Metsaomanik ja maksud
Metsaomanik ja maksud
Metsaomanik ja maksud
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. TULUMAKSTulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) kohaselt kuuluvadmetsaomaniku metsatulud maksustamisele nagu teistestki tuluallikatest saadud tulu. Järgnevalt on antud ülevaade metsaomanikutulumaksukohustusest.Oluline on tähele panna, et tulumaksukohustuse selgitamiselsaab määravaks tegevuse iseloom. Tulu võib ma<strong>ja</strong>ndustegevusestsaada nii kasuna kui ka ettevõtlustuluna – maksustamine toimiberireeglite alusel.Kui esimesel juhul peab inimene lihtsustatult öeldes vara võõrandamisestsaadud kasu väl<strong>ja</strong> arvestama, siis ettevõtluse puhulpeab metsaomanik end füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>na (FIE) registreerima– maksukohustused on mõlemal juhul erinevad ning arvutatakseväl<strong>ja</strong> erireeglite alusel. Võimalik on ka juriidiline isikasutada ning selle kaudu tegutseda.Järgnev struktuur lähtubki just inimese tegevuse iseloomust<strong>ja</strong> seega ka tegutsemise vormist.3
Vara võõrandamisest saadud kasumaksustamine ehk füüsilisest isikustmetsaomaniku tulumaks ehkKUI METSAOMANIKEI OLE ETTEVÕTJA1.1 Üldpõhimõte: füüsilisest isikustmetsaomanik maksab kasvava metsaraieõiguse või metsamater<strong>ja</strong>li müügistsaadud kasult tulumaksu (TuMS § 15 lg 1)Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse<strong>ja</strong> müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamiseston vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teelvastu saadud vara turuhinna vahe (TuMS § 37 lg 1).Riigikohus on märkinud, et „Tulumaksuseaduse § 15 kohaseltmaksustatav kasu vara võõrandamisest ei eelda iseseisvat ma<strong>ja</strong>ndustegevust,ettevõtluskulutuste tegemist ega riskide võtmist”(halduskolleegiumi otsus as<strong>ja</strong>s nr 3-3-1-55-03).Tegelikult on tulumaksu mõistes ma<strong>ja</strong>ndustegevus natukenelaiem mõiste, kui ainult ettevõtluse mõiste sisu järgi võiks eeldada.Füüsilise isiku puhul on tulumaksu objektina võimalik maksustadaalati üksnes ma<strong>ja</strong>ndustegevuse resultaati. Ma<strong>ja</strong>ndustegevusise võib aga <strong>ja</strong>guneda aktiivseks (tulu saadakse tegevusest,nt ettevõtlustulu) või passiivseks (tulu saadakse investeeringust,nt kasu vara võõrandamisest). Et tekiks alus maksustamiseks,peab ma<strong>ja</strong>ndustegevus olema eesmärgipärane <strong>ja</strong> ratsionaalnetegevus. Kui tegu on juhuslikku laadi tegevusega, milleeesmärk ei ole tulu teenida, siis tulumaksuga maksustamiseksalus puudub (vt selle kohta p 1.4).1.2 Mahaarvamised metsa müügituludestÜldreeglina tasub metsaomanik tulumaksu kogu summalt,mis ta metsa raieõiguse või metsamater<strong>ja</strong>li müügist sai, sest tihtiei ole kasu arvestamisel soetamismaksumust tõendavaid doku-4
mente. Metsa kasvatamiseks tehtud kulutusi käsitletava maksustamisealuse puhul (erinevalt ettevõtlustuluna maksustamisest)maksukoormuse vähendamiseks tulust maha arvata ei saa.Samas tuleb siiski arvestada võimalikku soetamismaksumuseolemasolu. Soetusmaksumuseks loetakse kõik maksumaks<strong>ja</strong>poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks <strong>ja</strong> täiendamisekstehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgasmakstud komisjonitasud <strong>ja</strong> lõivud (TuMS § 38 lg 1). Metsa puhulon soetusmaksumuse leidmine küllaltki problemaatiline, kuidselleks võiks olla nt puuistikute soetamismaksumus. Kui istikon soetatud koos teenusega (istutamine), siis vastav kogumaksumusproportsionaalselt raie mahuga.Tihti ei ole sellist soetamismaksumust võimalik leida (nt onomandatud maatükk koos kasvava metsaga) või on sellest „ilmajäädud” (kui maatükk on saadud pärimise teel, kuid soetamismaksumustüle kanda ei ole võimalik). Kahjuks ei ole riik senipidanud va<strong>ja</strong>likuks mingeid eriskeeme metsandussektorilekehtestada, kuigi nagu näha, oleks see mõistlik.Tulumaksuseadus näeb ette ka teatud kulude mahaarvamisesaadud kasust.1.2.1 Seadus lubab maksumaks<strong>ja</strong>l kasust mahaarvata vara müügiga või vahetamisegaotseselt seotud dokumentaalselt tõendatudkulud (TuMS § 37 lg 1).Seega: kui metsaomanik müüb näiteks kasvava metsa raieõigust<strong>ja</strong> müügi korraldamiseks tellib raielangi märkimise <strong>ja</strong>metsa hindamise, võib ta need kulud metsa müügist saadud tulustmaha arvestada, eeldades et kulude kohta on olemas dokument(arve, tšekk, leping vms).Maksu- <strong>ja</strong> Tolliamet on oma veebilehel avaldatud artiklis“Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamine” asunud seisukohale,et „puidu töötlemise, ladustamise, vedamise jms teenusesisseostmisega seotud kulud, mida tehakse kasu saamiseks varavõõrandamisest, on müügiga otseselt seotud kulud. Sarnastekskulutusteks on ka kinnisvara hindamise teenuse ostmine enne5
