KIVIAIA RAJAMINE, TAASTAMINE JA HOOLDAMINE

KIVIAIA RAJAMINE, TAASTAMINE JA HOOLDAMINEKIVIAIA RAJAMINE, TAASTAMINE JA HOOLDAMINEKiviaia otstarveNagu kinnitavad vanad fotod Eesti Rahva Muuseumis ja kohalike elanikemälestused, ei olnud kiviaedade dekoratiivsel väljanägemisel saja aasta eestsuurt tähtsust. Kiviaia kunagine ehitaja ei valinud kive sobivuse järgi, vaidpaigutas põllult toodud kivid lähimasse aeda. Kõige olulisem oli aia funktsionaalsusja vastupidavus. Kiviaedu kasutati eelkõige selleks, et takistada loomadeliikumist teatud aladele, puhastada pinnast kividest, ladustada kivevõi harvemal juhul märgistada piiri talude vahel.Väiksemate külateede äärsed aiad piirasid kariloomade pääsu taluõuedeleja köögiviljaaedadesse. Saja aasta eest paljudes piirkondades levima hakanudsuurte maanteede äärsed kiviaiad olid vajalikud, et loomakari liiklust ei takistaks.Metsatükkide piiridele kiviaedu teadaolevalt ei rajatud, kuigi metsakarjamaadeäärtes võis neid olla.Kirikuaedade ja mõisaaedade rajamisel oli lisaks otstarbele tähtis ka toretsevaja range planeeringuga näidata oma jõukust. Maamajapidamistes hakatitarastusele suuremat tähelepanu pöörama 1930. aastatel koos iluaedadetekkimisega. Tänaseks on lihtne ja praktiline kiviaed muutunud moodsaksdekoratiivelemendiks, mille puhul peetakse oluliseks seda, et aed oleks laotudsirgelt ja ühtlaselt. Tänapäeval hindame kiviaedu ka selle poolest, etnad on elupaikadeks paljudele liikidele. Lisaks tõkestavad kiviaiad erosiooni,eriti just deflatsiooni ehk tuulekannet.Materjal ja ladumineKiviaedades kasutatud kivid olid suure tõenäosusega pärit samalt põllult,heinamaalt või karjamaalt, mille kaitseks see aed oli rajatud. Kasutati niiraudkivi kui paekivi. Aia kuju dikteeris maastik, kivide suurus, kuju, värvus,kvaliteet ja kogus. Teatud nõudeid esitas aiale ka kividest tulenev ladumisviis.Näiteks suuri ümaraid kive ei saa vastupidiselt lõhatud kividele üksteisepeale laduda. Kivimurdudest hakati spetsiaalselt aedade jaoks materjali toomakolhoosiajal.Kiviaedade proportsioone võrreldes ilmneb, et valdavas osas on aiad olnudpigem laiemad kui kõrgemad. Selline ladumisviis kindlustas aia stabiilsuseja edaspidise lihtsama hoolduse ning jättis võimaluse vajadusel kive lisada.Alus (esimene kiht kive) on alati aia kõige laiem osa, mis koondub järgmistekivikihtidega. Mittekoonduvaid aedu võib kohata kirikuaedade ja mõisaparkidepiiretena ning enamasti on nende ehitamisel kasutatud paekivi jasideainet.Kiviaia ladumiseks ei kasutatud meistreid nagu ei kasutatud meistreid kakala puhastamiseks või heina niitmiseks.45