VKG KSH aruanne ELLE KaT KH KaT 070313 - Kohtla-Järve

VIRU KEEMIA GRUPP ASPõlevkiviõlide järeltöötlusekompleksi rajamisedetailplaneeringKeskkonnamõju strateegilise hindamisearuanneAvalikustamiseksTallinn2013

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksNimetusVIRU KEEMIA GRUPP ASPÕLEVKIVIÕLI JÄRELTÖÖTLUSE KOMPLEKSI DETAILPLANEERINGUKESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINEVersioon AvalikustamiseksTöö nr 11/KH/51Aeg 07.03.2013ArendajaKMH koostajaKMH juhtekspertOsalejadViru Keemia Grupp ASAadress: Järveküla tee 14, 30328, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, EestiTelefon/faks: 3342750/3375044Kontaktisik: Ave VildakE-post: ave.vildak@vkg.eeEstonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)Reg nr 10705517Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 TallinnTelefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699E-post: elle@environment.eeKaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus)Litsents nr KMH 0130Katrin Ritso, MSc (keskkonnakorraldus)Pille Antons, MSc (geograafia; linna- ja tööstusmaastike korraldus)Ave Tähepõld, MSc (keskkonnakorraldus)Kaido Soosaar, PhD (geograafia)Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus)Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia)Marit Abiline, MSc (keskkonnatehnika)Kaire Taidre, BSc (keskkonnatehnika)Luule Sinnisov, MSc (keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimine)2/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

SISUKORDViru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 72 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ...... 93 KESKKONNAMÕJU STRATEGILISE HINDAMISE MEETODID .......................................................... 104 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINESTRATEEGILISES PLANEERIMISDOKUMENDIS .................................................................................. 134.1 Säästev Eesti 21 ..................................................................................................... 134.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 ............ 135 DETAILPANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA155.1 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 ................................................... 155.2 Ida-Viru maakonnaplaneering .................................................................................. 155.3 Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused“ ..................................................................................................... 165.4 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering ................................................................ 166 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ............................................................................... 176.1 Metoodika .............................................................................................................. 176.2 Ebareaalsed alternatiivid ......................................................................................... 186.3 Reaalsed alternatiivid .............................................................................................. 187 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG207.1 Asukoha üldiseloomustus ........................................................................................ 207.2 Maakasutus ............................................................................................................ 227.3 Sotsiaalne keskkond ............................................................................................... 237.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ............................................................................ 247.5 Põhjavesi ............................................................................................................... 257.6 Pinnavesi ............................................................................................................... 267.7 Punktreostusallikad ................................................................................................. 277.8 Piirkonna transpordikoormus ................................................................................... 287.9 Välisõhu seisund ..................................................................................................... 287.10 Müratase ................................................................................................................ 297.11 Kliima .................................................................................................................... 297.12 Kaitsealad .............................................................................................................. 318 OLEMASOLEVA OLUKORRA EHK NULLALTERNATIIVI KIRJELDUS ................................................. 328.1 Detailplaneeringuga kavandatava ala kirjeldus .......................................................... 328.2 VKG olemasoleva tegevuse kirjeldus ........................................................................ 328.2.1 Kiviter tehnoloogia ................................................................................................... 348.2.2 Petroter tehnoloogia ................................................................................................ 358.2.3 Jäätmeteke ............................................................................................................. 368.2.4 Välisõhk .................................................................................................................. 378.2.4.1 Heide välisõhku ...................................................................................... 378.2.4.2 Saasteallikad ...................................................................................................... 39Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks8.2.4.3 Välisõhu seisund ..................................................................................... 408.2.5 Müra ....................................................................................................................... 428.2.6 Ressursikasutus ....................................................................................................... 439 NULLATERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...................... 449.1 Metoodika .............................................................................................................. 449.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed .................................................................... 449.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud .......................................................................... 449.3.1 Mõju maastikule ...................................................................................................... 449.3.2 Mõju pinnasele ........................................................................................................ 459.3.3 Mõju pinnaveele ...................................................................................................... 459.3.4 Mõju põhjaveele ...................................................................................................... 459.3.5 Mõju välisõhu seisundile ........................................................................................... 459.3.6 Mõju müra tasemele ................................................................................................ 459.3.7 Mõju kliimamuutustele ............................................................................................. 459.3.8 Mõju kultuuripärandile ............................................................................................. 459.3.9 Mõju hädaolukordadest ............................................................................................ 469.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ............................................................................ 469.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................................... 4610 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ....................................................................................... 4710.1 Käitise rajamine ...................................................................................................... 4710.2 Käitise toimimine .................................................................................................... 4710.2.1 Tehnoloogia kirjeldus ............................................................................................... 4710.2.2 Siduvad ja üldised rajatised ...................................................................................... 4910.2.2.1 Suitsugaaside puhastusseadmed (püüdeseadmed) ................................... 4910.2.2.2 Avariiküünal ........................................................................................... 4910.2.2.3 Tuletõrjeveesüsteem ............................................................................... 4910.2.2.4 Mahutid ................................................................................................. 4910.2.2.5 Raudtee- ja autolaadimine ...................................................................... 5010.3 Käitise tegevuse lõpetamine .................................................................................... 5011 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ....... 5111.1 Metoodika .............................................................................................................. 5111.2 Käitise ehitamisega kaasnevad tagajärjed ................................................................ 5111.2.1 Ressursikasutus ....................................................................................................... 5211.2.2 Müra ja vibratsiooni teke .......................................................................................... 5211.2.3 Heitmed välisõhku (sh tolm ja heitgaasid) ................................................................. 5211.2.4 Transpordikoormuse tõus ......................................................................................... 5211.2.5 Jäätmeteke ............................................................................................................. 5311.2.6 Pinnase tallamine ja ümberpaigutamine .................................................................... 5311.2.7 Avariide ja õnnetuste oht ehk hädaolukorrad ............................................................. 5311.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ..................... 534/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks11.3.1 Mõju maastikule ...................................................................................................... 5311.3.2 Mõju pinnasele ........................................................................................................ 5411.3.3 Mõju pinnaveele ...................................................................................................... 5411.3.4 Mõju põhjaveele ...................................................................................................... 5411.3.5 Mõju välisõhu seisundile ........................................................................................... 5511.3.6 Mõju müratasemele ................................................................................................. 5511.3.7 Mõju vibratsioonitasemele ........................................................................................ 5611.3.8 Mõju valguse ja kiirguse tasemele ............................................................................ 5611.3.9 Mõju kliimamuutustele ............................................................................................. 5711.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................................... 5711.3.11 Mõju kultuuripärandile ............................................................................................. 5711.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ............................................................................ 5711.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................................... 5712 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVAKESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................................ 5812.1 Metoodika .............................................................................................................. 5812.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad tagajärjed ................. 5812.2.1 Ressursikasutus ....................................................................................................... 6012.2.2 Jäätmeteke ............................................................................................................. 6112.2.3 Õhuheide ................................................................................................................ 6112.2.4 Mürateke ................................................................................................................ 6512.2.5 Heitvee teke ............................................................................................................ 6612.2.6 Transpordikoormus .................................................................................................. 6612.2.7 Hädaolukorraoht ...................................................................................................... 6712.3 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad mõjud ....................... 6812.3.1 Mõju maastikule ...................................................................................................... 6812.3.2 Mõju pinnasele ........................................................................................................ 6812.3.3 Mõju pinnavee kvantiteedile ..................................................................................... 6812.3.4 Mõju pinnavee kvaliteedile ....................................................................................... 6912.3.5 Mõju põhjavee kvantiteedile ja kvaliteedile ................................................................ 6912.3.6 Mõju välisõhu seisundile ........................................................................................... 6912.3.7 Mõju müratasemele ................................................................................................. 7012.3.8 Mõju kliimamuutustele ............................................................................................. 7112.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................................... 7112.3.10 Mõju kultuuripärandile ............................................................................................. 7112.3.11 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele .......................................................... 7112.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ............................................................................ 7212.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................................... 7213 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG 7314 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA ........................................................................... 74Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/102

1 SISSEJUHATUSViru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksKeskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Ida-Viru maakonnaKohtla-Järve linna Järve linnaosa maaüksuste 3s, 5s ja 1p ning nende lähiümbrusedetailplaneering ning selle alusel kavandatav tegevus.Detailplaneeringu (DP) koostamise eesmärgiks on maaüksuste katastripiiridetäpsustamine, ehitusõiguse ja tehnovõrkude asukoha määramine ning liikluse korraldaminepõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamiseks. Kompleks on planeeritud maaüksusteleKeemia väikekoht 3s, 5s, 1p, 13 j, 7a, 5h ja 3c. Lisaks planeeritakse kompleksiga seotudrajatisi (uued mahutid, veoteed ning laadimissüsteemid) Keemia väikekoht 10j ja 18cmaaüksustele, kuid kuna rajatistele pole detailplaneeringut vaja, siis detailplaneeringu alanende maaüksuste osas ei laiene.KSH käigus hinnatava tegevuse eesmärgiks on tõsta põlevkiviõlide kvaliteeti tooteskõrgema väärtusastmega vedelkütuseid, et olla konkurentsivõimeline. Põlevkiviõlide kvaliteeditõstmiseks planeerib VKG laiendada tootmist ning rajada oma olemasolevaletootmisterritooriumile põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi. Rajatav kompleks koosnebvesiniktöötluse osast ning n.ö. abistavatest üksustest. Peamised abistavad üksused onvesiniku tootmine, reaktsioonivee töötlus, amiinitöötlus, väävli tootmine ja gaasi töötlus.Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi tootlikkuseks on planeeritud 14 000 BPSD (barrelitpäevas) arvestatuna toorõlile.Detailplaneering on algatatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 04.10.2011 otsusega nr 189.Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Kohtla-Järve Linnavolikogu02.11.2011. aasta otsusega nr 202.Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus onkeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse(edaspidi KeHJS) § 6 lg 4, § 33 lg 1 p 3, §35 lg 5 ja lg 6. Keskkonnaamet on esitanudomapoolse seisukoha 20.09.2011 kirjaga nr V 6-8/11/27803-2.Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuulub eraldi osana detailplaneeringujuurde.Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärkideks on:- hinnata järeltöötluse kompleksi rajamisega kaasnevaid vajalikke tegevusi, aspekte(KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju- hinnata järeltöötluse kompleksi käitamisega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavatkeskkonnamõju- hinnata tegevuse lõpetamisega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju- välja tuua olulised mõjud- ennustada võimalikke muutusi keskkonnale, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid- välja valida parimad alternatiivsed lahendused- välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete mõjudesuurendamise võimalusi- esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeeridatehase tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju.Laiemateks KSH eesmärkideks on keskkonnamõju hindamise abil tagada kõrgetasemelinekeskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.Käesolevas KSH protsessis hinnatakse kahte reaalset alternatiivi. Esiteks olukorda, kusjäreltöötluse kompleksi ei rajata ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilistplaneerimisdokumenti ellu ei viida. Tegemist on n.ö nullalternatiiviga. Teiseks alternatiiviks onkavandatav tegevus ehk järeltöötluse tehase rajamine planeeritud mahus. Kuna tegemist onEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksdetailplaneeringuga konkreetsele maa-alale ning planeeritav tegevus seotud otseselt VKGolemasoleva tegevusega, siis asukohaalternatiive ei hinnata.Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osalised on:Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) koostamisest huvitatudisik (Arendaja): Viru Keemia Grupp AS (edaspidi ka VKG).Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) koostamise korraldaja:Kohtla-Järve Linnavalitsus.Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) kehtestaja: Kohtla- JärveLinnavolikogu.Järelevalvaja: Keskkonnaamet.KSH ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ, ekspertrühmana.Ekspertrühma juhib juhtekspert Kaupo Heinma, kes omab KMH isikulitsentsi nr 0130.Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb Viru Keemia Grupp AS tehnilistestekspertidest ja ELLE keskkonnaekspertidest, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.Arendusest huvitatud välised huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, milleosas võib arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada:- Kohtla-Järve linna elanikud- naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangutekui täiendavate võimalustega)- naabruses asuvad teised ettevõtted (nii võimalike piirangute kui täiendavatevõimalustega)- Kohtla-Järve Linnavalitsus, DP koostamise korraldajana, KSH algatajana ning kohalikuarengu edendajana ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsjana- Kohtla-Järve Vallavolikogu, detailplaneeringu kehtestajana- Ida-Viru Maavalitsus planeeringute suunamise ja järelvalve osas- Keskkonnainspektsiooni Ida regioon, keskkonnaalase järelevalve osas- Keskkonnaamet, KSH järelevalvajana ning keskkonnalubade väljastajana- Keskkonnaministeerium ja/või selle allasutused, keskkonnakaitse kõrge taseme tagamiseosas Eesti Vabariigis- Sotsiaalministeerium (Terviseameti Ida Talitus), rahvatervise ja selle kaitse osas- Kultuuriministeerium ja/või selle allasutused nt Muinsuskaitseamet, muinsus- jakultuuripärandi kaitseküsimuste osas- keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimustepüstitamiseks ja lahenduste suunamiseks- Maanteeamet, teehoiu korraldamise ja riigimaanteedel liiklemiseks ohutute tingimusteloomise osas- Maa-amet, riigiomandis oleva maa valitsejana- teised huvipooled.8/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JAPEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUSStrateegilise planeerimisdokumendi ehk detailplaneeringuga koostatakse planeeritavale alaleplaneerimisettepanek, millega esitatakse planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, kruntideehitusõigus ning arhitektuurinõuded, kruntide hoonestusala piiritlemine, ehitisvahelisedkujad, liiklus- ja parkimiskorraldus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja–rajatiste asukohad, keskkonnatingimused, servituutide seadmise vajadus, kuritegevuse riskevähendavad nõuded ja tingimused jms.Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste katastripiiride täpsustamine,ehitusõiguse ja tehnovõrkude asukoha määramine ning liikluse korraldamine põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi rajamiseks. Kompleks on planeeritud maaüksustele Keemia väikekoht3s, 5s, 1p, 13 j, 7a, 5h ja 3c. Seotud rajatisi - uued mahutid, veoteed ning laadimissüsteemidKeemia väikekoht 10j ja 18c maaüksustele.Kompleksi rajamise eesmärgiks on tõsta põlevkiviõlide kvaliteeti, kuna nõuded vedelkütustekvaliteedile tõusevad jätkuvalt. Põlevkiviõlide järeltöötlus on vahetult seotud olemasolevateteiste tootmisüksustega, seetõttu on kompleksi asukoht valitud VKG tööstusterritooriumileolemasoleva tootmise lähedusse. Asukoha valikul oli oluline destillatsiooniseadme ja õlilaolähedus. Järeltöötlusele suunatakse kogu VKG õlitehastest saadav toorõli, protsessiskasutatakse kütusena maksimaalselt põlevkivi ümbertöötlemisel tekkivaid jääkgaase.Põlevkiviõlide kvaliteedi tõstmise vajadus tuleneb asjaolust, et nõuded vedelkütustekvaliteedile on tõusutrendis ning jätkavad seda eeldatavasti ka tulevikus.Põlevkivi on Eesti rahvuslik maavara ning seetõttu on oluline, et selle kasutamine toimuks nii,et toodete lõplik väärtus oleks võimalikult suur. Viru Keemia Grupp AS-i poolt planeeritavapõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksis on planeeritud põlevkiviõli töödelda suuremat väärtustning kvaliteeti omavateks toodeteks nagu stabiliseeritud bensiin, EURO V kvaliteedinormidelevastav diislikütus ja 0,1% väävlisisaldusega merekütus. Rajatav kompleks hakkab vastamaparima võimaliku tehnika nõuetele ning seetõttu kasutatakse protsessis võimalikult suuresulatuses ära tekkivad jääkgaasid. Kuna tehas rajatakse VKG tootmisterritooriumile teistetootmistegevuste lähedusse, võetakse nende protsesside väljundeid võimalikult suuresulatuses kasutusele järeltöötluse kompleksis ehk tõstetakse kogu tegevuse efektiivsust.Ressursside optimaalne kasutamine aitab kaasa jätkusuutliku arengu (säästva arengu)põhimõtetele.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks3 KESKKONNAMÕJU STRATEGILISE HINDAMISEMEETODIDKasutatud metoodika kirjeldus on esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõjuhinnati. Valdkondade täpsemad metoodikad on esitatud kavandatud tegevustega kaasnevatetagajärgede (aspektid) ja nende mõjude kirjeldamise ja hindamise peatükkides või lisades.Olemasoleva olukorra hindamiseks on kasutatud varasemalt teostatud uuringuid ningkeskkonnmõju (strateegiliste)hindamiste aruandeid.Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava piirkonna ulatus on erinevatekeskkonnaelementide (nt välisõhk, müra, pinnavesi vms) puhul erinev ning on väljatoodudvastavates peatükkides.Hindamise aluseks kasutati detailplaneeringu koostaja poolt esitatud detailplaneeringuseletuskirja ning põhijooniseid. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja japrojekteerija esitatud andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatitehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust 1 .Hinnangu andmisel on kättesaadavusel ja võimalusel kasutatud mõõtmistulemusi.Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi võivasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna.Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks puuduvad võiei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimastvõimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnaseisukohalt on kõige halvemad.Mõju pinnaveele heitvee suunamisest hinnati eksperthinnanguna ning aluseks võeti täpneveekasutuse bilanss. Samuti hinnati avariiolukordade võimalikku mõju nii põhja- kui kapinnaveele.Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi profiile ningehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi,samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks.Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna olemasolevate kirjeldavate andmete jauuringutulemuste põhjal.Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati saasteainete heitme suuruse ja intensiivsusearvutamiseks hulka erinevaid meetodeid. Hinnati ka koosmõju teiste piirkonnasaasteallikatega nende saasteainete osas, mis kattuvad planeeritava tegevuse omadega.Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse tasemearvutused on teostatud arvutiprogrammiga. ELLE kasutab Suurbritannias CambridgeEnvironmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammi ADMS.Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös.Programm on kasutusel peale Suurbritannia ka paljudes teistes riikides. Näiteks SIA ELLELätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005.aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ. Eestis on nõudedhajumisarvutus-programmidele kehtestanud keskkonnaminister oma määrusega 2 . ADMS 5.0on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete levikudiagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid.Jäätmetekkest ja -käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut.1 Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC) Reference Document on Best Available Techniques forMineral Oil and Gas Refineries. February 2003 “ ja “Best Available Techniques (BAT) Reference Document forthe Refining of mineral oil and gas Industrial Emissions Directive 2010/75/EU (Integrated Pollution Preventionand Control). Draft 2 (March 2012)”2 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.10/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksMõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealusteleobjektidele arvestatakse asjaoluga, et DP ala asub pikaaegselt töötusmaastikuna kasutuselolevas ning piiratud ligipääsuga piirkonnas. Seetõttu võib eeldada, et otsene mõju taimedeleja loomadele ei ole oluline ega vaja KSH käigus põhjalikumat hinnangut. Kunadetailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei asu ka vääriselupaiku, kaitsealuste taime- egaloomaliikide elupaiku ega teisi kaitsealuseid objekte, siis mõju taimestikule, loomastikule,elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele käesolevas KSH aruandes põhjalikult eikäsitleta.Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut olemasolevateandmete ja KSH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal.Hinnati müra allikaid, levikut ja mõju. Peamisteks müraallikateks on tehase tööga kaasnevtööstusmüra ning väiksemal määral teenindava transpordi poolt tekitatav müra. Olemasolevmüratase on määratud läbi mõõtmiste ning modelleerimise ning mürataseme muutusedmääratakse modelleerimise teel. Tekkiva müra taset hinnati Saksa ettevõtte WölfelMesssysteme Software GmbH & Co väljatöötatud müra modelleerimise tarkvaraga IMMI2012-2.Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt.Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (EestiPõhikaarti ja Eesti Baaskaarti). ELLE koostatud joonised ja kaardid on valmistatud kasutadeslegaalset MapInfo või ArcGIS arvutitarkvara.Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilisedandmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmedpärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on tegevuskohale lähim põhijaam.Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutasid ELLEeksperdid asukoha külastusel vaatlust. Keskkonnaeksperdid külastasid kavandatavategevuse asukohta ning teostasid ringkäigu territooriumil ja olemasolevates hoonetes koosarendaja esindajaga 19.09.2011.Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalsettööd, töötati läbi kirjalikke arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastespeatükkides. Kameraalses töös osalesid erinevad eksperdid.Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõjukaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm.Alljärgnevas tabelis on toodud mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevusmõjuvaldkondade kaupa.Tabel 1 Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupaToomas Pallo(KMH litsents nr0090)Luule Sinnisov(KMH litsents nr0129)Kaupo Heinma(KMH litsents nr0130)Katrin Ritso (KMHlitsents nr 0144)Inimese tervis X XMaavara X XPinnas ja maastik X X X X X XVeesaaste ja veetase(pinnavesi ja põhjavesi)X X X X X X X X XÕhusaaste X X X XJäätmeteke X X X X X X X X XMüra ja vibratsioon X X XKiirgus X X X XLõhn X X XMaismaa taimestik X X X X X XMarit AbilinePille AntonsKrista JüriadoKaido SoosaarKaire TaidreAve TähepõldEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksMaismaa loomastik X X X X XMets X XVee-elustik X X XKaitstavad loodusobjektid X X X X X XGeoloogia X X XKaardiekspert X XAlternatiivide võrdlus X X X X X X X X X XKeskkonnamõju hindamine viiakse läbi KeHJS ning üldtunnustatud metoodikate alusel.Metoodikad on esitatud kasutatud kirjanduse peatükis.Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tulebmuutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on olulineteada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutustenikeskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ningnendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadataksekeskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis.Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:- inimese tervis;- elusloodus;- sotsiaal-majanduskeskkond.Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval jooniselOlemasolev olukorra kirjeldusKavandatava tegevuse kirjeldusOlemasoleva olukorragakaasnevad tagajärjedKavandatud tegevusegakaasnevad tagajärjedNullalternatiivigakaasnevad mõjudKavandatava tegevusega kaasnevmuutus võrreldes olemasolevaolukorragaMõju eluslooduseleMõju inimese terviseleMõju sotsiaalsele ja majanduskeskkonnaleJoonis 1 Keskkonnamõju hindamise metoodika12/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTIKESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINESTRATEEGILISES PLANEERIMISDOKUMENDISRahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on sarnased Eesti ja Euroopa Liidu omadegaehk eesmärgiks on keskkonna kaitstuse kõrge tase. Liikmesmaana on Eesti keskkonnakaitseeesmärkide koostamisel omakorda arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkideganing samuti erinevatest EL direktiividest ning rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevatekohustuste ja soovitustega.Lähtudes eelpooltoodust ning sellest, et detailplaneeringu näol on tegu kohaliku tasemeplaneerimisdokumendiga, on käesolevas peatükis keskendutud ülevaatele Eestikeskkonnakaitse eesmärkidest ning planeerimisdokumendi vastavusest nendele ningarvestamine nendega.Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes strateegilises „katusdokumendis“ –riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“.4.1 Säästev Eesti 21Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21) on Eesti riigi ja ühiskonnaarendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevadedukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.SE21 neli säästva arengu üldeesmärki on:• Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus)• heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadusterahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ningeesmärke realiseerida)• sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurteEesti-siseste erinevuste ületamine) ning• ökoloogiline tasakaal (looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse,ressursside ja looduskeskkonna harmooniline ja tasakaalustatud haldamine)Säästva Eesti 21 järgi ei tohi üks põlvkond halvendada oma heaolutaotluste realiseerimisegajärgmiste põlvkondade võimalusi. Seega tuleb põlevkivi kui taastumatut loodusvara kasutadavõimalikult otstarbekalt ja efektiivselt. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ontõsta põlevkivi kasutamise efektiivsust ning anda sellele lisandväärtust. Samuti tähendab uutetehnoloogiate rakendamine puhtamat tootmist ja väiksemaid heiteid keskkonda.Tööstuse arendamine väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust vähendab Eesti-sisestebavõrdsust ning edendab tasakaalustatud regionaalset arengut.Ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamine toimub läbi keskkonnakaalutlustearvestamise planeerimisprotsessis, mille üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjudestrateegiline hindamine. Kui detailplaneeringuga kavandatud tegevuse ellurakendamiseljärgitakse KSH aruandes välja pakutud leevendusmeetmeid, ei ole detailplaneering vastuolusEesti säästva arengu riikliku strateegiaga.4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eestikeskkonnategevuskava 2007-2013Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindubEesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja onkatusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mispeavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalisedEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksarengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevalelooduskeskkonnale ja inimesele.Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030rakenduskavaks. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad Keskkonnastrateegiasmääratletud meetmetele (tegevussuundadele).Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki:• Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamineEesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt onvähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjaveehea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavaradekeskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ningmaapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsetejäätmetega. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslikevajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonidehea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudsetnegatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisusning asurkondade elujõulisus. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- jakultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine• Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamineEesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide elujõulistepopulatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.• Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteetEesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendadamitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusegajätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajadusterahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavadtehisained. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem,ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust jamaanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).• Keskkond, tervis ja elu kvaliteetEesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja tervisesäilimist soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas oninimese tervisele ohutu. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Aastaks 2030 onlikvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus ning kaitsenende julgeolekut ohustavate riskide eest.Vastavalt keskkonnastrateegiale 2030 on viimase aja trendiks seoses nafta kallinemisega2004. aastast alguse saanud elavnev huvi põlevkivi kui õlitoorme vastu. Kõigi eeldustekohaselt huvi põlevkiviõli tootmise võimaluste vastu Eestis ei rauge. 2030. aasta visioonikohaselt kasutatakse põlevkivi efektiivsemalt ning põlevkivitööstuse (nii elektri- kuiõlitööstuse) keskkonnakoormus on minimeeritud ja selle jääkreostus on likvideeritud.Kuna detailplaneeringuga kavandatud tegevus muudab põlevkivi kasutamiseefektiivsemaks, on koostatav strateegiline planeerimisdokument kooskõlas Eestikeskkonnastrateegiaga 2030 ja selles toodud eesmärkidega. Tasakaalustatudarendustegevuse üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjude strateegilinehindamine.14/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks5 DETAILPANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTESTRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGAPlaneeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks alale maakasutusepiiranguid.5.1 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015Põlevkivi arengukava on strateegiline lähtedokument põlevkivisektori arendamiseks aastatel2008-2015, milles sätestatakse suunad ja põhimõtted valdkonna üksikküsimustelahendamiseks. Arengukava kolm kõige tähtsamat strateegilist eesmärki on:1. tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetilinesõltumatus;2. põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine;3. põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.Sealjuures põlevkivi prioriteetsed kasutamissuunad perioodil 2008–2015 on:1. elektri ja põlevkiviõli tootmine Eesti riigisisese tarbimise katmiseks;2. põlevkivi kasutamine põlevkivi täiendavaks väärtustamiseks (mootorikütused,keemiatooted jms), kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat;3. kodumaise tsemenditootmise vajaduste rahuldamine.Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivikaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Põlevkivi kasutamine elektri ja põlevkiviõlitootmiseks Eestist väljaveoks on lubatud vaid piiratud mahus, lähtudes riigi huvist. Riigi huvion Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatudpõlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikkutehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivseltning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuksvõimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng.Põlevkivi kasutamise arengukava 2. strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise jakasutamise efektiivsuse tõstmine. Põlevkivi kui Eesti loodusvara ja -ressurss on rahvuslikrikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.Eesti aastatepikkust unikaalset kogemust põlevkivist õli, gaasi ja keemiatoodete tootmiseltuleb hoida ning edasi arendada. Põlevkiviõli on potentsiaalseks tooraineks mootorikütuste jamitmete keemiatoodete valmistamisel, mis tänasega võrreldes tõstaksid oluliselt põlevkivikasutamise lisaväärtust.Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse tulemusena hakatakse põlevkiviõlide järeltöötlusekompleksis tootma EURO V kvaliteedinormidele vastavat diislikütust, ECA 2015 aastanormidele vastavat 0,1% väävlisisaldusega merekütust ja stabiliseeritud bensiini. Nimetatudtegevus vastab põlevkivi arengukava eesmärkidele.5.2 Ida-Viru maakonnaplaneeringIda-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud 1999. aastal ehk enam kui kümme aastattagasi. Maakonnaplaneeringu ülesandeks on maakonna üldise territoriaal-majanduslikuarengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega,riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine ning läbi selle asustuse suunamine ja olulisteobjektide asukoha määramine.Maakonnaplaneeringu kohaselt on Ida-Virumaa arengus kõige suurem mõjutegur põlevkivining ühe eesmärgina on määratletud põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmineüheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega.Detailplaneering on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringuga.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks5.3 Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust jamaakasutust suunavad keskkonnatingimused“Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused“ määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ningloob eeldused loodushoiulist ja kultuurilis-ajaloolisest aspekti arvestava ruumistruktuurikujunemiseks Ida-Virumaal. Teemaplaneeringu eesmärgiks on keskkonnateema põhjalikumläbitöötamine väärtuslike maastike määratlemise ja rohelise võrgustiku käsitluse kaudu, ettagada loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatum maakonna ruumistruktuur.Detailplaneeringuala ei jää rohevõrgustiku tuumalale ega koridori. Samuti ei jää DP alaväärtuslikule maastikule. Detailplaneeringu ala on määratud kui asula- ja hoonestusala.5.4 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringÜldplaneeringuga kujundatakse linna ruumilise arengu põhimõtted, seatakse säästva jatasakaalustatud ruumilise arengu tingimused, määratakse maakasutuse juhtotstarve jms.Järve linnaosa kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala Ikeskkonnamõjukategooriaga tootmismaal. Territoorium ei jää altkaevandatud alale egapõlevkivi tarbe- ega reservvarude alale. Planeeritav ala on tervenisti kavandatavaltööstuspargi alal, jäädes osaliselt Nitroferti 2 km raadiusega ohualasse ning terviklikult VKG 1km raadiusega ohualasse.Üldplaneeringus on Järve linnaosa üheks pikaajaliseks arengueesmärgiks määratud toetadaolemasoleva ettevõtluse arengupotentsiaali ja luua võimalused ettevõtluse mitmekülgsemaksarenguks.Arenguvisiooni kohaselt on Kohtla-Järve 2016. aastaks linn, kus kasutatakse ohutuidtehnoloogiaid põlevkivi töötlemiseks. Ida-Virumaa on tööstusliku ja kultuurilise arengu keskusning sobiv paik elamiseks ja investeeringuteks.Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastab üldplaneeringule ja selles seatudeesmärkidele.16/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINEAlljärgnevalt on antud ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsedarengustsenaariumid.VKG eesmärk on tõsta põlevkiviõlid kõrgemasse kvaliteediklassi – hakata kütteõlide asemeltootma EURO V standardile vastavat diislikütust ja 0,1%-lise väävlisisaldusega merekütust.2008. aastal alustati tegevustega põlevkiviõlide rafineerimistehnoloogia defineerimiseks,formuleeriti tehnilised tingimused protsessile, soovitud produktidele ja rafineerimiskompleksikonfiguratsioonile. 32009. aastal sõlmis VKG kokkulepped kahe maailma juhtiva ja ühe uuerafineerimistehnoloogia pakkujaga pilootkatsetuste sooritamiseks Eesti põlevkiviõliga ningpilootkatsete tulemustel põhineva rafineerimisprotsessi välja töötamiseks. Aasta jooksul viidikatsetuse programm planeeritud mahus läbi ning töötati välja üle kümne võimaliku protsessikonfiguratsiooni, milledest valiti välja kõige potentsiaalsemad. Aasta lõpuks vormistasidtehnoloogia firmad VKG-le pakkumised vesiniktöötluse protsessi ja tehnoloogiaprojekteerimiseks ning tehnoloogia litsentseerimiseks. Kahe lahenduse puhul on täielikultsaavutatud EURO V diislikütuse ja MARPOL 2015 merekütuste kriteeriumid, ühe tehnoloogiapuhul jäid tulemused paari parameetri – tiheduse ja tsetaanarvu – osas veidi nõuetele alla.2009. aasta keskel otsustas Eesti riik läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetada VKGtegevusi põlevkiviõlide rafineerimistehnoloogia arendamiseks kui Eesti jaoks strateegiliselttähtsat suunda 8 miljoni krooniga. Eesmärk on rajada rafineerimistehas Eestisse aastaks2016.2011. aastal jätkati 2008. aastal alustatud põlevkiviõli rafineerimistehnoloogia projektiviimase katsetusliku faasiga enne tehase projekteerimist. 2012. aastal valiti väljasuuremahuliste pilootkatsetuste põhjal selgunud tehnoloogia, mille alusel alustati tehaseprojekteerimist. 46.1 MetoodikaKeskkonnamõju strateegilise hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatudeesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Detailplaneeringuga kavandatava arenduseeesmärgiks on töödelda põlevkiviõli järeltöötluse kompleksis suuremat väärtust ning kvaliteetiomavateks toodeteks nagu stabiliseeritud bensiin, diislikütus ja merekütus. Alternatiivideesmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile.Asukoha alternatiive ei hinnatud, kuna detailplaneeringu kui kindla maa-alaga seotudplaneerimisdokumendi hindamisel saab hinnata vaid alternatiive, mis jäävad käsitletavaterritooriumi piiresse. Lisaks on planeeritav tegevus seotud otseselt VKG olemasolevatetegevuste ja rajatistega. Asukoha valikul oli oluline destillatsiooniseadme ja õlilao lähedus.Alternatiivide valikul kaaluti erinevaid tehnoloogiaid, milledest eraldusid reaalsed(elluviidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Etalternatiivid oleksid reaalsed, pidid need vastama allpool esitatud kriteeriumidele:• vastama eesmärgile• olema kooskõlas õigusaktidega• olema majanduslikult teostatavad• olema tehniliselt teostatavad• vastama parimale võimalikule tehnikale• arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.Lisaks on reaalse alternatiivina käsitletud nullalternatiivi ehk olukorda, kus järeltöötlusekompleksi ei rajata ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei3 http://www.vkg.ee/est/arendustegevus/projektid/diislikutuse-tootmine (29.01.2013)4 http://www.vkg.ee/est/arendustegevus/projektid/diislikutuse-tootmine (29.01.2013)Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksviida. Seejuures peab ka nullalternatiiv olema reaalne ehk vastama asjakohaste õigusaktidenõuetele.Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös.Täpsemalt on nii reaalseid kui ka ebareaalseid alternatiive käsitletud alljärgnevatesalapeatükkides.6.2 Ebareaalsed alternatiividKeskkonnamõju hindamise protsessi algusfaasis toimus kavandatava tegevuse võimalikealternatiivide eelhindamine. Alternatiivide valikul kaaluti erinevaid tehnoloogiaid ning jõutireaalsete (vastavad arendaja kavandatava tegevuse eesmärgile ning eelnevas alapeatükistoodud kriteeriumidele) ja ebareaalsete alternatiivideni (ei vasta vähemalt ühele peatükis 6.1toodud kriteeriumile).Ebareaalseks osutusid kõik asukoha alternatiivid, v.a planeeritav asukoht, kuna uus komplekson vahetult seotud olemasoleva tootmisega. Asukoha valikul osutusid oluliseks olemasolevatedestillatsiooniseadme ning õlilao lähedus, et kompleksi sisendite transportimine oleksvõimalikult minimaalse kaugusega. Samuti oli oluline raudtee olemasolu (säilib olemasolevalkujul), mida saaks kasutada toodangu transportimiseks.Tehnoloogia pakkuja otsingutega alustati 2008. aastal. Pakkumisi saadi mitmetelt juhtivatelttehnoloogia pakkujatelt, läbirääkimiste tulemusena jäid neist esialgu sõelale kolm, ülejäänudosutusid ebareaalseteks. Kahe pakkujaga viidi läbi täiendavad suuremahulisedpilootkatsetused, mille põhjal valiti välja üks lõplik tehnoloogia pakkuja. Tehnoloogia valikularvestati ka keskkonda mõjutavate parameetritega.Kuna erinevate pakkujate tehnoloogilised lahendused on konfidentsiaalne informatsioon, siissiinkohal neid täpsemalt lahti ei kirjutata.6.3 Reaalsed alternatiividReaalseid tegevuse alternatiive, mida käesolevas aruandes hinnatakse on kaks.Esiteks olukord, kus detailplaneeringut ei kehtestata ehk kavandatavat tegevust läbi ei viida.Tegemist on nn nullalternatiiviga.Teiseks olukord, kus rakendatakse detailplaneeringuga kavandatav tegevus.Detailplaneeringuga kavandatakse põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi, mille tootlikkusekson planeeritud 14 000 BPSD (barrelit päevas) ehk 2193 tonni/päevas arvestatuna toorõlile.Protsessi tulemusena saadakse stabiliseeritud bensiin (7% toodangu mahust), diiselkütus(47% toodangu mahust) ning merekütus (43% toodangu mahust). Lisaks saadakse väheselmääral gaasi, mis kasutatakse ära tootmise siseselt ning elementaarset väävlit (21,6tonni/päevas tahkel granuleeritud või vedelal kujul). Detailplaneeringu rakendumisealternatiiv on I alternatiiv.I alternatiivi tehnoloogia valiku puhul olid otsustavateks nõudmisteks:• töötada välja tehnoloogia võimalikult suure osa Eesti põlevkiviõlide rafineerimisekskvaliteetseteks tänapäevasteks mootorikütusteks – soovitavaks lõpptulemuseks onmaksimaalse koguse EURO V diislikütuse saamine• merekütuses väävlisisalduse vähendamine, ECA 2015. aasta normidele vastava 0,1%väävlisisaldusega merekütuse saamiseks• tehnoloogia peab olema loodud sellisel moel, mis võimalaks rajada majanduslikulttasuva tootmise.Nõuded vedelkütuste kvaliteedile tõusevad jätkuvalt, seda eriti väävlisisalduse osas.Väävlisisalduse piirangud rakenduvad ka neile merekütustele, mille komponente VKG praegutoodab. 1. jaanuaril 2015 on väävlisisaldus VKG praeguste turgude alal 0,1% praeguse 1,0%asemel. Nii edasine tõus järgmisse kvaliteediklassi kui ka püsima jäämine praegusekssaavutatud klassi toodete kvaliteeti parendamata enam võimalik ei ole.18/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksVKG-l oli enne lõpliku tehnoloogia valimist kaalumisel kaks ligilähedast protsessilahendust.Vesiniktöötluse tehnoloogia pakkuja valiti välja suuremahuliste pilootkatsetuste tulemusena.Mõlema vaadeldud tehnoloogia puhul olid produktid samad, nende väljundid aga erinevad,tingituna protsesside erinevusest.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUSNING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG7.1 Asukoha üldiseloomustusKavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve linnkoosneb kuuest linnaosast: Järve, Ahtme, Oru, Sompa, Kukruse ja Viivikonna.Detailplaneeringu ala asub Järve linnaosas, aadressidel Keemia väikekoht 3s, 5s ja 1p. Järvelinnaosa paikneb maakonna põhjaosas, 3 km kaugusel Soome lahe rannikust lõuna suunas.Järve linnaosa piirneb Lüganuse, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga.Järve kui üks Kohtla-Järve linnaosa moodustab koos teiste linnaosadega ja lähiümbrusetööstuskeskustega Ida-Eesti tööstuspiirkonna. Eelpoolnimetatud võrgustumine loob võimalusesummeerida positiivsed arengueeldused ning muutuda kiirestiarenevaks tööstuspiirkonnaksEuroopa Liidu kirderegioonis. 5Järve linnaosa on rahvusvaheliste transpordikoridoridega raudteel ja maanteel ühendatudühelt poolt Eesti ja Euroopa Liiduga, ning teisalt Loode-Venemaaga. Sillamäe sadamavalmimise järgselt on tagatud ka piirkonna ühendatus maailma teiste majanduskeskustega. 6Kavandatavaks tegevuseks planeeritud ala on osa Viru Keemia Grupp AS-itootmisterritooriumist. Territooriumi ümbritsevad seega valdavalt tootmishooned ja-rajatised. Läänes piirneb maa-ala tootmisterritooriumi sisese autoteega (Kauba tänav) jaidas raudteega. Ligikaudu 200 m planeeringualast läänes asub poolkoksi ladestusala.Planeeringuala vahetus läheduses (Keemia väikekoht 10j) asub VKG õlipark, mida hakataksekompleksi jaoks kasutama kavandatava tegevuse elluviimisel.Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt on tegemist tootmismaaga, kuhu onlubatud arendada muuhulgas selliseid rajatisi, mis omavad arvestatavat mõju.Kavandatava tegevuse maa-ala on ära toodud Joonis 2.5 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-2007.6 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-200720/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksJoonis 2. Käitise asukohakaartEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks7.2 MaakasutusKeemia väikekoht 3s (32215:001:0078) maakasutuse sihtotstarve on 65% ulatusestranspordimaa ja 35% ulatuses tootmismaa. Maaüksuse pindala on 64 614 m 2 , millestehitiste alune maa on 45 385 m 2 .Keemia väikekoht 5s (32215:001:0081) maakasutuse sihtotstarve on 80% ulatusestootmismaa ja 20% ulatuses transpordimaa. Maaüksuse pindala on 42 016 m 2 , millestehitiste alune maa on 35 081 m 2 .Keemia väikekoht 13j (32215:001:0034) maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.Maaüksuse pindala on 4 570 m 2 , millest ehitiste alune maa on 1 178 m 2 .Keemia väikekoht 7a (32215:001:0015) maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.Maaüksuse pindala on 132 m 2 , millest ehitiste alune maa on 89 m 2 , õuemaa 89 m 2 ja muumaa 43 m 2 .Keemia väikekoht 1p (32217:001:0056) maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa.Maaüksuse pindala on 88 865 m 2 , millest ehitiste alune maa on 10 901 m 2 .Planeeringualale lähimad elamumaad on: idas ligikaudu 650 m kaugusel Järve linnaosas asuvKaevuri tn 37 maaüksus ja 1,3 km kaugusel Ehitajate tänava ja raudtee vaheline elamuala,kirdes ligikaudu 800 m kaugusel Kauba tn 17 maaüksus ning 1 km kaugusel lõunas Kohtlavallas Roodu külas Vabriku maaüksus.Keemia väikekoht 3c (32215:001:0004) maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.Maaüksuse pindala on 5572 m 2 , millest ehitiste alune maa on 2258 m 2 .Keemia väikekoht 5h (32215:001:0037) maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.Maaüksuse pindala on 2366 m 2 , millest ehitiste alune maa on 184 m 2 .22/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksJoonis 3. Detailplaneeringu ala asendiplaan.7.3 Sotsiaalne keskkondKohtla-Järve linna elanike arv on 40 037 (seisuga 01.01.2012). Kohtla-Järve koosneb kuuestlinnaosast: Järve 17 713 elanikuga, Ahtme 17 951 elanikuga, Oru 1343 elanikuga, Sompa1085 elanikuga, Kukruse 601 elanikuga ja Viivikonna 185 elanikuga (sh Sirgala). Kohtla-Järvelinnas on registreerunuid, kellel pole kindlat aadressi 1159. Kohtla-Järve linna rahvastikukujunemist on suures osas mõjutanud sõjajärgne immigratsioon toonastest liiduvabariikidest.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksSelle tagajärjel on Kohtla-Järve kujunenud heterogeense rahvastikuga linnaks, kus onesindatud üle 50 rahvuse. Eestlaste osakaal linnaelanike seas on pidevalt langenud, olles2010. aastaks stabiliseerunud 20 protsendi juures. Linna rahvaarv näitab pidevaltlangustrendi, seda nii riigisisese migratsioon kui ka rahavastiku vananemise tõttu. 7Järve linnaosa on Kohtla-Järve kesklinn koos sellega kaasnevate esindusfunktsioonidega.Linnaosa on muutunud ühtlasi ka piirkonna keskuseks, mis teenindab ümbritsevaidomavalitsusi. 8 Järve linnaosas asub Kohtla-Järve Linnavalitsus, konstaablipunkt,päästekomando, haigla, postkontor ja 3 postipunkti, 8 lasteaeda, 8 üldhariduskooli jakõrgkooli filiaal. Lisaks eeltoodule pakub linnaosa piirkonna keskusena laia ringi elukondlikkeja kultuurilisi teenuseid. Hästi väljaarendatud sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuurigaelamualad pakuvad tööstuspiirkonnale vajalikku linnalist elukeskkonda. 9Kohtla-Järve olulised majandusharud on põlevkivitöötlemine, ehitus, metallitöötlemine jakaubandus. Kohtla-Järve linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, kus leiab rakendustumbes 20% erasektoris töötavatest inimestest. Tööstuse struktuuris domineerivad omakordakeemiatööstus, ehitus ja metallitöötlemine. 10VKG kontsern on Eesti suurim põlevkivi töötleja. Viru Keemia Gruppi kuulub Eestis kokku 11ettevõtet. Ettevõttes leiab tööd ligikaudu 2000 inimest.7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhiViru Keemia Grupp AS-i tootmisterritoorium paikneb Viru lavamaal, mille iseloomulikumateksvormistikeks on kaljuse Põhja-Eesti klindi astangud ja lavamaad lavadeks tükeldavad loodekagusihilisedjõeorud, mille vahel idaosas kõrguvad mäetööstuslikule alale iseloomulikud tuhaja aheraineterrikoonikud ning looduslikud seljakud – Sinimäed. 11 Planeeritava territooriumipinnamood on tasane.Kavandatava põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi maapind on valdavalt tasase reljeefiga.Keskmine absoluutkõrgus on 50-51m. Küll jääb alale kraavitus (Keemia väikekoht 3s ja 5s) jakaks ümbritsevast maapinnast madalamat ca 400-470m² suurust auku (Keemia väikekoht3s), mis on täitunud veega.Territooriumi pinnakatte paksus varieerub vahemikus 2,0 m kuni 7,3 m, keskmiselt 3,6 m.Pinnakate on jagunenud kuueks kihiks: asfalt, huumus, täitematerjal, turvas, moreen ningsegunenud moreen ja murenenud lubjakivi. Asfaldi kiht esineb enamasti olemasolevate jaendiste hoonete ümbruses, kihi paksus on 0,05 m. Huumuse kiht on üldjuhul alalteemaldatud või segunenud täitematerjaliga, kuid kohati võib pealismulla tüsedus ulatuda 0,3m. Täitematerjalikiht on heterogeenne ning koosneb nii looduslikest (liiv, tolm, moreen,huumus ja turvas) kui ka kunstlikest materjalidest (tellise fragmendid, muukonstruktsioonimaterjal), kihi paksus varieerub vahemikus 0,6-1,9 m. Vähestes kohtadesleidub täitematerjalikihi all ka turvast ligikaudse tüsedusega 0,25 m kuni 0,6 m. Täitematerjalija turbakihi all lasub kogu ala kattev moreenikiht paksusega 1-2 meetrit. Lisaks leidubmõningates kohtades moreeni ja lubjakivi segunemiskihte paksusega ligikaudu 1 m. 12Aluspõhja moodustavad Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara (Vendium) ajastu kivimid.Alljärgnevas Tabel 2 on esitatud territooriumi ligilähedane läbilõige sügavuseni 247 m, mis onkoostatud puurkaevu (katastrinumbriga 2185) geoloogilise läbilõike alusel.7 Kohtla-Järve linna arengukava. 2007-2016 (22.01.13)8 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-2007 (kehtestatud 2008)9 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-2007 (kehtestatud 2008)10 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-2007 (kehtestatud 2008)11 Arold, I., 2005. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu12 IPT Projektijuhtimine OÜ, 2012, Shale Oil Upgrading Project, Viru Keemia Grupp AS Geotechnical Report.Tallinn24/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Tabel 2 Geoloogiline iseloomustusViru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksPinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi paksus (m)Liivsavi QIIIg 0,8Lubjakivi O1vl-O2as 24,2Glaukoniitsavi, kilt O1lt 3Argilliit O1pk 4Liivakivi C1ts-O1pk 12Savi C1ln 90Liivakivi savi vahekihtidega V2vr 24Savi liivakivi vahekihtidega V2kt 35Liivakivi aleuroliidi vahekihtidega V2gd >547.5 PõhjavesiKäitise territoorium jääb Viru alamvesikonna piiresse. Vastavalt Viru alamvesikonnaveemajanduskavale levib detailplaneeringu alal maapinnalt alustades Ordoviitsiumi Ida-Virupõlevkivibasseini põhjaveekogum (6), Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum (4),Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (2) ja Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum(1).Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi on inimtegevusetulemusena tugevasti muudetud. Vee kõrgenenud Fe 2 + , SO 4 2- ja NH 4 + sisalduse põhjuseks oneestkätt looduslik anaeroobne veekeskkond ja soode mõju. Vee kõrgenenud SO 4 2- sisaldus,mineraalsus ja karedus on põhjustatud põlevkivitootmisega kaasnevast kuivendusest ja kasuletud kaevandustes formeeruva põhjavee erinevatest tingimustest. Põhjavesi on reostuseeest kaitsmata ja põhjavees on leitud põlevkivikeemiatööstuse ja põlenud aherainemägedeltpärinevaid ohtlikke aineid. Põhjaveekogumi kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund oninimtegevuse tagajärjel halb ja hea seisundi saavutamine pole reaalne. Põhjaveekogum polejoogiveeallikana perspektiivne. Muutused põhjaveekogumis mõjutavad ümbritsevat Ida-Virupõhjaveekogumit.Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi vee kõrgenenud Mn + , Fe 2 + ja NH 4 + sisaldusepõhjuseks on eestkätt looduslik anaeroobne veekeskkond. Vesi on surveline ja reostuse eestkaitstud. Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee infiltreerumine O-Cm põhjavetterikete ja amortiseerunud puuraukude kaudu on põhjustanud üksikutes kaevudes sulfaatidesisalduse suurenemist ja fenoolide leidumist. Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisimõjureid pole, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta, kuid veevõttpõhjaveekogumist suureneb.Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi vee kõrgenenud Mn + , Fe 2 + ja NH 4+sisalduse põhjuseks on looduslik anaeroobne veekeskkond. Ka raadiumi sisaldus onlooduslikult kõrge ja võib põhjustada joogiveena kasutamisel ülemäärast efektiivdoosi. Vesion surveline ja reostuse eest hästi kaitstud. Ohuks võib olla merevee sissetung Soome laheääres paiknevatesse veehaaretesse, kohati ka rõhuerinevustest tingitud kloriidirikka Gdovivee võimalik liikumine läbi puurkaevude Voronka veekihtidesse. Seni ei ole mereveesissetungi täheldatud, teisi kvalitatiivset seisundit mõjutavaid mõjureid pole. Kvantitatiivsetseisundit praegune ja ka planeeritud veevõtt ei mõjuta.Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi põhjavees on looduslikult kõrge Cl - ja Na +(kohati ka Ba + ) sisaldus, samuti on looduslikult ülemäära raadiumi, mis võib põhjustadajoogiveena kasutamisel ülemäärast efektiivdoosi. Joogiveeallikana kasutamisel tulebrakendada veetöötlust ja lahjendamist muu veega. Vee kõrgenenud Mn + , Fe 2 + ja NH 4+sisalduse põhjuseks on looduslik anaeroobne veekeskkond. Vesi on reostuse eest hästikaitstud. Ohuks on kristalse aluskorra soolaka vee lisandumine intensiivse veevõtupiirkondades. Pikaajaliste vaatluste andmetel pole põhjavee kvaliteedis muutusi toimunud.Kvantitatiivset seisundit praegune ja ka planeeritud veevõtt ei mõjuta. Vee looduslikukeemilise koostise tõttu kasutamine joogivee tootmiseks tõenäoliselt väheneb.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksKambriumi-Vendi Gdovi (1) põhjaveekogumi lamamiks olevates aluskorrakivimites leidubkohati soolast vett. Veepideme puudumise korral intensiivse veevõtuga piirkondades võibsoolasem vesi ohustada põhjaveekogumi praegust veekvaliteeti nn „hüdrogeoloogilisteakende” alal. Kuna Kambriumi-Vendi Gdovi (1) põhjaveekogumi vee soolsus on suurem kuiKambriumi-Vendi Voronka (2) põhjaveekogumis, võib ka Gdovi põhjavesi avaldada mõjuVoronka põhjaveekogumi kvalitatiivsele seisundile olukorras, kui intensiivse veevõtu tõttu onVoronka survepind madalamal kui Gdovi survepind (praegu on nii Jõhvis). 13Linnas paiknev keemiatööstus on põhjustanud nii õhu, pinnase kui põhjavee ülemistehorisontide saastumise. 14Põhjavee kaitstusPõhjavee kaitstus määratakse tulenevalt pinnakatte paksusest ja iseloomust. Pinnakattemoodustava peamiselt liustikusetted (saviliiv- ja liivsavimoreen) ja jääpaisjärve setted (saviliivja peenliiv), kohati leidub soosetteid, suurtel aladel on looduslikku pinnast täiendatudtäitepinnasega. Pinnakatte paksus on väike, mistõttu pindmised põhjaveekihid on looduslikultpindmise reostuse eest kaitsmata. 15Ka Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaarti (1:400 000) kohaselt asubdetailplaneeringu ala kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on tegemist väga kõrgereostusohtlikkusega alaga.VKG tellitud geotehnilisest uuringust selgub, et neljast puuraugust kolm olid saastunudõliproduktidega. 167.6 PinnavesiDetailplaneeringu ala läbib sademevee kogumiseks ette nähtud kraav, millel puudub nimi jamis ei kajastu erinevates pinnaveekogude andmebaasides.Lähim märkimist vääriv veekogu on alast ca 850 m kaugusel lõunas mööduv Vahtsepa kraav,mis suubub Kohtla jõkke. Kohtla jõgi (kogumi kood 1070700_1) jääb detailplaneeringu alast2,5 km kaugusele edelasse, 2,4 km kaugusel põhjas ja loodes voolab Varbe peakraav.Vahtsepa kraav on 3,5 km pikk ning tema valgla pindala on 7,5 km 2 . Vahtsepa kraav suububKohtla jõkke 12,4 km kauguselt suudmest. Varbe peakraav on 11 km pikk ning suubub Kohtlajõkke 7,2 km kaugusel suudmest. Varbe peakraav saab alguse Saka külast ning tema valgalapindala on 37,9 km 2 . 17Kohtla jõgi on 29 km pikk ja 189 km 2 suuruse valgalaga. Kohtla jõgi suubub 8,4 km kauguselsuudmest Purtse jõkke. 18 Kohtla jõge reostab peamiselt põlevkiviõlitööstuste jääkreostus.Kohtla jõgi on määratud tugevasti muudetud veekoguks ning tema seisund on kesine.Viimastel aastatel on naftasüsivesinike sisaldus varasemate aastatega võrreldes oluliseltlangenud, kuid Kohtla jõe hea seisundi saavutamiseks on arvatavasti vajalik aastate jooksuljõepõhja kogunenud reoaineterikaste setete eemaldamine. 1913 Viru alamvesikonna veemajanduskava 200614 Kohtla-Järve linna arengukava 2007-201615 Hendrikson & Ko, 2007, Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne, Tartu16 IPT Projektijuhtimine OÜ, 2012, Shale Oil Upgrading Project, Viru Keemia Grupp AS Geotechnical Report.Tallinn17 Eesti NSV ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Veemajandusinspektsioon, 1986, Eesti NSV jõgede, ojade jakraavide ametlik nimestik, Tallinn „Valgus“18 Eesti NSV ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Veemajandusinspektsioon, 1986, Eesti NSV jõgede, ojade jakraavide ametlik nimestik, Tallinn „Valgus“19 Viru alamvesikonna veemajanduskava 200626/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksLähim seisuveekogu on 2 km kaugusel kirdes asuv Rahvapargi tiik. Meri (Narva-Kunda laherannikuvesi) jääb detailplaneeringu alast 6,3 km kaugusel põhja. Narva-Kunda laherannikuvesi (kogumi kood EE_1) on oligohaliinne, avatud rannikuvee tüüpi (1) ning heasseisundis. 207.7 PunktreostusallikadPlaneeritava tegevuse mõjupiirkonnas asub mitmeid punktreostusallikaid, mis võivadpotentsiaalselt koosmõju omada kavandatava tegevusega. Punktreostusallikate ülevaade onkoostatud keskkonnalubade infosüsteemi andmebaasi (KLIS2) põhjal 21 .Piirkonnas on 8 keskkonnakompleksluba omavat ettevõtet. Protlif Grupp OÜ-le on väljastatudkompleksluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, Nitrofert AS-le fosfor-, lämmastik- või kaalium-,liht- või liitväetiste tootmiseks, Novotrade Invest AS-le naftasaaduste ümbertöötlemiseks janaftakeemiaproduktide tootmiseks, Eastman Specialties OÜ-le bensoehappe tootmiseks, VKGEnergia OÜ Põhja soojuselektrijaamale elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning Viru KeemiaGrupp AS tütarfirmade ja naaberettevõtete varustamiseks joogi-, olme- ja tehnilise veega.VKG Oil AS-le on väljastatud 3 kompleksluba: hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide,näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete, estrite, atsetaatide, eetrite,peroksiidide, epoksüvaikude tootmiseks; nafta-, põlevkivi-, mineraalõli ja gaasi tootmiseks võirafineerimiseks ning Petroter seadmele nafta-, põlevkivi-, mineraalõli ja gaasi tootmiseks võirafineerimiseks.Välisõhu saasteluba on väljastatud 7 ettevõttele: Sevenoil Est OÜ-le mootorikütustejaemüügiks, Järve Biopuhastus OÜ-le veekogumiseks, -töötluseks ja -varustuseks, RemeksiKeskus AS-le ja Stakodiler OÜ-le metallkonstruktsioonide tootmiseks, OÜ-le VKG EnergiaLõunajaam auru ja konditsioneeritud õhuga varustamiseks ja elektri tootmiseks, TNC-Components OÜ-le köögimööbli tootmiseks ning Kivirand OÜ-le plasti tootmiseks algkujul.Vee erikasutusluba on väljastatud 2 ettevõttele: TNC-Components OÜ-le sademevee jaolmereovee kogumiseks, puhastamiseks ning heitvee loodusesse juhtimiseks; JärveBiopuhastus OÜ-le põhjaveevõtuks (üle 5 m 3 /d), reovee kogumiseks, ümberpumpamiseks,puhastamiseks ning heitvee juhtimiseks Soome lahte süvamerelasu kaudu.Jäätmeluba on väljastatud 11 ettevõttele. Järve Biopuhastus OÜ-le, ATI Grupp OÜ-le, Gektor-Grupp OÜ-le, Mainsail OÜ-le, Viru Keemia Grupp AS-le ning Eesti Energia Kaevandused AS-lejäätmete taaskasutamiseks, Victory Real Estate OÜ-le jäätmete taaskasutamiseks ja ohtlikejäätmete kogumiseks või veoks, BLRT Refonda OÜ-le jäätmete taaskasutamiseks, ohtlikejäätmete kogumiseks või veoks, teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmetekogumiseks või veoks, VKG Transport AS-le jäätmete taaskasutamiseks, ohtlike jäätmetekogumiseks või veoks, olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena, VKG Energia OÜ-leelektri, soojuse, kütuse või koksi tootmiseks ning TNC-Components OÜ-le puidutööstuseks.AS VKG ja AS Nitrofert on kemikaaliseadusest (RT I 1999,45,512) tulenevalt tunnistatudsuurõnnetuse ohuga ettevõteteks. 2005 aastal koostatud riskianalüüsiga määrati ohualadeksAS VKG 1 km ja AS Nitrofert 2 km raadiusega territoorium. 22Lisaks eelnimetatud ettevõtetele loetakse punktreostusallikateks ka jääkreostuskoldeid.Kohtla-Järve Järve linnaosas asub Kohtla-Järve poolkoksi ladestu (JRK-28). Poolkoksiladestust võivad keskkonda jõuda põlevkiviõli, fenoolid, aromaatsed süsivesinikud ning PASd.Jääkreostuskolle asub kaitsmata põhjaveega alal. Fenoolidega reostunud pinnavesi ontunginud väljapoole Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumi ja poolkoksi ladestusalapiirdekraave, olles paiguti üle ujutanud Kohtla-Järve linna edela osa ja tunginudtootmisterritooriumist läänes, edelas ja lõunas paiknevatesse metsakuivenduskraavidesse.Poolkoksi ladestul on suletud fuusside (pigi) hoidlad (kuulub Keskkonnaministeeriumi20 Viru alamvesikonna veemajanduskava 200621 Keskkonnainfo Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis/www/symbols/ (25.01.2013)22 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-2007Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekshaldusalasse), kust võivad fenoolid kanduda sademeveega poolkoksi ladestut loodestpiiravasse piirdekraavi. Pinnas on reostunud üle tööstustsooni piirarvu 400 ha-l. Ordoviitsiumiveekihtide põhjavesi on reostunud valdavalt piirdekraavides voolava reostunud vee arvel 900ha-l. Paiguti on reostunud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vesi sügavuses 40…52 m.Reostuskolde reostusvoog ümbruskonda on stabiilselt suur. 237.8 Piirkonna transpordikoormusKäitis asub linnalises keskkonnas, mistõttu on piirkonna transpordikoormus iseloomuliktiheasustusalale. Detailplaneeringu alale lähim sõidutee, Kauba tänav, asub alast vahetultläänes. Kauba tänaval Maanteeameti liiklusloendust teostatud ei ole. Kauba tänav viibJärveküla teele (tee number 93, Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku trassiosa), mille keskmineliiklussagedus 2005. aasta andmetel lõigul 2,976 km kuni 5,673 km on 6990 sõidukitööpäevas. Liikluskoormusest 73% moodustavad sõiduautud ja pakiautod, 24% veoautod jaautobussid ning 5% autorongid. 24 Veoautode ja autobusside võrdlemisi suur osakaal ontingitud suurest tööstuse osakaalust linna territooriumil. Detailplaneeringu ala vahetusläheduses paiknevad mitmed tööstusettevõtted, sh Viru Keemia Gruppi kuuluvad ettevõtted,Nitrofert AS, Novotrade Invest AS jms.Uus-Tehase tänaval (tee number 93, Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku trassiosa lõigul 0,0 kmkuni 0,459 km) on keskmine liiklussagedus 2011. aasta Maanteeameti andmetel 3316sõidukit ööpäevas, millest 94% moodustavad sõiduautod ja pakiautod, 4% veoautod jaautobussid ning 2% autorongid. 25Tallinn-Narva maantee lõigul 141,641 km kuni 153,478 km on keskmine liikluskoormus 2011.aasta andmetel 5307 sõidukit ööpäevas ning lõigul 153,478 km kuni 157,44 km 4747 sõidukitööpäevas. Sõiduautode ja pakiautode osakaal nimetatud lõikudel on vastavalt 82% ja 89%,veoautode ja autobusside osakaal 6% ja 3% ning autorongide osakaal 12% ja 8%. 267.9 Välisõhu seisundKohtla-Järve Järve linnaosas on peamisteks välisõhu saasteallikateks paiksed saasteallikad.Välisõhu saasteluba on planeeritava ala mõjupiirkonnas väljastatud 7 ettevõttele ningkeskkonnakompleksluba 8 käitisele (vt pt 7.7).Välisõhu seisund on Kohtla-Järvel üks problemaatilisi valdkondi. Keskkonnainspektsiooni Idaregiooni andmetel laekus Kohtla-Järve välisõhu kvaliteedi ning ebameeldiva lõhna kohtaaastatel 2010-2011 115 kaebust. Samuti fikseerivad VKG Oil AS, Merko ja Kohtla-Järve Kaleviseirejaamad pidevalt H 2 S kontsentratsioonide ületamisi. 27Õhukvaliteet on Kohtla-Järve linnas probleemseim eelkõige teatud spetsiifiliste saasteaineteosas, mille suurimateks mõjutajateks on sealne põlevkivi- ning keemiatööstus.Tööstusettevõtete tegevus mõjutab eelkõige väävliühendite saastetasemeid välisõhus, midanäitavad ka kõrgemad vääveldioksiidi kontsentratsioonid. Sellest hoolimata SO 2 osas 2011.aastal piirväärtust ei ületatud. Vesiniksulfiidi (H 2 S) tase ületab pidevalt saastetasemetunnikeskmist piirväärtust. Kui 2007. aastast oli märgatav vesiniksulfiidi kontsentratsioonidemärkimisväärne vähenemine, siis viimasel kahel aastal on ületamiste arv uuesti suurenemahakanud, ehkki maksimaalsed tunnikeskmised sisaldused jäävad endiselt 20-30 µg/m 3piiresse. Näiteks 2006. aastal mõõdeti 230 vesiniksulfiidi tunnikeskmist piirväärtust 8 µg/m 3ületavat kontsentratsiooni, 2007. aastal oli ületamiste arv 9, 2008. aastal aga juba 32, 2009.23 Viru alamvesikonna veemajanduskava 200624 www.maaamet.ee (04.02.2013)25 www.maaamet.ee (04.02.2013)26 www.maaamet.ee (04.02.2013)27 Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni 06.02.2012 kiri nr IDR-6-17/48-228/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksaastal 39, 2010. aastal 48 ning 2011. aastal 47. Ööpäeva lõikes vastavad mõõdetud 24 hkeskmised kontsentratsioonid piirväärtusele, seda nii pidevmõõtmiste kui märgkeemilistemõõtmiste põhjal. Lisaks vesiniksulfiidile on probleeme jätkuvalt ka fenooli sisaldustega.Kohtla-Järvel mõõdeti Järveküla teel ja Kalevi tänaval kokku 44 24 h piirväärtuse ületamist,maksimaalne kontsentratsioon oli linnaõhus keskmiselt 6 µg/m 3 . Ammoniaagi osas näitavadKohtla-Järve pidevmõõtmised maksimaalse tunnikeskmise kontsentratsiooni väikest langust190 µg/m 3- lt 167 µg/m 3 -le. Märgkeemilised mõõtmised andsid resultaadina Kohtla-järvel ühe24 h piirväärtust ületava NH 3 kontsentratsiooni. Lämmastikdioksiidi (NO 2 ) osas onsaastetasemed jäänud 2010. aastaga samasse suurusjärku. Lämmastikdioksiidi jasüsinikoksiidi puhul on selgelt näha, et suurem osa nende ühendite saastest pärinebtranspordist, kuna päevased maksimumid järgivad hommikusi ja õhtusi tipptunde. Samuti onselgelt näha ka tööpäevade ja nädalavahetusel mõõdetud kontsentratsioonide erinevus.Süsinikoksiidi sisalduse vastavusega piirväärtusele ühegi seirejaama andmetel probleemepolnud. Osooni 8 tunni libiseva keskmise piirväärtuse ületamisi registreeriti Kohtla-Järvel 5korral. Peente osakeste osas on muutused olnud suured. Kui 2010. aastal mõõdeti Kohtla-Järvel 35 SPV24 ületamist, siis 2011. aastal vaid 9. 287.10 MürataseDetailplaneeringu ala ja selle lähiümbruse mürataseme määravad ära peamiselt lähedusespaiknevad tööstusettevõtted. Vähemal määral teedel ja tänavatel ning raudteel toimuv liiklus.Liiklusmüra seisukohalt on Järve linnaosa kõige aktiivsema liiklusega tänavate – Järveküla teeja Kalevi tänava – kontaktvööndis tagatud rahuldavad akustilised tingimused (müratase 60 –65 dB) hetkeliikluse tingimustes. Teistel tänavatel on teele lähimate hoonete alal tagatudhead akustilised tingimused – päevane müratase jääb alla 60 dB. 29Tootmistegevusega kaasnev tööstuslik müra on olnud aktuaalne Järve linnaosa Kävaelamurajoonis, kus teatud oludes on ilmnenud keskmisest kõrgemad müratasemed, milleüheks peamiseks allikaks on OÜ VKG Energia soojuselektrijaam (ca 1 km kauguselelamutest). Elanike kaebusi on eelkõige põhjustanud eelpool nimetatud katlamaja auruväljalaskmisel tekkiv müra. Piirkonnas leidub ka teisi potentsiaalseid tööstuslikku müratekitavaid tootmisettevõtteid. Müra mõõtmiste käigus on tööstusalaga vahetult külgnevatellähimatel elamualadel (Lille tänava elamud) üldjuhul registreeritud normidele vastavmüratase päevasel ajal (piirtase olemasolevatel II kategooria elamualadel 60 dB), kuidarvestades, et ettevõtete töötsüklid on ööpäevaringsed on tõenäoliselt ületatud öine lubatudnormtase olemaseolevatel II kategooria elamualadel 45 dB. Siinjuures tuleb mainida, et müratekitavad protsessid (eelkõige auru väljalaskmisel tekkiv müra) ei ole pidevad. 307.11 KliimaKäesolevas peatükis esitatud ülevaade klimaatilistest tingimustest on koostatud EestiMeteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) väljastatud Jõhvi meteoroloogiajaamaandmete põhjal.Aasta keskmine (aastad 1971-2000) õhutemperatuur piirkonnas on 4,7 °C. Kõige soojem kuuon juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,4 °C (Joonis 4). Keskmineööpäevane maksimum on juulis 21,3 °C. Kõige külmem kuu on veebruar. Veebruari keskmineõhutemperatuur on -6,2 °C, keskmine ööpäeva miinimum on veebruaris -9,4 °C. 3128 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kesklabor, 2012, Välisõhu seire linnades 2011, Riiklik keskkonnaseirealamprogramm, Tallinn29 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-200730 Hendrikson & Ko, 2007, Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne, Tartu31 http://www.emhi.ee/ (04.02.2013)Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks2015°C1050-5-10I II III IV V VI VII VIII IX X XI XIIJoonis 4 Keskmine õhutemperatuur 1971-2000 32Mõõdetud aastane sademete hulk 696 mm on piirkonnas mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest(646 mm). Sademeterohkem on aasta teine pool juunist oktoobrini (Joonis 5). Enimsademeid langeb maapinnale juulis ja augustis – 84…94 mm kuus. Suurimad ööpäevasedmaksimum sademetehulga on juunis (75,9 mm).mm1009080706050403020100I II III IV V VI VII VIII IX X XI XIIJoonis 5 Keskmine summaarne sademete hulk 1971-2000 33Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar ja märts, mil sademete hulk on 30…34 mm.Aastas on kokku keskmiselt 132 sajupäeva. Enim sademetega päevi (>= 1 mm) on oktoobristdetsembrini – keskmiselt 14 sajupäeva kuus.Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse illustreerimiseks on ELLE koostanud tuuleroosi (Joonis6). Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%).Aasta keskmine tuule kiirus on 4,2 m/s. Kõige tuulisemad on talvekuud oktoobrist märtsini.Maksimaalne kuukeskmine tuulekiirus on detsembris (32 m/s). Tuulevaiksemad kuud onmaist septembrini. Aasta lõikes domineerivad edela- ja lõunatuuled.32 http://www.emhi.ee/ (04.02.2013)33 http://www.emhi.ee/ (5.02.2013)30/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksJoonis 6 EMHI Jõhvi meteoroloogiajaama 2002. aasta vaatlusandmete alusel koostatudtuuleroos. Koostanud ELLE7.12 KaitsealadPlaneeritaval alal ja selle lähiümbruses (2 km raadiuses) puuduvad kaitsealad ja kaitsealusedüksikobjektid. Lähimad looduskaitsealad asuvad 4,6 km kaugusel kirdes – Järve mõisa park(KLO1200441) – ja 4,7 km kaugusel põhjas – Ontika Maastikukaitseala (KLO1000554). LähimNATURA 2000 ala asub 6 km kaugusel põhjas – Pangametsa loodusala (EE0070109). 34Järve linnaosa territooriumile otseselt rohevõrgustiku elemente ei paikne. Samas toimivadlinna rohked pargid ja rohealad samalaadselt rohevõrgustikuga. Lisaks kavandatakseüldplaneeringuga kaitsehaljastuse loomist, mis suurendab rohealade osakaalu linnaosasveelgi. 35Lähimad kaitsealused kultuurimälestised asuvad ca 1,2-1,7 km kaugusel põhjas ja kirdes:• II Maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud (ajaloomälestis nr 40)• Kohtla-Järve õigeusu kirik (ehitusmälestis nr 13888)• K. Lutsu tänava elamud (12 elamut) (ehitusmälestised nr 13874-13885)• Vabadussõja Järve lahingu mälestussammas (ajaloomälestis nr 27096)• Kohtla-Järve koolihoone 1938-1939 (ehitusmälestis nr 13886). 3634 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnateabe Keskus (5.02.2013)35 Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-200736 www.maaamet.ee (4.02.2013)Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks8 OLEMASOLEVA OLUKORRA EHK NULL-ALTERNATIIVI KIRJELDUSAlljärgnevas peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda planeeringualal ning kavandatavakäitisega seotud käitisi, mis kuuluvad samuti VKG kontserni. Kuivõrd käitise toimimiseseisukohalt ühtib olemasolev olukord suuresti nullalternatiiviga, siis on siinkohal need kakspeatükki ja temaatikat ühendatud. Kavandatud tegevuse mõju hindamisel arvestatakse agaVKGd kui terviklikku käitist, mille lahutamatuks osaks saab põlevkiviõli järeltöötluse kompleks.Nullalternatiivi puhul hinnatakse VKG tegevuste puhul aastaks 2016 toimunud arenguid ehklisandunud on uued põlevkiviõli tehased Petroter II ja III ning Põhja SEJ katelde juurderajatakse uued NID-tüüpi seadmed suitsugaasi puhastamiseks vääveldioksiidist enne selleväljutamist välisõhku. Lisaks arvestatakse, et VKG Energia Põhja SEJ juurde rajataksepuhastusseadmete varustamiseks vajaliku puhastusreagendi s.o lubja saamiseks lubjatehas.Seega null-alternatiivi puhul on tegemist tõenäolise arenguga juhul, kui strateegilistplaneerimisdokumenti ellu ei viida ehk PJK ei rajata.Olemasoleva olukorra kirjeldus põhineb kirjalikel allikatel, arendaja poolsel infol ningasukohakülastusel kogutud andmetel.8.1 Detailplaneeringuga kavandatava ala kirjeldusDetailplaneeringu ala paikneb Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas VKGtööstusterritooriumil.Ala on tasase reljeefiga, valdavalt lage ning hoonestamata. Planeeringuala läbivadterritooriumisisesed raudteeharud ja kraavid. Ala põhjaosas (asukoht 13j) asub vanaadministratiivhoone remondibaasiga, mis planeeringu elluviimisel lammutatakse.Planeeringualal asuvad ka sellised hooned, mida ei ole kantud ehitusregistrisse (www.ehr.ee)ning mis on samuti planeeritud likvideerida. Planeeringuala kagunurgas asub trafoalajaam(Keemia väikekoht 7a), mis planeeringu elluviimisel ümber tõstetakse. Lisaks onplaneeringualal rajatisi nagu teed, asfaltplatsid ja tehnoloogilised torustikud. Juurdepäästerritooriumile on Kauba tänava poolt läbi VKG AS-i pääsla.Planeeringuala põhjapoolsemal osal (Keemia väikekoht 3s) kõrghaljastust valdavalt ei esine,tegemist on murualaga, mille kirdenurgas kasvab vähesel määral puid ja põõsaid.Planeeringuala lõunapoolsel osal (Keemia väikekoht 5s) kasvab aga rohkesti puid ja põõsaid.Kavandatavaks tegevuseks planeeritud ala on osa VKG AS-i tootmisterritooriumist.Territooriumi ümbritsevad seega valdavalt tootmishooned ja -rajatised. Läänes piirneb maaalatootmisterritooriumi sisese autoteega ja idas raudteega. Ligikaudu 200 mplaneeringualast läänes asub poolkoksi ladestusala. Planeeringuala vahetus läheduses(Keemia väikekoht 10j) asub VKG õlipark, mille rekonstrueerimine lõpetati 2008. aastal. 2009.aasta lõpus valmis mahutipargis absorber.Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamiseks laiendatakse olemasolevat tootmist,kasutades ära ja uuendades olemasolevaid tootmisüksuseid ning rajades uued vajalikudtootmisüksused.Detailplaneeringu alal (3s,5s) olevad kraavitused on hetkel kasutusel sademevee kogumiseks.Detailplaneeringu alal puudub hetkel välisvalgustus, kuid ümbritsevad alad onvälisvalgustusega varustatud.8.2 VKG olemasoleva tegevuse kirjeldusVKG on Eesti suurim põlevkiviõli ja –kemikaalide tootja, kes katab kogu põlevkiviahela alatesselle kaevandamisest ja ümbertöötamisest kuni kõige peenemate kemikaalide32/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksturustamiseni. 37 Aastas toodab ettevõte üle 250 000 t põlevkiviõli ning ümber töödeldakse üle2 miljoni tonni põlevkivi. 38VKG kontserni kuuluvad VKG AS ning tütarettevõtted VKG Oil AS, VKG Kaevandused OÜ, VKGTransport AS, VKG Energia OÜ, VKG Soojus AS; Viru RMT OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, VKGElektriehitus AS ja VKG Plokk OÜ.Põlevkiviõli järeltöötlust olemasolevas olukorras ei toimu ning puuduvad ka vastavadseadmed ja rajatised. Detailplaneeringuga kavandatav järeltöötluskompleks saab olema ükssidus tehnoloogiline osa olemasolevast VKG tootmisest. Seega on alljärgnevalt kirjeldatuderinevaid kavandatava tegevusega seotud olemasolevaid tegevusi ning nende tehnoloogiaid,et luua terviklik pilt.Aastaid hankis VKG tootmise jaoks kogu vajamineva põlevkivi Eesti Energia Kaevandused ASist.Alates 2012. aastast ei kata Eesti Energia Kaevandused enam kogu VKG tooraine vajadustning 2013. aastal peab VKG suutma ise garanteerida oma tootmise jaoks vajaliku toorme.Põlevkivi transporditakse VKG tootmisterritooriumile Kohtla-Järvel raudteevagunitega.Ojamaa kaevandusest transporditakse põlevkivi Eestis ainulaadse 12,5 km pika kaetudkonveieriga (Foto 1).Foto 1. Konveier Ojamaa kaevandusest VKG tööstusterritooriumile Kohtla-JärvelFoto 2. Kaetud konveier37 Viru Keemia Grupp AS, 2010, VKG aastaraamat 201038 http://www.vkg.ee/est/tooted-ja-teenused/vkg-oil-as (04.05.2012)Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksFoto 3. Kaetud konveierPõlevkivi töödeldakse VKG Oil AS-i õlivabrikutes. VKG Oil suudab põlevkiviõli ja –gaasina kättesaada ligi 80% põlevkivi energeetilisest potentsiaalist, mis on tööstusseadmete kohta vägahea näitaja. Kiviter tehnoloogia baasil töötavad seadmed saavad ühest tonnist põlevkivistkuni 180 l toorõli ja umber 500 m 3 põlevkivigaasi kalorsusega 800-900 kcal. Petroteri tehas,mille tooraineks on madalama kalorsusega peenpõlevkivi, saab ühest põlevkivitonnist 120 ltoorõli ning 40 m 3 gaasi, mille kalorsus on 8000-10 000 kcal. Lõpptooteks on mitmesugusedkatlamajade kütteõlid ja laevakütuse lisandid, õlikoks elektrooditööstuse tarbeks,põlevkivibituumen teekatteks ja pigi metallitööstuse jaoks. Kogu toodetud põlevkivigaasikasutab kontserni energiatootja VKG Energia OÜ soojuse ja elektri tootmiseks kaheselektrijaamas soojusliku koguvõimsusega 700 MW ning elektrilise tootmisvõimsusega 80 MW.Toodetava soojusega kaetakse kogu VKG kontserni ja naaberkäitiste soojustarve ning Kohtla-Järve linna Järve linnaosa ning Ahtme ning Jõhvi piirkonna elanike vajadus. Pealeenergiakandjateks olevate põlevkiviõli ja –gaasi toodab VKG Oil ka põlevkivikemikaale nagualküülresotsiinid, liimid, vaigud ja ehituskeemiatooted. 39Ettevõttes on kasutusel kaks põlevkivitöötlemise tehnoloogiat – tükikivi kasutav Kiviter, milletoel töötab aastatel 1940-1990 ehitatud neli põlevkivitöötlemise vabrikut, ning peenpõlevkivikasutav Petroter, mis on ettevõtte inseneride poolt uuendatud keskkonnasäästlikpõlevkivitöötlemise tehnoloogia. Neid kahte tehnoloogiat kirjeldatakse detailsemaltalljärgnevalt.8.2.1 Kiviter tehnoloogiaKiviter tehnoloogia koosseisu kuuluvad järgmised tootmisüksused: gaasigeneraator-jaamadnr 3 (GGJ-3), nr 4 (GGJ-4), nr 5 (GGJ-5) koos laiendusega, 1000-tonnine generaator, GGJ-6(on konserveeritud 1998. aastast ja ei tööta), õliettevalmistusseade (raske ja kergekeskõliettevalmistusseade), fenoolide rektifikatsiooni seade, põlevkiviõli destillatsiooni seade,elektroodkoksi seade, defenolatsiooniseade ning põlevkiviõlide osakond (õliladu jalaadimissõlm). 40Põlevkivi termiliseks lagundamiseks (utmiseks) vajalik soojus saadakse utmisel moodustunudgaasi põletamisel. Protsess toimub vertikaalses, soojuskandja põikvoolulise liikumisegageneraatoris („Kiviter” tüüpi retordis).39 Viru Keemia Grupp AS, 2010, VKG aastaraamat 201040 Tallinna ülikooli ökoloogia instituut Kirde-Eesti osakond, 2008, VKG Oil AS tehnoloogiliste protsessidekeskkonnamõju hindamise (KMH) programm34/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksPõlevkivi termilise töötlemise käigus Kiviter tehnoloogiaga kasutatakse fraktsiooni 25-125mm. Põlevkivi, millest on välja sõelutud peenfraktsioon, suunatakse generaatorisse ülalt.Laadimiskarbist liigub põlevkivi uttešahti, mida risti põlevkivi liikumisega läbivadgeneraatorgaasi põlemisel saadud kuumad põlemisgaasid. Utmisel tekkinud õli- ja veeaurudning gaas väljuvad generaatori ülaosast ja suunatakse kondensatsioonisõlme, kuskondenseeruvad õli ja vesi. Toorõli läheb edasi läbi õliettevalmistussõlme destillatsiooni jauttevesi defenolatsiooniseadmele. Generaatorgaas suunatakse osaliselt tagasi protsessisvajaliku soojuse tekitamiseks, gaasi liig aga soojuselektrijaama soojuse ja elektri tootmiseks.Utmisel tekkinud poolkoks väljub generaatori alaosast ja ladestatakse poolkoksi prügilas(Joonis 7).Joonis 7 Kiviteri protsessiskeem8.2.2 Petroter tehnoloogiaPetroter tehas avati 2009. aasta detsembris. Käivitusprotsess kestis ligi 8 kuud ning tehassaavutas täisvõimsuse 2010. aasta augustis.Petroter tehase tehnoloogilise protsessi põhiosad on: põlevkivi ettevalmistamine, põlevkivitermotöötlus pöörlevas trummelreaktoris ehk horisontaalses retordis tahke soojuskandjaga(milleks on põlevkivituhk), tahke jäägi eemaldamine, auru-gaasisegu kondenseerimine jalahutamine fraktsioonideks kondenseerimisosakonnas. 