E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 3.4.4. Linna- ja vallavalitsustele eraldatud struktuurfondidetoetused, 2004–2009 novembertoetuse summa (tuh. krooni)350 000300 000250 000200 000150 000100 00050 0000HarjumaaIda-VirumaaLääne-VirumaaPärnumaaTartumaaToetuse summaRaplamaaJõgevamaaViljandimaaSaaremaaVõrumaaPõlvamaaHiiumaaToetuse summa elaniku kohtaAllikas: EAS-i toetuste andmebaas 30.11.2009 seisugaValgamaaJärvamaaLäänemaa6000500040003000200010000krooni elaniku kohtarandi kõigist eraldatud vahenditest. Märkimisväärneon lisaks ka külastuskeskkonna arendamisele eraldatudvahendite osa – 16%. Ettevõtluskeskkonna arendamiselesuunatud projektide osakaal ei ületa 3% kõigistlinna- ja vallavalitsustele EAS-i eraldatud vahenditest.Regionaalselt ilmneb, et kuigi väiksema elanike arvugaja perifeersemad üksused osalevad väiksemas arvusprogrammides ning on toetust saanud vähemale arvuleprojektidele, siis elaniku kohta saavad sellised üksusedmitu korda enam toetusi kui suuremad maa- ja linnaregioonidessekuuluvad üksused.Maakondlikus jaotuses kattub EAS-i poolt linnajavallavalitsustele eraldatud vahendite suhtelistemahtude proportsioon struktuurifondide vahenditeüldise jaotusega. Teistest oluliselt vähem on elanikukohta toetusi saanud Harjumaa omavalitsusüksusedning teised suurema elanike arvuga maakonnad (joonis3.4.4).3.5. Kokkuvõte. Regioonide sotsiaalmajanduslikareng, riiklik poliitika jahaldusreformi proovikividEesti regionaalset arengut iseloomustab üldtendentsinatasakaalustamatus, mis väljendub suurtes regionaalseteserisustes kohaliku omavalitsuse üksuste jamaakondade lõikes, aga samuti pealinnaregiooni jaülejäänud Eesti, kasvukeskuste Tallinna ja Tartu ningteiste regionaalsete keskuste, linnaregioonide, nendetagamaa ja linnaregioonidest välja jäävate omavalitsusüksuste,linnaliste ja maa-asulate vahel.Regionaalarengu suundumused on viimaste aastatejooksul olnud erisuunalised. Regioonide siseminearenguvõime (haridus, majandusstruktuur,tootlikkus) erisused on üldistatud vaates suurenenudning järjest enam kontsentreerumas regioonidesse,mille keskused on Tallinn ja Tartu. Sotsiaal-majanduslikuarengu elanike heaoluga seotud komponentide(sissetulekud, tööhõive) juures võib hoolimatakohati sügavate erinevuste püsimisest täheldadasuunda suurema tasakaalu poole. Ka majanduskriisilühiajaline mõju on pigem vähendanud regioonidevahelisi erisusi. Selles ei ole ka midagi üllatavat, kuivõrdpealinnaregioon oli laenurahal tugineva kiiremajanduskasvu ja elanike heaolu tõusu põhilinevedaja. Vastavalt on suurem ka buumipiirkondadeelanikkonna, ettevõtete ja omavalitsusüksuste laenukoormus,mille teenindamisele kulub märkimisväärneressurss.Kaugemas perspektiivis on suurimad töö ja heaolugaseotud riskid siiski regioonides, kus maarahvastikuosakaal on kõrge ning majandus tugineb suurestilihttööjõul ja traditsioonilistel harudel. Juba praegu onlihttööliste osakaal töötutest 80%. 2009. aastal koostatud„Eesti regioonide majandusstruktuuri muutusteprognoosi” alusel kahanevad sinikraede tööhõive võimalusedtulevikus veelgi. Struktuurses mõttes on seeriigi positiivse sotsiaal-majandusliku arengu jaoksparatamatu. Eeldades, et tulevikus on enim nõudlustkolmanda haridustasemega töötajate järele, on praeguseseisuga positiivsed väljavaated üksnes Tallinna jaTartu linnaregioonidel.Võib karta probleemide regionaalset akumuleerumist.Madalama sissetulekuga ja suure tööpuudusegaregioonides kahaneb inimeste võimekus osta teenuseid,mis omakorda põhjustab töökohtade vähenemistteenindussektoris. Kasvav töötus ja toimetulekuprobleemidkasvukeskustest kaugemale jäävates piirkondadeshakkavad piirama elanike võimet ja tahet panustadakohalikku ja regionaalsesse arengusse.Regionaalarengu sellisest seisundist ja trendidestEestis tuleneb riigi regionaalpoliitika jaoks kriitilisetähtsusega küsimus, kas ühe-kahe kasvukeskusegaarengumudel on võimeline kaasa tõmbama võiülal pidama kogu riiki. Küsimus on seda teravam, etEuroopa Liidu kontekstis ja EL-i regionaalpoliitikamõttes on Eesti praeguses arengustaadiumis tervikunamadala sotsiaal-majandusliku arenguga regioon.Eesti regionaalset süsteemi iseloomustab väga erinevainstitutsionaalse sisu ja tihedusega regioonidekujunemine, mille üheks teguriks on olnud riigi haldusterritoriaalsekorraldusega loodud eeldused. Suurederinevused linnade ja valdade elanike arvus tingivadselle, et kohaliku omavalitsuse üksuste võimekorraldada kohalikku elu ja osutada teenuseid on| 68