Välijalutusala võiks olla kõva pinnakattega, et saaksväljaheiteid koristada ning ära hoida toitainete leostumist.Ühtlasi peab sigadel aga olema võimalustuhnida. Nii sise- kui ka välialadele on kehtestatudmiinimumpindalad looma kohta (tabel 2).Tabel 2. Miinimumpindalad looma kohta hoones javälialadelPoegivad emisedkuni 40 päevavanustepõrsastegaPõrsad, vanus üle40 päevaja kaal kuni 30 kgPindalahoones,m 2Pindalajalutusalal,m 27,5 2,50,6 0,4Emis 2,5 1,9Kult 6 8Kult, kui sulgukasutataksepaaritamiseksNuumsead12kuni 50 kg 0,8 0,6kuni 85 kg 1,1 0,8kuni 110 kg 1,3 1,0üle 110 kg 1,5 1,2Allikas: Komisjoni määrus (EÜ) nr 899/2008Laudas peab põrand olema sile, kuid see ei tohi ollalibe. Vähemalt pool loomade poolt reaalselt kasutatavapõranda üldpinnast peab olema jäik, mittevõrk- ega restpõrand. Asemed olgu puhtad ja kuivadning allapanu piisavalt. Allapanuks on sobivaimpõhk, kasutada võib ka mittemahepõllumajanduslikusttootmisest pärit põhku. Taani tootmistingimustestehtud uuringud on näidanud, et allapanuei kulu väga palju, sest sead teevad enamikel juhtudeloma väljaheited välialale ja siseala püsib kuivning puhas.Levinud on ka sigade karjatamine. Sellisel juhulpeaksid karjamaal olema ehitised, kuhu loomad saavadvarjuda nii vihma, lume ja tuule kui ka kõrvetavapäikese eest. Päikesepõletus on väljaspeetavatelsigadel levinud probleem, mistõttu peaks lisaksvarjualustele rajama karjamaale kohad (basseinid),kus sigadel oleks võimalik end jahutada ja mudagakokku määrida. Tavaliselt lähevad sead mudatiikidesseennast jahutama siis, kui temperatuur tõusebüle 18 kraadi. Tuleb silmas pidada, et karjatamisalaoleks piisavalt suur ning et jootmis- ja söötmiskohtadeasupaika regulaarselt muudetaks. Vastaselkorral võivad neis kohtades toitained kuhjuda ningtagajärjeks on keskkonnareostus.Sigadel tuleb lasta loomulikult käituda, näiteks peabemis saama tiinuse lõpus pesa ehitada ja talle peabselleks võimaldama sobivat (eelistatavalt hekseldamatapõhku) pesamaterjali. Et rahulikult poegida japõrsaste eest hoolitseda, peab emis vähemalt nädalenne arvatavat poegimist olema muust karjast eraldatud.Selliseid toiminguid nagu sabakärpimine ja hammasteeemaldamine ei tohi mahepõllumajandusessüstemaatiliselt teha. Põllumajandusamet võibsiiski anda nõusoleku mõne kõnealuse toimingutegemiseks loomade turvalisuse või tervise, heaoluvõi hügieeni parandamise eesmärgil, kaaludes igajuhtumit eraldi. Füüsiline kastreerimine on lubatudtoodete kvaliteedi ning traditsiooniliste tootmistavadesäilitamiseks. Looma kannatusi tuleb minimeeridaning toiminguid peavad tegema kvalifitseeritudtöötajad looma seisukohalt kõige sobivamaseas. Alates 1.01.2012 on kohustuslik rakendadaanes teesiat ja/või valutustamist.TervisLoomade tervishoid põhineb haiguste ennetusel.Selleks tuleb valida kohased tõu- ja aretusliinid,sööta kõrge kvaliteediga sööta ning luua loomadelesoodne elukeskkond (paiknemistihedus, regulaarneliikumine, lauda mikrokliima).Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimitevõi antibiootikumide kasutamine haigusteennetamiseks on keelatud. Põhjendatud vajaduselvõib loomi vaktsineerida.Haigestunud looma tuleb ravida ning ka mahetootmiseson lubatud tavapärased veterinaarravimid võiantibiootikumid. Sel juhul aga rakendub ravimileettenähtud keeluaeg kahekordselt. Kui keeluaegapole määratud, on see 48 tundi. Kui loomale tehakseaasta jooksul rohkem kui kolm sellist ravikuuri, või kui6
looma tootlik eluiga on alla ühe aasta ja talle tehakserohkem kui üks ravikuur, ei tohi ravitud loomi võinendelt pärit saadusi mahepõllumajandusele viitavaltmärgistada ning loomad peavad alustama uutüleminekuaega või tuleb nad tavaloomadena karjastvälja viia. Kui loomad viiakse üleminekuajale, tulebnende toodang mahetoodangust eraldi hoida.Ravikuuri alla ei loeta vaktsineerimisi ja parasiiditõrjetning riiklike programmide raames läbiviidavaidveterinaartoiminguid.Ravitoimingute puhul tuleb registreerida diagnoos,ravi alustamise ja lõpetamise päev, kasutatavaveterinaarravimi liik ja nimetus, veterinaarravimidoos, ravimeetod ja ravimi tootja poolt toodanguturustamisele kehtestatud keeluaeg ning andmedravitud looma(de) kohta (liik, arv, tõug, vanus, sugu,identifitseerimisnumber) ning andmed veterinaarraviteostanud veterinaararsti kohta.Tervisliku seisundi ja heaolu kontrollimiseks tulekssead vähemalt üks kord päevas üle vaadata. Igahaiges tunud või vigastatud loom peab viivitamataravi saama.Enamasti on mahesigade haigused samad, miskimbu tavad sigu ka tavapidamises. Kõige levinumadterviseprobleemid on seotud põrsaste kõhulahtisuse,parasiitide ning jala- ja sõravigastustega.Kui intensiivtootmises on põhirõhk ravimitel, siismahetootmises tuleks eelkõige valida sellised tõudvõi liinid, kes on haigustele vähem vastuvõtlikud.Sageli on tervisehädad kaasasündinud. Aretustööson küll rõhku pandud toodangu suurendamisele,kuid pahatihti on unustatud loomade tervist iseloomustavadvalikukriteeriumid. Mahepõllumajandussesobivad paremini aeglasema kasvuga loomad, kelletoitainetetarve on väiksem ning tervis tugevam.Mahesigadel on täheldatud vähem hingamisteedehaigusi, sest nad viibivad palju väljas ja neil on suuremliikumisvabadus. Karjatamise tõttu ohustavadneid aga siseparasiidid. Ennetuseks tuleb karjatatavaidalasid vahetada ja lasta vähemalt ühe aastapuhastuda. Sigade karjamaa võib olla ka külvikorraosa. Välisparasiitide vastu aitab mudas ja veespüherdamine. Siseruumides hoiavad nii sise- kuika välisparasiite kontrolli all puhtus ja hea ventilat-7