Joonis 2.6.4. Hambafluoroosi levimus sõltuvaltjoogivee fluoriidisisaldusest E<strong>esti</strong>s10090807060504030201000,2 0,3 0,8 0,8 1,2 1,3 1,3 1,6 1,8 1,8 2,1 2,1 2,4 2,6 2,6 3,9 5,0Allikas: Indermitte et al. 2009nakkustest jääb registreerimata. Teisalt on tervishoiureformidvähendanud arstiabi kättesaadavust.Toidu keemilistest teguritest põhjustatud tervisehäireidE<strong>esti</strong>s viimastel aastatel registreeritud ei ole,ehkki avalikkuses on nendest ohtudest sageli juttu.Paljud toidus sisalduvad ühendid on osutunud võimalikeksinimkantserogeenideks. Toidu lisaainetegaseostatakse ka allergia sagenemist. Tulenevalt võimalikustohust tervisele on oluline teada ainete sisaldusttoidus, saadavat ja lubatud päevaannust ja hinnatanendega seotud riske. Enamlevinud lisaainete nagubensoe- ja sorbiinhape, sünteetiliste toiduvärvide jamagusainete ülenormatiivseid sisaldusi on leitud aastatelõikes 5–7% proovides (Reinik, Margna 2009).Paraku on viimastel aastatel lisaainete uurimise mahtoluliselt vähenenud. Nii võib juhtuda, et ülenormatiivseidtooteid ei õnnestugi analüüsida.E<strong>esti</strong> põllumees on üldiselt keskkonnasäästlik jainimsõbralik. Alates 1998. aastast analüüsitud kodumaiseköögi- ja puuvilja 1422 proovist ei leitud taimekaitsevahenditejääke 84,4% proovidest, üle lubatudpiirnormi oli vaid 1,8% proovidest. Seevastu importtoodangupuhul olid need arvud vastavalt 42,2% ja4,0% (Toome 2009). Püsivate orgaaniliste saasteainetesisaldus E<strong>esti</strong>s toodetud toiduainetes on olnud allakehtestatud piirväärtuse. Tähelepanelik tuleb siingiolla imporditud toiduainete suhtes (Roots 2009).Keskmine toidust saadav nitritite annus elanikkonnalmoodustab 61% ja nitraatide annus 35% lubatavastpäeva-annusest. Suurima panuse annavad siinnitrititega töödeldud lihatooted ja liiga ohtralt nitraatesisaldavad aedviljad, peamiselt kapsas ja kartul.On murettekitav, et laste saadavad nitritite kogusedon sageli lubatud päeva-annusest suuremad: tingitunaeriti vorstitoodete tarbimisest esineb nende ületamistvähemalt 29%-l 1–6-aastastest lastest. 1–3-aastasedlapsed saavad aga liigselt nitraate aedviljatoitudega(Reinik 2007).JoogivesiElanike varustamine küllaldases koguses kvaliteetsejoogiveega koos vastava reoveekäitlusega on üks rahvaterviseprioriteete. Veevarustuse ja kanalisatsiooniarendamisega saab oluliselt vähendada haigestumistsoolenakkustesse. Tõestatud on seos mitme joogiveekeemilise komponendi (nitraadid, fluoriidid, boor,alumiinium, baarium jt) ja teatud mittenakkuslikekrooniliste haiguste vahel (WHO 2004).E<strong>esti</strong> elanikkond on üldiselt joogiveega hästivarustatud. Kõigis linnades ja enamikes väikeasulateson ühisveevärgid, mille vett kasutab 84% elanikest(Birk 2008). Ülejäänud saavad oma joogivee madalatestpuur- ja salvkaevudest. Riikliku järelevalve all oli2008. a 1203 veevärki. Palju on väikesi veevärke (89%tootlikkusega
