Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus (PDF 881 KB)

SisukordSissejuhatus............................................................................................................................................ 4Maheviljelusega alustamine.................................................................................................................... 4Maitse- ja ravimtaimede kasvatuse alustamine........................................................................................ 5Kasvukoha valik............................................................................................................................. 5Masinad ja seadmed...................................................................................................................... 5Kompost........................................................................................................................................ 6Töötlemisruumid ja -seadmed........................................................................................................ 7Agrotehnika............................................................................................................................................ 7Maa-ala ettevalmistus.................................................................................................................... 7Taimede ettekasvatus.................................................................................................................... 8Külvikord....................................................................................................................................... 9Väetamine..................................................................................................................................... 9Viljelustehnikad........................................................................................................................... 10Umbrohutõrje ja kastmine............................................................................................................12Haigused ja kahjurid.....................................................................................................................13Maitse- ja ravimtaimede külmakindlus...................................................................................................13Koristus.................................................................................................................................................13Kuivatus................................................................................................................................................15Droogi kvaliteet.....................................................................................................................................17Säilitamine............................................................................................................................................17Töötlemine........................................................................................................................................... 18Mahetoodete märgistamine..................................................................................................................19Eesti maitse- ja ravimtaimeturg..............................................................................................................21Peamised õigusaktid............................................................................................................................ 22Kontaktid............................................................................................................................................. 23Trükis on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele.Trükis on täiendatud variant 2007. a väljaandest „Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus“.Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusAutor Tiiu VäinsaarToimetanud Airi VetemaaFotod Tiiu Väinsaar, Aivar Siim, Airi VetemaaTäname Eve AderKujundanud Hele Hanson-Penu / AS EcoprintTrükitud AS EcoprintVälja andnud Põllumajandusministeerium 2012ISBN 978–9949–462–66–7 (trükis)ISBN 978–9949–462–67–4 (võrguväljaanne)

SissejuhatusRavimtaimede kasvatamine sobib maheviljelusseparemini kui tavaviljelusse, eriti kui pidada silmasalljärgnevat:- suured, kiiresti ja kergelt kättesaadavadmineraalväetise (eriti lämmastiku) kogusedvähendavad taimes aroomainete sisaldust jasuurendavad nitraadisisaldust;- kiiresti kättesaadav väetis nihutab paigastära taimes oleva toimeainete vahekorra, misomakorda põhjustab taime raviomadustemuutumist;- tasakaalustamata üleväetamise (nii mineraal-kui ka orgaaniliste väetistega) ja eritilämmastiku liia puhul suureneb kõikvõimalikessetaime haiguste, eriti seenhaiguste oht,sest taim muutub nõrgaks;- maheviljeluses rakendatav tasakaalustatudväetamine ja taimekaitse toetab taime eluringi;- on eluliselt tähtis, et ravimtaime droogis poleksjälgi tavaviljeluses kasutatavatest taimekaitsevahenditest.Eelnev on ka põhjuseks, miks maitse- ja ravimtaimedekasvataja ning neist toodete valmistajapeab lisaks maheviljeluse tehnoloogiale omamapõhjalikke teadmisi taimedest nii väliselt kui katoimeainete poolest, sest taimede korjamisel,töötlemisel ja nende kokkusegamisel ei tohiteha vigu. Ravimtaim on droogina ohtlikkuseltlähedane ravimile. Osa ravimtaimedest ongi ravimidja neid saab käidelda ainult Ravimiameti loaalusel. Ravimiseaduse § 15 lõike 5 punkt 1 aluselon koostatud nimekiri ravimiks kuulutatudtaimedest, mille pakendamiseks ja müügiksannab litsentsi Ravimiamet. Neid taimi võib jaemüügikorras müüa ainult apteegis. Tingimata onKassinaeris3

vajalik tutvuda selle nimekirjaga enne tegevusealustamist ja otsustada, kas vaja on ka Ravimiametiluba. Nimekiri on leitav Ravimiameti veebilehelwww.ravimiamet.ee/ravimina-maaratletud-raviomadustega-ainete-ja-taimede-nimekiri.Kvaliteetse ja ohutu toodangu tootmiseks võiksiga maitse- ja ravimtaimekasvataja teha läbi spetsiaalseväljaõppe, kus ta õpib lisaks agrotehnikaletundma taimi, nende omadusi, kasutamistja keemilist koostist.Maheviljelusega alustamineTootja, kes soovib alustada mahepõllumajanduslikutaimekasvatusega, sealhulgas koguda taimimitteharitavatelt looduslikelt aladelt, peab kõigepealtennast kurssi viima mahepõllumajanduslikuletootmisele kehtestatud nõuetega (vt ptk„Õigusaktid“) ja olema valmis neid täitma. Otsustehtud, tuleb esitada järelevalveasutuse, Põllumajandusametikohalikule keskusele ettevõttetunnustamise taotlus koos nõutud dokumentidega.Enne taotluse esitamist tuleb maksta riigilõivjärelevalvetoimingute eest.Taotluse esitamise aeg on 10. märtsist 10. aprillini.Tunnustamisega seotud nõuded ja dokumendidvt Põllumajandusameti veebilehel www.pma.agri.ee (Valdkonnad > Mahepõllumajandus).Pärast taotluse esitamist tehakse taotleja ettevõttesesmane kontroll ja otsustatakse, kas ettevõtetunnustada või mitte.Maa üleminekuaeg maheviljelusele algab dokumentideesitamise päevast. Üleminekuajal peabjärgima mahepõllumajanduse nõudeid. Sel ajalsaab taotleda mahepõllumajandusliku tootmisetoetust, kuid oma toodangut veel mahedanamüüa ei saa. Üleminek tavaviljeluselt maheviljeluselekestab üldjuhul kaks aastat, püsikultuuridepuhul kolm aastat. Kui kasutusse võetaksesöötis maa, on võimalik taotleda üleminekuajalühendamist. Iga juhtumi puhul tehakse otsusindividuaalselt. Taimede kogumisel mitteharitavateltlooduslikelt aladelt üleminekuaega ei ole.Maitse- ja ravimtaimede kogumisel looduslikeltmitteharitavatelt aladelt tuleb silmas pidada, etneid alasid poleks kolme aasta jooksul enne taimedekogumist töödeldud mahepõllumajandusesmittelubatud ainetega. Samuti ei tohi taimedekogumine mõjutada looduskeskkonna stabiilsustega liikide säilimist.Kui maitse- ja ravimtaimi soovitakse ka töödelda(kuivatada, pakendada, valmistada segusid), tulebtäita toidu töötlemisega seotud nõudeid ningettevõte esmalt kas tunnustada või teavitadatoidu seaduse alusel ning tunnustada töötleminemahepõllumajanduse seaduse alusel.Juhul, kui kuivatatakse ja pakendatakse üht liikitaimi (nt eraldi piparmünt, eraldi meliss jne), siistunnustab ettevõtte mahepõllumajanduse seadusealusel Põllumajandusamet nagu ka põllumajandustootmisepuhul ning täiendavat riigilõivutasuda ei tule.Kui valmistatakse segusid, ehk kokku pannaksemitu eri liiki taimi, siis tuleb mahepõllumajanduseseaduse alusel tunnustamise taotlus esitadaVeterinaar- ja Toiduametile (VTA), samuti tulebtasuda riigilõivud. Dokumendid tunnustamisekstoiduseaduse ja mahepõllumajanduse seadusealusel võib esitada VTAle samaaegselt. Tunnustamisegaseotud nõuded ja dokumendid vt VTAveebilehel www.vet.agri.ee (Mahepõllumajandus> Ettevõtte tunnustamine).Tunnustatud mahepõllumajandusettevõttedkantakse mahepõllumajanduse registrissewww.pma.agri.ee (Valdkonnad > Mahepõllumajandus> Mahepõllumajanduse register). Ettevõtteleväljastatakse tõendav dokument andmetega4

