E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Legatumi heaolu indeksi kategooriad- majandusarengu põhinäitajad- ettevõtlikkus ja innovatsioon- demokraatlikud institutsioonid- haridus- tervis- ohutus ja turvalisusTabel 1.5.1. UNDP inimarengu indeksi tulemustevõrdlus Legatumi heaolu indeksigaUNDP inimarenguindeks (182 riiki)Legatumi heaoluindeks (104 riiki)1. Norra 1. Soome2. Austraalia 2. Šveits3. Island 3. Rootsi4. Kanada 4. Taani5. Iirimaa 5. Norra6. Holland 6. Austraalia7. Rootsi 7. Kanada8. Prantsusmaa 8. Holland9. Šveits 9. Ameerika Ühendriigid10. Jaapan 10. Uus-Meremaa11. Luksemburg 11. Iirimaa12. Soome 12. Suurbritannia13. Ameerika Ühendriigid 13. Belgia14. Austria 14. Saksamaa15. Hispaania 15. Austria… ...40. Eesti 31. EestiAllikas: Human Development Report, UNDP 2009 ja Legatum ProsperityIndex, Legatum Institute 2009ei võimalda sisukalt selgitada ühiskonna arengupotentsiaalivõimekust ja jätkusuutlikkust.USA poliitik Robert Kennedy lausus ühes omakõnes 1968. aastal, et „[SKT] mõõdab lühidalt kõike,välja arvatud seda, mis elu elamisväärseks muudab”(JFK Presidential Library & Museum). Muuhulgas põhjendabselle tsitaadi abil rahvusvahelise finantsgrupirahastatud Legatum Instituut oma versiooni heaolumõõtmiseks Legatumi heaolu indeksi (Legatum ProsperityIndex) abil (Legatum Prosperity Index 2009).Legatumi heaolu indeks mõõdab nii objektiivseidstatistilisi näitajaid kui ka küsitlusi kasutades 79 mõõdikuabil üheksat heaolu ehk õitsengu dimensiooni, miskoostoimes peaksid võimalikult mitmekülgselt hindamariikide jõukuse ja heaolu edenemist (vt faktikast).Eesmärk on ühendada majandusarengu, institutsionaalsekeskkonna, inimarengu ja elukvaliteedi näitajad,kusjuures rõhk on teguritel, mis aktiivselt mõjutavadmajanduslikku konkurentsivõimet ja elanike subjektiivselttajutud heaolu. (Legatum Prosperity Index 2009)Kuigi inimarengu indeksi ja Legatumi heaoluindeksi(LHI) komponendid on üsna erinevad (vaidharidusindeksi sisu on suuremalt jaolt kattuv), annavadmõlema indeksi alusel tehtud riikide võrdlusedüsna sarnase tulemuse (tabel 1.5.1). Esimese 15 riigihulgas kattuvad 10. Eesti kuulub mõlema indeksi järgiparimate keskmike hulka – UNDP edetabelis 40 (182-st) ning Legatumi tabelis 31 (104-st).Oluline järeldus, mida rõhutavad Legatumi heaoluindeksi autorid, seisneb selles, et ühiskondade kõrgeheaolu võti seisneb nende ühtlases edenemises kõigisheaolu objektiivsetes ja subjektiivsetes aspektides.Näiteks kolm esimest riiki – Soome, Šveits ja Rootsi –pole esimesed üheski kategoorias, kuid nad on kõigiskategooriates vähemalt 14 esimest ega ole ühegi tunnuseosas allpool 30. kohta ehk tugevate riikide gruppi.Eesti jaoks koorub eelnevast välja oluline tõdemus –selleks, et väga heade keskmike hulgast jõuda riikidekõrgliigasse, tuleb ühiskonda arendada mitmekülgselt.Niisamuti on naiivne loota, et areng, milleks teistelriikidel on kulunud aastakümneid, õnnestub Eestilviisaastakuga korda saata.Juhtivate riikide seas paigutub Eesti Legatumiheaolu indeksi järgi majandusarengu põhinäitajate(30. koht), ettevõtlikkuse ja innovaatilisuse (24.) ningvalitsemise kvaliteedi (19.) poolest tabeli esimese kolmandikulõppu. Tugevusteks loetakse eksporti javälisinvesteeringuid, julget ettevõtlikkust ja objektiivsetenäitajate järgi toimivat õiguskorda. Puudustenamärgitakse raportis ebaefektiivset pangandussektorit,väikest koduturgu, väheseid T&A kulutusi ning elaniketeiste riikidega võrreldes vähest usaldust valitsevateinstitutsioonide suhtes.Valdavalt on Eesti näitajad samast kategooriastüldise arengutaseme näitajatega. Demokraatlike institutsioonidearengu poolest platseerub Eesti 34. kohale,kusjuures põhimõtteliselt on kõik vajalik olemas, kuidfunktsioneerimises on probleeme nii ebaproportsionaalselttugeva täidesaatva võimuga kui ka valimisprotsessisosalemise selguse ja vabadusega.Hariduse näitajate poolest ei küüni Eesti LHI järgiparimate hulka, erinevalt UNDP edetabelist. Peamiselton 35. edetabelikoht tingitud haridusnäitajate ebakõlasttööturu vajadustega, kuigi formaalharidusekvaliteeti hinnatakse kõrgeks.Tervise kategoorias on Eesti LHI edetabelis tavapärasestparemal, 35. kohal, sest selles pannakse tulemustekõrval oluliselt rõhku ka struktuuridele, mis terviseprobleemidegapeaksid tegelema. Siiski, vaid 59% elanikerahulolu oma tervisega paigutab Eesti konkreetseltselle näitaja poolest viimase veerandi hulka, ega lubaformaalsete näitajate põhjal head tulemust püüda.Globaalses võrdluses on Eesti üsna ohutu ja turvalinepaik, arvestades näiteks sõdasid või põgenikegaseotud probleeme. Siiski on just rahuaja turvalisusenäitajad, nagu vägivaldne kuritegevus ja vargused, võisiis inimeste endi tajutud turvalisus maailma mastaabiskas keskmisel või pisut alla selle tasemel, mis ei oleomane väga kõrge arengutasemega riikidele. Muuhulgason huvitav, et ka nn „ajude äravool” on indikaator,mis on paigutatud just siia kategooriasse, sest avatudmaailmas nutikad inimesed kehvades tingimusteskaua ei püsi. Tõsi, seni Eestil selle näitajaga arenenudriikidega võrreldes suuri probleeme ei ole.Isikuvabaduste järgi paigutub Eesti oluliselt madalamalevõrreldes üldise edetabelikohaga – 43. kohale.Põhjuseks vaid keskmine rahulolu tase (71% elanikest)| 22