide kanda.Põllumajandussektoris on oodatud lisaks loomajataimekasvatusalastele koolitustele mahekoolitused,juhtimine, tootearendus, seadusemuutusedjpm teemad. Toidusektoris oodatakse koolitusiuute tehnoloogiate ja tootearenduse teemadel,samuti toidu kvaliteedi, hügieeni ja ohutuse,turunduse ja müügi teemadel. Metsandussektorisnimetati vajalike teemade hulgas ära metsakasvatustja hooldamist, keskkonnaväärtuseid metsas,tootmistehnoloogiaid, metsakõrvalkasutuse võimalusi,pärandkultuuri jpm.Eesti maaelu arengukava koolitus- ja teavitustegevustemeetme raames on võimalik taotleda toetustkas üleriigiliste või maakondlike tegevuste korraldamiseks.Kokku võeti vastu 170 taotlust kogusummas20,7 mln kr. Tegevuste lõikes suurimat

175summat taotleti ühe- kuni viiepäevase koolitusekorraldamiseks. Toetust määrati kogu eelarve, 10mln kr ulatuses.Kokkuvõttes kasutavad suuremal või vähemalmääral erinevatest allikatest pärit nõuannet jainformatsiooni kõik tootjad, sh nõuannet tuttavatelt,agroäridelt või nõuannet, mille puhul toetustei küsita või ei saa.Aktiivselt tegutsevate nõustajate arv on hinnanguliseltvähemalt neli korda väiksem, kui oleks vajakogu sihtgrupi vajaduste rahuldamiseks.• Olemasolevatest konsulentidest rohkem kui pooledei tegutse.• Tegutsevatest nõustajatest on üle poole vanemadkui 50 a.• Tegutsevad konsulendid on suuresti hõivatud investeeringutaotluste,projektide ja laenutaotlusteäriplaanide koostamisega.• Uute konsulentide leidmine ja koolitamine onpikaajaline protsess, mis võtab aastaid.• Nõuandesüsteemis olevatest inimestest ei piisasamaaegselt olemasoleva süsteemi käigushoidmiseksja arendustegevuste teostamiseks.Nõuandesüsteemi korraldamisel tuleb jätkuvaltintensiivselt tegeleda konsulentide järelekasvu jakoolitamisega. Konsulentide kaasamine nõuandekeskustejuurde tagab nõuande parema kättesaadavuseja kompetentsi koondumise. Et enamikpõllumajandustootjaid on valmis nõuandeteenuseeest tasuma ca 500 kr aastas, tuleb jätkuvalt arendadatooteid, mis võimaldaksid nõuande ühtlastkättesaadavust ja kvaliteeti.

176LISA 1. Täiendavat infottoetuste kohtaToetuste kronoloogia23.-26. august 2004 RAKi 1 raames meetme 3.3 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine“vastuvõtt (ESF).25. sept - 20. nov 2006 RAKi raames meetme 3.3 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine“vastuvõtt (ESF).18. veebr – 10. märts 2008 MAKi 2 meetme 1.2 “Põllumajandusliku tegevusega alustava nooreettevõtja toetus“ I vastuvõtt.14 - 30. aprill 2008 MAKi meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseinvesteeringutoetus“ I vastuvõtt (EAFRD 3 ) – väikeprojektid.15. sept – 06. okt 2008 MAKi meetme 1.2 “Põllumajandusliku tegevusega alustava nooreettevõtja toetus“ II vastuvõtt.1.–18. dets 2008 MAKi meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseinvesteeringutoetus“ II vastuvõtt (EAFRD) – suurprojektid.1Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokumentaastateks 2004–20062Eesti maaelu arengukava 2007-20133Maaelu Arengu Euroopa PõllumajandusfondTabel 1. Põllumajandustootjaid iseloomustavad näitajad (EL-25 – 2006, Eesti -2006, 2007)RiikMaakasutus,Toetused, (v.a. in-Varade maksumusÜldineBrutoinves-havesteeringud), kr/ha(v.a. maa), kr/havõlakordaja, %teeringud, kr/haEL 2534,85 45468 30914,63 869Belgia41,97 587101 46027,711 301Küpros7,87 092123 8851,4-2 814Tšehhi243,34 03846 81422,21 964Taani73,86 461215 63250,416 525Saksamaa79,86 49858 62917,75 901Kreeka6,913 63389 0520,41 567Hispaania29,33 33570 7132,2669Eesti, 2006115,92 17217 66627,62 748Eesti, 2007122,72 38219 00827,12 518Prantsusmaa74,45 80957 97136,84 229Ungari48,03 38231 40726,61 724Iirimaa42,06 84142 7581,9-763Itaalia16,15 751118 7631,21 849Leedu51,12 60519 86014,84 069Luksemburg78,38 127103 34116,911 175Läti62,43 17815 81333,74 656

