Mahepõllumajanduslik seakasvatus - Põllumajandusministeerium

SissejuhatusMahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuseslähtutakse eelkõige loomade heaolust.Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend,kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada.Loomad peavad saama võimalikult liigi omaseltkäituda ja süüa neile sobivat sööta. Vajaminev söötkasva tatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mistähendab, et loomade arv peab olema kooskõlaspõllu majandusmaa suurusega.Looma- ja taimekasvatus on mahepõllumajandusettevõttesühe ja sama tootmistsükli osad. Taimekasvatusestoodetakse loomadele sööta, mis loomakasvatusekaudu väärindatakse lihaks või piimaks.Loomadelt saab põldudele orgaanilist väetist, missuurendab mulla viljakust ja parandab mulla struktuuri.Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otseseltloomade tervis, juurdekasv ja toodang.Tava- ja mahepõllumajanduslikseakasvatusEestisSigade arv on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilne.Kokku oli 2008. a sigu ligi 370 000. Enamastikasutatakse seakasvatuses vanu loomakasvatushooneid,mida on vastavalt võimalustele järk-järgultrenoveeritud. Vaatamata sellele, et teravilja jasealiha hinnad on olnud väga kõikuvad, on mitmedtootjad siiski julgenud hoonete renoveerimisseinvesteerida.Tootmine põhineb kahel kohalikul tõul, eesti suurvalge siga ja eesti peekonsiga. Ristamiseks kasutatakselisaks kohalikele tõugudele ka hämpširi, pjeträänija viimasel ajal ka djuroki tõugu sigu. Sealihaosatähtsus kogu lihatoodangust on Eestis üle 60%,olles toodetavatest lihaliikidest kindlalt esikohal.Maheseakasvatajaid on Eestis väga vähe. 2008. aastaloli mahesigu alla 300, mis on vähem kui 0,1%kogu Eestis kasvatatavatest sigadest. Mahesigadearv on püsinud nii väiksena aastaid. Ka teistesEuroopa riikides pole maheseakasvatus kuigi levinud.Sigu on mahepidamisel 0,2–0,5% (Taani, Saksamaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia), pisut rohkem,ligi 2% on neid Šveitsis.Peamisi põhjusi, miks mahetootmises ei ole seakasvatusvõrreldes teiste loomakasvatusharudega niikiiresti arenenud, on kindlasti see, et üleminek tavaseakasvatuseltmahepõllumajanduslikule tootmisviisiletoob kaasa suuri ümberkorraldusi. Lähitulevikuson suureks väljakutseks mahesigade söötmine,sest praegu lubatud 5% tavasööta alates 1.01.2012enam kasutada ei või.MahepõllumajanduslikuseakasvatusegaalustamineMahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamiseeeltingimus on mahepõllumajandusliku taimekasvatuseviljelemine või sellega samaaegne alustamine.Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusegaalustamiseks tuleb esitada tunnustamise taotlusPõllumajandusameti maakonna keskusele. Algabüleminekuaeg, mil tuleb täita mahepõllumajandusenõudeid, kuid oma toodangut mahedana veelmüüa ei saa. Küll aga võib juba taotleda mahepõllumajanduslikutootmise hektaritoetust.Kui üleminek maheseakasvatusele algab koos üleminekugamahetaimekasvatusele, siis lõpeb üleminekuaegneile loomadele, kes olid ettevõttestunnustamise taotlemise hetkel ja nende järglastelekahe aasta pärast. Alles seejärel saab nendeloomade liha müüa mahetootena.Kui üleminekut maheseakasvatusele alustatakseettevõttes, kus taimekasvatuseks kasutatav maaon üleminekuaja (2 aastat) juba läbinud, siis tulebsigu enne mahelihaks müümist pidada mahepõllumajandusenõuete kohaselt vähemalt kuus kuud.3

Üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikuletootmisviisile nõuab suuri ümberkorraldusi niipidamises, söötmises kui ka veterinaarravis. Tavasigupeetakse kogu nende elu jooksul sise tingimustes.Mahetootmises peab loomadel olema aasta läbi võimaluskasutada välialasid. Nende rajamine ja sigalateümberehitus nõuab enamasti suuri investeeringuid.Samuti pole mahepõllumajanduslik loomakasvatusmõeldav ilma mahetaimekasvatuseta.Kui tavaseakasvatuses kasutatakse palju mitmesuguseidsöödalisandeid (nt sünteetilised aminohapped),siis mahepõllumajanduses see lubatudpole. Söötmine peaks valdavalt põhinema oma talusöödal. Sageli aga talus kasvatatud söödast ei jätkuning seda tuleb osta.Maheloomakasvatusse soovitatakse eelkõige kohalikketõuge, mis on vastupidavamad haigustele jaenam kohanenud kohalike klimaatiliste tingimustega.Samuti on vastupidavamad eri tõugude ristandid.Mõned maheseakasvatajad on läinud kaseda teed, et on ristanud kodusigu metssigadega.Järglased on omadustelt ja jõudluselt lähtetõugudevahepealsed. Väljas peetavate sigade puhulon mahetootmises eelistatud nn tumedaid tõugenagu djurok ja hämpšir, sest tume nahk kaitseb neidpäikesepõletuse eest.Modernsed tõud mahepidamisse eriti ei sobi. Midamodernsem on tõug ja mida rohkem on selle aretuseskeskendutud liha- ja nuumajõudlusnäitajateparandamisele, seda raskem on teda mahetootmiseskasvatada. Sellised tõud on hea kasvukiirusegaja kasutavad juurdekasvukilo kohta vähem sööta,kuid nad on õrnemad, stressitundlikumad, suuretoitainetetarbega ja haigustele vastuvõtlikumad.Sigu tuleb märgistada nende liikumisel farmist farmivõi müümisel lihatööstustesse. Märgistatakse tätoveeringuvõi plastikust kõrvamärgiga, mis võimaldabkindlaks teha ehitise registreerimise numbri,kus siga sündis. Kõrvamärgi kasutamisel kinnitataksesee sea vasakusse kõrva. Tapamajja saadetavaleseale lüüakse nõelhaamriga vahetult enneveovahendile laadimist kintsu piirkonda selle ehitiseregistreerimise number, kust siga tapamajjaveetakse. Põllumajandusloomade aretuse seadusekohaselt peab loomapidaja identifitseerima looma,keda ta soovib tõuraamatusse või aretusregistrissekanda, ühe ööpäeva jooksul põllumajandusloomasündimisest arvates.4

PidamineMaheseakasvatus peab olema nii looma- kui kakeskkonnasõbralik, seega peab loomade arv vastamapõllumajandusmaa suurusele.Väga tähtsaks peetakse loomade heaolu. Lähtutaksenn viie vabaduse printsiibist (tabel 1). Üldinenõue mahesigade kasvatamisel on see, et nad peavadaasta läbi pääsema välialale. Väljas viibimine onvajalik nii liikumisvajaduse rahuldamiseks kui ka näiteksD-vitamiini sünteesimiseks organismis. Praktikason kõige rohkem levinud sellised ehitised, kussise- ja väliala vahele on ehitatud väike uks või ava,mille kaudu sead edasi-tagasi liikuda saavad.Tabel 1. Viie vabaduse printsiipViis vabadust1. Olla vaba näljast ja janust – võimaldada loomadele piisavas koguses süüa ja juua, et organismifüsioloogilised vajadused oleksid kaetud ning tervis ja elujõud tagatud.2. Olla vaba ebamugavustest – võimaldada loomadele sobiv keskkond, peavari ja mugavpuhkeala.3. Olla vaba valust, traumadest ja haigustest – kasutada haigusi ennetavaid meetmeid võihaigusnähtude ilmnemisel võimaldada sobiv ravi.4. Olla vaba hirmust, kannatustest ja piinadest – võimaldada loomadele tingimused ja kohtlemine,mis väldivad psüühilisi kannatusi.5. Vabadus rahuldada oma normaalseid käitumisharjumusi – võimaldada loomadele sobivadtingimused, piisavalt ruumi ja liigikaaslastega kontakteeruda.Allikas: Farm Animal Welfare Council UK, 19935