41Põlevkivi kaevandamisel tekib peenpõlevkivi umbes 70%. Petroter tehnoloogias kasutataksepürolüüsi protsessi (poolkoksistamist) peenpõlevkivi (fraktsioon 0–25 mm) töötlemiseks tahkesoojuskandjaga. Põlevkivi ja kuuma tuha segunemisel ilma õhu juurdepääsuta toimubkuumenemine ja vastava temperatuuri juures hakkab põlevkivi orgaanilise osa eraldumavedelate ja gaasiliste ainetena.Petroter tehnoloogia on ette nähtud tehnoloogilise peenpõlevkivi termiliseks töötlemiseks(pürolüüs), mille tulemusena saadakse põlevkiviõli, kõrge kalorsusega gaas ja auru. Põlevkivi41 Tallinna ülikooli ökoloogia instituut Kirde-Eesti osakond, 2008, VKG Oil AS tehnoloogiliste protsessidekeskkonnamõju hindamise (KMH) programmEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekspürolüüsi protsess toimub pöörlevas silindris – reaktoris – ilma õhu juurdepääsuta,temperatuuril 450-500 °C, põlevkivi segunemisel kuuma tuhaga (tahke soojuskandjaga).Reaktoris toimuva pürolüüsi protsessi tulemusena tekkiv auru-gaasi segu puhastatakse tuhastja mehaanilistest lisanditest ning suunatakse kondensatsiooni, kus saadakse vedelad tootedja kõrge kalorsusega gaas (Joonis 8).Vedelad tooted suunatakse laadimisosakonda, valmistoodang realiseerimiseks javaheproduktid edasiseks töötluseks.Gaas suunatakse soojuselektrijaama soojuse ja elektri tootmiseks. Aurust toodetaksesoojuselektrijaamas elektrit. Protsessi kõrvalsaadusteks on fenoolivesi, suitsugaasid jatermilise töötluse käigus tekkinud tuhk.Joonis 8 Petroter protsessiskeemÕliladu on VKG Oil AS mõlemale osale (tehnoloogiale) ühine.VKG-l on plaanis laiendada peenpõlevkivi töötlemist ning rajada Petroter II ning Petroter IIItehas, mis peaksid valmima vastavalt 2014-ndal ja 2016-ndal aastal.8.2.3 Jäätmeteke2011. aastal tekkis kontsernis ohtlikke jäätmeid 1,58 miljonit tonni ehk 15,8% rohkem kui2010. aastal. Ohtlike jäätmete suurenemine on tingitud ohtlike jäätmete prügilasseladestatava põlevkivituha koguse suurenemisega, mis on põhjustatud uue Petroter I tehase100% võimsuse saavutamisest. 42Kontserni kõige suuremates kogustes tekkivaks ohtlikuks jäätmeks on poolkoks. Poolkoksladestatakse kontsernis kõikidele EL-i nõuetele vastavasse ladestuskohta, mis hakkas tööleseptembris 2007. Nõuetekohasele poolkoksi ladestule ladestatud poolkoks ei tekita ohtukeskkonnale ning ei reosta vett, õhku ega pinnast. 43Mahu poolest teisel kohal olevad ohtlikud jäätmed – fuussid – käideldakse filtreerimisseadmeabil. Vedelaid ohtlikke jäätmeid filtreeritakse eriseadmega, mis lubab nii vähendada ohtlikejäätmete kogust kui ka tõstab tootmise efektiivsust, filtreerides põlevkivitööstuse jäätmetestpuhta õli. 442011. aastal oli tahkete jäätmete ladestamise kogus 953 376 tonni. Ladestatavate jäätmetekoguse suurenemine 5262 tonni võrra on tingitud suuremas osas Petroter I töö käigus42 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne43 Viru Keemia Grupp AS, 2010, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne44 Viru Keemia Grupp AS, 2010, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne36/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Tabel 4 Tavajäätmete teke VKG kontsernis 48 2009 2010 2011Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekstekkiva tuha ladestamisega ohtlike jäätmete prügilasse. Samuti on võrreldes 2010. aastagakasvanud väävlipüüdmisseadme NID töö käigus tekkivate jäätmete kogus. 45Tabel 3 Ohtlike jäätmete teke VKG kontsernis 462009 2010 2011Ohtlikud jäätmed (mln t) 1,11 1,33 1,58sh fuussid (t) 3 200 1 432 1 642sh põlevkivituhk (t) 8 100 150 000 382 636sh poolkoks (t) 772 600 791 000 794 9752011. aastal tekkis kontsernil tavajäätmeid 40 920 tonni, mida on ligikaudu 80% rohkem kuiaasta varem. Peamised jäätmeliigid on ehitus ja lammutusjäätmed, olmejäätmed ningväävlipüüdmisseadmel tekkiv kaltsiumipõhine reaktsioonijääk. Jäätmetekke suurenemine onsuures osas põhjustatud vanade hoonete lammutustöödest. 47Mitteohtlikud jäätmed (mln t) 5 469 8 270 40 920sh ehitus- ja lammutusjäätmed 62 253 662sh olmejäätmed 204 201 219sh väävlipüüdmisseadmel tekkivkaltsiumipõhine reaktsioonijääk5 174 7 352 14 598.2.4 Välisõhk8.2.4.1 Heide välisõhkuKäesolevas peatükis kirjeldatakse olemasoleva tegevuse tulemusel tekkiva keskkonnamõjuüht olulisemat aspekti – mõju välisõhu seisundile. Kuna välisõhu saastatus on üks olulisemaidkeskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda aruandes ja aruandega tihedalt seotudteistes töödes 49,50 ka ulatuslikumalt käsitletud.Nullalternatiiv on välisõhu heite ja seisundi kohalt on alternatiiv, kus Viru Keemia Gruppkontserni kuuluvate ettevõtete VKG Oil ja VKG Energia tegevused jätkuvad vastavaltettevõtetele väljastatud komplekslubades kehtestatud tingimustele ning uut järeltöötlemisekompleksi ei ole veel rajatud. Samas on olemasoleva olukorra hindamisel lähtud olukorrast,45 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne46 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne47 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne48 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne49 Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi(PJK) rajamisega. Töö nr 171-12-vkg/288-12. – Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond.Jõhvi, jaanuar 2013.50 Saasteainete heitkoguste (vääveldioksiid) ja välisõhu saastatuse prognoos VKG AS saasteallikatest seosespõlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi ja TSK seadmete rajamisega Töö nr 167-12-vkg/110-12 - TallinnaÜlikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, august 2012.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekset 2016. a töötavad kolm Petroteri seadet (Petroter-1, 2, 3) ning Põhja SEJ juurde rajatakseuued NID-seadmed. Arvestades 2016. a karmistuvaid nõudeid suurtele põletusseadmetele,võib osutuda vajalikuks kokku 4–6 NID-seadme ehitamine, et puhastada vääveldioksiidistkõigi katelde suitsugaas. Välisõhu seisukohalt on arvestatud halvima võimaliku olukorraganing on arvestatud, et ehitatakse juurde 6 NID seaded. Tegelikkuses võib seadmeid tullavähem. Lisaks rajatakse käesoleval, 2013ndal aastal VKG Energia Põhja SEJ juurdepuhastusseadmete varustamiseks vajaliku puhastusreagendi s.o lubja saamiseks lubjatehas.Käesolevas aruandes keskendutakse eelkõige esmatähtsatele saasteainetele, millekontsentratsioon peale PJK rajamist võib ületada saasteainetele keskkonnaministrimääruses 51 kehtestatud 1h keskmist piirväärtust. Selleks saasteaineks on siinkohalvääveldioksiid. Kuigi lisaks tekib PJK tööle hakkamisel koosmõju ka teiste saasteaineteganagu lämmastikdioksiidid (NO 2 ), lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel (VOCcom),süsinikmonooksiid (CO), süsinikdioksiid (CO 2 ) ja alifaatsed süsivesinikud (alifaatsed),on antud saasteainete heitkogused käesoleva tegevuse juurest võrdlemisi väiksed ningseetõttu tegevuse juures eeldatavasti väheolulised, mistõttu neid koosmõju hindamisse ei olekaasatud. Saasteainete aastased heitkogused on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5).Tabel 5. Saasteainete aastased heitkogusedSaasteaineHeitkogus (t/a)vääveldioksiid (SO 2 ) 144,6963lämmastikoksiidid (NO 2 ) 106,766süsinikoksiid (CO) 118,075vesiniksulfiid (H 2 S) 0,2904lenduvad orgaanilised ühendud(LOÜ) (kütteseadmetelt)3,2957süsinikdisulfiid (CS 2 ) 0,4615karbonüülsulfiid (COS) 0,1025alifaatsed süsivesinikud 654,3321Täpsemalt on nende saasteainete heitkogused välja arvutatud ja saasteainete hajumine VKGtootmisterritooriumil käsitletud TLÜ Ökoloogia Instituudi poolt tehtud töös „Saasteaineteheitkoguste ja välisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi(PJK) rajamisega“ (Edaspidi: TLÜ töö nr 171-12-vkg/288-12) 52 . Töö on esitatud ka lisas 2.Saasteainete heitkogused ja saasteallikate parameetrid. Hajumisarvutustes kasutatudhetkelised heitkogused ning hajumisarvutustes kasutatud VKG kontserni kuuluvate ettevõtetesaasteallikate parameetrid on saadud VKG arendusosakonna töötajatelt ja/või TLÜ tööst nr171-12-vkg/288-12 (lisa 2). Koosmõju arvutamisel kasutatud teiste ettevõtete kohta onsaadud saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused Keskkonnalubade Infosüsteemist 53kättesaadavatest ettevõtetele väljastatud keskkonnakomplekslubadest või välisõhusaastelubadest. Saasteallikate täpsemad parameetrid ning asukohad on saadudKeskkonnateabe Keskuse välisõhuspetsialistilt ettevõtete poolt Välisõhu saasteallikate51 RT I, 12.07.2011, 3 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormidning nende saavutamise tähtajad“ Vastu võetud 08.07.2011 nr 4352 Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi(PJK) rajamisega. Töö nr 171-12-vkg/288-12. – Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond.Jõhvi, jaanuar 2013.53 http://klis.envir.ee/klis38/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksinfosüsteemi (OSIS) 2011. aasta kohta esitatud igaaastasest digitaalsest välisõhusaastamisega seotud tegevuse aruandest.Hajumistingimused. Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad:tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid onkasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel. Meteoroloogilise olukorraväljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia jaHüdroloogia Instituudist (EMHI).Meteoroloogilised andmed pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on ettevõtte asukohalelähim meteojaam. Hajumisarvutustes on kasutatud 2002. aastal iga kolme tunni tagantregistreeritud andmeid: välisõhu temperatuur, tuule suund, tuule kiirus ja pilvisus. 2002.aasta andmeid on kasutatud põhjusel, et aastast 2003. on paigaldatud Jõhvimeteoroloogiajaama automaatmõõteseadmed ning pilvisust registreeritakse ainult 3 kordaööpäevas. Aastast 2002 pärineb viimane meteorida, kus pilvisus on registreeritudööpäevaringselt. Kuna vaatlused toimusid iga kolme tunni tagant, siis on igat registreeritudnäitaja väärtust laiendatud kolmele tunnile, et saada aastane meteorida. Asukohaklimaatiliste tingimuste täpsem kirjeldus koos tuulte roosiga on esitatud peatükis 7.11.Saasteainete hajumise prognoos välisõhus on teostatud arvutimodelleerimisega.Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse tasemehindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga ADMS 5. Mudel on välja töötatudSuurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm onkasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. SIA ELLE Lätis omab programmikasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aasta teisest poolest omabADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ.Norm. Eestis on hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud kindlad nõudedkeskkonnaministri määrusega 54 . ADMS 5.0 on nende nõuetega vastavuses.Tulemuste visualiseerimine. Üheks oluliseks ADMS 5 kasutamise eeliseks onhajumisarvutuste tulemuste – diagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, etvisualiseerida tekkivat saastetaset.Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud hajumiskaardid on koostanud ELLEOÜ.Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Aluskaardile kantimodelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena valmisidlisatud saasteainete hajumiskaardid.Hajumiskaartide koostamiseks kasutati peamiselt MapInfo programmi.Hajumise lähteandmed ja tulemused järgnevad alapeatükis 8.2.4.2 ja 8.2.4.3.8.2.4.2 SaasteallikadVKG tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses paiknevad mitmed suured ettevõtted, kesoma tegevusega mõjutavad piirkonna välisõhu kvaliteeti. Olemasoleva olukorra hindamisekson hajumisarvutustesse kaasatud ka teised ettevõtted, mille tegevusest lendub välisõhkuvääveldioksiid ja mis jäävad VKG tootmisterritooriumist kuni 3km kaugusele. Lisaks VKGkontserni ettevõtete saasteallikatele on koosmõjus arvestatud veel ka järgmiste ettevõtetesaasteallikatega: AS Nitrofert, Kivirand OÜ, Stakodiler OÜ, TNC-Components OÜ, AS EastmanSpecialties ja Portlif Grupp OÜ.Välisõhu saastetaseme koosmõju arvutustesse kaasatud saasteallikad koos täpsemateparameetritega on esitatud alljärgneval tabelis.Tabel 6. Saasteallikate parameetridL-Est koordinaadidSaasteallikas TähisX YKõrgus,mDiameeter,mKiirus,m/sTemp, o CSO 2,g/s54 RTL 2004, 128, 1984. Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22.septembri 2004 määrus nr 120.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksL-Est koordinaadidKõrgus,mKiirus,m/sSaasteallikas TähisDiameeter, Temp, o CX YmNID-1* 104 6588582 684130 70 1,9 17,614 76 15,073NID-2* 107 6588583 684130 70 1,9 17,614 76 15,073NID-3 108 6588583 684131 90 1,9 17,614 76 15,073NID-4 109 6588583 684132 90 1,9 17,614 76 15,073NID-5 110 6588584 684132 90 1,9 15,431 76 13,064NID-6 111 6588586 684135 90 1,9 17,614 76 15,073Lõuna SEJ 105 6587268 683844 120 5,4 3,076 160 169,48Põlevkiviõlide destillatsioon 180 6587842 683624 60 1,23 16,184 290 24,716Koksiseadme korsten 227 6587549 683367 45 1,8 9,93 225 19,443Koksiseadme korsten 229 6587524 683428 45 1,8 4,967 225 9,721Petroter-1 korsten 310 6587739 684056 100 1,6 15,965 150 29,76Petroter-2 korsten 312 6587737 684058 100 1,6 15,965 150 29,76Petroter-3 korsten 313 6587836 684109 100 1,6 15,965 150 29,76Kivirand OÜ- katlamajaSO 2,g/s002 6585362 683764 32 0,8 6,07 25 1,111korstenKivirand OÜ-heitgaasidekorsten003 6585341 683768 11 0,3 2,42 120 0,143Stakodiler OÜpõletusseadmekorsten001 6585666 684570 15 0,3 0,5 215 0,37TNC-Components OÜ -vana katlamaja korsten001 6585436 684524 25 0,45 17,6 230 0,389TNC-Components OÜ -katlamaja korsten002 6585434 684524 12 0,35 16 200 0,176Eastman Specialties OÜ 901.1 6590217 684193 6 1,1 1,4 180 0,047Eastman Specialties OÜ 901.2 6590222 684152 9 0,25 10,8 180 0,047Eastman Specialties OÜ 902 6590215 684194 6 1,1 1,4 180 0,238Portlif Grupp OÜ - katlamajakorsten001 6589007 684555 20 0,31 0,24 120 0,08* Olemasoleva NID-1 ja rajatava NID-2 korstnad on ühel vundamendil, NID-3...NID-6 koordinaadid onoletatavad.Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid,kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad.8.2.4.3 Välisõhu seisundAlljärgnevalt on antud, aga hinnang välisõhu seisundile nullalternatiivi rakendumisel piirkonnavälisõhu kvaliteedi seisukohalt vaadatuna.Saasteained ja -allikad. Hajumisarvutustes on kaasatud saasteallikad, kust lendubvälisõhku vääveldioksiid ja mis jäävad VKG tootmisterritooriumist kuni 3km kaugusele.Mudelis on võetud aluseks maksimaalne võimalik olukord ning praktiliselt selline võimaluspuudub, kuna mudeldamisel kasutatud maksimaalsed hetkelised heitkogused tekivad ainultseadmete maksimaalse võimsuse juures ning tegelikkuses on see vähetõenäoline, et kõikpiirkonna seadmed töötavad üheaegselt täiel võimsusel. Seega on mudeldatud halvimatvõimalikku olukorda.40/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksJoonis 9. Olemasolevate saasteallikate asendiplaanTeiste protsessi juurest tekkivate saasteainete hajumisega on võimalik tutvuda TLÜ tööst nr171-12-vkg/288-12.Klimaatilised tingimused. Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilisednäitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis. Neidnäitajaid on lähemalt kirjeldatud peatükis7.11.Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatudsaastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega. SO 2 saastatuse taseme ühetunni keskmine piirväärtus SPV 1 on 350 mikrogrammi kuupmeetris 55 . Piirväärtust ei tohiületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 24 korda kalendriaasta jooksul, mistähendab, et vähemalt 99,73% juhtudel peab saasteaine kontsentratsioonmaapinnalähedases õhus jääma alla lubatud 1h keskmisele piirväärtusele. Seda on antudtöös ka arvestatud.Arvutimudeli abil on teostatud territooriumil ja selle lähistel paiknevatest saasteallikatestvälisõhku eralduva vääveldioksiidi koosmõju ja tekkivate kontsentratsioonide hajumine.Tootmisterritooriumi piiril tekkiva väävaldioksiidi saastetaseme võrdlus saastetaseme ühetunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 7).Tabel 7. Hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega.SaasteainePiirväärtus, 1hkeskmine, µg/m3Saasteaine maksimaalnetekkiv kontsentratsioon,µg/m 3Saasteaine maksimaalnetekkiv kontsentratsioon VKGtootmisterritooriumi piiril, µg/m 3Vääveldioksiid 350(99,73%) 274,99

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksHajumisarvutustest tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses 56 välja toodudpiirväärtustega selgub, et SO 2 maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastesõhukihtides jäävad alla lubatud ühe tunni keskmist piirväärtust kogu mudeldatud piirkonnas,seda nii VKG tootmisterritooriumil, selle piiril kui ka väljaspool. Saastatuse tasemehajumiskaardid on esitatud aruande lisas 3.8.2.5 MüraMõõtmised viidi läbi oktoobris 2012 ning olukorras kus töötasid koos AS VKG Oil Petroteripõlevkiviõlitehas ja OÜ VKG Energia Põhja SEJ. Mõõtemetoodikana kasutatud riiklikkustandardit EVS ISO 1996-2:2007 57 . Mõõtmised viidi läbi päevasel ajal (11:00-14:00).Mõõtmiste ajal oli tuule kiirus 1,2 m/s (0,7-1,5 m/s), ning suund edelast-kirdesse.Müra mõõtmise punktid on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 10). Punase joonega onmärgitud VKG tootmisterritooriumi piir, punane ruut on Petroter õlitehase ja kollane ruutPõhja SEJ.Joonis 10. Müra mõõtmise punkti VKG territooriumilMüra mõõtmise tulemused näitavad, et müratase tootmisterritooriumi piiril jääb alla 65 dB.Kõrgem on müratase Põhja SEJ lähedal olles 64,5 dB ning madalam mõõtepunktis neli (58,5dB).Määramaks mürataset laiemal maa-alal teostati müra modelleerimine, kus VKG territooriummäärati, kui ühtlase 65 dB müra emissiooniga pindallikas. Modelleerimise tulemusednäitavad, et VKG territooriumilt tuleneva müra hajumine on selline, mis ei ületa lähimateelamualade juures kehtestatud normtasemete kriitilist taset. Müra hajumise kaart on esitatudaruande lisas 4 ning modelleerimise metoodika lisas 5.56 RT I, 12.07.2011, 3 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormidning nende saavutamise tähtajad“ Vastu võetud 08.07.2011 nr 4357 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 2: Determination ofenvironmental noise levels42/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

8.2.6 RessursikasutusViru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks2011. aastal oli kogu kontserni elektritarve 121 217 MWh, millest suurimad elektritarbijad onVKG Oil AS ja VKG Energia OÜ. 2011. aastal tarbiti kontsernis 12 094 MWh rohkem kui 2010.aastal. Elektrienergia tarbimise suurenemise 2011. aastal põhjustas Petroter I. 58VKG Energia OÜ tootis 2011. aastal elektrienergiat 169 077 MWh. 592011. aastal VKG Energia OÜ-s tahkeid kütuseid energia tootmisel ei kasutatud. Oluliseltsuurenes Petroter I poolkoksigaasi tarbimine. 602012. aastal kasutati 3,5 milj m 3 järvevett ning 36,7 tuhat m 3 põhjavett. Järvevee tarvesaadakse Konsu järvest. Järvevett kasutatakse ka jahutamisprotsessides ringlusveeeeltoitena. Petroter II ja Petroter III õlitehaste lisandumisel on prognoositav järveveetarbimine 4,1 milj m 3 aastas ning põhjavee tarbimine 40,4 tuhat m 3 aastas. Lisakskasutatakse sademevett tuha niisutamiseks Petroter tehases.Tehnoloogiaprotsessidest lähtuv reovesi suunatakse õlidest puhastamiseks AS VKG Oil reoveeeelpuhastamise- ja neutraliseerimise tsehhi ning edasi OÜ Järve Biopuhastus regionaalsetelebiopuhastusseadmetele. Ainult defenoleeritud vesi suunatakse otse OÜ Järve Biopuhastuseleeelpuhastamata. Reovee kogus 2012. aastal oli 964 tuhat m 3 .Detailplaneeringu alal vett tarbivaid ega reovett tekitavaid tegevusi olemasolevas olukorras eiole.Detailplaneeringu alal kogutakse hetkel sademevett alal olevates kraavides, kust edasisuunatakse sademevesi sademevee kanalisatsiooni kaudu Varbe peakraavi.Detailplaneeringu ala ümbritsev VKG AS-le kuuluv maa-ala on varustatudsademeveekanalisatsiooniga, mida mööda suunatakse kokku kogutud vesi VKG kontsernijaoks ühtse sademevee kraavi kaudu Kohtla jõkke. Ümbritsevalt VKG alalt kogutaksekeskmiselt 1,2 miljonit m 3 sademevett aastas.58 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne59 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne60 Viru Keemia Grupp AS, 2011, Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanneEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks9 NULLATERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JAKESKKONNAMÕJU HINNANG9.1 MetoodikaNullalternatiivi ehk olemasoleva olukorra hindamisel käsitletakse ainult detailplaneeringu alaning sellelt avalduvat mõju kuna tervele VKG olemasolevale tootmisele hinnangu andmine eiole käesoleva KSH eesmärk. Alal on üksikud kasutuses olevad rajatised: endineadministratiivhoone on kasutuses lao- ja remondihoonena (Keemia väikekoht 13j), laohoone(Keemia väikekoht 5s), trafoalajaam (Keemia väikekoht 7a), raudteeharud ningtehnoloogilised torustikud. Alljärgnevalt on antud ülevaade nullalternatiivi ehk olemasolevaolukorraga kaasnevatest tagajärgedest (aspektidest) ning mõjust keskkonnale ja inimesetervisele. Kõigepealt vaadeldakse kaasnevaid tagajärgi ning seejärel analüüsitaksetagajärgedest tingitud mõjusid ja nende olulisust.Hindamisel käsitletakse olulisi vahetuid, kaudseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühi-ja pikaajalisimõjusid.9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjedAllpool esitatud jooniselt on näha peamised olemasoleva olukorraga kaasnevad tagajärjed.Detailplaneeringu alakasutuseta seisev tööstusterritooriumKasutamata tootmismaapotentsiaalressursi raiskamineVisuaalne reostus kasutusetaseisvatest hoonetest ja rajatistestJoonis 11 Nullalternatiiviga kaasneda võivad tagajärjedOlemasoleva olukorra ehk nullalternatiiviga olulisi negatiivseid tagajärgi ei kaasne, kunasisuliselt tegevust territooriumil ei toimu. Joonisel (Joonis 11) on näha, et kaasnevatekstagajärgedeks nullalternatiivi korral on eelkõige kasutamata jäetud tööstusmaa ningolemasolevatest kasutuseta seisvatest ning lagunevatest hoonetest ja rajatistest tingitudvisuaalne reostus.9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjudNullalternatiivi rakendumisega kaasnevate mõjude hindamisel on arvestatud, etdetailplaneeringu alal olemasolevas olukorras olulist tegevust ei toimu ning alal paiknevadüksikud kasutuses olevad hooned ja rajatised.9.3.1 Mõju maastikuleDetailplaneeringu alal kasutuseta seisvad hooned ja rajatised risustavad maastikupilti jamõjuvad visuaalse reostusena, eriti olukorras, kui hooned ja rajatised hakkavad ilmastiku jamuude tegurite tagajärjel amortiseeruma.Uusi hooneid ja rajatisi nullalternatiivi rakendumisel territooriumile ei planeerita.44/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksJäreldus: nullalternatiivi korral kaasneb nõrk negatiivne mõju maastikule seosesvisuaalse reostusega.9.3.2 Mõju pinnaseleDetailplaneeringu alal nullalternatiivi korral otsest muutust pinnase osas ei toimu, pinnasetöidläbi ei viida. Mõju võib avalduda hädaolukorras.Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju tavaolukorras pinnasele eeldatavalt puudub.9.3.3 Mõju pinnaveeleDetailplaneeringu ala läbivad kraavid. Kuna nullalternatiivi rakendumisel ei toimu alal olulistmajandustegevust, mille käigus võetaks pinnavett või juhitaks heitvett pinnaveekogusse vms,siis kaasne nullalternatiiviga olulist mõju pinnaveele. Mõju võib avalduda hädaolukorras.Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju tavaolukorras pinnaveele eeldatavaltpuudub.9.3.4 Mõju põhjaveeleDetailplaneeringu alal puuduvad puurkaevud ning nullalternatiivi korral põhjavett ei tarbitaning seetõttu põhjavee kvantiteedile mõju ei avaldu. Planeeringuala asub kaitsmatapõhjaveega alal ent kuna nullalternatiivi korral ei toimu alal sellist tegevust, millest võikslähtuda põhjavee reostus, ei ole mõju põhjavee kvaliteedile ette näha.Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju tavaolukorras põhjaveele eeldatavaltpuudub.9.3.5 Mõju välisõhu seisundileDetailplaneeringu alal ei paikne olemasolevas olukorras saasteallikaid. Seega nullalternatiivikorral välisõhku saasteaineid ei viida.Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju planeeringualalt tavaolukorras välisõhuseisundile eeldatavalt puudub.9.3.6 Mõju müra tasemeleDetailplaneeringu ala läbivad raudteeharud, ala piirneb läänest sõiduteega ning idastraudteega. Nimetatud rajatisi ei kasutata nullalternatiivi korral detailplaneeringu alateenindamiseks. Detailplaneeringu alal puuduvad müraallikad. Nullalternatiivi korral eiteostata alal tegevusi, mis tekitaksid müra.Järeldus: nullalternatiivi puhul müra tasemele mõju puudub.9.3.7 Mõju kliimamuutusteleNullalternatiivi puhul ei toimu tegevusi, mis eraldaksid kasvuhoonegaase või muid kliimatmõjutavaid antropogeense päritoluga saateaineid.Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju kliimale puudub.9.3.8 Mõju kultuuripärandileNullalternatiivi korral ei toimu tegevusi, mis võiks mõju avaldada kultuuripärandile.Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju kultuuripärandile puudub.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks9.3.9 Mõju hädaolukordadestPlaneeringualal olevaid hooneid kasutatakse remondi- ja laohoonetena. Kuna remondi jaloahoonetes kasutatakse ning hoitakse kemikaale, siis võimalike hädaolukordade (leke,põleng) puhul võib avalduda negatiivne mõju pinnasele. Samuti pinna- ja põhjaveele. Kunakemikaale hoiustatakse siseruumides, siis avaldub esmane mõju hädaolukorras seal.Kemikaalide territooriumile jõudmise tõenäosus on väike.Planeeringuala läbivad ka raudteeharud, millel transporditakse põlevkiviõli ja õlikoksi.Raudteeharul toimuva õnnetuse puhul (plahvatus, leke) võib samuti avalduda mõjuplaneeringualale ning sellelt välja. Plahvatuse puhul on oht välisõhu reostuseks ning pinnasening põhja- ja pinnavee reostuseks. Lekete puhul avalduks peamine mõju samuti välisõhukvaliteedile, pinnasele ning pinna- ja põhjaveele. Riski maandamiseks on arendajal koostatudriskianalüüsid ning hädaolukordade lahendamise plaanid.Lisaks võivad hädaolukorrad avalduda planeeringualaga piirnevatelt aladelt (mahutipark,raudtee ja teed). Nendelt aladelt lähtuvad hädaolukorrad on sarnased planeeringualaltoimuda võivate hädaolukordadega ning on samuti ohjatud mahutipargi hädaolukordadelahendamise plaaniga.Kuna territooriumile pääsemine on piiratud rangete turvanõuetega, puudub oht, et kõrvalisedisikud (sh vandaalid) võiksid pääseda detailplaneeringu alale, kus nad võiksid omategevusega põhjustada keskkonnaohtu.Järeldus: nullalternatiivi puhul on võimalik hädaolukordade esinemine ning sellekaudu mõju välisõhu kvaliteedile, pinnasele ning pinna- ja põhjaveele. Mõjuhädaolukordadest võib avalduda ka planeeringualaga piirnevatel aladeltoimuvatest tegevustest.9.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundileKuna detailplaneeringu alal olemasolevas olukorras tegevus puudub, siis ei kaasnenullalternatiiviga planeeringualalt ka kaudset mõju.Teisalt on kavandatud tegevus planeeritud VKG olemasolevate tootmisüksuste lahutamatuosana eesmärgiga suurendada põlevkivi kui rahvusliku ressursi efektiivset kasutamist. Seegategevuse mitte ellu viimisel oleks negatiivne kaudne mõju põlevkivi kui ressurssi kasutusele.Maavara ei kasutataks võimalikult puhta ning väärtusliku toote saamiseks.Järeldus: nullalternatiivi kaudne mõju detailplaneeringu alaltkeskkonnaseisundile puudub. Kaudne mõju laiemalt on tugevalt negatiivne, sestpõlevkivi kui ressurssi ei kasutata võimalikult efektiivselt.9.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundileKuna olemasolevas olukorras detailplaneeringu alal tegevusi ei toimu, siis koosmõjulähedalasuvate teiste tegevustega ilmneda ei saa.Järeldus: koosmõju teiste tegevustega puudub.46/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUSKavandatavaks tegevuseks on Ida-Viru maakonna Kohtla-Järve linna Järve linnaosasmaaüksuste Keemia väikekoht 3s, 5s ja 1p ja nende lähiümbruse detailplaneering ja sellealusel kavandatav tegevus ehk põlevkiviõli järeltöötluse kompleksi rajamine.Alljärgnevalt kirjeldatakse kavandatavat tegevust ehk I alternatiivi. Käsitletakse põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi rajamist, valmis käitise toimimist ning selle võimalikku sulgemist.Kirjeldustes on tuginetud arendaja poolt antud informatsioonile.10.1 Käitise rajaminePõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamiseks soovib VKG laiendada olemasolevattootmist, kasutades ära ja uuendades olemasolevaid tootmisüksuseid ning rajades uuedvajalikud tootmisüksused. Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleks planeeritakse rajada VKGolemasolevale tootmisterritooriumile olemasoleva õlilao, raudtee ja defenolatsiooniseadmelähedusse.Käitise rajamisega teostatavad ehitustööd võib jagada 3 rühma:• pinnasetööd: pinnase teisaldus- ja kaevetööd (pinnase väljakaevamine, vajalikekraavide rajamine, pinnase täitmine), vundamentide rajamine (betoneerimine,tihendamine) jne;• tsiviilehitustööd: valamistööd, tsemenditööd jne;• püstitustööd: keevitustööd, värvimistööd, metalli lõikamistööd, mehaaniliste poltidepaigaldamine, isolatsioonitööd, kaabeldustööd, juhtmestike paigaldamine, jne.Käitise rajamiseks lammutatakse kasutud rajatised/hooned ning valmistatakse etteehitusalune pinnas. Käitise territooriumile rajatakse sademevee/pinnasevee kogumisesüsteem ning paigaldatakse välisvalgustus.Planeeritavast alast ligikaudu 80% ulatuses on planeeritud hooned, rajatised ja teed.Ehitustööde tulemusena püstitatakse alale vesiniktöötluse üksus ning abistavad üksused naguvesiniku tootmise, reaktsioonivee töötluse, amiintöötluse, väävli tootmise ning gaasi töötluseüksused. Lisaks on käitise juurde kavandatud kontrollruum, kuhu tulevad töötajateolmeruumid.10.2 Käitise toimimine10.2.1 Tehnoloogia kirjeldusPõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi tootlikkuseks on planeeritud 14 000 BPSD (barrelitpäevas) ehk 2193 tonni/päevas arvestatuna toorõlile. Põlevkiviõlide järeltöötluselesuunatakse kogu VKG tootmistest saadav toorõli. Lisaks arvestatakse ka võimalusegajäreltöödelda sisseostetud põlevkiviõli.VKG toodab toorõli Kiviter ja Petroter õlitehastes. Lisaks olemasolevatele KIVITER protsessilpõhinevatele õlitehastele ja PETROTER tehnoloogial põhinevale õlitehasele on vesiniktöötlusetoormeks arvestatud ka uus planeeritav PETROTER II õlitehas, mis valmib 2014. aastal, ningPetroter III õlitehas, mis valmib eeldatavasti 2016. aastal. Mõlemad planeeritavad tehasedvõetakse arvesse tegevuse mõju hindamisel (ptk 12).Vesiniktöötluse kompleks projekteeritakse selliselt, et opereerimistingimused ja kulunormidon samad tehase koormusel 50%-100%.Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi konfiguratsioon koosneb vesiniktöötluse osast ja nn.abistavatest üksustest, milleks on vesiniku tootmine, reaktsioonivee töötlus, amiintöötlus,väävli tootmine ja gaasi töötlus. Abistavate üksuste puhul on tegemist standardseadmete ja –tehnoloogiatega.