177MaltaHollandAustriaPoolaPortugalSoomeRootsiSlovakkiaSloveeniaSuurbritannia3,432,232,817,322,449,694,6544,611,0157,947 8417 9889 7534 4453 58212 8865 6902 9996 6314 659742 820264 493145 19459 66333 30464 24463 66233 311115 64935 788Allikas: EK andmebaas – http://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/database.cfm4,935,69,910,14,226,630,07,01,812,024 80627 0657 9543 6501 9947 1756 2211 0518 5123 449Suurimad investeeringud, arvestatuna põllumajandusmaaha kohta, tehti 2006. a Hollandis (27 065kr/ha), Maltal (24 806 kr/ha) ja Taanis (16 525kr/ha).Keskm Eesti põllumajandustootja tegi 2007. aettevõtte kohta 2,3 korda rohkem investeeringuid,võrreldes 2006. a EL-25 keskm tulemusega.Tabel 2. Meetme 1.2 heakskiidetud projektid põllumajanduslike tegevusharude lõikes (I taotlusvoor)Põllumajanduslik tegevusharuHeakskiidetudHeakskiidetud inves-Heakskiidetudprojektide arvteeringu maksumus, EEKtoetussumma, EEKAiandus158 465 7068 465 706Loomakasvatus (v.a. piimatootmine)1810 336 34110 336 341Piimatootmine84 839 0484 839 048Põllukultuurid4225 490 70524 849 765Seakasvatus21 251 7281 251 728Segatootmine106 373 1936 257 412Kokku9556 756 72156 000 000Allikas: PRIAKõige suurema osa heakskiidetud projektidest – 42(44%) kuulus taimekasvatamise ja loomakasvatuse– 28 (29%) valdkonda. Aianduse valdkonna projektidestkiideti heaks 15 ja segatootmise tegevusharuomadest 10. Heakskiidetud investeeringu maksumuseosatähtsuse järgi olid esikohtadel taimekasvatuse– 44,9% ja loomakasvatuse - 28,9%tootmissuunad.Hinnati kokku 253 taotlust. Sellest 242 olid abikõlblikud,rahuldati 95 taotlust. Eelarvevahenditepuudumise tõttu ei rahuldatud 147 nõuetele vastavattaotlust.Nõuetele ei vastanud 11 taotlust (ei vastanudtaotlejale esitatavatele nõuetele ja äriplaanid eivastanud määrusega kehtestatud nõuetele ningekspertide seisukohalt olid äriplaanis näidatudmüügitulud ebareaalsed või kavandatu ei vastanudreaalsetele tingimustele ja võimalustele).

178Tabel 3. Meetme 1.2 II taotlusvooru tulemused tegevuste lõikes (mln kr)TegevusTaotletud tegevuste arvAbikõlblik maksumusTaotletud toetussummaPiimatootmine106 483 0876 257 776Lihaveisekasvatus2314 215 94014 215 940Seakasvatus21 251 7281 251 728Muu loomakasvatus (sh suguloomade kasvatus)2213 726 82913 501 518Teraviljakasvatus6943 762 41140 972 800Õli- jt tehniliste kultuuride kasvatamine1625 000625 000Puu- ja köögiviljade ja marjade kasvatamine189 496 2039 372 067Seenekasvatus1625 000625 000Heintaimede kasvatamine74 380 5844 380 584Muu taimekasvatus95 505 0315 304 895Mesindus1625 864625 864Aiandus, sh lillede ja dekoratiivtaimede kasvatamine31 876 7281 876 728Kokku166102 574 40599 009 900Allikas: PRIAToetust taotleti kõige enam taimekasvatuse valdkonnategevustele – 86 tegevust 166-st (51,8%),taimekasvatuse arendamiseks taotletud toetussummaulatus 55,35 mln kroonini (55,9% kogu IIvoorus taotletud summast). Järgnesid loomakasvatusevaldkonna tegevused – 57 tegevust (34,3%),taotletud toetuse summa oli 35,23 mln kr (35,5%).PRIA koostab hindamispunktide alusel abikõlblikeprojektide paremusjärjestuse ning heakskiitmiseandmeid veel ei ole.Tabel 4. Meede 1.4.1 taotlemise I vooru tulemused (mln kr)TaotlemineMääramineTegevusHoone või rajatise ehitamine ja rek.Loomakasvatuspuuri ostmine japaigaldamineReoveepuhastussüsteemi ehitaminePõllumajanduslikule tootmishoonelejuurdepääsuks eratee ehitamine ja rek.Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiehitamine ja rek. ja paigaldusElektrisüsteemElektrivõrguga liitumineMasina või seadme ostmine japaigaldamineIstandiku piirdeaia või konstruktsiooniostmine või paigaldamineMesilastaru ja mesindusinventariostmine ja paigaldamineTraktori ostmineIstikute ostmineKavandatava investeeringuobjektigaseotud projekteerimistöö maksumusKavandatava investeeringuobjektiprojekteerimiseks vajalikuehitusgeoloogilise ja -geodeetilisetöö maksumusKokkuTaotletudtegevuste arv395125541968840529141322635Planeeritudinvesteeringumaksumus32,60,40,00,20,30,30,2794,50,81,3450,73,00,20,01284,4Taotletudtoetussumma14,00,20,00,10,10,10,1371,50,40,6190,11,40,10,0578,7Heakskiidetudtegevused334115321876840505121122503Heakskiidetudinvesteeringumaksumus29,30,30,00,20,30,10,1762,10,81,3428,03,00,10,01225,6Heakskiidetudtoetussumma12,50,10,00,10,10,10,0357,30,40,6180,71,40,10,0553,4Allikas: PRIA

