E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

4.9. Naised tööturul: lapsehoolduspuhkusemõju karjäärivõimalusteleLapsehoolduspuhkus ja riiklikult subsideeritud lastehoidolid sotsialistlikes riikides ellu kutsutud naistetööturul osalemise soodustamiseks. Kui totalitaarserežiimi all kannatanud riigid valisid turumajanduse,viis see automaatselt kogu varasema ühiskonnakorralduseümberhindamiseni ja muuhulgas mitteainult riigisotsialismi praktikate ja idee enda, aga kaselle osaks olnud naiste emantsipeerumise projekti kuisellise alavääristamiseni (nt Fodor 2004; Dunn 2004;Weiner 2007).Võrreldes Eesti naisi rahvusvahelisel tasandil, torkabpraegugi silma ühelt poolt naiste suur täisajagatööturul osalemine, teiselt poolt aga võrdlemisi ulatusliktööturult väljumine laste saamise ning nende eesthoolitsemise ajaks. See omakorda tõstatab küsimusenaiste haridusliku inimkapitali rakendamise efektiivsusestEestis. Sellest tulenevalt on antud alapeatükiJoonis 4.9.1. Naiste (15–69a) osalemine tööturul 2008IslandNorraTaaniŠveitsRootsiHollandSoomeUSAEestiSuurbritanniaAustriaLätiSaksamaaSloveeniaKüprosPortugalLeeduIirimaaPrantsusmaaJaapanBulgaariaEL Lissabon 2010*EL-27TšehhiBelgiaLuksemburgHispaaniaSlovakkiaRumeeniaPoolaUngariHorvaatiaKreekaItaaliaMaltaFYR MakedooniaTürgi* EL-i Lissaboni eesmärk aastaks 2010Allikas: Eurostat60590 10 20 30 40 50 60 70 80 9066keskseks teemaks lapsehoolduspuhkuse tõttu tööturulteemaloleku mõju ema töisele karjäärile. Analüüsialuseks on Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmed.Naiste osalemine tööturulEesti tööealiste (15–65-aastaste) naiste hulgast töötas2008. aastal 66%, jäädes selle näitajaga teiste Euroopamaade seas keskmisele tasemele, kuid ületades siiskiEuroopa Liidu 2010. aastaks seatud 60% eesmärki.Jooniselt 4.9.1 nähtub, et näitaja on suurem sotsiaaldemokraatlikukorraldusega Skandinaaviamaadesning Hollandis (kuni 75–80%), liberalistliku riigikorraldusegaSuurbritannias ja ka Ameerika Ühendriikides,oluliselt madalam aga (24–50%) tugevalt traditsioonilisesoorežiimiga Lõuna-Euroopa riikides.Ka endiste sotsialismileeri riikide vahelised erinevusedon üsna suured – kohati jääb osalus vaid 50%piirimaile (nt Poola, Ungari, Rumeenia, Horvaatia).Postsotsialistlike riikide naisi eristab teistest lisakssuurele tööturuosalusele ka ulatuslik täistööajaga töötamine:vaid 10% Eesti naistest töötab osalise tööajaga(joonis 4.9.2), samas kui mitmetes teistes riikides onnaiste suurema tööturul osalemise taga just osaajatööulatuslik levik (Holland, Taani, Rootsi, Norra).Hoolimata tugevast seotusest tööturuga jäävadpaljud naised meil seoses lapse saamisega tööturultküllalt pikaks ajaks kõrvale. Selline olukord on seostatavEesti soorežiimi traditsioonilisusega, mille kohaselton laste kasvatamine ennekõike naiste ülesanne,seda hoolimata nende kõrgest osalusest tööturul.Valikud: lapsed või töö / lapsed ja tööTööturult kõrvalejäämise otsus ega ka selle tagajärjedei puuduta kõiki naisi ühtviisi. Kasutades tööturulosalemise eelistuste tüpoloogiat (Hakim 2000; 2004),võib oletada, et need naised, kelle positsioon on tööturultugev, võivad endale lubada pikemat äraolekut seoseslapsehoolduspuhkusega kui need, kes peavad omatöölepühendumist tõestama või majanduslikel põhjustelkiiresti tööle naasma. Teiselt poolt võib aga eeldada,et töisele karjäärile orienteeritud emad on just vähemvalmis pikaks ajaks tööturult välja lülituma võrreldesnendega, kelle jaoks on töökoht peamiselt sissetulekuallikasja tunnistus moodsa elu möödapääsmatusest.Eesti naiste puhul on väikese lapse kõrvalt tööleminekuloluline tegur vanemate usk, et lapsega kodusoleminetähendab ühiskonnast kõrvalejäämist (Pajumets2007a; 2007b). Nii tööturg kui ka riiklik poliitikakäsitlevad emade lapsepuhkust kui kaotatud tööajatõttu saamatajäävat tulu või tööturult eemalolemiselkaduvat kvalifikatsiooni, kuid enamasti ei rõhutata,mida ühiskond sellest võidab (Arun et al. 2004). Sedaenam on Eesti puhul põhjust küsida, mida tähendab| 96