E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

nide, kohaliku omavalitsuse üksuste tulud on ajavahemikus2003–2008 kasvanud ligi kahekordselt – 11,7miljardilt 22,7 miljardini. Tulude absoluutmahtudeerinevus omavalitsusüksuste vahel on 5000-kordne –Tallinna 7,1 miljardist kuni Piirissaare valla 1,4 miljonikroonini. Linnade ja valdade eelarvetulud elanikukohta erinevad „vaid” kuni viis korda. 2008. aastaloli minimaalne eelarvetulude tase Kasepää vallal(10 000 krooni elaniku kohta) ja maksimaalne Mäetagusevallal (47 000 krooni). Valdava osa (2008. aastal85%) omavalitsusüksuste tulude tase elaniku kohta eierine siiski üle kahe korra, jäädes 10 000–20 000 kroonivahele elaniku kohta. Seejuures ei ole kõrgema suhtelisetulude tasemega mitte suurimate elanike sissetulekutegaomavalitsused, vaid need üksused, mis on saanudvastaval aastal riigilt (investeeringu)toetusi. Üldistatultsaabki väita, et Eesti riigi kohalike eelarvete poliitika onoma iseloomult tulusid tasandav (Haljaste et al. 2007).Kohalike eelarvete tulude struktuuris võib aastatel2003–2008 täheldada positiivset suundumust omatuludeosakaalu kasvu suunas. Tulumaksu osakaal kohalikeeelarvete tuludes on tõusnud 42%-lt 2003. aastal50%-ni 2008. aastal. Tulumaksu suurim osakaal onSaue valla 2008. aasta eelarves (77%), väikseimad Illukaja Mäetaguse vallas (13%). Tulumaksu osakaalu sõltuvusomavalitsusüksuste elanike arvust on mõõdukas –vahe erineva suurusega omavalitsuste rühmade vahelon 16 protsendipunkti (joonis 3.4.1). Kõigis rühmadeson toimunud tulumaksutulude osakaalu kasv 10–20protsendipunkti ulatuses ning täheldada võib süsteemisisestühtlustumist tulubaasis olulisima omatuludeallika osas. 2003. ja 2008. aasta võrdluses on rühmadevahed nelja protsendipunkti võrra vähenenud.Omavalitsusüksuste keskmisena varieerub tulumaksuosakaal maakondlikult Harjumaa 60%-lt kuniVõrumaa 29%-ni. Ilmneb selge regionaalne erinevusühelt poolt Harjumaa ja teistelt poolt ülejäänud maakondadevahel, kus omavalitsuste keskmine tulumaksuosakaal eelarves ei ületa 46%. Maakondlikuderisused on aastail 2003–2008 säilinud.Tulumaksu osakaalu tõusust hoolimata on riigitoetuste roll enamikes kohalikes eelarvetes siiski jätkuvaltsuur. Riigi toetuste maksimaalne osakaal kohalikuseelarves küünib 81%-ni (Piirisaare vald). Kuivälja jätta omavalitsusüksused, kus põhilised tuludpärinevad keskkonnatasudest, siis on väikseim riigitoetuste osakaal Tallinna lähivaldades – neist madalaimHarku ja Saue vallal (13%). 71 omavalitsusüksuseeelarves moodustasid riigi toetused vähemasti pooletuludest ning vaid 24 üksusel jäi see alla veerandi.Võib täheldada üldtendentsi, et väikestes ja linnaregioonidestvälja jäävates omavalitsustes on toetusteosakaal suurem ja seega kohalik finantsautonoomiaväiksem, kuid erinevused rühmade vahel jäävad siiski10–15 protsendipunkti piiresse.Omavalitsusüksuste eelarvetulude süsteemsekstasandamiseks loodud tasandusfondi (nn lõige 1) toetusteosakaal omavalitsuste eelarvetes kokku oli 2008.aastal vaid 6% ning see on langenud võrrelduna 2003.Joonis 3.4.3. Riigieelarve investeeringutoetuste ningsihtasutuste ja fondide eraldiste osakaal kohalikes eelarvetes,2003–2008investeeringud (tuh. krooni)toetused (tuh. krooni)800 000700 000600 000500 000400 000300 000200 000100 0000250 000200 000150 000100 00050 0000HarjumaaAllikas: RahandusministeeriumRiigieelarve investeeringutoetusedRiigieelarve investeeringudHarjumaaIda-VirumaaPärnumaaPärnumaaIda-VirumaaTartumaaSihtasutuste ja fondide toetusedTartumaaViljandimaaValgamaaLääne-VirumaaViljandimaaSaaremaaValgamaaTulud fondide ja SA toetustestJõgevamaaPõlvamaaRaplamaaVõrumaaJärvamaaLäänemaaHiiumaaInvesteeringud elaniku kohtaToetused elaniku kohtaTabel 3.4.1. Struktuurifondide 2004–2006eraldiste maakondlik jaotus (ilma üleriigiliste jamaakondadevaheliste projektideta)MaakondEL-iosalusLääne-VirumaaRaplamaaPõlvamaaLäänemaaSaaremaaVõrumaaJõgevamaaJärvamaaVõetud kohustusedEestiavalikusektoriosalusEesti erasektoriosalusHiiumaa8000700060005000400030002000100006000500040003000200010000krooni elaniku kohtakrooni elaniku kohtaKokku ElanikeosakaalHarju maakond 23% 20% 21% 21% 40%Hiiu maakond 1% 2% 1% 1% 1%Ida-Viru maakond 10% 8% 4% 8% 13%Jõgeva maakond 6% 4% 6% 5% 3%Järva maakond 4% 3% 5% 4% 3%Lääne maakond 3% 3% 4% 4% 2%Lääne-Viru maakond 4% 5% 9% 6% 5%Põlva maakond 3% 3% 6% 4% 2%Pärnu maakond 6% 5% 6% 6% 7%Rapla maakond 2% 2% 3% 2% 3%Saare maakond 7% 7% 6% 7% 3%Tartu maakond 19% 23% 16% 19% 11%Valga maakond 3% 3% 4% 3% 3%Viljandi maakond 5% 9% 5% 6% 4%Võru maakond 4% 4% 3% 4% 3%Kokku 100% 100% 100% 100% 100%Allikas: EAS 16.11.2009 seisuga65 |