MAHEMESINDUS - Põllumajandusministeerium

MAHEMESINDUSEE-ÖKO-02Eesti põllumajandus

SisukordSissejuhatus............................................................................................................................................ 3Mahemesindusega alustamine............................................................................................................... 4Mahemesinduse nõuded........................................................................................................................ 5Mesilagrupi asukoht, korjemaa............................................................................................................... 6Mesilasvaha............................................................................................................................................ 8Tarude materjal ja märgistamine........................................................................................................... 10Haiguste ennetamine ja veterinaarravi...................................................................................................13Mesilasperede söötmine........................................................................................................................16Arvestuse pidamine, dokumenteerimine................................................................................................16Töötlemine............................................................................................................................................19Toote märgistamine...............................................................................................................................19Toetused.............................................................................................................................................. 20Peamised õigusaktid............................................................................................................................ 22Kontaktid............................................................................................................................................. 23Väljaanne on mõeldud mahemesindusega alustada soovijatele. Nõuded ja nende selgitusedon kajastatud seisuga 1. november 2012. a.Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusAutorid Aili ja Tõnis TaalToimetanud Airi VetemaaFotod Aili ja Tõnis Taal, Kalle ToomemaaTäname Eve AderKujundanud Hele Hanson-Penu / AS EcoprintTrükitud AS EcoprintVälja andnud Põllumajandusministeerium 2012ISBN 978–9949–462–70–4 (trükis)ISBN 978–9949–462–71–1 (võrguväljaanne)

SissejuhatusAlguses olid mesilased. Kui ajaloo areenileilmus inimene, siis algas jaht. Algne meehankimise viis oligi meejaht. Mesilaspere edasinesaatus muistseid meekütte ei huvitanud.Mesindusalased teadmised piirdusid põhiliseltmesilaste ülesleidmise ja inimesele võimalikultvalutu ja ohutu saagikogumisega.Järgmine, tunduvalt edumeelsem tase olimetsmesindus. Tekkinud oli huvi mesilasteedasise saatuse suhtes. Sooviti mesilasi omadaja kontrollida. Metsavööndis elasid mesilasedlooduslikult vanades õõnsates puudes. Leitudpesapuid hakati märgistama omaniku märgiga.Pesapuid korrastati ja puhastati ningraiuti juurde uusi õõnsusi jämedates puudes.Mesilastele loodi tingimused elamiseks,sülemlemist ei takistatud, mee järgi mindisinna, kus olid mesilased. Mee võtmisel lõigatipuuõõnsusest meekärjed välja püüdesseda teha mesilasperet kahjustamata. Alatisee kindlasti ei õnnestunud, sest raamtaruveel ei tuntud.1789. a leiutas Šveitsi pastor F. Huber liikuvateraamidega taru. Selle mõju mesindusele võiksTerve töölishaue. Keskel on tumedam osa: peagi väljuvad mesilased3

