Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

Neljapäev, 29. septemberKonfl ikt kogudusesMõistagi ei ole mitte miski, mis on inimlik, täiuslik ja ei kulunud kuigikaua, kui varakristlikus usukogukonnas puhkes probleem. Stardist osavõtnutestei olnud igaühe meele järele, et kogudusse hakkasid tulema paganlikkupäritolu usklikud. Lahkarvamust ei tekitanud misjon paganate seas, vaid see,mille põhjal lubada paganatel kogudusega ühineda. Mõned tundsid, et Jeesusesseuskumine üksi polnud piisav kristlaste eristusmärk; usuga, väitsidnad, peaks kaasnema ümberlõikamine ja Moosese seadusele kuuletumine.Nad kinnitasid, et olemaks õige kristlane, on paganatel vaja lasta end ümberlõigata. (Võime Ap 10:1-11:18 näha lahknevuse laienemist juutide ja paganatevahel Peetruse kogemuse kaudu Korneeliusega ja reaktsiooni, mis sellelejärgnes.)Jeruusalemmast tulnud [koguduse] ametnike külaskäik, mis hoidis silmapeal Filippuse tööl samaarlaste hulgas (Ap 8:14) ning tööl paganatega Antiookias(Ap 11:22), võis ilmutada mõningast muret mittejuutide arvamisestkristlikku kogudusse. Kuid reaktsioon sellele, kui Peetrus ristis Korneeliuse,ümberlõikamata rooma sõduri, on ilmne näide lahkarvamustest, mis paganateküsimuses algristikoguduses olemas olid. Juhuslike paganate (nagu näiteksKorneelius) enda keskele võtmine võis panna nii mõndagi end ebamugavalttundma, kuid Pauluse kavakindlad jõupingutused avada koguduse uksedpaganatele pärani ainuüksi Jeesusesse uskumise põhjal, põhjustasid mitmeteinimeste kaalutletud katseid õõnestada Pauluse tegevust.Kuidas püüdsid teatud usklikud Juudeast nurjata Pauluse tööd pagankristlastehulgas Antiookias? Ap 15:1-5.Kuigi Ap 15. peatükis kirjeldatud Jeruusalemma nõupidamine lahendasküsimuse lõpuks sama poole pealt, kust Pauluski, jätkus vastasseis Paulusetööle. Umbes seitse aastat hiljem, Pauluse viimase külaskäigu aegu Jeruusalemma,olid paljud ikka veel Pauluse evangeeliumi suhtes eelarvamuslikud.Tõsiasi on, et siis, kui Paulus külastas templit, pidi ta äärepealt elu kaotamaAasiast tulnud juutide pärast, kes karjusid: „Iisraeli mehed, tulge appi: Seeongi see inimene, kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle paigavastu” (Ap 21:28; vaata ka 21:20, 21).Pane ennast selliste juutidest usklike situatsiooni, kes olid Pauluse õpetamisepärast rahutud. Mis oli nende rahutuse ja vastuseisu mõte? Mida saamenende näitest õppida selle kohta, kuidas meie endi ettekirjutatud arvamused(kuid ka kultuurilised ja isegi usulised arvamused) võivad juhtida meid eksiteele?Kuidas saame õppida vältima samade vigade tegemist, ükskõik kui headekavatsustega me oleksime?10 1. õppetükk: 24. – 30. september