2009. Sellisel juhul tuleb 2008. a maksta tulumaksu ikkagi100 000 krooni pealt, sellelt summalt tulumaksu tasumiseedasi lükkamist nendesse aastatesse, mil tehakse planeeritavmetsauuendus, lubatud ei ole. 2007. a <strong>ja</strong> 2008. a kantavadmetsauuenduskulud saab metsamüügitulust maha arvatasamadel või järgmistel aastatel raieõiguse võõrandamisestsaadud tulust.1.3 Toetuste maksustamine<strong>Metsaomanik</strong>el on võimalus erinevatest allikatest saada metsama<strong>ja</strong>ndamiseks toetust või teatud juhtudel hüvitist avalikeshuvides kehtestatud piirangute tõttu metsa ma<strong>ja</strong>ndamisestsaamata jäänud tulu katteks. Enimlevinud toetused <strong>ja</strong> hüvitisedon järgmised:1) toetused metsakasvatustööde tegemiseks, nagu näiteksraiesmiku uuendamine, noore metsa hooldamine,metsaparandustööd, pärandkultuuri objektidesäilitamine, hooldusraiete tegemine, ulukikahjustusteennetamine jms.2) looduskaitselistest piirangutest tulenevate kitsendustehüvitamine. Siinkohal saab nimetada järgmisihüvitisi:3) alates 2008. a makstav NATURA alade hüvitis;4) vääriselupaiga kaitseks makstav hüvitis;5) kaitsemetsade loomisest tingitud metsa ma<strong>ja</strong>ndamisepiirangute hüvitis;6) muud hüvitised, näiteks eramaal tehnora<strong>ja</strong>tiste- <strong>ja</strong>võrkude paiknemise eest makstav hüvitis.Toetust saades tekib metsaomanikul loomulikult küsimus, kassaadud toetussummalt ka tulumaksu tasuma peab. Tulumaksuseaduse§ 19 lg 3 p 3 kohaselt ei maksustata seaduse aluselmakstavaid toetusi tulumaksuga. Kõik eelpool nimetatud toetusedon riigi poolt õigusaktide alusel tehtavad rahaeraldised. Seega:füüsilisest isikust metsaomanik ei pea saadud toetustelttulumaksu tasuma.9
Erinevad reeglid kehtivad ettevõt<strong>ja</strong>na tegutsevate metsaomanikesuhtes, kelle puhul arvestatakse ka toetuseks saadudsumma ettevõtlustulu hulka. Erandiks on siinkohal vääriselupaigasäilitamiseks makstav hüvitis, mis ei kuulu ka FIE-de puhulmaksustamisele. Rahandusministeerium on asunud seisukohale,et kuna seda tasu ei maksta metsaomanikule seoses ettevõtlusega,vaid tasu makstakse vääriselupaiga kaitse eest (et metsamaalteatud tegevust ei toimuks), ei ole võimalik nimetatud tasu sidudaettevõtlusega <strong>ja</strong> hüvitis maksustamisele ei kuulu. Selle käsitlusekohaselt ei peaks maksustatama ka teisi looduskaitseliste piirangutehüvitisi seega nii füüsiliste isikute kui ka FIE-de <strong>ja</strong>oks onneed rahaeraldised maksuvabad.1.4 MaksuvabastusedTulumaksuga maksustamisel peab paratamatult arvestama,et mitte igasugune raha saamine (nt laenu tagastamine) ei olemaksustatav (ei ole tulu).Osa sissetulekuid, mida füüsiline isik saab näiteks varavõõrandamisest, ei maksustata tulumaksuga. Sõnaselgelt on tulumaksuvabasissetulekuna seaduses nimetatud sellist tulu, midafüüsiline isik saab isiklikus tarbimises oleva vallasas<strong>ja</strong> võõrandamisest(TuMS § 15 lg 4 p 4).Siia alla saab paigutada ka igasuguse juhusliku iseloomugatulu, kus maksumaks<strong>ja</strong> ei ole kasumi teenimist eesmärgiksseadnud (ei ole ma<strong>ja</strong>ndustegevus). Näiteks igasugune koduaiasviljeletav põllundus <strong>ja</strong> ka juhuslik puidumüük, kus ilmselgelt eiole eesmärk tulu teenimine ning sissetulek on pigem juhuslikkulaadi, ei ole tulumaksuga maksustatav.Seega, kui keegi oma suvila hoovis puu maha võtab, pakkudekssaeb <strong>ja</strong> naabrile müüb, siis seda tulumaksuga ei maksustata.Samuti on sõnaselgelt seaduses maksuvabaks loetud omandireformikäigus tagastatud maa võõrandamine (TuMS § 15 lg 4p 5).Maksuvabastusi on seaduses veel.10
1.5 Maksumäärad <strong>ja</strong> deklareerimineKui ettevõt<strong>ja</strong>na mittetegutsev metsaomanik müüb kasvavatmetsa ehk raielangi (juriidilise terminina kasvava metsa raieõigust)või ülestöötatud metsamater<strong>ja</strong>li, on ta saadud kasult kohustatudmaksma tulumaksu. Tulumaksu määraks on:2007. aastal 22%;2008. aastal 21%;2009. aastal 20%;2010. aastal 19%;alates 2011. aastast 18%.Metsa müügist teenitud summa tuleb deklareerida kasusaamisele järgneva aasta 31. märtsiks esitatavas tuludeklaratsioonis.Seega kui metsaomanik müüs näiteks 2007. a. metsamater<strong>ja</strong>li,tuleb selle müügist saadud tulu näidata 2008. aasta31. märtsiks esitataval residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil(vormil A). Tuludeklaratsiooni alusel arvutab piirkondlikmaksukeskus juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ningsaadab maksumaks<strong>ja</strong>le sellekohase kir<strong>ja</strong>liku teate. Juurdemaksmiselekuuluv tulumaks tuleb maksta kasu saamisele järgnevaaasta 1. oktoobriks. Kuna tulu saadi 2007. a, siis kohaldatakseka sel aastal kehtinud maksumäära, olgugi et tulumaksu tasumisekohustus on 2008. a. Kui tähtaegselt juurdemaksmisele kuuluvattulumaksu ei tasuta, tuleb maksta intressi tähta<strong>ja</strong>ks tasumatamaksusummalt 0,06% päevas.11
Füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong> tulumaks ehkKUI METSAOMANIK ON FIE1.6. Ettevõtlustulust üldiseltEttevõtlus on isiku iseseisev ma<strong>ja</strong>ndustegevus, mille eesmärgikson tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahetamisestvõi teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatudloominguline või teadus-lik tegevus (TuMS § 14 lg 2).Ettevõtlus ei ole igasugune ma<strong>ja</strong>ndustegevus. Riigikohus onselgitanud, „et ettevõtlus on aktiivne tululiik – ettevõt<strong>ja</strong> teeb omanimel <strong>ja</strong> oma riisikol kulutusi tulu saamise eesmärgil. Ettevõt<strong>ja</strong>aktiivne tegevus seisneb ma<strong>ja</strong>ndustegevuse korraldamises,planeerimises <strong>ja</strong> läbiviimises. Tulumaksuseaduse § 15 kohaseltmaksustatav kasu vara võõrandamisest ei eelda iseseisvat ma<strong>ja</strong>ndustegevust,ettevõtluskulutuste tegemist ega riskide võtmist”(halduskolleegiumi 12.03.2003 otsus as<strong>ja</strong>s nr 3-3-1-55-03).Maksu- <strong>ja</strong> Tolliameti juhendis („Metsa võõrandamisestsaadud tulu maksustamine”) tuuakse väl<strong>ja</strong> tunnused, mida tulebhinnata ettevõtluse tuvastamisel või siis eristamisel passiivsesttulust (TuMS § 15):- kuidas <strong>ja</strong> mis eesmärgil on vara (kinnistu) soetatud;- kas vara on omandis oleku a<strong>ja</strong> jooksul ma<strong>ja</strong>ndatud(pidades silmas ettevõtluse eesmärki – tulu saamist);- missugust liiki raiet on metsas tehtud;- kas metsamater<strong>ja</strong>l on üles töötatud maksumaks<strong>ja</strong> enda võipalgatud tööjõu poolt või kasutati selleks teenust;- võõrandamise kordade arv;- maksumaks<strong>ja</strong> selgitused metsa soetamise <strong>ja</strong> ülestöötamisekohta.Maksu- <strong>ja</strong> Tolliamet möönab juhendis, et piir ettevõtlustulu<strong>ja</strong> vara võõrandamisest saadud kasu vahel võib olla üsnagi ebamäärane.Seetõttu arvestab maksuhaldur vaidluse korral maksumaks<strong>ja</strong>selgitustega. Üldjuhul tulebki esmaseks pidada maksumaks<strong>ja</strong>enda tahteavaldust tulude deklareerimisel <strong>ja</strong> temalttäiendavalt saadud selgitusi, millega ta kinnitab vara võõranda-12
mist <strong>ja</strong> ettevõtlusega mittetegelemist. Seega saab metsaomaniküldjuhul siiski ise määrata, kas tema poolt sooritatud raieõigusevõi metsamater<strong>ja</strong>li müük oli ettevõtlus või mitte.Ettevõtlustulu puhul peab arvestama ka sotsiaalmaksukohustuseolemasoluga ning kui isik on kohustatud isikuks, siiska kogumispensioni makse tasumise kohustusega. Lisaks võibtekkida ka käibemaksukohustus.1.7. Ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamisedEttevõtlustulu maksustamise puhul on oluline silmas pidada,et tulumaksuseadus tagab õiguse arvata kõik ettevõtlusega seotudkulud ettevõtlustulust maha. Kulu on ettevõtlusega seotud, kuisee on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamiseeesmärgil või on va<strong>ja</strong>lik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseksvõi arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgeltpõhjendatud (TuMS § 32 lg 2).Selleks, et ettevõtlustulust mahaarvamisi teha, peaks isik endregistreerima kas äriregistris või Maksu- <strong>ja</strong> Tolliameti piirkondlikusstruktuuriüksuses. Enne registreerimist tehtud kulusid saabettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõt<strong>ja</strong> registreerimisegavõi ettevõtluse alustamiseks va<strong>ja</strong>like tegevuslubade<strong>ja</strong> registreeringute saamisega (TuMS § 14 lg 5).Olles ennast FIE-na metsanduslikel tegevusaladel arvelevõtnud, avaneb metsaomanikul võimalus arvata puidu müügistsaadud tuludelt maha kõik metsanduslikus ettevõtluses tehtudkulud (kulud metsa istutamisele, hooldamisele, raiete korraldamisele,metsa hindamisele jne). Kuludesse saab arvestada kametsamaa soetamiseks tehtud kulutused. Küll tuleb aga arvestada,et ettevõt<strong>ja</strong>na tegutsemise lõpetamisel või metsamaa ettevõtluseskasutamise lõpetamisel läheb FIE omandis olev ning varemettevõtluse kuludesse kantud metsamaa tema isiklikku tarbimissening maa turuhind lisatakse FIE ettevõtlustulule ning maksustatakseseega lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga (võimalikon ka kogumispensionimakse ning käibemaksukohustuse tekkimine).Kuna ettevõt<strong>ja</strong>na tegutsemine toob kaasa sotsiaalmaksu maksmisekohustuse, aga ka raamatupidamise korraldamise va<strong>ja</strong>duse,13
saab FIE-na registreerimist soovitada eelkõige neile omanikele,kelle metsaomand on tavapärasest suurem ning kellele metsama<strong>ja</strong>ndamine on aastatepikkune pidev tegevus. Omandist kaugelelavale väikemetsaomanikule, kes ise kasvava metsa ülestöötamisegaei tegele, vaid saab tulu kasvava metsa raieõiguse müügist,tooks ettevõt<strong>ja</strong>ks registreerimine kaasa peaas<strong>ja</strong>likult lisakohustusi(kuna ma<strong>ja</strong>ndamise kulusid eriti näidata ei ole, tõstaks sotsiaalmaksukohustusetekkimine oluliselt omaniku maksukoormust).1.8. Tulumaksukohustus, avansilised maksed,maksukohustuse edasilükkamineTulumaksukohustus tekib ettevõtlustulult, millest on mahaarvatud ettevõtlusega seotud kulud ning saadud summa <strong>ja</strong>gatakse1,33-ga (viimane on sotsiaalmaksu osa, mis võetakse arvessevalemiga, tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga).Maksukohustusi täidetakse nii avansiliselt kui ka iga-aastaselttuludeklaratsiooni alusel. Avansiliselt tasutakse tulumaksu juhul,kui eelneval perioodil saadi ettevõtlustulu. Sellisel juhul on avansilisetulumaksu makse suuruseks ¼ isiku poolt eelmisel maksustamisperioodilettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summastning makseid tasutakse 3 korda aastas (TuMS § 47 lg 1). Maksedtasutakse juunis, septembris <strong>ja</strong> detsembris 15. kuupäevaks (kuivastav kuupäev on puhkepäev või riigipüha, siis nihkub tähtpäevjärgnevale tööpäevale).Tuludeklaratsioon (vorm E) esitatakse 31. märtsiks (maksumääradekohta vt eelpool punkt 1.6). Selle alusel koostab maksuhaldurmaksuteate nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu <strong>ja</strong> ka kogumispensionimakse kohta (kui isik on kohustatud isikuks). Maksuteatealusel tasutakse kõik viidatud <strong>maksud</strong> 1. oktoobriks maksuhaldurile.Erinevalt inimesest, kes deklareerib kasu vara võõrandamisest,on FIE-l võimalus maksukohustust a<strong>ja</strong>liselt edasi nihutada.FIE võib avada pangas erikonto, millele saab kanda ettevõtlusestteenitud vahendeid investeeringute tegemiseks (TuMS§ 36 lg 7). Erikontole kantud summasid ei maksustata, kuni needseisavad pangakontol või võetakse väl<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kasutatakse ettevõt-14
luses (viimasel juhul lisatakse küll kontolt väl<strong>ja</strong> võetud summaettevõtlustulule, kuid soetades selle eest ettevõtluseks va<strong>ja</strong>likku,saab kulu dokumendi alusel ettevõtlustulust jälle maha arvata).Ettevõtlustulu peab erikontole kandma 10 tööpäeva jooksul alateslaekumisest.FIE-le makstud metsanduslikud rahalised toetused arvataksetema ettevõtlustulu hulka.1.9. MaksusoodustusAlates 2008. a saavad füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>test metsaomanikudnautida metsamater<strong>ja</strong>li müügil täiendavat maksuvabastust.Nimelt sätestab tulumaksuseaduse muudatus, et FIE-l onõigus metsamater<strong>ja</strong>li võõrandamisest saadud tulust, millest ontehtud ettevõtluskuluna arvestatavad mahaarvamised, maksustamisperioodiltäiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni (TuMS§ 32 lg 4).Va<strong>ja</strong>b rõhutamist, et selline soodustus kehtib ainult FIE-desuhtes (ei laiene seega lihtsast füüsilisest isikust metsaomanikule)ning ainult metsamater<strong>ja</strong>li müügi korral. Raieõiguse või metsakinnistuvõõrandamisel sellist mahaarvamist teha ei saa. Samutipeab arvestama, et kehtiv sõnastus ei võimalda FIE-l täiendavatmahaarvamist kasutada, kui maa ei ole tema omandis.Täiendava mahaarvamise tingimused ei ole kõige pareminiõnnestunud. Praktikas oleks kasulik vältida seega raieõiguse võõrandamistning tellida pigem raieteenust ning võõrandadametsamater<strong>ja</strong>l eraldi. Formaalseid <strong>ja</strong> ebamõistlikke sätteid peabka rakendama formaalselt. Ma<strong>ja</strong>ndusliku sisu poolest peaks tegelikultka raieõiguse võõrandamine tagama täiendava mahaarvamisekohaldamise, kuid millegipärast on see seadusest väl<strong>ja</strong> jäänud.15
Äriühingust metsaomaniku tulumaks ehkKUI METSAOMANIK ONJURIIDILINE ISIKEraõiguslike juriidiliste isikute (s.o äriühingute, sihtasutuste,mittetulundusühingute) tulude maksustamine erineb oluliseltfüüsiliste isikute maksustamisest.Alates 1. <strong>ja</strong>anuarist 2000 ei maksusta äriühingu kasumit tulumaksuga.Kehtib põhimõte, et kuni saadud tulu ei viida ettevõtlusestväl<strong>ja</strong>, äriühing tulumaksu ei maksa.Tulumaksu tasutakse aga siis, kui äriühingu osanikele võiaktsionäridele makstakse dividenditulu või tehakse näiteks ettevõtlusegamitteseotud väl<strong>ja</strong>makseid.Nii on metsama<strong>ja</strong>ndusega tegeleval äriühingul võimalus ükskõikmillist metsanduslikku tulu kasutada uuteks metsama<strong>ja</strong>nduslikeksinvesteeringuteks (või ka muuks ettevõtluseks)ilma, et eelnevalt teenitud summadelt peaks makse tasuma. Niivõib metsandusega tegelev äriühing kogu puidumüügi tulu investeeridanäiteks metsa hooldamiseks või uute metsakinnistuteostmiseks.Selliste maksuregulatsioonide tulemusena ongi praktikaspaljud suuremad metsaomanikud asutanud äriühingu ning asunudenda metsi selle kaudu ma<strong>ja</strong>ndama.Tasub ka arvestada, et kehtivat tulumaksuseadust muudetaksetõenäo-liselt veel 2008. a juriidiliste isikute maksustamise osas.Käesolevaks hetkeks on alustatud Riigikogus tulumaksuseadusemuutmise seaduse eelnõu (181 SE) menetlust. Suures osas jääbilmselt süsteem samaks, kuid viiakse sisse avansiliste maksetesüsteem (sarnaselt FIE-ga) ning aastapõhine deklareerimine.16
Probleemid tulumaksu tasumise vältimisel1.10. Ma<strong>ja</strong>nduslik tõlgendamine <strong>ja</strong> „skeemid”Paljudel maksumaks<strong>ja</strong>tel on kindlasti kiusatus näidatatehinguid selliselt, et need ei tooks formaalselt kaasa maksukohustust.Nt kingib üks isik teisele metsamater<strong>ja</strong>li <strong>ja</strong> teine kingibraha. Maksumaks<strong>ja</strong>d peaksid kindlasti silmas pidama, et maksustamiselantakse igale tehingule <strong>ja</strong> õigustoimingule sisu ma<strong>ja</strong>nduslikusisu, mitte juriidilise vormi järgi.Seega viidatud tehinguid vaadataks maksustamise aspektistnagu metsamater<strong>ja</strong>li müüki, mitte nagu kahte vastastikust kinkelepingut.Igasuguste skeemidega peab seega olema ettevaatlik, kuidjärgnevalt esitame mõned näited, mida praktikas kasutatakse.1.11. Tagastatud metsamaa müük <strong>ja</strong> tagasiostMaa tagastamise teel metsaomanikuks saanud isik soovib müüaraieõiguse, kuid tulumaksu tasumise vältimiseks võõrandab