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksProtsessi põhimõtteline skeem on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 10), mille all on igategevust kirjeldatud.Joonis 10 Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi põhimõtteline protsessiskeemFiltratsioon/tuhaärastusSummaarne põlevkiviõli töödeldakse esmalt tuhaärastuse üksuses tahkete osakestekõrvaldamiseks. Tuhaärastus on spetsiaalne peenfiltreerimise üksus, kus eemaldatakseenamus tahketest osakestest, mis on jäänud põlevkiviõlisse. Tahkete osakeste eemaldamineon vajalik, et vältida reaktorites katalüsaatorite ummistamist.Filtratsiooniks on planeeritud kasutada spetsiaalset filtreerivat ainet.Vesiniktöötluse plokk, UOP tehnoloogiaPeale filtratsiooni suunatakse summaarne õli eeltöötlusele madalal (40 bar) rõhul. Eeltöötluseüksuses toimub viimaste ülipeente tahkete osakeste kõrvaldamine, diolefiinide ja olefiinideküllastamine, metallide kõrvaldamine ning suurema osa väävli ja hapniku eraldamine. Pealeeeltöötlust saadakse juba valmisproduktina madala väävlisisaldusega kütteõli. IFO 380tiheduse kvaliteedinõuetele vastamiseks segatakse saadud kütteõli bensiinifraktsiooniga.Peale eeltöötlust fraktsioneeritakse õli järgmiselt: kerge bensiinifraktsioon, raskebensiinifraktsioon, diislifraktsioon ja 370°C+ fraktsioon (valmisprodukt - kütteõli). 370°C+fraktsioon juhitakse otse madala väävlisisaldusega kütteõli segamisele. Osa raskestbensiinifraktsioonist juhitakse samuti kütteõli segamisele, et tagada kütteõli tihedusevastavus IFO 380 kvaliteedinõuetele. Ülejäänud bensiini- ja diislifraktsioonid suunataksevesiniktöötlusele kõrgel rõhul. Vesiniktöötluse reaktoris toimub lõplik väävli ja metallideeraldamine, tiheduse vähendamine ning tsentaaniarvu tõstmine. Saadud produktidfraktsioneeritakse ja viimistletakse. Vesiniktöötluse protsessi lõpp-produktid onstabiliseeritud bensiin ning Euro V nõuetele vastav diislikütus.Vesiniku tootmine48/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksEeltöötluse ja vesiniktöötluse protsesside jaoks vajalik vesinik saadakse vesiniku tootmiseüksusest. Vesiniku toomine on konventsionaalne maagaasi veeauruga reformimise protsess.Vesiniku tootmise toormena kasutatakse maagaasi või stabiliseeritud bensiini (vesiniktöötluseprotsessist), kütusena kasutatakse põlevkivi jääkgaasi ning vesiniku tootmise protsessistsaadavat oma gaasi.Reaktsioonivee töötlusEeltöötluse, vesiniktöötluse ning amiintöötluse protsessidest tekkiv reaktsioonivesi juhitakseühtsesse reaktsioonivee töötluse üksusesse, kus toimub väävelvesiniku ja ammoniaagikõrvaldamine. Suurem kogus reaktsioonivett saadakse eeltöötluse protsessist. Reaktsiooniveetöötlusel eraldatud väävelvesinik ja ammoniaak juhitakse edasi väävli tootmise üksusesse,töödeldud vesi aga eelpuhastusele VKG Oil AS-i.AmiintöötlusEeltöötluse ja vesiniktöötluse protsessist tekkiv amiin juhitakse amiintöötluse üksusesse.Protsessist eraldatud väävlit sisaldav jääkgaas juhitakse väävli tootmise üksusesse,reaktsioonivesi aga reaktsioonivee töötluse üksusesse.Väävli tootmineVäävli tootmise üksusesse juhitakse amiintöötluse ning reaktsioonivee töötluse üksusteväävlit sisaldavaid jääkgaasid. Kasutades Claus protsessi töödeldakse H 2 S sisaldavaid gaasening eraldatakse elementaarne väävel. Protsessist vedelal kujul saadud väävel on võimalikjuhtida edasi tahkestamisele/granuleerimisele. Väävli hoiustamiseks planeeritakse rajadaspetsiaalsed mahutid, kust on võimalik väävlit transpordiks otse konteineritesse laadida.Samuti nähakse ette võimalus tahke väävli hoiustamiseks laoplatsil. Kõrvalproduktina saadudtahke granuleeritud väävli transpordiks on planeeritud kasutada nii auto- kui karaudteetransporti, vedelal kujul väävli transpordiks ainult autotransporti.10.2.2 Siduvad ja üldised rajatised10.2.2.1 Suitsugaaside puhastusseadmed (püüdeseadmed)Vastamaks Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohtaesitatud piirväärtustele, planeeritakse üks ühine suitsugaaside puhastusseade niivesiniktöötluse, vesiniku tootmise kui ka väävli tootmise üksustele (4-le korstnale).10.2.2.2 AvariiküünalKompleksile on planeeritud avariiküünal, kus põletatakse põlevgaase lühiajaliseltavariiolukordades, protsessi häirete korral ning kompleksi käivitamisel ja seiskamisel.Avariiküünal projekteeritakse vastavalt standardi API 521 nõuetele.10.2.2.3 TuletõrjeveesüsteemTuletõrjeveesüsteem rajatakse kogu järeltöötluse kompleksile vajaliku tuletõrjevee olemasolutagamiseks. Tuletõrjeveesüsteemi jaoks planeeritakse kasutada järvevett, mida saadakseVKG olemasolevast süsteemist.10.2.2.4 MahutidPlaneeritud on hakata kasutama nii VKG olemasolevat mahutiparki kui ka rajada uuedvajalikud mahutid. Olemasolevat mahutiparki on planeeritud hakata tulevikus kasutamapeamiselt järeltöötluse produkti kütteõli hoiustamiseks. Heledatele produktidele (diislikütuseja stabiliseeritud bensiini) on planeeritud rajada uued mahutid. Samuti rajatakse kompleksijuurde uued mahutid toorme ning vaheprodukti hoiustamiseks.Keskkonnaohtlikke aineid sisaldavad mahutid rajatakse lekkekindlale alusele (nt HPDE), kuhupaigaldatakse seirekaevud võimaliku lekke varajaseks avastamiseks või rajatakse topeltpõhjaga ning piisava seiresüsteemiga.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks10.2.2.5 Raudtee- ja autolaadimineOlemasolevaid raudteelaadimise ja autolaadimise sõlmi on planeeritud tulevikus kasutamahakata kütteõli laadimiseks. Diislikütuse ja stabiliseeritud bensiini jaoks on planeeritud rajadauus raudteelaadimine ning ka uus autolaadimine (olemasolevate kõrvale).10.3 Käitise tegevuse lõpetamineKäitise tegevus lõpetatakse nõuetekohaselt, erinõudeid käitise tegevuse lõpetamisel ei ole.Sulgemisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekkevältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmetekava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega käitise tegevuselõpetamise eel.Käitise tegevuse lõpetamisel rakendatavad meetmed:• käitise tooraine jm kemikaalide realiseerimine (ära kasutamine, üleandmine/müümine või jäätmena kõrvaldamine);• põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi toodangu realiseerimine;• jäätmete üleandmine jäätmekäitlejale;• seadmete seiskamine ja konserveerimine või demonteerimine;• käitise hoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine;• käitise territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine.Peale tegevuse lõpetamist tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kunikäitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagataksenende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.50/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJEDJA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG11.1 MetoodikaKäesolevas peatükis kirjeldatakse sisend-väljund analüüsi tulemusena leitud käitiselaiendamise töödega kaasnevaid võimalikke tagajärgi ning seejärel antakse nendetagajärgede eeldatavate võimalike mõjude hinnang.Hindamisel käsitletakse olulisi vahetuid, kaudseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühi-ja pikaajalisimõjusid.11.2 Käitise ehitamisega kaasnevad tagajärjedAlljärgneval joonisel on kujutatud põlevkiviõli järeltöötluse kompleksi rajamisega kaasnevadeeldatavad peamised tagajärjed. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohaltvaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistelevõimalikele keskkonnamõju allikatele.Erinevate sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem jubamõjuvaldkondade kaupa.Joonis 12 kirjeldab ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel onarvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme.Tehase sisustus jaseadmedMüra ja vibratsioonEhitusmaterjalid,sh betoon,metallkonstruktsioonid,värvid,isolatsioonimaterjalid,kaablid ja juhtmed,jneTööjõudKütusMasinad, seadmed jatöövahendid ehitamiseksTransportPõlevkiviõlijäreltöötluse kompleksirajamineHeitmed välisõhkuPinnase tallamine jaümberpaigutamineAvariide ja õnnetuste ohtJäätmed,sh lammutusjäätmed,ehitusmaterjalidejäätmed,pakendijäätmed,olmejäätmedjneEnergiaTransportJoonis 12 Põlevkiviõli järeltöötluse kompleksi rajamisega kaasneda võivad tagajärjedEhitustegevustega kaasnevad peamised tagajärjed on:• ressursikasutus;• müra ja vibratsioon;• heitmed välisõhku;• ajutine transpordikoormuse tõus ehitusplatsile viivatel teedel;• jäätmeteke;• pinnase ümberpaigutamine;• avariide ja õnnetuste oht.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks11.2.1 RessursikasutusPõlevkiviõli järeltöötluse kompleksi rajamise ehitustöödega kaasneb ressursikasutus. Ehituselon vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Töötajad ningseadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms). Ressursikasutus on määratud tööde mahuning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/võiarendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jmsvõimalikult optimaalselt.11.2.2 Müra ja vibratsiooni tekeEhitustegevuse käigus tekib müra ja vibratsioon ehitusmaterjalide vedamisel, erinevatepaiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra javibratsiooni teke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise häiringuga, misilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega.Müra paiksetest allikatestPaikseteks müraallikateks on erinevad rekonstrueerimisel kasutatavad mehhanismid jamasinad. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsusetasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 61 . Seega peavad ehituselkasutatavad masinad ja mehhanismid vastama nendele nõuetele ehk võimalik mürateke onmääratud ehitusel kasutatavate masinate kaudu.Müra ehitusaegsest transpordistEnamik transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahenditekohaletoimetamiseks kasutatakse sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastavraskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradega.Mürast tulenevaid mõjusid on kirjeldatud ja hinnatud peatükis 11.3.6.VibratsioonVibratsiooni tekitavad nii kasutatavad mehhanismid ja masinad kui ka transpordivahendid(eelkõige raskeveokid). Peamiselt võib esineda vibratsiooni maapinna tihendamisel.Vibratsiooni osas on piirväärtused kehtestatud elamutele ja ühiskasutusega hoonetele 62 .Samuti on reguleeritud töökeskkonnas leviva vibratsiooni valdkond 63 .11.2.3 Heitmed välisõhku (sh tolm ja heitgaasid)Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub välisõhku kütusepõlemisel erinevaid saasteaineid (CO, CO 2 , NOx). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu,millest peened osad kanduvad õhuvooludega edasi ning sellega mõjutavad välisõhukvaliteeti.11.2.4 Transpordikoormuse tõusEhitustööde ajal tuleb detailplaneeringu alale transportida erinevaid seadmeid,ehitusmaterjale, tööjõudu ning alalt ära tekkivaid jäätmeid. Nimetatud transport suurendabmaateetranspordi koormust.61 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2009. a määrus nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavateseadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimusteskasutatavate seadmete vastavushindamise kord 1 “62 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetesning vibratsiooni mõõtmise meetodid“63 Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatudtöökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord 1 “52/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTranspordikoormuse tõusu tulemusena suureneb müra, vibratsiooni ja õhuheite teke ningavariide ja õnnetuste oht. Nimetatud tagajärgi on käsitletud eraldiseisvalt (pt 11.2.2, 11.2.3ja 11.2.7). Ehitustegevusest tingitud transpordikoormuse tõus ning sellega kaasnevad muudtagajärjed on ajutise iseloomuga, mis kaovad pärast ehitustööde lõppu.11.2.5 JäätmetekeKuna käitise rajamise eel lammutatakse detailplaneeringu alalt kasutult seisvad hooned jarajatised, tekib tööde käigus suur hulk lammutusjäätmeid. Lammutusjäätmeid tekibarvestuslikult ligikaudu 6000 m 3 . Kivijäätmed purustatakse ja kasutatakse VKG territooriumilteede paranduseks, ehituseks ja täiteks ning metallijäätmed antakse üle jäätmekäitlejale.Lisaks lammutusjäätmetele tekib ehitustööde käigus ehitusmaterjalide jäätmeid ningpakendeid, mille koostis võib olla looduslikest materjalidest, nagu puit või kivi, kunitehismaterjalideni, nagu PVC.Jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatelejäätmekäitlejatele.11.2.6 Pinnase tallamine ja ümberpaigutamineEhitustööde käigus liigutakse alal erinevate masinate ja seadmetega. Inimeste ja masinateliikumisega.Põlevkiviõli järeltöötluse kompleksi rajamisel on vajalik pinnase eemaldamine ja/võiümberpaigutamine ning ehitusaluse pinnase ettevalmistamine. Esialgse prognoosi kohaselttuleb eemaldada umbes 1-1,5m sügavuselt reostunud pinnast ning asendada see uuetäitepinnasega. Pinnasetööde täpne maht selgub projekteerimise etapis.11.2.7 Avariide ja õnnetuste oht ehk hädaolukorradKuna ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi, siis mõjudehindamisel on viidatud ka võimalikele avariiohtudele ning tööõnnetuse riskidele.Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete jamehhanismidega. Avariioht on olemas näiteks kemikaalide ja kütuste käitlemisel.Vedude puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses. Antud juhul tuleb ollaettevaatlik asulatest läbi sõitmisel.Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ningjärgitakse kõiki ohutusnõudeid, on hädaolukordade ilmnemine välditav.11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevatemõjude hinnangKäitise laiendamisega kaasnevate tagajärgede mõju keskkonnale on alljärgnevalt hinnatudvaldkondade kaupa.11.3.1 Mõju maastikuleDetailplaneeringu ala on osa VKG tootmisterritooriumist, mida ümbritsevad valdavalttootmishooned ja –rajatised. Detailplaneeringu alast 200 m kaugusel läänes asub poolkoksiladestusala. Planeeringuala läbivad territooriumisisesed raudteeharud ja kraavid ning alalasub üksikuid hooneid, mis planeeringu kohaselt lammutatakse.Kavandatava tegevuse korral ehitatakse territooriumile põlevkiviõli järeltöötluse kompleks,mille erinevad hooned ja rajatised katavad kuni 80% käsitletavast territooriumist.Arvestades, et alal asub juba olemasolevas olukorras tööstustaristu ning territoorium piirnebintensiivselt kasutatava tööstusmaastikuga, siis võib öelda, et oluline negatiivne mõjuEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksmaastikule kavandatava käitise rajamisel puudub. Rajatavad uued tootmisüksused sobivadtööstusmaastikku ega ületa oma mahtude poolest olemasolevate proportsioone.Järeldus: põlevkiviõli järeltöötluse kompleksi ehitamisega kaasnev mõjumaastikule on eeldatavalt neutraalne.11.3.2 Mõju pinnaseleMõju pinnasele kaasneb eelkõige ehitustegevuse käigus teostatavate pinnasetöödega, milleraames on vajalik teisaldada pinnast ning teostada kaevetöid. Pinnasetööd sisaldavad endaspinnase väljakaevamist, vajalike kraavide rajamist, pinnase täitmist, vundamendiaukuderajamist jms.Detailplaneeringu ala asub Viru Keemia Grupp AS-i tootmisterritooriumil. Aastakümneidväldanud tegevusest tingituna on VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumi pinnas ja põhjaveemaapinnalähedane kiht reostunud õlisaaduste, fenoolide ja PAH-dega ning reostus kandubsademeveega tootmiskanalisatsiooni ja lähedal paiknevatesse pinnaveekogudesse (Kohtlajõgi, Varbe peakraav). Viimase aastakümne jooksul on osade tootmistsehhide sulgemise jatootmise korrastamise tulemusena reostuse osakaal ja sellevõrra ka reostuse levikvähenenud, kuid mitte lakanud. 64Arendaja poolt tellitud uuringu 65 kohaselt esineb reostunud tsoone pinnases, kvaternaarikihisja aluspõhjakivimites. Uuringu eesmärk ei olnud reostuse hindamine ning seetõttu täpsedandmed reostunud pinnase osas puuduvad. Vastav uuring tuleb teostada enne tööde algust,et täpselt määrata eemaldatava pinnase vajadus ning selle edasine käitlemine ohtlikejäätmetena. Reostunud pinnase eemaldamine omab pigem positiivset mõju.Ehitustegevuse käigus püsib pinnase saastumise oht territooriumil ladustatavate jakasutatavate kemikaalidega (sh mootorkütustega). Kui ehitustööde käigus peetakse kinniheast tavast ja ohutusnõuetest, ei ole pinnasereostust ette näha.Järeldus: ehitustegevusega kaasneb pinnasereostuse likvideerimisel mõõdukaspositiivne mõju pinnasele. Ehitiste rajamisega asendatakse pinnas ehitistega, misomab pigem nõrka negatiivset mõju.11.3.3 Mõju pinnaveeleEhitustegevuse tarbeks olulist täiendavat veevõttu ei toimu, reovett ei teki ning heitvett ära eijuhita. Järelikult puuduvad ka tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest.Detailplaneeringu alale rajatakse sademe- ja pinnasevee kogumise süsteem koos teisteehitustegevustega.Ehitustegevuse ajal ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist lähimatele suurematelepinnaveekogudele nagu Vahtsepa kraav, Kohtla jõgi ja Varbe peakraav.Teatav mõju võib pinnaveele avalduda hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide võikütuse ladustamisel ning käitlemisel. Kui ehitustööde käigus peetakse kinni heast tavast jaohutusnõuetest, ei ole pinnavee reostust ette näha.Järeldus: ehitustegevusega kaasnev mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne,sest tavaolukorras saasteaineid pinnavette ei viida ning looduslikkupinnaveerežiimi ei muudeta.11.3.4 Mõju põhjaveeleEhitustegevuse käigus põhjavett ei ammutata ega heitvett põhjavette ei juhita.64 Salu, M., 2004, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, aruanne, AS Maves, Tallinn65 IPT Projektijuhtimine OÜ, 2012. Shale oil upgrading project, Viru Keemia Grupp AS. Geotechnical report.54/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksAastakümneid väldanud tegevusest tingituna on VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumi pinnasja põhjavee maapinnalähedane kiht reostunud õlisaaduste, fenoolide ja PAH-dega. 66Piirkonnas leviv Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi põhjavees on leitudpõlevkivikeemiatööstuse ja põlenud aherainemägedelt pärinevaid ohtlikke aineid.Põhjaveekogumi kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund on inimtegevuse tagajärjel halb ja heaseisundi saavutamine pole reaalne. 67Käitise territooriumi pinnakate on õhuke, mistõttu asub kavandatav ehitustegevuse piirkondkaitsmata põhjaveega alal. Sellest tulenevalt võib avariiolukorras maha sattunud kemikaal (shkütus) jõuda kiiresti põhjavette. Täiendava reostuse ärahoidmiseks tuleb ehitustööde käigusväga rangelt järgida kemikaalide kasutamise ja hoiustamise nõudeid. Kui ehitustööde käiguspeetakse kinni heast tavast ja ohutusnõuetest, ei ole täiendavat ehitustegevusest tingitudpõhjavee reostuse ilmnemist ette näha.Järeldus: ehitustegevusega kaasnev mõju põhjaveele on normaaltingimusteseeldatavalt neutraalne.11.3.5 Mõju välisõhu seisundileKäitise laiendamistöödega kaasnevad olulisemad tagajärjed on ehitustööde käigus erinevatemehhanismide kasutamisel tekkiv müra, tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed ningnende võimalik levik väljapoole maaüksuse piire. Tahkete osakeste kontsentratsioonivälisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmineterritooriumil. Seda eriti kuivade tuuliste ilmadega.Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkivtavapärasest intensiivsem transpordikoormus kinnistu juurdepääsuteedel põhjustadasuuremat tolmu.Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust tuleb piiratatöökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega.Arvestades, et detailplaneeringu ala asub ümbritsetuna VKG kontserni tööstusüksustest, siisei ole täiendava olulise negatiivse mõju avaldumine, läbi välisõhu seisundi muutumise,lähiümbruse elanikele tõenäoline.Järeldus: ehitustegevuse mõju käitise lähipiirkonna välisõhu seisundile onajutiselt nõrgalt negatiivne.11.3.6 Mõju müratasemeleEhitustegevusega kaasneb piirkonna mürataseme ajutine suurenemine, mis algabehitustööde teostamise algusega ja lõppeb tööde üleandmisega. Müra taseme suureneminetoimub nii paiksetest saasteallikatest ehk erinevate ehitusmehhanismide ja masinate tööst kuika ehitusplatsi teenindava transpordi koormuse suurenemisest. Tegemist on ajutise mõjuganing peale ehitustööde lõppu taastub piirkonnas endine müratase.Müra kategooriad ja tasemed erinevatel aladel ja tegevustele on määratud sotsiaalministrimäärusega 68 . Maa-alad jaotatakse üldplaneeringuga vastavalt nende kasutusele erinevatessekategooriatesse. Kohtla-Järve Järve linnaosa kehtiva üldplaneeringu kohaselt asubdetailplaneeringu ala I keskkonnamõjukategooriaga tootmismaal ehk IV kategooria alal(Tabel 8).Kuna tegemist on ehitustöödega, tuleb lähtuda ehitamisele kehtestatud piirväärtustest.Seejuures päevasel ajal (7.00–23.00) piirväärtused puuduvad. Öisele ajale (23.00–7.00)kehtestatud piirmäärad on toodud alljärgnevas tabelis.66 Salu, M., 2004, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, aruanne, AS Maves, Tallinn67 Viru alamvesikonna veemajanduskava 200668 Sotsiaalministri 4. märtsi. 2002 a. määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ningühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodidEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTabel 8 Planeeritavate alade kategooriad, nende tunnused ja ehitustööde müraekvivalenttaseKategooria Kategooria tunnus Öösel (dB)I kategooria Looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- jatervishoiuasutuste puhkealad.II kategooria Laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused,elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates.IIISegaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-,kategooria teenindus- ja tootmisettevõtted).IVTööstusala.kategooriaArvestades tegevuse iseloomu ning mahtusid, siis võib teatud ehitusetappidel esinedasuuremaid müratasemeid. Kuna pole teada täpne tööde teostamise aeg ning viis ei olevõimalik müratasemeid kvantitatiivselt hinnata. Eeldatavalt ei ületa müratasemednormtasemeid.Järeldus: ehitustegevusega kaasnev nõrk ajutine negatiivne mõju piirkonnamüratasemele.11.3.7 Mõju vibratsioonitasemeleEhitustegevusega võib eeldatavalt kaasneda vibratsiooni teke. Tegemist on ajutisetagajärjega, mis avaldub peamiselt pinnase tihendamisel ja rasketehnika liikumisel.Kokkupuutest vibratsiooniga võib avalduda mõju inimese kesk- ja vegetatiivselenärvisüsteemile, südame- ja veresoonkonnale, ainevahetusele, tasakaaluaparaadile jne.Vibratsiooni osas on piirväärtused kehtestatud elamutele ja ühiskasutusega hoonetele 69 .Samuti on reguleeritud töökeskkonnas leviva vibratsiooni valdkond 70 . Kuna vibratsioon ei levieeldatavalt kavandatava tegevuse territooriumide piiridest välja ja kuna detailplaneeringu alaümbritsevad VKG kontsernile kuuluvad tööstusalad, siis eeldatavalt ei mõjuta vibratsioonlähipiirkonnas elavaid inimesi ega hooneid.Otsene tervisemõju võib avalduda inimestele, kes teostavad ehitustöid ning kuna tegemist ontöötervishoiu küsimusega, siis õigused ja vastutused on paika pandud arendaja ningehitustöid teostava firma omavahelises lepingus.Järeldus: mõju piirkonna vibratsiooni tasemele on eeldatavalt neutraalne.11.3.8 Mõju valguse ja kiirguse tasemeleEhitustegevuse käigus ei ole ette näha kiirguse eraldumist.Detailplaneeringu alale rajatakse ehitustööde käigus välisvalgustus. Samuti võidaksetäiendavat valgustust kasutada ehitustööde teostamisel pimedal ajal. Kuna detailplaneeringuala ümbritsev territoorium on juba olemasolevas olukorras varustatud välisvalgustusega, siisei ole ehitustööde ajal ette näha olulist mõju valgustatuse suurenemisest.Järeldus: ehitustegevuse mõju kiirguse tasemele eeldatavalt puudub.Ehitustegevusega võib kaasneda vähene valgustatuse suurenemine territooriumil,kuid selle mõju ei ole eeldatavalt oluline.4545506569 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetesning vibratsiooni mõõtmise meetodid“70 Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatudtöökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord 1 “56/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

11.3.9 Mõju kliimamuutusteleViru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksKäitise laiendamisega kaasnevad tegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratudehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega. Näitekssisepõlemismootorite kasutamisel CO 2 heite näitajatega.Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ajutise mõjuga ning ehitustegevuse panusglobaalsesse kliimasoojenemisse ei ole antud juhul märkimisväärne.Järeldus: ehitustegevusest tingitud mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.11.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektideleDetailplaneeringu ala lähiümbruses (2 km raadiuses) kaitsealad ja kaitsealused üksikobjektidpuuduvad, mistõttu ei ole negatiivse mõju ilmnemist kaitstavatele loodusobjektidele ettenäha.Järeldus: ehitustegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele eeldatavaltpuudub.11.3.11 Mõju kultuuripärandileKäitisele lähimad kultuurimälestised paiknevad detailplaneeringu alast 1,2 km kaugusel.Ehitustööde käigus ei ole kavandatud töid kultuurimälestiste vahetus läheduses ega nendekaitsevööndis. Seega negatiivse mõju ilmnemist kultuuripärandile ette näha ei ole.Järeldus: ehitustegevusega kaasnev mõju kultuuripärandile eeldatavalt puudub.11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundileEhitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhkueralduvate heitmete sadenemisega maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõjupinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele.Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitusjäätmete käitlemine sellistetööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob kaasa keskkonnamõjusid. Samuti kaasnebmõju kompleksi installeeritavate seadmete tootmisega.Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt ViruKeemia Grupp AS kontrolli all, kuid ettevõte saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaidnõudeid seada.Järeldus: kaudne mõju käitise laiendustöödega on eeldatavasti pigem nõrgaltnegatiivne.11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundileOma iseloomult võivad teised piirkonnas tehtavad sarnased tegevused omada kavandatavateehitustegevustega koosmõju. Detailplaneeringu ellurakendamiseks vajalike ehitustöödegavõivad osaliselt ajaliselt kattuda lähipiirkonnas Petroter tehaste rajamise tööd, mistõttuvõivad nendest tegevustest tingitud häiringud kumuleeruda.Teiste tegevuste (nt olemasoleva VKG tootmise) mõjusid, mis sarnanevad ehitustegevusemõjudega, võib samuti koosmõjuks pidada.Järeldus: ehitustegevus võib avaldada ajutist nõrka negatiivset koosmõju kuilähipiirkonnas teostatakse samaaegselt ka teisi sarnaste mõjudega tegevusi.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks12 DETAILPLANEERINGU ALUSELKAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVADTAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJUHINNANG12.1 MetoodikaKäesolevas peatükis esitatakse graafiliselt skeemil (Joonis 13) kavandatava tegevuse sisendidja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt. Skeemi eesmärk on eeskätt tuua väljakavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad mõjutada erinevaidkeskkonnavaldkondi. Seejärel kirjeldatakse olulisi tagajärgi täpsemalt.Pärast tegevusega kaasnevate tagajärgede identifitseerimist on hinnatud eelnevalt leitudtagajärgedega eeldatavalt kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud mõjuvaldkondade kaupa.Iga tagajärje puhul on kaardistatud mõjud kõigile võimalikele valdkondadele. Seega koosnebühele mõjuvaldkonnale antud hinnang erinevate tagajärgede võimalikest mõjudest.Hindamisel käsitletakse olulisi vahetuid, kaudseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühi-ja pikaajalisimõjusid.12.