179Tabel 5. Meede 1.4.2 taotlemise I vooru tulemused (mln kr)TegevusLoomakasvatusehitise juurde kuuluvajuurdepääsutee ehitamineLoomakasvatusehitise juurde kuuluvasõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamineSõnniku-, silo- või söödahoidla paiksetehnoloogilise seadme paigaldamineLoomakasvatusehitise ehitamine(piimalehmad)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(piimalehmad)Loomakasvatusehitise ehitamine(vasikad ja piimakitsed)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(vasikad ja piimakitsed)Loomakasvatusehitise ehitamine(noorloomad, nuum- ja lihaveised)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(noorloomad, nuum- ja lihaveised)Loomakasvatusehitise ehitamine(nuumsead)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(nuumsead)Loomakasvatusehitise ehitamine(põhikarja sead)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(põhikarja sead)Loomakasvatusehitise ehitamine(lambad ja kitsed)Loomakasvatusehitise ehitamine(hobused)Loomakasvatusehitise ehitamine(muud kodulinnud)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(muud kodulinnud)Loomakasvatusehitise ehitamine(lihalinnud, vutid)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(lihalinnud, vutid)Loomakasvatusehitise ehitamine(sugulinnud)Loomakasvatusehitise paiksetehnoloogilise seadme paigaldamine(sugulinnud)Kavandatava investeeringuobjektigaseotud projekteerimistööde maksumusInvesteeringuobjeki projekteerimiseksvajaliku ehitusgeoloogilise ja-geodeetilise uurimistöö maksumusInvesteeringuobjekti maksumusetähistamiseks vajaliku sümboolikamaksumusOmanikujärelevalve tegemisemaksumusKokkuAllikas: PRIATaotletudtegevuste arv155417585915834131217221741143121385220423TaotleminePlaneeritudinvesteeringumaksumus32.368.424.5600.8104.39.50.789.95.265.732.251.830.11.90.30.318.211.69.39.93.22.80.10.01.831174,1Taotletudtoetussumma13.230.58.2227.642.53.80.338.22.329.215.321.213.81.10.150.18.24.33.54.90.31.20,10.00.51470.7Heakskiidetudtegevused144916515313833131114191520142121364219383MääramineHeakskiidetudinvesteeringumaksumus11.560.716.7558.4100.17.30.689.65.259.12551.529.51.90.00.318.289.39.93.22.50.70.01.171071.9Heakskiidetudtoetussumma5,427.18.2210.740.830.338.12.325.511.421.113.61.10.00.18.23.23.550.31.10.00.00.5430.5

180Tabel 6. MAKi meetme 1.4.2 II taotlusvoor (mln kr)TegevusTaotletudInvesteeringu abikõlblikTaotletudtegevuste arvmaksumustoetussummaLoomakasvatusehitise juurde kuuluva5614562sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamineLoomakasvatusehitise ehitamine (veised)64418166Loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise7012745seadme paigaldamine (veised)Loomakasvatusehitise ehitamine (sead)279741Muu11315260Kokku330939374Allikas: PRIATabel 7. RAKi meetme 3.1 raames makstud toetusedRAK 3.1 2004-2006PlaneeritudTaotlemineMääramineVäljamakstud(31.12.08)Taotluste arv927640Toetussumma kokku (milj. EEK)543750708619sh EL fondist (milj. EEK)381532436Investeeringute kogumaht (milj. EEK)183217211 488Allikas: PRIAKokku sai perioodi jooksul heakskiidu 640 projektitoetussummaga 708 mln kr (investeeringutemahuga 1721 mln kr). Viie aasta jooksul on sellestvälja makstud 87,3% ehk 619 mln kr. Investeeringutekogumaht oli 1 488 mln kr.