Energia talu T-25 järelhaakes ökoäkekoos köögiviljadega, kus on vajalikud samadmasinad. Suuremate masinate puhul on otstarbekaskoopereeruda naabritega, mis teeb alustamiseinvesteeringud mõistlikumaks.Väikesel pinnal saab hakkama ka väiksemamasina pargiga, suurem osa mullaharimistöidtehakse käsitsi, kus peamised tööriistad on labidas,mullahark, erinevad kõplad, vikat ja sirp,aiakäärid (vaheliti teradega) jms.Vaatamata suurele ajakulule on käsitsitööl omadplussid: näiteks taimede korje toimub puhtamaltja taim säilitab rohkem oma bioenergiat. Taimedepakendamine ja töötlemine käsitsitööna on eritisoovitatav, sest nii saame kvaliteetsema toote.KompostKompost on mulla parandaja ja väetaja. Ehkkiravimtaimed ei nõua üldjuhul väga viljakat mulda,on kompost hädavajalik mitmeaastaste ravimtaimedeistanduse rajamisel. Üheaastaste taimedepuhul piisab, kui komposti on saanud eelvili.Mahetalu aed ja majapidamine on suurepäraneorgaaniliste jääkide tootja, nii et kompostimaterjalistpuudus ei tule. Kuna maitse- ja ravimtaimedvajavad täiesti valmis komposti, siis onsoovitatav komposti valmimise kiirendamisekslisada taimsetele jäätmetele sõnnikut, hea olekskasutada kihitamisel vähesel määral freesturvast.Kõik see kiirendab komposti valmimist. Eriti kasu-6

lik on eelnev jäätmete peenendamine hakkuriga.Kompost tuleks katta umbrohupuhta põhuga,et mitte tekitada kompostile üheaastaste umbrohtudekasvulava.Korralikult valmistatud komposti kasutaminetagab viljaka mulla. Komposti õigesti valmistamineon tähtis, seega tuleb eelnevalt selle valmistamisenaselgeks õppida (vt nt Looduslähedanekoduaed, 1992).Komposti saab ka osta.Töötlemisruumidja -seadmedÜldjuhul peaks olema kolm ruumi: esimeses valmistataksetaimed kuivatamiseks ette ja kuivatatakse(kapp-kuivati, kast-kuivati jms), teises hoitaksekuiva droogi, see toimib säilituslaona (pime,kuiv, soojusallikaga, +10…+20° C) ning kolmandasdroog töödeldakse ja pakendatakse (suhtelineõhuniiskus 40–60%, väljatõmbeventilatsiooniga).Kõik ruumid peavad olema puhtad, tolmu-, kahjurite-ja loomavabad.KuivatuskastidKõikides ruumides on vajalik termomeeter ninglaos ja töötlemisruumis ka hügromeeter. Pakendamisekson vajalikud erineva suurusega sõeladja kontrollitud kaal ning pakkematerjalid, midavõib kasutada toiduainete pakendamiseks. Eraldihoitakse tööriideid, jalatseid, peakatteid. Pakendamiselon soovitatav kasutada näomaski või respiraatorit.AgrotehnikaMaa-ala ettevalmistusMaheviljeluses on eesmärk elus muld, suurendadatuleb mulla bioloogilist aktiivsust ja mullahuumusesisaldust. Mulda tuleb harida nii vähekui võimalik ja nii palju kui vajalik ning harimiseltuleb arvestada ka aastaaegu. Sügisene harimineon põhjalikum, toimub mulla pööramine, sest selajal alustavad taimejäänused mullaorganismidetoel lagunemist ja toimub huumuse moodustumine.Kevadel on tähtis säilitada mulla niiskustja harimine peab olema pinnapealne, kobestav.Ometi tuleb muld enne istanduse rajamist korralikultette valmistada, eriti kui tegu on mitmeaastastetaimede istandusega. Muld peab saamapuhtaks juurumbrohtudest. Söödi ja rikkalikujuur umbrohu olemasolu korral on kõige efektiivsempidada üks aasta mustkesa. Juhul, kuikasutusele võetakse haritud, peamiselt üheaastasteumbrohtudega maa, võiks eelviljaks ollakas kartul või juurvili, kus umbrohtu saab vaheltharimisegatõhusalt hävitada.Mitmeaastaste taimedega istanduse rajamiselvõiks haritud maale kevadel külvata kiiresti kasvavahaljasväetiskultuuri, näiteks viki ja kaerasegu, herne või sinepi. Taimi ei tohi lasta õitsema,vajadusel tuleb niita ja kasutada niide kompostiksvõi katteviljeluseks. Hiljemalt augusti alguses7

