E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 2.6.4. Hambafluoroosi levimus sõltuvaltjoogivee fluoriidisisaldusest Eestis10090807060504030201000,2 0,3 0,8 0,8 1,2 1,3 1,3 1,6 1,8 1,8 2,1 2,1 2,4 2,6 2,6 3,9 5,0Allikas: Indermitte et al. 2009nakkustest jääb registreerimata. Teisalt on tervishoiureformidvähendanud arstiabi kättesaadavust.Toidu keemilistest teguritest põhjustatud tervisehäireidEestis viimastel aastatel registreeritud ei ole,ehkki avalikkuses on nendest ohtudest sageli juttu.Paljud toidus sisalduvad ühendid on osutunud võimalikeksinimkantserogeenideks. Toidu lisaainetegaseostatakse ka allergia sagenemist. Tulenevalt võimalikustohust tervisele on oluline teada ainete sisaldusttoidus, saadavat ja lubatud päevaannust ja hinnatanendega seotud riske. Enamlevinud lisaainete nagubensoe- ja sorbiinhape, sünteetiliste toiduvärvide jamagusainete ülenormatiivseid sisaldusi on leitud aastatelõikes 5–7% proovides (Reinik, Margna 2009).Paraku on viimastel aastatel lisaainete uurimise mahtoluliselt vähenenud. Nii võib juhtuda, et ülenormatiivseidtooteid ei õnnestugi analüüsida.Eesti põllumees on üldiselt keskkonnasäästlik jainimsõbralik. Alates 1998. aastast analüüsitud kodumaiseköögi- ja puuvilja 1422 proovist ei leitud taimekaitsevahenditejääke 84,4% proovidest, üle lubatudpiirnormi oli vaid 1,8% proovidest. Seevastu importtoodangupuhul olid need arvud vastavalt 42,2% ja4,0% (Toome 2009). Püsivate orgaaniliste saasteainetesisaldus Eestis toodetud toiduainetes on olnud allakehtestatud piirväärtuse. Tähelepanelik tuleb siingiolla imporditud toiduainete suhtes (Roots 2009).Keskmine toidust saadav nitritite annus elanikkonnalmoodustab 61% ja nitraatide annus 35% lubatavastpäeva-annusest. Suurima panuse annavad siinnitrititega töödeldud lihatooted ja liiga ohtralt nitraatesisaldavad aedviljad, peamiselt kapsas ja kartul.On murettekitav, et laste saadavad nitritite kogusedon sageli lubatud päeva-annusest suuremad: tingitunaeriti vorstitoodete tarbimisest esineb nende ületamistvähemalt 29%-l 1–6-aastastest lastest. 1–3-aastasedlapsed saavad aga liigselt nitraate aedviljatoitudega(Reinik 2007).JoogivesiElanike varustamine küllaldases koguses kvaliteetsejoogiveega koos vastava reoveekäitlusega on üks rahvaterviseprioriteete. Veevarustuse ja kanalisatsiooniarendamisega saab oluliselt vähendada haigestumistsoolenakkustesse. Tõestatud on seos mitme joogiveekeemilise komponendi (nitraadid, fluoriidid, boor,alumiinium, baarium jt) ja teatud mittenakkuslikekrooniliste haiguste vahel (WHO 2004).Eesti elanikkond on üldiselt joogiveega hästivarustatud. Kõigis linnades ja enamikes väikeasulateson ühisveevärgid, mille vett kasutab 84% elanikest(Birk 2008). Ülejäänud saavad oma joogivee madalatestpuur- ja salvkaevudest. Riikliku järelevalve all oli2008. a 1203 veevärki. Palju on väikesi veevärke (89%tootlikkusega