E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 3.3.7. Sotsiaalse kaitse kulude olemasolu2007. aasta kohalikes eelarvetesMuu sotsiaalsete riskirühmade kaitseRiskirühmade sotsiaalhoolekandeasutusedEluasemeteenused sotsiaalseteleriskirühmadeleTöötute sotsiaalne kaitseMuu perekondade ja laste sotsiaalnekaitseLaste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutusedAllikas: RahandusministeeriumLastekoduToitja kaotanute sotsiaalne kaitseMuu eakate sotsiaalne kaitseEakate sotsiaalhoolekandeasutusedMuu puuetega inimeste sotsiaalne kaitsePuuetega inimestesotsiaalhoolekandeasutusedHaigete sotsiaalne kaitse210 50 100 150 200 250Samuti näitavad registriandmed, et linnaregioonidekeskustes on vaba aja teenuste osutamise mitmekesisuskahekordselt kõrgem, võrreldes keskuste tagamaa ningperifeersete omavalitsusüksustega. Mitmekesisematevaba aja võimaluste nimel kulutatakse neis üksusteselaniku kohta 20–30% enam kui teistes üksustes (joonis3.3.6, lk 61). Kui linnaregioonide keskuste läheduseselavad inimesed saavad vähendada oma vallas vabaaja võimaluste piiratust tarbides teenuseid keskustes,siis perifeersemates piirkondades elavate inimeste jaoksneed võimalused paljuski puuduvad.Vaadeldes vaba aja veetmise võimalusi laiemalt inimesteelukeskkonna kvaliteedi regionaalsete erisustekujundajana, tuleb silmas pidada, et riigi finantseeritavad(nt teatrid, kontsertsaalid) ja erasektori osutatavad vabaaja teenused on veelgi enam koondunud üksikutesse keskustesse.Samuti ei saa arvestamata jätta kultuuri, spordija meelelahutuse kvalitatiivset poolt, mis samuti loob elukeskkonnaeeliseid keskustes, eelkõige Tallinnas ja Tartus.SotsiaalkaitseRohkem kui pooltel Eesti omavalitsusüksustel – 227-st114-l – puudus 2008. aasta alguse seisuga munitsipaalomandusesolev sotsiaalkaitse asutus või ühing. 94 omavalitsuseloli üks asutus või ühing, 12 kaks ning seitsmelüksusel kolm või enam. Seejuures oli sotsiaalkeskusmunitsipaalasutusena olemas 73 omavalitsusüksusel ehkalla kolmandikul üksustest. Töötajate arv neis asutustesja ühingutes jäi 50 omavalitsuse puhul alla kümne ametikohaja vaid viie puhul ületas saja töötaja piiri. Omavalitsusüksusteühiseid sotsiaal-se kaitse ühinguid oli Eesti2008. aastaks loodud vaid neli, kokku 75 töötajaga.Suured on Eesti omavalitsusüksuste erinevused kakohaliku eelarve sotsiaalse kaitse kulude mahu poolest.10% omavalitsuste 2007. aasta sotsiaalse kaitsekulud jäid alla miljoni krooni. Samas küünib suurematelüksustel sotsiaalse kaitse kulude maht 100 miljoni ja33393545575672119180191216208enama kroonini (Tallinn). Valdavas osas jäävad sotsiaalsekaitse kulud Eesti omavalitsustes vahemikku ükskuni kümme miljonit krooni. Kulud elaniku kohta eiületa kolme neljandiku üksuste puhul 1000 krooni, kuidüksikutes omavalitsustes küünib see 3000 kroonini võiüle selle. Kõik suurte suhteliste sotsiaalkuludega omavalitsusedon ühtlasi ka väikese elanike arvuga, seevastuühegi üle 8000 elanikuga üksuse kohaliku eelarvesotsiaalkulud elaniku kohta ei ületa 1500 krooni taset.Kirjeldades sotsiaalse kaitse ülesannete täitmise mitmekesisustkohalike eelarvete valdkondlike kuluartiklitealusel ilmneb, et 2007. aastal oli rohkem kui pooltesEesti omavalitsustest eelarvekulusid vaid nelja alamvaldkonnapuhul 13 võimalikust – perekondade ja laste sotsiaalsekaitse, eakate sotsiaalse kaitse, eakate sotsiaalhoolekandeasutuste ja puuetega inimeste sotsiaalse kaitsekulud. Kõige enam üksusi (49) tegi sotsiaalse kaitse kulusidviies alamvaldkonnas, üheksas või enamas sotsiaalkaitsealamvaldkonnas aga tegutses vaid 20 omavalitsust(joonis 3.3.7). See näitab omavalitsuste suurt ebavõrdsustmitmekesiste sotsiaalkaitse teenuste pakkujana.On selge, et sotsiaalteenust ja –toetust vajavate isikutearv sõltub tugevalt linna või valla elanike üldarvust.Seetõttu võiks arvata, et väiksemad omavalitsused janende sotsiaalse kaitse kohalikud organisatsioonid tulevadtoime oma ülesannete täitmisel väiksemate finantsvahenditega.Tegelikult aga ei sõltu iga üksiku isiku sotsiaalteenustevajadus inimeste arvust, kes selles üksuseselab või sotsiaalteenuseid vajab. Teiste sõnadega, sotsiaalteenustemitmekesisuse vajadus ja sellest tulenevad nõudedkohaliku sotsiaalse kaitse korraldusele on erinevasuurusega omavalitsusüksuste puhul üsna sarnased,tegelik võime mitmekesiseid teenuseid osutada aga mitte.Erasektori kujundatavinstitutsionaalne tihedusInstitutsionaalset tihedust ei loo regioonides mitte üksnesavalik sektor, vaid ka era- ja mittetulundussektor. Statistikaametiandmed näitavad, et majandusüksuste suhtelisearvu varieerumine maakondades ei ole suur: kuiHiiumaal on see suhtarv suurim, ulatudes 12,8 majandusüksuseni15–64-aastase elaniku kohta, siis väikseimasuhtarvuga Ida-Virumaal on see 8,8. Eestis on 191 omavalitsusüksust,kus puudub 250 või rohkema töötajagaettevõte. 90 üksuses puudub vähemalt 50 töötajaga ettevõtening 17 üksuses ei ole ka 10 või enama töötajaga ettevõtet.Kahes maakonnas puudub suurettevõte ja üle 10on neid vaid neljas maakonnas. Ettevõtlussektori mitmekesisuson tugevalt seotud omavalitsusüksuse suurusega.Tulenevalt elanike arvu suurtest erinevustest maakondadeja omavalitsusüksuste lõikes, varieerub agasuuresti ettevõtete nominaalarv ja sellega kaasnev ettevõtluskeskkonnavaldkondlik mitmekesisus. Suuresosas Eesti omavalitsustes koosneb ettevõtlussektor ühetaolistestja lihtsa struktuuriga väikeettevõtetest. Üheltpoolt peegeldab see kohaliku ettevõtluse arengu- ja ekspordipotentsiaalipiiratust, teiselt poolt aga ei kujunenõudluse puududes ka eeldusi ettevõtluse kohaliketugistruktuuride kvaliteedi paranemiseks.| 62