võrrelda interneti tulekuga meie igapäevaellu.Järgneva 60 aastaga leiutati enam vähem kõik,mida tänapäeva mesinduses iseenesestmõistetavaltkasutatakse. Oluline muutus võrreldesmetsmesindusega oli tungiv soov hoida mesilasiseal, kus mesinik õigeks peab. Siit ka ükssuuremaid mesinduse probleeme: mesilasedei pea mesiniku soovi millekski, sülemlemineon liigi säilimise loomulik osa ja sülem lendabsinna, kuhu õigeks peab.Samal aastal avastas C. Sprengel õistaimedeja putukate koostöö saladuse. Veelgi enam,paljud õistaimed pole ilma putukate osalusetaüldse võimelised viljastuma – nektaritootmine ja eredad kroonlehed on vahend,mille abil õistaimed tagavad iseenda viljastamiseputukate abil. Valdava osa sellest tööstteevad meemesilased. Seni arvati, et taimedekaunid õied on Jumala looming inimese silmarõõmuks.Mesilaste jaoks tähendas see avastusedaspidist lahutamatut sidet põllumajandusegaja ametlikult ongi mesilane põllumajandusloom.Inimkonna 100 peamisest toidutaimestvajavad tolmeldamist umbes kaks kolmandikku.Mahemesinduses on hulk nõudeid, mille järgimineminimeerib kasumijahil inimese liialdustesttulenevaid kahjulikke mõjusid mesilasteelujõule, mee kvaliteedile ja keskkonnale. Biodünaamilisepõllumajanduse rajaja R. Steinerennustas eelmise sajandi 20-ndatel ette mesilastemassilist suremist 21. sajandil. Nii on kaläinud ja sellele on isegi nimi antud, CCD (inglk colony collapse disorder) – pere kokkuvarisemisehälve. Meeleheitlikult otsitakse põhjusija on leitud, et üheks neist võib olla intensiivpõllumajanduseskasutatavad kemikaalid.Nagu kõikjal suhetes elusloodusesse, hakkabka mesinduse arengut vaadates hästi silmahoolivuse suurenemine. Kui emotsionaalnekülg kõrvale jätta, siis see on ilmselt lihtsaltinimkonnale kasulik. Algselt oli ka mahepõllumajanduspigem mõtteviisist tulenev eluviiskui majandustegevus. Praegu on sellestaga saanud arvestatav majandusharu, millegakaasnevad miljarditesse eurodesse ulatuvadrahavood. Ja on suurepärane, kui seda toetabka mõtteviis. Sel juhul pole nõuded enamkohustused, vaid loomulikud toimimisjuhised.Biodünaamilises põllumajanduses, kui taotletakseDemeteri märki, on lisaks mahenõueteletäiendavad nõuded ja tuntakse huvi ka mõtteviisivastu. Eestis Demeteri organisatsioonpuudub.Mahemesindusega alustamineMahepõllumajandusliku mesindusega tegeledasooviv isik peab esitama Põllumajandusametiletunnustamise taotluse ja sellelelisanduvad dokumendid ajavahemikul10. märtsist 10. aprillini. Vormid andmete esitamiseks,nende täitmise juhendid ja näidisedning tabel riigilõivu suuruse arvutamisekson saadaval Põllumajandusameti (edaspidiPMA) mahepõllumajanduse osakonnas ja kõigismaakonnakeskustes. Vormid on saadavalka PMA koduleheküljel www.pma.agri.eeTunnustatud ettevõtted kantakse mahepõllumajanduseregistrisse. Algab üleminekuaegmahepõllumajandusele, mille pikkuseks onmesinduse puhul üks aasta. Mahepõllumajandusenõudeid tuleb täita, kuid mett mahedanamüüa veel ei saa. Tunnustatud ettevõtteleväljastatakse tõendav dokument, mis näitabmillist toodangut toodetakse ja mis staatuses(mahe, üleminekuajal, tava) see on.4

