E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Tabel 2.5.3. Keskkonnamaksude jaotus teenusekasutaja alusel, 2007Kodumajapidamised 35Maanteetransport 13Ehitus 9Hulgi- ja jaekaubandus 7Kinnisvara, rentimine 3Elektritootmine 3Avalik haldus 2Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 2Toiduainete ja jookide tootmine 2Puidutoodete tootmine 2Muu kaevandamine 2Põlevkiviõli tootmine 2Veondusega seotud tegevusalad; reisibüroode tegevus 2Muud tegevusalad 16Kokku 100Allikas: ES 2009Joonis 2.5.2. Keskkonnamaksude tase Eestis jaEuroopa Liidus 1996–2007, % SKT-st32,521,510,5Eesti01996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: Eurostat 2009Statistikaameti uuringus kütuseaktsiis, pinnase- javeesaastetasud ning veevõtutasud ümber nendelesektoritele, mis tarbivad eelnimetatud sektorite teenuseidja tooteid (elekter, toasoe, vesi, prügimajandusjne). Vastavalt ümberjaotustele kujunevad suurimakskeskkonnatasude maksjaks kodumajapidamised,millele järgnevad maanteetransport, ehitus, hulgijajaekaubandus jne. Kodumajapidamiste jaoks onkeskkonnamaksud eelkõige nn kaudsed maksud, sestneid makstakse läbi ostetud toodete ja teenuste hinna(tabel 2.5.3).Keskkonnamaksude positiivsele mõjule (tootmisetõhususe tõstmine, tehnoloogilise innovatsioonitoetamine, keskkonnasõbralikuma käitumis-ja tarbimisharjumuste kujundamine) võivadaga lisanduda ka negatiivsed mõjud, millest enimlevinud on pärssiv mõju konkurentsivõimele ningebavõrdsust suurendav (regressiivne) mõju kodumajapidamistele.Järgnevalt vaadeldaksegi keskkonnamaksudemõju Eesti kodumajapidamistele kütuseaktsiisinäitel.%EL-27Maksusüsteemi sotsiaalsete aspektide hindamiselkasutatakse horisonaalse ja vertikaalse õigluse printsiipi.Neist esimene tähendab, et teatud omadustepoolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Vertikaalseõigluse printsiip väidab lisaks, et neid, keson paremas olukorras või suudavad rohkem maksta,tuleb ka rohkem maksustada. Analüüsides maksukoormusterinevatel sissetulekutasemetel saab rääkidakas progressiivsest või regressiivsest maksusüsteemist.Progressiivne maksusüsteem tähendab, et sissetulekutetõustes suureneb ka maksukoormus, mistõttuühiskonnas valitsev ebavõrdsus väheneb. Regressiivsemaksusüsteemi puhul sissetuleku suurenedes maksukoormushoopis väheneb, avaldades enam mõju vaesemaleelanikkonnale ning suurendades ebavõrdsust.Keskkonnamaksude osa on Eestis viimastelaastatel oluliselt suurenenud, tulenedes peamiseltkohustusest viia kütuseaktsiisi tase vähemalt EL-ialammäära tasemele. Kui 1996. a moodustasid Eestikeskkonnamaksud 1,5% SKT-st ning EL-i keskmineoli 2,8%, siis 2007. aastaks oli Eesti näitaja juba 2,3%SKT-st, olles üsna sarnane EL-i keskmisega (2,5%)(joonis 2.5.2).Nagu eelpool mainitud, on Eesti peamiseks keskkonnamaksuksenergiamaksud, eelkõige kütuseaktsiis,millele 2008. a lisandus elektriaktsiis. Kütuseaktsiisivõib omakorda jagada kaheks: aktsiis kodudekütmiseks kasutatavalt energialt ja mootorikütuseaktsiis 8 . Koduse kütte pealt makstav aktsiis moodustabEesti leibkondade tulust väga väikese osa: 2007. akeskmiselt 0,04%. Samas on see aktsiis selgelt regressiivne:maksukoormuse osakaal kasutatavast tulust onväiksema sissetulekuga leibkondades suurem kui kõrgemasissetulekuga leibkondades.Mootorikütuse aktsiisist tulenev maksukoormusmoodustas 2007. a keskmiselt 1,3% kasutatavast tulust.Mootorikütuse aktsiisi puhul selget progressiivset eganegatiivset mustrit ei avaldu, sest maksukoormus onerinevates tulurühmades üsna ühesugune. Seega võiböelda, et mootorikütusest tulenev maksukoormus onüsna proportsionaalne. Aastatel 2000–2007 on keskkonnamaksudesttulenev maksukoormus püsinudsamal tasemel: kuigi aktsiisimäärasid on mitmel korraltõstetud, on oluliselt suurenenud ka inimeste sissetulek.Võrreldes kütuseaktsiisist tulenevat maksukoormustsotsiaal- ja tulumaksu omaga, on erinevus üsnasuur (joonis 2.5.3). Kui sotsiaalmaksu ja tulumaksupuhul on tegu progressiivsete maksudega, mille puhulsuuremat maksukoormust kannavad kõrgemad sissetulekurühmad,siis kütuseaktsiis on pigem proportsionaalne.Samas on kütuseaktsiisist tulenev maksukoormustunduvalt madalam kui otseste maksudepuhul. Seega võib öelda, et sotsiaalmaksul ja tulumaksulon tulusid ümberjaotav mõju, kuid praegu Eestiskehtivatel keskkonnamaksudel (kütuseaktsiisidel)taolist mõju pole.8Lisaks keskkonnamaksudele rakendatakse Eestis ka keskkonnatasusid, mida maksavad ettevõtted ressursi- ja saastetasude näol.Kuid nende tasude mõju leibkondadele ei saa nii otseselt hinnata kui kütuseaktsiisi puhul: kütuseaktsiisi arvestatakse tarbitud kütusekoguse järgi, kuid keskkonnatasud on nii-öelda peidetud ettevõtete kulustruktuuri ning seetõttu on nende mõju raskem hinnata.| 38