LISA 21812009. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmedARENDUSKODAwww.arenduskoda.eeTEGEVUSPIIRKOND: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linnMeede 1.1. Kohaliku elukeskkonna arendamise investeeringutoetus (kood 321)Meede 1.2. Seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamine läbi omaalgatusliku tegevuse (koodid322, 341)Meede 1.3. Erinevate elanikegruppide kaasamise toetus (koodid 313, 321, 322, 341)Meede 1.4. Piirkonna maine kujundamise toetus (koodid 313, 322, 323, 331, 341)Meede 2.1. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 312, 313, 331)Meede 2.2. Ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamise toetud (koodid 311, 312, 313, 323)Meede 2.3. Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine (kood 341)Jõgevamaa Koostöökoguwww.jogevakoostookoda.eeTEGEVUSPIIRKOND: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare,Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linnMeede 1. Aktiivne kogukond (koodid 321, 322, 421)• tegevusprogramm 1 - kogukonna arengukavade koostamise toetamine;• tegevusprogramm 2 - kogukonnateenuste arendamine;• tegevusprogramm 3 - multifunktsionaalsete kogukonnakeskuste arendamine;• tegevusprogramm 4 - tegevuspiirkondade vahelise koostöö arendamine.Meede 2. Olla, tulla, jääda (koodid 321, 322, 323, 421)• tegevusprogramm 1 - toetatakse ajaloopärandi ja traditsioonide uurimist;• tegevusprogramm 2 - tegevuspiirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomise ja taastamisetoetamine;• tegevusprogramm 3 - kaugtöö eelduste ja võimaluste loomise ja arendamise toetamine;• tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe kogumise, säilitamise ja rakendamise toetamine;• tegevusprogramm 5 - paikkonna atraktiivsuse säilitamine ja suurendamine.Meede 3. Aktiivne ettevõtlus (311, 312, 313, 323, 421)• tegevusprogramm 1 - ühisturunduse arendamise toetamine;• tegevusprogramm 2 - tegevusvaldkondade potentsiaali ja arengute hindamise toetamine;• tegevusprogramm 3 - ettevõtete vahelise ühistegevuse toetamine;• tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine tootearenduses;• tegevusprogramm 5 - tootearenduse toetamine• tegevusprogramm 6 - ettevõtlusparkide ja –kobarate loomise toetamine;• tegevusprogramm 7 - investeeringud toote ja ettevõte(te) arendusse;• tegevusprogramm 8 - “Päästikprojektide” toetamine.

182Järva Arengu Partneridwww.jap.org.ee/TEGEVUSPIIRKOND: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue valdMeede 1.1. Elukeskkonna arengule suunatud teavitus, koolitus- ja arendustegevuse toetus (kood 322)Meede 1.2. Elukeskkonna parendamise toetus (koodid 321, 322)Meede 2.1. Kogukonna koostöö- ja arendustegevuse toetus (koodid 322, 341)Meede 2.2. Kogukonna sotsiaalse infrastruktuuri jätkusuutlikkuse toetus (kood 322)Meede 3.1. Ettevõtlikkuse ja ettevõtete arendustegevuse, koostöö ning teavitustegevuse toetus (koodid 312,322, 331)Meede 3.2. Tootearendusele või konkurentsivõime suurendamisele suunatud investeeringute ja soetustetoetus (koodid 312, 322)Meede 4.1. Turismialase kommunikatsiooni, arendustegevuse ja koostöö toetus (koodid 313, 322, 331)Meede 4.2. Turismiinfrastruktuuri arendamise toetus (kood 313)Hiidlaste Koostöökoguwww.kogu.hiiumaa.ee/TEGEVUSPIIRKOND: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste ja Käina vald ning Kärdla linnMeede 1. Ühistegevuse toetamine (koodid 322, 421)Meede 2. Koolitusel osalemise toetus (koodid 111, 331)Meede 3. Ettevõtja väiketoetus (koodid 312, 121)Meede 4. Projektide ettevalmistamise toetus (kood 123, 322)Meede 5. Kohaturunduse toetus (kood 313)Meede 6. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)Kirderanniku Koostöökoguwww.kirderannik.eeTEGEVUSPIIRKOND: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi vald ning Narva-Jõesuu linnMeede 1. Põhiteenuste meede (koodid 111, 322, 341)Meede 2. Uuenduslike lahenduste meede (kood 322)Meede 3. Turunduse ja rahvusvahelistumise meede (koodid 313, 322)Meede 4. Sotsiaalse sidususe meede (kood 312, 313, 322, 323)Lõuna-Järvamaa Koostöökoguwww.koostookogu.eeTEGEVUSPIIRKOND: Türi, Imavere ja Väätsa valdMeede 1. Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (kood 322)Meede 2. Elukeskkond ja kogukonnateenused (koodid 321, 322)Meede 3. Ettevõtluste mitmekesistamine (kood 311, 312, 322)Meede 4. Turismiteenuste arendamine (kood 313)

