Seleen - Eesti Maaviljeluse Instituut
Seleen - Eesti Maaviljeluse Instituut
Seleen - Eesti Maaviljeluse Instituut
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Eesti</strong> <strong>Maaviljeluse</strong> <strong>Instituut</strong> (EMVI)Agroökoloogia osakondTeaduse 4, 75501, Saku, HarjumaaINFOLEHT NR. 137/2004<strong>Seleen</strong><strong>Seleen</strong>i tähtsus<strong>Seleen</strong> on hädavajalik ja asendamatu mikroelement, mille puudus inimtoidus võiloomasöödas võib põhjustada mitmesuguseid haigusi (maksa nekroos, südameveresoonkonnahaigused, sigivuse alanemine, valgelihastõbi jt).<strong>Seleen</strong>i sisaldus erinevates toiduainetes on erinev, rohkem on teda kalades(tuunikala, angerjas, heeringas, lõhe, rääbis), vähem sojaoas, lihas jakanamunades ning kõige madalam on tema sisaldus teraviljades. Igapäevaseltarbimisel peaks päevane seleenikogus toiduainetes olema 50...200mikrogrammi, kuid üledoseerimisel (kui päevased kogused ületavad 800 µg) onseleen mürgine. Tavatingimustes saavad inimesed siiski harva nii suuriseleenikoguseid. Pigem võivad sellega kokku puutuda tööstustes seleenigatöötavad inimesed (võivad tekitada oksendamise, kõhulahtisuse,tasakaaluhäireid jm). Loomade söödaratsiooni kuivaines peab seleeni sisalduma100...200 µg/kg.<strong>Seleen</strong>i kasutusaladPõllumajanduses leiab seleen kasutust eelkõige erinevate väetiste- jasöödasegude koosseisus.Kuna seleen on heade fotoelektriliste ja pooljuhiomadustega, siis kasutatakseteda ka elektroonikatööstuses. Laialdaselt on seleen kasutusel klaasitööstusesraualisanditest põhjustatud ebasoovitava värvuse tõrjumisel ning komponendinapunase ja musta klaasi tootmisel. Pigmentides olev seleen on kasutuselplastmassides, värvides, lakkides ja tintides. Katalüsaatorina kasutatakse tedaravimitööstuses ravimite valmistamisel ning radioaktiivset seleeni diagnostilisesmeditsiinis.<strong>Seleen</strong> keskkonnas<strong>Seleen</strong>i leidub looduses (2) väga väikestes kogustes kõikjalt (maakoores0,05...0,09 mg/kg ja merevees 0,0002 mg/L), kuid erinevate piirkondadegeoloogilisest (geokeemilistest) iseärasustest lähtudes leidub teda peamiseltlisandina sulfiidsetes maakides (vask, hõbe, plii ning nikkel). <strong>Seleen</strong>ikontsentratsioon erinevates kivimites võib varieeruda suurtes piirides (0,10...675
mg/kg), madal on ta magmalise päritoluga settekivimites (tavaliselt
võib erinevate klimaatiliste tingimustega piirkondades mulla looduslik seleenisisaldus varieeruda suurtes piirides.Maailma erinevate muldade keskmiseks üldseleeni sisalduseks (2) loetakse0,1...2 mg/kg, kuid väga kõrge (> 2mg/kg) seleeni sisaldusega kuivades japoolkuivades piirkondades Hiinas, Mehhikos, Kolumbias, Havail, Kanadas jaUSA-s võib tema sisaldus ulatuda kuni 5000 mg/kg, mistõttu ka neispiirkondades kasvanud taimed sisaldavad väga rikkalikult seleeni ning võivadolla fütotoksilised. Kontrastina on aga muldade madal looduslik seleeniüldsisaldus põhjuseks, miks mitmete riikide (Šotimaa, Inglismaa, Saksamaa,Soome, Taani, Rootsi Venemaa, osaliselt ka USA, Kanada, Uus-Meremaa,Austraalia) loomasöödad on madala seleenisisaldusega.Üldseleeni sisalduse jaotumise seaduspärasused mullaprofiilis on järgmised.Väheste sademetega ja kõrge temperatuuriga piirkondades tõuseb seleentugevast auramisest tingituna mullaprofiili ülaossa, kuid sademerikastespiirkondades migreerub ta aga profiili alaossa. <strong>Eesti</strong> naabrite Rootsi ja Soomemadala üldseleenisisaldusega põllu- muldades, on ta mullaprofiiliskontsentreerunud põhiliselt huumus- ja Fe-rikkas B horisondis.Muldade liikuva (omastava) seleeni sisaldusTaimede toitumise seisukohalt on oluline mulla liikuva (veeslahustuva) seleenisisaldus. Tavaliselt sisaldavad mullad liikuvat seleeni alla 50 µg/kg, kuid naguseleeni üldsisaldus, nii võib ka liikuva seleeni sisaldus varieeruda laiadespiirides. Nii näiteks sisaldavad liikuvat seleeni USA mullad 0,10...38, Kanada-0,19...0,74 ja Iirimaa- 20...858 µg/kg.<strong>Eesti</strong> lähinaabritest on Soomes ulatuslikumalt uuritud põllumuldadeseleenisisaldust. 1970...1985 aastatel läbiviidud uuringutest selgus (10), etseleeni üldsisaldus ei ole põllumuldades eriti madal, kuid geokeemiliste- jaklimaatiliste jt iseärasuste tõttu omastavad taimed üldseleenist vaid ligikaudu4% (varieeruvus1,5...10,2%).Hilisemad uuringud (6) aastatel 1994 (n=450) ja 1998 (n=750) näitasid, etpõllumuldade keskmine liikuva seleeni sisaldus 1998 aastal oli 0,010 ± 0,005mg/l. Tulemustest järeldati, et väetistega muldaviidud seleenist omastavadtaimed vaid väikese osa (kuni 10%), ülejäänud seotakse mulla poolt.Andmeid <strong>Eesti</strong> muldade seleenisisalduse kohta on vähe. <strong>Eesti</strong> <strong>Maaviljeluse</strong>Instituudi poolt erinevate alade kartulipõldudelt ja aedadest kogutud 32mullaproovid analüüsiti Soomes sealses Põllumajanduse Uurimiskeskuses (5).Selgus, et uuritud muldades varieerus vees lahustuva seleeni sisaldus suhteliseltvähe - 6,3...19,7 µg/kg (keskmine 10,4 µg/kg). Põllumuldades oli seleeni vähem3
9. Susi, T. 2002. <strong>Seleen</strong>i sisalduse määramine bioloogilistes proovidesspektroskoopiliste meetoditega. Magistritöö. Tallinna tehnikaülikool.Alus- ja rakenduskeemia <strong>Instituut</strong>. Analüütilise keemia õppetool.Tallinn 2002, 82 lk.10. Yläranta, T. 1985. Increasing the selenium content of sereals and grasscrops in Finland. Academic dissertation. University of Helsinki, Finland.72 p.Erkki Hannolainen, EMVI asedirektor, agroökoloogia osakonna juhatajaTel. 6729 167, 51 68 332; e-post: erkkihan@emvi.neti.eeJaan Kanger, PMK osakonnajuhatajaTel. 6729 151; e-post: jaan.kanger@pmk.agri.ee7
Change language