E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

madalaim brutopalga tase riigis. Teisalt kuuluvad agakõik kolm maakonda, mis näitavad aastases võrdluseskasvu, väiksema keskmise brutopalgaga maakondadesekka (joonis 3.2.5).Elanike tulude keskmine suhteline tase elanikukohta, mille arvutamisel võetakse lähteandmetekskohalikesse eelarvetesse laekuva tulumaksu suurusMaksu- ja Tolliameti andmebaasidest ning Pensioniametiregistrites kajastatud pensionite maht, olid2009. aastal linnaregiooni keskuses ja nende vahetultagamaal samal tasemel (78 000 krooni aastas elanikukohta), kuid ületasid 13 protsendi võrra linnaregioonidestvälja jäävate omavalitsusüksuste keskmist taset(68 000 krooni). Siin on oma rolli kahtlemata mänginudka elanike pendelrände kasv, sest valglinnastumisetulemusena on paljud pered kolinud linnalähistessevaldadesse või ka kaugemale maapiirkondadesse,kuid töökohad on jäänud valdavalt linnakeskusse. Ettulude suhtelise taseme kasv on aastatel 2005–2008olnud aeglaseim linnaregioonide keskustes ja kiireimlinnaregioonidest välja jäävates omavalitsusüksustes,siis on üldisem suundumus siiski sissetulekute regioonisiseneühtlustumine.Elanike sissetulekute maakondlik ebavõrdsuson aga jätkuvalt suur (kaart 3.2.3). Aastatulu erinevuskõrgeima tulude tasemega maakonna (Harjumaa98 000 krooniga elaniku kohta) ja madalama tasemegamaakonna (Valgamaa 63 000 krooniga elaniku kohta)vahel on 55%. Et Harjumaa elanike tulude kasv onolnud maakondadest kõige väiksem, siis võib ka siinJoonis 3.2.5. Keskmine brutokuupalk maakondades2009. aasta III kvartalis ning aastane muutus2008–200916 00014 00012 00010 0008000600040002000096,2%Harjumaa91,5%Tartumaa94,9%Saaremaa96,4%Põlvamaa2009. a III kvartal Muutus 2008. a III kvartal – 2009. a III kvartalAllikas: Statistikaamet91,2%Pärnumaa88,7%Võrumaa92,6%Viljandimaa94,8%84,7%86,4%100,6%89,5%101,5%103,3%keskpikas trendis täheldada regionaalse ebavõrdsusemõningat vähenemist.Tulutaseme piirkondlik ebavõrdsus põhjustab kaerinevusi regioonide elanikkonna jaotumisel sissetulekukvintiilidesse.Ka siin avaldub Põhja-Eesti edumaaülejäänud piirkondade ees. Suurimad erinevusedilmnevad Põhja- ja Kirde-Eesti võrdluses: kui Põhja-Eesti elanikest kuulus 2007. aastal kõige kõrgemasseviiendasse sissetulekukvintiili 29,5%, siis Kirde-Eestielanikest vaid 7,1%. Ja vastupidi – madalaimasse kvintiilikuulub 32% Kirde-Eesti elanikest ja vaid 11,5%Ida-VirumaaJärvamaaRaplamaaLäänemaaLääne-VirumaaHiiumaaValgamaa78,4%Jõgevamaa120%100%80%60%40%20%0%Kaart 3.2.3. Palga- ja pensionitulud elaniku kohta 2008Palga- ja pensionituludelaniku kohta kroonideskuni 61 000 (44)61 000 kuni 67 000 (43)67 000 kuni 73 000 (52)73 000 kuni 79 000 (44)rohkem kui 79 000 (44)50 kmAllikas: EMTA, Pensioniamet55 |