11.07.2015 Views

Mahepõllumajanduslik seakasvatus - Põllumajandusministeerium

Mahepõllumajanduslik seakasvatus - Põllumajandusministeerium

Mahepõllumajanduslik seakasvatus - Põllumajandusministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

SissejuhatusMahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuseslähtutakse eelkõige loomade heaolust.Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend,kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada.Loomad peavad saama võimalikult liigi omaseltkäituda ja süüa neile sobivat sööta. Vajaminev söötkasva tatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mistähendab, et loomade arv peab olema kooskõlaspõllu majandusmaa suurusega.Looma- ja taimekasvatus on mahepõllumajandusettevõttesühe ja sama tootmistsükli osad. Taimekasvatusestoodetakse loomadele sööta, mis loomakasvatusekaudu väärindatakse lihaks või piimaks.Loomadelt saab põldudele orgaanilist väetist, missuurendab mulla viljakust ja parandab mulla struktuuri.Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otseseltloomade tervis, juurdekasv ja toodang.Tava- ja mahepõllumajanduslik<strong>seakasvatus</strong>EestisSigade arv on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilne.Kokku oli 2008. a sigu ligi 370 000. Enamastikasutatakse <strong>seakasvatus</strong>es vanu loomakasvatushooneid,mida on vastavalt võimalustele järk-järgultrenoveeritud. Vaatamata sellele, et teravilja jasealiha hinnad on olnud väga kõikuvad, on mitmedtootjad siiski julgenud hoonete renoveerimisseinvesteerida.Tootmine põhineb kahel kohalikul tõul, eesti suurvalge siga ja eesti peekonsiga. Ristamiseks kasutatakselisaks kohalikele tõugudele ka hämpširi, pjeträänija viimasel ajal ka djuroki tõugu sigu. Sealihaosatähtsus kogu lihatoodangust on Eestis üle 60%,olles toodetavatest lihaliikidest kindlalt esikohal.Maheseakasvatajaid on Eestis väga vähe. 2008. aastaloli mahesigu alla 300, mis on vähem kui 0,1%kogu Eestis kasvatatavatest sigadest. Mahesigadearv on püsinud nii väiksena aastaid. Ka teistesEuroopa riikides pole mahe<strong>seakasvatus</strong> kuigi levinud.Sigu on mahepidamisel 0,2–0,5% (Taani, Saksamaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia), pisut rohkem,ligi 2% on neid Šveitsis.Peamisi põhjusi, miks mahetootmises ei ole <strong>seakasvatus</strong>võrreldes teiste loomakasvatusharudega niikiiresti arenenud, on kindlasti see, et üleminek tava<strong>seakasvatus</strong>eltmahepõllumajanduslikule tootmisviisiletoob kaasa suuri ümberkorraldusi. Lähitulevikuson suureks väljakutseks mahesigade söötmine,sest praegu lubatud 5% tavasööta alates 1.01.2012enam kasutada ei või.Mahepõllumajandusliku<strong>seakasvatus</strong>egaalustamineMahepõllumajandusliku <strong>seakasvatus</strong>ega alustamiseeeltingimus on mahepõllumajandusliku taimekasvatuseviljelemine või sellega samaaegne alustamine.Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusegaalustamiseks tuleb esitada tunnustamise taotlusPõllumajandusameti maakonna keskusele. Algabüleminekuaeg, mil tuleb täita mahepõllumajandusenõudeid, kuid oma toodangut mahedana veelmüüa ei saa. Küll aga võib juba taotleda mahepõllumajanduslikutootmise hektaritoetust.Kui üleminek mahe<strong>seakasvatus</strong>ele algab koos üleminekugamahetaimekasvatusele, siis lõpeb üleminekuaegneile loomadele, kes olid ettevõttestunnustamise taotlemise hetkel ja nende järglastelekahe aasta pärast. Alles seejärel saab nendeloomade liha müüa mahetootena.Kui üleminekut mahe<strong>seakasvatus</strong>ele alustatakseettevõttes, kus taimekasvatuseks kasutatav maaon üleminekuaja (2 aastat) juba läbinud, siis tulebsigu enne mahelihaks müümist pidada mahepõllumajandusenõuete kohaselt vähemalt kuus kuud.3

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!