E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

3. PEATÜKKRegionaalne arengja elukeskkondKäesolevas peatükis analüüsitakse Eesti piirkondadesotsiaal-majandusliku arengu erisusi ning viimasteaastate suundumusi regionaalarengus. Samutivõetakse vaatluse alla riigi regionaalpoliitika mõjuregionaalsele arengule ja käsitletakse riigi haldusterritoriaalsekorralduse sobivust elanike heaolust lähtuvateregionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.3.1. Sissejuhatus: regionaalarenguolemus ja regionaalpoliitika proovikividÜksikisiku perspektiivist lähtudes kujutab regioonendast kompleksset ja mitmetasandilist elukeskkonda.Regioonide sotsiaal-majanduslik areng avaldub elanikeheaolus ja jõukuses, majanduse seisundis (nttootlikkus, struktuur), aga ka muudes ühiskonnaeluolulistes aspektides, nagu näiteks teenuste kvaliteet jakättesaadavus või avalike infrastruktuuride seisund.Riigisisesed erisused piirkondade sotsiaal-majanduslikusarengus mõjutavad inimeste eneseteostusvõimalusi,identiteeti ja elulaadi. Ehkki elanikud saavadise panustada kohalikku arengusse ning ühtlasi kaoma elukeskkonna kvaliteeti, on piirkondlikud erisusedsiiski oluliselt tugevamad ja püsivamad kui elanikeindividuaalsed ponnistused olukorra muutmisel.Hoopis lihtsam kui parandada oma elukeskkondaelukoharegiooni sotsiaal-majandusliku arengutasemetõstmise teel on inimesel võimalik seda teha oma elukohtavahetades. Väljaränne elanikele vähesobivatelukeskkonda pakkuvatest piirkondadest omakordahalvendab aga kohalikke arenguvõimalusi veelgi, sesträndes osalevad pigem nooremad, aktiivsemad ja haritumadinimesed. Elanike lahkumine madalama arengutasemegaregioonidest sinna, kus töö- ja õppimisvõimalusedning üldine elukeskkonna kvaliteet onparem, on iseloomulikud paljudele riikidele, sealhulgaska Eestile (vt Tammaru, Kulu 2003; Tammaru,Leetmaa 2007).Kõige selgemalt väljendub regioonide areng võrdluseseelnevate perioodide arengutasemetega ningregioonide vahelises võrdluses. Regionaalse arenguanalüüsi keskse teemana tõstatubki arenguerisusteulatus regionaalses süsteemis. Kõige sagedamini käsitletaksesellise analüüsitava regionaalse süsteeminariiki, riikide ühendusi (nt Euroopa Liit) või maailmatervikuna. Positiivseks arenguks peetakse erisustevähenemist regionaalses süsteemis (konvergents) janegatiivseks erisuste kasvu (divergents). Regionaalsearengu kõige levinum määratlus, millest lähtutakseka Eesti riigi regionaalarengu strateegias, käsitlebkiküsimust regionaalse süsteemi kui terviku vaatepunktist,selle sotsiaal-majandusliku seisundi territoriaalsetasakaalustatuse võtmes.Uuringud näitavad, et sel ajal kui Euroopas riikidevahelisederinevused sh ka Lääne- ja Ida-Euroopavahel, üldiselt vähenevad, siis riikide siseselt erinevusedpigem suurenevad (Paas, Schlitte 2006; Heidenreich,Wunder 2008; Hoffmeister 2009). Üleilmastunudtehnoloogiakeskse majanduse tingimustesarenevad kiiremini sotsiaal-majanduslike võrgustiketuumalasid moodustavad linnaregioonid, mida iseloomustavadhead teadus- ja arendustegevuse ningtranspordi infrastruktuurid, kvalifitseeritud töötajad,teadmismahukad teenused.Regioonide sotsiaal-majandusliku arengu erinevustmõjutavad nii sisemised kui ka välised tegurid(Nischalke, Höllmann 2005). Välistest teguritest onolulisimad: geograafiline kaugus arengu tuumregioonidest;vastava regionaalse süsteemi keskuse positsioonkõrgema tasandi regionaalse süsteemi hierarhias –Eesti kui regionaalse süsteemi puhul Tallinna kohtLäänemere regiooni pealinnade ja EL-i suurlinnadevõrgustikus; asend (poliitiliste, kultuuriliste, looduslike)piirde suhtes ning nende piiride transparentsus;piirnevate regioonide (sh teiste riikide) arengutase;regioonidest väljapoole jäävate tegutsejate (regionaal-)poliitika (nt EL-i regionaalpoliitika kogu Eesti jaoks,Eesti riiklik regionaalpoliitika maakondade ning linnadeja valdade jaoks).Sisemiste tegurite olulisust piirkondlikule arengulerõhutavad endogeense kasvu teooriad. Nendeteooriate kohaselt on areng tugevalt sõltuv kohalikustharidussüsteemist ja regiooni inimkapitalist, aga kapiirkonna ajaloost, siin eelnevalt toiminud sotsiaalsetest,poliitilistest ja majanduslikest süsteemidest ning49 |