tuleb niidetud kesa sisse künda ja maa ette valmistadasügiseseks taimede istutuseks, mis peakstoimuma augusti viimasel, septembri esimeselnädalal.Taimede ettekasvatusMaitse- ja ravimtaimeaias on eelkõige mitmeaastastetaimede puhul vajalik taimede kevadineettekasvatus. Selleks on vaja sooja ruumi, kuson piisavalt valgust või võimalus lisavalgustusele,või kasvuhoonet, mida saab vajadusel kütta,või sooja lava. Ravimtaimede puhul tuleb esimesedkülvid teha aprilli algul. Umbes 10 000 taimeettekasvatuseks läheb vaja 50 m 2 suurust ruumi.Tavaliselt on külvijuhised antud seemnepakil,kuid juhinduda võib järgnevast:- idanevad valges, valgust vajavad seemnedvajutatakse mulda, ei kaeta: basiilik, teekummel,piparrohi, mündid, palderjan, koirohi, kikkaputk;- idanevad pimedas, seeme kaetakse mulla võiliivaga vastavalt seemne suurusele: aniis, kurgirohi,koriander, lavendel, leeskputk, varemerohi;- teised taimed idanevad nii pimedas kui kavalges.Mõned seemned vajavad nn külmakäsitlust (mesiputk,kikkaputk, nõges, kollane emajuur), needon soovitatav külvata külvikasti või ettevalmistuspeenralesügisel ja katta okstega, et seemnedmullas mitte üksnes läbi ei külmuks, vaid olekskaetud ka piisava lumega, mis annab kevade saabudesseemnetele vajaliku niiskuse.Mõned seemned on pika idanemisajaga (nt till,Basiilik8

petersell), neid tuleks enne külvi leotada seemnepaisumiseni, nõrutada näiteks ajalehel vesi väljaja seejärel külvata.Mõnda ravimtaime ei saa seemnest külvata, vaidainult vegetatiivselt paljundada, nagu nt piparmünt,prantsuse estragon.Maheviljeluses peab kasutama maheseemet.Ainult juhul, kui maheseemet ei ole saada, võibPõllumajandusameti loal külvata keemiliseltpuhti mata tavaseemet.Mitmeaastaste taimede puhul võib varakevadelsooja kohta külvatud ja üks kord pikeeritudtaimed kasvukohale istutada pärast öökülmademöödumist. Kui aga on võimalik taimi istuda algulkas potti või ettevalmistuspeenrale, siis nendehooldamine (kastmine, väetamine, rohimine) onsuvel kergem. Kasvukohale istutatakse ilusa juurekavagasuured taimed alles suve teisel poolel(parim kui vihmaperioodil). Esimesel aastal polesaak märkimisväärne ja avamaa hoolduskuludekokkuhoid annab istanduse tasuvusele tõhusalisa.Taimi saab ette kasvatada ka avamaapeenras,kuhu külvatakse juuni algul. Kuni külvi tärkamisenituleb muld hoida võimalikult niiske ja pärasttärkamist kasta vastavalt vajadusele, et õrnadtaimed päikese käes ei kannataks. Kui taimedon hõredalt külvatud, siis tasub taimed rohimisekäigus harvendada ja jätta ära taimede pikeerimisefaas ning hilissuveks on taimed valmis kasvukohaleistutamiseks. Loomulikult oleks istutussoovitatav teha vihmaperioodil, kuid see poleenda teha. Peaasi, et taimed jõuaks enne külmadetulekut juurduda. Ebasoodsa ilma puhulvõib jätta taimed samale peenrale talvituma jaistutada kasvukohale alles kevadel.Mitmeaastaseid ravimtaimi saab ka vegetatiivseltpaljundada pistikute, võrsikute ja jagamisega. Pistikutegatasub paljundada nt prantsuse estragonija rosmariini, võrsikutega nt prantsuse estragonija liivateesid, jagamisega kõiki hea juurekavagataimi, millest tuntuimad on mündid, aga ka prantsuseestragon, kuldjuur, mesiputk, leeskputk jt.KülvikordMaitse- ja ravimtaimede puhul enamasti külvikordaei rakendata, sest tegu on valdavalt mitmeaastastetaimedega. Siiski tuleb hoolitseda sobivaviljavahelduse eest.Parimad eelviljad on kartul, juurviljad ja teisedkiköögiviljad, näiteks kõrvitsad.Pärast mitmeaastaste taimede vananemist jaistanduse ülesvõtmist (tavaliselt 4–5 aasta pärast)on kasvukoht umbrohtunud ja mullaviljakusvähenenud. Juurumbrohtude vähesuse korraloleks hea seejärel kasvatada kartulit või juurvilju,mis saavad korraliku sõnnikukomposti ja on hästivaheltharitud ja rohitud. Kui orashein või mõnimuu juurumbrohi on võtnud võimust, siis tuleksmaatükk jätta siiski üheks aastaks korralikult haritudmustkesa alla.Viljavahelduses peaks olema ka 2–3 aastat ristiku-või lutsernipõld, et mulda lämmastikugarikastada ja sügavamalt kobestada.VäetamineVäetamine peab toimuma tasakaalustatult. Vältimapeaks rikkalikult lämmastikku sisaldavaidväetisi (nagu värske sõnnik ja virts) ning hoolitsedatuleb fosfori ja kaaliumi olemasolu eest.Tähtsaim on orgaaniline väetis komposti näol,lisaks kõik muud mahepõllumajanduses lubatudorgaanilised väetised (määruse EÜ 889/2008I lisa). Maale, kuhu istutatakse mitmeaastasedtaimed, tuleb kindlasti anda komposti määraga30–40 t/ha, üheaastastele taimedele võib andavähem, 20–25 t/ha.Pealtväetamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisija taimeleotisi. Ravimtaimedele on kogemustepõhjal parim nõgeseleotis. Sobivaim aeg väetamisekson pärast esimest koristust.9