Välijalutusala võiks olla kõva pinnakattega, et saaksväljaheiteid koristada ning ära hoida toitainete leostumist.Ühtlasi peab sigadel aga olema võimalustuhnida. Nii sise- kui ka välialadele on kehtestatudmiinimumpindalad looma kohta (tabel 2).Tabel 2. Miinimumpindalad looma kohta hoones javälialadelPoegivad emisedkuni 40 päevavanustepõrsastegaPõrsad, vanus üle40 päevaja kaal kuni 30 kgPindalahoones,m 2Pindalajalutusalal,m 27,5 2,50,6 0,4Emis 2,5 1,9Kult 6 8Kult, kui sulgukasutataksepaaritamiseksNuumsead12kuni 50 kg 0,8 0,6kuni 85 kg 1,1 0,8kuni 110 kg 1,3 1,0üle 110 kg 1,5 1,2Allikas: Komisjoni määrus (EÜ) nr 899/2008Laudas peab põrand olema sile, kuid see ei tohi ollalibe. Vähemalt pool loomade poolt reaalselt kasutatavapõranda üldpinnast peab olema jäik, mittevõrk- ega restpõrand. Asemed olgu puhtad ja kuivadning allapanu piisavalt. Allapanuks on sobivaimpõhk, kasutada võib ka mittemahepõllumajanduslikusttootmisest pärit põhku. Taani tootmistingimustestehtud uuringud on näidanud, et allapanuei kulu väga palju, sest sead teevad enamikel juhtudeloma väljaheited välialale ja siseala püsib kuivning puhas.Levinud on ka sigade karjatamine. Sellisel juhulpeaksid karjamaal olema ehitised, kuhu loomad saavadvarjuda nii vihma, lume ja tuule kui ka kõrvetavapäikese eest. Päikesepõletus on väljaspeetavatelsigadel levinud probleem, mistõttu peaks lisaksvarjualustele rajama karjamaale kohad (basseinid),kus sigadel oleks võimalik end jahutada ja mudagakokku määrida. Tavaliselt lähevad sead mudatiikidesseennast jahutama siis, kui temperatuur tõusebüle 18 kraadi. Tuleb silmas pidada, et karjatamisalaoleks piisavalt suur ning et jootmis- ja söötmiskohtadeasupaika regulaarselt muudetaks. Vastaselkorral võivad neis kohtades toitained kuhjuda ningtagajärjeks on keskkonnareostus.Sigadel tuleb lasta loomulikult käituda, näiteks peabemis saama tiinuse lõpus pesa ehitada ja talle peabselleks võimaldama sobivat (eelistatavalt hekseldamatapõhku) pesamaterjali. Et rahulikult poegida japõrsaste eest hoolitseda, peab emis vähemalt nädalenne arvatavat poegimist olema muust karjast eraldatud.Selliseid toiminguid nagu sabakärpimine ja hammasteeemaldamine ei tohi mahepõllumajandusessüstemaatiliselt teha. Põllumajandusamet võibsiiski anda nõusoleku mõne kõnealuse toimingutegemiseks loomade turvalisuse või tervise, heaoluvõi hügieeni parandamise eesmärgil, kaaludes igajuhtumit eraldi. Füüsiline kastreerimine on lubatudtoodete kvaliteedi ning traditsiooniliste tootmistavadesäilitamiseks. Looma kannatusi tuleb minimeeridaning toiminguid peavad tegema kvalifitseeritudtöötajad looma seisukohalt kõige sobivamaseas. Alates 1.01.2012 on kohustuslik rakendadaanes teesiat ja/või valutustamist.TervisLoomade tervishoid põhineb haiguste ennetusel.Selleks tuleb valida kohased tõu- ja aretusliinid,sööta kõrge kvaliteediga sööta ning luua loomadelesoodne elukeskkond (paiknemistihedus, regulaarneliikumine, lauda mikrokliima).Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimitevõi antibiootikumide kasutamine haigusteennetamiseks on keelatud. Põhjendatud vajaduselvõib loomi vaktsineerida.Haigestunud looma tuleb ravida ning ka mahetootmiseson lubatud tavapärased veterinaarravimid võiantibiootikumid. Sel juhul aga rakendub ravimileettenähtud keeluaeg kahekordselt. Kui keeluaegapole määratud, on see 48 tundi. Kui loomale tehakseaasta jooksul rohkem kui kolm sellist ravikuuri, või kui6

