E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

mõjuta tervist, kuivõrd looduskeskkonna halb seisundjäi kõikide tervisetegurite pingereas viimasele kohale:selle halba seisundit kui tugevat mõjurit mainis 13%elanikkonnast, 40% arvas, et sellel ei ole üldse mõju.Loodusega seotud tegevustest on levinuimad ajaveetminevärskes õhus ja toataimede kasvatamine. Varasemagavõrreldes on oluliselt suurenenud nende inimestehulk, kes näiteks matkavad või spordivad vabas õhus,teevad loodusvaatlusi. Samas on vähenenud aiasaadustekasvatamine ning põllu- ja metsatööd.37% elanikkonnast mainis tervist mõjutava tegurinahalbu töötingimusi. Kõige enam häirivad inimesitöökohal müra, ebasobiv temperatuur või ventilatsioonning tolm/tahm. Kõiki neid tegureid, eriti temperatuuri,mainiti 1994. aastal sagedamini kui 2007.aastal. 10% vastajaist arvas, et nende asutuse/ettevõttetöö kahjustab keskkonda ning 6% arvates kahjustabkeskkonda nende endi töö, kuid suur osa vastajaistei osanud oma tegevuse mõju keskkonnale hinnata.Põhilisteks kahjustusteks peetakse keskkonnaohtlikejäätmete teket ja vee, õhu või pinnase saastamist. Võrreldes1994. aastaga on ettevõtte keskkonnaohtlikkusegaseotud näitajad veidi langenud. Isikliku tegevusehinnang on statistilises mõttes peaaegu sama mis 13aastat tagasi.Kõige suurem vastutus Eesti keskkonna kaitstuseeest lasub enamiku vastajate arvates valitsusel ja vastavatelriigiasutustel (79%), elanikel endil (67%) ja kohalikelomavalitsustel (45%). Elanikkonna hulgas domineeribarvamus, et valitsus ja riigikogu arvestavadotsuste vastuvõtmisel mingil määral ka keskkonnavajadusi(42%), 9% vastajaist arvab isegi, et need on kõigiotsuste puhul tähtsal kohal. Siin on oluline nihe võrreldes1994. aasta tulemustega, kui esikohal (46%) oliarvamus, et keskkonnavajadused on otsuste tegemiseltagaplaanile jäänud (2007. a arvas nii 37%).Enamiku vastajate, s.t üle 50% arvates on kodanikuühendustemõju nii kohaliku kui ka Eesti tasandikeskkonnamurede lahendamisele küllaltki arvestatav.Eesti keskkonnaühenduste tegevusest arvati kõigesagedamini, et need ühendused võiksid olla aktiivsemad(48%). Vaid 5% vastajaist arvas, et kodanikuühendustestegutsetakse piisavalt aktiivselt ja arukalt.Kuigi enamik küsitletutest (59%) oli nõus, et Eestipeab osalema kogu maailma keskkonnaprobleemidelahendamisel, arvati võrreldes 1994. aastaga märksa harvemini,et seda peaks tegema senisest tunduvalt enam(2007. a 16%, 1994. a 41%). 25% vastanutest leidis, et ennepeaksime ise jalad alla saama (1994. a 12%). Valmisolekanda kolmandatele riikidele keskkonnaabi oli isegi veiditagasihoidlikum (55%), ent mõõdukas abistamine olisiiski vastuvõetav suuremale osale kui 1994. aastal. Paljurohkem oli nüüd aga vastajaid (16%), kes leidsid, et igariik saagu endaga ise hakkama (1994. a 9%).Keskkond versus majandusEnamik elanikest (65%) leidis, et majanduskasv jakeskkonnakaitse peavad olema võrdse tähtsusega,22% pidas keskkonnakaitset tähtsamaks. Need proportsioonidkordavad 1994. aasta tulemust (vastavalt65% ja 23%). 19% vastajatest oleks valmis maksmakeskkonnahoidlikult toodetud kaupade/teenusteeest kõrgemat hinda ja 9% tahaks maksta kõrgematmaksu keskkonnakaitse heaks. Enamiku vastajateseas domineerib selles suhtes ettevaatlik hoiak.Kui üldse, siis lubataks hinnalisa enamasti kuni 5%ja maksutõusu 1% piirides. 1994. aastal olid vastusevariandidveidi teistsugused, kauba/teenuse hinnalisagaoli kindlalt nõus 12%. Keskkonnamaksu kohtasiis ei küsitud.Väljendit säästev/jätkusuutlik areng oli kuulnud60% vastajatest. Valikvastustest valiti mõiste sisu seletamisekseelkõige looduskeskkonna kaitse ja säästevkasutamine (55%) ning tasakaalustatud areng, kusmajanduse kasv ei toimu keskkonna- või sotsiaalprobleemidearvelt (48%). Põlevkivi tuleviku osas jagunesidarvamused päris suurtesse gruppidesse. Kõigeenam (34%) toetati siiski seisukohta, et kaevandadatuleks vähem, ainult Eesti tarbeks. Võrreldes 1994.aastaga, kus arvamust, et kaevandamine tuleks järkjärgultlõpetada ja arendada taastuvaid energiaallikaid,pooldas vaid 2% vastanutest, on nüüdseks sellearvamuse pooldajaid juba 23%.Tuumaelektrijaama ehitamise osas Eestisse võimõnda lähiriiki olid vastajad ülekaalukalt eitaval seisukohal.Eestisse ehitamise poolt oli 16% ja vastu 69%,lähiriiki poolt 34% ja vastu 44% vastajatest. Võrreldes1994. aastaga on Eesti tuumajaama pooldajate osakaalsiiski mõnevõrra kasvanud (1994. a 6%). TuumajaamaEestisse ehitamise pooldajate põhiväited olid energiatootmisesaaste vähenemine ning Kirde-Eesti keskkonnaparanemine (59% peamine põhjus) ning suurvajadus elektrienergia järele (55%). Ka Venemaast sõltuvusevähenemist toetati elavalt (40%). TuumajaamaEestisse ehitamise vastaste põhiväited olid avariidehukatuslikud tagajärjed (72%) ja jäätmete ladestamisegakaasnev keskkonnarisk (45%). Tuumajaama lähiriikiehitamise puhul uskusid pooldajad enamasti, etjaama kauguse tõttu väheneb keskkonnaoht, vastasedaga, et kaugus ei ole piisav võimalike avariide tagajärgedestpääsemiseks.Enamik küsitletutest (56%) leidis, et Eestis on piisavaltlooduskaitsealasid, 33% sooviks neid veel juurde.Enamik vastajaist (62%) arvas, et looduskaitsealad eiole majandusele ega kohalikule ettevõtlusele takistuseks,vaid 9% oli vastupidisel seisukohal.Keskkonnahoidlik võiükskõikne tarbija?2007. a arvamusküsitluse ajal pidas enamik elanikkonnast(53%) end mõõdukalt keskkonnahoidlikuks,aeg-ajalt keskkonnavajadusi arvestavaks. 9% vastajaistväitis, et oma otsustes arvestavad nad keskkonnavajadusiharva. Levinuim põhjus, miks ei käituta nii keskkonnateadlikultkui tahetaks, oli selleks vajalike tingimustepuudumine kodukohas või infopuudus (38%).21% vastajaist ei pidanud oma tegevuse mõju keskkonnalenii suureks, et seda muuta tasuks.47 |