Ravimtaimed vagudesNõgesevirtsa valmistamine (alustada vara suvel):niita nõgesed (u 1 kg/10 l vee kohta), pannasuurde tünni või vanni ja valada üle veega. Heaon, kui nõu saab katta kaanega. Iga päev korrasegades kääritatakse seda umbes kaks nädalat.Kastmisel tuleks virtsa lahjendada 1:10. Samamoodi võib kasutada veel varemerohtu, põldosja,raudrohtu, teelehte, võilille, orasheina jt. Kõiktaimed annavad erinevaid mineraalaineid (vt ntT. Väinsaar 1997, Ürte oma aiast).Mitmeaastaste taimede pealtväetamine on vajalikigal aastal pärast esimest niidet/korjet. See suurendabvõimalust saada vegetatsiooniperioodilveel ühe või isegi kaks saaki.ViljelustehnikadKõikidele kultuuridele tuleb leida optimaalne viljelusvorm,et vähendada tööjõukulu umbrohukitkumisele ja kõplamisele ning saada puhtamja kergemini koristatav saak.Vagudes kasvatamine sobib peamiselt üheaastasteleravimtaimedele, nagu till, apteegitill, saialill,koriander, piparrohi, petersell, aed-harakputk.Mitmeaastastest taimedest saab vagudes kasvatadanäiteks purpur-siilkübarat, nõgest, münte,punet, teelehte, raudrohtu, naistepuna, veistesüdamerohtu.Väga hästi sobib vagudesse 2-aastasenakasvatatav palderjan. Vagudes on muld10

soojem, õhurikkam ja kuivem, mis on eelis niiskematelmuldadel. Vaheltharimine lihtsustab umbrohutõrjet,kuid vaoharjadel tuleb ikkagi käsitsirohida.Tasasel maal ravimtaimede kasvatamine on vähelevinud, sest umbrohutõrje on suuremahulisem,taimed võivad külmadel öödel kergemini kannatadaja taimede areng on aeglasem kui vagudes.Peenravaip või must kile sobib enamikule nnVahemeremaade mitmeaastastele taimedele, kesvajavad palju soojust, nagu iisop, lavendlid, aedsalvei,aed-liivatee, ka murulauk. Üheaastasteston sellised taimed basiilik, piparrohi, majoraanjt, nende puhul tehakse külvid või istutused igalkevadel uuesti.Mida tumedam on kate, seda paremini endsooja lembesed taimed meie suhteliselt külmadelöödel tunnevad. Tänu katte mõjul vegetatsiooniperioodilenam tekkinud soojusele, niiskusepüsimisele ka kuivaperioodil, suuremale juurekavaleja intensiivsele mullaasukate tegevusele,kasvavad taimed suuremaks, saab teha rohkemkorjeid (kaks kuni kolm) ning kokkuvõttes saabsuurema saagi. Käsitsitöö väheneb umbrohutõrjearvelt. Kattega saab puhtama saagi, ka mikrobioloogilisesmõttes, mis maitse- ja ravimtaimekasvatuseson väga tähtis. Kattes kasvanud taimedelon ka märgatavalt suurem eeterliku õli sisaldus,seega suureneb droogi kvaliteet.Katted peavad vastu 3–5 aastat, st sama kaua, kuion istanduse iga. Mida soojanõudlikum on taim,Nõges mustas kiles11

seda enam tasub kaaluda kattega kasvatamist.Miinuseks on istutuse või külvi käsitsitöö, raskemon väetamine ning katte eemaldamine on tülikas.Talvitumine võib katte all ilma lumeta talvel ollaraskendatud, sest juured kasvavad pinna lähedal.Seega vajavad taimed talvekatet.Kattega kasvatus nõuab ka enne katte mahapanemistkorralikku orgaanilise väetisega väetamist.Kattes eriti ei sobi kasvatada neid taimi, miskasvatavad juurevõsusid, nagu nõges, mündid,meliss, raudrohi, kuid mõnikord kaalub umbrohupuhtamkatte all kasvatamine üles kasu,mis saadakse suurema taime/saagi näol vagudes.Orgaaniline multš sobib nii ühe- kui ka mitmeaastasteletaimedele. Eriti sobib see suurtele jameie oludes külmakindlatele taimedele, naguleeskputk, mesiputk, kikkaputk, prantsuse estragon,monarda, vägiheinad, aga ka näiteks pune,naistenõges, liivateed ning üheaastastest seller,apteegitill ja petersell.Suurtel pindadel nõuab orgaaniline multš agasuurt tööjõukulu ja investeeringuid. Parim multšimaterjalon niidetud, peenestatud rohi. Hakkurivõi siloniiduki olemasolul on see maitse- ja ravimtaimedeleparim lahendus: rohumultš on piisavumbrohutõrjeks, hoiab niiskust, suurendab mullasmakro- ja mikroorganismide tegevust ningomab ka vähest väetamismõju, kuigi näiteks kattelagunemisel tekkiva lämmastiku seob endagakate ise. Multši esialgne paksus peaks olema15–20 cm ja seda tuleb laotada vähemalt kakskorda suve jooksul.Põhk ja puidu- või koorehake ravimtaimedeleei sobi. Äärmisel juhul võib peenestatud, täiestiumbrohupuhta põhuga multšida suurekasvulisitaimi, nagu leeskputk, kikkaputk, purpur-siil kübar.Enne multšimist on soovitatav teha mullaanalüüsidning vajadusel anda komposti ja reguleeridapH-d.LeegitajaUmbrohutõrje ja kastmineVagudes kasvatamisel on umbrohutõrje kergemtänu reavahede vaheltharimisele. Vagude harjadel,kus külviread, sujub umbrohutõrje kiirestileegitajaga, mida tehakse enne kultuurtaimedetärkamist. Hiljem on umbrohu kitkumine ikkakäsitsitöö, abiks erinevad kõplad. Õnneks onmaitse- ja ravimtaimed enamuses suurekasvulisedja laiuvad, nii et tavaliselt saab piirduda kaherohimisega. Umbrohutõrjes on oluline koht erinevatelkatetel või orgaanilisel multšil.Olenevalt suvest on kastmisvajadus väga erinev.Avamaale külvatavate seemnete puhul on soovitatavkülvivaod enne külvi kasta, et kiirendadaidanemist, eriti on see vajalik pika idanemisajagataimede puhul (till, petersell). Näiteks aed-harakputkvajab kvaliteetse saagi saamiseks pidevaniiskuse olemasolu alates külvamise hetkest.Taimede tärkamise järel tuleks kasta vastavaltvajadusele, kuid pigem ühe korraga palju kui igapäev natuke. Suure pinna puhul on hädavajalikudkastmisseadmed.Soovitatavalt võiks taimede ja eriti soojanõudliketaimede (kõik nn Vahemeremaade taimed) kastmisvesiolema eelsoojenenud, veel parem olekskasutada vihma-, tiigi- või järvevett.12