looma tootlik eluiga on alla ühe aasta ja talle tehakserohkem kui üks ravikuur, ei tohi ravitud loomi võinendelt pärit saadusi mahepõllumajandusele viitavaltmärgistada ning loomad peavad alustama uutüleminekuaega või tuleb nad tavaloomadena karjastvälja viia. Kui loomad viiakse üleminekuajale, tulebnende toodang mahetoodangust eraldi hoida.Ravikuuri alla ei loeta vaktsineerimisi ja parasiiditõrjetning riiklike programmide raames läbiviidavaidveterinaartoiminguid.Ravitoimingute puhul tuleb registreerida diagnoos,ravi alustamise ja lõpetamise päev, kasutatavaveterinaarravimi liik ja nimetus, veterinaarravimidoos, ravimeetod ja ravimi tootja poolt toodanguturustamisele kehtestatud keeluaeg ning andmedravitud looma(de) kohta (liik, arv, tõug, vanus, sugu,identifitseerimisnumber) ning andmed veterinaarraviteostanud veterinaararsti kohta.Tervisliku seisundi ja heaolu kontrollimiseks tulekssead vähemalt üks kord päevas üle vaadata. Igahaiges tunud või vigastatud loom peab viivitamataravi saama.Enamasti on mahesigade haigused samad, miskimbu tavad sigu ka tavapidamises. Kõige levinumadterviseprobleemid on seotud põrsaste kõhulahtisuse,parasiitide ning jala- ja sõravigastustega.Kui intensiivtootmises on põhirõhk ravimitel, siismahetootmises tuleks eelkõige valida sellised tõudvõi liinid, kes on haigustele vähem vastuvõtlikud.Sageli on tervisehädad kaasasündinud. Aretustööson küll rõhku pandud toodangu suurendamisele,kuid pahatihti on unustatud loomade tervist iseloomustavadvalikukriteeriumid. Mahepõllumajandussesobivad paremini aeglasema kasvuga loomad, kelletoitainetetarve on väiksem ning tervis tugevam.Mahesigadel on täheldatud vähem hingamisteedehaigusi, sest nad viibivad palju väljas ja neil on suuremliikumisvabadus. Karjatamise tõttu ohustavadneid aga siseparasiidid. Ennetuseks tuleb karjatatavaidalasid vahetada ja lasta vähemalt ühe aastapuhastuda. Sigade karjamaa võib olla ka külvikorraosa. Välisparasiitide vastu aitab mudas ja veespüherdamine. Siseruumides hoiavad nii sise- kuika välisparasiite kontrolli all puhtus ja hea ventilat-7

sioon. Leitud on ka, et parasiitidele ei meeldi mõnedessöötades (kõik liblikõielised, sh ristik, lutsern jahernes; rapsikook jms) sisalduv tanniin. Selliste söötadelisamine ratsiooni aitab parasiitidest kui mittepäris lahti saada, siis vähemalt nende arvu piirata.SöötmineMahetootmises peetakse tähtsaks, et sööt olekskasvatatud peamiselt oma ettevõttes ja ostusöötakasutataks võimalikult vähe. Oluline on ka see, etsööt oleks võimalikult naturaalne ja liigispetsiifiline.Sead on oma olemuselt omnivoorid ehkkõige sööjad, mistõttu on neile võimalik anda vägapalju sid erinevaid söötasid. Loomade söötmisel jakasvatamisel keskendutakse nende füsioloogilistevajaduste rahuldamisele ja eelkõige loomakasvatussaadustekvaliteedi, mitte aga niivõrd toodanguühikusuurendamisele.Oluline söötmisega seotud erinevus tavaseakasvatuseston see, et ratsiooni rikastamiseks peab päevaratsioonisolema ka mingi koresööt, olgu siis värskel,kuivatatud või sileeritud kujul.Lisaks mahesöödale võib kuni 