metsamaa.Notariaalsesse maamüügilepingusse kantakse kinnistumüügihinnaks konkreetse raieõiguse maksumus. Kuna tegemiston tagastatud maa esmakordse müügiga, siis müügisummalttulumaksu tasuma ei pea. Kinnistu ost<strong>ja</strong> teeb raie ning seejärelvõõrandab kinnistu esialgsele omanikule tagasi.Tehingu sellise vormistamise puhul peab arvestama, et maksuhaldurkvalifitseerib selle ilmselt ümber raieõiguse võõrandamiseks(ma<strong>ja</strong>ndusliku tõlgendamise põhimõtteid kohaldades).Küsimus taanduks seega sellele, kas selline tulu kuulub üldsetulumaksuga maksustamisele või mitte. Kui maksuhaldur asubseisukohale, et kuulub, siis võiks tulu käsitada sõltuvalt tegevuseiseloomust kas kasuna vara võõrandamisest või ettevõtlustuluna.Lisaks kaasnevad sellise tehinguga ka tsiviilõiguslikud riskid.Kui ost<strong>ja</strong> saab kinnistu, aga mitte ainult raieõiguse omanikuks,võib ta metsaraiet teha nii suures ulatuses nagu metsanduslikudõigusaktid lubavad. Suulised kokkulepped raie ulatuse suhtes maamüü<strong>ja</strong>t <strong>ja</strong> hilisemat tagasiost<strong>ja</strong>t ei kaitse. Samuti on oluline17
märkida, et suuline kokkulepe kinnistu tagasimüügi osas on kehtetu.Ost<strong>ja</strong>t ei ole võimalik sundida kinnistut tagasi müüma, kuisellist kohustust ei ole notariaalses vormis kokku lepitud.Mõttekam oleks kaaluda juba võimalust asutada uus äriühing<strong>ja</strong> teha maaga sinna mitterahaline sissemakse (sel teel omandatudosalust ei loeta maksustatavaks, TuMS § 15 lg 4 p 10), saadaosaluse omanikuks <strong>ja</strong> hakata äriühingu kaudu asju a<strong>ja</strong>ma. Hilisemallikvideerimisel saaks likvi-deerimis<strong>ja</strong>otisena maa tagasi. Kasel puhul on võimalik ma<strong>ja</strong>nduslikku sisu taga a<strong>ja</strong>da, kuid a<strong>ja</strong>lise<strong>ja</strong> äritegevusega „mängides” saaks ümberkvalifitseerimise võimaluseminimeerida.1.12. Metsa ma<strong>ja</strong>ndamine enda “firma” kauduKuna äriühingu tulude maksustamisel kehtib soodsam reýiimkui füüsilise isiku tuludelt riigi<strong>maksud</strong>e kor<strong>ja</strong>misel, on praktikaslaialdaselt kasutatud võtet, kus metsaomanik asutab osaühinguning ma<strong>ja</strong>ndab metsa selle kaudu. <strong>Metsaomanik</strong>u <strong>ja</strong> osaühinguvahel sõlmitakse kas ma<strong>ja</strong>ndamis- või rendileping või seataksenotariaalses korras kasutusvaldus.On ka juhtumeid, kus metsamaa on omandatud maa erastamiseteel ning ettevõt<strong>ja</strong>, kelle kaudu hakatakse metsa ma<strong>ja</strong>ndama,hakkab ka tasuma riigile järelmaksuvõlga. Sellisel juhul tulebarvestada, et selliste maksete tasumine on riigi seisukohast küllvastuvõetav, kuid Maksu- <strong>ja</strong> Tolliamet käsitleb maa omaniku eestmaksete tasumist omaniku tuluna ning arvutab äriühingu pooltfüüsilise isiku eest makstud järelmaksusummadelt tulumaksu.Siiski on ka siinkohal soovitav mõelda variandile paigutadamaa osakapitalina äriühingusse. Silmas tuleb pidada, et kui tehinguvõi toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud <strong>maksud</strong>est kõrvalehoidumiseeesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehinguvõi toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingutegelikule ma<strong>ja</strong>nduslikule sisule (maksukorralduse seadus § 84).Seega kui füüsiline isik on näiteks tasuta andnud metsa ma<strong>ja</strong>ndamiseõiguse lepinguga enda poolt asutatud juriidilisele isikule <strong>ja</strong>väldib sellisel teel füüsilise isiku maksukohustuse tekkimist, võibmaksuhaldur siiski maksustada füüsilise <strong>ja</strong> juriidilise isiku vahelisetehingu, lähtudes selle tegelikust ma<strong>ja</strong>nduslikust sisust.18
2. SOTSIAALMAKS2.1. Sotsiaalmaksuga maksustamisest üldiseltSotsiaalmaksuga maksustatakse n-ö töisest tegevusest saadavadsissetulekud ehk aktiivne tulu. Füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>ettevõtlustulu on samuti sellist liiki tulu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga.<strong>Metsaomanik</strong> on kohustatud metsa müügi tuludeltsotsiaalmaksu tasuma, kui ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>na.Sotsiaalmaksukohustuse teke tähendab ühtlasi FIE <strong>ja</strong>oksravikindlustuse teket (kui isik ei ole juba muudel alustel kindlustatu)ning sotsiaalmaksu arvelt hakkab ka inimene enda tulevasevõi jooksva pensioni suurust mõjutama.Sotsiaalmaksuga maksustatakse n-ö puhastulu, st ettevõtlustulusttehakse kõik tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusegaseotud mahaarvamised ning summa <strong>ja</strong>gatakse 1,33-ga. Sel teelleitakse maksubaas ning sellelt 33% ongi sotsiaalmaksukohustusesuuruseks. Õnneks teeb selle keerulise tehte FIE-de eest ära maksuhaldur.2.2. Avansiline makse, maksuteadeSarnaselt tulumaksuga peab ka sotsiaalmaksu maksma niiavansiliselt kui ka maksuhalduri väl<strong>ja</strong>statud maksuteate alusel.Avansilist makset tasutakse neli korda aastas (tulumaksu tasutakseavansiliselt 3 korda aastas). Maksu tasumise tähta<strong>ja</strong>d langevadtulumaksuga osaliselt kokku – iga kvartali 15. kuupäevaks(märtsis, juunis, septembris <strong>ja</strong> detsembris).Kvartaalse makse suurus leitakse kuumäära alusel, millekson 2008. a 2700 kr ning 2008. a vähemalt 4350 kr (viimase täpnesuurus määratakse järgmise riigieelarvega).19