Haigused ja kahjuridRavimtaimed ei vaja tavaliselt mingeid taimekaitsevahendeid,sest õige agrotehnika puhulpüsivad taimed terved. Võrreldes teiste kultuuridegaon ravimtaimed üldse suhteliselt tervedja tugevad. Vajadusel saab kasutada mahepõllumajanduseslubatud vahendeid (määruse EÜ889/2008 I lisa).Kasutada võib taimeleotisi või -tõmmiseid (vt ntT. Väinsaar 1997, Ürte oma aiast; A. Luik 2012, Looduslikudvahendid taimekaitses).Maitse- ja ravimtaimede külmakindlusEnamik maitse- ja ravimtaimi on meie kliimas külmakindlad.Üheaastastest taimedest on külmaõrnbasiilik, kes üldjuhul ei talu temperatuuri alla+10 o C. Reegel basiiliku puhul: mida suuremalehega sort, seda külmaõrnem ja neid võiks kasvatadakasvuhoones või vähemalt kiletunnelis.Mitmeaastastest on külmaõrnad sidrunmelissja salvei, need vajavad kindlasti talveks katmistkuuseokste või pika, umbrohupuhta põhuga.Liiva teed ja lavendel ning teised igihaljad taimedkannatavad peamiselt kevadise päikesepärast, seega tuleb need taimed katta hiljemaltveebruaris. Mida lumerikkam talv, seda pareminitaimed talvituvad.KoristusTähtis on korje aeg: lehed enne õitsemist, õiedõitsemise algul, ürt õitsemise algul, pungad paisumisealgul, juured, risoomid, juurikad varakevadelvõi hilissügisel, marjad valmimise algul, koorvarakevadel, mahlade liikumise ajal ja seemnedvalikuliselt, valmimise algul, lõigates maha kogusarika ja pannes need riidest kotti. Seemnedvajavad järelvalmimist, mis toimub soojas (optimaalnetemp +25 o C) kohas.Korjata tuleb kuiva ilmaga, soovitatavalt päikesepaistega.Reeglina on päevast parim aeg hommikupoolik.Vihmaperioodi järel taastub taime tegeliktoimeainete kvaliteet alles kolme päeva pärast.Keskmiselt koristatakse kaks korda suve jooksul.Esimesel korjel võib ürdi lõigata madalalt,kuid siiski tuleb jätta 5–6 cm pikkune tüügas.Teine korje tehakse üheaastastel taimedel enneHaldrup-niiduk: 1 – kogumislava, 2 – pöörlev võll, 3 – konveierilint, 4 – juhtimine, 5 – mootor,6 – kogumiskast, 7 – mahalaadimiskast13

Koirohihallaöid, arvestades taime külmakartlikkust.Mitmeaastaste taimede korje tuleb teha piisavaltvara, et taim suudaks end talveks ette valmistada.Tavaliselt on sobiv aeg augusti lõpp, septembrialgus. Lõigatakse 10–15 cm kõrguselt maapinnast.Väiksemas istanduses toimub taimede koristusterava noa, aiakääride või sirbiga ja taimed korjataksesuurde õhurikkasse kasti või korvi. Suuresistanduses saab ürti koristada spetsiaalse sellekskohaldatud niidukiga, mis kogub taimed linttransportöörigakasti (Soomes nt Haldrup-niiduk).Kasutada ei saa selliseid masinaid, mis taimemaapealset osa muljuvad. Õisi korjatakse enamastikäsitsi, pealegi toimub õite korje pikemaaja jooksul, vastavalt nende avanemisele. Näitekstuleb vägiheina ja kassinaeri õisi korjata iga päev.Kummelit saab korjata nn käsikombainiga, mison ette nähtud metsas marjakorjamiseks. Suureistanduse jaoks on olemas kummelikombain.Seemneid (näiteks köömen) koristatakse tavaliseviljakombainiga või tehakse käsitsi valikkoristust.Juurikate koristust võib mehhaniseerida kartulivõtumasinavõi ühehõlmalise adraga. Sügavajuurelisitaimi (kikkaputk, leeskputk) võiks proovidaüles võtta puukoolides kasutatava põõsasteülesvõtmise masinaga. Juured saab siiski kõigeparemini kätte labida ja hargiga.Et saada:- 1 kg kuiva õit, kulub 5–8 kg värsket õit,- 1 kg kuiva ürti, kulub 4–5 kg värsket ürti,- 1 kg kuiva juurt, kulub 3–4 kg värsket juurt,- 1 kg kuiva seemet, kulub 1,2–1,5 kg värsketseemet.Enne kuivamapanekut vajavad taimed sorteerimistja osa ka peenestamist ning mõned pesemist.Lehtede, ürdi ja õite pesemine on reeglina keelatud.Vajadusel pestakse taimi päev enne korjamistpõllul. Kui taimed on siiski mullased, tulebnad vannis suures vees kiiresti puhtaks pesta jaenne kuivamapanekut varjulisse, kuid tuulisessekohta restile nõrguma paigutada.Juured tuleb muidugi korralikult läbi pesta.Suurte koguste puhul soovitaks juuri pesta survepesuriga.Vannis pestes on reegel, et juuri ei tohileotada, vaid pesta tuleb kiirelt läbi mitme vee.Veerikaste ja puitunud vartega taimede lehedeemaldatakse varrest enne kuivatamist ja varredlähevad kompostimaterjaliks. Välja sorteeritaksekõik värvi muutnud ja katkised taimeosad.Juured tuleks enne kuivatamist tükeldada, sestkuivi juuri on peaaegu võimatu peeneks saada.Reeglina tuleb korjatud ürdid kohe pärast sorteerimistkuivatisse kuivama panna, ooteaeghalvendab kvaliteeti. Mida kiiremini taim kuivatissejõuab, seda rohkem säilivad kuivas taimestoimeained, värv ja aroom. Optimaalne aegkorjest kuivamapanekuni oleks 0,5–1 tund.14