ajavahemikus 2004–2008 liigse fluoriidisisaldusegaveetarbijate hulk 22% võrra (Saava, Indermitte 2008).Maakonniti on vee olukord väga erinev (joonis 2.6.5).Kümnes maakonnas esineb joogivee liigsest fluoriidisisaldusesttingitud fluoroosi haigestumise risk (joonis2.6.6), seejuures suurim on see oht Pärnu ja Läänemaakonnas (arvestuslikult vastavalt 1150 ja 770 elanikul).Veemajanduskavades on ette nähtud meetmedkõikide veevärkide olukorra parandamiseks, etkindlustada elanikele nõuetekohane joogivesi. Elanikkonnatervisest lähtudes tuleks esmajoones meetmeidrakendada suuremate liiga fluoriidirikaste veevärkidesuhtes (Virtsus, Saugas, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal,Laevas jm).Narva linna elanike tervisele on oluliseks probleemiksjoogivee kloorimise kõrvalproduktina looduslikustorgaanilisest ainest tekkinud trihalometaanid(THM), mille sisaldus ületab alates 2004. aastastlubatud piiri. Need suurendavad veetarbijatel vähiriski(esmajoones põie- ja soolevähk). Kui lähtuda teistemaade uuringutest, siis võib oletada, et Narva joogiveeTHM-i sisalduse arvel lisandub igal aastal mitukümmenduut vähijuhtu (Saava 2007). Samas aga vee kloorimiseljäreleandmisi teha ei tohi, sest ebapiisavalt desinfitseeritudjoogivee kasutamisel oleks risk haigestudasoolenakkustesse 100 kuni 1000 korda suurem. Narvason vaja rakendada tõhusamaid vee puhastamise ja desinfitseerimisemeetodeid, et ei tekiks liigselt THM-e.Näiteks Tallinnas seda probleemi ei ole, sest Ülemistejärvest võetud vesi desinfitseeritakse osooniga.Joonis 2.6.5. Erineva vee fluoriidisisaldusegaveetarbijate arv maakondades (Tallinna, Tartu jaNarva elaniketa)120 000100 00080 00060 00040 00020 0000HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaAllikas: Saava, Indermitte 2008Läänemaa1,5 mg/lViimastel aastatel on selgunud, et Põhja-E<strong>esti</strong>s joogiveenakasutatav Kambrium-Vendi põhjavesi sisaldabradionukliide 9 . Lubatust kõrgema radionukliididesisaldusega vett tarbib 184 000 inimest (14% E<strong>esti</strong> elanikkonnast)Põhja-E<strong>esti</strong> 41 vallas ja linnas (Tallinnkoos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa)(Kiirguskeskus 2005). Tervisemõju hindamisel tulebarvestada saadava kogukiiritusannusega kõikidestallikatest. Kõrgendatud radioaktiivsusega joogiveetarbimine võib suurendada vähki haigestumise riski.Eriti tundlikud on väikelapsed, sest nendel on kasvu-Lääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaJoonis 2.6.6. Joogivee liigse (üle 1,5 mg/l) fluoriidisisaldusega asulad (veevärgid) veetarbijate arvu järgi(seisuga november 2008)Allikas: Saava, Indermitte 20089Kõige rohkem oli vees Ra-226 ja Ra-228, mõõdukalt esines Pb-210 ja Po-210, samas U-238 ja U-234 sisaldus oli väike.43 |
- Page 5: 4.6. Põlvkonnasisene sotsiaalne mo
- Page 9: SaateksEesti Inimarengu Aruanne 200
- Page 12: 1. PEATÜKKEesti inimarengu näitaj
- Page 17 and 18: 1.3. Töötus - suurim proovikiviEe
- Page 19 and 20: seks (Gavrilova et al. 2000). Kui o
- Page 21 and 22: 21 000 (EHIS 2010). See toob järje
- Page 23 and 24: analüüsil. (Rahandusministeerium
- Page 25 and 26: Joonis 1.5.1. Eluga rahulolu sõltu
- Page 27 and 28: Viidatud allikad1. Bezruchka, S. (2
- Page 29 and 30: Joonis 2.2.1. Keskkonnamõju hindam
- Page 32 and 33: kohaliku omavalitsuse vastuseisu ko
- Page 34 and 35: Joonis 2.3.2. Eesti rohevõrgustik
- Page 36 and 37: Viidatud allikad1. EEA Report (2009
- Page 38 and 39: Joonis 2.4.4. Jäätmekonteineri (1
- Page 40 and 41: Tabel 2.5.3. Keskkonnamaksude jaotu
- Page 42 and 43: Viidatud allikad1. Grüner, E., Sal
- Page 46 and 47: Tabel 2.6.3. Õhusaaste tervisemõj
- Page 49 and 50: mõjuta tervist, kuivõrd looduskes
- Page 51 and 52: 3. PEATÜKKRegionaalne arengja eluk
- Page 53 and 54: tud tööalase pendelrände ulatuse