toimuv suurim muutus on lageraie, tulemuseksvõib olla suurepärane korjemaa.Põllu maal on muutusteks nt viljavaheldusja tavapõllumaa üleminek mahedaks. Eestipõhi-, tugi- ja kõrvalmaanteede paiknemisekohta leiab kaardi Maanteeameti veebileheltwww.mnt.ee (joonis 2).Kõlvikute pindala saab mõõta otse portaalisvõi väljatrükitud kaardilt pindalapaletiga. Vajaduseltuleb kaart näppu võtta ja minna loodusesseuurima, et mis kõlvikutega tegemist on.Avalikku registrit mahepõllumaade asukohastei ole ja selle kohta saab infot maakasutajateltvõi kohalikust PMA keskusest. Konkreetsedarvud annavad ka pisut tuge, kui tuleb vajadusfilosofeerida selliste ebamääraste sõnade üle,nagu põhiliselt, valdavalt, piisavalt jne.Mahemesindusega tegeleda soovijail tulebkikõigepealt hinnata korjemaade olukorda.Probleemiks on hästi arenenud intensiivpõllumajanduspiirkonnadEestis, kus mahemesindusei olegi võimalik, eriti juhul kuimesilasperesid soovitakse pidada koduaias.Lahenduseks on sellisel juhul rändmesindus.Kui omatakse rohkem peresid, tuleb needniikuinii kuskile viia ja paigutada. Et nõudedkorjemaale ei kehti ajal, kui pered on puhkeolekusehk sisuliselt enam vähem septembrikeskpaigast märtsi lõpuni, võib pered talvitumaviia kuhu soovitakse.Kui mesilagruppidele on sobivad asukohadleitud, siis ülejäänud nõuded-piirangud onainult tahtmise ja vormistamise küsimus.MesilasvahaÜheaastase mahepõllumajandusele üleminekuajapeamine mõte on mesindushooajajooksul välja vahetada tarudes kogu vahamahevaha vastu.Nõue: Mesilasvaha kärjepõhjade valmistamisekspeab olema toodetud mahepõllumajanduslikult.Üleminekuperioodil võib kasutadamittemahepõllumajanduslikku mesilasvahaainult juhul, kui mahepõllumajanduslikustmesindusest pärinevat mesilasvaha ei oleturul saada; juhul, kui on tõendatud, et seeei ole saastunud mahepõllumajanduslikustootmises lubamatute ainetega ning tingimusel,et see on kaanetisvaha.Vaha tootmine, kuidas see toimub? Ülesehitatudkärgede vahaks sulatamine ei ole vahatootmine. Olek lihtsalt muutub. Vaha tootminetoimub seoses haudme kasvatamise jameekorjega, s.t vaha toodab mesilane.Eesti taru raami kärjepõhi kaalub umbes70 g. Kui mesilased selle üles ehitavad, kaalubsee juba umbes 125 g. Ühe kärjepõhja ülesehitusegaon mesilased tootnud vaha umbes55 g, lisaks meeraamide kaanetamiseks toodetudvaha. Vaha toodang sõltub kärjepõhjadearvust, mida suvel tarusse antakse, ja hooajameetoodangust – kui palju meekärgi kinnikaanetatakse.Kui soovitakse mahemesindusele üle minna,tuleks vaha vahetusele hakata mõtlema jubaeelmisel mesindushooajal ja hakata kaanetisvahaeraldi sulatama.Arvestades mahemesilasperede arvu Eestis,peaks iga-aastane mahevaha toodang olemavähemalt 500 kg. Kärjepõhjade valmistamiseksaga seda kogust toorvahana turul saada ei ole.Nüüd tekib probleem, kuidas kaanetis vahastkärjepõhjad saada. Üks võimalus on ise8

Mesilased on ehitanud kärje keskele väljalõigatud kärjeossa uue heleda kärje ja kasvatavad seal hauetvalmistada, mis ei pruugi aga olla igaühelejõu- ja taskukohane. Teine võimalus on teenustöö.Väikseim kogus, mille teenusepakkujaderaldi ette võtavad, on 200 kg. Kui niipalju kaanetisvaha endal ei ole, siis peab sellekokku panema koos teiste mahemesinikega.Üleminekuajal on ettevõttel tavavaha, kärjedtarudes ja laos ning esmase käitlemise läbinudtoorvaha ketastena. Lisaks võib olla eelmistestperioodidest järel ka tavavahast kärjepõhju,ning mahekaanetisvahast kärjepõhjad. Kahteviimast ei tohi segamini ajada.Tavavahast kärgi võib üleminekuajal kasutada.Selleks, et ühtlasemalt jagada kärjepõhjadevajadust kahe aasta peale, võiks pooled laosolevatest laiendamiseks hoitud tavavahastkärgedest kohe üles sulatada ning raamiduuesti kärjestada mahevahast kärjepõhjadegaja märgistada need eristatavuse tagamiseks.Teine osa mee tootmiseks ja laiendamisekslisatud tavavahast ülesehitatudkärgedest eemaldatakse peredest hooajalõppedes. Tarudes olevad raamid tuleb üleminekuajaalguses samuti kas märgistada võiema lahutusvõrega eraldada, et hooaja lõpuloleks selge pilt, mis on mahe, mis tavakärjed.Pesa uuendamine võib toimuda ainult mahevõikaanetisvahast valmistatud kärjepõhjadega,nii et talvituma läheb pere neile ülesehitatudkärgedel.Üleminekuaasta suve lõpul, pere koondamiseleemaldatakse tarudest ning ladustatakseeraldi kõik hooaja alguses sees olnud ja laiendamisekslisatud tavavahast kärjed ja meekorpused,millest eemaldatakse mesi ja kaanetisvahaning kärjed ise eemaldatakse käibest,sest neis sisalduv vaha on pärit tavamesinduseajast. (Vähemalt on seda üleminekuperioodi9