2008. a on kvartaalse makse suurus (3x2700x0,33) 2673 kr.Kui FIE saab ka näiteks palgatulu <strong>ja</strong> tööand<strong>ja</strong> maksab isevähemalt kuumäära suuruselt summalt sotsiaalmaksu, siis avansilistsotsiaalmaksu tasuma ei pea. Ka riikliku pensioni saa<strong>ja</strong> eipea avansilist makset tasuma.Ka maksimaalne sotsiaalmaksukohustus on seadusega paikapandud: maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordne summa aastas, 2008. a seega (12x15x4350) 783 000kroonilt arvestatav summa, 258 390 kr. Kui ettevõtlustulu onsuurem kui 783 000 kr, siis seda ületav osa maksustatakse üksnestulumaksuga.Sotsiaal<strong>maksud</strong>eklaratsiooni eraldi olemas ei ole, maksukohustusearvutab Maksu- <strong>ja</strong> Tolliamet väl<strong>ja</strong> tuludeklaratsiooniE vormi alusel ning saadab selle kohta maksumaks<strong>ja</strong>lemaksuteate. Maksu tasumise tähtpäev on maksustamisperioodilejärgneva aasta 1. oktoober. Maksuteade edastatakse vähemalt30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva saabumist.20
3. KÄIBEMAKS3.1 Käibemaksust üldiseltKäibemaksuga maksustatakse ma<strong>ja</strong>ndustegevuse käigus kaupade<strong>ja</strong> teenuste üleandmist. Tegemist on tarbimismaksuga:maksustatakse üksnes selliseid hüvesid, mis omavad tarbimisväärtust,mitte valimatult kõike (nt viivise nõudmist ei maksustata).Kuna käibemaks on suhteliselt keeruline maks ettevõt<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>oks,siis on väikeettevõt<strong>ja</strong>tele kehtestatud n-ö künnis, 250 000 kr, millestväiksema aasta käibe puhul isikul käibemaksuga puutumustei ole.Enamik metsaomanikke käibemaksuteemaga seega kokku eipuutu.3.2 Keda käibemaks puudutabKäibemaksukohuslaseks peab isik end registreerima, kui temamaksustatav käive (st ta võõrandab iseseisva ma<strong>ja</strong>ndustegevusekäigus kaupu <strong>ja</strong> teenuseid, mida maksustatakse üldjuhul käibemaksuga,st kui tegu oleks maksukohuslasega) kalendriaasta algusestületab 250 000 krooni piiri. Kui metsaomanik ei tegutse ettevõt<strong>ja</strong>na,kuid võõrandab kasvava metsa raieõigust või metsamater<strong>ja</strong>lisuuremas väärtuses kui 250 000 krooni, ei pea ta siiskiend maksukohuslaseks registreerima, sest tegemist ei ole käibemaksuseadusemõistes ettevõtlusega. Küll on aga registreerimiskohustusFIE-l, kui metsandus on tema ettevõtlus <strong>ja</strong> ta müübettevõtluse raames metsamater<strong>ja</strong>li või kasvava metsa raieõigustsummas, mis ületab ülalnimetatud rahalist piiri.Seega: kui füüsilisest isikust metsaomanik müüb omametsa kasvava metsana või metsamater<strong>ja</strong>lina, ei ole tal õigustlisada müügitehingule käibemaksu. Samuti ei ole tal õigust21
nõuda ost<strong>ja</strong>telt lisaks puidu hinnale ka käibemaksu maksmist.Ka selleks, et sisseostetud kaupadelt <strong>ja</strong> teenustelt tasutud käibemaksuriigilt tagasi saada, peab isik olema siiski käibemaksukohuslasenaregistreeritud. Kui keegi alusetult kasseerib kelleltkikäibemaksu sisse, siis kohustab seadus teda seda summat riigiletasuma.1. maist 2004 jõustunud käibemaksuseadus tühistas metsatehingutekohta varasemas seaduses kehtinud erisätted. Kui varemei maksnud käibemaksukohuslasest puidu ost<strong>ja</strong> käibemaksukohuslasestpuidu müü<strong>ja</strong>le käibemaksu väl<strong>ja</strong>, vaid kandis selleotse riigile, siis nüüd tasutakse käibemaks puidumüügi tehingutessamas korras nagu teiste kaupade ostmise-müümise korral. Kuimetsamater<strong>ja</strong>l või kasvava metsa raieõigus ostetakse isikult, keson käibemaksukohuslane, makstakse talle nii kauba hind kui kakäibemaks. Käibemaksumääraks on 18 protsenti.Käibemaksuseadus loeb osad kaubad <strong>ja</strong> teenused ka maksuvabaks.Nii on käibemaksust vabastatud kinnisasi või selle osa,samuti kinnisas<strong>ja</strong> rendile või kasutusvaldusse andmine (§ 16 lg2 p 2 <strong>ja</strong> 3). Seega metsamaadega tehtavate tehingute puhul kinnisas<strong>ja</strong>väärtusele käibemaks ei lisandu. Seaduses on siiski ka erisäte(§ 16 lg 3), mis teatud tingimustel lubab maksukohustuslasellisada kinnisas<strong>ja</strong> võõrandamisel või selle rendile andmisel väärtuseleka käibemaksu. Kui maksukohuslane lisab kinnisas<strong>ja</strong> rendileandmisel maksustatavale väärtusele käibemaksu, maksustataksesellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemaltkahe aasta jooksul. Selle sätte rakendamisel peab aga olemaettevaatlik, sest kõiki käibeid ei saa maksustada ning oluline onenne vastava käibe maksustamist (mis üldjuhul on maksuvaba,kuid mida lubatakse maksustada) esitada maksuhaldurile sellekohta enne käibe toimumist või samal maksustamisperioodilkir<strong>ja</strong>lik maksustamise teade. Kui teadet ei esitata, siis loetaksekäive jätkuvalt maksuvabaks, kuid sisse kasseeritud käibemakstuleb riigile üle kanda.22