183Lääne- Harju Koostöökoguwww.vomentaga.eeTegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma valdMeede 1. Piirkonna ettevalmistamine (kood 322)• tegevus 2 - investeeringuprojektide ettevalmistamine.Meede 2. Ühisürituste ja seltsitegevuse arendamine (kood 322)• tegevus 1 - laste- ja noorsooürituste toetamine;• tegevus 2 - sädeinimeste programm;• tegevus 3 - seltsitegevuse programm;• tegevus 5 - messi- ja konverentsitoetus.Meede 3. Kohalike teenuste arendamine (kood 322, 331)• tegevus 1 - lastehoiu arendamine;• tegevus 2 - kohalike teenuste arendamine;• tegevus 3 - piirkonna tööjõukvaliteedi tõstmine.Meede 4. Piirkondliku turismi arendamine (kood 313, 331)• tegevus 1 - turismiteenindajate koolitamine;• tegevus 2 - kohaliku külastuskeskkonna arendamine;• tegevus 3 - piirkonna ja organisatsiooni tutvustamine.Meede 5. Jäätmekäitlus ja heakorrastus (kood 322)• tegevus 1 - heakorratalgute toetamine;• tegevus 2 - jäätmekogumise parendamine;• tegevus 3 - haljastamine ja heakorrastamine.Kodukant Läänemaawww.kklm.eeTEGEVUSPIIRKOND: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja VormsiMeede 1. Korrastatud ja turvaline elukeskkond (koodid 321, 322, 341)• alameede 1.1. - asulatele ja vaatamisväärsustele lisaväärtuse andmine, sealhulgas ühistegevusekaudu;• alameede 1.2. - esmavajalike teenuste kättesaadavuse parandamine;• alameede 1.3. - turvalise elukeskkonna kujundamine;• alameede 1.4. - kättesaadav nõuanne ja tugitegevused elukeskkonna korrastamisel ja turvalisemaksmuutmisel.Meede 2. Huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe edendamine (koodid 321, 322, 341)• alameede 2.1. - huvitegevuse arendamine ja huvitegevuse juhendajate ettevalmistamine;• alameede 2.2. - huvitegevuse tegevuskeskuste arendamine;• alameede 2.3. - huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe võimaluste kättesaadavuse tagamine.Meede 3. Paikkondlike kultuuritraditsioonide jätkamine (koodid 313, 323, 322)• alameede 3.1. - teavitus ja õpitegevus;• alameede 3.2. - pärandkultuuri parem kasutamine ja integreerimine piirkonna majandusega;• alameede 3.3. - koostöö pärandkultuuri paremaks kasutamiseks ja kokkulepete saavutamiseks.Meede 4. Inimesed ja ettevõtluskeskkond (koodid 311, 312, 313, 322, 331, 341)• alameede 4.1. - ühtse turundussüsteemi kujundamine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnas;• alameede 4.2. - ettevõtete elujõu ja suutlikkuse arendamine;• alameede 4.3. - ettevõtluse tugisüsteemi arendamine;• alameede 4.4. - kogukondade säilitamine, arendamine ja elujõu suurendamine.Meede 5. Noored ja tulevik Läänemaal (koodid 321, 322, 341)• alameede 5.1. - noortele vajalike teenuste arendamine;• alameede 5.2. - noorte sidumine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnaga.

184Meede 6. Looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade parim kasutamine (koodid 312, 323, 322)• alameede 6.1. - süsteemne teavitustegevus looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade paremakskasutamiseks;• alameede 6.2. - loodusressursside mitmekesine ja säästlik kasutamine puhkemajanduse arendamiselja kohalikus majandusesMeede 7. Merega seotud tegevused (koodid 312, 313, 322)Mulgimaa Arenduskodawww.mulgimaaarenduskoda.eeTEGEVUSPIIRKOND: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linnMeede 1. Mikroettevõtluse toetamine (koodid 121, 123, 312)Meede 2. Külakeskkonna arendamine (koodid 322, 323)Meede 3. Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine (koodid 311, 312, 313, 322)Nelja Valla Koguwww.4kogu.eeTEGEVUSPIIRKOND: Harku, Kiili, Saku ja Saue valdMeede 1. Kvaliteetse elukeskkonna loomine (kood 321)Meede 2. Alternatiivse ühistranspordi loomine (kood 321)Meede 3. Avaliku kasutusega jalgratta- ja puhkeplatside ja nende juurdepääsuks matka- ja jalgrattaradadeprojekteerimine ja ehitamine (kood 322)Meede 4. Ajaloo- ja kultuuriväärtuslike objektide renoveerimine ning vastavate ühendus - ja juurdepääsuteedekaardistamine ja rajamine (kood 323)PAIKwww.pandivere.euTEGEVUSPIIRKOND: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke valdMeede 1. Ettevõtlik Pandivere (koodid 311, 312)Meede 2. Innovatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas (kood 341)Meede 3. Küla kui allikas (koodid 321, 322)Meede 4. Pandivere Paetee kui turismiatraktsioon (kood 313)Meede 5. Pandivere Paeriik Allikate allikas (kood 322)Partneridwww.mtupartnerid.eeTEGEVUSPIIRKOND: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere valdMeede 1. Teadmiste meede (koodid 111, 322, 331)Meede 2. Ühistegevuse toetamine (koodid 311, 322)Meede 3. Ettevõtjate toetamine (koodid 311, 313, 322)Meede 4. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)

