Pühapäev, 9. oktooberÜhtsuse tähtsusLoe 1Kr 1:10-13. Mida räägib see lõik meile selle kohta, kui tähtis oli Paulusemeelest koguduse ühtsus?Olles lükanud ümber väited, et tema evangeelium ei ole Jumalast saadud,pöörab Paulus Gl 2:1, 2 tähelepanu teisele tema vastu suunatud rünnakule.Valeõpetajad Galaatias väitsid, et Pauluse evangeelium ei olnud kooskõlas sellega,mida õpetasid Peetrus ja teised apostlid. Süüdistajad ütlesid, et Paulusoli veendumustest taganeja.Sellisele rünnakule vastamiseks meenutab Paulus käiku Jeruusalemma,mille ta tegi vähemasti neliteist aastat pärast oma uskutulekut. Kuigi me poletäiesti kindlad, millal see retk toimus, polnud vanal ajal ükski reis kergetekillast. Juhul, kui ta rändas maad mööda Antiookiast Jeruusalemma, võiskolmesaja miili pikkusele teekonnale kuluda vähemalt kolm nädalat ning seevõis tähendada igasuguseid raskusi ja ohte. Ometi võttis Paulus raskustelevaatamata rännaku ette. Ta ei teinud seda mitte apostlite, vaid Vaimu kutsel.Miks ta seda tegi? Kindlasti mitte sellepärast, et tal oleks olnud kahtlusevarjugiselle suhtes, mida ta õpetas. Kindlasti ei vajanud ta neilt mingisugusttaaskinnitust. Lõppude lõpuks oli ta kuulutanud evangeeliumi juba neliteistaastat. Ja ehkki ta ei vajanud nende luba ega heaksiitu, hindas ta kõrgelt teisteapostlite toetust ja julgustust.Niisiis, süüdistus, et tema sõnum erines, oli rünnak Pauluse vastu, kuidühtlasi ka rünnak apostlite ühtsuse ja koguduse vastu tervikuna. Apostellikuühtsuse säilitamine oli eluliselt tähtis, kuna paganate hulgas tehtava Paulusemisjoni ja Jeruusalemmas oleva emakiriku vahelisel lõhel olnuks hävitavadtagajärjed. Ilma pagankristlaste ja juutkristlaste vahelise osaduseta „oleksKristus lõhki rebitud ja kogu energia, mida Paulus oli asjasse pannud ninglootis panna selleks, et evangeliseerida paganlik maailm, oleks nurjunud.” – F.F. Bruce, The Epistle to the Galatians (Grand Rapids, Mich.: William B. EerdmansPublishing Company, 1982), lk 111.Mis on mõningad asjaolud, mis ohustavad koguduse ühtsust tänapäeval?Veel tähtsam, enne kui me need määratleme, mida me nendega ette võtame?Mis on veel tähtsam kui ühtsus ise?20 3. õppetükk: 8. – 14. oktoober
Esmaspäev, 10. oktooberÜmberlõikamine ja valevennadMiks oli ümberlõikamine niisugune väitluste tulipunkt Pauluse ja teatudjuutkristlaste vahel? Vaata 1Ms 17:1-22; Gl 2:3-5; 5:2, 6; Ap 15:1, 5. Miks ei olekuigi raske mõista, et nii mõnedki uskusid, nagu oleks ka paganatel vaja see läbiteha?Ümberlõikamine oli märk lepingusuhtest, mille Jumal Aabrahamiga (juudirahva esiisaga) tegi. Kuigi ümberlõikamine puudutas ainult Aabrahami meessoostjäreltulijaid, olid kõik palutud lepingusuhtesse Jumalaga. Ümberlõikamisemärk anti Aabrahamile 1Ms 17. peatükis. See tuleb esile pärast Aabrahamiluhtunud katset (saada lapse isaks oma naise egiptlannast orjatari kaudu)aidata Jumalal täita Tema antud tõotust poja saamisest.Ümberlõikamine oli sobiv lepingumärk. See tuletas meelde, et parimadkiinimlikud plaanid ei saa iial ellu viia seda, mida Jumal on tõotanud. Välineümberlõikamine pidi olema sümboliks südame ümberlõikamisest (5Ms10:16; 30:6; Jr 4:4; Rm 2:29). See kujutab meie eneseusalduse paljaks koorimistja selle asemel truud sõltumist Jumalast.Pauluse ajal oli ümberlõikamisest saanud aga rahvuslikku ja religioossetidentiteeti kandev uhkusemärk – mitte see, mida ümberlõikamine algselttähendama pidi. Umbes 150 aastat enne Jeesuse sündimist sundisid mõnederiti agarad patrioodid kõiki Palestiinas elavaid ümberlõikamata juute ümberlõikamisttegema, kuid mitte ainult seda – nad nõudsid ümberlõikamistka kõikidelt meestelt ümberkaudsete rahvaste hulgast, kes langesid nendejurisdiktsiooni [kohtualluvuse] <strong>alla</strong>. Mõned uskusid lausa seda, et ümberlõikamineoli luba saada päästetud. Seda võib näha vanaaja epigrammidest, miskuulutasid usaldavalt: „Ümberlõigatud mehed ei lähe Gehennasse [põrgusse].”