E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

naiste tööturult kõrvalejäämine naiste edasiste tööturuvõimalusteseisukohast.Tööturult kõrvalejäämise otsust, strateegiat ja kestustkujundavad erinevad institutsionaalsed tegurid,eriti seadusandlus, mis võimaldab tasuta või tasulisteemalolekut tööturult ja nõuab tööandjalt töötajaletöö tagamist lapsehoolduspuhkusel oldud aja jooksul.Oluliseks mõjuriks on ka pakutav lastehoiusüsteem.Sedalaadi määratletud tingimused on signaaliks niitööandjale kui ka töötajale selle kohta, millist käitumistkummaltki osapoolelt eeldatakse.Lastehoid: pere või ühiskonna hoolNõukogude ajal oli lastehoiu riiklik korraldus tagatudpoliitilise valikuna, koos kõige sellest tulenevaga.Taasiseseisvumise käigus paigutus traditsioonilineperekond väärtushierarhia ülemistele positsioonidele,propageerides suuresti sõjaeelsel ajal domineerinudmees-leivateenijaga peremudelit (Narusk 1992).Vähendati lasteasutuste võrku, seda eelkõige alla kolmeaastastelelastele ning pikendati lapsehoolduspuhkuseõigust lapse kolmeaastaseks saamiseni. Siiski jäiemade kojujäämise nõue lühikese elueaga loosungiks,sest enamik peresid vajas mõlema vanema sissetulekut.Varasemad uurimused (vt nt Roosalu 2006) näitavad,et Eestis on pea poolte koolieelikute isade sõnulnende töö ajal peamiseks lapsehoidjaks elukaaslane,samas kui vaid igal kümnendal emal on laps töö ajalpõhiliselt elukaaslase hoole all – poolte jaoks on lapsehoidjakslasteaed ja viiendikul sugulased või tuttavad.Teisisõnu, emad on sagedamini väikelapsega koduskui isad, ning emade töötades on lapsed pigemini lasteaias.Eesti eripäraks võrreldes mitme teise EL-i riigigaon ka see, et ehkki alla kolmeaastaste puhul on lasteaiaskäivaid lapsi Euroopa keskmisest oluliselt vähem,siis suurem osa päevahoius osalevaid lapsi on seal täisajaga(joonis 4.9.3). 2007. aastal oli meie koolieelikutestnädalas täisajaga lastehoius 81% üle kolmeaastastestlastest (EL-27 keskmine 40%). Veelgi enam lapsioli täisajaga lastehoius Islandil ja Taanis (vastavalt 91%ja 82%), kus naiste tööturuosalus on Eestiga võrreldav.Samas jäi nii mõneski naiste tööturuosaluse mõttesEestiga sarnases riigis täisajaga lasteaias käivate lasteosakaal neli ja enam korda väiksemaks (Suurbritannias21%, Hollandis 11%).Seega on Eestis tööturul osalevatel naistel üsnasuur tõenäosus seoses lapse saamisega jääda arvestatavaksajaks tööturult kõrvale, kuid et osaajaga töötamineon üsna harv (joonis 4.9.2), siis on naised kas täisajagakodus (lapse beebipõlves) või siis täisajaga tööl.Niisiis saab üldise trendina välja tuua, et meil kehtivheaolurežiim on pigem soosinud naiste tööturultkõrvalejäämist lapsesaamise ajaks ning seda pikenevaperioodi jooksul. Seadusandlus pakub tööturult kõrvalejääjaleerinevaid garantiisid tööturupositsiooni jakonkurentsivõime säilimiseks pärast lapsehoolduspuhkuselõppu, kuid peamine toetusmehhanism onJoonis 4.9.2. Naiste osaajaga töötamine 2008,% hõivatute üldarvustHollandŠveitsSaksamaaNorraSuurbritanniaAustriaRootsiBelgiaLuksemburgTaaniIslandIirimaaEL-27PrantsusmaaItaaliaMaltaHispaaniaTürgiSoomePortugalPoolaHorvaatiaSloveeniaKüprosRumeeniaEestiKreekaLeeduTšehhiLätiFYR MakedooniaUngariSlovakkiaBulgaariaAllikas: Eurostat10310 10 20 30 40 50 60 70 80 90siiski võrdlemisi ulatuslik lapsehoid üle kolmeaastastelelastele.Lapsepuhkuse mõju töömobiilsuseleSeega võib väita, et mehed ja naised on Eestis tööturulvõrdväärsed toimijad hetkeni, mil naissoost töötajasaab lapse ja jääb lapsehoolduspuhkusele. Sellesthetkest on (väikelaste) emad tööturul konkureerimiselja karjääri tegemisel kehvemas positsioonis, sestnende tööstaaž, töökogemus ning oskused jäävad allanii oma põlvkonna meestele kui ka (väike)lasteta naistele,kes ei ole karjääripausi võtnud.Kuid millised on pika lapsepuhkuse võtnud naisevõimalused teha tööalast karjääri võrreldes nendenaistega, kes lapsehoolduspuhkusele ei ole jäänud, võivõtsid seda lühema aja jooksul?Selle kohta on seni kõige paremad kogu Eestirahvastiku ulatuses esinduslikud andmed Statistikaametis2004. aastal läbi viidud Eesti sotsiaaluuringus.Need on tagasivaatelised andmed, kus palutiinimestel meenutada oma elukäigu sündmusi, niisiispeegeldavad need andmed Eestis valitsenud trende üleviimase 50 aasta. Võib kindlalt väita, et ka aastal 2008.läbi viidud uuring ei annaks oluliselt erinevaid tulemusi,sest vanemahüvitise uus korraldus, mis jõustus97 |