E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Viidatud allikad1. Grüner, E., Salu, K., Oras, K., Nõmmann, T. (2009). Keskkonnamaksud– keskkonnakaitse majanduslikud meetmed. EestiStatistika Kvartalikiri 3/2009, lk 6–342. ES = Estonian Statistics (2009). Environmental Taxes FinalReport. Grant Agreement No 71401.2007.014–2007.4863. Eurostat (2001). Environmental taxes — A statistical guide.European Communities4. Eurostat (2009). Taxation trends in the European Union. http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_structures/2009/2009_full_text_en.pdf5. Poltimäe, H. (2008). Keskkonnamaksude mõju leibkondadetulujaotusele. Magistritöö. Tartu Ülikool, majandusteaduskond2.6. Keskkonnategurid ja rahva tervisTabel 2.6.1. Keskkonnast lähtuv terviserisk EestisKeskkonnategurid% kogusuremusestNakkustekitajad elukeskkonna meediates 6Traumad, v.a. enesetapud 10Radioaktiivne, UV- ja muu elektromagnetkiirgus 1Saastatud välisõhk 2Ebatervislik elamu (radoon, õhu saastatus jm) 7Saastatud ja ebakvaliteetne joogivesi ja toit 11Töökeskkond 3Kokku vähemalt 40Allikas: NEHAP 1999Tabel 2.6.2. Keskkonnategurite osa haigestumisesmõne haigusrühma korral, %Haigusrühm või haigus Globaalne keskmine (%)Sooleparasiithaigused 100Puukentsefaliit 95Soolenakkushaigused 94Uppumised 72Tahtmatud mürgistused 71Bronhiaalastma 44Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 42Alumiste hingamisteede infektsioonid 41Liiklustraumad 40Ülemiste hingamisteede infektsioonid 25Pahaloomulised kasvajad 19Tuberkuloos 18Allikas: WHO 2006Elanikkonna tervis kujuneb väga paljude tegurite keeruliseskoosmõjus, milles keskkonnal on oluline osa.Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eurooparegiooni riikide tervise- ja keskkonnaministrite pooltvastu võetud Euroopa harta „Keskkond ja tervis” sätestabtegevuse põhiprintsiibid ja strateegia ning prioriteedidkeskkonna ja tervise valdkonnas. Harta rõhutab,et hea tervis ja heaolu vajab puhast ja harmoonilistkeskkonda, iga inimese tervist tuleb kaitsta, seejuureserilist tähelepanu vajavad riskirühmad. Igal inimeselon õigus tervist ja heaolu soodustavale keskkonnale,saada infot keskkonna seisundi kohta ja teavet plaanidest,mis võivad keskkonna muutuse kaudu tervistmõjutada ning osaleda otsuste tegemisel (WHO 1989).WHO strateegia „Tervis 21. sajandil” on seadnud eesmärgi,et aastaks 2015 peaksid kõik Euroopa regiooniinimesed elama turvalisemas keskkonnas, kus kokkupuudetervisele ohtlike saasteainetega ei ületa rahvusvahelistestandarditega kehtestatud taset. Selleks tulebtunduvalt vähendada elanikkonna kokkupuudet vees,õhus, toidus, jäätmetes ja pinnases sisalduvate terviseleohtlike füüsikaliste, mikroobsete ja keemilisteteguritega ja teha inimestele kättesaadavaks piisavaskoguses kvaliteetset joogivett (WHO 2000).WHO hinnangul langeb keskkonnategurite arvele24% üleilmsest tervisekaost, lastel (0–14 a) on seeveelgi suurem – 34%. Regiooniti on keskkonnast lähtuvmõju tervisele erinev. Eestis on keskkonna osasummaarses tervisekaos Maailma Terviseorganisatsioonihinnangu kohaselt 19%. Seejuures on arvestatudainult neid keskkonnategurid, mida inimene saabmõjutada/parendada (WHO 2006).Eestis hinnati keskkonna põhjustatud terviseriskideosakaalu surmapõhjuste seas esmakordseltkeskkonnatervise riikliku tegevusplaani koostamisel(NEHAP 1999). Jõuti järeldusele, et vähemalt 40%surmajuhtude põhjuseks võivad olla keskkonnategurid(tabel 2.6.1).Kui lähtuda Eesti rahvastiku üldisest tervisekaost(Lai, Kiivet 2004) ja WHO antud keskkonna osatähtsusehinnangust, siis kaotati Eestis näiteks 2002. akeskkonnategurite arvel 64 266 eluaastat.Erinevate haiguste tekkes on keskkonnateguriteosatähtsus erinev (tabel 2.6.2). Suurim (üle 90%) onsee bioloogiliste tegurite (haigusi tekitavad bakterid,viirused, algloomad, helmindid) puhul, mis põhjustavadägeda nakkus-, parasiit- või ülekandehaigusevõi mürgistuse. Haigestumist soodustavad toidu javee mikroobne saastumine, veevarustuse ja kanalisatsiooniolukord, aga ka suurel määral isiklik hügieen,elanike tervise- ja keskkonnateadlikkus ning sellelevastav käitumine. Ohtlikeks looduskoldelisteks haigustekson puukentsefaliit ja borrelioos (Lyme’i tõbi),mille levitajaks Eestis on laane- ja võsapuuk.Enamike haiguste puhul on keskkonnateguriteolulisus küllalt kõikuv, sõltudes nii elanikkonna üldisestelulaadist ja hügieenist kui ka rahva tervishoiu, shtervisekaitse tasemest.Viimase kümnendi andmed keskkonnaga seotudnakkushaiguste kohta Eestis on toodud joonisel 2.6.1.Näeme, et soole bakter- ja viirusnakkushaigused on| 40