11.07.2015 Views

Mulla seisundi hindamise testid

Mulla seisundi hindamise testid

Mulla seisundi hindamise testid

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)Agroökoloogia osakondTeaduse 4, 75501, Saku, HarjumaaINFOLEHT NR. 174/2005<strong>Mulla</strong> <strong>seisundi</strong> <strong>hindamise</strong> <strong>testid</strong>Erkki HannolainenSaateksViimase aastakümne jooksul on taimekasvatuslikes mullaviljakuse alastesuuringutes suurenenud huvi traditsiooniliselt kasutatavate agrokeemilisteltnäitajatelt üle minna mulla <strong>seisundi</strong> kvaliteedinäitajate kaudsele<strong>hindamise</strong>le, mis sisaldab endas mulla, kui biosfääri osa kestva ja säästvakasutuse mõtte.Uus arengusuund on seotud eelkõige nn. rohelise mõtteviisi levikugamaailmas ning mulla kvaliteeti halvenemise ohutegurite ilmnemisegaglobaalsel tasandil, põllumajandustootjate poolse huviga ning ka vajadusegahinnata selliseid muldade omadusi, mida viljelejal on maakasutuses võimalikmuuta suhteliselt lühikese aja jooksul.Samal ajal võtab uus arengusuund arvesse ka mulla struktuuri- jabioloogiliste omadustega seotud tegureid ning seega täiendab omaltpoolttraditsiooniliselt põldudel läbiviidavaid agrokeemilisi uuringuid.Käesoleva ülevaate eesmärgiks on tutvustada erinevates maadeskasutatavaid mulla<strong>seisundi</strong> (kvaliteedi) <strong>hindamise</strong> teste, mis on ette nähtudkasutamiseks eelkõige nõustajatele või taimekasvatajatele.


tolmustumisele. Keemilistest näitajatest määratakse põllul kiirtestiganitraatlämmastiku sisaldus mullas ja mullavees ning mõõdetakse ka pH jaelektrijuhtivus. Bioloogilistest näitajatest määratakse vihmausside arvukus jasüsihappegaasi sisaldus.Testisarja läbiviimiseks põllul kulub keskmiselt 1-2 tundi ning sellele lisaksmullaproovidele veel 2-3 tundi. Soovitatavalt 3 punktis testimiseks kulubpõllul aega ca pool päeva, millele lisandub samapalju aega veel kameraaltöödeks.Seega kulub testimisele 1 tööpäev, mida USA oludes loetakseaeganõudvaks (Ditzler & Tugel 2002). Vajadusel võivad testijad tellidavalmis testimispakendid ja testimisjuhendid USDA-Soil Quality Institutedinterneti kaudu (www.soils.usda.gov/sqi/soil_quality/assessment/kit2.html)ning saada samast ka nõuannet tulemuste üldistamiseks.3.3. <strong>Mulla</strong> kvaliteedi haldamissüsteem (Soil Quality ManagementSystem – SQMS)Uus-Meremaal 1990. aastate lõpul välja töötatud maakasutusega seotudtestimis- ja andmekasutussüsteemi abil võib viljeleja hinnata oma põldudekvaliteeti ning neid muutusi, mida viljelemine on tekitanud põllutootlikkusele (www.crop.cri.nz/psp/sqms/what.htm). SQMS sisalduv mullakvaliteedi testimine meenutab paljus ameeriklaste SQTK hindamissüsteemi,numbrilised näitajad <strong>hindamise</strong>ks on peaaegu samad. Erinevalt teistesttestisarjadest jagab SQMS mulla omadused looduslikeks ja muutuvateks.Looduslike mullaomaduste hulka loetakse huumushorisondi need omadused(mulla horisont, mullalõimis, orgaanilise aine sisaldus ja katioonidevahetusvõime, mis ei muutu viljeluse mõjul lühikese (ca 5 a) perioodijooksul (Beare jt. 2001).Kokku on SQMS süsteemis 8 mullakvaliteedi <strong>hindamise</strong> kriteeriumi. <strong>Mulla</strong>keemilised omadused, pH ja põhilised taimetoitained loetakse üheks<strong>hindamise</strong> kriteeriumiks. <strong>Mulla</strong> struktuuri hinnatakse 4 arvulise kriteeriumialusel ning visuaalse mullaprofiili (50-60 cm sügavune kaeve) <strong>hindamise</strong>ga.Bioloogilistest kriteeriumidest hinnatakse ainsana vihmausside arvukust.<strong>Mulla</strong> kvaliteedi määramiseks SQMS süsteemi alusel on vajalik läbidaeelnev koolitus (ca 1 päev). Abivahendite ja abimaterjalidena on viljelejalvõimalus osta mulla testimispakett ja kasutusõigus internetis olevalevastavale andmepangale, kust ta saab abi üldistuste tegemiseks.9