alguses sees olnud talvepesa kärjed). Needvõib üles sulatada ning tavatoorvahana mahamüüa, küünaldeks valada või seebiks keeta.Järgmisel aastal neid mahemesinduses kasutadaei tohi. Tuleb arvestada, et järgmiseksmesindushooajaks erilist tagavara ülesehitatudkärgedena ei jää ja järgmisel aastal kasutatakseperede laiendamisel jälle peamiseltkärjepõhju. Üleminekuaasta mett võib müüaainult tavatoodanguna, mis on ka loogiline,sest üleminekuperioodil tarudes olnud osavahast ei vastanud veel nõuetele.Kui üleminekuaeg lõpeb ja algab mahemesindus,siis on tarudes ja laos ainult mahekaanetisvahastkärjepõhjadele ülesehitatud kärjed.Seega tuleb kahel esimesel aastal arvestadasuurema kärjepõhjade vajadusega.Kuidas vajadusel tõendada, et kaanetisvahaei ole saastunud või kas see üldse on kaanetisvaha,on keeruline öelda. Lugupidaminejärelvalveametnike suhtes, kes on võimelisedseda keerukat üleminekuperioodi vahavahetusprotsessijälgima.Juba N-Liidu ajal mõisteti vaha tähtsust japesakärgede uuendamise vajadust ningvähemalt metsamajandite mesilatelt nõutivahabilanssi kevadel ja sügisel, kust oli nähakogu vaha liikumine: toorvaha, kärjepõhjad,ülesehitatud kärjed, vahatoodang. Mahemesinikudvõiksid sellist arvestust pidada.Mahepõllumajanduse isa, R. Steiner on öelnud,et vaha on mesilaspere jaoks sama, misluustik inimese jaoks. Uuringud on näidanud,et vahas talletuvad igasugused kemikaalid,millega see kokku puutub. Näiteks taimekaitsevahenditejäägid, mille mesilased tarussekorjealalt toovad, ravimijäägid jne.Igal aastal sulatavad mesinikud osa kärgitoorvahaks ja vahetavad selle kärjepõhjadevastu. Üle riigi tuuakse toorvaha kärjetööstustesse,kus see kõik läheb piltlikult öeldesühte katlasse ja välja tuleb vabariigi keskmine.Kes viis väga puhta vaha, saab vastu natukekehvema, kes viis väga saastunud vaha, saabvastu parema kvaliteediga vahast kärjepõhjad.Ja nii see vaha ringleb aastaid, akumuleeridesigal mesindushooajal endasse vähem võirohkem saasteaineid. Päise päeva ajal õitsvalpõllul mürgipritsi töötamas nägemine ajabiga mesiniku närvi mustaks. Vahaga on lugupalju salakavalam, inimesel oma meeltegaei ole saasteainete sisaldust selles võimaliktuvastada. Ilus kollane, meeldiv lõhn, aga kaskõik on korras?Tarude materjal ja märgistamineTarude materjal on ainus retromaiguline nõuemahemesinduses ja on tekitanud plasttarudeeelistajate hulgas palju pahameelt. Teemat onteravmeelselt edasi arendatud ja naljatamisileitud, et olgu siis vurrid, meenõud, mesinikujalanõud ja muu inventar samuti puust.Nõue: Tarud peavad olema põhiliselt looduslikustmaterjalist, mis ei tekita keskkonna- võimesindussaaduste saastamise ohtu.Seega siis põhiliselt puidust. Mineraalvilla tohibsoojustusena kasutada. Rohkem midagi öeldudei ole. Ülejäänu võib arutledes tuletada.Tööstuslikult toodetud plasttarud ei kujuta mingitohtu mesindussaaduste kvaliteedile, küllaga nende tootmine keskkonnale: kasutaksetaastumatut ressurssi, naftat. Puit on taastuvressurss ja kohane rohelisele tehno loogiale.Plasttaru võidukäigu mesinduses on taganud10