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusegakaasnevad tagajärjedLaiendatud käitise tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodudalljärgneval joonisel. Skeemil näidatud mahud on esialgsed ja pigem illustratiivsed ningtäpsustuvad põhiprojekti koostamise käigus.58/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTööjõud (30)AbimaterjalidPõlevkivi toorõli14 000 BPSD(2193 t/d)Põlevkivi jääkgaas4641,1 Nm 3 /hVesiniku tootmisetoormena: maagaas11433 Nm 3 /h võistabiliseeritud bensiin10.214 t/hMaagaas küttegaasina600 Nm 3 /hTransportPõlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksSh vesiniku javäävli tootmineHeitmed õhkuMüraBoileri heitvesi10.142 t/hHeitvesi12,2 m 3 /hReaktsioonivesi19,817 m 3 /hOlmereovesi~0,15 m 3 /hSademevesi~35 000 m 3 /aElektrienergia 12,7 MWBoileri toitevesi56,6 m 3 /hJahutusvesi 8,86 m 3 /hProtsessivesi19,3 m 3 /hTehnoloogiline vesi0,4 m 3 /hOlmevesi ~0,15 m 3 /hStabiliseeritudbensiin ~7%toodangu mahust(~61 tuh t/a)Diisel ~47%toodangu mahust(~349 tuh t/a)Merekütus ~43%toodangu mahust(~303 tuh t/a)Elementaarneväävel21,6 t/dHädaolukorradJäätmedLämmastik 485 Nm 3 /hTehnoloogiline õhk1000 Nm 3 /hTransportNaOH 100% 0,692 t/hO 2 0,379 t/hJoonis 13 Tootmisprotsessi sisendite ja väljundite kirjeldusKeskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:- ressursikasutus;- jäätmeteke;- heide välisõhku;- mürateke;Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks- reovee teke;- transpordikoormus;- hädaolukorraoht.Alljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.12.2.1 RessursikasutusToorainedPõlevkiviõlide järeltöötluskompleksi tootlikkuseks on planeeritud 14 000 BPSD päevasarvestatuna toorõlile. Põlevkiviõlide järeltöötlusele suunatakse kogu VKG tootmistest saadavtoorõli. Lisaks arvestatakse ka võimalusega järeltöödelda sisseostetud põlevkiviõli.Vesiniktöötluseks vajaliku vesiniku toormena kasutatakse 11433 Nm 3 /h maagaasi või 10,214t/h vesiniktöötluse protsessist saadavat stabiliseeritud bensiini.KütusedKüttegaasina kasutatakse 4641,1 Nm 3 /h AS VKG Oil Petroter protsessist saadavat põlevkivijääkgaasi ja 600 Nm 3 /h maagaasi.PõhjavesiOlmevajadusteks kasutatakse 0,15 m 3 /h põhjavett.PinnavesiSüsteemis tsirkuleerib 443 m 3 /h jahutusvett, mis saadakse AS VKG Oil olemasolevastsüsteemist. Aurustumise ja muude kadude katmiseks tuleb süsteemi vett juurde andaorienteeruvalt 2% (8,86 m 3 /h). Lisaks kulub protsessis 56,6 m 3 /h boileri toitevett, 19,3 m 3 /hprotsessivett ja 0,4 m 3 /h tehnoloogilist vett.Tuletõrjeveesüsteemi maksimaalne hetkeline veekulu on 900 m 3 /h, tarbimine on arvestatudneljaks tunniks. Tuletõrjeveesüsteemi jaoks planeeritakse kasutada järvevett, mida saadakseVKG olemasolevast süsteemist.Kogu vajaminev olme- ja järvevesi saadakse VKG Energia OÜ-lt. VKG Energia OÜ haldabkogu VKG territooriumil olevaid veevõrke ning varustab seal asuvaid ettevõtteid veega hetkelkehtiva keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-204118 alusel. Veetarbe üle peetakse arvestustveemõõtja alusel.Tabel 9. Olemasoleva ja kavandatava tegevuse vee tarve koos Petroter II ja IIIõlitehastegaOlemasolevolukord (2012a. andmed),tuh m3/Petroter II(2014), tuhm3/aPetroter III(2016), tuhm3/aPõlevkiviõlijäreltöötlusekompleks, tuhm 3 /aKokku, tuhm 3 /aLubatudveevõtt 71 , tuhm 3 /aPinnavesi 3453,723 302,4 302,4 776,1 4770.323 7200(Konsu järv)Põhjavesi 36,747 1,825 1,825 1.3 41.697 200.1(puurkaev2)+ 200.1(puurkaev2)= 400.271 VKG Energia OÜ keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-20411860/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksÕhk ja elektrienergiaVKG Energia OÜ-lt saadakse ka vajaminev tehnoloogiline õhk (1000 Nm 3 /h) jaelektrienergia (12,7 MW).KemikaalidLisaks tarbitakse protsessis 485 Nm 3 /h lämmastikku ja suitsugaasidepuhastusseadmes 692 kg/h NaOH’d. Suitsugaaside puhastussüsteemi jaokskasutatakse 379 kg/h hapnikku, kui lisaks SO 2 ärastusele toimub ka NOx ärastus.Ohtlikke aineid hoitakse selleks ette nähtud alal, kus on takistatud ainete levik.Hoidmisel arvestatakse ohutuskaardil toodud nõudeid ning käitlemisel kasutatakseasjakohaseid isikukaitsevahendeid.12.2.2 JäätmetekePõlevkiviõli järeltöötluse kompleksi töötamisel tekib jäätmeid nii tehnoloogilistelprotsessides kui ka töötajate olmes.Tekkivate olmejäätmete kogus on väike ning vastab käitises töötavate inimestearvule. Olmejäätmed kogutakse kaanega konteinerisse, mida lastakse vastavaltvajadusele või kindlaks määratud ajaperioodi tagant tühjendada vastavaid lubeomava jäätmekäitleja poolt.Tehnoloogiliste protsesside käigus tekib jäätmeid peamiselt katalüsaatoritekasutamisel. Protsessis kasutatavate katalüsaatorite eluiga on 6 kuni 48 kuud.Osasid katalüsaatoreid on võimalik peale eluea lõppemist regenereerida ningprotsessis uuesti kasutada (eluiga on võimalik pikendada kuni 60 kuuni). Kuikatalüsaatorite eluiga lõpeb, siis müüakse need spetsiaalsele katalüsaatoritegategelevale firmale.Mitteregenereeritavaid katalüsaatoreid tekib aastas ligikaudu 246 m 3 jaregenereeritavaid katalüsaatoreid 138 m 3 . Esitatud katalüsaatorijäätmete mahud onpigem tinglikud ja indikatiivsed, kuna tegelikkuses võib katalüsaatori eluiga ulatuda60 kuuni.Lisaks kasutatakse amiintöötluse üksuses 3 m 3 aktiivsütt (ohtlik jääde), selleväljavahetamise aeg selgub põhiprojekti koostamise käigus.Põlevkiviõli filtreerimise setted (4000 kg/h) ehk tahke jääk taaskasutataksekütusena.Tavajäätmed, ohtlikud jäätmed ja olmejäätmed antakse üle jäätmeluba ja/või ohtlikejäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.12.2.3 ÕhuheideSeoses PJK rajamisega lisandub VKG AS territooriumile mitu uut saasteallikat.Põhjalikumalt on hinnatud vesiniktöötlus kompleksi mõju välisõhule Tallinna ÜlikooliÖkoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakonna poolt töös „Saasteainete heitkoguste javälisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi (PJK)rajamisega“. Antud töö käsitleb vääveldioksiidi ja teiste saasteainete (H 2 S, NO 2 , CO,LOÜd, alifaatsed süsivesinikud) heitkoguste (t/a, g/s) määratlemist kavandatavastpõlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksist, s.o vesiniktöötluse (HT), vesiniku tootmise(HPU) ja väävli tootmise (SRU) üksuse saasteallikatest (korstnatest), samutikäsitletakse äkkheiteid seadme küünlast avariiolukordades ja heiteid vedelproduktidehoiumahutitest, nende pumpamiselt mahutitesse ja mahutitest auto- jaraudteetsisternidesse (lisa 2).Alternatiiv 1 rakendumisel ehk planeeritava PJK rajamisel lisandub kokku 8 uutsaasteallikat, mis asuvad kompleksi territooriumil olemasoleva õlilao, raudtee jaEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksdefenolatsiooniseadme läheduses. Uuteks saasteallikateks on 4 kütteseadmetekorstnat (nr 501…504) ja avariiküünal nr 505. Produktide hoidmisel ja laadimisel onuuteks saasteallikateks nr 512, 513 (mahutid) ja nr 515 (absorber). Lisakskasutatakse VKG Oil AS õlilao olemasolevaid saasteallikaid nr 243 (absorber 500), nr244 (absorber 40) ja nr 240 ning 246 (laadimissõlmed) (lisa 2, lisa 3 ja Joonis 14).Kütteseadmetest tulenev suitsugaas, mis sisaldab märkimisväärses kogusesvääveldioksiidi (ligikaudu 2300–3400 mg/Nm 3 ), tulenevalt poolkoksigaasipõletamiselt, puhastatakse enne välisõhku suunamist läbi korstnate nr 501 ja 502SO 2 -st jääkkontsentratsioonini 35 mg/Nm 3 . Lämmastikoksiidide madalakontsentratsiooni tagamiseks kasutatakse vastavaid põleteid. Samas on ettevõteotsimas lahendust, kus PJK suitsugaaside jaoks planeeritakse üks ühinesuitsugaaside puhastusseade. Seega saasteallikate arv väheneks (eeldatavalt tulebkorstnate nr 501, 502 ja 503 asemele üks korsten), saasteainete heitkogusedväheneks, kuna puhastatakse ka saasteallika nr 503 suitsugaasid, agahajumisarvutuste tulemusi kogu piirkonnas see oluliselt eeldatavasti ei mõjutaks.Saasteallikast 504 väljuv suitsugaas tuleb ainult maagaasi põletamiselt, SO 2 ei teki,ning antud saasteallikas ei tööta pidevalt.Käesolevas peatükis keskendutakse vääveldioksiid (SO 2 ) hajumisele, kuna tegemiston esmatähtsa saasteainega, mille kontsentratsioon peale PJK rajamist võib ületadaväljaspool tootmisterritooriumi saasteainetele kehtestatud 1h keskmist piirväärtust.Kuigi PJK töötamisel tekivad lisaks ka teised saasteaineid, on antud saasteaineteheitkogused suhteliselt väiksed ning tegevuse juures väheolulised. Samas nendesaasteainete ning samuti SO 2 heitkogused on välja arvutatud ja saasteainetehajumist hinnatud VKG tootmisterritooriumil ja ka Kohtla-Järvel üldisemalt TTÜÖkoloogia instituudi poolt tehtud töös „Saasteainete heitkoguste ja välisõhusaastatuse prognoos seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi (PJK)rajamisega“ (Edaspidi: TLÜ töö nr 171-12-vkg/288-12). Samas töös on välja toodudka seadmete tehnilised parameetrid, võimsused ja planeeritav gaasi kulu (lisa 2).62/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksJoonis 14. Saasteallikate asendiplaan alternatiiv 1 rakendumiselSaasteallikadPJK rajamisel lisandub kokku 3 uut saasteallikat (501; 502; 503), kust lendubvääveldioksiidi. Lisaks on kasutusel avariiküünal, kus põletatakse põlevgaaseseadmete avariiliste äkkheidete korral ning koos seadmed ei tööta, mistõttu ei oleteda koosmõju arvutustesse kaasatud. Saasteallikate täpsemad parameetrid, midaon kasutatud hajumisarvutustes, on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabelis esitatudEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksVKG saasteainete heitkogused on välja arvutatud Tallinna Ülikooli poolt tehtud töösnr 171-12-vkg/288-12 72 Koosmõju arvutamisel kasutatud teiste ettevõtete kohta onsaadud ettevõtetele väljastatud keskkonnakomplekslubadest või välisõhusaastelubadest. Saasteallikate täpsemad parameetrid ning asukohad on saadudettevõtete poolt Välisõhu saasteallikate infosüsteemi (OSIS) 2011. aasta kohtaesitatud igaaastasest tegevuse aruandest.Tabel 10. Saasteallikate parameetrid alternatiiv 1 korralL-Est koordinaadidKõrgus,mKiirus,m/sSaasteallikas TähisDiameeter, Temp,oCX YmNID-1* 104 6588582 684130 70 1,9 17,614 76 15,073NID-2* 107 6588583 684130 70 1,9 17,614 76 15,073NID-3 108 6588583 684131 90 1,9 17,614 76 15,073NID-4 109 6588583 684132 90 1,9 17,614 76 15,073NID-5 110 6588584 684132 90 1,9 15,431 76 13,064NID-6 111 6588586 684135 90 1,9 17,614 76 15,073Lõuna SEJ 105 6587268 683844 120 5,4 3,076 160 169,48PõlevkiviõlideSO2,g/s180 6587842 683624 60 1,23 16,184 290 24,716destillatsioonKoksiseade 227 6587549 683367 45 1,8 9,93 225 19,443Koksiseade 229 6587524 683428 45 1,8 4,967 225 9,721Petroter-1 korsten 310 6587739 684056 100 1,6 15,965 150 29,76Petroter-2 korsten 312 6587737 684058 100 1,6 15,965 150 29,76Petroter-3 korsten 313 6587836 684109 100 1,6 15,965 150 29,76Vesiniktöötlus 501 6587173 683452 55 1,5 7,221 67 0,291Vesinikutootmine502 6587459 683603 55 2,5 7,226 58 0,87Väävli tootmine 503 6587341 683546 55 0,7 7,715 320 3,428Kivirand OÜkatlamajakorsten002 6585362 683764 32 0,8 6,07 25 1,111Kivirand OÜheitgaasidekorsten003 6585341 683768 11 0,3 2,42 120 0,143Stakodiler OÜpõletusseadmekorstenTNC-ComponentsOÜ - Vanakatlamaja korstenTNC-ComponentsOÜ - Katlamaja(katelLAKA)korstenEastmanSpecialties OÜEastmanSpecialties OÜEastmanSpecialties OÜ001 6585666 684570 15 0,3 0,5 215 0,37001 6585436 684524 25 0,45 17,6 230 0,389002 6585434 684524 12 0,35 16 200 0,176901.1 6590217 684193 6 1,1 1,4 180 0,047901.2 6590222 684152 9 0,25 10,8 180 0,047902 6590215 684194 6 1,1 1,4 180 0,23872 Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlide järeltöötlemisekompleksi (PJK) rajamisega. Töö nr 171-12-vkg/288-12. – Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut,Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, jaanuar 2013.64/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksSaasteallikasPortlif Grupp OÜ -Katlamaja korstenPunktinumberTähisL-Est koordinaadidXYKõrgus,mDiameeter,mKiirus,m/sTemp,oCSO2,g/s001 6589007 684555 20 0,31 0,24 120 0,08* Olemasoleva NID-1 ja rajatava NID-2 korstnad on ühel vundamendil, NID-3...NID-6 koordinaadid on oletatavad.12.2.4 MüratekePlaneeritava tegevuse peamisteks mürrallikateks on paiksed seadmed ehktööstusmüraallikad. Samuti järeltöötluse kompleksi teenindav raudtee- jamaanteetransport. Järeltöötluse kompleksi toodangu transport asendab põlevkiviõlitransporti ning selles osas tegelik transpordikoormus ning müreteke ei suurene. Külllisandub väävli vedu, mis tähendab ühe veoki lisandumist ööpäevas (edasi tagasikahe veoki) või kuni kahe raudteetsisterni lisandumist nädalas. Arvestadestranspordikoormust ei ole mürateke maantee- ja raudteeliiklusest oluline. Mürateketmõjutav transpordikoormus on toodud aruande peatükis 7.10 ning paiksetesaasteallikate andmed ning müraemissioonid alljärgnevas tabelis (Tabel 11).Tabel 11. Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi müraallikadSeadeEeldatavmüratase(dB)MärkusedVesiniku tootmise üksus1 Kompressorid, pumbad 85 kompressorid kaetud2 Reaktor (reformer) 853 PSA (pressure swing adsorption)mahutidReaktsioonivee töötlus jaamiintöötlus4 Õhujahutid, kondensaator, amiinijahutidVäävli tootmise üksus5 Õhupuhurid 85 kaetudÜhendav/üldine üksus6 Sademevee, õlise vee pumbad 85Vesiniktöötluse üksus7 Kondensaatorid 858 Pumbad, produkti jahutid, 85kondensaator9 Kompressorid (compressors) 85 kaetud10 Produkti ja gaasi jahutid 8511 Jahutid, kondensaator, pumbad 8512 Põletusseadmed 8513 Kondensaator, pumbad 8514 Uus raudteelaadimissõlm 62* *olemasolevaraudteelaadimissõlmemürataseme põhjal15 Uus autolaadimissõlm 74* *olemasoleva autolaadimissõlmemürataseme põhjal16 Pumbad 76*17 Tuletõrjevee pumbad 85 ei tööta pidevalt, ainulthädaolukordades18 Avariiküünal 110 ainult avariiolukordades, kompleksikäivitamisel ja seiskamisel8585Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksKuna müraallikaid on palju ning nende asukohad võivad muutuda on edaspidistesthinnangutes arvestatud kogu planeeringuala, kui 75 dB müra emissioonigapindallikat.12.2.5 Heitvee tekeOlmereovesi suunatakse kanalisatsiooni kaudu eelpuhastusele AS VKG Oilõlitustamisseadmesse (olmereovee jaoks on eraldi vastuvõtukamber pumplas nr 1).Reaktsioonivee töötluse üksuse tootlikkuseks on 483 tonni/päevas.Tehnoloogiaprotsessidest lähtuv reovesi läbib eelpuhastuse õlidest AS VKG Oilheitvee eelpuhastamise- ja neutraliseerimise tsehhis. Nii olmereovesi kui katehnoloogiline vesi puhastatakse nõuetele vastavaks.Suitsugaaside märgpuhastusel NaOH lahusega (BELCO tehnoloogia) tekib kuni12,2 m 3 heitvett tunnis. Nimetatud tehnoloogiaga on võimalik lisaks SO2-le ärastadaka NOx-i. Viimase eemaldamine tõstab heitvee üldlämmastiku sisaldust. BELCOtehnoloogia on varustatud tekkiva heitvee puhastusseadmega, mille koosseisukuuluvad kolm oksüdatsioonitorni, kus toimub heitvee pH reguleerimine ningheitvees olevate sulfiidide oksüdeerumine naatriumsulfaadiks. Heitveepuhastusseadmes lisatakse tekkinud heitveele ka koagulanti või flokulanti tagamaksvajaliku KHT väärtuse.Tekkinud heitvett planeeritakse suunata läbi olemasolevate süsteemide Kohtla jõkkevõi Soome lahte. Samuti uuritakse võimalust kasutada antud vett uuestiolemasolevas tootmises gaasigeneraatorjaamade veetarbeks. Täpne lahendus selgubprojekteerimise käigus, kuid kindlasti tagatakse õigusaktide kohane heitvee kvaliteet.Sademe- ja drenaaživesiDetailplaneeringu alal hakatakse sademevett koguma ligikaudu 5 ha suuruselt alalt,mis jääb detailplaneeringu kohaselt hoonete, rajatiste ja kõvakattega teede japlatside alla. Pikaajaline (30 aasta) summaarne keskmine aastane sademete hulkJõhvi meteoroloogiajaama andmetel on piirkonnas 696 mm. Seega on prognoositavkokkukogutav ja ärajuhitav sademevee hulk keskmiselt 35 000 m 3 /a.Seadmed/rajatised planeeritakse betoonist turvavannidele, mis võimaldab vältidavõimalikke reostusi. Turvavannidest, kompleksisisestelt teedelt ja platsidelt,kontrollruumi katuselt tekkiv (ligikaudu 50 000 m2 suuruselt alalt) sademevesikogutakse uude rajatavasse maa-alusesse süsteemi (mahuti). Antud süsteemikogutakse lisaks sademeveele ka võimalik õline vesi ja tuletõrjevesi. Kogutud vesiplaneeritakse suunata eelpuhastusele AS-i VKG Oil.Boileri heitvesi planeeritakse võimalusel juhtida sademeveekanalisatsiooni ning sealtedasi Kohtla jõkke.12.2.6 TranspordikoormusKavandatava tegevuse elluviimisel asendub olemasolev põlevkiviõli transportjäreltöötluse kompleksi toodangu transpordiga ehk transpordikoormus ei suurene.Võrreldes olemasoleva olukorraga lisandub, vaid elementaarse väävli transport.Kavandatava tegevuse elluviimisel on järeltöötluse protsessist saadavad produktid janende eeldatavad transportimise teed järgmised:1) Diislikütus (~47% toodangu mahust) - turustatakse võimaluse korralmaksimaalses mahus Eestis. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siiseksporditakse Sillamäe sadama kaudu.2) Stabiliseeritud bensiin (~7% toodangu mahust) – võimalik kasutadakompleksi siseselt vesiniku tootmisel toormeks ning esialgu ei ole planeeritud66/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekshakata transportima. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et ei hakatatoormena kasutama, siis eksporditakse läbi Sillamäe sadama.3) Kütteõli (merekütus) (~43% toodangu mahust) – eksporditakse läbiSillamäe sadama.Toodangut on planeeritud hakata transportima Sillamäe sadamasse analoogseltpraeguse põlevkiviõli transpordiga. Raudteetranspordiga plaanitakse vedada Sillamäesadamasse ööpäevas kokku ~1500 tonni kütteõli, diislikütust ja stabiliseeritudbensiini. Eeldatavalt hakkab toodangu raudteetransport toimuma tööpäevadel, kuidvajadusel ka nädalavahetusel. Samuti nähakse ette kütteõli, diislikütuse jastabiliseeritud bensiini transport veokitega. Transpordivahendite kasutamisevahekord on esialgsete plaanide kohaselt keskmiselt 50% autotransporti ja 50%raudteetransporti.Protsessis tekib kõrvalproduktina elementaarne väävel (21,6 tonni/päevas), mida onvõimalik saada nii vedelal kui ka tahkel granuleeritud kujul. Vedelal kujul saadudväävli transpordiks on planeeritud kasutada ainult autotransporti, tahkel kujul väävlitranspordiks nii auto- kui ka raudteetransporti. Eeldatavalt kasutatakse väävlitransportimisel autotransporti 1 veok/ööpäevas või raudteetransporti 2tsisterni/nädalas.Autotranspordi korral kasutatakse Kohtla-Järve linnast välja sõiduks ümbersõitu läbiUus-Tehase tänava Tallinn-Narva maanteele ja sealt Sillamäe sadamasse. Diislikütuson planeeritud turustada võimaluse korral maksimaalses mahus Eestis. Kuna hetkelei ole võimalik diiselkütuse kliente määratleda, siis ei ole ka selleks kasutatavaid teidhetkel võimalik prognoosida.Raudteetranspordi korral kasutatakse järgmisi raudteid: AS VKG Transport (VahekülaJaam), AS Eesti Raudtee (Viivikonna Jaam) ning Sillamäe Sadama raudteejaam.Transport hakkab toimuma sarnaselt olemasolevale olukorrale vastavalt vajaduseleööpäeva ringselt.12.2.7 HädaolukorraohtPõlevkivikeemia saaduseid tootev VKG Oil AS kuulub A-kategooria suurõnnetuseohuga ettevõtete hulka. 73Vastavalt määrusele „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikuledokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele jaõnnetusest teavitamisele“ peab suurõnnetusohuga ettevõte koostama riskianalüüsi,ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse, ohutusaruande ning ettevõtte hädaolukorralahendamise plaani.Käitise tegevusega seonduvad peamised riskid mürgisus, vähkitekitavus ning süttivuson seotud ohtlike ainete hoidmise ja käitlemisega. Järeltöötluse kompleksiprojekteerimisel on arvestatud kõigi nimetatud ohtudega. 74Ohtlikke aineid sisaldavad mahutid on ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sissejäävatest mahutitest väljavoolava aine laiavalgumise. Mahuti alune ning neidümbritsev ala betoneeritakse.Keskkonnaohtlikke aineid sisaldavad mahutid rajatakse lekkekindlale alusele (ntHPDE), kuhu paigaldatakse seirekaevud võimaliku lekke varajaseks avastamiseks võirajatakse mahutid topelt põhjaga ning sobiva seiresüsteemiga.73 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011. a määrusega nr. 40 "Kemikaali ohtlikkusealammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria jaohtliku ettevõtte määratlemise kord".74 Process Safety Design Criteria. Technip Italy S.p.A. 30.11.2012Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksMahutite rajamisel ning kasutamisel arvestatakse ladustatavate kemikaalideomadustega ning sellega, et erinevates mahutites hoiustatavad aineid lekke korral eireageeriks kaitsevalliga piiratud alas.Hoidmisel ning käitlemisel arvestatakse ohutuskaardil toodud nõudeid ningkasutatakse asjakohaseid isikukaitsevahendeid. 7512.3 Detailplaneeringuga kavandatud käitisetegevusega kaasnevad mõjudAlljärgnevates alapeatükkides käsitletakse käitise tegevusega kaasnevatesttagajärgedest tingitud mõjude ilmnemist ning hinnatakse nende olulisust.12.3.1 Mõju maastikuleKäitise tegutsemise hetkeks on muutused maastikul juba toimunud. Kuna tegemiston olemasoleva tööstusalaga, mis on piiratud ligipääsuga, siis maastikupildis sisulisimuutusi ei toimu. Ehitustöödega tingitud mõju maastikule on arvestatud ehitusegakaasneva mõju peatükis (pt 11.3.1).Järeldus: käitise tegevusega kaasnev mõju maastikule on eeldatavaltneutraalne.12.3.2 Mõju pinnaseleKäitise territooriumil on sarnaselt maastikuga, suurem osa mõjusid pinnaseletoimunud enne tegevuse alustamist. Kuna kogu ala on käitamise ajaks kaetudkõvakattega, mis takistab ohtlike ainete levikut pinnasesse, siis võib mõju pinnaselekaasneda ainult avariiolukorras.Järeldus: kavandatava tegevuse mõju pinnasele normaaltingimustes oneeldatavasti neutraalne.12.3.3 Mõju pinnavee kvantiteedileKäitise tegevusega kaasneb mõju pinnaveele eelkõige läbi veevõtu Konsu järvest.Järeltöötluse kompleksi tehnoloogiline vesi saadakse VKG Energia OÜ-lt Konsu järveveehaarde kaudu. VKG Energia OÜ omab kehtivat keskkonnakompleksluba, milles onlubatud vee kogus Konsu järvest 7 200 000 m 3 aastas ning 22000 m 3 ööpäevas ningtegelik veetarve moodustas sellest 2012 a. pisut enam kui 56 %. Põlevkiviõlidejäreltöötluskompleksi tehnoloogilise vee tarve saab olema ligemale 83-85 m 3 tunnis,2040 m 3 ööpäevas ning 746 000 m 3 ehk moodustab 18 % võimalikust veetarbestkompleksi töösse rakendamisel (sh Petroter II ja Petroter III) ning 10 %keskkonnakompleksloaga lubatud veetarbest. Seega jäävad kasutusele võetavadveekogused oluliselt alla poolt VKG Energia OÜ lubatud veekogust. Eeldades, et VKGEnergia OÜ keskkonnakompleksloa väljastamisel on arvestatud veevõtu mõju Konsujärvele, tegevus olulist mõju pinnavee kvantiteedile ei oma.Järeldus: käitise veevõtuga kaasneb nõrk negatiivne mõju pinnaveekvantiteedile (Konsu järvele).75 Environmental Protection Design Criteria. Technip Italy S.p.A. 08.01.201368/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks12.3.4 Mõju pinnavee kvaliteedilePinnavee kvaliteeti mõjutab peamiselt tootmisportsessis tekkiva heitvee suunaminepinnaveekogusse. Põlevkivi järeltöötluse reo- ja sademevesi (va suitsugaasidepuhastamisel tekkiv heitvesi ja eeldatavalt ka boileri heitvesi) suunatakseeelpuhastamiseks AS VKG Oil süsteemidesse. Seejärel puhastatakse reovesi nõuetelevastavaks. Reovee üleandmiseks ning kohustuste määramiseks planeeritaksesõlmida vastavad lepingud. Olemasolevas olukorras suunatakse AS VKG Oil reoveedpeale eelpuhastust OÜ-sse Järve Biopuhastus ning sealt peale puhastamist läbisüvamerelasu Soome lahte. Boileri heitvesi suunatakse ühe variandi kohaselt VKG Oilsademeveekanalisatsiooni ning sealtkaudu suublasse.Suitsugaaside puhastamisel tekkiv heitvesi planeeritakse suunata olemasolevatesüsteemide kaudu, kas Kohtla jõkke või Soome lahte. Samuti uuritakse võimalustkasutada antud vett uuesti olemasolevas tootmises ära gaasigeneraatorjaamadeveetarbeks. Kohtla jõkke heitvee suunamiseks on olemasolevad süsteemid AS-l VKGOil ning Soome lahte suunamiseks on olemasolevad süsteemid OÜ-l JärveBiopuhastus. VKG Oil omab keskkonnakompleksluba, mille kohaselt on neil õigusKohtla jõkke suunata kuni 1 470 000 m 3 heitvett aastas ning põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi suitsugaaside puhastamisel tekkiva heitvee kogus oleks kuni107 000 m 3 aastas ehk moodustaks sellest üle 7 %. Marginaalse osa moodustaksheitvesi ka OÜ Järve Biopuhastus lubatud heitvee kogusest. Suitsugaasidepuhastamisel tekkivas heitvees on eeldatavalt kõrge üldlämmastiku tase, kui lisaksSO 2 ärastusel toimub ka NOx ärastus. NOx ärastuse puhul on vajalik heitveetäiendav puhastamine, et saavutada nõuetele vastav üldlämmastiku tase. Heitveeson ka kõrge soolade tase. Arvestades projekteerimise varajast etappi ning asjaolu, etmitmedki täpsemad tehnilised lahendused alles selguvad ei saa lõplikke hinnanguidvee kvaliteedile anda. Samas arvestades tekkiva heitvee kogust ning sellesttulenevat lahjendusastet teiste heitvetega või suublas, siis ei oleks kummagi variandipuhul suublale olulist mõju ette näha.Järeldus: kavandatava tegevusega võib kaasneda nõrk negatiivne mõjupinnavee kvaliteedile.12.3.5 Mõju põhjavee kvantiteedile ja kvaliteedileMõju põhjavee kvantiteedile avaldub läbi veevõtu. Planeeritava tegevuse puhulsaadakse tarbitav põhjavesi VKG Energia OÜ olemasolevast veevõrgust ning veekasutamine toimuks ainult töötajate olmetegevusteks. Arvestades, et tarbitavadkoguse on võrreldes lubatud veevõtuga väiksed, siis ei ole olulist mõju põhjaveekvantiteedile ette näha.Kuna käitise territooriumi pinnakate on õhuke, toimub kavandatav tegevus kaitsmatapõhjaveega alal. Sellest tulenevalt võib avariiolukorras maha sattunud ohtlikke aineidsisaldavaid kemikaale, mis jõuavad kiiresti põhjavette. Reostuse ärahoidmiseks tulebväga rangelt järgida kemikaalide kasutamise ja hoiustamise nõudeid. Kui peetaksekinni heast tavast ja ohutusnõuetest, ei ole põhjavee reostuse ilmnemist ette näha.Järeldus: kavandatava tegevusega võib kaasneda nõrk negatiivne mõjupõhjavee kvantiteedile ning põhjavee kvaliteedile on mõju tavaolukorrasneutraalne.12.3.6 Mõju välisõhu seisundileOlemasolevate olukorra ja planeeritava tegevuse mõju hindamiseks välisõhus ningsamuti alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks teostati saasteaineteEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekshajumisarvutused mõlema alternatiivi puhul eraldi. Saadud tulemusi võrreldikeskkonnaministri määruses 76 välja toodud SO 2 piirväärtusega.Saasteainete hajumisarvutused ja tulemuste võrdlusanalüüsSaasteained. Hajumisarvutustes kaasatakse saasteallikad, kust lendub välisõhkuvääveldioksiid ja mis jäävad VKG tootmisterritooriumist kuni 3km kaugusele. Samutikaasatakse hajumisarvutustesse planeeritavad saasteallikad. Hajumisarvutusedtehakse mõlema alternatiivi puhul eraldi.Tulemused. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohtaalternatiivide kaupa on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 12).Tabel 12. Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusSaasteaine nimetus 0-alternatiiv Alternatiiv 1Piirväärtus, 1tunni keskmine,µg/m3Maksimaalnetekkivsaastetase,µg/m3MaksimaalnesaastetaseVKGtootmis-territooriumipiiril, µg/m3Maksimaalnetekkivsaastetase,µg/m3Vääveldioksiid 350(99,73%) 274,99

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTööstusmüra modelleerimise tulemused näitavad, et kui arvestada olemasolevatmürataset VKG territooriumil kui 65 dB müra emissiooniga pindallikat ningplaneeringuala kui 75 dB müra emissiooniga pindallikat, siis suureneksidmüratasemed võrreldes olemasoleva olukorraga vähem kui 2 dB võrra. Jäädeslähimal elamualal (Kaevuri tn 37) nii päeval kui ka öösel alla 55 dB. Nimetatudelamuala on ümbritsetud tööstusaladest ning seetõttu on tegemist III kategooriaalaga. Modelleerimise tulemusi arvestades on päevased müratasemed isegi allpoolplaneeritavate alade taotlustaset. Öisel ajal, aga jääb alla poole kriitilise tasemenormtaset nagu ka olemasolevas olukorras. Seda eeldusel, et käitis toimib nii päevalkui ka öösel samaväärse müraallikana. Eeldatavasti on müratasemed pigem üle kuialahinnatud ning tegelikud tasemed jäävad pigem madalamaks. Kaugematelelamualadel jäävad müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajal alla piirtaset ehk 50dB.Tööstusmüra hajumise kaart on esitatud aruande lisas 4.Järeldus: põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi käitamisest tulenev mõjumüratasemele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne ning ei ületa normtaset;koosmõjus VKG teiste tegevustega on mõju mõõdukalt negatiivne.12.3.8 Mõju kliimamuutustelePõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi puhul on tegemist käitisega, milles tegevusedheidetakse heidetakse välisõhku kasvhoonegaase.Emiteeritavaid CO 2 koguseid arvestades, võib hinnata, et panus globaalsessekliimasoojenemisse ei ole antud juhul siiski märkimisväärne.Järeldus: kavandatava tegevuse korral on mõju kliimamuutustele nõrgaltnegatiivne.12.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidelePlaneeringualal ning selle läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid.Järeldus: kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektideleeeldatavalt puudub.12.3.10 Mõju kultuuripärandilePlaneeringualal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad sellised kultuuripärandi objektid,mida planeeritav tegevus võiks mõjutada.Järeldus: käitise tegevusel mõju kultuuripärandile eeldatavalt puudub.12.3.11 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemelePlaneeritavast käitisest ei eraldu kiirgust.Käitise territoorium on olemasolevas olukorras osa alast, mis on varustatudvälisvalgustusega. Planeeringualale planeeritav valgustus moodustab kogu ülejäänudVKG territooriumiga ühtse terviku ning seetõttu valgustatuse tase eeldatavalt eimuutu.Käitise tegevuses võib vibratsioon tekkida toorme ja toote laadimisel ningtransportimisel. Samuti põlevkiviõlide järeltöötlemise käigus. Tekkida võiv vibratsioonei levi eeldatavalt VKG territooriumi piiridest välja, mistõttu ei ole negatiivse mõjuilmnemist kõrvalkinnistutel elavatele inimestele ja hoonetele ette näha.Järeldus: laiendatud käitise tegevuse mõju valguse, kiirguse javibratsiooni tasemele on eeldatavasti neutraalne.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks12.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundileKaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatavategevuse mõjupiirkonnas, või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.Välisõhku eralduvad heitmed sadenevad maapinnale, põhjustades kaudset mõjupinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhulavaldub kaudne mõju nii tegevuspiirkonnas kui ka kaugemal.Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Kaudsed mõjud, misavalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolliall, kuid AS VKG saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada.Tegevusel on kaudne mõju põlevkivi kaevandamisele ning seeläbi nendelekeskkonnaelementidele, mida kaevandamine mõjutab. Teisalt ei suurenejäreltöötluse kompleksi rajamise ning töösse andmisega põlevkivi vajadus, sestkäitise tooraineks on põlevkiviõli, mille tootmine toimuks ka arendust rajamata.Võttes arvesse aga asjaolu, et kompleksi rajamise tulemusena toimuks põlevkivisuurem väärindamine , siis on tegemist pigem positiivse mõjuga.Samuti kaasneb kaudne mõju käitise sisendite tootmisest või väljundite käitlemisest.Näiteks maagaasi tootmise (saadakse Eesti Gaasilt) või jäätmete käitlemise korral.Järeldus: käitise tegevusega kaasneb nii nõrk negatiivne kaudne mõjukeskkonnale kui ka mõõdukas positiivne mõju läbi põlevkivi suuremaväärindamise.12.