E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

- kodanikuühiskonna oluline roll, millele on aidanudkaasa riigi (rahaline) tugi;- põhirõhk võrdsusele, mis on oluliselt mõjutanud karahastamispoliitikat (Tuijnman, Hellström 2003).Erinevalt Põhjamaadest on Eesti senine täiskasvanuharidusepoliitika soosinud tööturul olijaid, sealhulgaseelkõige sotsiaalses hierarhias kõrgemal paiknevaidametigruppe. Riigi rahastamismudelid on olnudsoodsad teatud kindlatele ametirühmadele – õpetajad,riigiametnikud. Oluliseks on peetud ka töötute koolitust,kuid nende puhul ületab koolitusvajadus mitmekordseltkoolitusvõimalusi.Võib eeldada, et majanduskriisi tingimustes ebavõrdsuserinevate gruppide koolitustes osalemisespigem kasvab, jättes koolitusest ilma eelkõige need,kes seda ebasoodsates majandusoludes kõige rohkemvajaksid – madala kvalifikatsiooniga töötajad, töötudja ka need, kes on töö otsimisest loobunud. Erinevusiametigrupiti suurendab tõenäoliselt seegi, et viimaselajal on riigiasutuste osakaal koolitustellijate hulgaserasektoriga võrreldes suurenenud.Viidatud allikad1. Bassanini, A., Booth, A., Brunello, G., De Paola, M., Leuven,E. (2007). Workplace Training in Europe, in G. Brunello, P.Garibaldi and E. Wasmer, E. (eds.). Education and Training inEurope. Oxford: Oxford University Press, pp. 143–3092. Brunello, G., Medio, A. (2001). An Explanation of InternationalDifferences in Education and Workplace Training. EuropeanEconomic Review. 1: 307–3223. Carnoy, M. (1990). Foreword: How should we study adult education.In C. A. Torres (Ed.), The politics of nonformal educationin Latin America, pp. 9–16. New York: Praeger4. Kallas, R. (2009). Koolituste kärpimine ähvardab töötaja vaeselajal lolliks jätta? Eesti Päevaleht 27.02.20095. Rubenson, K. (2006). The Nordic model of lifelong learning.Compare 36: 327–3416. Rubenson, K., Desjardins, R. (2009). The impact of welfarestate regimes on barriers to participation in adult education:A bounded agency model. Adult Education Quarterly 59: 187–2077. Salu, M. (2009). Koolitusturu hinnad on kukkunud kolmandiku.Eesti Päevaleht 17.06.20098. Tuijnman, A. C., Hellström, Z. (2003). Curious minds. Copenhagen:Nordic Gouncil of Ministers9. Töötukassa andmebaas. www.tootukassa.ee/index.php?id=113284.8. Noorte eneseteostus japositsioon tööturulÜlemaailmne finants- ja majanduskriis on otseseltmõjutanud Euroopa majandusruumi ja ettevõtluskeskkonda.Üheks majanduse kokkutõmbumise märgikson kaduvad töökohad ja kasvav töötuse määr.Pärast kolmeaastast pidevat langust hakkas töötusEuroopas 2008. aastal järsult tõusma. Noorte töötusemäär kasvas võrreldes üldise näitajaga märksa kiiremini.2009. aasta II kvartalis oli Euroopas ca 5,4 miljonittööd otsivat noort. Kõige rohkem oli noorte töötusvõrreldes 2008. aasta teise kvartaliga kasvanud Lätis,Leedus ja Eestis, kus töötud oli ligi kolmandik tööturulolevatest noortest 21 (joonis 4.8.1).Eesti tööpuuduse suurenemise taga on suuresti15–24-aastaste töötuse järsk kasv, mis algas 2008.aasta II kvartalis ja võimendus 2009. aasta alguses.Kui 2008. aasta II kvartalis oli Euroopa Liidu riikidesnoorte töötuse määr kõrgem kui Eestis, siis sealt alateshakkas Eestis noorte töötus järjekindlalt kasvama jategi läbi hüppelise suurenemise, küündides 2009. aastaII kvartalis 27%-ni ja III kvartalis 29,2%-ni (ETU andmed).Kui vaadata Euroopat tervikuna, siis kõige raskemon noorte olukord Hispaanias, kus ligi 40 protsentitöötada soovivatest noortest ei leia seda võimalust.Aasta jooksul ei muutunud noorte olukord Saksamaalja Hollandis, vaid paariprotsendiline noorte töötusekasv leidis aset Poolas ja Sloveenias.Noorte töötus Euroopa Liidu riikidesEt noorte töötus on olnud püsivalt kõrgem kui üldinetöötuse määr ja viimase paari aasta jooksul on see kasvanudmärksa kiiremas tempos kui kogenenumateltöötajatel, siis on majanduse jahtumine puudutanuderiti noorte võimalusi tööturul. Analüüsimaks noorteolukorda võrreldes vanemate rühmadega, on joonisel4.8.2 esitatud eri vanusrühmade töötuse määrad 2009.aasta teise kvartali seisuga.Noorte võimalused tööd leida on riigiti väga erinevad.Üheks põhjuseks on riikide erinevad toimemehhanismid,mistõttu ka sarnaste isikuomaduste,hariduse ja oskustega noorele avanevad eri maadeserisugused võimalused. Niisiis mõjutavad noorte võimalusioluliselt iga riigi institutsioonid, millest kõigeolulisemad on haridussüsteem ja tööturukorraldus.Noorte tööturule sisenemise võimalused on otsesessõltuvuses ka hetke majandusolukorrast – milline onnõudlus uue tööjõu järele. Majanduse jahtudes vallandataksesageli esmajärjekorras viimasena tööturule21Töötuse määr arvutatakse osakaaluna tööjõust (= töötavad + töötud), selle arvutamisel ei võeta arvesse mitteaktiivseid (nt õppureid).| 92