E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Jäätmetekke piirkondlikud eripäradJäätmetekke piirkondlikud erisused tulenevad looduslikest,majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustestning elanike arvust piirkonnas. Kõige enameristub muudest maakondadest Ida-Virumaa omapõlevkivi kaevandamisel ja selle kasutamisel tekkivatejäätmetega. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksiladestamine on tekitanud ulatuslikku reostustnii jäätmeladestuste vahetus läheduses kui kaümbritseval alal. Eriti ulatuslik on pinna- ja põhjaveereostus vanades ladestustes, kus poolkoksi uhutilaiali tööstusreovee abil. Uutest nõuetele vastavatestpoolkoksi ladestustest tulenev keskkonnamõju onväikesem, küll aga ei saa väita, et need on olematud.Elektritootmisel tekkiva põlevkivituha ladestamiseprotsessis kasutatakse suurel hulgal vett, mis omakordaomandab kõrge leeliselisuse. Samuti mõjutabkeskkonda põlevkivituhast pidev orgaaniliste jamineraalainete lahustumine. Suur osa Eesti elanikkonnastja ka ettevõtlusest on koondunud suurematesselinnadesse (Tallinn, Tartu, Narva ja Kohtla-Järve, Pärnu) ja neid ümbritsevatesse valdadesse.Nimetatud piirkondades tekib ka valdav osa muudestjäätmetest, sh olmejäätmetest. Ligikaudu 50%olmejäätmetest Eestis tekib Tallinnas ja Harjumaal(joonis 2.4.3) ja võib eeldada, et nimetatud piirkonnaosakaal Eesti olmejäätmetekkes suureneb edaspidiveelgi.Alates 16. juulist 2009 on suletud kõik keskkonnanõuetelemittevastavad tavajäätmete prügilad. Varasemast350-st keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavastprügilast on nüüdseks alles viis keskkonnanormidelevastavat. Ajajärk, mil tekkinud prügi oli võimalikvedada kodulähedasse prügilasse peaaegu tasuta, onnüüdseks läbi saanud.Prügilate sulgemine puudutab enam Kagu-Eestitja Lääne-Eesti saari, kus piirkondlikku prügilatpraegu enam ei ole. Samas tuleb märkida, et niiKagu-Eestis kui ka mitmel pool mujal pole omavalitsusedsuutnud tagada elanikele alternatiivseid võimalusiolmejäätmete kogumiseks (nt rajada jäätmejaamuja edendada jäätmete liigiti kogumist). See onviinud ebavõrdse olukorrani, kus paljudes omavalitsustes,eelkõige maapiirkonnas ja väiksemates asulateselavatel inimestel puudub või on väga piiratudvõimalus oma jäätmeid mugavalt ja mõistliku hinnagakäitlemiseks üle anda. Tulemuseks on see, etüha rohkem prügi satub n-ö metsa alla. Eriti suureksprobleemiks on see muutunud just suuremaidlinnu ümbritsevates valdades, kes peavad igal aastaloma kuludega koristama kümneid tonne illegaalseltladestatud prügi. Jäätmekogumissüsteemipuudulikule toimimisele viitavad ka 2007. aastalTuru-uuringute AS-i korraldatud küsitluse tulemused,mis näitasid, et 10% elanikest põletavad regulaarseltmajapidamises tekkivaid jäätmeid. Jäätmetenn kodune käitlemine (põletamine ja matmine) põhjustabolulist negatiivset kahju keskkonnale ja kainimeste tervisele.Joonis 2.4.2. Olmejäätmete liigilise koostisemuutus 2005–2008%454035302520151050PlastKlaasMetallPaber japappAllikas: Moora, Jürmann 2008BiojäätmedPuitJoonis 2.4.3. Olmejäätmete tekemaakondade kaupa 2008tonni300 000250 000200 000150 000100 00050 0000Harjumaa jaTallinnTartumaaAllikas: ITK 2008Ida-VirumaaPärnumaaLääne-VirumaaViljandimaaOhtlikudjäätmedElektroonikaromu2005 2008Muu põlevmaterjalPrügiarve suurus sõltub omavalitsustesuutlikkusest ja koostööstJäätmekäitluse korraldus sõltub paljuski kohalikuomavalitsuse tegevusest, tema pädevusest ja ressurssidestseadusega pandud kohustusi täita. Vastavaltjäätmeseadusele on alates 2005. a jaanuarist kõikidelvähemalt 1500 elanikuga omavalitsustel kohustus nnkorraldatud jäätmeveo rakendamiseks. Korraldatudjäätmeveo eesmärgiks on konkursi korras piirkonnaleühtse jäätmevedaja valimine, et siduda kõik olmejäätmetetekitajad ühtsesse jäätmekäitlussüsteemi.Riigikontrolli poolt 2008. a tehtud jäätmehoolduseolukorra auditi tulemusena selgus, et paljud omavalitsusedei täida seadusest tulenevaid otseseid kohustusijäätmehoolduse korraldamiseks. Ligikaudu 43% omavalitsustestei olnud kontrolli ajaks täitnud korraldatudjäätmeveo kohustust ning ligikaudu 30% kohustustkoostada jäätmekava.Viimase poolteise aasta jooksul on nendes omavalitsustes,kus pole ühtset jäätmevedajat konkursialusel valitud, prügiveo teenuse hind kasvanud nnvabaturu olukorras ligikaudu 30%. Keskkonnaministeeriumipoolt 2009. a alguses läbiviidud jäätmeveohindade ülevaade näitab, et korraldatud jäätmeveogaSaaremaaRaplamaaJärvamaaValgamaaVõrumaaLäänemaaTekstiilJõgevamaaPõlvamaaMittepõlevmaterjalHiiumaa35 |