Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Pühapäev, 30. oktooberSeadus ja usk (Gl 3:15-18)Isegi siis, kui Pauluse vastased möönsid, et Aabrahami elu iseloomustasesmajoones usk, teadis Paulus, et neil oli ikka veel küsimuseks, miks andisJumal umbes neli sajandit pärast Aabrahami Iisraelile Seaduse. Kas Seaduseandmine nullis ära iga eelneva korralduse?Mis on Pauluse analoogi [milleski teisega sarnaneva nähtuse] tuum: analoogisiku viimase tahte ja testamendi ning Aabrahamiga tehtud Jumala lepingu vahel?Gl 3:15-18.Leping ja testament on üldiselt erinevad. Leping on tavaliselt kahe võienama inimese vahel sõlmitud ühine kokkulepe, sageli nimetatakse seda ka„koondandmeid sisaldavaks dokumendiks” või „läbirääkimiste protokolliks”;testament aga on üksikisiku avaldus. Vana Testamendi kreekakeelne tõlge,Septuaginta, ei tõlgi kordagi Jumala lepingut Aabrahamiga selle kreekakeelsesõnaga, mida kasutati ühiste kokkulepete või lepingute (syntheke) puhul. Septuagintakasutab testamendi ehk viimse tahte (diatheke) kohta käivat sõna.Miks? Tõenäoliselt sellepärast, et tõlkijad tajusid, et Jumala leping Aabrahamigaei olnud kahe isiku vahel sõlmitud lepe, kus anti ühiseid siduvaid lubadusi.Jumala leping põhines Tema oma tahtel, ei millelgi muul. Ei lisatudmingeid „kui’sid” ega „aga’sid”. Aabrahamil tuli lihtsalt võtta Jumalat Temasõnast.Paulus nopib üles selle „tahte/testamendi” ja „lepingu” kahekihilise tähenduseselleks, et heita valgust Aabrahamiga tehtud Jumala lepingu erijoontele.Nagu inimlikugi testamendi puhul, nii märgib Jumala tõotus ära erilise tulusaaja,Aabrahami ja tema järeltulijad (1Ms 12:1-5; Gl 3:16); samuti hõlmabsee pärandit (1Ms 13:15; 17:8; Rm 4:13; Gl 3:29). Pauluse jaoks kõige tähtsamon Jumala tõotuse muutumatu olemus. Samamoodi nagu ei saa inimesetestamenti muuta enam sellest peale, kui see jõustub, nii ei saanud Moosesekaudu antud seadus tühistada Jumala eelnevat lepingut Aabrahamiga. Jumalaleping on tõotus (Gl 3:16) ja mitte mingil juhul ei ole Jumal tõotuse murdja(Js 46:11; Hb 6:18).Asenda sõna leping järgmistes salmides sõnaga tõotus. Milline on „lepingu”olemus igas selles lõigus? Kuidas muudab arusaamine Jumala lepingust kuitõotusest selle lõigu tähenduse selgemaks, ning kuidas see aitab meil pareminimõista, misasi on leping? (1Ms 9:11-27; 15:18; 17:1-21). Mida õpetab seegi meileJumala iseloomust ja sellest, kuidas me Teda usaldada saame?Tõotuse esmatähtsus41