185Peipsi-Alutaguse Koostöökodawww.pakmty.eeTEGEVUSPIIRKOND: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse valdMeede 1. Kogukondade aktiveerimine (koodid 321, 322, 341)Meede 2. Elukeskkonna parandamine ja hoidmine (koodid 311, 321, 322)Meede 3. Ettevõtlikkuse suurendamine ja ettevõtluse toetamine (koodid 111, 121, 123, 311, 312, 313,322, 331)Meede 4. Looduskeskkonna säilitamine ja säästlik kasutamine (koodid 313, 322, 323)Meede 5. Võrgustikud, andmebaasid ja koostöö (kood 322)Piiriveere Liiderwww.piiriveere.eeTEGEVUSPIIRKOND: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare valdMeede 1. Huvitegevuse võimaluste suurendamine (kood 322))Meede 2. Miljööväärtuste säilitamine ja loomine (kood 322)Meede 3. Teenuste pakkumise taseme tõstmine (koodid 322, 341)Meede 4. Turismi arendamine läbi pärimuskultuuri atraktiivse esitlemise (kood 322)Meede 5. Kohalikul ressursil põhineva taastuva energia laiem ja efektiivsem kasutamine (kood 322)Meede 6. Vähemarendatud kogukondade kaasamine (kood 322)Põlvamaa Partnerluskoguhttp://www.partnerluskogu.eeTEGEVUSPIIRKOND: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora valdMeede 1.1. Kohalike ressursside säästev rakendamine (koodid 321, 322, 323)Meede 1.2. Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine (koodid 312, 331, 341)Meede 2.1. Kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna arendamine (kood 322)Meede 2.2. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine (koodid 312, 321)Meede 2.3. Kogukonna sotsiaalse kapitali tugevdamine (kood 341)Pärnu Lahe Partnerluskoguwww.plp.eeTEGEVUSPIIRKOND: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu valdMeede 1. Koostöö, koolitus ja teavitustegevus (koodid 322, 341)Meede 2. Külade elukeskkonna uuendamine ja arendamine (koodid 321, 322)Meede 2a. Noorte kaasamine kogukonna elukeskkonna parandamisse (koodid 321, 322)Meede 3. Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine (koodid 321, 322)Meede 3a. Keskkonnasõbraliku turismialase ettevõtluse arendamine (koodid 313, 322)Raplamaa Partnerluskoguwww.raplaleader.eeTEGEVUSPIIRKOND: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala valdMeede 1.2. Mikroettevõtluse areng (noorte töö edendamine) (koodid 123, 321)Meede 3.1. Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine (kood 323)Meede 4.1 Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine (investeerimismeede) (kood 322)Meede 4.2. Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine (kood 322)Meede 5.1. Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine (kood 322)