31. detsembrini 2011piiratud koguses kasutada ka mittemahepõllumajanduslikkusööta. Selle osa sööda kuivainekogusest eivõi ületada päevases söödaratsioonis 25% ja aastakeskmisena 5%. Mittemahepõllumajandusliku söödanaon lubatud kasutada üksnes määruse (EÜ) nr889/2008 V lisas nimetatud söödamaterjale. Tavasöötadesöötmisel tuleb jälgida, et nende valmistamiselpoleks kasutatud sünteetilisi aineid/lahuseid. Seetõttuei ole lubatud näiteks sojasrott, mis on maailmas(ka Eestis) levinuim proteiinsööt, eriti seakasvatuses.Küll on aga lubatud sojast või mõnest teisestsöödast mehaanilise pressimise teel saadud kook.Väga oluline on katta sigade proteiini- ja energiavajadus.Energiarikasteks söötadeks võib pidadakõiki teravilju, aga ka kartulit ja juurvilja. Seasöödaenergiasisalduse suurendamiseks võib edukaltkasutada ka näiteks rapsiõli või purustatud rapsiseemneid.Maheproteiinsöötade kättesaadavus võibaga tihti probleemiks osutuda. Et sigadel oleksrahuldav juurdekasv, siis peame teadma ka söötadekeemilist koostist ja toiteväärtust (tabel 3).Selleks tuleb söötadest proovid võtta ja laborisseviia, kus määratakse kindlaks söötade energia-,proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mineraalainetesisaldus. Samuti peaksime teadma, milline on erinevasvanuses ja füsioloogilises seisundis (tiinus,imetamisperiood jne) sigade toitainetevajadus(tabelid 4, 5). Praktilist söötmist tulebki läbi viia nii,et sea kõikide toitainete vajadus saaks päevaratsioonigavõimalikult täpselt kaetud.8

Tabel 3. Söötade keemiline koostis ja toiteväärtusSöötKuivaine%MetaboliseeruvenergiaMJ/kgProteiin%Lüsiing/kgS-aminohappedg/kgToorkiud%Cag/kgPg/kgOder 86 12,5 11 4 3,7 6 0,6 3,4Kaer 86 10,9 11 4,6 3,3 10 1 3,3Nisu 86 13,9 13,5 2,8 3,9

Tabel 4. Toitefaktorite kontsentratsioonimäärad kasvavate sigade söötmisel kuivsööda 1 kg kohta*Näitajad Ühik Põrsad(10–20 kg)Kesikud(20–60 kg)Nuumikud(>60 kg)Metaboliseeruv energia MJ/kg 12,0 12,0 12,0Proteiin % 18,0 15–16 13–14Toorkiud max % 6,0 6,0 6,0Lüsiin % 1,0 0,75 0,6Metioniin + tsüstiin % 0,5 0,4 0,35Kaltsium % 0,7 0,6 0,5Fosfor % 0,6 0,45 0,4* Kuivsööta söövad põrsad ca 5–6%, kuni 75 kg kesikud 4% ja nuumikud (üle 75 kg) 3% oma kehamassistAllikas: Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöökoordineerimise komisjonTabel 5. Toitefaktorite kontsentratsioonimäärad emiste ja kultide söötmisel kuivsööda 1 kg kohtaNäitajad Ühik Vabad ja tiinedemised ja kuldidImetavad emisedMetab. energia MJ/kg 11–12 12–13Toorproteiin % 11–13 17,0Toorkiud max % - -Lüsiin % 0,5 0,7Metioniin + tsüstiin % 0,3 0,4Kaltsium % 0,65 0,75Fosfor % 0,45 0,5Allikas: Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöökoordineerimise komisjonNoorloomade eest hoolitsemine peaks algama jubahulk aega enne põrsaste ilmaletulekut, siis kui põrsadon alles emaihus. Selleks tuleb kõigepealt korraldadatiinete emiste õige söötmine (tabel 6), aga kahooldamine ja pidamine. Samasugust tähelepanupeab hiljem pühendama ka imetavale emisele, kelletervisest ja piimakusest sõltub suurel määral kogupõrsapesakonna eluvõimelisus ja tugevus. Imetavademised vajavad tunduvalt rohkem sööta kui tiinedemised, sest lisaks oma ülalpidamisele on neil vajaka piima toota. Emistele antavad orienteeruvad söödakogusedja energiavajaduse reproduktsioonitsükkelerinevatel perioodidel on näidatud joonisel 1.Tiinetele emistele on väga edukalt võimalik sööta kakarjamaarohtu, mille kuivaine söömus võib ulatuda2–4 kiloni päevas.Mahepõllumajanduse nõuete kohaselt peab põrsastesöötmine vähemalt 40 elupäevani põhinemanaturaalsel piimal, eelistatult emapiimal. Esimeselelunädalal ongi põrsaste ainsaks söödaks emisepiim,mis rahuldab nende kõikide toitainetevajaduse peale raua ja vee. Hinnanguliselt kulub10

