Esmaspäev, 14. novemberOrjastatud maailma algainete meelev<strong>alla</strong> <strong>alla</strong>Olles just võrrelnud meie suhet Jumalaga laste ja pärijate omaga, lülitabPaulus selle metafoori Gl 4:1-3 nüüd vahetult pärimise teemasse. Pauluse sõnastusmaalib silme ette olukorra, mispuhul suure mõisa omanik on surnud,jättes kogu omanduse oma vanimale pojale. Tema poeg aga on veel alaealine.Nagu sageli tänapäeva testamentide puhul, on ka isa testamendis tingimus,et poeg on kasvatajate ja asjaajajate järelvalve all niikaua, kuni ta jõuab täisikka.Kuigi ta on nime poolest oma isa mõisa peremees, erineb ta alaealisenategelikult üsna vähe orjast.Pauluse analoogia [samalaadsus] sarnaneb Gl 3:24 esitatud kasvataja omale,kuid antud juhul on majapidaja ja asjaajaja võim palju enam esile tõstetudja palju tähtsam. Nad on vastutavad peremehe poja üleskasvatamise eest,kuid mitte ainult – nad kannavad hoolt igasuguse varandusliku ja korralduslikuasjaajamise eest niikaua, kuni poeg on küllalt küps võtma neid kohustusienda peale.Loe Gl 4:1-3. Mida ütleb Paulus siin sellist, mis peaks aitama selgitada Seaduseosa meie elus nüüd, mil oleme Kristuses?Mida Paulus täpselt väljendi „maailma algained” (Gl 4:3, 9) all mõtleb, onvaieldav. Kreekakeelne sõna stoicheia tähendab sõna otseses mõttes „koostisosad”.Mõnede meelest kujutab see mõiste põhielemente, millest universumkoosneb (2Pt 3:10, 12); või deemonlikke jõude, mis seda kurja ajastut kontrollivad(Kl 2:15); või siis religioosse elu algelisi põhimõtteid, usu ABC-d (Hb5:12). Paulus rõhutab, et inimene on „alaealine” enne, kui ta tuleb Kristusejuurde (Gl 4:1-3); see suund annab mõista, et ta viitab siin usuelu algelistelepõhimõtetele. Kui nii, siis ütleb Paulus, et Vana Testamendi ajajärk omaseaduste ja ohvritega oli lihtsalt evangeeliumi aabits, mis visandas päästmisepõhja. Seega, nii tähtsad ja suunavad kui tseremoniaalseadused Iisraelile kaolid, olid need ainult varjud sellest, mis oli tulemas. Mitte kunagi ei olnudneed mõeldud hõivama Kristuse kohta.Seada oma elu nende reeglite kohaselt (selle asemel, et seada seda Kristusekohaselt) on justkui soov minna ajas tagasi. Galaatlaste jaoks oli tagasipöördumineselliste algainete poole pärast seda, kui Kristus oli juba tulnud, sama,nagu oleks täisealine poeg (Pauluse analoogias) tahtnud olla jälle alaealine!Lapselik usk on küll positiivne (Mt 18:3), kuid kas see on tingimata sama,mis vaimulik küpsus? Või vaidlustaksid sa väite, et mida rohkem sa vaimulikultkasvad, seda lapsemeelsemaks su usk muutub? Kui lapsemeelne, „süütu” jausaldav on sinu usk?56 8. õppetükk: 12. – 18. november
Teisipäev, 15. november„Läkitas Jumal oma Poja” (Gl 4:4)„Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündisSeaduse <strong>alla</strong>” (Gl 4:4).Pauluse valik sõna täis puhul näitab Jumala aktiivset osa oma eesmärkideelluviimisel inimkonna ajaloos. Jeesus ei tulnud lihtsalt mingil ajal; Ta tulitäpselt sel ajal, mille Jumal oli ette valmistanud. Ajaloolisest vaatenurgastvõttes oli see aeg Pax Romana (Rooma rahu) aeg, kahesaja-aastane suhtelisestabiilsuse ja rahu aeg kogu Rooma impeeriumis. Kui Rooma alistas endaleVahemere-äärse maailma, saabus rahu, ühine keel, soodsad reisimisvõimalusedja ühine kultuur, mis aitasid kaasa evangeeliumi kiirele levitamisele. Piibellikustvaatenurgast võttes tähistas see ka aega, millesse Jumal oli paigutanudtõotatud Messia tuleku (vaata Tn 9:24-27).Miks pidi Kristus saama meiesuguseks inimeseks selleks, et meid lunastada?Jh 1:14; Gl 4:4, 5; Rm 8:3, 4; 2Kr 5:21; Fl 2:5-8; Hb 2:14-18; 4:14, 15.Gl 4:4, 5 sisaldab ühte sisutihedaimat evangeeliumi seletust Pühakirjas.Jeesuse tulemine inimajalukku ei olnud juhuslik. „Jumal