OÜ Taali Mesila, tarud paiknevad looduslike alade keskel metsaservasTarude märgistamise üks eesmärk on maheperedeeristatavus tavaperedest. Tolmeldamiseeesmärgil võivad ühes mesilas olla nii tavakui ka mahepered, kui täidetakse kõiki mahepõllumajanduslikutootmise eeskirjade nõudeid,v.a mesilate paigutust käsitlevad sätteid.Toodangut mahedana müüa ei tohi.Kui ettevõttes on ainult mahepered, siis poletegelikult midagi eristada, kuid tarud tulebnummerdada niikuinii. Tarudel võivad olla niinumbrid kui ka tähed või muud märgid, aganeed peavad olema püsivad – et vihm neidmaha ei peseks või tuul ära ei viiks.12

Haiguste ennetamine ja veterinaarraviMahemesindus ja sõna „ravi“ justkui välistavadüksteist. Vajadusel on siiski lubatud, teatudjuhtudel, näiteks nakkusel haudmemädanikuga,ka kohustus ravida mesilasperesidkeemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimitega.Kuid sellega lõpeb nende perede jaoksmahemesilaspere staatus. Nad tuleb paigutadaeraldi maheperedest ning pärast ravialgab neil uus üleminekuaeg. Üleminekuajalolevatelt mesilasperedelt saadud mesi tuleberaldi ladustada ning nende kogu mesilasvahaja tarudes asuvad kärjed tuleb asendadamahevahaga.Ravi puhul tuleb dokumenteerida diagnoos,ravi alustamise ja lõpetamise päev, ravimi liikja nimetus ning doos, ravimeetod ning raviteostaja nimi. Ravida võib mesinik ise. Sisuliselttuleb täita loomatauditõrje seadust.Tavamesinduses on levinud kõnepruugiks„varroatoosi ravimine“. Mahemesindusepuhul kasutatakse varroalesta ja teiste kahjuritetõrjumist muude haiguste ennetuseks,mitte raviks. Varroatoosi tõrjeks on lubatudmahemesinduses lihtsad orgaanilised happed,nagu sipelghape, oblikhape, piimhape,äädikhape ning eeterlikest õlidest mentool,Oblikhappe auruti Varrox Vaporizer13

tümool, eukalüptool ja kamper. Samuti onlubatud lesehaudme eemaldamine. Varroalesteelistab võimaluse korral lesehaudmespaljunemist, sest lesehaudme areng munastkoorumiseni on pikem kui mesilasel ja sobiblestale paremini. Koos kaanetatud lesehaudmegaeemaldatakse ka seal olevad lestad.Üldlevinud on sipelg- ja oblikhappe kasutamine.Eriti lihtne on näiteks oblikhappe aurukasutamine spetsiaalse aparaadiga VarroxVaporizer. Eestis on see aparaat kaubandusestäiesti saadaval.Odav ja väga efektiivne meetod on oblikhappelahuse tarusse tilgutamine hilissügisel,kui kogu haue on koorunud. Meetod onväga levinud põhjamaades. Selleks valmistatakselahus:- 1 liiter (1 kg) vett,- 1 kg suhkrut,- 70 g kristallilist oblikhapet.Saadakse umbes 1,7 liitrit lahust, millest jätkubumbes 50-le perele. Kui peresid on vähem,siis võib kõiki komponente proportsionaalseltvähendada. Igasse mesilastega kaetudkärjetänavasse tilgutatakse 3–5 ml lahust. Selleksvõib kasutada igas apteegis saadaolevaidsobiva suurusega süstlaid, mille nõel tuleksasendada peene voolikuga.Lesta tõrje toimub sipelghappe aeglase aurustamisemeetodil. Aurutit on lihtne ise valmistadaja see on üsna töökindel. Vaja on tükkikilet, kaks raamivaheliistu, lambitahti või marlistkeerata taht kokku. Aurustumiskiirust saabreguleerida kotist väljaulatuva tahi pikkusemuutmisega.Kasutamine: kott täidetakse suurema süstlaabil kuni 200ml sipelghappega. Taht uputataksetraadist konksuga korraks happesse jatõmmatakse esialgu 2–3 cm välja. Kotike ase-Isevalmistatud sipelghappe auruti (nn pilotka) 1970-ndate lõpust, ajast, mil lest Eestisse jõudis (foto)14

