Esmaspäev, 26. detsemberKiidelda lihasLoe Gl 6:12, 13. Mida Paulus nendes salmides ütleb?Kuigi Paulust takistasid eelnevalt tema vastaste tegevus ja motivatsioon(vaata Gl 1:7; 4:17), on tema märked Gl 6:12, 13 esimeseks selgesõnalisekskommentaariks vastaste kohta. Ta kirjeldab neid kui isikuid, „kes iganes tahavadolla heas kuulsuses inimeste seas”. Väljend „heas kuulsuses” tähendabkreeka keeles otseselt „head nägu tegema”. Tõsi on, et „näo” kohta kasutatudsõna kreeka keeles on sama sõna, mida kasutatakse näitleja maski kohta.Seda sõna kasutati ka kujundlikult, vihjamaks rollile, mida näitleja mängis.Teisisõnu, Paulus ütleb siin, et need inimesed olid nagu näitlejad, kes otsisidoma kuulajaskonna heakskiitu. Kultuuris, mis põhines aul ja häbil, on olulineolla millelegi vastav ja need, kes õpetasid valet, näivad otsivat võimalust tõstaoma lugupidamise taset Galaatia kaasjuutide ja kaugemal Jeruusalemmasolevate teiste juutkristlaste silmis.Paulus esitab nende ajendite kohta ühe tähtsa põhjenduse – soovi vältidatagakiusamist. Kuigi tagakiusamist saab kindlasti mõista selle dramaatilisimatesvormides, sealhulgas kehaline vägivald, on see sama laastav ka oma„pehmemates” vormides, näiteks kimbutamine ja eemaletõukamine. Paulusja teised fanaatilised seloodid Juudamaal olid kord samalaadsed olnud (Gl1:13), kuid viimastel oli oma mõju ka kristlastele.Juuda usujuhtidel oli ikka veel tähtis poliitiline mõju paljudes valdkondades.Nad omasid Rooma ametlikku heakskiitu; seetõttu püüdsid paljudjuutidest usklikud innukalt säilitada nendega häid suhteid. Lõigates ümberpaganaid ja õpetades neid järgima toorat, võisid Galaatia segadusetekitajadleida ühisosa kohalike juutidega. See lubas neil säilitada sõbralikke kontaktesünagoogidega, kuid ka tugevdada nende sidemeid juutidest usklikega Jeruusalemmas,kelle hulgas kasvas eelarvamus töö suhtes, mida tehti paganatehulgas (Ap 21:20, 21). Kahtlemata muutis nende tegevus mingis mõttes nendetunnistuse juutide jaoks mõjusamaks.Mõlkus Paulusel siis meeles milline olukord tahes, tema mõte on selge: „Jakõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga”(2Tm 3:12).Mõtle põhjuste üle, mispärast need inimesed õpetasid valet. Kõike arvestadeskõlavad need küllalt loogiliselt. Mida peaks see ütlema meile selle kohta,kuidas isegi „parimad” motiivid võivad meid juhtida kõrvale siis, kui me ei oleettevaatlikud? Millal oli viimane kord, mil sa lõpuks käitusid valesti õigete ajenditepärast?98 14. õppetükk: 24. – 30. detsember
Teisipäev, 27. detsemberKiidelda risti üle (Gl 6.14)„Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda JeesuseKristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale”(Gl 6:14).Olles esile toonud motiivid, mis ajendasid mõningaid nõudma ümberlõikamist,esitab Paulus galaatlastele viimast korda oma evangeeliumi sõnumi,ehkki vaid kokkuvõtte kujul. Pauluse jaoks põhines evangeelium kahel alustrajavalõpetusel: (1) risti keskne koht (s 14) ja (2) õpetus õigeksmõistmisest(s 15). Tänases osas on tähelepanu neist esimesel.Kahekümne esimesel sajandil elades on raske taibata vapustust, midaPauluse ütlus ristist (Gl 6:14) algselt edasi andis. Tänapäeval on Kristuse ristüldine ja kallikspeetud sümbol, mis kutsub inimestes enamjaolt esile positiivseidtundeid. Pauluse päevil oli rist aga midagi sellist, mille üle küll kiidelda eisaanud – see oli midagi, mida põlastada. Juudid leidsid, et mõte ristilöödudMessiast oli solvav, ning roomlased pidasid ristilöömist nii eemaletõukavaks,et sellist karistusviisi ei peetud rooma kodaniku puhul kohaseks mainidagi.Põlgus, millega vana-aja maailm Kristuse risti vaatas, ilmneb selgesti varaseimatestjoonistustest, mis ristilöömisest on säilinud. Ühel joonistusel, mispaigutub