E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 1.5.1. Eluga rahulolu sõltuvus SKT kasvustEluga rahulolu (riigi keskmine skaalal 1–10)876543$0Kasv $3000 eluga rahulolukasv 2 punkti$5 000$10 000$15 000$20 000Allikas: Legatum Prosperity Index, Legatum Institute 2009oma vabadusega, aga eriti Eestis valitsev sallimatus.See, et vaid pisut enam kui pool eestimaalastest sooviboma naabruses elamas näha etnilisi vähemusi ningvähem kui pooled usuvad, et Eesti on immigrantideleelamiseks hea koht, paigutab Eesti viimase 15 hulkakõigist uuritud riikidest nende kahe näitaja osas. Taasei piisa formaalselt kehtestatud usulise, liikumis- võisõnavabadusest, kui seda ei toeta ühiskondlik hoiak.Kui inimesed ei taju, et nad võivad vabalt ennast teostada,siis nad seda ka ei tee, hoolimata kirjapandudreeglitest. Riigi jaoks tähendab see kaotatud ressurssi,mis tihedas riikidevahelises tipukonkurentsis püsidaei luba.Kõige nõrgem on Eesti rahvusvaheline positsioonLHI metoodika järgi sotsiaalse kapitali poolest: 104uuritud riigi hulgas on Eesti sotsiaalse kapitali poolest94. kohal. Kuigi seda komponenti on Eestis avalikusdiskussioonis juba lahatud (Hellam 2009; Tarand2009), tasub tulemust lähemalt analüüsida. Kuigiraporti autorid toovad Eesti kohta käivas lühikokkuvõttesesile just religioossete tugivõrgustike puudumist,koosneb sotsiaalse kapitali alamindeks kokku12 faktorist. Seega mõõdab LHI lisaks ühiskonna religioossuseleka osalemist muudes vabatahtlikes ühendustes(spordi-, keskkonna- ja kunstiklubid), agasamuti sõprade tähtsust ja usaldamist ning annetamiskultuuri,võõraste aitamist ja vabatahtlikku tegevust.Ühegi nende näitaja poolest pole Eestil võimalikend kõige kõrgemalt arenenud riikidega võrrelda,mistõttu võib Eesti ühiskonna jaoks sobiv lahenduspeituda ka mujal kui vaid kirikus käimises. Siiski,peamiselt usalduse puudumisega seotud madalastkoostöötahtest tingitud arengupidurit on Eesti puhulkirjeldatud paljudes eluvaldkondades, sealhulgas ettevõtluses.Aga just usaldus ja koostegemise võime onsee, mida mõõdab sotsiaalne kapital.Kindlasti peegeldavad kõik LHI erinevad kategooriadlõhet eesti- ja venekeelse elanikkonna seisukohtadeja osalemisvõimaluste vahel. Enamik subjektiivseidnäitajaid, mis elanike endi hinnanguid puudutavad, eiluba Eestil realiseerida formaalselt justkui eksisteerivaidtugevusi. Samas rõhutavad indeksi autorid, et formaalseltilusal ühiskonnal pole mõtet, kui inimesed sellesei tunne ennast hästi. Üldine eluga rahulolu on kõigeenam seotud tugeva tasemega tervise, ohutuse, vabaduseja sotsiaalse kapitali kategooriates.Ka Legatumi indeks jääb mõnevõrra ajale jalgupöördelisest hetkest tingitud vastuoludega tulemusteraporteerimisel, nii nagu paljud teisedki üldistavadedetabelid. Majandusarengu põhinäitajad said majanduskriisisolulise hoobi, samal ajal kui riigipoolsedT&A investeeringud tänu Euroopa Liidu abirahadelemärkimisväärselt kasvasid. Kuid just kriisi ajal on olulisetähendusega üks Legatumi indeksi autorite põhijäreldusi:vaid vaestes riikides suurendab majanduskasvotseselt inimeste heaolu. Alates teatud jõukuse tasemest(ca 15 000 USD elaniku kohta) ei ole majanduskasvenam võimeline oluliselt lisama inimeste heaolutunnet(joonis 1.5.1). Jõukamates riikides muutuvad järjestolulisemaks heaolu kvalitatiivsed komponendid, mison seotud demokraatia, vabaduste, hea valitsemistavaning usalduse ja koostöövõimega. Eesti on selle maagilise15 000 piiri juba mõni aasta tagasi ületanud, ning kakriis pole meie SKT taset sellest allapoole kukutanud.$25 000$30 000Kasv $3000 eluga rahulolukasv 0,06 punkti$35 000Riigi SKT ja elugarahulolu taseTrendijoon$40 000$45 000$50 0001.6. Kokkuvõte. Kriis kui pöördepunkt– valikute mõju inimarenguleEesti ühiskond ja riik on iseseisvuse taastamise järgseltkorda saatnud väga palju rahuldust väärivat. Majanduslikjõukus on kasvanud kolmekordseks, keskmineeeldatav eluiga pikemaks kui eales varem. Vaid inimestearvu vähenemine Eestis kummitab jätkuvalt,kuigi rahvastiku kahanemise tempo on viimastel aastateloluliselt vähenenud, jõudes peaaegu plusspoolele2009. aastal.Ometi oleks petlik uskuda, et kriisile eelnenudedusammud Eesti majanduses ja kriisist väljumisevõimalused on kõik pelgalt meie endi tubliduse jariigijuhtide tarkuse teene. Seda enam, et majandusestruktuursed probleemid ning majanduspoliitika nõrkused,mis rahvusvahelise kriisi saabumisel muutsidEesti üheks kõige kiiremini kahaneva majandusegariigiks maailmas, olid olemas ja ka selgelt välja öeldudjuba 2005. aastal (Tiits et al. 2005). Kindlasti oli Eestilkiiret majanduskasvu oluliselt lihtsam saavutadaajaloo ühe kiirema globaalse arengu perioodil. Samason oskus tekkinud võimalusi ära kasutada olnud üks23 |