Energia talu kapp-kuivatiKuivatusTaimede kuivatus nõuab küllaltki suuri investeeringuid.Kuivatamine on töö, mis vajab täpsustja teadmisi, sest just kuivatamisel tehtud veadvõivad eelneva töö nullida.Mida suurem on istandus, seda võimsam peabolema kuivati. Taimed peavad reeglina kuivakssaama 1–2 päevaga.Isegi juhul, kui tahetakse odavalt alustada, tulebruum, kuhu pannakse üles kuivatusalused, varustadaventilaatori ja soojendusega (parem puhur)ning termomeetriga. Ruumis peab olema ka akenvõi ventilatsiooniava, et toimuks õhuvahetus.Sellesse ruumi on lihtsaim ehitada teisaldatavadriiulid, mis võivad olla kuni 2 m kõrged jamille peal on väljatõmmatavad restid mõõduga0,7–1 x 0,4–0,7 m. Resti põhjaks sobib kas hõreriie või tihedasilmne võrk, mis ei roosteta. Kuivatamisekssobivad ka lakke kinnitatud suuredkastid, näiteks mõõduga 2 x 2 m, ääre kõrgus10 cm, põhjaks hõre riie või võrk. Taimekihi paksusnendel restidel on keskmiselt 5–10 cm, mõnedeltaimedel aga vaid 1–2 cm. Kuivamise kiirendamisekspeab restidel olevaid taimi päeva jooksul 1–2korda segama. Miinuseks ongi mahukas käsitsitööja kindlasti ka suur elektrikulu, sest ruumis peabolema pidevalt +30…+40 o C. Kuivatusruumikssobib ka selleks kohaldatud saun, mida siis kuivatusperioodilenda pesemiseks kasutada ei saa.Kappkuivati eeliseks on ühtlasem temperatuur,soojuse väiksem kadu ja kuivatuse kiirus;15

Energia talu kast-kuivatikapis on väljatõmmatavad riiulid ja kapi põhjastermoregulaatoriga puhur; kapis on nii ülal kui allavad õhu liikumiseks. Kapp-kuivatit on võimalikise ehitada, mis on kapi ostmise ees rahaline võit.Kast-kuivatit saab samuti kas osta või ise ehitada.Selle kuivati eelised on võimalus kütta ahjupuuküttega (kuid ka gaasi või elektriga) ja suurekoguse korraga kuivatamine – mõne taime puhul(nõges, raudrohi, iisop jms) võib taimekihi paksusolla kuni pool meetrit; kihi paksus oleneb taimestja selle niiskusesisaldusest. Miinuseks on kastiavatus ja sellest tulenev kuivatusaja pikenemine,mis mõjub halvasti toimeainete kvaliteedile.Tööstuslikult valmistatakse kuivateid nii väiketegijalekui ka suurtootjale. Et saada võimalikultkvaliteetne droog, on soovitatav valida kinnisesüsteemiga kuivati.Kuivatustemperatuur on ürdil keskmiselt+35...+40 o C, juurtel ja marjadel +40...+50 o C.Taimede kuivatamisel +35...+50 o C juures onlisaboonuseks, et hukkuvad paljud taimedelolevad mikroobid, bakterid ja seened ning taimedemikrobioloogiline puhtus paraneb. Kõigehalvemini mõjub kvaliteedile pikk kuivatusaeg.Ka liiga paks kiht taimi võib kvaliteedile halvastimõjuda. Kuiv taim on krõpskuiv, lõplik niiskuspeab olema 7–10%.16