teise sajandisse pKr ja mis kujutab ühe mehe ristilöömist, on mehelejoonistatud eesli pea. Risti <strong>alla</strong> ja sinna, kuhu on joonistatud mees palvekskokku pandud kätega, on kirjutatud: „Alexander teenib oma jumalat.” Suundon selge: Kristuse risti peetakse naeruväärseks. Sellises kontekstis kuulutabPaulus julgelt, et ta ei kiitle mitte millestki muust kui Kristuse ristist!Millise erinevuse tekitas Kristuse rist Pauluse suhtesse maailmaga? Gl 6:14;Rm 6:1-6; 12:1-8; Fl 3:8.Kristuse rist muudab uskliku jaoks kõik. See kutsub meid ümber hindamanii nägemust endast kui ka seda, kuidas suhtume maailma. Maailm – käesolevakurja ajastu oma – ja kõik, mis sellega kaasas (1Jh 2:16), vastandubJumalale. Kuna me oleme Kristusega koos surnud, ei oma see maailm enamorjastavat jõudu, mis meid kord haardes hoidis, ning seda vana elu, mida mekord maailma jaoks elasime, ei ole enam. Pauluse võrdlust kasutades peaksmurrang uskliku ja maailma vahel olema selline, nagu oleksid need kaks teineteiselesurnud.Kuidas on rist mõjutanud sinu suhtumist maailma? Millise erinevuse on seesinu elus esile kutsunud? Kui teistmoodi elad sa nüüd, võrreldes selle ajaga, milsa ei olnud ennast andnud Issandale, kes sinu eest suri?Kiitlemine ristist99
- Page 3:
SissejuhatusPauluse kirja galaatlas
- Page 9 and 10:
Kolmapäev, 28. septemberEvangeeliu
- Page 11 and 12:
Reede, 30. septemberEdasiseks uurim
- Page 13 and 14:
Pühapäev, 2. oktooberPaulus, kirj
- Page 15:
tähtsam, kuidas on need (võib-oll
- Page 18 and 19:
Reede, 7. oktooberEdasiseks uurimis
- Page 20 and 21:
Pühapäev, 9. oktooberÜhtsuse tä
- Page 22 and 23:
Teisipäev, 11. oktooberÜhtsus eri
- Page 24 and 25:
Neljapäev, 13. oktooberPauluse mur
- Page 26 and 27:
4. õppetükk: 15. - 21. oktooberÕ
- Page 28 and 29:
Esmaspäev, 17. oktooberSeaduse teo
- Page 30 and 31:
Kolmapäev, 19. oktooberUsu sõnaku
- Page 32 and 33:
Reede, 21. oktooberEdasiseks uurimi
- Page 34 and 35:
Pühapäev, 23. oktooberMõistmatud
- Page 36 and 37:
Teisipäev, 25. oktooberArvatud õi
- Page 38 and 39:
Neljapäev, 27. oktooberLunastatud
- Page 40 and 41:
6. õppetükk: 29. oktoober - 4. no
- Page 42 and 43:
Esmaspäev, 31. oktooberUsk ja Sead
- Page 44 and 45:
Kolmapäev, 2. novemberJumala Seadu
- Page 46 and 47:
Reede, 4. novemberEdasiseks uurimis
- Page 48 and 49: Pühapäev, 6. novemberSeadus ja t
- Page 50 and 51: Teisipäev, 8. novemberSeadus kui m
- Page 52 and 53: Neljapäev, 10. novemberSeadus ja u
- Page 54 and 55: 8. õppetükk: 12. - 18. novemberOr
- Page 56 and 57: Esmaspäev, 14. novemberOrjastatud
- Page 58 and 59: Kolmapäev, 16. novemberLapsendamis
- Page 60 and 61: Reede, 18. novemberEdasiseks uurimi
- Page 62 and 63: Pühapäev, 20. novemberPauluse sü
- Page 64 and 65: Teisipäev, 22. novemberMinagi olen
- Page 66 and 67: Neljapäev, 24. novemberRääkides
- Page 68 and 69: 10. õppetükk: 26. november - 2. d
- Page 70 and 71: Esmaspäev, 28. novemberLeping Aabr
- Page 72 and 73: Kolmapäev, 30. novemberHaagar ja S
- Page 74 and 75: Reede, 2. detsemberEdasiseks uurimi
- Page 76 and 77: Pühapäev, 4. detsemberKristus on
- Page 78 and 79: Teisipäev, 6. detsemberKäsumeelsu
- Page 80 and 81: tuses on, selleks, et anda patule p
- Page 82 and 83: 12. õppetükk: 10. - 16. detsember
- Page 84 and 85: Esmaspäev, 12. detsemberKristlase
- Page 86 and 87: Kolmapäev, 14. detsemberVaimu vili
- Page 88 and 89: Reede, 16. detsemberEdasiseks uurim
- Page 90 and 91: Pühapäev, 18. detsemberParandades
- Page 92 and 93: Teisipäev, 20. detsemberKoormate k
- Page 94 and 95: Neljapäev, 22. detsemberKülvamine
- Page 96 and 97: 14. õppetükk: 24. - 30. detsember
- Page 100 and 101: Kolmapäev, 28. detsemberUus looduO
- Page 102: Reede, 30. detsemberEdasiseks uurim