E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

viimastel aastatel (2004–2008) sagenenud. Samas onteatud haiguste puhul (nagu salmonelloos, šigelloosja jersinioos) haigestumine Eestis lähedane EuroopaLiidu keskmisele, mõnda haigust aga (kampülobakteroosi)diagnoositakse märksa vähem kui EL-is keskmiselt,samuti Rootsis ja Soomes (joonis 2.6.2). Puukentsefaliitihaigestumine on tänu vaktsineerimiselemõnevõrra vähenenud, kuid puukborrelioosi (Lyme’itõbi) haigestumine on samal ajal tõusnud ligi nelikorda (joonis 2.6.3). Sellist tõusu ei saa seletada üksneskliima muutumisega (puukide bioloogilise aktiivsuseperioodi pikenemine, peremeesorganismide arvukusemuutus), vaid olulised on ka sotsiaal-majanduslikudmuutused, mis suurendavad inimeste kokkupuudetpuugiohuga (maakasutuse muutus, töötus, vaesus)(Sumilo et al. 2007; 2008).Inimestele on ohtlik ka loomade hulgas ulatuslikultleviv marutaud, kuigi võrreldes möödunud aastategaon nii loomahammustusi kui ka marutaudisloomi tuvastatud vähem. Selline langus sai võimalikukstänu metsloomade suukaudse vaktsineerimiseprogrammile.Keskkonna keemiliste ja füüsikaliste tegurite tervistkahjustavtoime avaldub pikemaajalise kokkupuutemõjul, mida on seetõttu raske kindlaks teha.Eriti tundlikud on keskkonnatingimuste suhtes lapsed,aga ka vanurid. Nende tegurite ebasoodsa tervisemõjuvältimiseks on kehtestatud kahjulikeleainetele lubatud piirsisaldused toidus, vees, õhus,mitmesugustes materjalides, mille ületamisel suurenebrisk haigestuda teatud haigustesse (kasvajad,närvi-, maksa-, neeru-, kilpnäärmekahjustused jm).Terviseriski iseloomu ja suurust aitaks hinnata elanikkonnabioseire, kus jälgitakse kahjulike ainetesisaldust konkreetse paikkonna inimeste organismis.Selline seire toimub USA-s, Kanadas ja mitmesEuroopa riigis. Euroopa Liidus käivitus inimeste bioseirevõrgustik (European Network on Human Biomonitoring,called COPHES II) 1. detsembril 2009.Eestil tuleks sellega liituda.Allpool vaatleme tervist mõjutavatest looduskeskkonnateguritestvaid olulisemaid – toitu, vett (elanikeveevarustus) ja õhku. See ei tähenda, et teistel teguritelnagu näiteks jäätmed, ultraviolettkiirgus, elektromagnetväljadei oleks tervisemõju.ToitToit on olulisim elukeskkonna tervist kujundav tegur.Toidust saame vajalikud toitained ja energia. Toit võibolla ka paljude haiguste põhjustaja. Kuigi inimesedpeavad saaste- ja lisaaineid toidus peamiseks terviseohuks,on toidu mikroobne saastumine palju ohtlikum.Nakkuse levitajaks on tavaliselt linnuliha, tooresvõi alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatootedja kuumtöötlemata toidud.Aastatel 2005–2008 on Eestis registreeritud kokku24 toidutekkelist haiguspuhangut 426 haigega, nendest19 olid salmonelloosipuhangud (kokku 371 haiget).Aastatel 2002–2008 on salmonelloosi tekitajatJoonis 2.6.1. Soole bakter- ja viirusnakkushaiguste esinemineEestis 1999–2008 (juhtude arv)5000400030002000100001999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Baktersoolenakkused: salmonelloos, šigelloos, E. coli nakkus,kampülobakterenteriit, jersinioosViirussoolenakkused: rotaviirusenteriit ja Norwalki viiruse tekkelineäge enteropaatiaSoole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkusedSoole täpsustamata bakter- ja viirusnakkusedSoolenakkushaigused kokkuAllikas: Tervisekaitseinspektsioon 2008Joonis 2.6.2. Baktersoolenakkuste esinemine(100 000 el kohta) Euroopa Liidus, Eestis ja lähiriikides120100806040200SalmonelloosKampülobakterioosJersinioosŠigelloosAllikas: European Centre for Disease Prevention and ControlELEestiSoomeRootsiLätiLeeduJoonis 2.6.3. Puukentsefaliidi ja -borrelioosi esinemineEestis 1999–2008 (juhtude arv)160014001200100080060040020001999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: TervisekaitseinspektsioonLyme’i tõbiPuukentsefaliitTransmissiivnakkused kokkuleitud 0,7% toiduproovides (kõikumine aastati 0,29–1,48), kampülobakterenteriidi tekitajat 4,5% (2,4–6,1%) proovides. Saastunud on olnud peamiselt broileriliha,aga ka värske veise- või sealiha (VTA 2008).Tegelikult esineb toiduga saadud soolenakkusi märksasagedamini (WHO hinnangul isegi 300 korda) kuiseda registreeritakse. Eestis esines 2000 küsitletustkõhulahtisus 723 juhul, kuid haigusjuhuna kajastusneist statistikas 81 (11%) ning täpsustatud diagnoosisai vaid 40 (5,5%) juhtu (TKI 2002). Põhjusi on mitu.Ühelt poolt ei pöördu kerge kõhulahtisuse korral inimesedtavaliselt arsti poole, mistõttu suur osa soole-41 |