4. MAAMAKS4.1. Maamaksust üldiseltMaamaks on sisuliselt omandimaks ning sellega maksustataksekogu maa, väl<strong>ja</strong> arvatud seaduses sätestatud erandid.Maksustamisel on aluseks maatüki maksustamishind. Hindamiselpüütakse määrata maa harilik väärtus, st sisuliselt turuhind.Maamaksu tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas maa kuulubjuriidilisele või füüsilisele isikule.Maamaksu täpne suurus sõltub kohaliku omavalitsusevolikogu tahtest. Vallavolikogu määrusega kinnitatakse maamaksumäär(ad)kas üheks või mitmeks maksustamisperioodiks,kusjuures erinevate hinnatsoonide lõikes võib maamaksumäärakehtestada diferentseeritult. Metsamaa puhul on maamaksumäär0,12,5% maa maksustamishinnast aastas.Seega võib öelda, et metsaomaniku maamaksukoormus kujunebkahe olulise komponendi kaudu: maa maksustamishind <strong>ja</strong>vallavolikogu poolt kehtestatud maamaksumäära suurus.Maa maksustamishind määratakse maa hindamise käigus.Hindamist juhib <strong>ja</strong> korraldab Maa-amet koostöös kohalikuomavalitsusega. Maa hindamisel hinnatakse maatükk ilma sellelasuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede <strong>ja</strong> päraldisteta.Hindamisel lähtutakse eesmärgist, et va<strong>ja</strong> on leida maa turuhindehk harilik väärtus.Maa hindamise tulemused avalikustatakse hinda<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kohalikuomavalitsuse koostöös. Pärast tulemuste avalikustamist võibhuvitatud isik esitada vallavalitsuse kaudu maa hinda<strong>ja</strong>leparandusettepanekuid <strong>ja</strong> pretensioone. Samuti on võimalikpöörduda kaebusega Maa-ameti poole. Loomulikult võibhindamistulemusi vaidlustada ka kohtus. Korralise hindamisetulemuste alusel arvutab maatüki maksustamishinna kohalikomavalitsus.23
<strong>Metsaomanik</strong>u <strong>ja</strong>oks on oluline teada, et metsamaa maksustamishinnamääramisel (ehk metsamaa hindamisel) arvestataksemaa väärtust, mitte sellel maal kasvava metsa väärtust.Seega võib maamaks metsanoorendikult või lageraie ealiseltpuistult olla ühesuurune.Oluline on tähele panna, et Riigikohtu praktika kohaselt eiole võimalik maamaksu määrata <strong>ja</strong> seega maksuteatega maamaksukohustada tasuma, kui maa omanikule ei ole maa maksustamishinnamääramise otsust kätte toimetatud. Varasematel aastateloli see levinud praktika (halduskolleegiumi 13.03.2001 otsusas<strong>ja</strong>s nr 3-3-1-3-01).Maamaks laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuseeelarvesse.4.2. Maamaksu tasumine<strong>Metsaomanik</strong> saab enda poolt tasumisele kuuluva maamaksusummateada talle saadetavalt maksuteatelt. Nimelt väl<strong>ja</strong>stabMaksu- <strong>ja</strong> Tolliamet maksumaks<strong>ja</strong>le maksuteate tasumisele kuuluvamaamaksu summa kohta hiljemalt 30 kalendripäeva ennemaksu tasumise tähtpäeva.Kui maksumaks<strong>ja</strong> ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, onta kohustatud kir<strong>ja</strong>likult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgselevallavalitsusele enda omandis või kasutuses olevamaa suuruse <strong>ja</strong> sihtotstarbe.Maamaksu tasumine toimub iga-aastaselt vähemalt 1/3 suurusteosadena hiljemalt 15. aprilliks, 15. juuliks <strong>ja</strong> 15. oktoobriks.Seega ei pea maamaksu tasuma korraga, vaid saab maksta kaosamaksetena.Maa müügi korral tekib uuel omanikul maamaksukohustusjooksva aasta eest, kui maa omandiõiguse üleminek on vormistatudenne 1. juulit. Sel juhul maksab uus omanik poole aastamaamaksu. Maa omandamisel peale 1. juulit tekib maamaksukohustusjärgneva aasta 1. <strong>ja</strong>anuarist. Eelmise omaniku maamaksukohustuslõpeb uue omaniku maamaksukohustusetekkimisel. Maa omandiõiguse ülemineku hetkeks on uue omanikusissekandmine kinnistusraamatusse.24
Seega: kui uus omanik kantakse maaomanikuna kinnistusraamatusseenne 1. juulit, maksab alates 1. juulist maamaksukinnistu uus omanik. Kui kanne kinnistusraamatusse tehaksepärast 1. juulit, tuleb endisel omanikul maksta maamaksu kogujooksva aasta eest, hoolimata sellest, et tema enam kinnistu omanikei ole.<strong>Metsaomanik</strong>u suhtes, kelle metsamaa asub looduskaitselistepiirangutega alal, näeb seadus ette teatud soodustused. Maalt,millel seaduses või seadusega sätestatud korras on ma<strong>ja</strong>ndustegevuskeelatud, maamaksu ei maksta. Maalt, millel on ma<strong>ja</strong>ndustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt VabariigiValitsuse otsusele vähendatud määras.Maa rendile andmise korral on maamaksu tasumine maaomaniku, mitte aga rentniku kohustus. Küll võib aga rendilepingussätestada, et rentnik hüvitab omanikule maamaksu. Maaomanikul tekib aga sellest maksustatav tulu, sest maamaksuseadusesttulenevalt on maamaksu tasumise kohustus temal.Kui aga maa antakse kasutusvaldusse (sõlmitakse notariaalneleping <strong>ja</strong> kasutusvaldus registreeritakse kinnitusraamatus),maksab ka maamaksu kasutusvalda<strong>ja</strong>, mitte kinnistu omanik. Seljuhul maa omanikule maksustatavat tulu ei teki, sest maamaksuseadussätestab, et kasutusvalduse puhul on maksu tasumisekohustus kasutusvalda<strong>ja</strong>l.25