Isevalmistatud auruti on paigaldatud tarusse tööasendissetatakse lennuava suhtes kaugema ääreraamija vahelaua vahele, tahiga tahapoole. Korpustaruleemaldatakse üks ääreraam. Jälgitakseaurustumist. Ööpäevas peaks aurustumavähemalt 7 g hapet.Haiguste ennetamiseks on tõhus desinfitseerimine.Desinfitseerimismeetodina on tarudeja tarvikute puhastamiseks lubatud kasutadalahtist tuld ja auru.Üks haiguste ennetamise viise on pesaraamideuuendamine. Iga põlvkonna mesilastekoorumisega jääb kärjekannu nukukest javäljaheited, kärg muutub värvuselt järjesttumedamaks ning kärjekannud muutuvadpotentsiaalseteks nakkuskolleteks. Välja peaksvahetama kõik talvitumisel olnud pesaraamid.Enamik tava- ja mahemesinikke seda ka kindlastiteeb, olenemata, kas nõutakse või mitte.15

Mesilasperede söötmineMesilastele tuleb tootmisperioodi lõpusjätta tarudesse talvitamiseks piisav mee- jaõietolmu varu.Mesilaste lisasöötmine on lubatud ainult:a) erandlike, kauakestvate ilmastikuoludepuhul, et mitte lasta mesilastel nälga surra,b) pärast perede koondamist, mee võtmistning enne võimaliku lehemee korjet, ettagada talveks sobiv sööt.Lisasööta võib anda ainult ajavahemikul pärastviimast meesaaki ja 15 päeva enne nektari võilehemee järgmise korjeaja algust.Mesilasperesid võib sööta mahemee, mahesuhkruvõi mahesuhkrusiirupiga. Mahesuhkuron umbes kaks korda kallim tavasuhkrust(hind 2012. a suvel 2 €/kg).Lisasöötmiseks tuleb küsida PMAlt nõusolek,oma mee kasutamisel nõusolekut vaja ei ole.Lisasöötmisel tuleb registreerida mesilastesöötmise kuupäev, sööda nimetus ja kogus.Juba esimese vabariigi ajal, mil suhkruga lisasöötmineoli üsna tundmatu, hakati mesindusajakirjadesmesinikele tungivalt soovitamasööta vähemalt 5 kg suhkrut pere kohta.Mahesuhkrut on saada 25 kg kottidegaSeda just paremaks talvitumiseks. Tänapäevalvõiks tungivalt soovitada, et lisasöötmisegaei maksa ka liialdada. Kõik hea, mis on üleliia,muutub iseenda vastandiks!Arvestuse pidamine, dokumenteerimineEnamike mahemesinduse eeskirjades nimetatudtegevuste dokumenteerimist nõuab karaamatupidamise seadus. Mesinik, kellel veelei ole laoarvestust, peab selle sisse seadma.Arvestust peab pidama ettevõttes toodetudja esmatöödeldud saaduste ja toodete (mesi,mesilasvaha, taruvaik, õietolm, suir, mesilasematoitepiim) koguse ja aja kohta.Samuti peab olema kirjas, millal ja mis on ostetudja müüdud, millised on laojäägid.Arve-saatelehtedel peab olema kirjas kuupäev,kellele müüdud, kellelt ostetud, kaubanimetus ja kogused.Kindlasti peab sisseostetud toorme (nt mahesuhkur)saatedokumentidel olema viide mahe-16

põllumajandusele. Suhkru müüjalt peab küsimatõendava dokumendi koopia (dokument, miskinnitab, et hulgimüüja on mahejärelevalve allja saab müüa kõnealust mahetoodangut). Kaoma toodangu saatelehel peab olema tootenime juures viide mahedale, mitte lihtsalt„mesi“, vaid „mahemesi“.Arvestust tuleb pidada ettevõttesse toodudja ettevõttest turustatud mesilasperede ja-emade üle. Juhul kui mahemesilasi pole saada,on mesila uuendamiseks lubatud kuni 10%mesilasemadest ja peredest osta sisse tavatootmisest.Seda tingimusel, et mesilasemadja sülemid paigutatakse tarudesse, mille kärjedvõi kärjepõhjad on mahevahast. Needpered loetakse mahedaks, üleminekuperioodiei kohaldata ja nende mett võib müüa mahedana.Saatelehtede jm dokumentide aluselkontrollitakse arvestuse pidamist ettevõttesolnud mesilasperede ja -emade arvu ja ettevõttessetoodud mittemahepõllumajanduslikemesilasperede ja -emade arvu suhet, samutiandmeid mesilasemade tõu ja päritolu kohta.Taali Mesila uus puittaru17