Kasutatud kirjandusBeare, M., van der Weerden, T., Tregurtha, C. & Williams, P. 2001.Soil quality management system user manual for Canterbury arable andmixed cropping farms. Cristchurch: New Zealand institute for Crop & FoodResearch Limited. 46 p.Berglund, K., Berglund, Ö. & Gustafson, B. 2002. Markstrukturindex –ett sätt att bedöma jordnas fysiska status och odlingssystemets inverkan pamarkstrukturen. Avdelningsmeddelande 02.4. Uppsala: SverigesLandbruksuniversitet, Institutionen för markvetenskap, 132 s.Beste, A. 1999. An applicable field method for the evaluation of someecologically significant soil – function – parameters in science andagricultural consulting practice. International Soil ConservationOrganisation Converence, ISCO 1999, West Lafayette, Indiana, USA.Abstract. p.1 – 5.Daniells, I. G. & Larsen, D.L.(edit.) 1991. SOILpak, a soil managementpackage for cotton production on cracing clays. Tomworth: NSWAgriculture. ISBN 0 - 7310 – 2862 – 7.Ditzler, C.A. & Tugel, A. J. 2002. Soil quality field tools: experiences ofUnited States Department of Agriculture, natural Resouces ConservationService, Soil Quality Institute. Agronomy Journal 94: 33 – 38.Rajala, J. 2002. Lapiodiagnoosin käyttö maan rakenteen arvioinnissa.Teoses: Alakukku, L. & Teräväinen, H. (toim.). Maan rakenteen hoito. Tietotuottamaan 98. ProAgria Maaseutukeskusten Liitton julkaisuja 982. Keuruu:ProAgria Maaseutukeskusten Liitto. 2. 82 – 86.Shepherd, T. G. 2000. Visual soil assessment. Volume 1. Field quide forcropping and pastoral grazing on flat to rolling country. Palmerston North:Horizons. Mv/ Landcare Research. 84 p.Shepherd, T. G., Janssen, H. J. 2000. Visual soil assessment. Voluma 3.Field quide for hill country land uses. Palmerston North: Horizon.Mv/Landcare Research. 48 p.10


Shepherd, T. G., Park, S. C. 2003. Visual soil assessment: A managementtool for dairy farmers. In: Brookes, J. M. (edit.). Proceeding of the 1 st dairyconference. Contunuing Massee University Dairy farming Annual (vol.55)Dexcels Ruakura Dairyfarmers Converence, April 7 – 9 , 2003, Rotorua. p.111 – 123.McKenzie, D. C. (edit.) 1998a. SOILpak for cotton growers. 3 nd edition.Orange: NSW Agriculture.(Internetis: http://www.agric.nsw.gov.au/reader/soilpak-cotton).Preuschen, G. 1992. Maan viljavuuden seuranta: johtadus lapiodiagnoosinkäyttöön. IFOAM – julkaisusarja 2. Helsinki: Biodynaaminen yhdistys. 4painos. 39 s.Roming, D. E., Garlynd, M. J. & Harris, R. F. 1996. Farmer – basedassessment of soil quality a soil health scorecard. In: Doran, J.W. & Jones,A. J. (edit.) Methods for assessing soil quality. SSSa Special Publication nro.49. Madison: Soil Sience Society of America Inc.p.39 – 60.Tugel, A. J., Seite, S., Friedman, D., Davis, J., Dick, R. P., Mcgrath, D.& Weil, R.R. 2001. Locaaly led conservation activites: developing a soilquality assessment tool. In: Stott, D. E. (edit.) & Sustaining the global farm.Selected papers from the 10 th international soil conservation organizationmeeting, May 24 – 29, Purdue University and USDA – ARS National SoilErosion Research Laboratory, p. 529 – 534.USDA 1999a. Soil quality card design quide: A quide to develop locallyadapted conservation tools. US Department of Agriculture NaturalResources Conservation Service.(http://soils.usda.gov/sqi/soil_quality/assessment/cardquide.html).USDA 1999b. The soil quality test kit quide. US Department of AgricultureAgricultural Research Service and Natural Resources Conservation Service.(http://soils.usda.gov/sqi/files/KitQuideComplete.pdf)11

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!