186Rohelise Jõemaa Koostöökoguwww.joemaa.eeTEGEVUSPIIRKOND: Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse, Vändra, Kaisma,Järvakandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu valdMeede 1. Ettevõtluse mitmekesistamine, konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses / Nutikateasjade meede (koodid 313, 322)Meede 3. Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine / Ilutegija meede (koodid322, 323)Meede 4.3. Elujõuline kogukond ja külakeskused / küla meede, alameede kogukonnateenused ja külakeskused/ külamaja alameede (koodid 321, 322)Meede 5. Organisatsiooni ja strateegia arendamine / Jõemaa meede (koodid 322, 341)Saarte Koostöökoguwww.skk.eeTEGEVUSPIIRKOND: Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu,Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala valdMeede 1. Turutõrgete minimeerimine läbi ühistöö (koodid 123, 124, 133, 313, 322)• tegevus 1.1. - koostöö ja ühistegevuse toetamine;• tegevus 1.2. – „Kännu tagant lahti”.Meede 2. Uute turgude leidmine (koodid 313, 322, 331)• tegevus 2.1. - Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna bränd;• tegevus 2.2. - ühisturunduse toetus;• tegevus 2.3. - tegevusvaldkondade potentsiaali hindamine ja arengu planeerimine.Meede 3. Aktiivne ja haritud küla (kood 322)• tegevus 3.1. - küla arengukava koostamise toetamine;• tegevus 3.2. - kogukonna sisese ja kogukondade vahelise suhtlemise infrastruktuuri ja vajalikutehnilise baasi loomise toetamine;• tegevus 3.3. - tegevuspiirkondade vahelise kogemuste vahetamise ja koostöö edendamise toetamineja elukestva õppe võimaluste loomine ja tagamine külainimestele (rahvakooli printsiibil);• tegevus 3.4. - külakeskuste (platside) loomine ja kordategemine.Meede 4. Jäämine, tulemine, sulandumine (koodid 321, 322, 323)• tegevus 4.1. - ajaloopärandi ja traditsioonide uurimine;• tegevus 4.2. - küla või piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomine, taastamine;• edendamine;• tegevus 4.3. – kaugtööks eelduste ja võimaluste loomine;• tegevus 4.4. - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine;• tegevus 4.5. – heakorra parandamine.Tartumaa Arendusseltswww.tas.eeTEGEVUSPIIRKOND: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta,Nõo, Ülenurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võnnu valdMeede 1. Noorte meede - noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga (koodid 321, 322)Meede 2. Kogukonna meede 1 - kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine (koodid 321, 322)Meede 3. Kogukonna meede 2 - asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine (koodid 123, 124, 312,313, 321, 322)Meede 4. Ettevõtluse meede - väikeettevõtluse toetamine (koodid 123, 124, 312, 313, 322)Meede 5. Keskkonna meede - puhketegevuste mitmekesistamine ja majandustegevuse keskkonnasäästlikkusesuurendamine (koodid 312, 313, 322)Meede 6. Võrgustike meede - võrgustike arendamine ning teadmiste ja kogemuste vahetus (kood 313,322, 421)

187Valgamaa Partnerluskoguwww.valgaleader.eeTEGEVUSPIIRKOND: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala,Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linnMeede 1. Valged Laigud (kood 322)Meede 2. Väärt elukeskkond - kogukonnaalgatused elukeskkonna parandamiseks (kood 322)• tegevus 1 - elukeskkonda parandavate kogukonnaprojektide rakendamine;• tegevus 2 - piirkonna mainet ja atraktiivsust tõstvate koostööprojektide rakendamine;• tegevus 3 – „Kogukonna hääl”.Meede 3. Külakukkur (koodid 322, 331)• tegevus 1 - kogukonna ettevõtluse koolitus, õppereisid ja äriplaanide nõustamine;• tegevus 2 - toetused kogukonnateenuste arendamiseks ja kogukonna ettevõtluse käivitamiseks.Meede 4. Noorte võimalused maal – tugisüsteem Valgamaa noortele (kood 322)• tegevus 1 - noorsootöö võrgustiku laiendamine, nõustamine, koolitamine, õppereiside korraldamine,noorteportaali loomine ja haldamine, noorsootöö strateegia koostamine;• tegevus 2 - noorte omaalgatuslike väikeprojektide rakendamine.Meede 5. Noor Valgamaa - laste ja noorte tegevusvõimaluste arendamine (kood 322)• tegevus 1 - kogukonna noorteprojektide rakendamine;• tegevus 2 - noortele suunatud koostööprojektide rakendamine.Meede 6. Äripartnerlus - edu ettevõtluses koostöö kaudu (koodid 121, 123, 124, 312, 313, 331)• tegevus 1 - ettevõtluse tugisüsteemi tugevdamine;• tegevus 2 - rahvusvahelised ühisturustusprojektid;• tegevus 3 - ettevõtete turustus- ja koolitusalase koostöö toetamine.Meede 7. Tugev tegija - investeeringutoetused mikroettevõtetele (koodid 112, 121, 123, 124, 312, 313)• tegevus 1 - alustava ettevõtte toetus;• tegevus 2 - investeeringutoetus tegutsevatele ettevõtetele;• tegevus 3 - investeeringute ettevalmistamise toetus.Virumaa Koostöökoguwww.viko.eeTEGEVUSPIIRKOND: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavere ja Aseri vald ning Püssi linnMeede 1. Piirkonna kompetentsi kasvatamine (koodid 322, 421)Meede 2. Investeerimismeede (koodid 312, 313, 322, 323)Meede 3. „Noored maale” (koodid 322, 421)Võrtsjärve Ühenduswww.vortsjarveyhendus.eeTEGEVUSPIIRKOND: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu,Rõngu ja Viiratsi vald ning Võhma linnMeede 1. Kogukondade tugevdamise ja arendamise toetus (koodid 311, 321, 322)Meede 2. Elukeskkonna mitmekesistamise ja parandamise toetus (koodid 321, 322)Meede 3. Turismi arendamine (koodid 311, 323, 321, 322, 341)Meede 4. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 311, 312, 322, 331)Meede 5. Piirkonna arengut tagavate infrastruktuuride tugivõrgustike arendamise toetus (koodid 321,322)Meede 6. Piirkonna konkurentsivõimet tugevdava arendustegevuse toetamine (koodid 322, 341)