18Roostevabast terasest mee segaja, millega saab valmistada kreemjat mett ja lisandiga meesegusid

TöötlemineKui mesinik turustab ja pakendab omatoodetudja pakendatud mett, siis on tegemistesmatootmisega ja ta on PMA järelevalve allkui mahetootja. Tooted märgistatakse PMAkoodiga EE-ÖKO-01.Juhul, kui mahemesinik mee pakendamiselsegab mee hulka muud mahetoorainet ntpähkleid, rosinaid, taruvaiku, õietolmu vmssiis on tegemist mahetöötlemisega (ettevalmistamisega)ja selline tegevus kuulub tunnustamiseleVeterinaar- ja Toiduameti (VTA) poolt.Samuti kuulub VTA poolt tunnustamisele teiseettevõtja mahemee pakendamine. Sellisel juhulmärgistatakse tooted VTA koodiga EE-ÖKO-02.Mahetöötlemise tunnustamiseks tuleb esitadataotlus ettevõtte asukohajärgsele maakonnaveterinaarkeskusele, samuti tuleb tasudariigi lõiv. Töötlemise tunnustamisega seotudnõuded ja dokumendid vt VTA veebilehelwww.vet.agri.ee (Mahepõllumajandus > Ettevõttetunnustamine).Toote märgistamineMiks on märgistamine vajalik? Tarbijal, kessoovib saada teatud viisil toodetud kaupa,on ka õigus seda saada. Selleks on mahetoodangumärgistuse kohta olemas kindladreeglid. Märgistada oma tooteid viitega mahepõllumajanduseleon õigus ainult järelvalveall olevatel, tunnustatud, üleminekuperioodiläbinud ökotootjatel.Märgistamisel tuleb lähtuda nii toiduseadusekui ka mahepõllumajanduse seaduse nõuetest.Märgistuse all mõeldakse kõiki tootegaseotud ja sellele viitavaid mõisteid, sõnu, andmeid,kaubamärke, margitoodete nimesid,kujundus elemente või sümboleid mis tahespakenditel, dokumentidel, sedelitel, etikettidel,siltidel või kaelaetikettidel.Mahetoode. Mahepõllumajandusele viidataksetoote müüginimetuses sõnadega„mahe“, „öko“, „ökoloogiline“, kui tegu onmahetoorainega (üleminekuaja läbinud mesilasteltpärit mesi, mahelisandid) ja töötleminevastab mahetoidu töötlemise nõuetele.Tarbijapakendil peab kasutama ELi mahelogokoos päritolutähise ja järelevalveasutusekoodnumbriga, võib kasutada Eesti riiklikkuökomärki.Mahetoorainet sisaldav tavatoode. Mahepõllumajandusele viidatakse ainult tootekoostisosade loetelus, kui töötlemine vastabmahetoidu töötlemise nõuetele, kuid toodesisaldab nt lisaks mahemeele mõnda tavalisandit(nt tavaingver). Tootel peab olema järelevalveasutusekoodnumber. ELi mahelogo egaEesti riiklikku ökomärki kasutada ei tohi.Järelevalveasutuse koodnumber peab asumaELi mahelogoga samal vaateväljal (pakendisamal küljel).Järelevalveasutuste koodnumbrid:- Põllumajandusamet EE-ÖKO-01,- Veterinaar- ja Toiduamet EE-ÖKO-02.Päritolutähis ehk tähistus põllumajanduslikekoostisosade tootmiskoha kohta peab asumavahetult järelevalveasutuse koodi all.19

