E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Viidatud allikad1. EEA Report (2009). Ensuring quality of life in Europe’s citiesand towns. Tackling the environmental challenges driven byEuropean and global change2. Jaagant, U. (2009). Uuring: ülikoolid arvutasid Jägal joa väärtuseks157 miljonit krooni. Eesti Päevaleht 16.04.20093. Roose, A., Kull, A. (2008). Segrated suburban landscapes:Transformations on the fringe of Tartu. Geogrpahical Studies10. Roosaare, J., Mander, Ü. (eds). Publicationes Instituti GeographiciUniversitatis Tartuensis. Vol 107, pp. 68–874. Tammaru, T., Leetmaa, K., Silm, A., Ahas, R. (2009). Temporaland Spatial Dynamics of the New Residential Areas around Tallinn.European Planning Studies. Vol 17, No3, p 423–4392.4. JäätmedGlobaliseerunud tarbimisühiskonnas on jäätmetegaseotud probleemid kujunenud üheks kesksemakskeskkonnaga seostatavaks mureks. Eestis tekkis 2008.aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid,neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmedning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Üheelaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38%on ohtlikud jäätmed. Seejuures kajastub majanduskasvotseselt jäätmete hulga suurenemises (ITK 2008)(joonis 2.4.1). Nende numbrite valguses on Eesti ükssuuremaid jäätmetekitajaid maailmas. Võrdlusena:Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiseltneli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikudjäätmed) (EEA 2009).Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üksmaailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotudmeie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestistekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist(põlevkivi kaevandamine, elektrienergia japõlevkiviõli tootmine), kusjuures suur osa nimetatudjäätmetest on ohtlikud jäätmed, millel on suurmõju nii looduskeskkonnale kui ka elukeskkonnakvaliteedile. Jäätmemahukuselt järgnevad ehitusvaldkondja puidutööstus, mis moodustavad kogujäätmetekkest vastavalt ca 7% ja 6%. Ühiskonnasviimasel ajal rohket kõneainet pakkunud olme-Joonis 2.4.1. Jäätmete teke Eestisaastatel 2000–2008 (mln tonni)%2520151050662000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: ITK 20087778811Tavajäätmed710712713Ohtlikud jäätmed913812jäätmete osakaal on ainult ligikaudu 2,5% üldisestjäätmetekkest. Ametlikud andmed olmejäätmetekogustest on tulenevalt jäätmearuandluse puudulikkusestmõnevõrra ülehinnatud. Võib eeldada, etolmejäätmeid tekkis 2008. aastal ligikaudu 540 000tonni, mis teeb ligikaudu 400 kilogrammi inimesekohta aastas (Moora 2008). Sellega jääb Eesti küllalla EL keskmisele näitajale (516 kg) (EEA 2009),kuid jäätmemaht püsib siiski kõrgena. Samas tulebära märkida, et võrreldes teiste uute EL liikmesriikidegaon Eesti olnud küllaltki edukas jäätmete, sholmejäätmete taaskasutuse korraldamisel. Samason jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise tasepiirkondlikult väga ebaühtlane ning siin on paljuarenguruumi.Jäätmed peegeldavad tarbimiskasvuMajanduskasvu väljendatakse SKT kaudu, kuidmajanduse kasvu üheks näitajaks, nagu eespoolmärgitud, on ka tarbimise kasv. Majanduskasvuaastatel toimunud tarbimise hüppeline suurenemineEestis väljendub omakorda tekkinud jäätmekogustekasvus. Keskmine jäätmetekke kasv ajavahemikul2000–2007 oli 4% (ITK 2008). Eriti kiiresti, ligi veerandivõrra, on suurenenud samal perioodil olmejäätmeteaastane tekkekogus. Tarbimisharjumustemuutused peegelduvad ka olmejäätmete koostises.Oluline on siinjuures ka see, et meie igapäevaelustarbitavad tooted on muutumas üha komplekssemaks,neis kasutatavad erinevate materjalide segudsisaldavad üha enam ka ohtlikke aineid. See omakordasuurendab jäätmete keskkonna- ja tervisemõjuning pärsib nende jäätmete efektiivset käitlemist.Võrreldes praeguste olmejäätmete liigilistkoostist 2005. aasta andmetega, võib märgata suurimuutusi. Kiire majanduskasvu ja suurenenud tarbimisetõttu on pakendijäätmete (eelkõige plast, paberja papp, klaas) osakaal üldises olmejäätmete hulgastõusnud hüppeliselt kahekümne kuuelt kolmekümneseitsmele protsendile (Moora, Jürmann2008) (joonis 2.4.2).Jäätmetekke ning majanduskasvu (sh tarbimise)otsest seost iseloomustab ka see, et seoses majanduslangusegaon viimaste aastate jäätmekasv pööranud2008. aastal langusesse.| 34