E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

minek haridussüsteemist tööturule riskiderohke, hariduselevastava töökoha leidmiseks kulub aega ja esinebsagedamini töökohavahetusi. Samas on noores eas sellekska enam võimalusi (puudub perekond), nii et eipruugita nõustuda iga formaalsete kriteeriumide järgijustkui sobiva tööga, vaid proovi ja katse meetodil üritatakseleida selline, mis ka meeldib. Kui aga vanemaseas ilmneb vertikaalne mobiilsus, siis enamasti langevassuunas. Seepärast on sarnaselt põlvkondadevahelisemobiilsusega oluline sünnikohortide analüüs, misvõimaldab, esiteks, võrrelda erinevate sünnikohortidemobiilsust samal ajaperioodil ja teiseks, võrrelda sünnikohorteerinevatel ajaperioodidel.Tabeli 4.6.3 andmed ongi esitatud suhestatuna ajaperioodidening sünnikohortide lõikes: analoogsedvanuserühmad on sõltuvalt perioodist esindatud erinevatesünnikohortidega. Sünnikohortide mobiilsuseanalüüs näitab, et langeva mobiilsuse puhul ei omaniivõrd tähtsust vanus ega sünnikohort, vaid hoopisteatud ajaperioodist tulenevad tegurid – milline ontööturu olukord, kuivõrd on töötaja institutsionaalseltkaitstud jne. Nii oli kõige suuremate muutuste perioodillangeva mobiilsuse risk jagunenud vanuserühmadevahel praktiliselt võrdselt, olles samas veidi kõrgemkäesoleva sajandi alguse majanduskasvu omast.Tõusva mobiilsuse puhul leiab kinnitust nii argiteadvuseslevinud kui ka teaduslikult tõestatud arusaamsuurte ühiskondlike ümberkorralduste soodsastmõjust noortele ning ka laiemalt noorusest kuiametialase ambitsioonikuse elulooperioodist – tahetja võimalusi ametiredelil tõusmiseks on noortel teistestvanusegruppidest enam. Mõlemal perioodil olitõusev mobiilsus kõrgeim noorte seas, kuid eelmiselsajandil veidi kõrgem. Samuti jagus siis soodsaid võimalusienam ka 30–39-aastastele. Et eelmise sajandilõpus osutusid noorte tõusva mobiilsuse võimalusedtavapärastest soodsamateks, seda kinnitavad kameeste ja naiste käekäiku iseloomustavad andmed(tabel 4.6.4).Samas ilmneb perioodide võrdlusest ka olukorraproblemaatilisem aspekt: langev mobiilsus kahanes(olgugi et veidi) vaid vanemate vanuserühmade puhul,tulemuseks on see, et noortel meestel näib tänapäevalriskide (langev mobiilsus) ja võimaluste (tõusevmobiilsus) suhe olema vähem soodne kui oli seda1990. aastate alguses. Muus osas ei ole meeste puhultoimunud olulisi nihkeid riskide ja võimaluste jaotusesvanusrühmade vahel, seda vaatamata vägagi erinevateleperioodidele.Naiste puhul aga ilmneb, et tänapäeval on40–49-aastastel naistel hoopis kindlam seis tööturulvõrreldes suurte muudatuste perioodiga: langevmobiilsus on oluliselt kahanenud, ka on mõnevõrravähenenud pikaks ajaks töölt kõrvale jäämise risk. Teisisõnu,kui kriitilistel aegadel toimus tööturu „kohandamine”haavatavate (sh naiste) arvelt, siis majanduskasvugaolukord muutus. Iseasi, millisteks kujunevaduue majanduskriisi tagajärjed naistele olukorras, kustööandjal on oluliselt suurem seadusnormi toetus.Tabel 4.6.3. Põlvkonnasisene mobiilsus:sünnikohordid vanuse järgi ja periooditi, %MobiilsusLangevPositsioonmuutumatuTõusevTööhõivestväljuvKokkuSünnikohort20–291990–1994 2000–2004vanusvanus30–3940–4920–291970–1979 830–391960–1969 8 51950–1959 8 51940–1949 101970–1979 711960–1969 69 8240–491950–1959 76 841940–1949 761970–1979 81960–1969 11 41950–1959 9 31940–1949 41970–1979 131960–1969 12 91950–1959 7 81940–1949 101970–1979 1001960–1969 100 1001950–1959 100 1001940–1949 100Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasilTabel 4.6.4. Meeste ja naiste põlvkonnasisenemobiilsus: sünnikohordid vanuse järgi ja periooditi, %MobiilsusLangevTõusevSünnikohortPositsioonmuutumatuTööhõivestväljuvKokkuMehedNaised2000–2000–1990–19941990–199420042004vanus vanus vanus vanus20–2930–3940–4920–2930–3940–4920–2930–3940–491970–1979 7 820–291960–1969 7 4 9 630–391950–1959 6 4 10 51940–1949 8 121970–1979 78 611960–1969 74 83 64 8140–491950–1959 80 83 73 851940–1949 79 731970–1979 9 91960–1969 12 5 10 41950–1959 8 2 9 41940–1949 3 51970–1979 6 221960–1969 7 8 17 91950–1959 6 11 8 61940–1949 10 101970–1979 100 1001960–1969 100 100 100 1001950–1959 100 100 100 1001940–1949 100 100Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasil87 |