Viitamine mahepõllumajandusele toote etiketil. Vasakul on lisandiga ja paremal ilma lisandita mesi.Etiketil on ELi mahelogo, Eesti ökomärk, järelevalveasutuse kood ja päritolutähisKui on tegu lihtsalt pakendatud meega, siison päritolutähiseks “Eesti põllumajandus“ või„ELi põllumajandus“.Kui tegu on meetootega, milles on kasutatudveel midagi, nt ingverit, pähkleid vms, siis olenebtähistus nende päritolust:- „ELi põllumajandus“, kui tooraine on toodetudELis;- „ELi-sisene/-väline põllumajandus“, kui osapõllumajanduslikust toorainest on toodetudELis, osa kolmandates riikides (nt mesi Eestisja ingver Hiinas).Kui toodang müüakse viitega mahepõllumajandusele,siis tuleb ka arve-saatelehtedelkasutada viidet mahepõllumajandusele.Lisandiga mee koostis %-s tuleb kirjutadalahti etiketil. Nt kui tootenimi on „Mesi ingveriga“,siis koostises on kirjas: mahemesi 99%,maheingver mitte vähem kui 1%.ToetusedEesti maaelu arengukava 2007–2013 raamesmakstav mahepõllumajandusliku tootmisetoetus on 31,96 € mesilaspere kohta, kui ettevõttesoli taotluse esitamise aastale eelnenudkalendriaastal keskmiselt vähemalt viis mesilasperet.See tähendab, et esimesel üleminekuaastalmesilasperedele toetust ei maksta.Juhul kui tegu on mesindustaluga, kus muudpõllumajanduse pole, tuleb arvestada ühepiirava asjaoluga. Selleks, et mesilasperedelemahepõllumajandusliku tootmise toetustsaada, peab kasutuses olema haritavatmaad. Kui mesinik ei ole põllumees, siis onkõige lihtsam variant rentida püsirohumaaja tellida sellele niitmisteenust. Mesilaste korjemaaja põllumajandusmaa ei pea kattuma.Kogu ettevõttele makstav toetus jagatunanendele rohumaa hektaritele ei tohi ületada450 €/ha. Kui ettevõttes on näiteks 75 mahemesilasperetja soovitakse saada toetust 31,96eurot pere kohta, siis peaks ettevõtte käsutusesolema rohumaad 31, 96 X 75 / 450 = 5,33ha. Kirjeldatud asjaolu tuleneb maaelu arengukavatoetuse reeglistikust.20

Mesilased on teostanud emavaliku, nad eelistavad esimeses puuris olevat ema21

Peamised õigusaktidÜldised mahepõllumajanduse põhimõtted –Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28.06.2007,mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajandusliketoodete märgistamise jamääruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamisekohta.Üksikasjalikud mahepõllumajanduse eeskirjad– Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008,5.09.2008, millega kehtestatakse nõukogumääruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajanduslikutootmise ning mahepõllumajandusliketoodete märgistamise kohta) üksikasjalikudrakenduseeskirjad seoses mahepõllumajanduslikutootmise, märgistamise ja kontrolliga.Mahepõllumajanduse seadusMahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemisekstunnustamise taotlemine ja taotlusemenetlemise kord – Põllumajandusministri20.02.2009. a määrus nr 26.Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded –Põllumajandusministri 20.02.2009. a määrusnr 25.Mahetootmisega seotud õigusaktide täielikloend on Põllumajandusministeeriumiveebilehel www.agri.ee (Põhivaldkonnad >Taimetervis > Mahepõllumajandus > Õigusaktid)ja Põllumajandusameti veebilehelwww.pma.agri.ee (Valdkonnad > Mahepõllumajandus> Seadusandlus).Kokkuvõtliku ülevaate õigusaktides sisalduvatestmahepõllumajandusliku tootmise kontrollitavatestnõuetest annab trükis „Mahepõllumajandusenõuete selgitus tootjale“, mis onsamuti leitav Põllumajandusministeeriumi jaPMA veebilehtedelt.Töötlemise tunnustamise ja nõuete kohta saabinfot VTA veebilehelt www.vet.agri.ee.22

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537, 625 6533, 625 6530e-post: mahe@agri.eewww.agri.eePõllumajandusametMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: plant@plant.agri.eewww.plant.agri.eeVeterinaar- ja Toiduamet (VTA)ToiduosakondTel: 605 1729e-post: heneli.lamp@vet.agri.eewww.vet.agri.eePõllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Amet (PRIA)Tel: 737 1200e-post: pria@pria.eewww.pria.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comAili ja Tõnis Taale-post: info@taalimesila.eewww.taalimesila.ee

ISBN 978–9949–462–70–4