5. MUUD MAKSUD JAKOHUSTUSED5.1. Raieõiguse ning metsamater<strong>ja</strong>li müügi- <strong>ja</strong>ostutehingute teatisAlates 2007. a on metsaseaduses säte, mille kohaselt tulebpuidu müümisest teavitada Maksu- <strong>ja</strong> Tolliametit. Raieõiguse võimetsamater<strong>ja</strong>li müümisel peab maksuhaldurile saatma keskkonnaministrikehtestatud vormi kohase teatise. Siinkohal ei teeseadus vahet, kas müü<strong>ja</strong>ks on füüsiline või juriidiline isik. Samutiei oma tähtsust, millist või mis koguses metsamater<strong>ja</strong>li või raieõiguston müüdud teatama peab nii palgi kui ka küttepuude müügist.Täpselt sama teatise peab esitama ka raieõiguse või metsamater<strong>ja</strong>liost<strong>ja</strong>.Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalilejärgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega kui müüa metsa näiteks<strong>ja</strong>anuaris, tuleb teatis esitada 10. aprilliks. Teatis tuleb esitadaväl<strong>ja</strong>stusteatega tähtkir<strong>ja</strong>ga, digitaalallkir<strong>ja</strong>ga varustatud e-kir<strong>ja</strong>gavõi e-maksuameti kaudu.Teatis tuleb esitada sõltumata sellest, kellele <strong>ja</strong> millises koguseson metsamater<strong>ja</strong>li võõrandatud. Ka naabrimehele küttepuudemüügi korral peab maksuametit sellest informeerima. Kui agategemist on juba töödeldud puidu müügiga (näiteks lõhutudküttepuu), siis selline puit ei ole käsitletav metsamater<strong>ja</strong>lina ningmüügitehingu kohta teatist saatma ei pea.Müügiteatise esitamisel võib peamurdmist olla juhul, kui rahamakstakse raieõiguse (või metsamater<strong>ja</strong>li eest) mitmes osas.Näiteks on metsamüügitehingute praktikas tüüpiline, et raieõiguseost<strong>ja</strong> tasub esmalt 70% raieõiguse prognoositud väärtusest ningülejäänu maksab alles siis, kui mets raiutud <strong>ja</strong> puit ära veetud.Viimane võib aga juhtuda alles mitu kuud pärast müügitehingut.26
Siinkohal on Maksu- <strong>ja</strong> Tolliamet kujundanud praktika, etarvestus toimub raha maksmise hetke alusel. Seega kui metsaomanikmüüb I kvartalis raieõigust <strong>ja</strong> talle makstakse 70% selleorientee-rivast hinnast, tuleb tal esitada I kvartalis teatis, millelnäidatud tehingu summaks 70% raieõiguse hinnast (ehk talleI kvartalis makstud summa suurus). Kui II kvartalis makstaksemetsaomanikule ülejäänud osa raie-õiguse eest, tuleb selle summasaamine deklareeridagi II kvartalis.5.2. Muud <strong>maksud</strong>Osad füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>d on ka kohustusliku kogumispensionisüsteemigaliitunud/liidetud. Nende puhul maksustatakseettevõtlustulu lisaks sotsiaalmaksule ka kohustuslikukogumispensioni maksega. Makse määr on 2% nagu ikka ningsumma arvutab maksuhaldur ise väl<strong>ja</strong>, väl<strong>ja</strong>stades 30 päeva enneselle tasumise tähtpäeva ettevõt<strong>ja</strong>le maksuteate.Pärandi- <strong>ja</strong> kinkemaks Eestis puuduvad. Metsamaa müügikorral tuleb arvestada notaritasu ning riigilõivu maksmise kohustusega.27
Eesti Maksumaks<strong>ja</strong>te Liit –12 aastatmaksumaks<strong>ja</strong>te huvide <strong>ja</strong> õiguste kaitselEML eesmärk on kaitsta Eesti maksumaks<strong>ja</strong>te huve <strong>ja</strong> õigusi, taotleda optimaalsetmaksukoormust ning jälgida kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.EML on laiapõh<strong>ja</strong>lise liikmeskonnaga mittetulundusühing. Lisaks liikmetekvaliteetsele teenindamisele soovime öelda oma sõna sekka kõiki maksumaks<strong>ja</strong>idpuudutavates küsimustes.EML eesmärk on saavutada selge, lihtne <strong>ja</strong> stabiilne maksusüsteem. EML osalebmaksuõigusloomes <strong>ja</strong> jälgib maksuõiguse arengut. Maksumaks<strong>ja</strong>te õiguste kaitseks <strong>ja</strong>nende huvidest lähtuvalt avaldame arvamusi ettevalmistamisel olevate seaduseelnõudekohta ning va<strong>ja</strong>dusel osaleme ka ise muudatusettepanekute väl<strong>ja</strong>töötamisel.EML eesmärk on alandada maksukoormuse taset <strong>ja</strong> tõsta avaliku sektori vastutustmaksuraha kulutamisel. Koostöös Riigikontrolliga jälgime, et maksumaks<strong>ja</strong> rahakasutataks efektiivselt <strong>ja</strong> õiguspäraselt.EML nõuab, et maksumaks<strong>ja</strong>id koheldaks demokraatliku õigusriigi põhimõtetekohaselt. Jälgime, et maksuhaldur rakendaks maksuseadusi ühetaoliselt <strong>ja</strong> tagaksmaksumaks<strong>ja</strong>te võrdse kohtlemise ning peaks kinni hea halduse põhimõtetest.EML arendab maksumaks<strong>ja</strong>te teadlikkust. Koolitame <strong>ja</strong> nõustame maksumaks<strong>ja</strong>id.Koostöös maksuhalduriga anname maksumaks<strong>ja</strong>tele praktilist nõu igapäevastemaksuprobleemide lahendamiseks.EML soovib olla as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> arvamusliider maksuõiguse alal. Süstematiseerime <strong>ja</strong>levitame kogutud teadmisi maksunduse alal, algatame <strong>ja</strong> toetame maksualaseiduurimistöid.EML on poliitiliselt sõltumatu kodanikuühendus. Liit soovib teha konstruktiivsetkoostööd parlamendi <strong>ja</strong> valitsusasutustega, sidumata ennast ühegi erakonnaga.EML ühendab üle 2500 liikme.EML kontaktidEESTI MAKSUMAKSJATE LIITAhtri 6a, 10151 Tallinn(Admirali ma<strong>ja</strong> B-sissekäik, 7. korrus)telefon 626 4190, faks 626 4199e-post info@maksumaks<strong>ja</strong>d.eekoduleht www.maksumaks<strong>ja</strong>d.ee28
Change language