Droogi kvaliteetKuivatatud ravimtaime nimetatakse droogiks.Droogi kvaliteeti määratletakse meil peamiseltväliselt, kuid ka toimeainete sisaldus on väga tähtis.Õnneks on olemas tugev side välise ja sisemisevahel – kui taim on säilitanud oma algsevärvi, maitse ja lõhna, võib eeldada, et ka toimeainetesisaldus on normis. Droog ei tohi ollailma värvita, määrdunud, hallitanud, kahjuritestsöödud, vaid peab olema silmale ilus vaadata janina peab tundma head rohulõhna.Niisiis, pakendis olev droog peab väliselt olema:- krõpskuiv,- värvilt kaunis,- paraja peenestusastmega ja äratuntav.Droogi kvaliteet sõltub ka õigetest agrotehnilisteväetamis- ja hooldustehnikatest. Näiteks umbrohutõrjetei saa alahinnata, sest umbrohud alandavaddroogi välist kvaliteeti, jäädes korjatava taimesekka; sisemiselt aga nõrgendavad umbrohudravimtaime toimeainete sisaldust, sest nad konkureerivadravimtaimega mulla toitainete pärast.Taimede korjeaeg hommikupoolikul kuiva ilmagasuurendab ravimtaime eeterlike õlide sisaldust.Kuivatamise kiirus on samuti droogi kvaliteedijuures määrav. Töötlemisel on peamised veadliiga suur peenesus ja taimede ebahügieenilinekäsitlus.SäilitamineLaoruumid peavad olema puhtad, kuivad,pimedad. Laoruumis peab olema termomeeterja hügromeeter. Optimaalne temperatuur on+10...+20 o C, mis võiks olla ideaalis ühtlane, ja suhtelineniiskus 70%.Kuivatist tulevad taimed tuleb veel kord sorteerida,eemaldada kõik mustaks tõmbunud või värvimuutnud taimeosad ja suured varred, kui sedaei tehtud enne kuivatamist. Droog tuleb hoiustamisekspakkida mitmekordsesse jõupaberistkotti, millele on märgitud taime nimi, korje aegja koht. Kott peab olema korralikult suletud, etsinna ei saaks tungida tolm, putukad ega niiskus.Väga kahjulik on droogile valgus. Kui kotti on vajapikemaajaliselt säilitada, tuleb jõupaberist kottpanna veel kilekotti ja seegi korralikult sulgeda.Säilituskottidel peab olema toiduainete hoidmisesertifikaat. Kotid asetakse riiulile niimoodi,et taime nimi on nähtav.Pärast kuivatamist on kaks võimalust: esitekstaimed ilma peenestamata säilituskottidesladustada; teiseks võib taimed enne ladustamistvajaliku suuruseni peenestada ja alles seejärelkotti des ladustada. Soovituseks: kui taimekoguskasutatakse ära aasta jooksul, siis võiks taimedladustada ilma peenestamata, sest nii säilivadeeterlikud õlid paremini. Kui toodang müüaksemaha paari kuuga, siis võib ladustada peenestatudkujul.Taimi tuleks kontrollida vähemalt kaks korda kuustugeva valgusega. Kott avatakse ja valgustataksekoti seinu, leidmaks sealt võimalikke kahjureid.Taim peab olema katsudes kuiv ning lõhn iseloomulik.Hallituslõhna olemasolul on droog kasutuskõlbmatu,niiskuse puhul tuleb droog uuestiüle kuivatada. Kõige rohkem imavad niiskust õied,eriti kõrge vägiheina ja nurmenuku omad. Peamisedkahjustajad on terakoi, jahulest, terakärsakasja leivamardikas. Laokahjurite üks lemmikon naistepuna.17

SaialillTöötlemineTöötlemiseks ja pakenduseks peab olema eraldihästi puhastatav ja kuiv väljatõmbeventilatsioonigaruum, mille suhteline õhuniiskus on 40–60%.Kuna taimetolm on väga tihe ja peenike, tulebtervise kaitseks kasutada kaitseriietust, respiraatoritja vajadusel ka prille.Parim oleks teha taimede kuivatusjärgne peenestamisetõmbekapis.Taimed tuleb vartest puhastada, vajadusel sõeluda.Väikese tootmise juures on suureks abiksauguline pikeerkast, kust nahkkindas käega saabsuuremad lehed läbi hõõruda, nii jäävad kasti kaäraviskamisele kuuluvad varreosad. Väiksemadkogused jõuab tükeldada ka oksakääridega, suuremakoguse puhul tuleb muretseda kas hekselmasin,hakkur või lõikur (nt tubakalõikur). Taimedekeskmine peenestus võiks olla 0,4–0,6 cm.Alla 0,4 mm taimeosad jäävad pärast kurnamisttaimetee sisse hõljuma ja see halvendab valmistee kvaliteeti. Sõelad peavad olema eri mõõtudega:4–10 mm, et saaksite erinevad taimed peenestadavastavalt sobivusele, näiteks lehed tehapeenemaks ja õied jätta suuremaks. Hea oleksomada veel ühte hästi peent sõela, 0,2 mm, millegasaab eraldada taimetolmu.18

SalveiPakenduseks on vaja täpseid, vähemalt 2 g täpsusegakaale. Pakkematerjaliks sobivad paber,kartong, polüetüleen ja klaas või muu materjal,mis on lubatud toiduga kokkupuutumiseks.Kui tahetakse teha maitsesegusid, saab taimedetöötlemiseks jahuks kasutada haamerveskeid,rohujahuveskeid või desintegraatorveskeid.Mahetoodete märgistamineMahetoodete märgistamisel tuleb lähtuda niitoiduseaduse, ravimiseaduse kui ka mahepõllumajanduseseaduse nõuetest. Märgistuse allmõeldakse kõiki tootega seotud ja sellele viitavaidmõisteid, sõnu, andmeid, kaubamärke,margitoodete nimesid, kujunduselemente võisümboleid mis tahes pakenditel, dokumentidel,sedelitel, etikettidel, siltidel või kaelaetikettidel.MahetoodeMahepõllumajandusele viidatakse toote müüginimetuses,kasutades sõnu „mahe“, „öko“, „ökoloogiline“,kui tegu on mahetoorainega (üleminekuajaläbinud maalt või kontrollitud looduslikeltaladelt) ja töötlemine vastab mahetoidu töötlemisenõuetele.19