Maheloomade sisseostul arvulisi ega vanuselisi piiranguidpole. Kui mahesigu ei ole saada, võib tuualoomi ka mittemahepõllumajanduslikest karjadestjärgmistel tingimustel:- karja esmakordsel moodustamisel kuni 35 kg kaaluvaidpõrsaid kohe pärast võõrutamist;- karja täiendamiseks või uuendamiseks esmapoegimataemasloomi kuni 20% senisest karja täiskasvanudloomade arvust aastas; kui ettevõtteson kuni viis siga, siis ühe esmapoegimata emasloomaaastas;- ettevõtte olulisel laiendamisel, tõu vahetamiselvõi uue loomakasvatusharu kavandamisel võibPõllumajandusameti nõusolekul esmapoegimataemasloomi sisse tuua kuni 40% ettevõtte senistestsigade arvust aastas;- kui kari on vähenenud loomataudi, loodusõnnetusevõi muu tootja tahtest sõltumatu asjaolutõttu, võib Põllumajandusameti nõusolekul tavaloomisisse tuua karja taastamiseks täies ulatuses.Tõuaretuse eesmärgil mittemahepõllumajanduslikustkarjast isaslooma toomiseks luba küsima ei pea.Arvestuse pidamineMahepõllumajandusettevõttes peab pidamaarvestust loomade liikumise, sööda ja veterinaarravikohta. Arvestust peab pidama paberkandjal võielektroonselt. Viimasel juhul peab olema võimalusteha andmete kohta väljatrükk. Arvestuse pidamisekssaab kasutada Põllumajandusameti soovituslikkevorme, mis on kättesaadaval kodulehe küljelwww.pma.agri.ee.Loomade liikumise arvestuse andmed peavad sisaldamajärgmist teavet:- ettevõttesse toodavate loomade kohta: päritoluja saabumise kuupäev, üleminekuaeg, eristusmärkja veterinaarandmed;- ettevõttest välja viidavate elusloomade kohta:vanus, loomade arv, kaal tapmise korral, eristusmärkja sihtkoht;- andmed loomade kao kohta koos põhjendustega.Sööda kohta käivad andmed peavad sisaldama järgmistteavet:- ettevõttesse toodud sööda kogus, kaasa arvatudsöödalisandid, toomise päev, tootmiskoht, tootjaja turustaja;- ettevõttes toodetud sööda kogus, tootmise aeg;- mitmesuguste koostisosade osakaal ratsioonides,söötade kasutamine;- vabaõhualadele (jalutusaladele) pääsemise aeg.Veterinaarravi kohta käivad andmed vt peatükkTervis, lk 6.13

Töötlemine jaturustamineKuigi mahesealiha vastu on tarbijatel suur huvi, poleseda müügil. Et mahesigu on Eestis väga vähe, siisei toimu ka mahesealiha töötlemist. Mahesealihatöötlemise vastu on siiski huvi hakanud tundmamitu väikest lihatööstust. Väiketöötlejad saavadvalmistada eripärasemaid ja kohalikku traditsioonikandvaid tooteid, mistõttu on nende kaup kõrgelthinnatud ja seda on võimalik kallimalt müüa. Edueeltingimuseks on kvaliteetne toode. Tarbijaletuleks lisaks lihale pakkuda valmistooteid ningpooltooteid, mida neil on kodus lihtne valmistada.Ka paljude loomalihatoodete puhul on vaja lisadateatud koguses sealiha.Mahepõllumajanduslikutootmise toetusMahepõllumajanduslikult peetavate sigade kohtavõib taotleda toetust, kui ettevõttes peeti taotluseesitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiseltvähemalt 2 ühikule vastaval hulgal sigu. Üks emis(sh põrsastega) või kult on 0,33 ühikut, vähemalt2 kuu vanune nuum- või noorsiga on 0,2 ühikut.Mahesigade kohta makstakse toetust toetuse taotluseesitamise aastale eelnenud kalendriaastalmajandusüksuses mahepõllumajanduslikult peetudsigade keskmise arvu alusel 3300 krooni emisevõi kuldi kohta ning 2000 krooni vähemalt 2 kuuvanuse nuum- või noorsea kohta.Toetuste taotlemiseks tuleb pöörduda PõllumajanduseRegistrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkondlikkubüroosse. Toetuste täpsemad nõudedleiab PRIA kodulehelt www.pria.ee.