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundilePõlevkiviõlide järeltöötluse kompleks planeeritakse tihedalt seotuna teiste niiolemasolevate kui ka planeeritavate VKG tegevustega. Seega on praktiliselt kõikmõjud käsitletavad koosmõjus VKG teiste tegevustega.Käitise toorme, toote ja jääkide transportimisel võib ilmneda koosmõju ülejäänudsama veoteed kasutava transpordiga. Transpordiga kaasneb müra, heide õhku,liikluskoormuse kasv jms, mis kõik võivad erinevate tegevuste tulemusenakumuleeruda. Arvestades käitist teenindava transpordi hulka, ei oma koosmõjuolulist negatiivset mõju.Lisaks transpordist tingitud õhuheitele ja mürale kaasneb tehase töötamisega heideõhku ja müra eraldumine. Tehase tööst tingitud müra ja õhuheide kumuleeruvad niitranspordist tingitud müra ja õhuheitega kui ka ümbruskonna teiste ettevõtete müraja õhuheitega.Olulisem koosmõju tulenebki välisõhku suunatavatest saasteainetest, miskumuleeruvad piirkonna teiste saasteallikatega. Modelleerimise tulemused näitavad,et koosmõjus teiste saasteaallikatega saavutatakse piirkonnas maksimaalseltsaastetase 280 µg/m 3 , mis jääb alla poolt lubatud piirväärtust (350 µg/m 3 ). Müra javälisõhu osas ülenormatiivset koosmõju ette näha ei ole.Kuigi käitise veekasutus ning heitvee teke ei ole väga suured, esineb siiski nõrkkoosmõju piirkonna teiste tegevustega läbi heitvee suunamise Kohtla jõkke võiSoome lahte.Järeldus: käitise tegevuse koosmõju teiste tegevustega avaldab eelkõigemõju välisõhu seisundile, aga ka pinnaveele läbi veevõtu ja heitveesuunamise suublasse. Koosmõju võib pidada mõõdukalt negatiivseks.72/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks13 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVADTAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJUHINNANGSulgemisel tehtavad tegevused kattuvad suures osas põlevkiviõlide järeltöötlemisekompleksi toimimise ajal läbiviidavate tegevustega. Näiteks realiseeritakse niitooraine kui toodang ning jäätmed utiliseeritakse. Nende tegevuste tagajärjed ningeeldatav mõju on samad peatükis 12 kirjeldatutega.Kompleksi sulgemisega kaasnevateks lisategevusteks on tootmisprotsessidepeatamine, seadmete tühjendamine ja puhastamine, kõigi varude likvideerimine (kassuunamine teistesse tehastesse või likvideerimine), sisseseade eemaldamine (kassuunamine teistesse tehastesse või käitlemine jäätmena) ning tehase sulgemine javõõrastele inimestele ligipääsu takistamine või likvideerimine.Lisanduvate tegevustega kaasneda võivaks tagajärjeks ongi põhimõtteliselt ainultjäätmeteke. Jäätmetena võivad käitlemist vajada nt kemikaalide jäägid võisisseseade, kui seda ei otsustata teistes käitistes kasutusele võtta või muul viisilringlusse lasta.Sorditud jäätmete üleandmisel vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele onarendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks.Edasise käitlemisega kaasneda võivad mõjud avalduvad käitleja juures ning onarendaja jaoks kaudsed.Järeldus: sulgemisega kaasnev keskkonnamõju ei ole eeldatavalt oluline.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks14 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKUTEHNIKAGAPõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksile kohaldub, parima võimaliku tehnikamääramisel, Euroopa Komisjoni juhendmaterjal „ Integrated Pollution Prevention andControl (IPPC) Reference Document on Best Available Techniques for Mineral Oil andGas Refineries. February 2003 “ (e.k. „Mineraalõlide ja gaaside töötlus..“). Lisakskehtivale referentsdokumendile on käesolevas peatükis toodud ka PVT, mis onesitatud dokumendi “Best Available Techniques (BAT) Reference Document for theRefining of mineral oil and gas Industrial Emissions Directive 2010/75/EU (IntegratedPollution Prevention and Control). Draft 2 (March 2012)” eelnõus.Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksile kohalduv ning kasutusele võetavatehnoloogia võrdlus on esitatud alljärgnevas tabelis: 7777 Kaldkirjas on esitatud referentsdokumendi eelnõus esitatud parim võimalik tehnika74/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTabel 13 Kasutatava tehnika ja PVT võrdlustabelTootmisetapid ja –tegevusedKeskkonnajuhtimineEnergiatõhususTahke materjalihoiustamine ja käitlemineVälisõhku suunatavateheidete kontrollKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusVKG kontsernil on ühised keskkonnajuhtimise põhimõtted jaühine keskkonnapoliitika. Peamisteks prioriteetideks ontootmistegevusest tulenevate keskkonnamõjude ennetaminevõi minimeerimine. Kontserni missiooniks on parimatvõimalikku tehnoloogiat rakendades põlevkiviressursisäästlik tarbimine ning põlevkivi potentsiaali maksimaalneärakasutamine.Põlevkivi järeltöötluse kompleksi küttegaasina kasutataksePetroteri tehnoloogias tekkivat poolkoksigaasi ningvesiniktöötluse protsessidest saadavat omagaasi.Energiaefektiivsus tagatakse kasutades soojusvaheteid.Soojusvahetid produkt-toore – nendes soojusvahetitestoimub produktide jahutamine ning toorme soojendaminekasutades ära üksteise vabanevat energiat.Põlevkivi järeltöötluse protsessist tekib kõrvalproduktinaelementaarne väävel, nii tahkel kui vedelal kujul. Väävelhoiustatakse kinnistes silodes, mis on varustatudtolmuvähendusseadmetega.Välisõhku suunatavate heidete üle teostatakse kontrolli ningseiret vastavalt seireplaanile. Kuna heitgaasid suunataksevälisõhku koos AS VKG Grupp teiste ettevõtetega, siisteostatakse kontrolli ühiselt.Kasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPuudubPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadHea majapidamistava ja keskkonnajuhtimise rakendamine(REF BREF ptk. 4.15.1-4.15.5).Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine.Puudub Energiatõhususe tagamiseks tuleb rakendadatehnoloogiate kavandamise (süsteemi termodünaamikaarvutused, soojusvahetus) ning protsessikontrolli jahoolduse tehnikaid (soojuse ja energia taastamine,protsessi optimeerimine, auru kasutuse vähendamine).Puudub Tolmu tekke vältimiseks või vähendamiseks tulebpulbermaterjale hoiustada kinnistes silodes, mis onvarustatud tolmuvähendusseadmetega; peenet materjalikinnistes konteinerites või kinnistes kottides; jämedamattolmust materjali kaetult. Kasutada tulebteepuhastusmasinaid.Puudub Õhuheitmete vähendamine läbi energiatõhususesuurendamise, puhaste kütuste/gaasi kasutamiserafineerimistehases, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide,tahkete osakeste ja lenduvate orgaaniliste ühenditeemissioonide vähendamise.Õhuheitmete ja võtmeprotsesside parameetrite seiramineVastavusmärgeVastabVastabVastabVastabEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusKasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadvastavalt standarditele.VastavusmärgeHeitgaasidetöötlemissüsteemHeitgaasidele/suitsugaasidele on planeeritudpuhastussüsteem(id), et vastata 2016.a. rakenduvatelenormidele. Põlevkivi järeltöötluse kompleksis on SRU ehkväävli tootmise üksus, mis põhineb Claus protsessil.Väävlierastuseefektiivsus = 99.2%Õhuheitmete ennetamiseks või vähendamiseks tulebrakendada happeliste gaaside ja väävli eemaldamiseseadmeid ning kõiki teisi heitgaaside käitlemissüsteeme,millel on hea efektiivsus ja optimaalne võimekus.VastabHeitgaasidetöötlemissüsteemHappelised heitgaasid juhitakse reaktsioonivee töötluseüksusest SRU-sse.PuudubKasutades happeliste heitvete puhastamise seadet, tulebõhuheitmete ennetamiseks ja vähendamiseks happelisedheitgaasid juhtida sellest üksusest SRU-sse või mõndamuusse samaväärsesse gaasi töötlemise protsessi.VastabVette suunatavate heidetekontrollPõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksist võidakse suunata(projekteerimise käigus uuritakse võimalust vett uuestiprotsessis ära kasutada) otse suublasse heitgaasidepuhastamisel tekkiv heitvesi, mille saasteinete sisaldusiseiratakse piisava tihedusega.PuudubVeeheidet tuleb seirata vastavalt standarditele ja BREF-stoodud nõuetele (BREF tabel 5.3)VastabLisaks planeeritakse tekkiv boileri heitvesi võimaluselsuunata läbi sademeveekanalisatsiooni Kohtla jõkke.Sademeveekanalisatsiooni haldab VKG Oil AS.Reoveekäitlus Vesinikutöötluse protsessi jahutusvesi retsirkuleeribsüsteemis (443 m3/h). Orienteeruvalt on vaja süsteemijuurde anda uut vett 2% (aurustamise jm kadude katteks).Osa töödeldud/puhastatud reaktsioonivett planeeritaksesuunata tagasi protsessi.PuudubVeeheite vähendamine keskkonnajuhtimissüsteemi osaksoleva veemajandamise skeemiga, millega vähendatakseveekasutust (puhastatud reovee taaskasutus, reovee tekkevähendamine jms) ja vee reostamist.Veekasutuse- ja heitvee mahu vähendamiseks kasutatakseerinevate tehnikate kombinatsiooni nagu veeaurukorduvkasutus, erineva iseloomuga (reo/reostumata)veekäitlemine eraldi protsessides ning lekete ennetamine.Reoveekäitlus Olmereovesi suunatakse kanalisatsiooni kaudu pH=6-8 Reovee puhastamise tulemusel vastavate heitvee VastabVastab76/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetuseelpuhastusele AS VKG Oil õlitustamisseadmesse. Reovesipuhastatakse nõuetele vastavaks.Eeltöötluse, vesiniktöötluse ning amiintöötluse protsessidesttekkiv reaktsioonivesi juhitakse ühtsesse reaktsiooniveetöötluse üksusesse, kus toimub väävelvesiniku jaammoniaagi kõrvaldamine. Reaktsioonivee töötlusetootlikkuseks on 483 tonni/päevas. Suurem kogusreaktsioonivett saadakse eeltöötluse protsessist.Reaktsioonivee töötlusel eraldatud väävelvesinik jaammoniaak juhitakse edasi väävli tootmise üksusesse,töödeldud vesi aga eelpuhastusele olemasolevaleõlitustamiseseadmele.Tehnoloogiaprotsessidest lähtuv reovesi läbib eelpuhastuseõlidest AS VKG Oil heitvee eelpuhastamise- janeutraliseerimise tsehhis. Reovesi puhastatakse nõuetelevastavaks.Suitsugaaside puhastamisel tekkiva heitvee lämmastik eivasta normidele juhul kui lisaks SO2 ärastusele tuleb kaNOx ärastus. Juhul kui rajatakse ainult SO2 ärastus, onüldlämmastik eeldatavalt 71 mgN/l ja ei ületa VabariigiValitsuse määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- jasademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nendenõuete täitmise kontrollimise meetmed“ lisas 1 toodudkeemiatööstuse ettevõtte heitvee lämmastiku piirväärtust 75mgN/l.Kasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadKHT < 100 mg/lNüld = 71 mg/lNüld = 450 mg/l (kuilisaks eraldatakse kaNOx)Heljum = 25 mg/lKloriidid = 950 mg/lSulfaadid < 100 000mg/lHg = 0.006 mg/lFe üld = 4.6 mg/lKaredus = 23 mg-ekv/lCa = 15 mg-ekv/lMg = 8 mg-ekv/lPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadparameetrite saavutamine (REF BREF ptk 4.24.8 tabel4.50).Uues 03.2012 draftis: Vähendamaks heitveest pärinevatkoormust suublasse, tuleb reoveest eemaldada lahustuvadja mittelahustuvad reoained vastavate tehnikatega(õlipüüdur, flotatsioon, biopuhastus ja selitamine,nitrifikatsiooni-/denitrifikatsiooniprotsess).Kogu süsivesinike sisaldus 0,05-5 mg/l; 0,1-1,5 mg/lBHT5 2-30 mg/l; 2-25 mg/lKHT(2h) 30-160 mg/l; 30-125 mg/lAmmooniumlämmastik 0,25-15 mg/l; 0,1-10 mg/lNüld 1-100 mg/l; 1-20 mg/lHA 2-80 mg/l; 2-25 mg/lTsüaniidid 0,03-0,1 mg/l;Fluor 1-10 mg/lNitraadid 2-35 mg/lNitritid 2-20 mg/lFosfaadid 0,1-1,5 mg/lPüld 1-2 mg/lSulfiidid 0,01-0,6 mg/lSulfit

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusKasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeBenseen

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedJäätmekäitlusKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusjooksvat arvestust ning koostatakse aruanneasjakohastes õigusaktides sätestatud korras.EestiJäreltöötluse protsessi mittekonditsiooniline produkt (slopoil) suunatakse tagasi protsessi.Jäätmekäitlus Põlevkivi järeltöötluse kompleksi seadmed rajataksebetoonist turvavannidele.JäätmekäitlusMüraIntegreeritud(rafineerimis)tehasejuhtimineJäreltöötluse protsessis on planeeritud kasutada niiregenereeritavaid kui ka mitteregenereeritavaidkatalüsaatoreid. Kui katalüsaatorite eluiga lõpeb, siismüüakse need spetsiaalsetele katalüsaatoritegategelevatele firmadele. VKG-l pole õigust katalüsaatoreidjäätmetena käidelda.Keskkonnmõju strateegilise hindamise raames on koostatudkeskkonnamüra hinnang. Müraallikad, mille puhul see onvõimalik, paigaldatakse ruumidesse.Tehas projekteeritakse ning ehitatakse selliselt, et olekstagatud käitise lekkekindlus. Kogu tehase protsessid onautomatiseeritud ning juhtimine toimub ühestkontrollruumist.Kasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPuudubPuudubPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadplaan, reoveetöötluse setete vähendamine, heamajapidamistava jms), vähendada ja kaotada õlilekked,rakendada vajalikku tehnikat, et vähendada jäätmete teket.Ennetamaks või vähendamaks jäätmeteket tulebrakendada jäätmete ohjamise plaani, mis tagab jäätmeteettevalmistuse korduvkasutuseks, taaskasutuseks võikõrvaldamiseks.Vähendamaks raskete jäätmete (õlisette) kogust tulebkasutada raskete jäätmete eeltöötlust ja/või korduvkasutusprotsessis.Ennetamaks pinnasereostuse teket, ei tohi õliseid jäätmeid(setteid) biolagundada laotades neid maapinnale.Puudub Kasutatud tahke katalüsaatori jäätmete tekkevähendamiseks tuleb kasutada kasutatud katalüsaatoriteohjamist ja/või katalüsaatori eemaldamist nõrutatud jääkõlimassist.Normaaltasemetel eiületa müratase käitisepiiril 75 dBMüra vähendamiseks tuleb koostada keskkonnamürahinnang ja müra ohjamise kava, mürarikkad seadmed viiahoonetesse, varjata müraallikaid tõkketammi võimüraseinaga.Puudub Vaata REF BREF ptk. 5.1Ennetamaks või vähendamaks hajusat LOÜ emissioonituleb rakendada tehase projekteerimise (saasteallikatelimiteerimine, protsessisisese puhtuse maksimeerimine,kõrge tõhususega seadmete valik, seire ja hooldustegevus,VastavusmärgeVastabVastabVastabVastabVastabEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusKasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadmis võimaldab kontrollida potentsiaalseid lekkekohti),installeerimise (hästi defineeritud ehitusprotseduur),kasutuselevõtu (tugev tellimis- ja üleandmise protseduur,millega tagatakse, et tehas on installeeritud kooskõlasprojekteerimisnõuetega) ja/või tehase käitamise tehnikaid(riskipõhine lekete avastamise ja likvideerimise programm).VastavusmärgeJahutussüsteemidPeamiselt on jahutussüsteemid õhuga (air coolers), kuidsamuti veega (kasutades retsirkuleerivat jahutusvett).Samuti kasutatakse jahutamiseks soojusvaheteid.Soojusvahetid produkt-toore – nendes soojusvahetitestoimub produktide jahutamine ning toorme soojendaminekasutades ära üksteise vabanevat energiat.PuudubJahutussüsteemide puhul tuleb lähtuda jahutuse BREFPVT-st; vähendada jahutuse vajadust kasutadesintegreeritud lähenemist ja soojuse optimeerimise analüüsi;maksimeerida sooja taaskasutust; projekteerimise etapiskaaluda õhu jahutamise võimalusi.VastabToorõli magestamineReaktsioonivee töötluse üksusest suunatakse osa töödeldudvett tagasi protsessi (skeemil srtipped water to de-ashing).Magestamisprotsessis („Deashing“) eemaldatakse lisakssooladele toormest ka tahked osakesed.Puudub Uutes rajatistes kasutada mitmefaasilisimagestamisseadmeid, rakendada häid ja optimaalseidmagestamistehnikaid, maksimeerida eelnevalt kasutatudrafineerimisvee rakendamist magestamisveena (REFBREF ptk. 4.9.1- 4.9.4).VastabVeetarbimise ja heite vähendamiseksmagestamisprotsessis: taaskasutada vett ja optimeeridamagestamisprotsess, kasutada mitmefaasilisi magestajaid,lisada protsessi veel üks saasteainete eraldamise etapp.EnergiasüsteemPõlevkivi järeltöötluse kompleksi küttegaasina kasutataksePetroteri tehnoloogias tekkivat poolkoksigaasi ningvesiniktöötluse protsessidest saadavat omagaasi. Maagaasikasutatakse põlevkivi järeltöötluse kompleksiskütteseadmetel pilootgaasina. Maagaasi (või protsessistsaadud stabiliseeritud bensiini) kasutatakse ka vesinikutootmise toormena.Puudub Võtta kasutusele energiajuhtimissüsteemkeskkonnajuhtimissüsteemi osana, tõsta rafineerimistehaseenergiatõhusust, kasutada tehases puhast reformuleeritudkütust või gaaskütuseid (looduslik maagaas, küttepetrool),suurendada puhaste kütuste kasutamise osakaalu,vähendada CO2, CO, NOx, tahkete heitmete javääveldioksiidi emissioone, vähendada veekasutust (REFVastab80/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusEnergiaefektiivsus tagatakse kasutades soojusvaheteid.Soojusvahetid produkt-toore – nendes soojusvahetitestoimub produktide jahutamine ning toorme soojendaminekasutades ära üksteise vabanevat energiat.Kasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadBREF ptk. 4.10.1.2- 4.10.5.4).VastavusmärgeÕhuemissioone vähendatakse vastavalt 2016.a.rakenduvatele nõuetele.PõletidVesiniktöötluse osas kasutatakse madala NOx tasemegapõleteid.Happelised heitgaasid juhitakse reaktsioonivee töötluseüksusest SRU-sse. Heitgaasidele/suitsugaasidele onplaneeritud puhastussüsteem(id), et vastata 2016.a.rakenduvatele normidele. Põlevkivi järeltöötluse kompleksison SRU ehk väävli tootmise üksus, mis põhineb Clausprotsessil.PuudubNOx emissioonide vähendamiseks kasutada vedela kütuseasemel gaasi, tehases toodetavad kütused hüdrogeenida,kasutada mitmefaasilisi põleteid, optimeeridapõlemisprotsesse, heitgaase retsirkuleerida, kasutadalahjendeid, kasutada madala NOx tasemega põleteid,rakendada selektiivset katalüütilist või mittekatalüütilistvähendamist või madalal temperatuuril oksüdeerimist.Tolmu või metalliosakeste emissioonide vähendamisekskasutada hõõrdumiskindlaid katalüsaatoreid, hüdrogeenidalähteainet, optimeerida põlemisprotsesse, atomiseeridakütuseid. Puhastussüsteemis kasutada elektrostaatilisieraldajaid, mitmefaasilisi tsükloneid, optimaalseid filtreid,märgpuhastust ja tsentrifugaalset puhastust. Validaoptimaalseim kütus või olemasolevate töödelda,vedelkütuste asemel kasutada gaasi, tehase küttegaasitöödelda, vedelaid tehase kütuseid hüdrogeenida.Heitgaasis vähendada väävlitaset. CO emissioonidevähendamiseks rakendada ptk. 5.21.4 esitatud PVT.VastabGaasi eraldamineEnne produktide lõplikult destilleerimist genereeritakse gaas(C1...C5), mis peale puhastamist suunatakse tagasiprotsessi ja kasutatakse toorme jaoks küttegaasina.PuudubVõimendada soojust eraldavate seadmete integreerumist,taaskasutada molekulaarsete kuivatite küttegaasi, takistadamistahes lõhna levimist keskkonda hoiustamise võikäitlemise käigus, vähendada lenduvate orgaanilisteühendite emissioone (REF BREF ptk. 4.12.1-4.12.5).VastabEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusKasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeVesiniku tarbimineEeltöötluse ja vesiniktöötluse protsesside jaoks vajalikvesinik saadakse vesiniku tootmise üksusest.Eeltöötluse, vesiniktöötluse ning amiintöötluse protsessidesttekkiv reaktsioonivesi juhitakse ühtsesse reaktsiooniveetöötluse üksusesse, kus toimub väävelvesiniku jaammoniaagi kõrvaldamine. Reaktsioonivee töötluseleraldatud väävelvesinik ja ammoniaak juhitakse edasi väävlitootmise üksusesse.Eeltöötluse ja vesiniktöötluse protsessist tekkiv amiinjuhitakse amiintöötluse üksusesse, mille tootlikkuseks onplaneeritud 755 tonni/päevas. Amiintöötluse üksusestoimub MDEA lahuse regenereerimine. Protsessisteraldatud väävlit sisaldav jääkgaas juhitakse väävli tootmiseüksusesse, reaktsioonivesi aga reaktsioonivee töötluseüksusesse.Puudub Kasutada võimalusel hüdrokrakkimisseadmeid,taaskasutada kõrgel temperatuuril kulgevate protsessidekuumust ja kõrgel rõhul kulgevate protsesside jõudu,suunata H2S sisaldavad heitgaasid amiintöötlusesse võigaasidest väävli eemaldamise süsteemidesse, suunataH2S või N-ühendeid sisaldavad heitveed õigetessereoveekäitlussüsteemidesse, kõrge metalli sisaldusegalähteaine asendajana kasutada On-stream catalystreplacement, soosida katalüsaatori regeneratsioonivõimalusi koostöös katalüsaatori tootjatega (REF BREFptk. 4.13.1-4.25.3)Õhuheite vähendamiseks suunata protsessi heitgaasidhappeliste gaaside eemaldamise protsessi, jääkgaasidsuunata väävli eemaldus süsteemi. Heitvee käitlemiselrakendada ptk. 5.1.7 esitatud PVT.VastabVäävli tootmise üksusesse juhitakse amiintöötluse ningreaktsioonivee töötluse üksuste väävlit sisaldavaidjääkgaasid. Kasutades Claus protsessi töödeldakse H2Ssisaldavaid gaase ning eraldatakse elementaarne väävel.Vesiniku tootmineVesiniktöötluse jaoks vajalik vesinik saadakse vesinikutootmise üksusest. Vesiniku toomine on konventsionaalnemaagaasi veeauruga reformimise protsess. Seadmetootlikkus on 38900 Nm3 vesinikku tunnis.Vesiniktöötluse protsessis kasutatakse 21,9 Gcal/h Petroterprotsessis tekkivat põlevkivi jääkgaasi kütusena. Lisaksvesiniku tootmise protsessist tekkiv PSA purge gassuunatakse tagasi protsessi küttegaasina. Vesiniku tootmisetoormena kasutatakse maagaasi või stabiliseeritud bensiiniPuudub Uutes rajatistes kasutada soojust integreerivaidtehnoloogiaid, taaskasutada raskete kütteõlide ja koksigaasistamise vesinikku, vesinikutootmises rakendadasoojuse integreerimise kavasid, kasutada PSA purge gasküttegaasina raifineerimistehases (REF BREF ptk. 4.14.1-4.14.3).Vastab82/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetus(järeltöötluse protsessi produkt).Kasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeEsmane destillatsioon Esmast destillatsiooni, nagu traditsioonilistesrafineerimistehastes planeeritud pole. Protsessis onplaneeritud rektifikatsiooni ja destillatsiooni kolonne, midakasutatakse vahe- ja lõpp-produktide eraldamiseks.Kasutatakse atmospheric destillation.Vesiniktöötluse üksusest suunatakse happeline vesi suletudsüsteemis reaktsioonivee töötluse üksusessepuhastamisele. Reaktsioonivee töötluse üksuse happelisedgaasid suunatakse väävli tootmise üksusesse (kasutatakseClaus protsessi). Vesiniktöötluse heitgaasid puhastatakseheitgaaside puhastussüsteemis.PuudubMaksimeerida soojust eraldavate seadmete integreerumist,maksimeerida vaakumtornis vedel ring vaakumpumba japinnase kondensaatorite tööd, rakendada arenenudprotsesside kontrolli energia kasutuse optimeerimiseks,jääkõli ümbertöötlemisel kasutada alternatiivinadestilleerimist (REF BREF ptk. 4.19.1-4.19.8).Heitvee vähendamiseks kasutada vedel ringvaakumpumpasid või pinna kondenseerijaid. Veereostumise vähendamiseks suunata happeline vesi suletudsüsteemis puhastisse. Õhuheite vähendamiseks suunataheitgaasid (eriti just mitte- kondenseeruvad) happelistegaaside puhastusse.VastabPõlevkivijäreltöötlemisproduktidekäitlemine ja hoiustaminePõlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi produktidehoiustamiseks ja käitlemiseks on plaanis hakata kasutamanii olemasolevat mahutiparki ja olemasolevaidlaadimissüsteeme, kui ka rajada heledate produktidehoiustamiseks uued mahutid ning uusraudteelaadimissüsteem ja uus autolaadimissõlm.Heledatele produktidele planeeritakse rajada sisemise ujuvakaanega mahutid (internal floating roof tanks) ja fikseeritudkaanega mahutid (fixed cone roof tanks) vastavaltstandardile API 650.Stabiliseeritud bensiini mahutitele ninglaadimissüsteemidele (nii raudtee- kui ka autolaadimine)nähakse ette arurude kogumise süsteem VRU (VapourRecovery Unit). Antud süsteemi on võimalik ühendada kadiislikütuse mahutid ning laadimissüsteemid.PuudubRakendada hoiustamist käsitlevas BREFIS esitatud PVT.,mahutite puhastamisel rakendada emissioone vähendavaidmeetmeid, rakendada head majapidamistava jakeskkonnajuhtimist, vähendada mahutite ja ainetehoiustamise mahtu (tehes koostööd partneritega,integreerides tootmisprotsesse), tasakaalustada jareguleerida aurude emissioone laadimisel/mahalaadimisel(ka laevadel ja muudel sõidukitel), vähendadapinnasereostumise ohtu rakendades inspekteerimist jahooldust sisaldavat programmi, kasutada automaatseltsulguvaid voolikuid, kasutada transpordimasinatelaadimis/mahalaadimis alas barjääre, et vältida seadmetelekahjude tekitamist masinate poolt, ellu viia protseduurid, etlüliteid ja kange ei rakendataks enne, kui voolikud onkorrektselt ühendatud, kasutada seadmeid, mis takistavadmahuteid üle voolamast. (REF BREF ptk. 4.15.3-4.23.6.2)VastabEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusKasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeUues 03.2012 draftis: lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuemiteerimise vähendamiseks kasutadahoiustamismahutites kõrge efektiivsusega tihendeid,mahutite puhastamiseks suletud süsteemiga puhasteid.Vähendamaks emissioone õhku ja vette, kasutada topeltpõhjadega mahuteid, läbistamatu membraaniga mahutiteservasid, piisavalt efektiivseid ülevoolukanaleid, mahuteidhooldada. Vältimaks lenduvate orgaaniliste ühenditeemissiooni õhku laadimise/mahalaadimise käigus:kontrollida aurude emiteerimist.Heitgaaside käitlemineJäreltöötluse protsessist tekkiv amiin juhitakse amiintöötluseüksusesse, kus toimub väävelvesiniku eraldamine. Väävlitootmise ning gaasi töötluse üksuses kasutatakse Clausprotsessi.Puudub Amiinide käitlemisel: kasutada regeneratiivseidamiiniprotsesse, võimalusel taaskasutada amiinidelahuseid, vähendada H2S kontsentratsiooni gaasistasemeni 20-150 mg/NM 3 , omada piisavalt mahuteidhooldustööde ja avariiolukordade puhuks (ainete ajutisekshoiustamiseks), kasutada heitvee hoiustamiseks mahutitvõi korraldada tootmist võimalikult vähese heitveega (REFBREF ptk. 4.23.5.1).VastabHeitgaaside käitlemineJäreltöötluse protsessist tekkiv amiin juhitakse amiintöötluseüksusesse, kus toimub väävelvesiniku eraldamine. Väävlitootmise ning gaasi töötluse üksuses kasutatakse Clausprotsessi.PuudubVäävli kogumisseadmetes: kasutada mitmefaasilist väävlikogumisseadet, kasutada piisava H2S kogumisvõimegaseadmeid, kasutada piisavalt mahukaid väävlikogumisseadmeid, et iga 2. aasta tagant teostadahooldustöid ilma väävliemissioonide kasvuta, väävliutiliseerimise tõhusus peab olema vähemalt 96%, kasutadanüüdisaegseid ohjamis- ja monitooringuseadmeid,kasutada häid ahjusid ja efektiivseid temperatuure jahapniku ohjamissüsteemi ahjudes, kasutada alternatiivseidH2S/SO2 eemaldamismeetodeid (REF BREF ptk. 4.23.5.2).VastabVäävli õhuemissioonide vähendamiseks jääkgaasides84/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTootmisetapid ja –tegevusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmetenimetusKasutusel olevaKKJS, tehnoloogia jaseadmete erikuludeja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadkasutada mitte-regeneratiivset puhastamist võiregeneratiivset puhastamist, SNOx kombineeritud tehnikat.Väävli õhuemissioonide vähendamiseks heitgaasideskasutada happelise gaasi eemaldamist nt. amiintöötlust,väävli kogumisseadmeid nt. Claus tehnoloogia ja Claustehnoloogia jääkgaasi töötlemist.VastavusmärgeHeitgaaside käitlemineAvariiküünalt (flare) kasutatakse ainult avariiolukordades,protsessi häirete korral ning kompleksi käivitamisel jaseiskamisel. Avariiküünal projekteeritakse vastavaltstandardi API 521 nõuetele.Puudub Küünalde kasutamine: küünlaid kasutadaohutussüsteemina (käivitamisel, avariiolukorrad japeatamised), tagada suitsuvaba ja töökindel toimimine,vähendada küünla kasutamist (vähendada jääkgaasipõletamise vajadust rakendades head majapidamistava jajuhtimist) (REF BREF ptk. 4.23.7).VastabÕhuemissioonide vähendamiseks kasutada küünlaid vaidavarii- või eriolukordades (käivitamine, sulgemine). Lisakspeavad küünlad olema projekteeritud õigesti, rakendataksetehase juhtimissüsteemi, tehas on projekteeritud õigesti, onpidev tegevuste monitooring ja registreerimine.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks15 STRATEEGILISEPLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGAKAASNEVA OLULISE NEGATIIVSEKESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JALEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMEDAlljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik leevendadaehitustegevuse ning laiendatud käitise töötamise tagajärgi ning seeläbi vähendadanegatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud pidades silmasseda, et põlevkivi järeltöötluse kompleks on kohustatud rakendama PVT-le vastavattehnoloogiat. Lisaks on arvestatud, et soovitavad leevendavad meetmed ei tookskaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult jatehniliselt teostatavad.15.1 Ehitustegevuse peamised negatiivsekeskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmedEhitusaegne keskkonnamõju on peamiselt ajutise iseloomuga ning eeldatavalt eikandu oluliselt territooriumi piirist väljapoole.Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtestuleb arendajal täpselt kokku leppida peatöövõtjaga, kes edastab samad nõudedalltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist.Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korrasmasinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal.Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseidkeskkonnamõjusid on:- ressursikasutus;- heitmed välisõhku (sh tolm);- müra ja vibratsiooni teke;- jäätmeteke;- pinnase ümberpaigutamine;- hädaolukorrad.Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivatekeskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.Ressursikasutuse vähendamiseks tuleb erinevaid ehitustöödel kuluvaid materjale,seadmeid ja muid vahendeid kasutada võimalikult optimaalselt. Lähtudesmajanduslikust olukorrast ei ole vastupidist käitumist ette näha.Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismidemootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korralnende mehhanismide tööaega. Oluline, et alati kasutatakse ainult töökorrasseadmeid.Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaidtegevusi. Tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld)hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist territooriumil jasealt väljapoole.Müra mõju on võimalik vähendada töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal.Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks,Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 86/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseksmitte asjata lasta mootoritel töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikesemüratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras.Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavatemehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed.Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemiseviisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmetelõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordusvõitaaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivsetkeskkonnamõju.Teatud ehituse etappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed võivad tuultega kandudaümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tulekskaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleksehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollidaallhankijate tegevust.Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale.Arendaja peab kontrollima seatud nõuete täitmist.Hädaolukordade ennetamiseks tuleb ehitustöödel kinni pidada ohutusnõuetestning heast tavast. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodudnõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju niiinimese tervisele kui keskkonnale.15.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitisetegevusega kaasnevad peamised negatiivsekeskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamisemeetmedPeamised kavandatava tegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuuanegatiivseid keskkonnamõjusid on:- ressursikasutus/-teke;- heide välisõhku;- müra;- reoveeteke ning heitvee suunamine suublasse;- jäätmeteke;- hädaolukorraoht.Käitis planeeritakse, rajatakse ja käitatakse parimale võimalikule tehnikale vastavaltning seetõttu on võimalikke leevendusmeetmeid juba arvesse võetud.Hädaolukordade ennetamiseks saavad käitisel olema rakendatud erinevadennetus- ja leevendusmeetmed ning koostatud hädaolukorra lahendamise plaan.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks16 PARIMA ALTERNATIIVSEARENGUSTSENAARIUMI MÄÄRAMINEParima arengustsenaariumi ehk alternatiivi määramiseks kasutataksemultikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga kuskõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatudväärtuse.16.1 MetoodikaKriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda:• mõju elusloodusele- mõju taimedele- mõju loomadele- mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele- mõju looduskaitsealadele• mõju inimese tervisele ja• mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale (sh varale)- mõju inimeste heaolule- mõju kohalikule majandusele- mõju makromajandusele- mõju tööhõivele.Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevatekeskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele sh inimesetervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilmavastuvõtjata.Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõjuvälisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudeskavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutustesuhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele võisotsiaal-majanduskeskkonnale. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neidelemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust võib ollamõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale.Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, etkummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ärakolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nendeolulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antaksemõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrdumavaldkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusestmõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnaleavalduda. 0-alternatiivi puhul arvestatakse olemasoleva olukorra mõju erinevatelemõjuvaldkondadele.Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 14).88/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTabel 14 Mõju iseloomu hindamise skaalaPunktidSelgitusVäga tugev positiivne mõju ehk vajalik4tegevus3 Tugev positiivne mõju2 Mõõdukas positiivne mõju1 Nõrk positiivne mõju0Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõjupuudub-1 Nõrk negatiivne mõju-2 Mõõdukas negatiivne mõju-3 Tugev negatiivne mõju-4Väga tugev negatiivne mõju ehk välistavfaktorSiinjuures tähistab „väga tugev negatiivne mõju” olukorda, kus ületatakse kaspiirväärtusi ja/või esineb väga tugev negatiivne mõju inimese tervisele,looduskeskkonnale või majanduskeskkonnale. Sellisel juhul on tegemist välistavakriteeriumiga ning kokkuvõttes muudab selle alternatiivi teostamatuks. Väga tugevpositiivne mõju antakse juhul, kui tegevuse ellu viimata jätmine seaks ohtulooduskeskkonna või inimese tervise.Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavastkeskkonnamõjustAlternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatudalljärgnevas tabelis (Tabel 15). Alternatiivide siseselt erinevaid lahendusvariantevälja ei tooda kuna kõik hinnangud jäävad omavahel sama hindepunkti sisse.Alternatiivide omavaheline erinevus ja eelistatud lahendusvariant on välja toodudmõju hinnangute alapeatükkide järeldustes.Tabel 15 Alternatiivide võrdlusHinnatav kriteeriumMõjukaalAlternatiiv 0 Alternatiiv 1MõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokku1. Mõju elusloodusele 21.1. Mõju maastikumuutusest 0,1 0 0 0 01.2. Mõju pinnasemuutusest 0,25 0 0 -1 -0,251.3. Mõju pinnaveekvaliteedi muutusest 0,3 0 0 -1 -0,31.4. Mõju pinnaveekvantiteedimuutusest 0,3 0 0 -1 -0,3Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksHinnatav kriteeriumMõjukaalAlternatiiv 0 Alternatiiv 1MõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokku1.5 Mõju põhjaveekvaliteedi jakvantiteedimuutusest 0,1 0 0 0 01.6. Mõju välisõhukvaliteedi muutusest 0,3 0 0 0 01.7 Mõju müratasememuutusest 0,2 0 0 0 01.8. Mõjuhädaolukordadest 0,25 -1 -0,25 -1 -0,251.9 Kaudsed mõjud 0,2 -1 -0,2 -1 -0,22. Mõju inimesetervisele 42.1. Mõju maastikumuutusest 0 0 0 0 02.2. Mõju pinnasemuutusest 0,2 0 0 0 02.3. Mõju pinnaveekvaliteedi muutusest 0,35 0 0 0 02.4. Mõju pinnaveekvantiteedimuutusest 0,3 0 0 0 02.5 Mõju põhjaveekvaliteedi jakvantiteedimuutusest 0,8 0 0 0 02.6. Mõju välisõhukvaliteedi muutusest 1,15 0 0 0 02.7 Mõju müratasememuutusest 0,5 0 0 0 02.8. Mõjuhädaolukordadest 0,5 -1 -0,5 -1 -0,52.9 Kaudsed mõjud 0,2 -1 -0,2 -1 -0,23. Mõju sotsiaal- jamajanduskeskkonnale 43.1. Mõju maastikumuutusest 0,1 0 0 0 03.2. Mõju pinnasemuutusest 0,1 0 0 0 090/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksHinnatav kriteeriumMõjukaalAlternatiiv 0 Alternatiiv 1MõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokku3.3. Mõju pinnaveekvaliteedi muutusest 0,3 0 0 0 03.4. Mõju pinnaveekvantiteedimuutusest 0,3 0 0 0 03.5 Mõju põhjaveekvaliteedi jakvantiteedimuutusest 0,6 0 0 0 03.6. Mõju välisõhukvaliteedi muutusest 1,25 -3 -3,75 -3 -3,753.7 Mõju müratasememuutusest 0,4 0 0 -2 -0,83.8. Mõjuhädaolukordadest 0,5 -1 -0,5 -2 -13.9 Kaudsed mõjud 0,45 -2 -0,9 2 0,9Kokku -6,3 -6,6516.3 Alternatiivide eeldatav mõju vastuvõtvalekeskkonnaleAlljärgnevalt selgitatakse alternatiivide võrdluse ning mõjuhinnangute tagapõhja.Mõjude hindamisel kavandatavast tegevusest on arvestatud ka ehitustegevusegakaasnevaid mõjusid.Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antudtavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseksehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tulenevamõju suurusena.Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt looduskeskkonda. Ainultkaudsete mõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid, nt kaudsedmõjud sotsiaal- ja majanduskeskkonnale hõlmavad ka tööhõivet ning muidmajanduslikke tegureid kaasa arvatud arendajale.16.3.1 Mõju eluslooduseleNullalternatiivNullalternatiivi puhul ei ole elusloodusele tavaolukorras mõju ette näha, sestmõjutegurid puuduvad. Samas on hinnatud nõrk negatiivne mõju hädaolukordadestning kaudsetest mõjudest. Hädaolukordade puhul on hinnangu andmisel lähtutud, ethädaolukorraga (kemikaali leke, põleng) võib kaasneda mõju alal esinevaleEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamisekstaimestikule. Kaudsete mõjude puhul on arvesse võetud ettevaatusprintsiipi ehk kaneid mõjusid, mille avaldumist ekspert ette ei ole näinud.Alternatiiv 1Alternatiivi 1 ehk planeeritava tegevuse puhul on hinnatud nõrk negatiivne mõjutavaolukorras pinnase muutusest ning pinnavee kvaliteedi- ja kvantiteedi muutusest.Nõrk negatiivne mõju pinnase muutusest avaldub ehitustegevuse käigus, kuiolemasoleva taimestikuga kaetud pinnas eemaldatakse ning asendatakse tehislikukõvakattega. Pinnavee kvaliteedile ja kvantiteedile avaldub nõrk negatiivne mõju läbiheitvee juhtimise pinnaveekogusse ning seeläbi veekogu taimestikule ningloomastikule. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on hinnatud nõrk negatiivne mõju kahädaolukordadest ning kaudsetest mõjudest.Järeldus: vastuvõetamatut mõju looduskeskkonnale kummagi alternatiivipuhul eeldatavalt ei avaldu.16.3.2 Mõju inimese terviseleHinnangu andmisel erinevate keskkonnaelementide mõjust inimese tervisele, võetialuseks eeldus, et otsene negatiivne mõju inimese tervisele puudub olukorras, kuskehtestatud piirväärtusi ei ületata.Nii nullalternatiivi kui ka tegevuse alternatiivi puhul ei ole ette näha üheskikeskkonnaelemendis sellist muutust, mis ületaks kehtestatud piirväärtusi. Sellestlähtuvalt on hinnatud, et mõlema alternatiivi puhul otsene mõju inimese tervisele onneutraalne.Ettevaatusprintsiibist lähtudes on hinnatud nõrk negatiivne mõju niihädaolukordadest kui ka kaudsetest mõjudest.Nullalternatiivi puhul on hädaolukordade hinnangu andmisel arvestatud asjaoluga, etplaneeringualal hoitakse ning käideldakse kemikaale, mis võivad kokkupuutel ollakahjulikud inimese tervisele. Kaudsete mõjude puhul on arvestatud mõjusid, milleavaldumist pole ekspert ette näinud.Tegevuse alternatiivi puhul on arvestatud, et kuigi rajatakse uus ning kõikideleohutusnõuetele vastav käitis, võib siiski esineda hädaolukordi (kemikaalide lekked,põleng, plahvatus), mis võivad avaldumisel omada mõju inimese tervisele. Kunaselliste olukordade esinemise tõenäosus on väike on ka võimalik mõju hinnatudnõrgalt negatiivseks, kuigi tagajärjed võivad olla olulised. Peamiselt avalduks mõjukäitise töölistele. Kaudsete mõjude puhul on tegevuse alternatiivi puhulgi arvestatudmõjusid, mille avaldumist pole ekspert küll ette näinud, aga mida päriselt välistadapole võimalik.Järeldus: vastuvõetamatut mõju inimese tervisele kummagi alternatiivipuhul ei avaldu.16.3.3 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (shvarale)NullalternatiivNullalternatiivi puhul pole sotsiaal-majanduslikule keskkonnale tavaolukorrasnegatiivset mõju ette näha, sest vastavad tegevused puuduvad.Hädaolukordade puhul on ettevaatusprintsiibist lähtudes hinnatud võimalik mõjunõrgalt negatiivseks. Mõõdukalt negatiivseks on hinnatud kaudsed mõjud. Sedaseetõttu, et planeeringuga kavandatud tegevuse ellu viimata jätmisel ei loodaks uusitöökohti ning ei toimuks põlevkivi veelgi suuremat väärindamist.Alternatiiv 192/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksTugevalt negatiivseks on hinnatud mõju välisõhu kvaliteedile. Kuigi põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi mõju Kohtla-Järve linna ning lähipiirkonna välisõhu seisundileei ole oluline, moodustub koosmõjus VKG teiste tootmisüksustega ning piirkonnamuude saasteallikatega kehtestatud piirväärtuse lähedane saastetase. Tekkivadsaastetasemed jäävad küll alla poole kehtestatud piirväärtusi ja otsene mõju inimesetervisele eeldatavasti puudub ent tegemist on sellegipoolest olulise inimeste heaolumõjutava teguriga. Kuna SO 2 tase on piirkonnas kõrge, siis seab see piiranguid uutevõimalike ettevõtete lisandumiseks ning seega omab võimalikku negatiivset mõjumajanduskeskkonnale.Mõõdukalt negatiivseks on hinnatud mõju müra taseme muutusest, sest kuiginormtaseme kriitilist taset ei ületata, võib müra olla öisel ajal inimeste heaolunegatiivselt mõjutavaks häiringuks.Teiste keskkonnaelementide puhul tavaolukorras negatiivse mõju avaldumistsotsiaal-majanduslikule keskkonnale ette näha pole.Hädaolukordade puhul on sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ettevaatusprintsiibisttulenevalt antud mõõduka negatiivse mõju hinnang.Oma tegevusega mõjutab VKG AS nii Ida-Virumaad kui ka Eesti riiki, olles olulinetööandja. Põlevkiviõlide kompleksi rajamine ning käitamine loob piirkonda juurdetöökohti ning suurendab eksporti. Senisest enam väärindatakse põlevkivi ningtoodetakse veelgi väärtuslikemaid tooteid. Seetõttu on hinnatud kaudsed mõjudsotsiaal-majanduslikule keskkonnale mõõdukalt positiivseks.Järeldus: vastuvõetamatut mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnalekummagi alternatiivi puhul ei avaldu.16.4 Arengustsenaariumite võrdlemise kokkuvõteAntud juhul ei ole tegemist klassikalise alternatiivide hindamisega, sest valikuteks onainult tegevusest loobumine ning tegevuse alustamine. Sellest tulenevalt ei ole õigemoodustada paremusjärjestust ning välja tuua eelistatumat alternatiivsetarengustsenaariumit pelgalt tulemuste põhjal.Alternatiivide võrdluse tulemused on ootuspärased. Igal tegevusel on teatavadmõjud võrreldes olukorraga, kus mingit tegevust ei toimu. Antud juhul tarbitakseloodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid. Lisandub veelsuurenenud hädaolukordade tekke risk.Kuna eeldatavalt õigusaktidega kehtestatud piirväärtusi ei ületata, siis eileitud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ühtegi tegurit, misvälistaks kavandatava tegevuse. Ekspert lähtub teadmisest, etkehtestatud piirväärtused on seatud nii, et allpoole nimetatud tasemeidinimese tervisele negatiivset mõju ei avaldata.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks17 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKSKAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATEINDIKAATORITE KIRJELDUSKäesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrollikorraldamiseks lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatesttagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest.Kuna enamus käitise sisenditest ning väljunditest on seotud teiste VKGtootmisüksustega, siis heite ning keskkonnakvaliteedi seiret tuleb jätkata vastavaltolemasolevates keskkonnalubades toodule. Käitiste tegevuste muutumisel tulebmuuta ka seirenõudeid keskkonnalubades. Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksvõetakse kasutusele eeldatavalt mitte varem, kui aastal 2016 ning selleks ajaks ontõenäoliselt lisandunud saasteallikatena AS VKG Oil tehased Petroter II ja PetroterIII. Sellega seoses muutuvad ka heitkoguste ning keskkonnakvaliteedi seire.Seetõttu pole hetkel asjakohane esitada VKG teiste üksuste seire parameetreid.Esitatud on ainult põlevkiviõlide järeltöötlusest otse keskkonda suunatavatesaasteainete seire.Suitsugaaside puhastussüsteemis tekkiva heitvee seireTeostada kord kuus heitvee seiret pH, BHT 7 , KHT, N üld , heljum, kloriidid, sulfaadid,raskmetallidest vähemalt elavhõbe. Seire on vajalik ainult olukorras, kus heitvesisuunatakse kas Kohtla jõkke või Soome lahte. Kui heitvesi kasutatakse ära käitisetootmisprotsessides, pole seire vajalik.Üldine seire ja kontrollLisaks eelnimetatud spetsiifilisele seirele peaks käitises järgima alljärgnevaid seire jakontrolli põhimõtteid:• Tekkivate jäätmekoguste arvestuse pidamine liikide kaupa;• Ressursikulu üle arvestuse pidamine;• Seadmete, hoidlate ja masinate töökorrasoleku kontroll (lekete puuduminejms);• Puhastusseadmete töökorrasoleku ning efektiivsuse kontroll;• Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll;• Hea majapidamistava rakendamise kontroll.Samuti tuleb kinni pidada kõigist töökeskkonna- ja ohutuse nõuetest, kasutadaisikukaitsevahendeid ja järgida ettevõttes kehtestatud protseduure-juhendeidtööoperatsioonide läbi viimiseks.94/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUSTRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEJA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTAKMH programmi avalik väljapanek ja avalik aruteluKMH programmi avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded04.01.2012, ajalehes Põhjarannik 06.01.2012, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ningplaneerija OÜ Hendrikson & Ko veebilehtedel Samuti teavitati keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 3 p 3 ning § 36 lg 3nimetatud isikuid. Programmi kohta küsiti arvamust KeHJS § 36 lg 3 nimetatudasutustelt. KMH programmiga oli võimalik tutvuda ajavahemikul 09.01-23.01.2012Kohtla-Järve Linnavalituses (Keskallee 19, Kohtla-Järve), OÜ Hendrikson ja Kokontoris (Raekoja plats 8, Tartu), ELLE OÜ kontoris (Tõnismägi 3A-15, Tallinn). KSHprogrammi ning detailplaneeringu eskiislahenduse sai alla laadida Kohtla-JärveLinnavalitsuse kodulehelt (www.kohtla-jarve.ee), ELLE OÜ veebilehelt(www.environment.ee) ning OÜ Hendrikson ja Ko kodulehelt (www.hendrikson.ee).KSH programmi avalik arutelu toimus Viru Keemia Grupp AS peamaja 3. Korrusesaalis (Järveküla tee 14, Kohtla-Järve), 24.01.2012 kell 16.00.Avaliku väljapaneku aja jooksul kirjalikke ettepanekuid ei laekunud. KSH programmkiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni 21.02.2012 korraldusega nr V 6-7/12/38946-6.KMH aruande avalik väljapanek ja avalik aruteluEsitatakse peale aruande avalikustamist.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks19 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISELHINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISELILMNENUD RASKUSEDKeskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud olulisiraskusi, mis oleks takistanud hinnangute andmist.96/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks20 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSEDKeskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Ida-Virumaakonna Kohtla-Järve linna Järve linnaosa maaüksuste 3s, 5s ja 1p ning nendelähiümbruse detailplaneering ning selle alusel kavandatav tegevus.Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslikalus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I2005, 15, 87).Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 4, § 33 lg 1 p 3, §35 lg 5 ja lg 6.Detailplaneeringu (DP) koostamise eesmärgiks on maaüksuste katastripiiridetäpsustamine, ehitusõiguse ja tehnovõrkude asukoha määramine ning liiklusekorraldamine põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamiseks. Kompleks onplaneeritud maaüksustele Keemia väikekoht 3s, 5s, 1p, 13 j, 7a, 5h ja 3c. Lisaksplaneeritakse kompleksiga seotud rajatisi (uued mahutid, veoteed ninglaadimissüsteemid) Keemia väikekoht 10j ja 18c maaüksustele, kuid kuna rajatistelepole detailplaneeringut vaja, siis detailplaneeringu ala nende maaüksuste osas eilaiene.KSH käigus hinnatava tegevuse eesmärgiks on tõsta põlevkiviõlide kvaliteetitootes kõrgema väärtusastmega vedelkütuseid (stabiliseeritud bensiin, EURO Vkvaliteedinormidele vastav diislikütus ja 0,1% väävlisisaldusega merekütus), et ollakonkurentsivõimeline. Põlevkiviõlide kvaliteedi tõstmiseks planeerib VKG laiendadatootmist ning rajada oma olemasolevale tootmisterritooriumile põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi. Rajatav kompleks koosneb vesiniktöötluse osast ning n.ö.abistavatest üksustest. Peamised abistavad üksused on vesiniku tootmine,reaktsioonivee töötlus, amiinitöötlus, väävli tootmine ja gaasi töötlus. Põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi tootlikkuseks on planeeritud 14 000 BPSD (barrelit päevas)arvestatuna toorõlile.KSH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:• nullalternatiivi – detailplaneeringut ei kehtestata ning põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi ei rajata. Planeeringuala edasine kasutusotsarve eimuutu ning jätkub olemasolev kasutus.• I alternatiivi (detailplaneeringuga kavandatav tegevus) – põlevkiviõlidejäreltöötluse kompleksi rajamine ning käitamine.Ehitustegevustega kaasnevad peamised tagajärjed on:• ressursikasutus• müra ja vibratsioon• heitmed välisõhku, sh tolm ja heitgaasid• ajutine transpordikoormuse tõus ehitusplatsile viivatel teedel• jäätmeteke• pinnase ümberpaigutamine ja• avariide ja õnnetuste oht.Ehitustegevuse tagajärgedega ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale.Ehitustegevuse mõju kultuuripärandile ning kaitstavatele loodusobjektideleeeldatavalt puudub. Mõju maastikule, põhjaveele, vibratsioonitasemele, valguse jakiirguse tasemele ning kliimale on eeldatavasti neutraalne. Ehitustegevusegakaasneb eeldatavasti nõrk negatiivne mõju pinnasele, välisõhu seisundile jamüratasemele. Samuti võib nõrgalt negatiivseks lugeda ehitustööde koosmõju teistetegevustega ning kaudset mõju.Keskkonnamõju hindamise läbi viimisel selgus, et peamised tagajärjed, miskaasnevad nullalternatiivi rakendamisel on:Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks• Kasutamata tootmismaa potentsiaal ja• Visuaalne reostus kasutamata seisvatest hoonetest ja rajatistest.Nullalternatiiviga detailplaneeringualale tegevusi ei planeerita ning olemasolevasolukorras olulised saasteallikad puuduvad. Eelnevast tulenevalt ei ole ette nähaolulise mõju esinemist.Hindamisel leiti, et põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi käitamisegakaasnevad peamised olulised tagajärjed on:• ressursikasutus;• müra ja vibratsioon;• heitmed välisõhku, sh tolm ja heitgaasid;• ajutine transpordikoormuse tõus;• jäätmeteke;• reovee teke;• pinnase ümberpaigutamine;• avariide ja õnnetuste oht.Mõjuvaldkonnad, millele kompleksi tegevuse käigus suuremat mõju avaldatakse onvälisõhk ja pinnavee kvantiteet- ja kvaliteet. Samuti suureneb hädaolukorraoht.Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et saasteainetemaksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastesõhukihtides territooriumi piiril ning ka väljaspool seda, jäävad eeldatavaltalla lubatud piirväärtuste. Seega lubatud välisõhu saastetaset eeldatavaltei ületata.Kompleksi teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus on minimaalne, sesttoodetavate fraktsioonide vedu asendab juba olemasolevas olukorras toimuvatpõlevkiviõlide transporti. Transpordist tuleneva mürataseme suurenemine jääbeeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi.Planeeringualale kavandatavatest paiksetest tööstusmüraallikatest tulenevmürataseme suurenemine lähimal elamumaal on kuni 3 dB olemasolevaolukorraga võrreldes. Müratase jääb nii öisel kui ka päevasel ajal alla 55dB ehk kriitilise taseme.Kavandatava veevõtu mõju hindamisel pinnaveele jõuti järeldusele, et kavandatavveevõtt toimub Konsu järvest VKG Energia OÜ kehtivakeskkonnakompleksloa alusel ning võimalikud mõjud on arvesse võetudjuba nimetatud loa väljastamisel. Siiski võib hinnata mõju pinnaveekvaliteedile nõrgalt negatiivseks.Mõju pinnavee kvantiteedile avaldub läbi heitvee juhtimise pinnavette. Kuigi lõplikudlahendused heitvee edasiseks käitlemiseks alles selguvad, võib eeldada, etarvestades heitvee koguseid ning nende kasutamist tootmises või suunamisest läbiolemasolevate süsteemide Kohtla jõkke või Soome lahte, olulist mõju pinnaveeleei avaldu.Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleks rajatakse parimale võimalikule tehnikalevastavalt ning sellega viiakse miinimumini hädaolukordade tekketõenäosus ning tagajärgede tõsidus. Võimalike hädaolukordadevältimiseks koostatakse vastavad tegevusplaanid, kavad ja protseduurid. Seegavõib hinnata selliste olukordade mõju eeldatavasti nõrgalt negatiivseks, sesthädaolukordade teket täielikult välistada ei ole võimalik ka parimate tehnoloogiate jatehnikate kasutamisel.Tegevuse ellu viimisega kaasneb mõõdukas positiivne kaudne mõju läbipõlevkivi suurema väärindamise.98/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksKandes erinevad mõjud üle vastuvõtvale keskkonnale, saame öelda, etelusloodusele olulist mõju ei avaldu. Tavatingimustel otsese negatiivse mõjuilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole, sest kehtestatud piirmäärasid eiületata. Sotsiaal-majanduslikule keskkonnale kaasnevad negatiivsed mõjud peamiseltpiirkonna välisõhu kvaliteedi ning müratasemest tulenevate häiringutega ningpositiivsed mõjud seoses tööhõive ja majandusnäitajatega.Kummagi alternatiivi korral normatiive ei ületata, mistõttu võib öelda, et välistavatmõju tegevusega ei kaasne. Ekspert lähtub eeldusest, et kehtestatud piirväärtusedon seatud nii, et allpoole nimetatud tasemeid inimese tervisele ega loodusele olulistnegatiivset mõju ei avaldata. Sellest tulenevalt ei ole ühtegi objektiivset asjaolu, misvälistaks kavandatava tegevuse.Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedestning eeldatavatest mõjudest, on aruande peatükis 15 antud soovitusi mõjudeleevendamiseks. Soovituste andmisel on arvesse võetud, et kasutusele võetavtehnoloogia vastab parimale võimalikule tehnikale.Käitis saab tegevust alustada alles siis, kui kõik vajalikud (keskkonna)load onväljastatud.Viru Keemia Grupp AS on juurutanud rahvusvahelise standardi ISO 14 001 nõuetelevastava keskkonnajuhtimissüsteemi, kus on kirjeldanud kõik ettevõttes toimuvadprotsessid, sh ette nähtud ennetusmeetmed hädaolukordade ära hoidmiseks ningkäitumiseks hädaolukordades.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks21 KASUTATUD MATERJALIDÕigusaktidKeskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrus nr 120. Välisõhu saastatuse tasememääramise kord. — Riigi Teataja L 2004, 128, 1984.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011. a määrus nr 40. Kemikaaliohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohugaettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord. — RiigiTeataja I, 10.06.2011, 10.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2009. a määrus nr 124. Nõudedvälitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, müratasememõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavateseadmete vastavushindamise kord. — Riigi Teataja L 2009, 95, 1388.Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes jaühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. — Riigi Teataja L2002, 62, 931.Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr 42. Müra normtasemed elu- japuhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmisemeetodid. — Riigi Teataja L 2002, 38, 511Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määrus nr 109. Töötervishoiu ja tööohutuse nõudedvibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid javibratsiooni mõõtmise kord. — Riigi Teataja I 2007, 34, 215.Vastu võetud 08.07.2011. nr 43. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused,saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. — RiigiTeataja I 12.07.2011, 3.Avalikud andmebaasid ja registrid:Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspxEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis/www/symbols/Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.eePlaneerimis- ja arendusdokumendid:Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030.Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013.Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21.Ida-Viru maakonna teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused.Ida-Viru maakonnaplaneering.Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering. Hendrikson & Ko 2004-2007 (kehtestatud2008).Kohtla-Järve linna arengukava. 2007-2016.Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne. Hendrikson & Ko. Tartu, 2007.100/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. AvalikustamiseksPõlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015.Viru alamvesikonna veemajanduskava 2006.Muu:Põlevkiviõlide rafineerimine. Diislikütuse tootmine. [WWW]http://www.vkg.ee/est/arendustegevus/projektid/diislikutuse-tootmine (29.01.2013)VKG Oil AS. [WWW] http://www.vkg.ee/est/tooted-ja-teenused/vkg-oil-as(04.05.2012)VKG aastaraamat 2010. Viru Keemia Grupp AS. 2010.Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne. Viru Keemia Grupp AS. 2011.Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruanne. Viru Keemia Grupp AS. 2010.VKG Energia OÜ keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-204118.VKG Oil AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH) programm.Tallinna ülikooli ökoloogia instituut Kirde-Eesti osakond. 2008.Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega. Töö nr 171-12-vkg/288-12. TallinnaÜlikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, jaanuar 2013.Saasteainete heitkoguste (vääveldioksiid) ja välisõhu saastatuse prognoos VKG ASsaasteallikatest seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi ja TSK seadmeterajamisega Töö nr 167-12-vkg/110-12. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, august 2012.Eesti Maastikud. Arold, I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.Shale Oil Upgrading Project, Viru Keemia Grupp AS Geotechnical Report. IPTProjektijuhtimine OÜ. Tallinn, 2012.Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. Eesti NSV ministrite Nõukogujuures asuv Eesti Veemajandusinspektsioon. Tallinn: „Valgus“, 1986.Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni 06.02.2012 kiri nr IDR-6-17/48-2.Välisõhu seire linnades 2011: Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. EestiKeskkonnauuringute Keskuse Kesklabor. Tallinn, 2012.Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part2: Determination of environmental noise levels.Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud: aruanne. AS Maves, Salu, M. Tallinn,2004.Process Safety Design Criteria. Technip Italy S.p.A. 30.11.2012Environmental Protection Design Criteria. Technip Italy S.p.A. 08.01.2013Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Refining of mineral oiland gas. Industrial Emissions Directive 2010/75/EU (Integrated Pollution Preventionand Control). Draft 2. Eelnõu. Märts 2012.Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC) Reference Document on BestAvailable Techniques for Mineral Oil and Gas Refineries. Veebruar 2003.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/102

Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse DP KSH aruanne. Avalikustamiseks22 LISADLisa 1. KSH heakskiidetud programm.Lisa 1.1 Asutuste seisukohad.Lisa 1.2 Programmi avaliku arutelu protokoll.Lisa 1.3 Programmi avalikustamise teated.Lisa 1.4 Eksperdi pädevust tõendavad dokumendid.Lisa 2. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega. Töö nr 171-12-vkg/288-12.Lisa 3. Välisõhusaaste hajumiskaardid.Lisa 4. Müra hajumise kaardid.Lisa 5. Müra modelleerimise metoodika.102/102 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