Teisipäev, 11. oktooberÜhtsus erisusesLoe Gl 2:1-10. Paulus ütleb, et valevennad „on kõrvalt tulnud varitsemameie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada” (Gl 2:4).Millest on kristlased vabad? Loe Jh 8:31-36; Rm 6:6, 7; 8:2, 3; Gl 3:23-25; 4:7, 8;Hb 2:14, 15. Kuidas me enda jaoks seda vabadust kogeme?Pauluse jaoks on kristliku kogemuse puhul oluliseks mõisteks vabadus. Takasutab seda sõna palju sagedamini kui keegi teine Uue Testamendi kirjutajatest,ning Kirjas galaatlastele esinevad sõnad vaba ja vabadus päris mitmelkorral. Kristlase jaoks tähendab vabadus aga vabadust Kristuses. See onvõimalus elada elu, mis on takistamatult pühendatud Jumalale. See hõlmabvabadust mitte olla orjastatud meie patuse olemuse poolt (Rm 6), vabadustkäsu hukkamõistust (Rm 8:1, 2) ning vabadust surma võimusest (1Kr 15:55).Apostlid tunnistasid, et Paulusele „on usaldatud evangeeliumi kuulutamineümberlõikamatutele nõnda nagu Peetrusele ümberlõigatutele kuulutamine”(Gl 2:7). Mida tahab see öelda koguduses oleva ühtsuse ja erisuse olemusekohta?Apostlid tajusid, et Jumal oli kutsunud Pauluse jutlustama evangeeliumipaganatele, just samuti nagu Ta oli kutsunud Peetruse jutlustama sedajuutidele. Mõlemal juhul oli evangeelium sama, kuid viis, kuidas seda esitati,olenes inimestest, kelleni apostlid tahtsid jõuda. Sellest salmist järeldub loogiliselt„tähtis äratundmine, et üht ja sama vormelit kuuldakse erinevalt ningomab erinevates sotsiaalsetes ja kultuurilistes kontekstides erinevat jõudu...See on just see üksolemine, mis on kristliku ühtsuse alus, just ühtsus erisuses.”– James D. G. Dunn, The Epistle to the Galatians (Peabody, Mass.: HendricksonPublishers, Inc., 1993), lk 106.Kui avatud peaksime olema evangeeliumi kuulutamise meetoditele ja tunnistamisele,mis viib meid välja „mugavast tsoonist”? Kas on mõned evangeeliumikuulutamise vormid, mis sulle tüli teevad? Juhul kui on, siis mis need on, miksneed sind tülitavad ja kas peaksid olema nende asjade suhtes rohkem avatud?22 3. õppetükk: 8. – 14. oktoober
Kolmapäev, 12. oktooberVastuseis Antiookias (Gl 2:11-13)Mõnda aega pärast Pauluse nõupidamist Jeruusalemmas külastas PeetrusAntiookiat Süürias, esimese pagankristlaste koguduse asukohta ning Paulusemisjonitegevuse lähtepaika (nagu on kirjeldatud Apostlite tegude raamatus).Seal olles sõi Peetrus vabalt koos paganatest uskutulnud kristlastega, kuidsiis, kui salkkond juutkristlasi Jaakobuse juurest saabus, muutis Peetrus, kartusestselle eest, mida nad temast mõelda võiksid, oma käitumist täielikult.Miks pidanuks Peetrus asju paremini teadma? Võrdle Gl 2:11-13 ja Ap 10:28.Mida räägib tema käitumine meile sellest, kui sügavalt sissejuurdunud võib kultuurja pärimus olla meie elus?Mõned on ekslikult arvanud, et Peetrus ja teised juudid koos temaga olidlõpetanud Vanas Testamendis antud puhast ja ebapuhast liha puudutavateseaduste täitmise. Ometi näib, et selles ei ole asi. Juhul, kui Peetrus ja kõikteised juutkristlased oleksid loobunud pidamast juutide toitumisalaseid seadusi,oleks kogudustes sellest kindlasti suur tüli. Sellest oleks kindlasti mingeidülestähendusi, kuid midagi sellist pole. Nii on tõenäolisim, et kõnealuseksküsimuseks oli paganatega ühises lauas söömine. Kuna paljud juudidpidasid mittejuute ebapuhtaiks, siis vältisid mõnedki neist (nii palju kui võimalik)suhtlemist paganatega.Peetrus oli selle teemaga eneses võidelnud ning ainult nägemus Jumalaltoli aidanud