E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

kohaliku omavalitsuse vastuseisu korral. Riigikohusotsustas, et maapõueseaduse vastavad sätted on põhiseadusegakooskõlas, ning jättis Koigi valla taotluserahuldamata.Olukordades, kus arendaja erahuvid seatakse kõrgemalekohalike elanike avalikest huvidest, tuleksotsustajal avalikult tuua põhjendusi selliste eelistustetegemiseks ja rakendada asjakohaseid heastamismeetmeid.Arendajate ja kohalike elanike vastuseisu ennetamisekson samuti oluline kinni pidada erinevateotsuste hierarhiast. Paljudel juhtudel on vastuolusidera- ja avaliku huvi vahel põhjustanud üldise kontseptsiooniehk üldplaneeringu puudumine, mistõttuerinevad huvid ei ole arengukava või üldplaneeringukoostamise või uuendamise protsessis osapooltega läbiräägitud. Veel 2008. aasta alguses puudus ligikaudu40% omavalitsustest kehtiv üldplaneering (Riigikontroll2008), mis viitab sellele, et ehitustegevust juhtisiddetailplaneeringud, mitte üldine, kogu omavalitsusthõlmav arengukontseptsioon.Maavarade, sh taastumatu loodusvara turba, kaevandaminejääb oluliseks teemaks veel aastateks, kuigiuuringute kohaselt ammendatakse näiteks mõni maavaramõnes maakonnas juba vähem kui kümne aastaga.Nii näiteks ammendatakse senist kaevandamismahtuarvestades Raplamaal liiv ja ehituskruus umbesviie aastaga, Harjumaal ammendatakse ehituskruusumbes 11 aastaga ja ehituslubakivi ja dolokivi 16 aastaga.Võib arvata, et surve looduslikele maavaradele jaseeläbi nende maardlate lähikonnas elavatele inimesteleüha süveneb. Keskkonnaministeeriumis koostatavehitusmaavarade kasutamise arengukava aastani 2020peaks andma selged põhimõtted selle kohta, kuidasja millistes mahtudes maavarade kaevandamist planeerida,et oleks tagatud nii majanduse areng kui heaelukeskkond. Säästva arengu põhimõtteid tuleb eritiarvestada igasuguse taastumatu ressursi kasutamisel,sest ainult nii jääb järeltulevatele põlvedele võimaluselada samaväärses keskkonnas kui praegustel põlvkondadel.Viidatud allikad1. Keerberg, L., Peterson, K. (2006). Keskkonnamõju hindamisemenetlusprotsessi uuring. Ülevaade keskkonnamõju hindamisepraktikast Eestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaannenr 92. Kuldna, K., Uustal, M. (2006). Keskkonnamõju hindamineEuroopa Kohtu ja Eesti kohtute praktikas. Ülevaade keskkonnamõjuhindamise praktikast Eestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudiväljaanne nr 93. Peterson, K., Kose, M., Uustal, M. (2009). Screening of plans andprojects likely to have impacts on Natura 2000 sites. Journal of EnvironmentalAssessment Policy and Management (in print)4. Peterson, K., Uustal, M. (2006). Keskkonnamõju hindamineEestis aastatel 2001–2004/2005. Ülevaade keskkonnamõju hindamisepraktikast Eestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaannenr 95. Poltimäe, H., Kuldna, P., Merisaar, M., Kolk, T. (2004). Keskkonnainfokättesaadavusest ja otsustamises osalemise võimalustestEestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaannenr 66. Riigikontroll (2008). Ülevaade valdade ja linnade üldplaneeringutestja nende puudumise põhjustest, auditi aruanne, esitatudRiigikogule 19. juunil 20087. Steiger (2009). Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikuarenguakava 2010–2020 koostamiseks. Uurimistöö. Tallinn:OÜ Inseneribüroo Steiger2.3. Rohealade väärtuslinnakeskkonnasLoodusel on nii iseeneslik kui ka inimese antud väärtus.Viimane kujuneb erinevate hoiakute ja väärtushinnangutekaudu, inimeste suhtumises ümbritsevasse,loodusega seotud tähendustes. Looduseleinimeste omistatud väärtus võib olla rahaline (utilitaarne)või mitterahaline (mitteutilitaarne). Rahalineväärtus kujuneb turul, kus loodusvaradega (mets,maavarad jt) kaubeldakse. Mitterahaline väärtuskujuneb kaudselt, enamasti läbi looduse tunnetuseja mõttelise väärtustamise ehk ilma hinnasilti juurdepanemata. On erinev, mida üks või teine loodusväärtus(paik, kivi, puu, mets, maastik jne) kellelegi meisttähendab. Paljudel juhtudel on püütud mitterahalistväärtust siiski hinnata, tehes seda kaudselt. Niivõib mõne loodusväärtuse (objekti) rahaline väärtusehk hind avalduda läbi inimeste eelistuste, millel onrahaline mõõde. Näiteks on mereäärsed või looduskaitsealadelja rahvuspargis olevad kinnistud hinnaltkallimad kui sisemaal või väljapool kaitsealasid olevadkinnistud. Kahjustatud loodusväärtuse (nt kaitsealuseliigi elupaik, juga, pank, märgala jms) taastamiseksvõi asendamiseks kuluvat rahasummat võibsamuti kaudselt pidada selle loodusväärtuse hinnaks.On selge, et inimese käsutuses olevate tehnoloogiate jatehnikate abil ei ole võimalik taastada ega luua miljoniteaastate vältel väljakujunenud liike või nendevahelisitoimemehhanisme. Küll on aga tehtud katseid kasvõi umbkaudseltki loodusväärtusi rahaliselt hinnata.Avalikkuse tähelepanu köitis 2009. a aprillis avaldatudteade, et Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooliteadlased arvutasid Jägala joa hinnaks 157 miljonitkrooni (Jaagant 2009). Küsitleti ligi tuhandet inimest,kes pidid määratlema, mitu krooni nad oleksid valmismaksma aastas, et Jägala jões säiliks looduslik vee-| 30