E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Tabel 2.6.3. Õhusaaste tervisemõjud ja nenderahaline väärtus Eesti linnades (aasta kohta)LinnVarasedsurmajuhud, arvarv10 5 elkohtaOodatava eluealühenemine, aastatHospitaliseerimine,arvKaotatud eluaastaterahaline väärtus(mln krooni)Hospitaliseerimisekulu (mln krooni)Tallinn 296 3859 987 0,64 275 2672 8,6Tartu 64 879 869 0,68 129 609 3,8Kaotatud eluaastadKohtla-Järve18 257 556 0,35 35 178 1,0Narva 38 534 780 0,51 65 370 1,9Pärnu 47 546 1202 0,95 65 378 1,9Kokku 463 6075 569 4207 17,2Allikad: Orru 2007; 2008Joonis 2.6.7. Välisõhu saastatuse tõttu kaotatud eluaastadTallinna asumites ühel aastalLegendKaotatud eluaastadÜhik: eluaastad asumisF0.01 - 7.427.42 - 23.6623.66 - 55.9355.93 - 96.5596.55 - 171.45171.45 - 310.63310.63 - 648.79Tiskre0 0,5 1 2 3Allikas: Orru 2007KopliMaarjamäeKarjamaaKuristikuSitsiPaevälja KatleriKakumäePelguranna KalamajaLoopealseKadriorgTondirabaMustakiviSadamaLaagnaVismeistriPelgulinnKurepõlluÕismäeRoccaVanalinn RauaMerimetsa Kelmiküla Kompassi UuslinnSüdalinnPaeal MareKassisaba Maakri TorupilliSibulakülaTõnismäe KeldrimäeHaabersti MustjõeTatari SikupilliUusMaailm Juhkentali Ülemiste SõjamäePikaliiva Veskimetsa LillekülaVeerenniKilomeetritMäekülaAstanguLaagriVäikeÕismäePääskülaKadakaVana- MustamäeHiiuKivimäeSääseMustamäeNõmmePaljassaareSiiliRahumäeTondiJärveLiivaMännikuKitsekülaLuiteÜlemistejärveRaudaluperioodil raadiumi absorptsioon suurem (Muzõtsin2008).Paikkonniti võivad tervist ohustada ka joogiveesliigselt leiduv boor (taastetervise häired, vastsündinualakaalulisus), baarium (südame-veresoonkonna haigused),nikkel (allergia) ja plii (mürgistus). Nende terviseriskidehindamiseks on aga olemasolevad andmedebapiisavad.Vee kasutamist häirib paikkonniti ka ülemääraneraua-, mangaani-, ammooniumi- või kloriidisisaldus.Need ained tervist otseselt ei ohusta, küll aga halvendavadvee organoleptilisi omadusi (värvus, läbipaistvus,maitse) ja veekasutamise tingimusi (rauaroosteseadmetel, sete). 2008. a oli selliseid veevärke 41,9%(1203-st) kokku 256 827 tarbijaga (Birk 2008). Sellisejoogivee tootmine, töötlemine ja müümine toimubainult kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid terviseleohutu joogivee müümislubade alusel.MõiguPiritaMeriväljaMäheKloostrimetsaLepikuKoseLaiakülaIruPriisleSeliVäoKa suplusvesi võib tervist ohustada. Levida võivadsilma- ja kõrvapõletikud, soolenakkused, allergia.Kuumadel suvedel arenevad vees massiliselt sinivetikad,mis võivad tekitada nahalöövet, allergiat, mürgistustjm.ÕhkVälisõhu kvaliteet mõjutab kõigi elanike tervist ja elukvaliteeti.Seda halvendavad saasteained, mis avaldavadotsest või kaudset mõju tervisele. Tervisemõjudehindamisel kasutatakse õhusaaste indikaatorina peeneidosakesi (particular matter, PM), mis on keerukassegu mitmest koostisosast (tahm, metallid, happedjm). On leitud, et tervisemõju on otseses seoses osakestesuurusega. Peened osakesed läbimõõduga kuni10 μm (PM10) läbivad ninaõõne ja kurgu ning põhjustavadennekõike akuutseid efekte hingamisteedes.Nendele on esmajoones tundlikud südame- ja kopsuhaiged.Seevastu ülipeened osakesed suurusega alla2,5 μm (PM2,5) võivad jõuda kopsualveoolidesse jasealt verre ning põhjustada kroonilisi efekte.Välisõhu tervisemõjusid ja nendest tingitud rahalistkaotust on hinnatud viies suuremas Eesti linnas(Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu)lähtudes rahvastiku, suremuse ja õhusaaste andmetest.Elanikele mõjuvat õhusaastet peente ja ülipeenteosakestega arvutati eraldi asumite kaupa, kasutadesmodelleeritud aasta ja päeva keskmisi sisaldusi (Orru2007; 2008). Hinnanguliselt võib õhusaastet viies uuritudlinnas pidada varajase surma põhjuseks kokku 463juhul aastas, mis annab 6075 kaotatud eluaastat aastas10 (tabel 2.6.3). Sellele lisaks on 569 hingamisteedening südame-veresoonkonna haige hospitaliseerimineaastas seotud saastatud õhuga. Linnades on õhusaastetervisemõju asumiti erinev. Suurim on see summaarseltsuure elanike arvuga asumites, näiteks TallinnasMustamäel, Lillekülas, Väike-Õismäel ja Laagna asumis(joonis 2.6.7). Suhtarvuna 10 5 elaniku kohta onaga esireas Tallinna kesklinna enim saastunud osad –Kompassi, südalinn, Tõnismäe. Õhusaastest tingitudrahalist kaotust on hinnatud 4207 miljonile kroonileaastas, mis tuleneb varajastest surmajuhtudest tingitudning haigete hospitaliseerimisega seotud kuludest(tabel 2.6.3).Lisaks õhusaastele häirib ja kahjustab elanike tervistja heaolu ka müra. Peale unehäirete, ärrituse jakuulmislanguse põhjustab müra ka muid terviseprobleeme,häirides magamist, puhkamist, õppimistja suhtlemist. Kõige suuremat mõju avaldab maantee-,raudtee- ja õhutranspordi tekitatud müra. Liiklusesttingitud müra on eriti suureks probleemikslinnakeskkonnas. WHO hinnangul puutub ligi 40%Euroopa Liidu elanikkonnast kokku maanteeliiklusemüraga, mille tase ületab lubatud päevase piirtaseme(55 dB A). Autoliikluse osakaal meie linnades, sh Tallinnason kõrge ning müra, mis mõjutab inimesi kõigeenam, tulenebki tänavaliiklusest (tabel 2.6.4). Tallinna10Keskmine kaotus varajase surmajuhu kohta on 10–13 aastat ja oodatav eluiga lüheneb iga linnaelaniku kohta arvestatuna ligi kaheksa kuud.| 44