tal asjaolusid õigesti näha. Peetrus ütles Korneeliusele, roomlasestväepealikule, pärast tema majja sisenemist: „Küllap te teate, et juudamehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumalon mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks”(Ap 10:28). Kuigi ta teadis seda, kartis ta niivõrd oma kaasmaalasisolvata, et pöördus tagasi oma vana kombe juurde. See näitab ilmselt, kuivõrdtugev oli kultuuri ja pärimuse tõmme Peetruse elus.Paulus aga nimetas Peetruse tegevust just selleks, mis see oli: kreekakeelnesõna, mida ta Gl 2:13 kasutab, on silmakirjatsemine. Isegi Barnabase, nagu taütles, „tõmbas see silmakirjatsemine kaasa”. Kõvad sõnad ühelt Jumala meheltteisele.Miks on nii kerge olla silmakirjalik? (Kas pole see ehk sellepärast nii, etkaldume olema pimedad enda vigade suhtes, nähes samas kiiresti teiste vigu?)Mislaadi silmakirjalikkust leiad sa enda elust? Tähtsaim on aga, kuidas saad selleära tunda ja välja juurida?Evangeeliumi ühtsus23
- Page 3: SissejuhatusPauluse kirja galaatlas
- Page 9 and 10: Kolmapäev, 28. septemberEvangeeliu
- Page 11 and 12: Reede, 30. septemberEdasiseks uurim
- Page 13 and 14: Pühapäev, 2. oktooberPaulus, kirj
- Page 15: tähtsam, kuidas on need (võib-oll
- Page 18 and 19: Reede, 7. oktooberEdasiseks uurimis
- Page 20 and 21: Pühapäev, 9. oktooberÜhtsuse tä
- Page 24 and 25: Neljapäev, 13. oktooberPauluse mur
- Page 26 and 27: 4. õppetükk: 15. - 21. oktooberÕ
- Page 28 and 29: Esmaspäev, 17. oktooberSeaduse teo
- Page 30 and 31: Kolmapäev, 19. oktooberUsu sõnaku
- Page 32 and 33: Reede, 21. oktooberEdasiseks uurimi
- Page 34 and 35: Pühapäev, 23. oktooberMõistmatud
- Page 36 and 37: Teisipäev, 25. oktooberArvatud õi
- Page 38 and 39: Neljapäev, 27. oktooberLunastatud
- Page 40 and 41: 6. õppetükk: 29. oktoober - 4. no
- Page 42 and 43: Esmaspäev, 31. oktooberUsk ja Sead
- Page 44 and 45: Kolmapäev, 2. novemberJumala Seadu
- Page 46 and 47: Reede, 4. novemberEdasiseks uurimis
- Page 48 and 49: Pühapäev, 6. novemberSeadus ja t
- Page 50 and 51: Teisipäev, 8. novemberSeadus kui m
- Page 52 and 53: Neljapäev, 10. novemberSeadus ja u
- Page 54 and 55: 8. õppetükk: 12. - 18. novemberOr
- Page 56 and 57: Esmaspäev, 14. novemberOrjastatud
- Page 58 and 59: Kolmapäev, 16. novemberLapsendamis
- Page 60 and 61: Reede, 18. novemberEdasiseks uurimi
- Page 62 and 63: Pühapäev, 20. novemberPauluse sü
- Page 64 and 65: Teisipäev, 22. novemberMinagi olen
- Page 66 and 67: Neljapäev, 24. novemberRääkides
- Page 68 and 69: 10. õppetükk: 26. november - 2. d
- Page 70 and 71: Esmaspäev, 28. novemberLeping Aabr
- Page 72 and 73:
Kolmapäev, 30. novemberHaagar ja S
- Page 74 and 75:
Reede, 2. detsemberEdasiseks uurimi
- Page 76 and 77:
Pühapäev, 4. detsemberKristus on
- Page 78 and 79:
Teisipäev, 6. detsemberKäsumeelsu
- Page 80 and 81:
tuses on, selleks, et anda patule p
- Page 82 and 83:
12. õppetükk: 10. - 16. detsember
- Page 84 and 85:
Esmaspäev, 12. detsemberKristlase
- Page 86 and 87:
Kolmapäev, 14. detsemberVaimu vili
- Page 88 and 89:
Reede, 16. detsemberEdasiseks uurim
- Page 90 and 91:
Pühapäev, 18. detsemberParandades
- Page 92 and 93:
Teisipäev, 20. detsemberKoormate k
- Page 94 and 95:
Neljapäev, 22. detsemberKülvamine
- Page 96 and 97:
14. õppetükk: 24. - 30. detsember
- Page 98 and 99:
Esmaspäev, 26. detsemberKiidelda l
- Page 100 and 101:
Kolmapäev, 28. detsemberUus looduO
- Page 102:
Reede, 30. detsemberEdasiseks uurim