11.07.2015 Views

E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

ajavahemikus 2004–2008 liigse fluoriidisisaldusegaveetarbijate hulk 22% võrra (Saava, Indermitte 2008).Maakonniti on vee olukord väga erinev (joonis 2.6.5).Kümnes maakonnas esineb joogivee liigsest fluoriidisisaldusesttingitud fluoroosi haigestumise risk (joonis2.6.6), seejuures suurim on see oht Pärnu ja Läänemaakonnas (arvestuslikult vastavalt 1150 ja 770 elanikul).Veemajanduskavades on ette nähtud meetmedkõikide veevärkide olukorra parandamiseks, etkindlustada elanikele nõuetekohane joogivesi. Elanikkonnatervisest lähtudes tuleks esmajoones meetmeidrakendada suuremate liiga fluoriidirikaste veevärkidesuhtes (Virtsus, Saugas, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal,Laevas jm).Narva linna elanike tervisele on oluliseks probleemiksjoogivee kloorimise kõrvalproduktina looduslikustorgaanilisest ainest tekkinud trihalometaanid(THM), mille sisaldus ületab alates 2004. aastastlubatud piiri. Need suurendavad veetarbijatel vähiriski(esmajoones põie- ja soolevähk). Kui lähtuda teistemaade uuringutest, siis võib oletada, et Narva joogiveeTHM-i sisalduse arvel lisandub igal aastal mitukümmenduut vähijuhtu (Saava 2007). Samas aga vee kloorimiseljäreleandmisi teha ei tohi, sest ebapiisavalt desinfitseeritudjoogivee kasutamisel oleks risk haigestudasoolenakkustesse 100 kuni 1000 korda suurem. Narvason vaja rakendada tõhusamaid vee puhastamise ja desinfitseerimisemeetodeid, et ei tekiks liigselt THM-e.Näiteks Tallinnas seda probleemi ei ole, sest Ülemistejärvest võetud vesi desinfitseeritakse osooniga.Joonis 2.6.5. Erineva vee fluoriidisisaldusegaveetarbijate arv maakondades (Tallinna, Tartu jaNarva elaniketa)120 000100 00080 00060 00040 00020 0000HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaAllikas: Saava, Indermitte 2008Läänemaa1,5 mg/lViimastel aastatel on selgunud, et Põhja-E<strong>esti</strong>s joogiveenakasutatav Kambrium-Vendi põhjavesi sisaldabradionukliide 9 . Lubatust kõrgema radionukliididesisaldusega vett tarbib 184 000 inimest (14% E<strong>esti</strong> elanikkonnast)Põhja-E<strong>esti</strong> 41 vallas ja linnas (Tallinnkoos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa)(Kiirguskeskus 2005). Tervisemõju hindamisel tulebarvestada saadava kogukiiritusannusega kõikidestallikatest. Kõrgendatud radioaktiivsusega joogiveetarbimine võib suurendada vähki haigestumise riski.Eriti tundlikud on väikelapsed, sest nendel on kasvu-Lääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaJoonis 2.6.6. Joogivee liigse (üle 1,5 mg/l) fluoriidisisaldusega asulad (veevärgid) veetarbijate arvu järgi(seisuga november 2008)Allikas: Saava, Indermitte 20089Kõige rohkem oli vees Ra-226 ja Ra-228, mõõdukalt esines Pb-210 ja Po-210, samas U-238 ja U-234 sisaldus oli väike.43 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!