– C. E. B. Cranfield, A Critical and Exegetical Commentary on the Epistleto the Romans (Edinburgh: T. & T. Clark Ltd., 1975), lk 172.Oleks viga arvata, et Paulus oli vastu ümberlõikamisele kui sellisele. Paulusoli vastu pealekäimisele, et paganad tuli allutada ümberlõikamisele. Valeõpetajadütlesid: „Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis teei või pääseda” (Ap 15:1). Niisiis ei olnud asi tegelikult ümberlõikamises, vaidpäästes. Pääsemine toimub ainult usust Kristusesse, see ei ole miski, midasaab ära teenida inimese sõnakuulmisega.Küllap ei ole ümberlõikamine tänapäeval probleemiks. Kuid millega (juhulkui on midagi) me, sarnaselt toonasele probleemile, tänapäeval kogudusenamaadleme?Evangeeliumi ühtsus21
- Page 3: SissejuhatusPauluse kirja galaatlas
- Page 9 and 10: Kolmapäev, 28. septemberEvangeeliu
- Page 11 and 12: Reede, 30. septemberEdasiseks uurim
- Page 13 and 14: Pühapäev, 2. oktooberPaulus, kirj
- Page 15: tähtsam, kuidas on need (võib-oll
- Page 18 and 19: Reede, 7. oktooberEdasiseks uurimis
- Page 22 and 23: Teisipäev, 11. oktooberÜhtsus eri
- Page 24 and 25: Neljapäev, 13. oktooberPauluse mur
- Page 26 and 27: 4. õppetükk: 15. - 21. oktooberÕ
- Page 28 and 29: Esmaspäev, 17. oktooberSeaduse teo
- Page 30 and 31: Kolmapäev, 19. oktooberUsu sõnaku
- Page 32 and 33: Reede, 21. oktooberEdasiseks uurimi
- Page 34 and 35: Pühapäev, 23. oktooberMõistmatud
- Page 36 and 37: Teisipäev, 25. oktooberArvatud õi
- Page 38 and 39: Neljapäev, 27. oktooberLunastatud
- Page 40 and 41: 6. õppetükk: 29. oktoober - 4. no
- Page 42 and 43: Esmaspäev, 31. oktooberUsk ja Sead
- Page 44 and 45: Kolmapäev, 2. novemberJumala Seadu
- Page 46 and 47: Reede, 4. novemberEdasiseks uurimis
- Page 48 and 49: Pühapäev, 6. novemberSeadus ja t
- Page 50 and 51: Teisipäev, 8. novemberSeadus kui m
- Page 52 and 53: Neljapäev, 10. novemberSeadus ja u
- Page 54 and 55: 8. õppetükk: 12. - 18. novemberOr
- Page 56 and 57: Esmaspäev, 14. novemberOrjastatud
- Page 58 and 59: Kolmapäev, 16. novemberLapsendamis
- Page 60 and 61: Reede, 18. novemberEdasiseks uurimi
- Page 62 and 63: Pühapäev, 20. novemberPauluse sü
- Page 64 and 65: Teisipäev, 22. novemberMinagi olen
- Page 66 and 67: Neljapäev, 24. novemberRääkides
- Page 68 and 69: 10. õppetükk: 26. november - 2. d
- Page 70 and 71:
Esmaspäev, 28. novemberLeping Aabr
- Page 72 and 73:
Kolmapäev, 30. novemberHaagar ja S
- Page 74 and 75:
Reede, 2. detsemberEdasiseks uurimi
- Page 76 and 77:
Pühapäev, 4. detsemberKristus on
- Page 78 and 79:
Teisipäev, 6. detsemberKäsumeelsu
- Page 80 and 81:
tuses on, selleks, et anda patule p
- Page 82 and 83:
12. õppetükk: 10. - 16. detsember
- Page 84 and 85:
Esmaspäev, 12. detsemberKristlase
- Page 86 and 87:
Kolmapäev, 14. detsemberVaimu vili
- Page 88 and 89:
Reede, 16. detsemberEdasiseks uurim
- Page 90 and 91:
Pühapäev, 18. detsemberParandades
- Page 92 and 93:
Teisipäev, 20. detsemberKoormate k
- Page 94 and 95:
Neljapäev, 22. detsemberKülvamine
- Page 96 and 97:
14. õppetükk: 24. - 30. detsember
- Page 98 and 99:
Esmaspäev, 26. detsemberKiidelda l
- Page 100 and 101:
Kolmapäev, 28. detsemberUus looduO
- Page 102:
Reede, 30. detsemberEdasiseks uurim