ÕigusaktidMahepõllumajanduse põhimõtted ja eeskirjad onkehtestatud Euroopa Liidu määrustega. Lisaks neilereguleerivad Eestis mahepõllumajandust mahepõllumajanduseseadus ja selle rakendusaktid, kustäpsustatakse põhiliselt kontrolli ja märgistamisegaseonduvat.• Üldised mahepõllumajanduse põhimõtted –Nõu kogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28.06.2007,mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajandusliketoodete märgistamise ja määruse(EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta.• Üksikasjalikud mahepõllumajanduse eeskirjad– Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008,5.09.2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse(EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajanduslikutootmise ning mahepõllumajanduslike toodetemärgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjadseoses mahepõllumajandusliku tootmise,märgistamise ja kontrolliga.• Sööda ja pärmiga seotud muudatused –Komisjoni määrus (EÜ) nr 1254/2008, 15.12.2008,millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008,millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ)nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmisening mahe põllumajanduslike toodete märgistamisekohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjadseoses mahe põllumajandusliku tootmise, märgistamiseja kontrolliga.• Mahepõllumajanduse seadus• Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutse misekstunnus tamise taotlemine ja taotlusemenetlemise kord – Põllumajandusministri20.02.2009. a määrus nr 26.• Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded –Põllu majandusministri 20.02.2009. a määrusnr 25.Õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teataja koduleheküljelwww.riigiteataja.ee või Euroopa LiiduEurLex leheküljel eur-lex.europa.eu, Põllumajandusministeeriumikoduleheküljel www.agri.ee ja Põllumajandusametikoduleheküljel www.pma.agri.ee.Kokkuvõtliku ülevaate õigusaktides sisalduvatesmahepõllumajandusliku tootmise kontrollitavatestnõuetest annab trükis „Mahepõllumajandusenõuete selgitus tootjale“, mis on leitav Põllumajandusametikoduleheküljelt www.pma.agri.ee.14

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537, 625 6533, 625 65 530e-post: mahe@agri.eewww.agri.eePõllumajandusametMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: pma@pma.agri.eewww.pma.agri.eeVeterinaar- ja ToiduametJaekaubanduse, mahepõllumajanduse jamitteloomse toidu bürooTel: 605 4757e-post: vet@vet.agri.eewww.vet.agri.eeJõudluskontrolli KeskusTel: 738 7700e-post: keskus@jkkeskus.eewww.jkkeskus.eeEesti MaaülikoolVeterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituutTel 731 3444e-post: ragnar.leming@emu.eewww.emu.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comwww.maheklubi.eeMTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate KeskusTel: 7422 051e-post: merit.mikk@gmail.com