MahepÃµllumajanduslik seakasvatus - PÃµllumajandusministeerium

More documents

Recommendations

Info

sioon. Leitud on ka, et parasiitidele ei meeldi mõnedessöötades (kõik liblikõielised, sh ristik, lutsern jahernes; rapsikook jms) sisalduv tanniin. Selliste söötadelisamine ratsiooni aitab parasiitidest kui mittepäris lahti saada, siis vähemalt nende arvu piirata.SöötmineMahetootmises peetakse tähtsaks, et sööt olekskasvatatud peamiselt oma ettevõttes ja ostusöötakasutataks võimalikult vähe. Oluline on ka see, etsööt oleks võimalikult naturaalne ja liigispetsiifiline.Sead on oma olemuselt omnivoorid ehkkõige sööjad, mistõttu on neile võimalik anda vägapalju sid erinevaid söötasid. Loomade söötmisel jakasvatamisel keskendutakse nende füsioloogilistevajaduste rahuldamisele ja eelkõige loomakasvatussaadustekvaliteedi, mitte aga niivõrd toodanguühikusuurendamisele.Oluline söötmisega seotud erinevus tava<strong>seakasvatus</strong>eston see, et ratsiooni rikastamiseks peab päevaratsioonisolema ka mingi koresööt, olgu siis värskel,kuivatatud või sileeritud kujul.Lisaks mahesöödale võib kuni 31. detsembrini 2011piiratud koguses kasutada ka mittemahepõllumajanduslikkusööta. Selle osa sööda kuivainekogusest eivõi ületada päevases söödaratsioonis 25% ja aastakeskmisena 5%. Mittemahepõllumajandusliku söödanaon lubatud kasutada üksnes määruse (EÜ) nr889/2008 V lisas nimetatud söödamaterjale. Tavasöötadesöötmisel tuleb jälgida, et nende valmistamiselpoleks kasutatud sünteetilisi aineid/lahuseid. Seetõttuei ole lubatud näiteks sojasrott, mis on maailmas(ka Eestis) levinuim proteiinsööt, eriti <strong>seakasvatus</strong>es.Küll on aga lubatud sojast või mõnest teisestsöödast mehaanilise pressimise teel saadud kook.Väga oluline on katta sigade proteiini- ja energiavajadus.Energiarikasteks söötadeks võib pidadakõiki teravilju, aga ka kartulit ja juurvilja. Seasöödaenergiasisalduse suurendamiseks võib edukaltkasutada ka näiteks rapsiõli või purustatud rapsiseemneid.Maheproteiinsöötade kättesaadavus võibaga tihti probleemiks osutuda. Et sigadel oleksrahuldav juurdekasv, siis peame teadma ka söötadekeemilist koostist ja toiteväärtust (tabel 3).Selleks tuleb söötadest proovid võtta ja laborisseviia, kus määratakse kindlaks söötade energia-,proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mineraalainetesisaldus. Samuti peaksime teadma, milline on erinevasvanuses ja füsioloogilises seisundis (tiinus,imetamisperiood jne) sigade toitainetevajadus(tabelid 4, 5). Praktilist söötmist tulebki läbi viia nii,et sea kõikide toitainete vajadus saaks päevaratsioonigavõimalikult täpselt kaetud.8
Tabel 3. Söötade keemiline koostis ja toiteväärtusSöötKuivaine%MetaboliseeruvenergiaMJ/kgProteiin%Lüsiing/kgS-aminohappedg/kgToorkiud%Cag/kgPg/kgOder 86 12,5 11 4 3,7 6 0,6 3,4Kaer 86 10,9 11 4,6 3,3 10 1 3,3Nisu 86 13,9 13,5 2,8 3,9
Page 3 and 4: SissejuhatusMahepõllumajanduslikus
Page 5 and 6: PidamineMaheseakasvatus peab olema
Page 7: looma tootlik eluiga on alla ühe a
Page 13 and 14: Maheloomade sisseostul arvulisi ega
Page 15: KontaktidPõllumajandusministeerium

MahepÃµllumajanduslik seakasvatus - PÃµllumajandusministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?