188Võrumaa Partnerluskoguwww.werro.ee/partner/TEGEVUSPIIRKOND: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu,Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru valdMeede 1. Elukeskkonna parandamine• alameede - kohaliku kultuuripärandi säilitamine (kood 323)• alameede - külakogukondade algatusvõime toetamine elukeskkonna parandamisel (kood 322)Meede 2. Elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses• alameede - maapiirkonna ettevõtluse ja tugiinfrastruktuuri arendamise toetus (koodid 123,321);• alameede - väiketootmisettevõtte toetus (koodid 123, 311, 312, 313)Meede 3. Noorte potentsiaali toetamine ning kaasamine kogukonda (kood 322)Ida-Harju Koostöökodawww.idaharju.eeTEGEVUSPIIRKOND: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose valdIda-Harju Koostöökoda on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkonnakohaliku arengu strateegiat. Strateegia koostamisel lähtutakse kahest põhilisest tegevussuunast, need onelukeskkonna parandamine ning uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta maapiirkonna konkurentsivõimettootmises ja teeninduses.Põhja-Harju Koostöökoguwww.leaderph.euTEGEVUSPIIRKOND: Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdPõhja-Harju Koostöökogu on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkonnakohaliku arengu strateegiat. Strateegia väljatöötamise põhisuundadeks on piirkonna elukeskkonnaparandamine; noortes hea mainega kodukandi tunde ärgitamine; laialdane kohalike teenuste arendamine jameie piirkonna kui osa iidse Revalia kultuuri-, ajaloo- ja loodusväärtuste otstarbekas ja säästev kasutuselevõtt.Ülevaade LEADER projektitoetusmeetmete koodide seosest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist(EAFRD) LEADER-meetme raames antavate toetustega.Meetmete koodid vastavalt Komisjoni määruse EÜ 1974/2006 II Lisa 7. osale:kood 111 kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põllumajandus-ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele;kood 112 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine;kood 121 põllumajandusettevõtete moderniseerimine;kood 123 põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine;kood 124 põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alanekoostöö;kood 133 tootjarühmade toetamine toidukvaliteedikavadega hõlmatud toodete edendamisel ja neist teavitamisel;kood 311 mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;kood 312 mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus;kood 313 turismi soodustamine;kood 321 põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale;kood 322 külade uuendamine ja arendamine;kood 323 maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine;

189kood 331kood 341kood 421koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele;oskuste omandamine ja elavdamine, et koostada kohaliku arengu strateegia ja seda arendada.koostööprojektide rakendamineLISA 3. TunnustatudnõuandekeskusedMaakondHarjuHiiuIda-ViruJõgevaJärvaLääneLääne-ViruPõlvaPärnuRaplaSaareTartuValgaViljandiVõruKoordineerivnõuandekeskusKontaktandmedSaku, Aasa 1, tel 6042499, 6041104, www.hot.ee/htlnkKäina, Mäe 2, tel 4631191, 56473322, www.hiiuteave.eeJõhvi, Rakvere 27, tel 3370527, www.ivtl.eeJõgeva, Aia 2, tel 7721107, www.jogevatl.eeJäneda, tel 33849725 ja Paide, Pärnu tn 56, tel 3850569 www.janeda.ee/apmUuemõisa, Tehnika põik 2, tel 4729007, 56506109, www.hot.ee/hplnouanneSõmeru vald, Roodevälja küla, Vahtra allee 8, tel 3255099, 5517871, www.virumaapml.eePõlva, Jaama 83, tel 7992930, 7992928, 56474215, www.hot.ee/polvaplPärnu, P.Kerese 4, tel 4430923, 4441961, www.nouanne.eeRapla, Kuusiku tee 6, tel 4894342, 4855696, www.rny.eeKuressaare, Kohtu 10, tel 4556145, www.hot.ee/stlteaveTartu, Jalaka 48, tel 7366955, www.tartufarmer.eeValga, Lai 19, tel 7661754, 5145264, www.zone.ee/valgaplViljandi, Vabaduse plats 4, tel 4333608, www.vpnu.eeVõru, Liiva 11, tel 7821669, 7824077, 56631990, www.taluliit.infoTartu, Tehase 16, tel 7308402, www.epkk.ee/1005