- Page 55 and 56: Kaart 3.2.1. Registreeritud töötu
- Page 57 and 58: madalaim brutopalga tase riigis. Te
- Page 59 and 60: Millised on inimeste asukohaeelistu
- Page 61 and 62: on kõige üldisemal tasemel määr
- Page 63 and 64: trendis ametikohtade arv pigem kasv
- Page 65 and 66: Ettevõtluse võrgustumine on üks
- Page 67 and 68: nide, kohaliku omavalitsuse üksust
- Page 69 and 70: Tabel 3.4.4. Ettevõtluse, turismi,
- Page 71 and 72: samuti väga erinev. Territoriaalse
- Page 73 and 74: ses, mis looksid kõikjal Eestis ee
- Page 75 and 76: 4. PEATÜKKSotsiaalnekeskkond ja t
- Page 77 and 78: Eriti oluline on haridussüsteemi p
- Page 79 and 80: Erinevad sotsiaalsed grupid omaposi
- Page 81 and 82: eelkõige ametigruppide tasandil ni
- Page 83 and 84: erinevusi liiga suureks (Lindemann,
- Page 85 and 86: Tabel 4.5.2 peegeldab mobiilsuse ü
- Page 87 and 88: musena oli oodata nn vertikaalse eh
- Page 89 and 90: minek haridussüsteemist tööturul
- Page 91: konnast. Võttes arvesse, et Lõuna
- Page 95 and 96:
sisenenud. See seletab, miks noorte
- Page 98 and 99:
4.9. Naised tööturul: lapsehooldu
- Page 100 and 101:
Joonis 4.9.3. Viibib lapsehoius ül
- Page 102 and 103:
Joonis 4.10.1. 18-35-aastaste noort
- Page 104 and 105:
Viidatud allikad1. Adsera, A., Chis
- Page 106 and 107:
Joonis 4.11.3. Töö iseloomu muutu
- Page 108 and 109:
vajakajäämisi. Näiteks osalevad
- Page 110 and 111:
Viidatud allikad1. Alexander, J. C.
- Page 112 and 113:
Joonis 5.2.2. Erinevate valdkondade
- Page 114 and 115:
Joonis 5.2.5. Tolerantsuse muutused
- Page 116 and 117:
Joonis 5.2.7. End õnnelikena tundv
- Page 118 and 119:
Tabel 5.3.1. Väärtusorientatsioon
- Page 120 and 121:
Tabel 5.4.1. Kultuurielus osalemine
- Page 122 and 123:
Joonis 5.4.3. Meeste ja naiste elul
- Page 124 and 125:
LisaLisa 5.4.1. Kultuuritarbijate t
- Page 126 and 127:
Tabel 5.5.2. Õpilaste väärtuste
- Page 128 and 129:
ina keskkonna mõju - kas saadav ta
- Page 130 and 131:
sugu, vaatlen noorte online-sisuloo
- Page 132 and 133:
esitluse puhul. Ehkki teismeeas noo
- Page 134 and 135:
6. PEATÜKKMajanduse arengukeskkond
- Page 136 and 137:
Joonis 6.2.1. Maailma ja valitud ri
- Page 138 and 139:
Joonis 6.2.4. Maailma ja valitud ri
- Page 140 and 141:
Eesti tootja oma tootmise ise Hiina
- Page 142 and 143:
kogu väga suuremahuline kaubavoog
- Page 144 and 145:
Tabel 6.3.1. Ärikeskkonna komponen
- Page 146 and 147:
Joonis 6.3.1. Erinevate tegurite ol
- Page 148 and 149:
probleeme, tervikuna aga peavad vä
- Page 150 and 151:
Joonis 6.4.2. Valitsussektori koguk
- Page 152 and 153:
Tabel 6.4.2. Kasumimaksu määr Eur
- Page 154 and 155:
Viimaste aastate majanduslanguse ti
- Page 156 and 157:
tavad. Sellele vaatamata ei olnud E
- Page 158 and 159:
Viidatud allikad1. Eesti konkurents
- Page 160 and 161:
majandusliku konkurentsivõime ja s
- Page 162 and 163:
Autorid1. peatükkAIN AAVIKSOO (MD,
- Page 164 and 165:
MAARJA LÕHMUS (PhD) on Tartu Ülik
- Page 166 and 167:
Meie, eestimaalasedAhti Kiili (17),
- Page 168 and 169:
Eestimaa looduse iluHemely Leetna (
- Page 170 and 171:
Eestimaa looduse iluAnastasia Losku
- Page 172 and 173:
Eestimaa looduse iluJoel Õispuu (1
- Page 174 and 175:
Minu kodu on mulle kallisLiis Leppn
- Page 176 and 177:
Eesti - siin on hea olla!Janeli Vol
- Page 178:
Enne ja nüüdLiina Sõrmus (12), P