E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Kaart 3.5.1. Rändesaldo kordaja Eesti linnades ja valdades 2005–2008Rändesaldo 1000 elaniku kohtarohkem kui - 40 (49)- 20 kuni - 40 (55)0 kuni - 20 (63)40 kuni 0 (40)rohkem kui 40 (20)50 kmAllikas: Rahvastikuregister, StatistikaametJoonis 3.5.1. Maakondade SKT suhteline tase riigikeskmisega võrreldes ning maakonna rändesaldo2005–2008SKT elaniku kohta, % Eesti keskmisestAllikas: Statistikaamet, Rahvastikuregister160%140%120%100%Lääne-VirumaaTartumaaJõgevamaa Läänemaa Hiiumaa 80%JärvamaaSaaremaa60%PõlvamaaValgamaa40%VõrumaaViljandimaa Ida-Virumaa20%PärnumaaRaplamaamaakonna rändesaldo kordajaHarjumaa2005–2008 tähendas see 800–850 selles vanuses noorelisandumist maakonna elanikkonda aastas (kaart3.5.1).Rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuseüksuste elanike arvu muutusi kajastavate andmetesidumine sündide-surmade statistikaga võimaldabhinnata rände taset omavalitsusüksuste tasandil.2005.–2008. aasta andmete analüüs kinnitab rändesuunatust teistest maakondadest Harjumaale. Selgeltilmneb ka suuremate linnade nagu Tallinna, Tartuja Pärnu lähivaldade atraktiivsus elukeskkonnana(kaart 3.5.1).Vaadeldes elanike summaarset rändekäitumist jamaakondade SKT suhtelist taset ühisel väljal (joonis3.5.1), ilmneb seos elanike elukeskkonna eelistuste jaregioonide sotsiaal-majandusliku arengu vahel. Kõigeselgem rajajoon on seejuures näha ühelt poolt Harjumaaja teiselt poolt muu Eesti vahel. Oluliselt nõrgemalteristuvad teistest maakondadest veel Tartumaaja Pärnumaa, kus riigi keskmisele tasemele lähedasemsotsiaalmajanduslik areng on loonud võimaluseelanikkonna arvu vähenemist pidurdada. See on agamuude tegurite kõrval tähtis regiooni sisemise arenguvõimesäilimise jaoks. Raplamaa puhul on stabiilsuselanike arvus saavutatud suures osas tänu Harjumaalähedusele. Ülejäänud Eesti maakonnad võib jaotadakahte rühma, lähtudes rände negatiivsest mõjust rahvastikusituatsioonile.Kuivõrd vaatluse all on vaidlähiminevik, siis tuleb arvesse võtta, et rändesaldokordaja väärtused peegeldavad muuhulgas ka eelnevateperioodide juba toimud rände mõju maakonnarahvastikustruktuurile. Väljaränne maakondadest eiole toimunud üheaegselt ning maakonnad asuvad erinevatestsüklifaasides.Kokkuvõtvalt osundavad nii regionaalarengusotsiaal-majanduslik ja institutsionaalne tasakaalustamatusning regionaalpoliitika piiratud tõhusus kuika regionaalarengu taakaalustamatust veelgi süvendavinimeste rändekäitumine, et on küpsenud vajadussellisteks muudatusteks Eesti riigielu korraldu-| 70