läkitas oma Poja”.Teisisõnu, Jumal võttis meie päästmisel initsiatiivi.Nendes sõnades sisaldub ka põhjapanev kristlik uskumus Kristuse igavesestjumalikkusest (Jh 1:1-3, 18; Fl 2:5-9; Kl 1:15-17). Jumal ei saatnud ühttaevast saadikut. Ta ise tuli.Kuigi Jeesus oli jumalik enne-olemasolev Jumala Poeg, oli Ta ka „naisestsündinu”. Ehkki selles fraasis viidatakse neitsist sündimisele, rõhutab see paljuerilisemalt Tema ehtsat inimeseks-olekut.Väljend „sündis Seaduse <strong>alla</strong>” osutab nii Jeesuse juutlikule päritolule kuihõlmab ka tõsiasja, et Ta kandis meie hukkamõistu.Kristus pidi tingimata võtma enesele meie inimlikkuse, sellepärast, etmeie ei saanud ennast ise päästa. Ühendades oma jumaliku olemuse meie langenudinimliku olemusega, sai Kristusest seaduslikult meie Asemik, Päästja jaÜlempreester. Teise Aadamana tuli Ta tagasi võitma kõike, mida esimene Aadamoli oma sõnakuulmatuse läbi kaotanud (Rm 5:12-21). Oma sõnakuulelikkuseläbi täitis Ta täiuslikult Seaduse nõuded, selliselt lunastas Ta Aadamatraagilise luhtumise. Ja oma surma kaudu ristil täitis Ta Seaduse õiguse, misnõudis patuse surma – selliselt sai Ta õiguse lunastada kõik, kes tõelise usu jaallumisega Tema juurde tulevad.Orjadest pärijateks57
- Page 3:
SissejuhatusPauluse kirja galaatlas
- Page 9 and 10: Kolmapäev, 28. septemberEvangeeliu
- Page 11 and 12: Reede, 30. septemberEdasiseks uurim
- Page 13 and 14: Pühapäev, 2. oktooberPaulus, kirj
- Page 15: tähtsam, kuidas on need (võib-oll
- Page 18 and 19: Reede, 7. oktooberEdasiseks uurimis
- Page 20 and 21: Pühapäev, 9. oktooberÜhtsuse tä
- Page 22 and 23: Teisipäev, 11. oktooberÜhtsus eri
- Page 24 and 25: Neljapäev, 13. oktooberPauluse mur
- Page 26 and 27: 4. õppetükk: 15. - 21. oktooberÕ
- Page 28 and 29: Esmaspäev, 17. oktooberSeaduse teo
- Page 30 and 31: Kolmapäev, 19. oktooberUsu sõnaku
- Page 32 and 33: Reede, 21. oktooberEdasiseks uurimi
- Page 34 and 35: Pühapäev, 23. oktooberMõistmatud
- Page 36 and 37: Teisipäev, 25. oktooberArvatud õi
- Page 38 and 39: Neljapäev, 27. oktooberLunastatud
- Page 40 and 41: 6. õppetükk: 29. oktoober - 4. no
- Page 42 and 43: Esmaspäev, 31. oktooberUsk ja Sead
- Page 44 and 45: Kolmapäev, 2. novemberJumala Seadu
- Page 46 and 47: Reede, 4. novemberEdasiseks uurimis
- Page 48 and 49: Pühapäev, 6. novemberSeadus ja t
- Page 50 and 51: Teisipäev, 8. novemberSeadus kui m
- Page 52 and 53: Neljapäev, 10. novemberSeadus ja u
- Page 54 and 55: 8. õppetükk: 12. - 18. novemberOr
- Page 58 and 59: Kolmapäev, 16. novemberLapsendamis
- Page 60 and 61: Reede, 18. novemberEdasiseks uurimi
- Page 62 and 63: Pühapäev, 20. novemberPauluse sü
- Page 64 and 65: Teisipäev, 22. novemberMinagi olen
- Page 66 and 67: Neljapäev, 24. novemberRääkides
- Page 68 and 69: 10. õppetükk: 26. november - 2. d
- Page 70 and 71: Esmaspäev, 28. novemberLeping Aabr
- Page 72 and 73: Kolmapäev, 30. novemberHaagar ja S
- Page 74 and 75: Reede, 2. detsemberEdasiseks uurimi
- Page 76 and 77: Pühapäev, 4. detsemberKristus on
- Page 78 and 79: Teisipäev, 6. detsemberKäsumeelsu
- Page 80 and 81: tuses on, selleks, et anda patule p
- Page 82 and 83: 12. õppetükk: 10. - 16. detsember
- Page 84 and 85: Esmaspäev, 12. detsemberKristlase
- Page 86 and 87: Kolmapäev, 14. detsemberVaimu vili
- Page 88 and 89: Reede, 16. detsemberEdasiseks uurim
- Page 90 and 91: Pühapäev, 18. detsemberParandades
- Page 92 and 93: Teisipäev, 20. detsemberKoormate k
- Page 94 and 95: Neljapäev, 22. detsemberKülvamine
- Page 96 and 97: 14. õppetükk: 24. - 30. detsember
- Page 98 and 99: Esmaspäev, 26. detsemberKiidelda l
- Page 100 and 101: Kolmapäev, 28. detsemberUus looduO
- Page 102: Reede, 30. detsemberEdasiseks uurim