Tarbijapakendil peab kasutama ELi mahelogokoos päritolutähise ja järelevalveasutusekoodnumbriga, võib kasutada Eesti riiklikkuökomärki.Mahetoorainet sisaldav tavatoodeMahepõllumajandusele viidatakse ainult tootekoostisosade loetelus, kui töötlemine vastabmahetoidu töötlemise nõuetele, kuid toode sisaldablisaks mahetaimedele mõnda tavataime, ntkontrollimata looduslikelt aladelt kogutud taimi.Tootel peab olema järelevalveasutuse koodnumber.ELi mahelogo ega Eesti riiklikku ökomärkikasutada ei tohi.Üleminekujärgus olev toodeMahepõllumajandusele viidatakse ainult tekstiga„mahepõllumajandusele ülemineku järgusolev toode“, kui tegu on mahepõllumajanduseleüleminekujärgus oleva taimse tootega,mis sisaldab vaid ühte põllumajandusest pärinevattaimsest koostisosa ja enne saagikoristust onüleminekuaeg kestnud vähemalt 12 kuud. Tootelpeab olema järelevalveasutuse koodnumber. ELimahelogo ega Eesti riiklikku ökomärki kasutadaei tohi.Järelevalveasutuse koodnumber peab asumaELi mahelogoga samal vaateväljal (pakendi samalküljel).Järelevalveasutuste koodnumbrid:- Põllumajandusamet EE-ÖKO-01,- Veterinaar- ja Toiduamet EE-ÖKO-02.Päritolutähis ehk tähistus põllumajanduslikekoostisosade tootmiskoha kohta peab asumavahetult järelevalveasutuse koodi all.Päritolutähisena on võimalikud järgmised variandid:- „Eesti põllumajandus“, kui toote põllumajandusliktooraine on toodetud Eestis (nt kodumaistesttaimedest teesegu);- „ELi põllumajandus“, kui toote põllumajandusliktooraine on toodetud ELis (sh Eestis);- „ELi-väline põllumajandus“, kui toote põllumajandusliktooraine on toodetud kolmandatesriikides (mitte ELi riikides);- „ELi-sisene/-väline põllumajandus“, kui osapõllu majanduslikust toorainest on toodetudELis, osa kolmandates riikides;EE-ÖKO-02Eesti põllumajandusMahetooted tuleb märgistada Euroopa Liidumahelogoga, millega samal vaateväljal onjärele valveasutuse kood ja päritolutähisEesti ökomärk, mille kasutamine mahetoodetel onvabatahtlik20

MetsputkEesti maitse- ja ravimtaimeturgMeie maitse- ja ravimtaimeturul turul on pärispalju tegijaid, aga maheviljelejaid vähe.2011. a andmetel oli maitse- ja ravimtaimedekasva tajaid ja korjajaid looduslikelt aladelt 20ettevõtet, korjeala pindala 400 ha ja, üleminekuajaläbinud ravitaimekasvatusmaad 23,84 ha.Neid, kes teevad maitse- ja/või ravimtaimesegusid,oli mahepõllumajanduse registris nii 2011. akui ka 2012. a seitse.Tarbija oskab mahetoodet järjest rohkem küsidaja väärtustada, seepärast tasuks noortel mõeldamaitse- ja ravimtaimede mahetootmise ja -töötlemiseõppimisele.Kogemusele toetudes on mõnedest taimedest(nii tava kui ka mahe) kogu aeg puudus, ehkkiapteegis ja poodides on teeriiulitel näivalt paljukaupa. Lähemalt vaadates on seal valdavalt agakotikeste tee, mis sobib üldjuhul suurepäraseltigapäevateeks, aga ei asenda tõelist ravimtaimeteed.Tavaliselt on puudus teekummelist, kõrgevägiheina õitest, aed- ja nõmm-liivateest, teelehest,sidrun- melissist, võilille lehest ja juurest.Metsataimedest napib harilikku mailast, väikseõielistpajulille, põldosja, nurmenukku ja pärnaõit.21

KortslehtPeamised õigusaktidÜldised mahepõllumajanduse põhimõtted –Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28.06.2007,mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajandusliketoodete märgistamise ja määruse(EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta.Üksikasjalikud mahepõllumajanduse eeskirjad– Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008,5.09.2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse(EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajanduslikutootmise ning mahepõllumajanduslike toodetemärgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjadseoses mahepõllumajandusliku tootmise,märgistamise ja kontrolliga.Mahepõllumajanduse seadusMahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemisekstunnustamise taotlemine ja taotlusemenetlemise kord – Põllumajandusministri20.02.2009. a määrus nr 26.Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded –Põllumajandusministri 20.02.2009. a määrus nr 25.RavimiseadusDroogide käitlemise ning pakendi märgistamisetingimused ja kord ning droogide loetelu –Sotsiaalministri 13.04.2005 määrus nr 58.Aine või toote ravimina määratlemise tingimusedja kord – Sotsiaalministri 13.04.2005 määrusnr 59.Kõik Eesti õigusaktid on kättesaadavadwww.riigi teataja.eeMahetootmisega seotud õigusaktide täielikloend on Põllumajandusministeeriumi veebilehelwww.agri.ee (Põhivaldkonnad > Taimetervis >Mahepõllumajandus > Õigusaktid) ja Põllumajandusametiveebilehel www.pma.agri.ee (Valdkonnad> Mahepõllumajandus > Seadusandlus).Kokkuvõtliku ülevaate õigusaktides sisalduvatestmahepõllumajandusliku tootmise kontrollitavatestnõuetest annab trükis „Mahepõllumajandusenõuete selgitus tootjale“, mis on samutileitav Põllumajandusministeeriumi ja PMA veebilehtedelt.Töötlemise tunnustamise ja nõuete kohta saabinfot VTA veebilehelt www.vet.agri.ee.22

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537e-post: mahe@agri.eewww.agri.eePõllumajandusametMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: plant@plant.agri.eewww.plant.agri.eeVeterinaar- ja Toiduamet (VTA)ToiduosakondTel: 605 1729e-post: heneli.lamp@vet.agri.eewww.vet.agri.eePõllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Amet (PRIA)Tel: 737 1200e-post: pria@pria.eewww.pria.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comTiiu VäinsaarTel: 5669 0068e-post: ravimtaimed@gmail.com

ISBN 978–9949–462–66–7